ТДЯТК RIIKLIK ÜLIKOOL Тфшхмлбею Ж üTü дтдюошыф KoqfUMiK TARTU 1965 TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL ii ÜTÜ ДТДЮОШЫф KOqUMJK. TÄK*C\J 1965 Тартуский государственный университет ЭССР, г . Тарту, ул. Вликооли, 18 труда по истории п Сборник исторического кружка СНО На эстонском языке Ревше на русском явыке Toimetus: Hf Piirimäe (vastutav toimetaja), L. Eringson, L. Kalda, S. Vahtre. Vastutav toimetaja H. Piirimäe Korrektorid A. Pravdin ja A. Sild TRÜ rotapriat 1965. Trükipoognaid 13*75 ♦ 5 kleebist. Tiagtrükipoognaid 12,5. Arvestuspoognaid 12,75. Trüki­ arv 300. Paljundamisele aatud 27.IV 65. UB 03299« Teil. nr. 172. Hind 45 kop. S a a t e k s . Käesoleva kogumikuga jätkab TBÜ ÜTÜ ajalooring oma liik­ mete teaduslike tööde tutvustamist laiemale lugejaskonnale. Selles mõttes on kogumik otseseks järjeks ajalooringi 1962.a. ilmunud esimesele iseseisvale kogumikule. л Käesolev välja­ anne sisaldab üheksa artiklit, mille aluseks on olnud ette­ kanded ringi töökoosolekutel 1963. - 1964« a. ja XVTII üli­ õpilaste teaduslikul konverentsil 196?. a. märtsis ning 1963.a. kevadel esitatud võistlustööd. Seega sisaldab ta samuti kui ta eelkäija ainult ajalooringis ettekantud või ringi poolt esitatud teaduslikke töid ja ei pretendeeri läbilõike andmi­ sele kogu sellest ulatuslikust ajalooalasest uurimistööst, mida tehakse TRÜ ajaloo osakonna üliõpilaste poolt õppetöö raames. Teataval määral kajastab kogumi к aga siiski kogu aja­ loo osakonna tööd, sest ringi teaduslike tööde temaatika on tihedalt seotud ajaloo kateedrite õppe- ja teadusliku töö problemaati kaga. Sisult on käesolevas kogumikus avaldatavad artiklid vä­ ga mitmekesised, käsitledes aktuaalseid küsimusi nõukogude ajalooteaduse mitmest valdkonnast. Haaratud on NSV Liidu aja­ lugu ja üldajalugu, üksikute artiklite näol aga ka arheoloo­ gia ja kunstiajalugu. Ajaliselt käsitlevad artiklid problee­ me vanimatest aegadest kuni tänapäevani, kusjuures pearõhk langeb loomulikult töödele, mis valgustavad meie tänapäeva või lähemat minevikku. Avaldatud tööd on noorte ajaloolaste esimeseks tõsiseks 1 1962. Ajalooalaseid töid, ÜTÜ ajalooringi kogumik, Tartu - 3 - jõuprooviks teaduse rasketel radadel, Võib-olla jääb nende töödes väheste kogemuste tõttu veel mõndagi vajaka, kui lähe­ neda neile mõõdupuuga, mille annab meile nõukogude ajalootea­ duse kõrge tase. Ometi pakuvad kõik artiklid siiski midagi uut kas uute allikmaterjalide kasutamise või uudse lähenemis­ viisi ja hinnangute poolest. Silmas pidades neid asjaolusid, julgeb ÜTÜ ajalooring ilmuda lugeja kriitilise pilgu ette käesoleva kogumikuga, püüdes ühtlasi oma ilmunud ja teoksil olevate töödega sisse võtta positsioone laia marksistliku ajaloorinde ühes lõigus. Käesolevas valimikus avaldatavate tööde juhendajateks on prof. V. Vaga, dots. K. Siilivask, dots. L. Roots, v*-õp. M. Lõhmus, v.- õp. H. Piirimäe, v.-õp. J. Raid ja v.-õp. V. Truumal. Kogumiku toimetus ja ÜTÜ ajalooringi juhatus avaldavad siirast tänu ÜTÜ eesti keele ja vene keele ringide liikmete­ le artiklite teksti keelelise korrektuuri ja venekeelsete re­ sümeede tõlkimise eest. T o i m e t u s . - Ц- TAETU APARAADITEHASE TÖÖTAJATE TÖÖALASEST JA ÜHISKONDLIKUST AKTIIVSUSEST. S. К r i к к . Kommunismi ehitamise perioodil on meie maal suure täht­ susega ajaloouurimise problemaatika seos kommunistliku üles- ehitustöö praktiliste ülesannetega.2 NLKP programmis öeldakse uurimistöö kohta ühiskonna­ teaduste valdkonnas: "Peamiseks sel alal on kommunistliku ülesehitustöö praktika uurimine ja teoreetiline üldistamine, sotsialismi majandusliku, poliitilise ja kultuurilise arene­ mise ning sotsialismi kommunismiks ümberkasvamise põhiliste seaduspärasuste uurimine ja kommunistliku kasvatuse problee­ mide läbitöötamine." ^ Ajaloolaste ülesandeks on sügavamalt uurida nõukogude töölisklassi koosseisu ja tema arenguga seotud probleeme, aidata lahendada üleskerkivaid raskusi ja püstitada uusi eesmärke. Suurte tööliskollektiivide tundmaõppimine on ras­ ke ülesanne, mis pole jõukohane üksikutele uurijatele ja on sellepärast vähe uuritud valdkond. Olukorda võivad muudatusi tuua uued sotsioloogilise uurimise meetodid, mida on kasutatud ka Tartu Aparaaditeha- 2 Задачи исторической науки в свете решений июньского плену3ма ЦК КПСС, вопросы истории” № 8, 1963, 1к. 9* linn, 19N6õ1u,k ogluk.d e 1L17i*idu Kommunistliku Partei programm. Tal­ ee kollektiivi tundmaõppimisel. Vaatluse programm oli ENSV TA Ajaloo Instituudi poolt väljatöötatud ankeedi näol antud* Töö kestel põrgati pidevalt kokku paljude raskustega, kuna puudu­ sid kogemused massiliste andmete kogumiseks, perfokaartide kasutamiseks ja sälgustam 1.seks, puudus ka küllaldane hulk teoreetilisi teadmisi* Tööd raskendas mõnevõrra rida ebamäära­ seid küsimusi ankeedis. Sellepärast tuleb saadud andmeid krii­ tiliselt kasutada ja järgmiste uurimuste läbiviimisel neid asjaolusid arvestada. Kokkuvõttes aitavad ankeedi küsimused Tartu Aparaadite­ hase kollektiivi mitmest aspektist tundma õppida ja teha mõ­ ningaid järeldusi tema arengutaseme kohta vaadeldaval perioo­ dil. Ankeedid täideti 961 töötaja kohta, s.o, 87 % Tartu Apa- raaditehase töötajate üldarvust. Ülejäänud 12,6% töötajatest jäid mitmesugustel põhjustel küsitlemata (haigus, komandee­ ringud, puhkus jne.). • * * Kuna Tartu Aparaaditehas on vabariigis tuntud ühe parima ettevõttena, eriti tööalaste saavutuste ja ratsionaliseerimis­ tegevuse tõttu, siis võis järeldada, et ka töötajate tööalane ja ühiskondlik aktiivsus peaks seal küllalt kõrgel tasemel olema ja kõik töötajad peaksid enam-vähem ühtlaselt haaratud olema kommunistliku kasvatustöö mitmesuguste vormidega. Selle taseme ligikaudne kindlaksmääramine ongi antud töö eesmärgiks. Töötajate tööalast ja ühiskondlikku aktiivsust aitavad välja selgitada järgmised ankeediküsimused: töötajate organi­ satsiooniline kuuluvus (punktid I, J, К - NLKP, ELKNÜ, a/ü liige), osavõtt sotsialistlikust võistlusest (X), kommunist­ liku töö liikumisest (Y), ratsionaliseerimistegevusest (Z), alalisest tootmisnõupidamisest (Ž) ja ühiskondlikust tööst (Ö). Arvesse on võetud ka töötajate sugu, vanus, haridus, kvalifikatsioon ja tööstaaž. Kõigepealt püütakse anda ülevaa­ det töötajate organisatsioonilisest kuuluvusest, kuivõrd see - 6 - võimaldab näidata erinevate töötajate rühmade aktiivset osa­ võttu tehase elust. Eeldatakse seda, et parteisse võivad kuuluda ainult kõr­ ge teadlikkusega inimesed, kes võtavad aktiivselt osa kommu­ nismi ehitamisest. Tehase parteiorganisatsiooni kuulub 83 inimest, nendest moodustavad töölised 54,2 %, insener-tehni- lised töötajad 36,1 %, teenistujad 8,4 % ja abipersonal 1,2%. Partei esimese abilisena etendab kommunistlik noorsoo­ ühing järjest suuremat osa noorte kasvatamisel kommunismi vaimus. Ta aitab parteil mobiliseerida noori praktilisele uue ühiskonna ehitamisele, arendab noorte aktiivsust ja tõö- kangelaslikkust ning ait4ab suurendada noorte üldharidust jatehnikaalaseid teadmisi. Tartu Aparaaditehases on 181 kommu­ nistlikku noort, nendest moodustavad töölised 79,5 %, inse­ ner- tehnilised töötajad 15 %, abitöölised 5 % ja teenistujad 0,5 %. Kommunistide ja kommunistlike noorte osatähtsust tööta­ jate hulgas vaadeldakse viimaste osavõtu järgi tööprotsessist soo, vanuse, tööstaaži ja hariduse järgi, et näha, kuidas need tegurid mõjutavad töötajate ühiskondlikku aktiivsust kõi­ ge enam. Tabelist nr. 1 selgub, et suurem on kommunistide osa­ tähtsus insener-tehniliste töötajate ja teenistujate hulgas, vastavalt 16,5 % ja 16,3 % iga rühma töötajate arvust. Suh­ teliselt madal on kommunistide protsmt tööliste ja eriti abi- tööliste seas (6,8 % ja 2,7 %). Seevastu on kommunistlike noorte osatähtsus kõige suu­ rem just viimatinimetatud töötajate põhirühmades, vastavalt 40,4 % ja 42,8 % nende rühmade töötajate arvust. Ka insener- tehniliste töötajate seas on kommunistlike noorte erikaal küllalt kõrge 32,1 %. Väike on kommunistlike noorte osatäht­ sus teenistujate hulgas - 9 %. 4 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei programm, lk, 99» - 7 - T a b e l 1. Töötajate organisatsiooniline kuuluvus põhirühmade kaupa. Tööptõahjia­te Töjöattea­ NlLiKiPrühmad arv ja lk imieki ÜLKNÜ -d l % 5 meiiidk­ % 6 Kokku %mekand. Töölised 696 45 6,8 144 40,4 185 27,1 tIenhsne.ner-töötajad 182 30 16,5 27 32,1 57 31,3 Tjeaednistu­ 43 7 16,3 1 9,0 8 18,6 Anabliperso­ 40 1 2,7 9 42,8 10 25 Kokku 961 83 - 181 - 264 — Keskmiselt % - - 9,03 - 38,1 - 27,4 Kokkuvõttes on insener-tehniliste tõotajate ja tööliste ühiskondlik-poliitiline aktiivsus küllalt kõrgel tasemel, mille põhjused selguvad järgnevate tegurite vaatlemisel. T a b e l 2 . Töötajate organisatsiooniline kuuluvus soo järgi: Arv NLKP liik­Sugu ÜLKNÜldi med ja iidkamaedkiadn­ % l % Kokku %mieidk­ Mehed 701 72 10,2 127 36 199 28,3 Naised 260 11 4*2 54 45 . . б ! Kokku 961 83 181 - 264 Kseesltk m%i­ - - 9,03 - 38,1 - 27,4 r ̂ Alla 18 a. vanused töötajad, välja arvatud 42 inimest.Ainult komsomoliealistest töötajatest. - 8 - Meeste hulgas oa kommunistide osatähtsus üle kahe korra suurem (10,2 %) kui naiste hulgas (ainult 4,2 %), Kes siin pole süüd ka tehase parteiorganisatsioonil? Näib, et naiste hulgas tehtav poliitiline kasvatustöö on veel vähene. Partei­ organisatsiooni liikmetest moodustavad naised ainult 1Ъ %* ö. o. 6,5 korda vähem kui mehed. Naisi on tehases samal ajal 27 % töötajate üldarvust, s, o. 2,6 korda vähem kui mehi* Hah- tavasti annab end tunda ka naiste ajalooliselt kujunenud ha­ ridusalane ja poliitiline mahajäämus. See poi# aga vabandav põhjus. Seda suuremat tähelepanu tuleks pöörata naiste vabas­ tamisele perekondlikust ’’orjusest** ja anda neile rohkem voi- Eialusi ühiskondlikust elust aktiivseks osavõtmiseks. Kahjuks pole Tartu Aparaaditehasel aga siiani isegi oma lasteaeda ega lastesõime. Kommunistlike noorte osas ei avalda sooline kuuluvus enam olulist mõju ühiskondlikust elust osavõtule. Noored nais­ töötajad on komsomoliorganisatsiooni tööst isegi rohkem kaa­ sa haaratud kui mehed, vastavalt 45 % ja 56 % mõlema soo kom­ somoli ealiste töötajate üldarvust. Tartu Aparaaditehases kuulub iga kolmas mees ja neljas naine NLKP või ÜLKNÜ ridadesse. Jälginud soolise kuuluvuse mõju ühiskondlikule aktiivsu­ sele, pakub huvi ka küsimus, millist mõju avaldab töötaja­ te vanus poliitilisest elust osavõtuie. Tabelist nr. 3 ilmneb kommunistide osatähtsuse pidev tõus, alates 19 - 25-aastaste vanuserühmast ja lõpetades 41 - 50-aastaste vanuserühmaga. Sealhulgas 26 - 50-aastaste vanuserühmas esineb koguni kommunistide osatähtsuse kahe­ kordne tõus võrreldes noorema rühmaga. Vanemate rühmade pu­ hul tempo ühtlustüb, kusjuures kommunistide erikaal saavutab kõrgpunkti 41 - 50-aastaste vanuserühmas. Teatav tagasiminek algab 51 - 60-aastaste vanuserühmas* Nähtavasti on siin tege­ mist mitme teguri koosmõjuga. Vanemad töötajad on paljud pä­ rit maalt,^ nende haridustase on tavaliselt madalam ja sil- 7 seis, ' käVst.i kiAr.i ,K orTmHÜ. TNAS Vt öLöitiadjua taej apläoroi tkoaltue ejdar irsc,h vTuasrltiuk 1k9o6o3s»­ aaring kitsam kui linnast pärinavatel töölistel. Ka toimus nende töötajate maailmavaate kujunemine cs&liselt veel ko­ danliku diktatuuri tingimustes ja kodanliku kasvatuse mõjul*, T a b e l 3 • Töötajate organisatsiooniline kuuluvus . vanuserühmade järgi. isTaüsüataae­s:usssassss asess sessssVraünhumsaed­ jate lNiLiKkPmed lÜiLiKkNmÜarv % ed % Kokku jlI kuni. 18 a. 42 _ 18 42,8 18 42,8 19 - 25 a. 251 10 3,9 133 53,0 143 56,9 26 - 30 a. 179 15 8,4 30 15,8 45 25,1 31 - 40 d. 296 36 12,2 - - 36 12,2 41 - 50 a. 120 16 13,3 - - 16 13,3 51 - 60 a. 67 6 8,9 - - 6 8,9 üle 60 a. 6 — — — — — — Kokku 961 83 - 181 _ 264 — Keskmiselt % 9,03 38*1 Selpooltoodust järeldub, et tehase parteiorganisatsioo­ ni koosseisu moodustavad kõige teadlikumad, küpses eas, suur­ te elukogemustega teovõimelised Inimesed, Komsomoliorganisatsiooni ridadesse kuuluvad peaaegu poo­ led komsomoliealistest noortest, eriti 19 - 25-aastaste vanu­ serühmast moodustavad kommunistlikud noored 54,7 %• 26 - 30- aastaste varuserühm on üleminekurühmaks, kus kasvab kiiresti kommunistide osatähtsus, osa noori langeb juba vanuse tõttu komsomoliorganisatsiooni ridadest välja. Siiski on tehase komsomoliorganisatsioonil oma ridade täiendamiseks küllalt suur kasutamata reserv. Väga oluline mõju on ka tööstaažil töötajate ühiskondlik ku aktiivsuse tõusule. Vt. järgnev tabel. - 10 - l a b e l 4. Tööstaaž Töötaarjvate NLKP ÜLKNÜ liikmed % liikmed % kuni 1 a. 36 - — 19 52,7 1 - 3 a. 87 - - 47 5*,0 3 - 5 a. 91 6 6,5 41 45,0 5 - 10 a. 209 14 6,6 63 30,1 10 - 20 a. * 373 31 8,3 11 2,9 üle 20 a* 165 32 19,3 - - Kokku 961 83 181 Keskmiselt % 9,03 38,1 Tabelist ilmneb otsene seos tödstaaži kasvu ja kommu­ nistide osatähtsuse tõusu vahel* mis ou tingitud töötajate elu- ja tööalaste kogemuste rikastumisest. Kahe esimese ise­ seisvat töömeheelu alles alustanud rühma puhul on kohe mär­ gatav kommunistliku noorsooühingu osatähtsuse kasv kuni 54%- ni komsomoliealiste noorte arvust. Koorte töötajate ellusuh­ tumise kujundamisel on kahtlemata avaldanud olulist osa tseh- hikollektiivi kasvatav mõju ja ühiskondlike organisatsiooni­ de viljakas tegevus. Teadlikkuse kasvu kinnitab kommunistide osatähtsuse järjekindel kasv, mis alates 3-aastase tööstaazi- ga töötajatest kasvab ühtlase tempoga proportsionaalselt töö- staaži kasvuga kuni 20-aastast tööstaaži omavate töötajateni, üle 20-a^stase tõöstaažiga töötajate hulgas ilmneb enam kui 2-kordne kommunistide osatähtsuse kasv võrreldes eelneva rüh­ maga (19»3 %)• Viimased kaks rühma moodustavad parteiorgani­ satsiooni põhikontingendi. Töötajate ühiskondliku ja tööalase aktiivsuse tõusu pa­ ratamatuks eeltingimuseks on haridustaseme tõus, seda eriti nüüd* millal teadus üha rohkem on muutumas otseselt tootli­ kuks jõuks. Ülevaate Tartu Aparaaditehase töötajate haridus­ tasemest ja viimase mõjust ühiskondlikule aktiivsusele annab tabel 5. 11 - T a b e l 5 , tõotajate organisatsiooniline kuuluvus hariduse järgi. Haridus Tötöe taajrav­ HLKP % ÜLKHÜ %8 Üldharidusega 788 60 7.6 154 40.3 neist j 0 - 4- kl* 38 1 12,5 5 - 6 - 169 5 3 7 , 18,9 7 " 214 17 8 48 39.3 8 H 80 9 10,1 M 30,0 9 " 77 10 11,2 13 32,2 10 " 74 10 13,5 23. 