Kuidas hakata tootele või brändile nime mõtlema?

Konkreetseid soovitusi saab anda eelkõige assotsiatiivse nime mõtlemiseks. Võtame toote tüübiks joogid. Vaatame jookide nimesid lähtuvalt sellest,

 

milline on toote tugev külg, eelis, omapära – näiteks mis häält toode teeb, kui teeb mingit häält – karastusjookide puhul on levinud popsuvad ja sisisevad nimed, kas või Pepsi ja Fizz;

 

 

 

kuidas toode toimib – näiteks kui keefiri eripära on seedimissõbralik bakter, sobib toote nimeks dr. Hellus;

 

 

 

 

 

 

millise väärtusega on toode seotud – karastusjook, mis on mõeldud aktiivse eluviisiga inimesele – Active (Aura joogid);

 

 

 

 

 

 

millise elamuse toode peaks pakkuma – kohv Luxus

 

 

 

 

 

 

 

kas toodet saaks kellegagi/millegagi võrrelda – energiajook Red Bull

 

 

 

 

kas toote geograafiline päritolu annab mingi vihje – Värska (see on üldse üks paremaid eesti tootenimesid, sest nimi kõlab ka nagu "värskus");

 

 

 

 

 

 

võõrapärasemalt kõlav nimi annab tootele eksootilisuse, peenuse, trendikuse ja eksklusiivsuse konnotatsiooni – vesi Vichy

 

 

 

 

Nime puhul on rida üldisi reegleid, mida tuleks jälgida:

kas nimi kõlab hästi - Vol-vo; Co-ca-Co-la; U-bun-tu. kas nimi on paraja pikkusega – enamasti kahesilbiline; nimelõpud on sageli pärit ladina keelest: -ex (Rolex), -um/ium (Foorum, Pentium), -a (Acura, Sonata, Aura), -ia (Felicia, Premia), -ius (Prius). Üldse on ladina keel üks olulisemaid nimeloomisressursse. kas eristub konkurentide sama tüüpi toodete nimedest kas nimi ei oma teistes keeltes negatiivseid tähendusi, kui plaan on rahvusvaheliselt tegutseda. arvestada tuleks ka seda, milline keelekasutus on omane toodet kasutavale sihtgrupile: lastetootele pole mõtet panna võõrkeelset nime; võimalik, et vanematele inimestele mõeldud toote nimesse pole mõtet panna numbreid jne.