56,0 11 " 136 9 6.6 50 53,1 Eriharidusega 173 23 13,2 27 30,0 neist lõpetaetruidh akreidsuks­ 110 12 10,9 16 27,1 lõpetearmiahtaar kideussk­ 16 2 12,5 3 50,0 lõpetatud hkaõrirdguesm 6 lõpetamata kõrgem 31 19,3 • 6 31,5haridus 16 3 13,7 2 33,3 ТеЬазе üldharidusega töötajatest moodustasid kommunistid keskmiselt 7,6 %. Eriharidusega töötajate hulgas oli konimuxtis- tide osatähtsus 1,7 korda kõrgem, vastavalt 13»2 %, ühiskond­ likust elust aktiivse osavõtu sõltuvust haridustasemest näi­ tab eriti selgesti kommunistide väike osatähtsus madala hari­ dustasemega töötajate hulgas* Näiteks alla 5-kl* haridusega töötajate hulgas ei olnud ühtki kommunisti. Ka 5 ~ 6-kl* ha­ ridusega töötajatest kuulub ainult 3 % partei ridadesse* Siit alates toimus koaaunistide osatähtsuse pidev kasv* 7-kl* ha­ ridusega töötajate hulgas oli tõus enam kui kahekordne ja ft Ainult komaomoliealistest töötajatest. - 12 - 10-kl. haridusega töötajate seas ületab parteilaste arv ise­ gi eriharidusega töötajate keskmise taseme 0,3-protsendili- selt. 11-kl, haridusega töötajate hulgas ilmnes kommunisti- de erikaalu langus. Millega seda seletada? Teatav mõju on kindlasti asjaolul, et nende hulgas on küllalt arvukalt al­ les keskkoolipingist tulnud vähese tööstaažiga noori. Kõige suurem oli kommunistide osatähtsus lõpetatud ja lõpetamata kõrgema haridusega spetsialistide seas, vastavalt 19»3 % ja 18,7 %. See on üheks oluliseks põhjuseks, miks kommunistide srikaal oli kõige kõrgem just insener-tehniliste töötajate hulgas, langes aga märgatavalt tööliste ja abitööliste seas, kelle haridustase on madalam. Ka kommunistlike noorte osa­ tähtsus noortööliste hulgas sõ&tüb haridustasemest olulisel määral. Üldharidusega komsomoliealistest töötajatest kuulus komsomoliorganisatsiooni 40,3 %, eriharidusega noortest mõ­ nevõrra vähem, 4-kl. haridusega töötajate hulgas oli ainult üks kommunistlik noor, 5~6-kl. haridusega - 7» vastavalt 12,5 % ja 18,9 % nimetatud haridustasemega noortest. Analoo­ giline kommunistlike noorte osatähtsuse 2-kordne tõus esines 7-kl, haridusega töötajate juures - 39,2 %, 8-9-kl, hariduse­ ga töötajate rühmas kõikus kommunistlike noorte osatähtsus 30 % piires, tõustes järsult 10- ja 11-kl. haridusega noorte hulgas, vastavalt 56,0 % ja 53»1 %• Eriharidusega töötajatest kuulub komsomoliorganisatsiooni ridadesse protsentuaalselt vähem töötajaid. See on seletatav kommunistide osatähtsuse tunduva tõusuga nende keskel. Ülaltoodud mõningad arvud näitavad kujukalt vajadust pöörata senisest suuremat tähelepanu töötajate haridustase­ me tõstmisele, sest tehases on veel küllalt vähese hariduse­ ga töötajaid, kes suudaksid uue ühiskonna ehitamisele hoopis rohkem kaasa aidata kui seni. Tahtmatult kerkib üles küsimus, kuidas on Tartu Aparaaditehases korraldatud noorte edasiõppi­ mine,^ Kas selleks on noortele loodud kõik vajalikud tingimu­ sed? q dustasemVet , iTs.e lFooõmlendik. ris, Tartu 1963, ustus, k Täasritkui rAip,a rTaRaÜd iN tSeVh aLsiei dtuö öatjaajlaotoe khaatreie­d» - 13 - Eespool vaadeldud tegurid avaldavad ühist mSjtt кошшг» ni.itid© ja kommunistlike noc-rte osatähtsusele teahhikollek- tj.ivideSv. (Vt, tabel 6*) T a b e l 6 . Töötajato organisatsiooniline kuuluvus tsehhide ju. osakondade kaupa. S S S 3 S S j Tsehhid P&j õ Гa ettea­ HLSF % ÜLKNÜ %10 Kokku % I___ж_____ j _ ТГ !HSa335 Ij Mteshelhmhaaika- 316 18 5,6 87 40,4 Ю 5 33,2 It Mkoantttaea žtis-ephi ft hnna- 213 16 7,5 35 40,2 51 23,9 ltassethhrumentaal- 96 10 10,4 18 46,1 28 29,1 PmeKnOt a-a letkssepherhi- 53 5 9,4 8 36,3 13 24,5 PtToOo r-i umlabora­ 37 3 8,1 6- 33,3 9 24,3 Poes aamkoanhdh&anika 16 2 11,1 - - 2 11,1 Remonditsehh 92 8 8,7 14 36,8 22 23,9 Amdamjiannid us tsrо saatkÜ3ft: ,'1 117 21 17,9 12 26,6 33 28,2 Ehitusgruppi 2 19 - - 1 25,0 1 5,2 Tabelist ilmneb eriti suur kommunistide osatähtsus ad- ministratiiv-majandusosakonnas - 17*9 % osakonna töötaja­ test. Samal ajal kõikus kommunistide osatähtsus tsehhides keskmiselt 9,6 % piires. Nimetatud osakonda kuulub 1/3 kogu Ainult komsomoliealistest töötajatest, ktaud t 1e1h asAed miandimsitnriasttriaitvs-imoaojna,n dursaoasmaaktuonnaks oadriosakond, varustus- ja turustuspoisdaakmoinnde n, apnltauadn itoösöask oliide­ jt, tootmisprnodt,­ sessi teenindavad osakonnad. ^ Ajutine tööjõud. - 14 - SIl ISIlli и_______________________ tehase insener^tehniXiaest personalist* kelle hulgas oli коад- murd3tide osatähtsus märgatavalt suurea kui töötajate teis­ tes põhiinihm&dee. Märgatavalt väiksem on kommunistide osa-» tähtsus mehhaanika-» ja aiontaazi-pinnakatte tsehhis, kus kom­ munistid moodustavad vastavalt 5»6 ja 7*5 % nende tsehhide töötajate arvust. Mehhaanikatsehhis oli ineenor-tehxdlisi töötajaid 6,9 % ja montaaši-pinnakatte tsehhis 8,4 %. Samal ajal oli montaaad-pinnakatte tsehhis naisi 6195 %, kelle psx- teiline kuuluvus oli kaks korda madalam kui meestel. Mõju avaldas ka nende kollektiivide noorem koosseis* Kommunistlike noorte osatähtsus oli kõige suurem just instrumental Lt sehhis ja eespool nimetatud mehhaanika™ ja montaaži-pinnakatte tseb- his. Vaadeldes kommunistide ja kommunistlike noorte osatähv- sust tsehhides ühtse tervikuna, võib järeldada, et esmajoo» nes põhitsehhides võetakse tehase elust küllalt aktiivselt osa. Suur tähtsus on tehase a/ü-organisatsloonil, kuhu vaat­ lusperioodil kuulus 98,5 % töötajatest. Oleks loomulik, et kõik töötajad kuuluksid a/ü-organisatsiooni. 1,5 %-llne vahe on seletatav uute töötajate arvel, kes ei olnud veel jõudnud a/ü liikmeks astuda. Eeltoodu põhjal võib oletada, et Tartu Aparaadltehase sisemiselt tugeva koosseisuga partei-, komsomoli- ja a/ü-or- ganisatsioonid suudavad kasvatada kogu kollektiivis kcjmu- nistlikku töössesuhtumist, mille üheks näitajaks on massili­ ne võitlus kommunistliku töö kollektiivi ja lööklase nimetu­ se saamise eest. Milline oli olukord Tartu Aparaaditehases vaatlusperi oodil? Käesoleva ankeedi andmetel võttis sotsialistlikust võist­ lusest osa 464 töötajat, s,o. 48,5 % töötajate üldarvust ja selle kõrgemast vormist - kommunistliku töö liikumisest 357 töötajat - 57*1 %• Tegelikult võtsid sotsialistlikust võistlusest samaaegselt osa ka kõik kommunistliku töö liiku­ misest osavõtjad, seega sotsialistlikust võistlusest osavõt^ jate protsent on. 85,4. Edaspidi piirdutakse ainult kommunistliku töö liikumise - 15 - vaatlemisega, kuna materjalid selle uue kasvava liikumise taseme kohta vaadeldud perioodil võivad rohkem huvi pakku­ da. Kõrvuti kommunistliku töö liikumisest osavõtuga käsit­ letakse ka töötajate osavõttu ratsionaliseerimistogevusast, mis oa töötajate loova aktiivsuse üks viljakamaid vorme ja lahutamatult seotud kommunistliku töö liikumisega. Teh&3es võttia ratsionaliseerimistegevusest osa 275 töötajat, a. o. 28,8 % töötajate üldarvust* Järgnevas osas vaadeldakse lähemalt töötajate vanuse, tööst&aai, hariduse, soo ja kvalifikatsiooni näitajate mõju nende osavõtule kommunistliku töö liikumisest ja ratsionali­ seerimistegevusest. • Kuidas mõjutab töötajate vanus nende uut, kommunistlikku töössesuhtumist ja ratsionaliseerimistegevust? G r a a f i k 1 . Töötraajtastieo naolsiasveõetrti mkiosmtmeugneivsutsleisktu vtaönöu slei ikjuärmgiis.est ja 27,4 rats19io6n3a.lai. seIeIrIi mkivsaertttaelpiasn eeksuitt,a tmii lilgea 1t0o0o tmtiösöslei ser akkoehndtaa­ misel saadi ökonoomiat 53 900 rbl. eest. "Edasi" 3*nov.1963.ä* - 16 - Graafikul on selgelt märgatav kommunistliku tõõ liiku­ misest osavõtjate arvu hoogne kasv eriti noorte hulgas, kes noorusele omase entusiasmiga toetavad iga uut ja progressiiv­ set nähtust meie elus. Eriti agaralt võtavad kommunistliku töö liikumisest osa 26-30- ja 31-40-aastaste vanuserühma töö­ tajad, moodustades vastavalt 45,2 % ja 42,6 % nende rühmade töötajate üldarvust. Kommunistliku töö liikumine on endale murdnud tee ka vanemate töötajate teadvusesse, kuigi viimas­ te näitajad on mõnevõrra tagasihoidlikumad (vt. graafik 1). Rõõmustav on märkida isegi üle 60 aastaste töötajate osavõt­ tu liikumisest, kuigi tegemist on 2 inimesega 6-st. Graafik peegeldab töötajate vanuse mõju ka nende ratsio­ naliseerimistegevusest osavõtule, seda eriti noorte hulgas, kus vastavalt vanuseastme kasvule suureneb ka nende ratsio­ naliseerimistegevusest osavõtt. 26-60 aasta vanuste töötaja­ te hulgas püsib nende osavõtt ratsionaliseerimistegevusest peaaegu ühtlaselt küllalt kõrgel tasemel, milleks eeldused loovad nende suured töökogemused. Siit kasvab välja vajadus selgitada tööstaaži mõju töö­ tajate osavõtule kommunistliku töö liikumisest ja ratsionali­ seerimistegevusest. (Vt. graafik 2.) Graafik võimaldab jälgida seda momenti, kuivõrd kõrgem on alaliste töötajate tööalane aktiivsus uute töötajate oma­ ga võrreldes. Kommunistliku töö liikumisest ja ratsionalisee­ rimistegevusest osavõttu näitav kõver tõuseb võrdeliselt töö­ tajate tööstaaži kasvuga Tartu Aparaaditehases. Kuni 3 aastat tehases töötanud inimeste osavõtt kommunistliku töö liikumi­ sest on alla 1 a. töötanud inimestega võrreldes tõusnud üle kahe korra ja ratsionaliseerimistegevusest osavõtt isegi ne- 11. korda. 14 Kõige kõrgemat tööalast aktiivsust näitavad --- те---- Kuni 1 aastase tõöstaažiga töötajad võtavad kommunistliku 1-3-aastase tööstaaz¥ iga tööttöaöj adl iviõktuamvisaeds kto momsuan i1s5t %l-ilkius etlötö. Kuni 1 aastase tööstaaziga mt löiöitkaujmiasde vsõt taovsaad 1r5a %t-sliiosneallti.seeri­ 1-3-aastase tööstaaziga töötiasjeasdt osest ovsõa t saav 3a,d7 r %at-sIilosenlatl.14,8 %-liselt iseerimi­ 3 - 17 - üles 5 - 20 aastat Tartu Aparaaditehases töötanud Inimesed. Üle 20 aastase tõöstaažiga on Tartu Aparaaditehases ainult 0,3 % töötajatest (s. o. 3 inimest), kelle järgi ei saa min­ geid üldistusi teha. Juba need mõningad arvud näitavad, kui­ võrd palju kahju tootmistegevusele teeb kaadri voolavus**^ G r a a f i k 2. Töötajate osavõtt kommunistliku töö liikumisest ja ratsionaliseerimistegevusest tööstaaži järgi Tartu Aparaaditehases. --- - osavõtt kommunistliku töö liikumisest, --- - osavõtt ratsionaliseerimistegevusest. des li5n nTaa pratrut eLiionrngaaknoimsiattesei oI onsie k1r8etär sm. Meister oma aruan­Tartu ettevõtetes asendub aastas l.i gik on1v/5e retnötöstialja mtäer küilsd,a rveuts t, "Edasi” 24. nov. 1963. a. - 18 Vaatamata sellele, et töötajate vanus ja tööstaaž loo­ vad sobivad eeldused ratsionaliseerimistegevuseks, on kõrge­ ma haridustasemega töötajate tööviljakus hoopis kõrgem kui sama vanuse ja tõöstaažiga, aga väiksema haridusega töötaja­ tel. Eriti oluline on eriharidusega töötajate osatähtsus te­ hase tehnilises progressis. Kui Tartu Aparaaditehases üldha­ ridusega töötajaist 23,4 % - s. o. iga neljas töötaja võ­ tab osa ratsionaliseerimistegevusest, siis eriharidusega töö­ tajad võtavad sellest osa 56 %-liselt, s. o. rohkem kui iga teine töötaja. Eriharidusega töötajad võtavad mõnevõrra ak­ tiivsemalt osa ka kommunistliku töö liikumisest - 42,2- protsendiliselt, üldharidusega töötajad vastavalt 35-prot- sendiliselt. Nii nagu haridus, avaldab ka töötajate kvalifikatsiooni tõus olulist mõju leiutus- ja ratsionalis*e erimistegevusele.16 (Vt. järgnev tabel.) T a b e l 7 • Kvaloiofnii kjaätrski­ Ratrisjiaotnea liasreve­ rRaitjsaitoen %al iasnee­rühmas tud I 23 10 II 38 20 III 53 40 IV 36 43 V 38 62 VI 32 80 Tabelist ilmneb ratsionaliseerijate arvu proportsio­ naalne kasv kvalifikatsioonij&rgu tõusuga. Kui I kategooria töötajatest võttis ratsionaliseerimistegevusest osa ainult 10 %, siis II kategooria töötajatest juba -20%, s. o. 2 liseerimUi.s teLgeeevmuestess. t,T akrätsui kAiprair,a aTdRiÜt eNhSaVs eL itiödöut aajjaatleo or aktastieoenda­­ris, Tartu 1y63. - 19 - korda rohkem* Samasugune 2-kordne tõus ilmnes ka II ja III kategooria töötajate ratsionaliseerimistegevusest osavõtu võrdlemisel. Kõrgemate kvalifikatsioonijärkude puhul tõus muutus ühtlasemaks. Naiste madalamast kutseoskusest kõneleb nende äärmiselt vähene osavõtt ratsionaliseerimistegevusest - 8,8 %, samal ajal mehed võtavad 35»7 %-liselt osa, s. o. ligi 4 korda ak­ tiivsemalt. Muidugi on see tingitud ka tehase tootmisprofii- list. Tehnilise progressi huvides tuleb Tartu Aparaaditehases pöörata tõsist tähelepanu töötajate, eriti naiste eriharidu­ se ja kvalifikatsiooni tõstmisele. Viimase küsimusena puudutatakse veel Tartu Aparaaditeha- se töötajate osavõttu ühiskondlikust tööst (punkt S). Meie andmetel võttis ühiskondlikust tööst osa 54,3 % töötajatest. Saadud andmed peegeldavad kahjuks ainult osaliselt tegelikku olukorda, kuna ühiskondliku töö all on ankeedis mõeldud pea­ miselt partei-, komsomoli- ja a/ü tööd. Puudub diferentseeri­ tud ülevaade osavõtu kohta alalistest komiteedest, ühiskond­ like kontrolöride, rahvamaleva, isetegevuse ja sporditööst. Andmete tõepärasust kinnitab asjaolu, et ühiskondlikust tööst osavõtt oli elavam neis tsehhides ja jaoskondades, kus oli suurem kommunistide ja kommunistlike noorte osatähtsus. Seda võib täheldada eriti admini stratiiv-majandusosakonnas ja instrumentaaltsehhis. Võrreldes eri tsehhide töötajate ühiskondlikku ja töö­ alast aktiivsust kõigi varem vaadeldud näitajate alusel (li­ saks alalise tootmisnõupidamise ja tsehhi keskmise töötasu näitajad) võib tähele panna näitajate omavaheliste seoste esinemist. Kindel seos esineb töötajate organisatsioonilise kuulu­ vuse ja ühiskondlikust tööst osavõtu vahel - aktiivsemalt võtsid tehase elust osa need tsehhid, kus kommunistide ja kommunistlike noorte osatähtsus oli suurem, ja vastupidi. 50 % tsehhide puhul (eriti suurimates tootmistsehhides) on - 20 - märgata seost palga suuruse ja ühiskondlikust elust osavõtu vahel. Nähtavasti tõstab materiaalse heaolu kasv huvi ka ühiskondliku tegevuse vastu. Parimate töötajate kuulumist NLKP ja ÜLKNÜ ridadesse kinnitab ka tsehhi keskmiste töötasude vastavus töötajate organisatsioonilise kuuluvuse näitajaga (v.a. administratiiv- majandusosakond). Täiesti loomulik peaks olema kommunistliku töö liikumisest osavõtu seos töötajate organisatsioonilise kuuluvusega, ühiskondlikust tööst osavõtuga jne. Graafik se­ da ei kajasta. See annab alust arvata, et sel perioodil esi­ nes kommunistliku töö liikumise juhtimises veel küllalt palju juhuslikkust ja formalismi. Esialgu piirdutakse nende seoste esiletõstmisega. * * * Töö eesmärgiks ei olnudki kõiki küsimusi igakülgselt uurida ja lõplikult lahendada, vaid ainult Tartu Aparaadi- tehase kollektiivi lähemalt tundma õppida ja töötajate ühis­ kondlikku aktiivsust ning selle tegureid ligikaudselt kind­ laks määrata, et aidata omapoolsete tähelepanekutega t e h a s e - kollektiivi ees seisvaid probleeme lahendada. 21 - TAKTÜ NAHA- JA JALATSIKOMBINAADI TÖÖLISTE TOOTMISALANE JA ÜHISKONDLIK-POLIITILINE AKTIIVSUS. L. K u t s a r . Käesoleva artikli eesmärgiks on anda põgus ülevaade Tartu Naiia- ja Jalatsikombinaadi arengust aastail 1945-1962, kusjuures suuremat tähelepanu on osutatud töötajate tootmis­ alase aktiivsuse ja selle vormide käsitlemisele. Lühidalt on puudutatud ka kollektiivi ühiskondlik-poliitilist aktiivsust. Artikli kirjutamisel on allikmaterjalina kasutatud Tar­ tu Naha- ja Jalatsikombinaadi arhiivis leiduvaid dokumente. Lisaks sellele on mõningaid andmeid saadud ka ajakirjandu­ sest ja vestlustest ettevõtte töötajatega. * + Ф Kõigis kodanliku Eesti tööstusharudes valitses äärmine killustatus. Sama võib öelda ka naha- ja jalatsitööstuse kohta. Nõukogude võimu esimestel kuudel 1940/41. a. ei suu­ detud selle likvideerimiseks veel midagi nimetamisväärset ära teha ja suured ümberkorraldused tulid päevakorda alles sõjajärgsetel aastatel. Tartus töötas 1944. aasta lõpul 4 jalatsi- ja nahavabrikut. Selline liigne killustatus segaa tootmise õiget korraldamist. Seepärast otsustatigi naha- ja jalatsitööstuse väikeettevõtete juhatuste ühendatud koos­ olekul, et tulusam on ühendada Tartu naha- ja jalatsivabri­ kud üheks suureks ja tugevaks kombinaadiks. Tartu Naha- ja Jalatsikombinaadi (NJK) moodustamine sai teoks 1945« aasta - 22 - veebruaris ning ta loodi järgmiste ettevõtete baasil:1 NJK nsahavabrik ja saapavabrik "Ühendus" "Taduullesveipka”vabrik peennahavabrlk "Ühisvara" p"eKaolesndeinsa"h avjaab rsiek osakonnad: lle 21)) kpuaurutõsönsathuasvabrik Esimesel tööaastal polnud kombinaadil korralikke toot- mishooneidki, rääkimata vajalikust sisustusest* Kõigi tööta­ jate ühiseks eesmärgiks oli kiiremini parandada sõjahaavad ja selleks tuli töötada sangarlikumalt kui kunagi varem. Esimese viisaastaku aastail (1946-1950) võeti kombinaa­ di, s kasutusele rida uusi seadmeid. Nii juurutati 1947. aas­ tal tootmisse uued nõukogude masinad: press "Revolutsioon" võimsusega 500 paari taldu päevas ja tald2ade kinnitamise mar»sin, mille võimsus oli 250 paari päevas. 1947» aastast alar* tes hakati kombinaadis sisse seadma ka konveierliine. Kuni a. 1945 - 1947 oli kombinaadi toodang 600 - 700 paari jalatseid päevas, siis 1948. aastal, peale uute sead­ mete ulatuslikku rakendamist, tõusis see 800— 900 paarini.^ Toormaterjali sal Tartu NJK neil aastail Tartu, Võhma jt. lihakombinaatidest. Kasutati peamiselt lamba-, jänese- ja vasikanahku. Peale oma vabariigi varustasid NJK karusnaha- vabrikut toorainega ka Kesk-Aasia liiduvabariigid. Üldiselt tuli NJK esimese viisaastaku aastail edukalt toime oma toot­ misplaani täitmisega. Nii täideti näiteks 1950. aasta plaan 105,7 5&-liselt.4 л arve 194N5J»K arhiiv, Kombinaadi koosseisu nimestikud ja eel­2 "Postimees" 19. juuni 1948., nr. 41. ̂Sealsamas, 11. juuni 1948, nr. 34. ^ NJK arhiiv, 1950. aasta aruanne. - 23 - Kui võrrelda 1945» Ja 1947. aasta toodangut, siis 1947. aastaks oli kombinaadi toodang kahekordistunud. Esimese viis­ aastaku algusaastail pöörati NJK-s peatähelepanu toodangu väljalaske suurendamisele* Selle kõrval jäi aga nii mõnigi kord silmapaari vahele toodangu kvaliteet. Ajalehes "Posti­ mees" (hiljem "Edasis") avaldati neil aastail korduvalt kir­ jutisi, milles oli tehtud NJK-le etteheiteid toodete halva kvaliteedi pärast. Mõned juhtivad töötajad püüdsid tol ajal õigustada toodangu halba kvaliteeti sõjajärgsete raskustega tootmises. Ajaleheveergudelt võis aga lugeda, et Nõukogude Liidu tööstusettevõtete poolt sõja ajal toodetud tanksaapad olid vastupidavamad, mugavamad ja nägusamad kui Tartu NJK tanksaapad, mis olid toodetud 1947. aastal.'* Sel perioodil oli rida objektiivseid põhjusi, mis ei olenenud kombinaadist ja kiskusid alla toodete kvaliteedi. Halb oli aga see, et neist püüti moodustada kaitsekilpi, mille varjus rahuliku südamega jätkata halvakvaliteedilise toodangu väljalaskmist. Vaatamata puudustele tehti esimese viisaastaku aastail kombinaadis ära suur töö. Esimese viisaastaku lõpuks kasvas NJK üheks suuremaks Tartu ettevõtteks, kus astuti energllisi samme tehniliseks rekonstrueerimiseks, toodangu kvaliteedi parandamiseks, sortimendi laiendamiseks. Eriti paistis tehniliste täiustuste osas silma karus- nahavabrik, mis 1946. aastal oli vaid väike töökoda 9 tööli­ sega. Ühe kuu jooksul suudeti siin töödelda ainult 1000 nah­ ka. Rekonstrueeritud vabrik hakkas andma 75 % toodangut roh­ kem. 50-ndate aastate teisel poolel alustati vana konveier­ liini väljavahetamist uuega. Esimene uus konveier lasti käi­ ku 1957. aasta maipühadeks.(Vana konveiersüsteem oli leidnud rakendamist 1947.a.) See oli üldse esimene konveier Eesti NSV nahatööstuse ettevõtetee. 1957* aasta lõpuks oli NJK-s 5 *»postimeee"l9* okt. 1947» nr. 246. - 24 rakendatud juba 3 konveierit.^ 1953. aasta algul viidi konveierile üle ka eandaali- tsehh. Varem valmistati selles tsehhis kahe vahetuse jooksul 760 - 780 paari jalatseid, peale konveieri rakendamist aga 1200 7paari ühes vahetuses, seega 2400 paari jalatseid päe-vas. Kui 1956. aasta jooksul toodeti ligikaudu 525 000 paari jalatseid, siis 1958, aastal tõusis toodang juba 790 000 paa­ rini (151 % ).8 1959» aastaks oli jalatsivabriku rekonstrueerimine põ­ hiliselt lõpule viidud. Kui 1956. aastal valmietati vabrikus päeva jooksul 1500 paari jalatseid ja 19 57» aastal pärast esimeste konveierite rakendamist 2050 paari päevas, siis 1958. aasta sügisel tõusis see arv 3200 - 3300 paarini päe- vas. 97 Peale uute konveierliinide rakendamist muutus Tartu NJK üheks mehhaniseeritumaks jalatsivabrikuks Eesti NSV-s* 1950. aastate lõpuks oli kombinaat saavutanud märkimis­ väärseid tulemusi, öeldut kinnitab asjaolu, et kuni 1956* aastani töötas kombinaat kahjumiga. Veel 1956. aastaks oli planeeritud umbes ühe miljoni suurune kahjum. Kui aga valmis 1956, a. poolaasta bilanss, selgus, et anti riigile juba li­ gi 450 000 rbl. kasumit. 10 1959» aastal algas uus ajajärk meie maa rahvaste elus ja majanduslikus ülesehitustöös. 1959* aasta oli seitseaas- teJcu esimene aasta, mis oli sissejuhatuseks kommunistliku ühiskonna hoogsa ehitamise perioodile. NLKP erakorralisel X X I kongressil kavandati meie maa ees seisvad ülesanded seit- seaastakuks. Nende ülesannete alusel peab nahkjalatsite toot- mine seitseaastakul suurenema 45 % võrra.11 Ž "Edasi" 2 7. aug. 1957, nr. 169. ' Sealsamas, 1 9. jaan. 1958, nr. 14. ® Sealsamas, 28. nov. 1958, nr. 192. * Sealsamas, 15. okt. 1958, nr. 204. 10 NJK arhiiv, 1956. aasta aruanne. 11 aastaiksN SV Li i-d u1 9r6a5h,v amTaajlalnidnuns e1 95a8r,e ndlka.m is37e. kontrollarvud 1959 4 - 25 - Tartu NJK ülesandeks on toota seitseaastaku lopul, 1965. aastal 1,5 miljonit paari jalatseid.12 Et seda ülesannet täita, on vaja tootmise laiemat meh­ haniseerimist ja automatiseerimist. Alates 1959* aastast pöö- rati kombinaadis veelgi rohkem tähelepanu uute konveierliini­ de rakendamisele. Igal aastal saabus kümneid uusi masinaid. Nii näiteks saadi 1960. aastal vennasvabariikidest 39 ja Tsehhoslovakkiast 11 uut masinat.15 1962. aasta lõpuks olid konveierliinid seatud sisse pea­ aegu kõigis tsehhides ja käiku lastud ka kaks poolautomaatset jaotuskonveierit. Need on tsentraalsest puldist juhitavad ning mõeldud pealsete õmblemiseks. Sellised poolautomaatsed jaotuskonveierid on Nõukogude Liidus praegu ainulaadsed. Nen­ de suur eelis on see, et tehnika ei dikteeri töölisele tempot, vaid iga tööline teeb nii palju kui suudab. 1962. aasta II kvartalis viidi ka karusnahavabrikus lä­ bi kompleksne mehhaniseerimine, mille tulemusena muutus vab­ rik oma sisseseade poolest täiesti kaasaegseks ettevõtteks ja tema tootmisvoimsus kahekordistus. Eriti tähtis on see, et karusnahavabriku kompleksne mehhaniseerimine võimaldas likvideerida Samalaadse vabriku Tallinnas "Kommunaari” juures. Seitseaastaku esimestel aastatel võeti NJK-s otsustavalt käsile uute tootmishoonete rajamine ja vanade rekonstrueeri­ mine. Seitseaastaku jooksul peab Tartu saama uue nahavabriku ja karusnahavabriku lambanaha töötlemiseks. Nende objektide ehitamiseks oleks kulunud 3»5 miljonit rbl. Ettenähtud toot­ misvoimsus otsustati saavutada olemasolevate vabrikute re­ konstrueerimise teel. Vastavate ratsionaliseerimisettepane- kute rakendamisel hoitakse kokku umbes 1 miljon rubla.14 Tartu NJK on väga laia profiiliga ettevõte. Algusest peale toodetakse siin mitmesuguseid jalatseid: naiste, mees­ te ja laste kingi; sandaale, toatuhvleid, kirsasäärikuid, 12 "Edasi” 29. okt. 196О, nr. 215. ^ Sealsamas. "Edasi" 5. juuli 1959» nr. 181. - 26 - nahkvöösid ja -rihmu; töödeldakse karusnahku, valmistatakse portfelle, kandekotte, prillitoose, raamatuümbriseid ja pal­ ja muudki. 1963* aasta suvest moodustab endine Tartu NJK ga- lanteriitsehh vabariikliku galanteriitoodete artelli "Linda" ühe osakoima. Suidas on aga lood toodete kvaliteediga? Muidugi, võr­ reldes sõjajärgsete aastatega on tehtud suuri edusamme, kuid endaga rahuloluks pole põhjust. Tarbijad pole rahul NJK too­ danguga. Osa Tartu NJK jalatsitest pole kuigi vastupidavad ning jäävad 2 - 3 aasta võrra üldisest moejoonest maha. Sõjajärgseil aastail oli see tihti tingitud sellest, et peatähelepanu oli pööratud toodangu hulga suurendamisele. See hõivas juhtkonna kogu tähelepanu ja kvaliteet jäi nagu silmapaari vahele. Nii kritiseeriti 19* okt. 1947« a. "Pos­ timehes" Tartu NJK, kes "... pole kunagi võinud kiidelda kõrge kvaliteediga. Jalanõud on lohakalt toodetud, sageli silmanähtavad vead... Seltsimehed Nahakombinaadi juhtivad töötajad! Teie pu- nastute häbist kui lähete kauplusse nr. 9 ja vaatlete seal oma kombinaadi I sordi tanksaapaid kõrvutatuna ühest Lenin­ gradi ettevõttest pärinevate tanksaabaetega, mis on liigita­ tud - III sortiIй15 Praaki esines neil aastail eriti meeste kummitallal val­ mistatud kingade ja tanksaabaste osas. Juba pärast paaripäe­ vast kandmist murdusid kingadel tallad lahti. Süüdi oli siin väga halb kinnitusmaterjal. Aasta-aastalt on kombinaadi toodangu kvaliteet parane­ nud. Arvud kõnelevad järgmist: enne konveierliinide kasutu­ selevõtmist toodeti 2 - 3 % I sordi toodangut, 19**8* aastal (peale esimeste konveierliinide rakendamist) andis kombinaat 33»2 % I sordi toodangut, 1950. aastal - 68,8 %, 1957« aas­ tal 84,4 %.16 1960. aasta aprillis korraldas NJK parteibüroo tootmis­ tehnilise konverentsi, kus oli vaatluse all toodangu кva1 1- 15 "Postimees", 1 9. okt. 1947, nr. 246. NJK arhiiv, 1948. a., 1950. a., 1957. a. aruanded. - 27 - teet* Märgiti, et kui 1959» aastal oli Tartu NJK .jalatsite juures tegemist veel jämedate vigadega, siis 1960. aastaks oli olukord tunduvalt paranenud* Kombinaadi direktor I.,Les- aan teatas, et likvideeriti endine 2 - 3 inimesest koosnenud tehnilise kontrolli osakond» kes ei suutnud vastutada toodan­ gu kvaliteedi eest kõigis kombinaadi tsehhides. Vastutus oma tsehhi toodangu kvaliteedi eest langes nüüd vahetult igale meistrile ja tsehhi juhatajale.^ Kvaliteedi parandamiseks seati 1960* aastal tsehhides sisse kommunistlike noorte kontrollpostid. Avastatud praagi võis kontroll tagastada pr aQaki teinud töölisele või kõrval-dada töölise konveierilt.Л Toodetud praagi eest hakati alates 1960. aastast praagi- tootjatele välja1 4andma musti lippe, et tõsta tööliste isik- likku vastutust. J 1961. a, jaanuaris viidi Riikliku Kvaliteedi Inspekt­ siooni poolt kombinaadis läbi üldine kvaliteedi kontroll. Kontrolli tulemused näitasid, et rakendatud abinõude efekt oli ilmne. NJK toodete kvaliteediga pole aga tänaseni veel kõik korras. Korduvalt on jalatsite kvaliteet olnud tähele­ panu keskpunktis mitmesugustel nõupidamistel, koosolekutel. Seda küsimust arutati ka 1963. a. mais ajalehe ’’Edasi" ühis- kondlikus kvaliteedinõukogus. 20 Nõupidamisel kinnitati, et jalatsite juures on esmase tähtsusega kolm komponenti\ moe- kohane ilu, mugavus ja vastupidavus. Kahjuks ei vasta Tartu NJK jalatsid veel tihti neile nõuetele, mistõttu Tartu NJK töötajaile heideti ette ükskõiksust oma toodete suhtes, kui viimased on jõudnud välja vabrikuväravast. Toodangu kvali­ teedi parandamiseks on siiski nii mõndagi ette võetud. Varem olenes praakeri preemia sordilisuse plaani täitmisest. Siis ^ "Edasi” 26. apr. 1960, nr. 83. Sealsamas, 31• mai 1960, nr. 107. NJK arhiiv, 1961. aasta aruanne. 20 "Edasi" 7. mai 1963, nr. 90. - 28 - oli praaker otseselt huvitatud sellest, et paigutada jalat­ seid kõrgemasse sorti. Süüd saavad praakerld preemiat vaid plaani täitmise puhul. Selle tagajärjel vähenesid reklamat­ sioonid tunduvalt. Tuhvli- ja juurdelõiketsehhi pandi üles uued masinad, mudeljalatsite tsehhi anti juurde kaks meist­ rit. Ka see tõstia toodangu kvaliteeti* 196?. a. mais toimu­ nud nõupidamisel väljendati mõtet, et NJK-s vaadatakse kva­ liteedile lihtsalt kui ühele majanduslikule küsimusele teis­ te hulgas. See ei tohi aga olla nii. Tarbeeseme väärtus tu­ leb seada esiplaanile, kvantiteet on aga teisejärgulise täht- susega*21 Raskustest hoolimata ei saa eitada kombinaadi suuri edu­ samme ja tema kiiret arengut nõukogude korra tingimustes, eriti seitseaastaku aastatel. * * Kõik need edusammud, mida kombinaat on saavutanud, on tama kollektiivi ühiste pingutuste vili. Selleks, et ette­ võtte töõ kulgeks normaalselt, on vaja püsivat, kvalifitsee­ ritud kaadrit. Viimase saavutamiseks on vaja vaeva näha kaad­ ri kasvatamise ja väljaõpetamisega. Tööliste, insener-tehniliste töötajate ja teenistujate kaadri ettevalmistamisele on pööratud tähelepanu kombinaadi asutamisest peale. Iga Tartu NJK administratsiooni ja töölis­ te ametiühingu käitiskomitee vahel sõlmitud kollektiivlepin­ gus on alajaotus, mis käsitleb kaadri ettevalmistamise küsi­ musi . Igal aastal suurenes kombinaadi tööliste arv. Kui 1945.su oli ettevõttes üldse 354 töötajat (neist töölisi 265), siis 1962. a. ulatus töötajate arv 1832-ni (töölisi 1524).22 21 "Edasi" 7. mai 1965, nr. 90. 22 NJK arhiiv, 1945. aasta ja 1962. aasta aruanded. - 29 - Ettevõtte kollektiiv oli kasvanud. 5,18-kordseks, töö­ liste arv 5»8-kordseka. Igal aastal tuli võimaldada uustul­ nukatele tootmisalaste teadmiste ja oskuste omandamine* Eri­ nevatel aastatel väljaõpetatud tööliste arv on olnud proport­ sionaalne uustulnukate arvuga* Sui 1952* a* plaanis oli ette­ nähtud välja õpetada 50 töölist, siis 1960. aastal oli plaa­ nis 125 (täitmine: 250) ja 1961* aastal juha 200 töölise et­ tevalmistamine (täitmine: 408).^ Nii oli 1961. aastal ettevalmistatud tööliste arv võrrel­ des 1952* a. plaaniga kahekordistunud. Kõige suurem on kva­ lifikatsiooni tõstjat e arv olnud 1961. aastal. See on seleta­ tav asjaoluga, et nimetatud aastal võeti kombinaati juurde rohkem uusi töölisi kui kõigil eelnenud aastatel, kuna mitu tsehhi alustasid tööd kahes vahetuses. Uue tehnika juurutamine, suurema tootlikkuse ja keeru­ kama konstruktsiooniga masinate rakendamine ning tootmise üha laialdasem mehhaniseerimine nõudsid staažikamateltki töötajailt oma kvalifikatsiooni tõstmist, uute tootmisalaste teadmiste omandamist, uute tööoperatsioonide õppimist. See­ pärast kasvas igal aaetal tööliste arv, kes täiendasid oma kvalifikatsiooni. Viimastel aastatel levinud kvalifikatsioo­ ni tõstmise vormiks on väljaõpe teisele erialale. Kui 1952. aastal omandasid teise eriala 5 töölist, 24 siis 1961. aastal oli see arv 100. Huvipakkuvad on andmed, mis räägivad kombinaadi töölis- pere rahvuslikust ja hariduslikust koosseisust. NJK-s töötab käesoleval ajal 1? rahvuse esindajaid, kusjuures kõige roh­ kem on eestlasi (64,3 %)» teisel kohal on venelased (28,5 #)» kolmandal juudid (2,3 %) jne.26 Kui liigitamisel võtta aluseks vanus, siin on kõige rohkem 21 - 30 ja 31 - 40 aasta vanuseid töölisi. Tööstaaži kollektiKivJlKe pairhnigiuvd, ni1n95g2 .1 96a0a.s taa,a s1t9a6 0j.a 1a9a6s1t.a , a1a9s6t1a» arauaasntdae d. Sealsamas, 1952. aasta kollektiivleping. Sealsamas, 1961. aasta aruanne. Andmed on võetud NJK kaadriosakonnast seisuga 1 5 . märts 1963. a. - 30 - järgi on ettevõttes kõige rohkem 1-5-aastase tööstaažiga (antud ettevõttes töötatud aeg) töölisi (72,9 %)* 5-10-aas- tase staažiga on 14,2 %, 16-20-aastase staažiga 4,8 %. Vii­ mased andmed näitavad, et kaadri voolavus on ettevõttes suur (27,1 % aastas). Haridustaset aluseks võttes on 4—7-kl. haridusega töö­ tajaid kõige rohkem, järgnevad lõpetamata kesk- ja keskhari­ dusega töötajad. NJK tööliste tootmisalast aktiivsust ja loovat suhtumist töösse näitab eelkõige tööviljakuse pidev kasv. 1962. aastal töötas ettevõttes 4,2 korda rohkem töölisi kui 1946. aastal, töötunde tehti aga 3,2 korda rohkem kui 1946. aastal* 271 Töö­ tundide vähenemine on arusaadav - mindi ju 1960. a. teisel poolel üle 7-tunnilisele tööpäevale ning laupäevast ja püha- de-eelset tööpäeva oli juba varem lühendatud 2 tunni võrra. 1962* aastal tehtud Inimtöötundide arv oli võrreldes 1946.a. suurenenud 3,3-kordseks, ühe töölise tööviljakus oli aga sel- Le ajavahemiku jooksul kasvanud 18-kordseks. 28 Sellist töö­ viljakuse kasvu oli võimalik saavutada vaid pideva tehnilise progressi baasil, tootmise järkjärgulise mehhaniseerimise ja automatiseerimisega. Koos sellega olid toimunud muutused töö­ liste tootmisalases kvalifikatsioonis. Töötajate tootmisalase aktiivsuse avaldumise kõige ere­ damateks vormideks on ratsionaliseerimistegevus, sotsialist­ lik võistlus ja selle kõrgem vorm - kommunistliku töö lii­ kumine. Kapitalistlikus maailmas toob ratsionaliseerimistegevus kaasa hoopis teistsugused nähtused kui sotsialistlikes maa­ des: tööpuuduse suurenemise ja tööliste ekspluateerimise kasvu. Seepärast püüavad kapitalistlike riikide töölised nii mõnigi kord ratsionaliseerimist pidurdada. Sama võib öelda ka kodanliku Eesti kohta. Nii näiteks saadeti 1939. aasta novembris Tartu Töölisühingute Keskliidu poolt kodanliku 27' Andmed kaadriosakonna juhatajalt sm. L. Jelinkinalt. 28 Andmed NJK töö ja töötasu osakonnast. - 31 - Eesti valitsusele kiri, milles nõuti, et "... igasugune töös- trxJb tootmise ratsionaliseerimine tuleb lõpetada, vähemalt ei või see sündida seniselt tööliste kulul. Meil on töölised otseselt hävitatud mitmesuguste tehni­ list© täiaetuste ja ratsionaliseerimisettepanekute esitami­ sest ja elluviimisest. Vastavalt sotsialistliku majanduse plaanipärase arene- misa sseaduaslö suunatakse leiutus- ja ratsionaliseerimiste­ gevust kindla plaani järgi« Selline plaanipärasus võimaldab leiutajate ja ratsionaliseerijate jõupingutusi koondada töös­ tuse seisvate kõige tähtsamate ja esmajärguliste problee- nide lahendamisele* Ratsionaliseerimise ja leiutustegevus omas ettevõttes suurt tähtsust juba esimestest tööaastatest alates* Ettepane­ kud clid suunatud masinate ja sisseseade täiustamisele ning organisatsiooniliste puuduste kõrvaldamisele tootmisprotses­ sist. 1948» a. oli ratsionaliseerimis- ja leiutustöös murran­ gul! a eks* Oluline osa ratsionaliseerimlslllkumise parandamisel on partei poolt antud juhenditel. 1948. a. toimunud EK(b)P Kesk­ komitee S H pleenum kohustas majandusjuhte ja parteiorgani­ satsioone organiseerima ratsionaliseerijatele ja leiutajatele igakülgset abi. ■50 Juba esimeses NJK-s koostatud kollektiivlepingus on öel­ dud: "Administratsioon osutab tehnilist abi ratsionaliseeri­ jatele ja leiduritele, organiseerib vastuvõetud ratsionali­ seerimisettepanekute kiiret juurutamist, eraldab konsultante kogenud insener—tehniliste töötajate seast, annab kasutada tööstusruume, materjale ja tööriistu mudelite valmistamiseks ja katsete teostamiseks... Organiseerib kogu töötajate kollek- 29 1̂540. aasta sotsialistlik revolutsioon Eestis. Doku­ mente ja materjale, Tallina 1960, lk. 79» Eesti ^t öEö.s tuJsaaensv Tär9k5,5 .R-a1t9s50i.o naa.l is"eEeerstiim isNlSiVi kTuAm iTnoeim eNtõiuskeogudeühiskonnateaduste seeria, nr. 11, 196^» lk. 72. d", - 32 - tüvi osavõtu cootmiskadude vastu võitlemiseks,"^1 Ametiühingu käitiskomitee kohustus omalt poolt kaasa aitama ratsionaliaeerimistõö edukaks kulgemiseks, 1946, a, kollektiivlepingus on öeldud, et käitiskomitee "... kutsub regulaarselt kokku ja kontrollib tootmisnõupidamiste otsu­ seid ja administratsiooni poolt vastuvõetud ratsionalisee­ rimisettepanekute täitmist, ... tõmbab ratsionaliseerimis- tõõdele uusi töölisi ja teenistujaid,"52. Järgnevate aastate kollektiivlepingute ratsionalisee- rimistöõ osale on lisatud, et administratsioon töötab välja ratsionaliseerimistöö teemad ja teeb need teatavaks kõigile töölistnele. Viiakse läbi konkursse kõigil tähtsamatel tee— madel.*'*' Järgnevates kollektiivpeingutes oli näidatud, kui pal­ ju rahalisi vahendeid kulutatakse ühel või teisel aastal rat­ sionaliseerimistegevusele Tartu NJK-s. 1952. a. kulutati näi­ teks 20 ООО rbl,, 1955* а• samuti 20 000 rbl,^ Näitena neljandal viisaastakul tehtud ratsionaliseeri- mistööst võib öelda, et 1949« a. tehti üldse 30 ettepanekut, millest rakendati 17 kasumiga 182 000 rbl, aasta,^ Viiendal viisaastakul (50-ndate aastate I pool) suudeti ratsionaliseerimistöö plaan juba isegi ületada (102,6 %).^8 Kajandusteadlase L, Brutuse järgi hakkas uus kvaliteet vabariigi tööstuslikus tootmises üha selgemalt avalduma ala­ tes 1953-ndast aastast. Selleks ajaks oli põhiliselt lahen­ datud Eesti NSV tööstuse tehnilise rekonstrueerimise küsimus.^ * ̂2 NJK arhiiv, 1948. aasta kollektiivleping, lk. 7« ̂ Sealsamas. . ^ Sealsamas, 1l9e5pi4ng,a aslkt.a k5.ollektii 1v9l5e2p.i naga,s talk ,k ol6;l ektiiv1955« leapaisntga, kollk.l ek8|tiiv­ aasta ^ko lSleeakltsiaimavsl,e pi1n9g5,2 . lka,a st5,a kollektiivleping, lk, 8; 1955* 55 "Edasi" 23, nov. 1949, nr. 275. 36 NJK arhiiv, 1955* aasta aruanne. rimise3s7t .L . NõBruuktougsu,d e EeEsetsiti NMSaVj asnodtussi alistlikust industrialisee­lk, 1940-1960, Tallinn 1960,34. 5 - 33 - Viienda viisaastaku lõpuks viidi tehniline rekonstruee­ rimine üldjoontes lõpule ka Tartu NJK-s. Alates 1956. a. hakati ratsionaliseeritule- ja leiutus- tõö edukamaks propageerimiseks valmistama stende, kuhu pan­ di välja paremate ratsionaliseerijate fotod, nende ettepane­ kute kirjeldused, andmed ettepanekute majandusliku efekti kohta jne. Sinna paigutati üldisi ratsionaliseerimistöid pro­ pageerivaid artikleid ja diagramme. 1956. a. ja 1957* a. oli NJK üheks paremaks ratsionali­ seerijaks Hugo Paal, kes esitas 1957» aasta jooksul 7 ratsio­ naliseerimisettepanekut, millest rakendati 6, aastase öko­ noomiaga 18 900 rbl.**® Iseloomulik on see, et tehnilisi täiustusi ja ratsiona­ liseerimisettepanekuid ei teinud mitte alati meistrid ega tsehhijuhatajad, vaid väga sageli just antud operatsiooni teostav tööline. Nii esitas 1958. aastal tikutsehhi tööline Herbert Kõiv väärtusliku ettepaneku. Ta töötas tallakinnitus- masinal ja tehtud ettepanek puudutas otseselt tema töölõiku. H. Kõiv tegi ettepaneku jätta säärikute ja saabaste juures ära talla eelkinnitus. Nimetatud ettepanek tõstis tööjõud­ lust, säästis abimaterjale. Ettepaneku juurutamisest saadi aastas kokkuhoidu 16 660 rbl.^ 50-ndate aastate teisest poolest hakati rohkem tähele­ panu osutama toodete kvaliteedile. Omalt poolt püüdsid siin kaasa aidata kombinaadi ratsionaliseerijad. Kvaliteedi pa­ randamise eesmärgil oli tehtud palju ettepanekuid. Oks sel­ line oli 1957» a. karusnahavabriku pügaja Meeta Saavo ette­ panek muuta eelpügamismasina juhttraatide ja transpordilin­ di vahelist nurka. Selle ettepaneku rakendamisel kõrvaldati pügamisel tekkivad vead, tõusis nahkade kvaliteet.40 Lisaks otsest säästu andvatele ettepanekutele rakenda­ ti igal aastal ka selliseid, mis ei andnud küll otsest sääs- aruanne.NJK arhiiv, 1957» a. ratsionaliseerimistöö aasta­ Sealsamas, 1958. a. ratsionaliseerimisettepanekud. Sealsamas. - 54 - tu, kuid parandasid tööliste töötingimusi« Nii tegi 1958.a. jalatsivabriku juhataja Heino Peentaim ettepaneku tikutsehhi kloppmasinate tolmukogujate võimsuse tõstmiseks. Endine tol- mukoguja ei kõrvaldanud kogu tekkivat tolmu.41 Ohutustehnika parandamise eesmärgil rakendati 1959* a. mehhaanikateehhi lukksepa Edgar Orava ettepanek valmistada hingedel lahtikäivatele rihmakaitsetele lukustajad«42 Et hoogustada ratsionaliseerimisliikumist ja haarata sellega kaasa laiemaid töölishulki t viidi kombinaadis vahe­ tevahel läbi ratsionaliseerimistöö ühiskondlikke ülevaatusi. Uks selline ühiskondlik ülevaatus toimus 1958» a. sügisel vastavalt ENSV Rahvamajanduse Nõukogu ja ENSV Ametiühingute Nõukogu Presiidiumi põhimäärusele.4* Kui, 1958. a. esimese kümne kuu jooksul esitati 88 ette­ panekut, siis ainuüksi novembrikuu jooksul, s. o. ülevaatu­ se perioodil, esitati 33 ettepanekut, mis moodustab 2? % ko- gu aasta jooksul tehtud ettepanekute arvust.44 Jõudsasti kasvas kombinaadi ratsionaliseerijate pere ja tema tegevus seitseaastaku aastail. (Jt, tabel 1̂ Tabeli andmeist näeme, et seitseaastaku aastail on tub­ listi kasvanud kombinaadi ratsionaliseerijate pere. Oli kas­ vanud nii esitatud kui ka vastuvõetud ettepanekute arv, kui­ gi väiksemal määral. Oli kasvanud tulu juurutatud ettepane­ kuist. 1962. a. juurutati ettepanekuid 30,2 % rohkem kui 1959* * kuid juurutatud ettepanekutest saadud ökonoomia oli 1962. aastal 46,8 % suurem. Kui võrrelda 1962. a. juuru­ tatud ettepanekutest saadud kasumit 1961. a. vastava näita­ jaga, siis selgub, et 1961. a. juurutatud ettepanekutest saadi 46,6 % kasumit rohkem kui 1962. a., kuigi 1962. a. ra­ kendati Z07 ettepanekut ja 1961. a. 199* Põhjuseks on asja­ olu, et 1961. a. juurutati peamiselt selliseid ettepanekuid, iL‘1 kud. 42 NJK arhiiv, 1938. aasta ratsionaliseerimisettepane­Sealsamas, 1959« aasta ratsionaliseerimisettepanekud. aruanne.Sealsamas, 1938. aasta ratsionaliseerimistõö aasta­ 4 4 Sealsamas. - 35 - T a b e l 1 • Ratsionaliseerimistegevuse näitajad aastail 1959 - 1962.45 Aastad 1960 1961 1962 1962. a. suhe Näitajad 1959 1959(» %a-daesst)aga Esitpaanteukdu edt t.e..­ 221 246 266 313 141,6 Vasteutvtõeeptaundekud 164 181 197 226 137,8 Juupraunteaktuudd e.t..t.e­ 159 167 199 207 130,2 ökotnaoominektuutde ae tjtueuprau­­ d(etsu h. st uureus blraa­- 32,9 60,; 71,8 48,3 146,8 Ratsjlaotne alairsve e.r..i.- 88 121 141 153 173,8 mis tõid kaasa suurema majandusliku efekti, 1962. a. olid aga ülekaalus ettepanekud, mis parandasid töötingimusi, ohu­ tustehnikat, kuld ei andnud otsest majanduslikku tulu. Et saada selgemat ettekujutust Tartu NJK-s viimastel aastatel tehtud ratsionaliseerimistööst ja töötajate töö­ alasest aktiivsusest, esitame tabeli, kus on antud näitajad 100 töölise kohta. (Vt. tabel 2.) Tabelist selgub, et võrreldes 1959* aastaga oli 1962. aastal tõusnud vaid ratsionaliseerijate arv. Siin tuleb ar­ vestada asjaolu, et 1962. a. oli Tartu NJK võrdlemisi hästi varustatud uusimate kõrge tootlikkusega eeadmetega. Rakenda­ tud ettepanekutest saadi 1962. a. siiski suhteliselt rohkem kasumit kui 1959» a. (juurutatud ettepanekute % oli 1962. a. 85,2, kasumiprotsent aga 96,6). Tartu NJK-s oli 1958. a. iga 15 töötaja kohta üks töö- töö a^as tAaanrdumaendn evtõeesttu.d vastavate aastate ratsionaliseerimis­ - 36 - T a b e l 2. Ratsionaliseerimistegevuse näitajad 100 töölise kohta 1959* - 1962. a.46 Aastad 1960 1961 1962 1962.» a. suhe Näitajad 1959 195906a-daeset)aga :=>== Esipatnaetkuudt ee ttaer­v 18,7 18,17 16,8 17,4 93 Vapsatnuevkõuetteu da revt.t e•.­ 13,9 13,37 12,4 12,6 90,6 Jupuarnuetkauttued aertvt.e,­. 13,5 12,33 12,5 11,5 85,2 öktoantouomdi ae ttjeupuaru­krut ne­ ruab e hl s aasd t )e s(.» tuuhu. ••••e.s* . 2,7 4,4 4,5 2,6 96,6 Ratjsaitoe naalrivse.e.r.i.­. 7,5 8,94 8,9 8 ,5 113,3 taja-ratsional4i7seerija, ülevabariigiline keskmine naitалa oli aga 1:12. ' Tartu NJK-в saavutati selline tase alles 1962. aastaks. Järelikult on Tartu NJK ratsionaliseerimise töö näitajad siiski madalamad vabariigi ja 3 - 4 korda ma­ dalamad näiteks Tartu Aparaaditehase vastavatest näitaja­ test. Igal aastal ületasid ratsionaliseerimistööst saadud tulud nende ettepanekute elluviimiseks tehtud kulutused. 1959» a* oli planeeritud kulutada ratsionaliseerimistööks 40 000 rbl. planeeritud aastase ökonoomiaga 200 000 rbl. (kasum pidi ületama kulutused viiekordselt). Tegelikult 46 too aastaAanrdumaendn evtõeesttu.d vastavate aastate ratsionaliseerimis- jõudu^de Ea.r eKnug lEle. stSoi tsNiSaVl itsötölsikesed", ühiskonnateaduste seeritau,s e st.o otnr, " missuhete j 2E,e st1i96 0N,S V lTk.A a tTooiotlike 149.meti­ - 37 - olid kulutused veidi suuremad (48 300 rbl.) ja ka saadud okonoomia oli tunduvalt suurem - 329 200 rbl. Saadud ökonoomia ületas tegelikult kulutused 6,8-kordselt. 1960. a. oli ratsionaliseerimistööst saadud kasum veel­ gi suurem. 1960. a. plaan nägi ette rakendada ettepanekuid üldökonoomiaga 350 000 rbl. Tegelikult saadi ökonoomiat 604 600 rbl., s.o. peaaegu kaks korda r o h k e m . 4 ^ Nagu eespooltoodud tabeli andmed näitasid, on viimas­ tel aastatel kasvanud tublisti ettevõtte ratsionaliseerija­ te pere. Seitseaastakul on olnud üheks paremaks ratsionali­ seerijaks mehhaanikatsehhl vanemmeister Ilmar Oja, kes näi­ teks 1959- a. esitas 20 ettepanekut, millest rakendati 17, ökonoomiaga 33 500 rbl.-*® Seitseaastakul on oma aktiivse tööga paistnud silma mehaanik Hugo Faal; eksperimentaaltsehhl juhataja Hugo Meos, steppimistsehhi meister Elminda Fetrova, uue tehnika osakon­ na juhataja Abram Dobrõš; tikutsehhi tööline Herbert Kõiv jt. Hatsionaliseerimistööd tõhustasid ekskursioonid Eesti NSV ja vennasvabariikide ettevõtetesse, kus tutvuti sealse ratsionaliseerimistööga. Nii korraldati aastatel 1959-1962 ekskursioone Moskva, Leningradi, Kiievi, Tbilisi, Riia, Tal­ linna ja Pärnu Jalatsivabrikutesse. Käidi ka Tartu Õmblus­ vabrikus "Sangar”. Ratsionaliseerimistegevus on töötajate tootmisalase ak­ tiivsuse, töösse sotsialistliku suhtumise väljendus. Kuid uus suhtumine töösse väljendub veel igapäevases tootmiste­ gevuses, selles, kuidas kasutatakse materjale, mida tehakse suurema tööviljakuse ja toodangu parema kvaliteedi saavuta­ miseks, mida tehakse selleks, et minimaalsete kulutustega япДя võimalikult rohkem kõrgekvaliteedilist toodangut. Seda 40 NJK arhiiv, 1959. aasta ratsionaliseerimistöö aasta­ aruanne. Sealsamas, 1960. aasta ratsionaliseerimistöö aasta­ aruanne. Sealsamas, 1959. aasta ratsionaliseerimistöö aasta­ aruanne. uut suhtumist näitab ka asjaolu, et pidevalt on suurenenud tööliste arv, kea on hakanud veidi enne vahetuse algust tu­ lema oma töökohtadele, et kontrollida oma tööriistade kor­ rasolekut või jälle õhtul enne töölt kojuminekut varuvad valmis järgmiseks tööpäevaks vajaminevaid materjale. Tööliste teadlikkus on kasvanud. t)ha suurem osa neist jõuab arusaamisele, et kõik, aida nad toodavad, läheb nende endi heaks. Mida rohkem ja paremini nad seda teevad, seda rohkem saavad nad ise sellest kasu. * • * Kõrvuti pidevalt hoogustuva ratsionaliseerimis- ja leiu- tamistööga on tootmisalase aktiivsuse üheks vormiks sotsia­ listlik võistlus. Alates juba esimestest sõjajärgsetest aastatest muutus sotsialistlik võistlus laiaulatuslikuks liikumiseks. Sotsia­ listliku võistluse algatajate esireas sammusid kõmmunistli- kud noored. 1945« aasta maikuu lõpul esitasid nad üleskutse kõigile Tartu noortele asuda sotsialistlikku võistlusse ENSV 5« aastapäeva tähistamiseks. Endile võtsid nad järgmised ko­ hustused: 1 ) viia noorte hulgas 100 %-liselt läbi individuaalne sotsialistlik võistlus, 2) 50 % töölistest peavad oma tööalal saavutama kõrge­ ma kategooria, 5) töönormi täita vähemalt 150 JG-Iiselt.^ 1 Samal aastal astus Tartu NJK sotsialistlikku võistlus­ se Tartu Alumiiniumi vabrikuga ja Kammi vabrikuga.'^2 NJK 51 noortöölist astusid omavahelisse sotsialistlik- 51 "Postimees" 3. juuni 1945, nr. 127. 52 Sealsamas, 1 9. apr. 194-5, nr. 90. - 39 - ka võistlusse. Iga brigaadi töötuppa asetati tahvel, kuhu märgiti töösaavutused. Individuaalsete sotsialistlike ko­ hustuste täitmist kontrolliti iga kuu algul. Tulemusi aru­ tati üldkoosolekutel, kus omistati töölistele ka töõeesrind- lase nimetus. üheks teguriks, mille abil saab täita endale sotsia­ listliku võistluse raames võetud kõrgendatud kohustusi, on rangem suhtumine oma ülesannetesse, töõ parem organiseerimi­ ne. Kui veel 1949. a. algul andis näiteks NJK TV osakond (jalatsite valmistamise osakond) päevas umbes 800 paari ja- latseid, siis juba augustis toodeti 1000 - 1150 paari.54 Otsustavaks teguriks oli siin juurdelõiketsehhi töö. Kui sealt ei tulnud küllaldaselt lõikeid, ei saanud põhi- tsehhid täita plaani. Juurdelõiketsehhi meister Michelson hakkas töö korraldamisel rakendama uusi meetodeid: igale töölisele andis ta isikliku normi ja iga tööline sai päeva­ se aruandelehe, mida tal tuli 2 - 3 korda päeva jooksul täita. Juba kuu aja pärast oli märgata tulemusi: 800 paari asemel toodeti 1000 paari ja rohkemgi. 1949. a. suvel tekkis NJK-s sotsialistliku võistluse käigus uus liikumise vorm. üksikud töötajad hakkasid oma kvalifikatsiooni tõstma, tööjõudlus tõusis ja hakati täitma mitut tööoperatsiooni. Esimesena hakkas kahel alal tööle plekiallalööja Linda Miller. 50-ndate aastate algul tekkis sotsialistlikus võistlu­ ses uus vorm. Liikumine sai alguse Leningradis, kus insener F. Kovaljovi initsiatiivil loodi eesrindlike kogemuste koo­ lid. Ka Eesti NSV-s, sealhulgas ka Tartu ettevõtetes moodus­ tati sellised koolid. Insener Kovaljovi teene seisab selles, et ta esimesena väljendas mõtet viia läbi tähtsamate tööope­ ratsioonide kronometreerimine kõige ratsionaalsemate töömee­ todite ning kõige ratsionaalsemalt töötavate tööeesrindlas- te väljaselgitamiseks ja nende kogemuste levitamiseks vas­ tava eriala tööliste keskel.^ 53 "Postimees*’ 2. sept. 1945, nr. 22. 5^ Sealsamas, 2. aug. 1949, nr. 180. 55 "Edasi" 4. okt. 1950, nr. 235. - 40 - Tartu NJK-s tehti umbes 80 ajavõtet. Selgus, et kõige ratsionaalsemate töövõtetega olid L. Kahn ja J. Müller.** Mõlemad töötasid kombinaadis jalatsivalmistajatena. Nende töövõtteid tutvustati kõigile NJK töötajaile. Eesrind­ like kogemuste kooli lõpetasid NJK tsvikkijad, freesijad, steppijad - need töölõigud on tähtsaimad ja neist oleneb kogu toote kvaliteet. Eesrindlike kogemuste kooli lõpetanu­ te tööviljakus tõusis 10 - 12 %, kvaliteet paranes 3 - 4 % vorra.37 Viiendal viisaastakul alustati võitlust iga tööoperat­ siooni omahinna alandamise eest kuulsate novaatorite Lev- tšenko ja Muhhovi eeskujul. Selles võitluses astuti kõrvu­ ti ratsionaliseerijatega, sest ka nemad olid seadnud oma ot­ seseks eesmärgiks leida võimalusi, kuidas alandada toodangu omahinda. Koostati omahinna kalkulatsioon 42 tööoperatsiooni koh- ta. Vaadati ja arutati läbi 110 töölise töötulemused.5^8 Suurem osa töölisi ei saanud aga teada tööoperatsioo­ nide kronometreerimise tulemusi. Järelikult polnud rahuldav kronometreerimise tulemuste populariseerimine. Ka näitliku agitatsiooni osas polnud alati kõik korras. Nii näiteks ka­ jastasid kombinaadi autahvel ja stendid "Meie lipukandjad" ja ”Meie praagitootjad” 1951« a. sügisel olukorda 1. mail 1950. a.59 Viiendal viisaastakul hakkasid seinalehed ilmuma enam­ vähem regulaarselt ja ka autahvlit uuendati vähemalt kord aastas. Viiekümnendate aastate teisest poolest alates on sot­ sialistlik võistlus olnud kombinaadi partei-, ametiühingu- ja komsomoliorganisatsiooni tähtsaimaks töölõiguks. Tartu 56 "Edasi” 20. mai 1953, nr. 13. ^ Sealsamas. 58 "Edasi” 23. märts 1954, nr. 60. Sealsamas. 6 - 41 - NJK administratsiooni ja a/ü käitiskomitee vahel sõlmitud iga-aastases kollektiivlepingus olid sotsialistliku võist­ luse küsimused kesksel kohal. Kuna vastava lõigu sisu on kõigil vaadeldud aastail olnud väga sarnane, siis piisab näi­ dete toomisest paarist kollektiivlepingust* Nii näiteks kohustusid administratsioon ja käitiskomi- tee 1956. aastal H... arendama tööliste sotsialistlikku võistlust riikliku plaani täitmise ja ületamise eest ..* iga brigaadi, tsehhi, osakonna poolt eeskujuliku kvaliteedi ja väljalastava toodangu omahinna alandamise, tooraine, mater­ jalide, kütte ja elektrienergia ökonoomsema kasutamise eest, tootmiskultuuri ji tööviljakuse tõstmise eest."**0 Administratsioon ja käitiskomitee võtsid endale kollek­ tiivlepingule kohustuseks kontrollida süstemaatiliselt sot­ sialistliku võistluse kohustuste täitmist ja teha selle tu­ lemused kõigile töötajaile igakuuliselt teatavaks, sotsia­ listliku võistluse võitjaile omistada parima töötaja nime- tus ning anda kätte aukirjad ja vimplid*£V\ Enne kollektiivlepingu lõplikku vormistamist anti see arutamiseks töölistele, kes tegid omapoolseid parandusi ja täiendusi. Lisaks iga-aastastele sotsialistliku võistluse kohus­ tustele võttis kollektiiv täiendavaid kohustusi partei kong­ resside ja riiklike tähtpäevade auks*. Lisaks kollektiivsetele kohustustele astusid töötajad ka individuaalsesse võistlusse nii oma kui ka teiste ette­ võtete töötajatega. Sellise sotsialistliku võistluse vormi algatajaks oli Tartu NJK noortööline Juta Randoja, kes kut­ sus sotsialistlik6k2u võistlusse Tartu Kammi.vabriku noortöö- lise E* Zemaski. Sotsialistliku võistluse arendamisel tehti kombinaadis 50-ndate aastate teisel poolel tublit tööd. 19 57» a. töötu­ lemuste eest II kvartalis määrati Tartu NJK-le III preemia 60 NJK arhiiv, 1956. aasta kollektiivleping, lk. 4. ^ Sealsamas, 1957* aasta kollektiivleping, lk. 4. 62 "Edasi" 11. juuni 1957» nr. 114. kergetööstuse etestevõtete liinis uleliidulises sotsialistid­kus võistluses* Kui varasematel aastatel oli Tartu NJK sotsialistlikus võistluses vaid oma linna ettevõtetega või Tallinna "Kommu­ naariga",* siis alates 1959* on Tartu NJK sotsialistli­ kus võistluses ka Kaunase Jalatsikombinaadiga "Raudonasis Spalis".64 Sotsialistlikust võistlusest Kaunasega on tehtud pide­ valt kokkuvõtteid, on käidud teineteisel külas, vahetatud kogemusi, võetud omaks seda, mida nähti kiiduväärset sõpra­ de pool* Ka praegu on Tartu NJK sotsialistlikus võistluses "Raudonasis Spalisega" ja Tallinna "Kommunaariga"« NJK ter­ ritooriumil (Kastani tänavas) on üles pandud kõigi kolme et­ tevõtte sotsialistlikud kohustused 1965* aastaks* Iga tööline võib nendega tutvuda, neid kõrvutada. Selline sotsialistlik võistlus on osutunud kõigile kolmele ettevõttele viljakaks, ta stimuleerib hoolikamalt suhtuma oma ülesannetesse ja või­ maldab üle võtta kõike head ja eesrindlikku, mis on olemas teistes ettevõtetes* • * * 195Ö. aastal tekkis meie maa ettevõtetes uus, kõigist seni olnuist kõrgem sotsialistliku võistluse vorm - kom­ munistliku töö liikumine. Alguse sai see liikumine Moskva Sorteerimisjaama veduridepoos. Siit levis ta kõigepealt Moskva ja Leningradi suurtesse ettevõtetesse ja sealt juba kõikjale üle kogu meie maa. Tartu NJK-s alustati võitlust kommunistliku töö bri­ gaadi ja kommunistliku töö lööklase aunimetuse eest 1958*a* detsembris* Esimestena astus sellele teele juhtjalatsite pealsete valmistamise tsehhi 26 töölist, kelle brigadiriks T"iEhdeasdia"m a4i*d asuig. 195riga« 1957* aastal. demed 7t,e knkri.s i1d5 3s.elles osas "Kommunaa­ aruanne.NJK arhiiv, 1959. aasta sotsialistliku võistluse - 43 - oli Vaike Hansi.65 1959« a. aprillis alustasid võistlust sandaalipealsete valmistamise tsehhi 25 töölist. Sama aasta sügisel lülitus võistlusse kogu karusnahavabrik. Esimeste seas olid Isa san- daalipõhja tsehhi töölised, galanteriivabriku portfellide valmistajad, kunstkäsitöölised, mustri tegijad.^ 1960. a* toimus Tartu NJK-s esmakordselt kommunistliku töö brigaadi nimetuse omistamine. Esimeseks kollektiiviks NJK-s, keda peeti selle kõrge nimetuse vääriliseks, oli juht- jalatsite pealsete valmistamise brigaad. 1960. aastaks võttis Tartu NJK-s kommunistliku töö lii­ kumisest osa juba 4 brigaadi, kus oli kokku 272 töölist. 24 töölist olid asunud taotlema kommunistliku töö lööklase ni­ metust»^ Kõrvuti kommunistliku töö liikumisega jätkus üldiste sotsialistliku võistluse kohustuste võtmine. Need brigaadid, kes olid juba saavutanud kommunistliku töö brigaadi nimetuse või kes võitlesid selle nimetuse saamise eest, võtsid seega kahekordseid kohustusi, mis tihti kattusid. Oleks ju m õ e l d a v , et nimetatud brigaadid oleksid võtnud kohustusi ainult kom­ munistliku töö liikumise nimel, sest viimane ise on ju sot­ sialistliku võistluse kõrgem vorm. Kommunistliku töö brigaadi nimetust taotlevate kollek­ tiivide esmaseks ülesandeks on hästi täita oma tootmisalaseid ülesandeid. I960, aastaks elavnes kommunistliku töö liikumine ja seetõttu oli sel aastal kombinaadi tegevus väga edukas. Saa­ vutatud tulemuste eest autasustati Eesti NSV XX aastapäeva puhul rinnamärgiga "Eesti RUN sotsialistliku võistluse ees­ rindlane" üheksat kombinaadi töötajat; aukirjaga "Aktiivse aruann^e. NJK arhiiv, 1958. aasta sotsialistliku võistluse anne. Sealsamas, 1959. aasta sotsialistliku võistluse aru­ anne. Sealsamas, 1960. aasta sotsialistliku võistluse aru­ -,44 - osavõtu eest võistluses rahvamajanduse arendamise 7 aasta plaani täitmisel” - kaheksat töölist; Ametiühingute Vaba­ riikliku Komitee aukirjaga ”Eesti NSV XX aastapäeva puhul aktiivse ametiühingutöö ja eeskujuliku tootmistöö eest” - kolme töötajat; Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga autasustati kahte töötajat; EKP Tartu Linnakomitee ja Täi- tevkomitee aukirjaga kahte töötajat*68 1961* a. algul hoogustus kommunistliku töö liikumine veelgi. Kogu kombinaadi kollektiiv alustas võitlust kommu­ nistliku töö ettevõtte nimetuse saamise eest.^ Kommunistliku töö nimetust taotlevad kollektiivid ei piirdunud ainuüksi tootmisalaste kohustustega. Et seda kõr­ get nimetust väärida, tuli aktiivselt osa võtta ühiskondli­ kust tööst, abistada seflusaluseid kolhoose või lastekodu, olla aktiivne isetegevuslane ja sportlane, täiendada oma üldhariduslikke ja tootmisalaseid teadmisi. Kommunistliku töö vabriku nimetust taotles Tartu NJK koosseisu kuuluva Jõgeva nahavabriku kollektiiv, kes võttis endale 1961. a. kohustuseks täita kogutoodangu aastaplaan 20. detsembriks, anda NLKP XXII kongressi avapäevaks 26 000 rbl. eest üleplaanilist toodangut, töö tootlikkuse tõstmi­ seks juurutada tootmisse kuus uut masinat, aasta lõpuks tõsta tööviljakust kuni 30 % võrra. NLKP XXII kongressi ava­ päevaks kohustuti lõpetama vabrikuhoone juurdeehitus, orga­ niseerima vabrikus kaks kommunistliku töö kollektiivi nime­ tust taotlevat kollektiivi ja viis töölist, kes alustaksid võitlust kommunistliku töö lööklase nimetuse saamiseks.'70 Paljude teiste brigaadide poolt võetud kohustused sar­ nanesid üldjoontes eespool tooduga. Brigaadid võtsid endale tootmisalaseld kohustusi, töödistsipliini, kvalifikatsiooni ja üldharidusliku taseme tõstmist käsitlevaid kohustusi ja 68 aruanne.NJK arhiiv, 1960. aasta sotsialistliku võistluse6Q anne. Sealsamas, 1961. aasta sotsialistliku võistluse aru­ ^ Sealsamas. - 45 - ka selliseid, mis käsitlesid perekonnaelu, kommunistliku ühiselu reegleid, moraali, terveid eluviise. Kohustustes­ se olid viidud sellised punktid, mis nõudsid korrektset ja viisakat käitumist nii tööl kui kodus, naise abistamist majapidamistöödes, joomise vastu võitlemist. Sellised ko­ hustused olid aga väga üldsõnalised. Need ei seadnud bri­ gaadi liikmete ette konkreetseid ülesandeid. Oleks tulnud arvuliselt ja nimeliselt näidata, kui palju ja kes kavat­ sevad tõsta oma kvalifikatsiooni või üldhariduslikku taset" ja millisel teel. Oleks tulnud näidata ka seda, kui palju brigaadi liikmeid ja kes kohustub osa võtma isetegevusest ja missugustest ringidest, mida tuleb ette võtta distsiplli- nirikkujatega jms. Kohustuste vormistamisel oleks pidanud kombinaadi ametiühinguorganisatsioon rohkem abistama bri­ gaadide liikmeid. Siis oleks arvatavasti ka sellist üldsõ­ nalisust suudetud vältida. NJK eriti tubliks kollektiiviks on karusnahavabriku töötajate pere. Karusnahavabriku kollektiiv alustas kommu­ nistliku vabriku nimetuse taotlemist 1959« aastal. Kõigil vahepealseil aastail on karusnahavabrik tulnud toime oma ülesannete täitmisega. 1961. a. olid Tartu NJK karusnaha- vabrikul küülikunahkade ossis kõige paremad kvaliteedinäita­ jad ja kõige väiksemad toormaterjali kulutused terves Nõu- kogude Liidus.7l Oma erialast kvalifikatsiooni tõstis aasta jooksul kar- rusnahavabrikus 15 inimest, 7 inimest omandas uue eriala. Karusnahavabriku kollektiiv tegi 1961. a. tähelepanuvääriva algatuse: ametiühingu liikmemakse hakati tasuma lahtisesse kassasse.7'2 Kõike seda arvesse võttes omistatigi karusnahavabriku- le 1963. aastal kommunistliku töö vabriku nimetus. 1962. a. toimus Tartu NJK kommunistliku töö liikumi­ ses mõningane tagasiminek. Esialgne õhin ja hoog olid vai- 71 NJK arhiiv, 1961. aasta sotsialistliku võistluse aruanne. ' ?2 Sealsamas. bunud. Kohustusi võeti, kuid need polnud konkreetsed ega korralikult läbi mõeldud. Kohustuste võtmine kippus muutu­ ma formaalsuseks ja keegi ei tundnud huvi nende täitmise vastu. Juba 1959. a. olid mitu töölist alustanud võitlust kommunistliku töö lööklase nimetuse saamise eest. Võetud kohustuste täitmist ei kontrollitud ja nii juhtuski, et 1962. a. lõpuks polnud veel ühelegi kombinaadi töötajale omistatud kommunistliku töö lööklase nimetust. Seda nimetust väärivaid töölisi aga oli. Kuni 1962. a. toimus kommunistliku töö kollektiivi ni­ metuse omistamine kombinaadi ametiühingu käitiskomitee ja administratsiooni poolt. 1963» a. alates antakse kommunist­ liku töö kollektiivi nimetus Eesti NSV Tekstiili- ja Kerge­ tööstuse töötajate Ametiühingu Komitee ja Tekstiili- ja Ker­ getööstuse Valitsuse ühise otsusega vastava ettevõtte ette­ paneku alusel.^ Kommunistliku töö liikumise algetapi puuduseks oli as­ jaolu, et kommunistliku töö kollektiivi nimetuse omistamine toimus enne kui kommunistliku töö lööklase nimetuse.omista­ mine. Järelikult peeti tähtsaks brigaadi üldisi näitajaid, mitte aga seda, kuidas konkreetselt mõni brigaadi liige nen­ desse kohustustesse suhtus ja neid täitis. Selle tagajärjel võiski esineda juhtumeid, kus brigaadi mõne liikme toodang oli halvakvaliteediline, plaani ta ei täitnud, käitus hal­ vasti. Teised brigaadi liikmed täitsid ülesandeid hästi, te­ gid ära ka mahajääjate töö ja nii oligi brigaadi üldpilt hea. 1962. a. lõpul võis NJK-s märgata kommunistliku töö liikumises uut elavnemist tänu selle liikumise tegelike juh­ tijate, parteiorganisatsiooni ja ametiühingukomitee energi­ lisele tööle. Kommunistliku töö liikumisest osavõtjaile ha­ kati osutama praktilist abi kohustuste väljatöötamisel. Võetud kohustuste kontrolliga tegelevad tsehhikomiteed. tee e^si mVeehsetglau 1s9e6s3t. Via.k toarp rTilollimsa.tsiga, NJK ametiühingukomi­ - 47 - Kokkuvõtteid võetud ülesannete täitmisest tehakse põhi­ liselt tähtpäevade ja pidupäevade eel. Sellega kaasneb kommu­ nistliku töõ eesrindlase nimetuse omistamine brigaadidele, tsehhidele, eesrindlikele töölistele.^4 Nüüd on kommunistliku töö kollektiivi nimetuse omista­ mine seatud õigetele alustele. Põhinõudeks on, et kollektiiv saab kommunistliku töö kollektiivi nimetuse alles pärast se­ da, kui vähemalt 75 - 80 %-le selle kollektiivi liikmetest on omistatud kommunistliku töö eesrindlase nimetus. Kommunistliku töö liikumise paremaks juhtimiseks moodus­ tati 1963* aasta septembris kommunistliku töö brigaadide bri­ gadiride nõukogu, mida juhib sandaalltsehhi meister Henno Kuigo.75 Kui 1963. a. kevadel omistati esmakordselt 31-le kombi­ naadi töötajale kommunistliku töö eesrindlase nimetus, siis sama aasta detsembriks oli kommunistliku töö eesrindlaste arv tõusnud 107-le ja kommunistliku töö eesrindlase nimetust taotlejate arv 219-le« Lisaks sellele võtab s7e6llest liikumisest brigaadiliseltosa veel umbes 600 töölist.' Tundub, et kommunistliku töö liikumine Tartu NJK-s on leidnud kätte oma õige raja. Ei saa aga rahule jääda selle­ ga, et seni on see liikumine haaranud vaid tootmistöölisi. Insener-tehnilised töötajad ja teenistujad on jäänud kõrva­ le. Seda märgiti ka kombinaadi ametiühingu konverentsil 1963» a. novembris. Ф * * Töötajate tootmisalane aktiivsus on väga tihedasti seo­ tud ühiskondlik-poliitilise aktiivsusega. Kommunistliku töö ?4 Vestlused Viktor Tolmatsiga. nt: " Sealsamas. 76 Andmed Tartu NJK ametiühingu konverentsilt 29. nov. 1963. a. liikumise eesmärgiks ongi ühendada mõlemad loova aktiivsu­ se vormid. NJK-st võime tuua palju näiteid, kus need kaks aktiivsuse vormi on ühendatud. On ju tubli töömees ka tub­ li aktivist ühiskondlikus elus ja ühiskondliku töö eesrind­ lane ka oma tööülesannete eeskujulik täitja. Eeskätt näitab seda töötajate osavõtt partei-, komso­ moli-, ametiühingu- jm. ühiskondlikust tööst. Kui 1958. a. oli kombinaadis 48 NLKP liiget, siis 1963» a. oli see arv tõusnud 94-ni, kellest töölisi on 50, insener-tehnilisi töötajaid 27, teenistujaid 1 3»77 Paljud kombinaadi töötajad on jõudnud arusaamisele, et parteiorganisatsiooni ridades suudavad nad rohkem ära teha kombinaadi töö paremaks korraldamiseks. Kombinaadis pole töölõiku, kus ei tegutseks kommunistid. Eesrindlikeks töö- tajaiks ja aktiivseteks parteiorganisatsiooni liikmeteks on töölised L. Novosjolova, L. Kravets, tsehhijuhataja P. Reinson, kaadri osakonna juhataja L. Jelinkina, pensio­ när Muslakov. Parteiorganisatsiooni tööd juhib 9-lükmeline parteibüroo. Sekretäriks on alates 1962. aastast Boris Ros- sinski. Tsehhides on alates 1959» a. loodud parteigrupid, mis tagavad tihedama sideme. Parteiorganisatsiooni peamine ülesanne kaasajal on õpe­ tada kollektiivi elama, töötama ja Õppima kommunistlikult. Regulaarselt toimuvatel parteibüroodel ja koosolekutel, kuhu on kutsutud ettevõtte administratsiooni esindajad, te­ hakse kokkuvõtteid kombinaadi saavutustest, tuuakse välja puudused. Sageli on kuulatud aruandeid varustus- ja turustus­ osakonna juhatajailt, peainsenerilt, ratsionaliseerimistöö juhtijailt jt. Vahetevahel kutsutakse büroole ka tsehhijuha­ ta j ai d-komm uni ste, et selgitada, kuidas toimub tsehhis toot- misülesannete täitmine. Kõige sagedamini kutsutakse välja selliste tsehhide esindajaid, kelle ebarahuldav töö ähvar­ dab muutuda takistuseks kogu kombinaadi tööle. Siis vae­ takse ühiselt tekkinud kitsaskohti ning leitakse abinõud 77 retäriga.Vestlusest Boris Rossinskiga, NJK parteibüroo sek­ neist ülesaamiseks. Korduvalt on arutatud ka kommunistliku töö liikumise probleeme. Tublit tööd on parteiorganisatsioon teinud töötajate ideelis-poliitilisel kasvatamisel. Kombinaadi parteibüroo juures töötab lektorite grupp, kelle poolt viiakse tsehhi- des ja osakondades regulaarselt läbi mitmesuguseid loenguid ja vestlusi. Töötajaile on tutvustatud partei kongresside ja pleenumite materjale ja rahvusvahelist olukorda. Sageli on kõneaineks olnud ka toodangu kvaliteedi tõstmise viisid ja jalatsite tootmise organiseerimine. Lektorite grupi tööd ju­ hib kombinaadi endine parteiorgani satsiooni sekretär pensio­ när Muslakov, kes ühtlasi on ka üks aktiivsemaid lektoreid. Kombinaadi parteiorganisatsioon on abistanud kommunist­ likke noori nõuannete ja ettepanekutega. 1962. a. lõpuks kuu­ lus komsomoliorganisatsiooni ridadesse 284 noort, seitse neist võtavad osa ELKNÜ Tartu Linnakomitee tööst.7® Kombinaadi kommunistlike noorte pere on kaunis suur ja kui seda õigesti rakendada, suudetakse paljugi korda saata. Kommunistlike noorte hulgas on palju tublisid töölisi, keda võib seada teistele eeskujuks. Sellisteks on kahte või kol­ me kutseala omavad ja ühiskondlikus töös aktiivsed kommunist­ likud noored Galina Litvinova, Antonina Filippova, Niina Aleksandrova jt. Tõhusat abi ettevõtte elus esinevate kitsaskohtade avas­ tamiseks ning kõrvaldamiseks on osutanud komsomoliprožektor, mis alustas tööd 1962. aastal. Reide on teostatud tootmis­ kultuuri kontrollimiseks, vargusjuhtude avastamiseks. Eriti sageli on korraldatud reide toodangu kvaliteedi kontrollimi­ seks. 1962. a. sügisel viidi kvaliteedi kontroll läbi san- daalitsehhis, kus nimetatud ajal esines palju praaki. Selgi­ tati välja, et 50 % praagist on tingitud halvast materjalist, 50 % aga tööliste lohakast tööst. Põhirõhk asetati sellele, et iga tööline suhtuks nõudlikult eelmise operatsiooni soo­ ritaja töösse. Juba paari kuu pärast oli märgata tulemusi: Vestlusest L. Spirinaga, NJK ko^somolikomitee sek­ retäriga. - 50 - toodangu kvaliteet paranes 3 - 4 % võrra. Viiakse läbi reide materjalide kokkuhoiu võimaluste väljaselgitamiseks, vana ja uue sisseseade paremaks kasu­ tamiseks, ohutustehnika täitmise kontrollimiseks jm. Igal sellisel reidil kogutakse hulgaliselt faktilist materjali, mille põhjal tehakse administratsioonile oma­ poolseid ettepanekuid. Nii hakati komsomoliprožektori alga­ tusel sellistele tsehhidele, mis põhjustavad oma ebarahul­ dava tööga teiste tsehhide tööseisakuid, välja saatma sig- naallehti, kus teatatakse nende poolt tekitatud tööseisa­ kutest. Nii nagu töödistsipliini kontrollimiseks teostatud reidid, nii ka signaallehed on täitnud oma eesmärgi. Kommu­ nistlikud noored õpivad tundma seitseaastaku ülesandeid, tutvuvad partei kongresside ja pleenumite materjalidega, on kursis välispoliitiliste sündmustega. Kommunistlikud noored on võtnud oma kohustuseks võidelda puhtuse ja kultuuri eest tootmises, olla kasvatustöö esireas*. Seitseaastaku jooksul peavad kõik kommunistlikud noo­ red omandama teise eriala ja aitama nendel noortel, kellel pole veel keskharidust, see omandada* Tööd tuleb ses osas teha palju, sest noortest ligi pooled ei oma keskharidust. Partei- ja komsomoliorganisatsiooni kõrval ei tohi unustada kombinaadi ametiühinguorganisatsiooni suurt osa sotsialistliku võistluse ja töötajate heaolu korraldamisel. Ametiühing on tegelnud sotsialistliku võistluse juhtimisega esimestest sõjajärgsetest aastatest alates, kuid kunagi po­ le ta etendanud selles nii suurt osa kui käesoleval ajal* Sotsialistliku võistluse juhtimine, sellest osavõtjate abis­ tamine on ametiühinguorganisatsiooni peaülesandeks* Kombinaadi ametiühingukomitee on 15-liikmeline, sel­ lesse kuuluvad tööeesrindlased, insener-tehniliste töötaja­ te ja teenistujate esindajad. Et paremini lahendada ameti­ ühingukomitee ees seisvaid ülesandeid, on komitee juurde moodustatud kümme alaliselt tegutsevat komisjoni, mille tööst võtab osa paarsada töötajat.^ 79 Vestlusest Viktor Tolmatsiga. - 51 - Iga kuu arutatakse ametiühingukomitee koosolekutel sotsialistliku võistluse käiku, kommunistliku töö liikumist, Sellistel koosolekutel tehakse kokkuvõtteid jaoskondade ja brigaadide vahelise võistluse tulemustest* Sotsialistliku võistluse organiseerimise kõrval on ame­ tiühingukomitee eriti pärast NLKP KK 1957» a. detsembriplee- numit süvenenud tootmisküsimustesse. 1958* a. loodi kombi­ naadis alaline tootmisnõukogu,* Huvitav on märkida, et al­ gusest peale töötab see väga aktiivselt. Alaline tootmis­ nõukogu tunneb huvi .kombinaadi tootmisplaani täitmise vastu, käsitleb kvaliteediküsimusi, analüüsib tööviljakuse kasvu. Alaline tootmisnõukogu teeb kõigi arutatud küsimuste kohta otsused ning esitab need administratsioonile. Alaline toot­ misnõukogu peab silmas, et kõik tema poolt tehtud otsused saaksid ellu viidud. Teiseks tähtsaks alaliselt töötavaks komisjoniks on partei- ja riigikontrolli komisjoni kaastöögrupp. Nimetatud grupp on 20-liikmeline (10 NLKP liiget, 5 ELKNÜ ja 5 ameti­ ühingu liiget). Üheks meeldejäävamaks selle komisjoni poolt korraldatud koosolekuks oH 1963* a. märtsis peetud koosolek, kus arutati sotsialistliku omandi kaitsmise küsimusi. Oli selgitatud välja rida puudusi riikliku omandi kaitses ja arvestamises. Nii näiteks hoiti jalatsivabriku pööningul val­ mistoodangut lahtiselt ning kõigile kättesaadavana. Ka valve väravas ei täitnud alati oma ülesandeid. Avastatud vargus- juhtumite korral pole alati tegutsetud küllalt operatiiv­ selt. Tihti on sellistel töötajatel lastud kombinaadist lah­ kuda "omal soovil". 1963. a. algul arutati ühel koosolekul Marta Etsi küsi­ must, kes tabati momendil, kui ta tahtis tehase väravate ta­ ha toimetada tervet vasikanahka, mille väärtus oli umbes 30 rbl. Selgus, et U. Ets oli riigi vara omastanud juba mitme­ te aastate jooksul. Saadud raha kasutas ta individuaalelamu ehitamiseks. Kombinaadi töötajate ühisel otsusel esitati komisj* onAildaelsitn*e tootmisnõukogu on üks alaliselt tegutsevatest - 52 - Иппя täitevkomiteele taotlus võõrandada M. Etsi individu­ aale lamu. Väärnähtuste täielikuks likvideerimiseks ei aita valve tugevdamisest, kontrollide seadmisest kõikjale. See poleks õige tee kommunistliku ühiskonna inimese kasvatamisel* Nii mõnedki töölised, kes on märganud oma kaaslaste käitumises midagi kahtlast, löövad käega: "Pole minu asil" Niikaua kui esineb veel kaastöötajate ükskõikne suhtumine oma kollektiivi liikmetesse, ei saa lahti sellistest inetutest nähtustest kombinaadi elus. Oluline on ühiskondliku arvamuse osa muut­ mine, varguse avalik hukkamõistmine. Selles suunas tuleb partei-, komsomoli- ja ametiühingutõöd edaspidigi arendada. Nagu näitab eespool toodu, on ajavahemikus 1945 - 1962 toimunud suured muudatused kombinaadi elus. Tundmatuseni on muutunud ettevõtte välimus ja tootmisprotsess, samuti sisse­ seade. Kui 1945. - 1946. a. tehti kombinaadis peaaegu kogu töö ära käsitsi, siis nüüd on töö täielikult mehhaniseeri­ tud ja, kus võimalik, ka automatiseeritud. Kombinaat on saa­ nud uued tootmishooned, mida ei лаа võrreldagi sõjajärgsete­ ga. Kombinaadi päevane toodang oli 1963. a. alguseks kasva­ nud võrreldes 1945« aastaga 9 1,3-kordseks. Kui 194-5. a. too­ deti päevas 75 paari jalatseid, siis 1962. a. oli keskmine päevatoodang 6854 paari. Ehkki NJK toodete kvaliteeti ei saa veel pidada täiesti rahuldavaks, on, ta siiski sõjajärgsete aastatega võrreldes tunduvalt paranenud. Kui 1948. a. anti I sordi toodangut 33*24 %, siis 1962. a. juba 80,5 %• Siiski pole kõik sise­ mised reservid kaugeltki ammendatud. Nii ei suutnud kombi­ naat 1963» aastal oma kümne kuu sordilisuse plaani täita. Plaani järgi tuli anda 82 % I sordi toodangut, anti aga ai­ nult 77 ,3 %.80 Aastail 1945 - 1962 on märgatavalt muutunud ka tööta­ jate kollektiiv, on tõusnud töötajate tootmisalane ja ühis— 80 Andmed NJK ametiühingu konverentsil 29. XI 1963. a. - 53 - kondlik aktiivsus. Töö on muutumas elatusvahendite hankimi­ se viisist igapäevaseks harjumuseks, vajaduseks valdavale osale töötajaia*. Töösse on hakatud suhtuma loominguliselt, otsitakse pidevalt võimalusi tootmise paremaks organiseeri­ miseks, kitsaskohtade likvideerimiseks. Uuest suhtumisest töösse kõneleb tööliste püüd tõsta oma erialaseid oskusi ja teadmisi. Pidevalt kasvab tööliste arv, kes omandavad lisaks oma erialale veel teise või koguni kolmanda ala. 1952. aas­ tal omandas teise eriala 5 töölist, 1961. a. aga 100 töölist, s. o. 20 korda rohkem. Loomingulisest suhtumisest töösse rää­ gib aastast aastasse leienev ratsionaliseerimistegevus. 1963. a. sügiseks oli ettevõttes aktiivseid ratsionaliseeri­ jaid üle 120. 1963« a. esimese 9 kuu jooksul esitati 253 et- tepanekut, millest jõuti antud ajavahemikul juurutada 187*Q/J Töötajate tootmisalase aktiivsuse kasvu näitab laialda­ ne sotsialistlik võistlus. Kõigepealt on astunud võistlusse üksikud töötajad ja tsehhid omavahel, võisteldakse kodulin­ na teiste ettevõtetega, vabariigi kergetööstuse ettevõtete­ ga ja Kaunase jalatsivabrikuga "Raudonasis Spalis", kasvab kommunistliku töö liikumine. Kohustuste võtmine pole enam formaalne. 1/3 kombinaadi töötajaist on võtnud endale ees­ märgiks elada, töötada ja õppida kommunistlikult. Nende ees­ kujule järgnevad üha uued töötajad, kes viivad kombinaadi edasi kindlale tõusule.; Pole kahtlust, et Tartu NJK suudab oma kollektiivi ühis­ te jõupingutustega anda tõhusa panuse kommunismi materiaalse tehnilise baasi loomiseks meie maal ja kommunismiehitajate kasvatamiseks* 81 Andmed NJK ametiühingu konverentsilt 29* XI 1963* a. - 54 - MÕNINGAID JOONI REVOLUTSIOONILISEST VÕITLUSEST KUUBAL AASTAIL 1957 - 1959« K. J a a n s o n . Kuuba rahva asumine sotsialistliku ühiskonna ehitamise teele on tema pikaajalise revolutsioonilise võitluse tule­ mus. XIX sajandi 13 poolel toimunud vabadusvõitlus lõppes Hispaania koloniaalvõimu alt vabanemisega, kuid noor riik sattus raskesse majanduslikku ja poliitilisse sõltuvusse Ameerika Ühendriikidest* Saare rahvas katsus korduvalt asu­ da võitlusse täieliku vabanemise eest, kuid ei majanduslikud ega rahvuslikud tingimused ei olnud selleks küpsed. 1956» aasta lõpul alanud partisanisõda toimus uutes aja­ loolistes tingimustes. Kapitalismi üldkriisi arenemises oli saabumas uus etapp. Jõudude vahekord maailmas muutus üha enam sotsialismi kasuks. Ta andis rahva relvastatud võitlu­ sele perspektiivi kasvada üle võitluseks sotsialismi eest. 19 5 7» - 1958. a. partisanisõda ja 1959« aasta võitlu­ sed, mille kestel võim üha kindlamalt koondus revolutsiooni­ liste jõudude Xätte, kulgesid tingimustes, kus polnud veel küpsenud kokkupõrge rahvusvahelise reaktsiooni kantsi - Ameerika ühendriikidega. Võitlus toimus viimaste vihatud teenritega, kuid ta oli siseriikliku iseloomuga. See ker­ gendas võitlust. Teisest küljest iseloomustas neid aastaid asjaolu, et rahva revolutsioonilist tegevust ei juhtinud käesoleva ajastu kõige eesrindlikum revolutsiooniline teoo­ ria - marksism-leninism. Klassivõitluse teooria tundmine ja kapitalistliku maailma hukkumisei mõistmine oli omane vaidtühisele vähemikule kuuba rahvast. 1IУа Tлолофж, иид?1еке.лд ь\5 ^OÜDW.T тPрU?У, .Ргееччии иИ ввыссттууппллеенниияя 119У6011--11996633 гг..,,мМоосскк-­ва ; Кастро,- Р5е5ч и- и выступления 1961 -1963.!,) Käesoleva töö eesmärk on käsitleda tingimusi, mis ta­ gasid partisanisõja võiduka lõpu ja võimu ülemineku revo­ lutsiooniliste jõudude kätte, mis lõid aluse marksistlik- leninliku teooria vastuvõtmiseks kuuba rahva poolt, lõid aluse sotsialistliku ühiskonna ehitamiseks. Kuuba revolutsiooni käsitlemine ajaloo-teooria seisu­ kohalt on veel küllaltki lapsekingades. ~Knamtk autoreid on piirdunud populaarsete lühiülevaadetega. Esimesed marksist- lik-leninlikud hinnangud partisanisõja ja kakslkvõimu küsi­ mustele andsid Kuuba Rahva-sotsialistliku partei juhtivad tegelased Blas Roca, Jüan Marinello jt. 2 Asendamatuks al­ likaks selle võitlusperioodi suhtes on partisanivõitluse ju- hi Fidel Castro Ruzi kõned. * Silmapaistvad oma järelduste sügavuse poolest on Castro võitluskaaslase Ernesto Che Gue- vara teosed ja artiklid.Ll Faktilist materjali pakub Mehhiko progressiivse ajakir­ janiku Mario Hiili teos, kus on kasutatud ka võitlust vahe- tult pealt näinud inimeste töid. Aastaid veetis Kuubal "New York Times'i” korrespondent R.H. Phillips, kelle teos­ test õhkub küll vaenu Kuuba rahva vastu ja USA ekspansio- X. Маринельо, Большая победа кубинского народа. Ла­ тинская Америка в прошлом и настоящем, Москва I960, 1к.138- 162.(=Маринельо). Б. Рока, Куба: революция в действии, "Проблемы мира и со- циаШПШа" 1959, J» 8, 1в. 17-23 (=Рока, К уба ...). Б. Рока, Народная революция на Кубе и перспективы дальней- шег5Гр!звития, "Партийная жизнь" 1959, # б, 1к. 68 - 73 . (=Рока, Народная революция...). 3 Фидель Кастро, Речи и выступления, Москва 1960. (=Кастро, Речи и Мступления). 4Э.И. Гевара, Партизанская война, Москва 1961, Э, Гевара, Политический суверенитет и экономическая неза- виеЖГЙТэ. "Мировая экономика и международные отношения I960, », 6, 1к. 59 - 67. ̂М, Хиль, Куба - да! Янки - нет!, Москва 1961 (=Хиль) 6 н.Н. Phillips. Cuba, Island of paradox, New York 1959. - 56 - nistliku poliitika tingimusteta heakskiitu. Huvi pakuvad ka progressiivse USA ajakirjaniku revolutsioonilise valit- suse esimeste sammude jälgija J. Northi bros* üürid.7' + 25. novembril 1956. a. lahkus Mehhiko rannikult väike­ sel kuunaril nimega "Graruna" 82 meest. Teiste seas oli sõi­ du organiseerija Pidel Castro. 30. novembril oli kolmes Kuu­ ba linnas organiseeritud ülestõus. Võitlejad laevalt pidid siin abistama, kuid nad hilinesid. Ulesõus linnades suruti samal päeval maha. Orientes kuulutati välja sõjaseisukord. "Granma” saabus 2. detsembril. Võitlejad sattusid sohu, nad avastati ja ebavõrdses lahingus hukkus 60 meest ning vangis­ tati 10. Ülejäänud tosin, eesotsas Pidel Castro ja ta venna Rauli, Ernesto Che Guevara ja С ami, lo Sienfuegosega tõusid paari nädala pärast Turqnino mäetipule ja tõotasid alustada võitlust Kuuba vabastamise eest. 1956. aasta lõpul ei toimunud Kuubal mingisugust stiihi­ list rahvaliikumist, mis oleks lasknud oletada revolutsioo­ nilist situatsiooni. Kuuba Rahva-sotsialistlik partei pidas võitluse alustamist veaks. Ta oli seisukohal, et revolutsi­ ooniliseks võitluseks ei seksisteeri ei objektiivseid egasubjektiivseid tingimusi. See arvamus oli ekslik. Sündmus­ te käik näitas, "... et ülestõusuQ lipp leidis viivitamatulttoetust rahva laiades kihtides."^ Batista diktaatorlik režiim oli veelgi tugevdanud rõhu­ tud klasside häda ja viletsust. Olemasoleva ekspluataatorli- ku sotsiaalse süsteemi juures oli vaja vaid tõuget. Neis ob­ jektiivsetes tingimustes etendasid Castro ja ta kaaslased Д. Норт, Куба - надежда континента, Москва 1961. Д. JiopT. Кубинская революция. Я видел победу народа, Москва ®П. Лопес, За единый фронт борьбы против кровавой дик­ татуры ЬаФис'Ж, "Партийная жизнь" 1958, № 20, 1к. 52. ^ Кастро ♦ Речи и выступления 1961-1963, 1к. 407. - 57 - selle tõukaja osa. Kuuba rahvast haaras tunduv aktiivsuse tõus. See sai võimalikuks juba hargneva partisanisõja kai- gus. Ainult võitluse käigus võis organiseerida masse. 10 See oli midagi uut, mida Fidel Castro tõi revolutsioonilisse võitlusse Kuubal. Oodata massilise võitluse teket ja siis seda organiseerida, tähendas vaid sabas sörkida. Oma tegevuse sellel perioodil ei olnud Pidel Castro veel kommunist. Ta oli Jose Marti, Kuuba poeedi ja revolut­ sionääri õpetuse pooldaja. 1953« a« teatas ta kohtus "... Marti oli 26. juuli ideoloogiliseks õhutajaks ...". Jose Marti andis oma elu võitluses Kuuba vabastamise eest Hispaania koloniaalikkest. See võitlus toimus imperia­ lismiajastul. Varem vabanenud Ladina-Ameerika riigid olid langenud neokolonialistlikku sõltuvusse Ühendriikidest, kes suunasid oma pilgu ka Kuubale. Seetõttu oli 1895» - 1898. a. revolutsiooni iseärasuseks Kuubal tema selgelt väljendatud antiimperialistlik iseloom.^2 See andis värvingu ka Marti loomingule. Oma surma eelõhtul ta kirjutas otsekui testa­ mendi: "Me peame saavutama Kuuba iseseisvuse või muidu Ühend­ riigid haaravad Antilli saared ja tungivad siit meie Ameeri­ kasse. Kõik, mis ma olen teinud ja kõik, mis mul seisab ees teha, on selleks".^ Marti seadis ülesandeks kukutada üldrahvaliku relvasta­ tud ülestõusu teel feodaal-koloniaalne ike ja kehtestada de­ mokraatlik vabariik. Kutsudes kõiki kuübalasi ühinema loo­ sungi alla "Kõigiga ja kõigi heaks", unistas ta sotsiaalse võrdsuse ja õigluse ühiskonnast, kus puudub inimese eksplua- teerimine inimese poolt, s* t# sotsialistlikust ühiskonnast* ™ Кастро, Речи и выступления, 1к. 403 - 404. 11 Кастро, Речи и выступления, 1к. 24. ^ О.С. Тарновой, Выдающийся кубинский мыслитель Хосе Марти. - "Вопробы фШюсофиин 1959, № 2, 1к. 129. X. Марти, Избранное, Москва 1953, 1к. 281. ^ Тарновой, op. e it ., lk. 136 . - 58 - Фа pidas Ladina-Ameerika jaoks võimalikuks eri teed, et väl­ tida kapitalismi. Siin langes ta, vastavalt ajastule, uto­ pismi, J, Marti oli revolutsiooniline demokraat. Ajaloosünd­ muste mõistmisel jäi ta veel idealistiks. Kapitalismi are­ nematus Kuubal ei lubanudki rohkemat. Varane surm lõikas lä­ bi Marti arengu. Osa tema võitluskaaslasi seisis hiljem Kuu­ ba Kommunistliku Partei hälli juures. Fidel Castro algas revolutsioonilist võitlust Marti tu­ lise pooldajana. Kuuba ees seisvad probleemid olid jäänud ju samaks. Põhiülesandeks oli vabastada Kuuba USA imperia­ listide kütkeist. Võrdsuse ühiskond oli aga nüüd osutunud võimalikuks. Kuid Kuuba ülestõusnuid iseloomustas ka mõnede marksismi-leninlsmi elementaarsete tõdede, mõnede peamiste printsiipide tundmine." 15 ̂Juba üliõpilaspõlves oli Fidel Castro tutvunud marksismi-leninismi klassikute teostega. Eri­ ti tugeva mulje jättis talle tollal V.I, Lenini "Riik ja re- volutsioon". 1 6 Ka 1953« aastal, pärast ebaõnnestunud rünna­ kut Moncada sõjaväelaagrile, konfiskeeris politsei temalt ja ta kaaslastelt V.I. Lenini, teosed.1'7 See täiendas Marti re­ volutsioonilist demokratismi. Idee sellest, et on vajalik hävitada sõjaline aparaat, oli partisanivõitluse põhjapane- vaks ideeks. Seetõttu, juhatades vaid 120-mehelist gruppi Sierra Maestras, teatas Fidel Castro, et ta ei nõustu kunagi mingisuguse sõjalise putiiga Batista kõrvaldamiseks, vaid nõuab relvastatud jõudude puhastamist ja reorganiseerimist. Seega juba tegevuse algpäevil oli F, Castro rikastanud Marti revolutsioonilist Õpetust marksismi-leninismi põhitõ­ dedega. Kuid antikommunistlik propaganda ja sotsiaalne pärit­ olu takistasid tal seda täielikult omake võtmast. Teisest Кастро, Речи и выступления 1961 - 1963, 1к, 525, Sealsamas, lk, 526, Sealsamas, lk, 458. 18 Sealsamas, lk. 527. - 59 - küljest, "iseenesest mõista, kui tol ajal, mil me tõusime Turquino mäetipule, kui meid võis lugeda näppude peal - kui me sealt oleksime rääkinud: me oleme marksistid-lenin- lased, siis vaevalt oleksime me suutnud Turquino tipult las­ kuda o r g u ."^9 Antud tingimustes, kus antikommunistlikul pro­ pagandal oli suur mõju Kuuba talupoegkonna hulgas ja Ühend­ riikide võimas sõjaline masin oli nii lähedal, kujunes revo­ lutsiooni võidu suojektiivseks eelduseks see, et rahva rel­ vastatud võitlus toimus Marti revolutsioonilise demokratis­ mi lipu all. Veel üheks uueks momendiks, mille Fidel Castro tõi Kuu­ ba rahva revolutsioonilisse võitlusse oli õige taktika - esiteks kohe võitluspaiga ja -vormi suhtes: Kuubal kehtis sõjaline diktatuur, konstitutsioonilised vabadused olid äär­ miselt piiratud, ametiühingute eesotsas olid reeturid ja töölisklass ei saanud organiseeritult võidelda. 20 Võidi te­ gutseda vaid sügaval põranda all tarvitamata relvi. Batista käsutuses oli aga moodsalt relvastatud armee. Massiline lii­ kumine linnades oli juba eos kergesti hävitatav. Seda tões­ tasid kõige paremini ka Castro enda kogemused - kahel kor­ ral (1953. - 54. a.) tema poolt organiseeritud üritusi lin­ nades tabas ebaõnn. Väljaastumised olid küll mõeldud massi­ de organiseerimiseks võitlusele, kuid nad likvideeriti enne, kui revolutsionäärid suutsid rahva poole pöörduda. Neis tingimustes kontsentreerida võitlus - massiline töölisliikumine või relvastatud vastuhakk - linnadesse, tähendas kinni pidada dogmaatilisest seisukohast. Seevastu ei saa unustada talupoegade suurt osa Kuuba elanikkonnas, kellest 43 % elab maal. Just talurahva elu oli kõige viletsam. 200 000 talupoegade perekonda oli täiesti il- ma maata. 600 000 talupoega töötasid vaid sesooniti. 21 Kir- 19 Кастро, Речи и выступления 1961 - 1963, 1к. 522. ^ 0» Porticos. The Working Class of the New Cuba, "Po­ litical Affairs'* 1962, nr. 10, lk. 37. 21 Я.Г. Матбиц, Экономика Кубы на подъеме, •’Куба", Моск­ ва 1961, 1к. 57^ 55. - 60 - jaoskamatus oli külas suur. Savi ja sõnniku seguga kaetud muldpõrandaga puuehitisi oli ehitiste üldarvust maal 63 % ja linnas 6 %. 22 Seetõttu oli "igale talupojale inimese saatus, kes haaras relva ja alustas ülestõusu, palju parem, kui sel­ le saatus, keda tõrjuti välja ta maalt, kes elas raskest tööst ja vaesusest, mis olid ta pärisosad." 2-5 ̂Tuleb meeles pidada ka Kuuba küla klassistruktuuri. Põllutöölised moodus- tasid 60 % Kuuba külaelanikkonnast. 24 Nad olid maata ja töo- tasid kui palgatöölised. 25 Võttes arvesse, et kuudel, mil ku­ las polnud tööd, viibisid nad tihti linnades, on mõistetav ka nende poliitiliselt lai silmaring. Seega tõestas kõik, et võim tuleb võtta arendades talu­ poegade võitlust, relvastades ja organiseerides neid agraar­ reformi ja teiste selle klassi õiglaste nõudmiste loosungi- tega.' P6 Võitlus kasvas kui veerev laviin. 17. jaanuaril 1957» aastal olles varustatud 22 vintpüssiga, rünnati 12-15-liikme­ list sõjaväepatrulli. 28. mail vallutati Uvero sõjaväelaager. Lahingust võttis osa juba 120 - 140 meest. Eraldus uus gru­ peering, mida juhtis Ernesto Guevara ja mis taktikalistel kaalutlustel oli nimetatud "neljandaks" Mõni sõna Sierra Maestrast. See partisanivõitluseks kõi­ ge qpodsamate looduslike tingimustega mäestik asub Kuuba ida- provintsis Orientes. Selle Kuuba suurima rahvaarvuga provint­ si elanikkonnast on enamus talupojad. Orientes on suurepära­ sed revolutsioonilised traditsioonid. Siin on toimunud nii 22 А.Нуньес Хименес, География Кубы, Москва I960, 1к.187 (=Нуцрь оес, ГеЩШТГяГГГТ” Кастро, Речи и выступления 1961 - 1963, 1к. 414. ^ А.И, Калинин, Характер и двияущие силы революции на Кубе, Мировая экономика и международные отношения", 1960, » 1 0 , 251к. 83. Б, Рока, Основы социализма на Кубе, Москва 1961,1к,48, Е,И. Гевара, Некоторые замечания о революции, "Куба", Москва,1961, " lkо 18. (=Гевара, Некоторые замечания...). „ А. Нуньес Хименес. Кубинская революция, "Куба", Моск­ ва 1961, 1к. 44 - =̂{1уньес, Кубинская революция,). - 61 - palju ülestõuse, et Kuu28ba kõnekäänd ütleb: "Kõik revolutsioo-nid algavad Orientes." Orientes tekkis ka esimene kommu­ nistlik organisatsioon Kuubal. Selle sünnipaigaks oli Manza­ nillo*29 24* veebruaril 1958. a. alustas tööd "Radio Rebelde" - ülestõusnute raadio. Sama aasta märtsis rajas Raul Castro Teise Idarinde, mis sai partisanivõitluse paremini organisee- rttud lõiguks. •50 Kuuba partisanisõda jõudis oma teise etap­ pi. Esimene neist oli partisanirühma loomine ja selle võit­ lus. Teist etappi iseloomustas selle rühma kasvamine niivõrd, et ta saatis osa oma võitlejaid teatud, kuid veel piiratud rajoonidesse.^1 Partei "26. juuli liikumine", mille juhiks oli Fidel C.astro, poniiuassi moodustas patriootlikult meelestatud noor­ sugu, kes võitluse käigus läks üha demokraatlikumatele seisu­ kohtadele.^2 Nad juhtisid küll partisanivõitlust, kuid neil puudusid kogemused organisatsiooniliseks tööks töölisklassi hulgas. Linnades viis nende taktika seetõttu esialgu masside mobiliseerimise asemel hoopis terroristlike aktide ja avantü­ ristliku tegevuse kasvule.^ Üldstreik 9» aprillil 1958» a. ebaõnnestus täielikult eelneva organiseerimistöö puudumise tõttu. See Fidel Castro poolt organiseeritud üritus ei and­ nud midagi peale negatiivsete tagajärgede. Kommunistid dek­ lareerisid õigusega, et vaid koostöös nendega võib üldstreik õnnestuda.34 28 Норт, Куба.. . , 1к. 6з . 29 Phillips, op. cit., lk. 187. 3° Нуньес, Кубинская революция, 1к. 45. 31 Гевара, Некоторые замечания..., 1к. 18. 32 Андриянов, Свободная Куба, Москва 1960, 1к. 31. 33 Лопес, o p .c it ., 1к. 52 . ^ Phillips, op* cit., lk. 352. - 62 - Kuuba töölisklassil ja ta avangardil - Kommunistlikul Parteil (loodi 1925. a.) - olid seljataga pikad võitlus- aastad ja rikkalikud kogemused. Tema teeneks oli saare töö­ liste organiseerimine ametiühingutesse ja nende ühendamine Kuuba tööliste konföderatsiooniks, mis 1952. aastani seisis Rahva-sotsialistliku partei juhtimise all. ̂Juba 19^5. aas­ tal oli USA kauaaegne korrespondent Kuubal sunnitud tunnista­ ma, muidugi omamoodi, et kommunistlik liikumine on siin tuge­ vamaid Ladina-Ameerikas.^ Enne Batista võimuletulekut oli Rahv* a• -eotsialistliku partei häälekandja "Noticias de Hoy" ti-raazxlt teiseks ajaleheks saarel.<̂9 Kuuba kommunistid olid oma strateegia ja taktika üles ehitanud ainuuksi massiliikuraisele linnades. 58 Sisuliselt tä­ hendas see töölisklassi ja talupoegade liidu hülgamist, kuid Kuuba kommunistid ei jäänud võitlusest kõrvale. 1958. aasta lõpul oli ülestõusnute armee 17-st majorist 3 Rahva-sotsia- listliku partei liikmed.^ Kommunistlik põrandaalune kirjandus kandis tõde ülestõusnute kohta ametiühingute, üliõpilaste, inr- teligentsini. Levitati sadu tuhandeid lendlehti ja bros»ü üre. 40 Palju kommuniste langes põrandaaluses võitluses. Nii täiendasid kaks voolu - Castro mägedes ja kommu­ nistide põrandaalune organisatsioon - teineteist, sulades üheks rahva revolutsiooniliseks liikumiseks. Partisanisõda tugevdas masside võitlus. Ta suurendas rep­ ressioone ja teravdas valitseva reziimi vastuolusid. Seetõttu muutus ta faktoriks, mis soodustas masside mobiliseerimist.^ Revolutsiooniline situatsioon tekkis võitluses. ^ Phillips, op. eit., lk. 187. ^ Sealsamas, lk. 229. 37 Норт, Куба..., 1к. 23. 5 ̂8 Sealsamas, lk. 96. 39 40 Sealsamas, lk. 29.Sealsamas, lk. 97. 41 Кастро, Речи и выступления 1961 - 1963, 1к. 18. - 63 - Ebaõnnestunud üldstreigile järgnes diktaatori vägede üldpealetung, kuid see äpardus. Kui partisanide olukordi sta­ biliseerus, liikusid kolonnid Ernesto Che Cuevara ja Сamilo Cienfuegose juhtimisel Kuuba keskossa - Las Villase provint­ si. Võitlus hakkas jõudma kolmandasse etappi, kus üksikud sal­ gad ühinesid revolutsiooniliseks armeeks, kes avalikes lahin- guis ründas valitsusvägesid. h. 2Detsembrikuu keskpaiku katkesta­ sid ülestõusnud liikumise kõigil teedel läbi Las Villase. Diktaatori väed saare idaosas olid Havannast lahutatud. 29. detsembril 1958» a. algas rünnak Las Villase provintsi pealinnale Santa-Clarale, mis lõppes võidukalt 1. jaanuaril 1959*^ ööl vastu 1. jaanuari, kell 2.15 põgenes igasuguse lootuse kaotanud Batista. Saatuse iroonia tõttu oli just sel hetkel ta käsutuses armee, mis oli suurim neist, mida ta üld- se käsutanud oli. 44 Kuid revolutsioonilise rahva vastu sel­ lest enam ei piisanud. Lõplik võit saavutati töölisklassi abil. 45 Viimane mo- biliseerus üldstreigiks, mis takistas kontrrevolutsioonili- sel huntal pärast Batista põgenemist võimule tulla. Võim siirdus Ülestõusu armee kätte. Endine sõjavägi lagunes. Kerkis küsimus, mida teha riigiaparaadiga. Fidel Castro oli seisukohal, et see peab minema revolutsiooniliste jõudu­ de kätte. Võib ütelda, et võitlust riigiaparaadi eest alustas Ülestõusu armee otsekohe, lükates tagasi Carlos Piedra kandi­ datuuri presidendi kohale ja kutsudes üldstreigile Manuel Ur- rutia toetuseks, kelle esitas presidendikandidaadiks revolut­ siooniline tsiviilvõim. Mainitud organisatsioon loodi Batis- taga opositsioonis olevate parteide poolt 5» oktoobril 195?» aastal. Esindades keskklasse, kujutas ta endast revolutsiooni paremat tiiba. Фа oli vastu Kuuba Rahva-sotsialistliku par- 42 ревара, Некоторые замечания..., 1к. 18. ^ Нуньес, Кубинская революция, 1к. 49. 44 Phillips, op. eit., lk. 594. ^5 ревара, Некоторые замечания.. . , 1к. 18. ^ Норт, Куба..., 1к. 31. - 64 - tei kuulumisele ühisesse võitlusrindesse* Urrutia isiklikult arvas, et poliitilise võimu võitmisega on kõik lõppenud* Sotsiaalseid ja majanduslikke muudatusi pidas ta "kapitu­ latsiooniks kommunismi ees". Tema poolt moodustatud valit­ sus nägi Batista kukutamises ülestõusu lõppu. Kuid ülestõusu käigus oli rahvas loonud ühtse organi­ seeritud revolutsioonilise jõu - Ülestõusu armee. Sisene­ des 8. jaanuaril 1959» aastal Havannasse, kujutas see en­ dast täielikult rahvaarmeed. 3000-st võitlejast oli 90 % ta­ lupoegi ja töölisi ning 10 % üliõpilasi, intelligentsi jt. esindajAaßid. ZL 7 Seetõttu oli ta revolutsiooni kõige kindlamaks toeks. Kuid see vahetult revolutsiooniline jõud kuulutas presidendiks M. Urrutia, kes moodustas parempoolse iseloomu­ ga kabineti. Tekkis omapärane kaksikvõim. Kaksikvõimul olid Kuubal oma põhjused. Revolutsioonili­ sed parteid - 26. juuli liikumine, Rahva-sotsialistlik partei, 13« märtsi direktoraat - ei olnud veel liitunud ühiseks revolutsiooniliseks liikumiseks. Revolutsioonilised jõud ei olnud koondunud. Arvukate parteide ja gruppide vahel oli veel nn. veelahe tekkimata. Batista vastu olid tõusnud ka jjõud, keda ei saanud kvalifitseerida revolutsiooniliste- na. ̂Real neist inimestest oli rahva hulgas teatud mõju, kui mitte just teenitud, siis tänu ajakirjandusele ja raa- diole. See mõju oli vaja purustada. 50 Oli vaja tõmmata sel­ ge piir revolutsiooniliste ja kontrrevolutsiooniliste jõu­ dude vahel. Seda tegid võimul olevad kontrrevolutsioonilised jõud oma poliitikaga kõige paremini. Ülestõusu armee purustas küll diktaatori sõjamasina, kuid vana riigiaparaat säilis.^1 Sellele toetuski uus valit- 47 С. Агирре. Революция на Кубе,- "Мировая экономика и международный отношения" 1969, Л 5 , 1к. 23. Каотро, Речи и выступления,-, 1961 - 1963, 1к. 430. ^ Sealsamas, lk. 397. Sealsamas, lk, 440. 51 А.И.Калинин, Характер и движущие силы революции_на Кубе, - "МирбВНЗГТПЕономика и международные отношения 1960, Л 10,. 1к, 396. - 65 - sus. Võitluse käigus oli ülestõusnutel olnud vähe võimalusi tegelda administratiivsete probleem suured vabastatud territooriumid« 42 i dega, sest neil puudusidSuur osa revolutsiooni,­ lisest jõust - Ülestõusu armeest - oli kirjaoskamatu. Puudusid kogenud kaadrid riigiaparaadi tegevuses hoidmiseks. Kõik see ja revolutsiooniliste jõudude lõhestatus tegi või­ matuks otsekohe haarata riigiaparaati. Batista armee, vana riigiaparaadi tugi, oli purustatud* Ainsaks relvastatud jõuks riigis oli Ülestõusu armee. Ühend­ riikidega polnud konflikti veel jõudnud teklclda. Urrutial ja ta valitsusel polnud mingit reaalset tuge peale vana riigi­ aparaadi, kuid see purunes kiiresti. Relvastatud võimu kuu­ lumine rahvale otsustas ka riigiaparaadi saatuse» Loomulik, et sellistes tingimustes kaksikvõimu saatus otsustati rahu­ likult. Revolutsiooni parempoolsete ringkondade poolt teheti päästerõngana katsetada nn. militarismi küsimuste Väideti, et Ülestõusu armee osavõtt riigi poliitilisest elust olevat samaväärne sõjaväe sekkumisega sellesse* Nõuti, et armee asuks vallutatud kasarmuisse ja loobuks ühiskondlike prob­ leemide arutelust* st ̂Astuti välja F. Castro avalike esine­ miste vastu valitsuse poliitika suhtes* Kuid Ülestõusu ar­ mee jõud koosnesid ju tsiviilisikuist, kes olid relvaga käes astunud võitlusse türannia vastu, oma poliitiliste ja majan­ duslike õiguste eest* Seega nõue, et nad ei tunneks huvi po­ liitiliste, sotsiaalsete ja majanduslike probleemide vastu tähendas sammu revolutsiooni likvideerimisele* ^54 Varem oli selline manööver Ladina-Ameerikas õnnestunud. Kuid neid päevi Kuubas iseloomustas rahva senisest kõrgem teadlikkus. Võtkem niisugune fakt: 1. jaanuari hommikul, kui Eatista oli põgenenud, võtsid 26. juuli liikumise põranda­ alused üle politseijaoskonnad ja asusid korra valvele* Rah- Кастро, Речи и выступления 1961 - 1963, 1к. 396. ^ Маринельо, op. e it ., 1к. 158. ^ Рока, Народная революция*.., 1к* 71. - 66 - vas asus miilitsa loomisele* Kui 1953« aastal Machado kuku­ tamise puhul langes rahva stiihilise kättemaksu ohvriks sa­ du maju, siis nüüd ei ületanud nende arv viitteist. Linnas valitses kord. "See oli midagi uut Havanna ajaloos...", mär­ kis "New York Times*i" korrespondent.^ Ülestõusu armeesse ja selle ümber koondusid formeerima- ta, kuid praktiliselt eksisteerivasse ühisesse rindesse kõik vasakpoolsed jõud, kes võitlesid otsustavate antiimperialist­ like ja rahvuslik-vabastuslike abinõude programmi eest.-^ Vasakpoolseid jõude riigis esindasid kolm põhilist par­ teid, kelle liitumise tulemusena tekkis hiljem Kuuba Sotsia­ listliku Revolutsiooni Ühtsuspartei. Rahva-sotsialistlik par­ tei ühendas eesrindlikke töölisi nii linnas kui maal. 26. juu­ li liikumine esindas esmajoones talupoegi, samuti oi, nisee- rimata töölisi ja revolutsioonilist kesk- ja väikekodanlust. 13. märtsi revolutsioonilises di57rektoraadis olid põhijõuksrevolutsioonilised üliõpilased. Tung ühtsuse poole iseloomustas kõiki revolutsioonilisi ringkondi. M i märkis Fidel Castro ühes erakirjas 1959« aas­ ta algul: "Arvan, et revolutsiooni võit on võimalik vaid rah- va ühtsuse puhul...5"8Võitlus ühtsuse ja masside organisee­ rimise eest on meie partei poliitilise joone üks põhilisi ja otsustavaid aspekte, teatas Bahva-sotsialistliku partei peasekretär Bias Roca. Batista kukutamine tähendas USA poliitilise võimu kuku­ tan 3t, sest too allus kõiges Washingtoni diktaadile. 1.jaa­ nuaril 1959 siirdus võim imperialismi teenritelt iseseisvuse pooldajate kätte,**0 Esmakordselt oli Kuubal võimul valitsus, kel polnud kohustusi välismaiste imperialistide ja nende liifc- 55 Phillips, op. eit., lk. 397. Агирре, op. eit ., 1k. 23. Кастро, Речи и выступления 1961 - 1963, 1к. 442. А.Варела, Куба - революция, Москва 1962, 1к. 239. Рока, Народная революция..., 1к. 72. Sealsamas, lk. 69. - 67 - laste - kuuba reaktsionääride ees. Valitsusel oli kohus- tusi vaid masside ees, kes olid toonud ta võimule. 6*1 Urra- tia oli küll valmis kompromissiks, kuid tal puudus selleks reaalne jõud. Järk-järgult tulid valitsusse inimesed, kes mõistsid, et rahva poolt toetatud pgpoliitiline võim on abi-nõuks, millega võidetakse vabadus. 1959. aasta esimesel poolel viidi läbi rida reforme ja abinõusid, mis aasta keskpaiku lõpetasid kaksikvõimu, süven­ dasid usku revolutsioonisse, tugevdasid revolutsioonilist riigiaparaati. Mõningad neist muudatustest viis ellu Üles­ tõusu armee juhtkond, kasutades olukorrast tekkinud moraal­ set õigust, enamiku teostas aga üha rohkem revolutsioneeriv valitsus. Võib eraldada kolme suunda revolutsioonilise riigiapa­ raadi loomisel: 1) endiste riigiorganite likvideerimine, mil­ le iseloom ei sobinud kokku revolutsiooniga; 2) uute, revo­ lutsiooniliste riigiorganite loomine; 3) vana riigiaparaadi isikulise koosseisu asendamine. Saadeti laiali repressiivsed organid nagu Kommunistliku Tegevuse Vastu Võitlemise Büroo, Sõjaline Luureteenistus jne. C .7 .J Kompromiteeritud Kongressi otsustati käesoleval ajal mitte kokku kutsuda ja valimisi enne revo6l4utsiooni põhilis-te seaduste elluviimist mitte läbi viia. Fidel Castro tea­ tas, et sõja korral USA ja Nõukogude Liidu vahel jääb Kuuba neutraalseks USA sõjaväeline missioon, rais sümboliseeris sõjalist liitu Ühendriikidega, lahkus Kuubalt. Esimeseks revolutsiooniliseks organiks võib lugeda röö­ vitud varanduste konfiskeerimise ministeeriumi, mis loodi Агирре, op. eit ., 1k. 23. ^ Гевара, Политический суверенитет..., 1к. 61. ^ А.И. Калинин, Куба - демократическое революционное государство, "ТОё0’¥Ское государство и право" 1960, № 9, 1к. 59. (=Калинин, Куба...) 64Sealsamas, lk. 60-61. 65 Phillips, op. cit., lk. 357. - 68 - järgmisel päeval pärast võitu - 2. jaanuaril 1959* a. Te­ ma ülesandeks oli natsionaliseerida kõigi Batista kaaslaste ning sõjaliste kurjategijate liikuv ning liikumatu varandus. Natsionaliseeriti kõik ettevõtted, kus Batista oli olnud osa­ nik või kus kahtlustati seda. Ministeerium töötas veidi üle aasta ja 1960, a. märtsiks oli konfiskeeritud väärtusi 500 miljoni peso ulatuses. See jättis revolutsiooni aktiivsed vas­ tased ilma majanduslikest ressurssidest ning andis valitsuse­ le vahendeid revolutsiooniliste ürituste läbiviimiseks ja rahva elatustaseme tõstmiseks. Kuid sellel abinõul oli ka kaugemale ulatuv tagajärg. Ta lõi aluse riiklikule omandile. Asutati INBA - agraarreformi rahvuslik instituut, mis viis läbi agraarreformi, aitas kaasa industraliseerimisele; INAV - elamu ja kokkuhoiu rahvuslik instituut; INIT - turismi arendamise rahvuslik instituut. Kõik need organisatsioonid aitasid valitsust majanduslike probleemide lahendamisel ja elluviimisel* Loodi ka rahvusliku majanduse planeerimise kesknõukogu. 7. veebruaril 1959« a. võeti vastu Kuuba vaba­ riigi põhiseadus. See kuulutas, et ’’Kuuba on sõltumatu ja suveräänne riik, organiseeritud kui unitaarne ja demokraat­ lik vabariik, selleks et kodanikud kasutaksid poliitilise va­ baduse, sotsiaalse õigluse, isikliku ja kollektiivse heaolu ning inimliku solidaarsuse hüvesid*Seadusandlik võim rii­ gis kuulub ministrite nõukogule. Seadusandlik initsiatiiv on viimase liikmeil, presidendil, ülemkohtul, tribunalidel, va­ limisõigusega kodanike grupil suurusega mitte alla 10 000 inimese. President peab seaduse kinnitama* Kui ta lükkab sel­ le tagasi, jõustub seadus siis, kui 2/3 ministrite nõukogu liikmeist selle kinnitab.6S Vana riigiaparaat puhastati. Algul vahetati välja ini­ mesed, kes diktatuuri päevil teenisid vastutavail kohtadel või olid sellega muul viisil seotud.^ Kõik, kes olid türan- 66 Варела, op. eit, lk. 155-156. ^ География..., 1к. 196. 69 Калинин, Куба..., 1к. 61. Кастро, Речи и выступления, 1к. 103. - 69 - aia ajal olnud sonaatoreiks, saadikuika, munitsipaalnõuni- keks, linnapeadeks , kõik, kes esinesid kandidaatidena 1958.a. valimistel, jäid ilma poliitilistest õigustest 30-ks aastaks. Poliitilistest õigustest jäid ilma ka poliitikategelased ja parteide juhid, kes toetasid diktaatorit. 70 Kaadriprobleem oli raske probleem. Ülestõusu armeel oli küll 3000 võitlejat ja 7000 organiseeritud kaasaaitajat/7 1 kuid 80 % võitlejaist olid näiteks kirjaoskamatud. 1959» a. lõpuks oli siiski 95 % riigiametnikest asendatud. Samaaegselt riigiaparaadi revolutsioneerimisega viidi ellu rida majanduslikke ja sotsiaalseid abinõusid, mis tu­ gevdasid inimestes revolutsioonilist entusiasmi, köitsid neid üha enam revolutsiooniliste jõududega. Juba jaanuari kuu jooksul jagati riigi idarajoonides talupoegadele maad kasutamata riiklikust fondi3t ja Batista kaastööliste maadest.7f 2 Seadus nr. 122 3» märtsist 1959* a. alandas diktaatori poolt tõstetud telefonitariifi endisele tasemele. 73 ̂Seadus nr. 260 15. aprillist tõstis suhkrutoös- tuse tööliste palka 12 % võrra, parandati töötingimusi. Üks esimesi revolutsioonilisi seadusi andis tööministeeriumile õiguse sekkuda ettevõtete asja^-sse lokautide, massiliste vallandamiste jne. puhul.'na. Riigiaparaadi hõivamine ja revolutsiooniliste seaduste mõjul kasvav rahva teadlikkus võtsia toetuspinna konserva­ tiivsete elementide jalge alt. 16. veebruaril kutsuti Üles­ tõusu armee juht Fidel Castro peaministriks. 17. mail võeti vastu seadus agraarreformi kohta. See aga tähendas suurt ja otsustavat murrangut riigi majanduselus. Sotsiaalmajandusli­ ke reformide vastastele jäi üle veel vandenõu, 11. juunil 70 Калинин, Куба: год освобождения, год аграрной Р^Ф£Р- мы,-"Мировая экономика и международные отношения"1960, № 7 , 1к .6Ь Л Варела, °Р* 1̂ * 275. 72 Калинин, Куба - надежда континента, 1к. 55. 75Хиль, op* eit., lk. 164. 74 Sealsamas, lk. 166. - 70 - kukutas aga rahva meeleavaldus valitsusevastasesee vande- nõusse segatud presidendi. Urrutia. 75 ̂Uueks presidendiks sai Osvaldo Dorticos Torrado, välisministriks - Raul Roa, Kaksikvõim oli lõppenud. Valitsus oli tõeliselt revolut­ siooniliste jõudude käes. üks põhjusi, raiks võitlus revolutsiooni parema ja vasa­ ku tiiva vahel kaksikvõimu perioodil niivõrd kergesti otsus­ tus, oli Kuuba kodanluse nõrkus* USA mõju Kuuba elu kõikide­ le külgedele oli olnud niivõrd tugev, et kuuba kodanlus oli üks nõrgemaid Ladina-Ameerikas.1 Seevastu, nagu nägimet oli aga tegemist tugeva ja kogenud töölisklassiga. Teisest küljest tagas Kuuba kodanluse nõrkus tema alla­ jäämise võistluses USA imperialismiga. Seetõttu oli tema3 küllaltki palju revolutsioonilisi elemente, kes toetasid re­ volutsioonilist valitsust. Viimane andis rahvuslikule kapi­ talile kõikvõimalikud garantiid tingimusel, et ettevõtted maksaksid töölistele kõrgemat tasu.7'71 * * * Partisanisõja ja kaksikvõimu lahendamise tulemusena re­ volutsiooniliste jõudude kasuks kujunes Kuubal välja demo­ kraatlik rahvusriik. Rõhuv enamus rahvast koondus revolutsi­ oonilise valitsuse ümber, sisevaenlane oli purustatud, tal polnud enam jõudu. Kuuba ees avanes võimalus "... kiiresti ahendada sotsiaalse progressi teed, etendada aktiivset osa rahvaste võitluses rahu eest, imperialistliku agressiivse po­ liitika vastu, koloniaalikke täieliku likvideerimise eest'1.̂ ® ^ S. Smirnov. Reis Kuubale, Tallinn 1962, lk. 111. Варела, op. eit., lk. 242. ^ Гевара, Политический суверенитет..., 1к. 62. Moskvas 1960. aasta novembris toimunud kommunistlike ja töölisparteide esindajate nõupidamise avaldus "Kaasaja teo­ reetilisi probleeme", Tallinn 1961. lk. 59. - 71 - See viis aga kokkupõrkele rahvusvahelise reaktsiooni kantsi - Ameerika Ühendriikidega, Kui võimul kindlustunud revolut­ siooniline valitsus hakkas võitlema majandusliku iseseisvu­ se eest, mille esimeseks tõeliseks sammuks oli agraarreform, algasid 11. oktoobril 1959» a» ÜSA vaikival kaasteadmisel lennuretked, mis avasid agressiooniahela. Sündmused aastail 1957 - 1959 olid ettevalmistuseks Kuuba astumisele sotsialist­ liku revolutsiooni teele. - 72 - ABI ORGANISEERIMISEST HISPAANIA RAHVALE EESTIS RAHVUSLIKU VABASTUSSÕJA AJAL HISPAANIAS 1936 - 1939. a. M. G r a f , Progressiivne inimkond ei unusta kunagi sõda Hispaania vabaduse ja demokraatia eest aastatel 1936 - 1939» Oli see ju hispaania rahva õiglane rahvuslik vabastussõda pedioodil, mil paljudes Euroopa maades, sealhulgas ka kodanlikus Eestis, võimutses fašism. Selles olukorras kutsus hispaania rahva võitlus fašismi ja rahvusvahelise reaktsiooni vastu esile elava vastukaja kogu maailmas, sealhulgas ka kodanlikus Ees­ tis. Sellel raskel tunnil läksid hispaania rahvale appi pal­ jude maade antifašistid. Euroopa rahvad toetasid Hispaania vabariiki nii materiaalselt kui ka moraalselt. Ka paljud eesti antifašistid suundusid võitlema Hispaa­ niasse fašistlike mässajate vastu. Peale aktiivse osavõtu Hispaania rahvuslikust vabastussõjast viidi kodanlikus Ees­ tis tol perioodil läbi veel rida üritusi, mille eesmärgiks oli Hispaania vabariigi toetamine materiaalselt ja selleks ka vastava selgitustöö tegemine. Kõik see oli üheks fašismi- vastase võitluse väljendusvormiks kodanlikus Eestis tol ajal. Loomulikult ei olnud Hispaania vabariigi toetamine vastuvõe­ tav fašistliku Eesti kodanlusele, kes tegi selleks mitmesugu­ seid takistusi. Käesolevas artiklis ongi püütud anda mõningane ülevaade vastukajadest, mida võitlus fašismi vastu Pürenee poolsaarel kutsus esile Eestis ning näidata, kuidas Eesti antifašistid, eriti aga Eestimaa Kommunistlik Partei organiseerisid hispaa­ 10 - 73 - nia rahva abistamist. Senini puudub sellel teemal spetsiaal- uurimus. Teataval määral on seda probleemi valgustatud 1957«a. ilmunud "Eesti NSV ajaloos",^ samuti ka 1963* a. ilmunud raa­ matus2 "Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost" IIosa. Käesolev artikkel ei pretendeeri mingil määral selle probleemi ammendavale lahendamisele, vaid peegeldab autori poolt selle probleemi uurimisel 1963* a. saavutatud esialg­ seid tulemusi. Mitmesuguste trükis ilmunud allikate kõrval on töö kirjutamisel kasutatud isikute mälestusi, kes võtsid osa Hispaania kodusõjast, olid seotud vabatahtlike saatmise­ ga või organiseerisid Hispaania vabariigile materiaalset abi.^ 18. juulil 1936» a. mässu alustanud hispaania fašistid mõistsid, et oma jõududega ei suuda nad saavutada võitu His­ paania vabariigi üle. Seda mõistsid kohe ka mässajate välis­ maised sõbrad ja toetajad. Itaalia ja Saksamaa ei viivitanud aktiivse abistamisega ning hispaania mässajatele hakkasid saabuma lennukid, tankid ja teised relvad, samuti ka inst­ ruktorid ja sõjatehni.line personal. Mässu esimestel päevadel suundueid Hispaania rannikule Saksa lahingulaevad "Admiral Scheer", "Deutschland", ristleja "Köln" ja suur hulk väik- semaid laevu. Interventsiooni läbiviimiseks loodi Berliinis staap "W", mille käsutusse anti suur hulk sõjatehnikat ja ̂Vt. Eesti NSV ajalugu, Tallinn 1957» lk. 4-92. P Vt. Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost, II osa, Tallinn 1963, lk. 295 - 300. ̂Alates 1963. a. algusest tehakse eeltöid Hispaania ko­ dusõjast osavõtnute mälestuste avaldamiseks. Kogumiku, mil­ le väljaandjaks on Eestimaa KP Keskkomitee Partei Ajaloo Ins­ tituut, ilmumisajaks on orienteerivalt 1964. a. sügis. Kogu­ miku koostajaks on V. Riis ja toimetajaks 0. Kuuli. Artikli autoril on ülaltähendatud seltsimeeste loal olnud võimalus, kõrvuti isiklikult kogutud materjalidega kasutada ka selle kogumiku tarbeks kogutud materjale. Pärast antud artikli trü­ kiks ettevalmistamist on Ilmunud artikkel: 0. Kuuli, Louis Longo: "Teie ja meie vabaduse eest1" - nii on kirjutatud internatsionaalsete brigaadide lipule, - "Rahva Hääl", 29. veebr. 1964, nr. 51 (6468). ^ M. Einhorn, Die ökonomischen Hintergründe der faschis­ tischen deutschen Intervention in Spanien 1936-1939» Berlin 1962, lk. 91. - 74 - inimjõude.'5 1936« a. augustis loodi Itaalias eriline komis­ jon, mis pidi organiseerima sõjalist abi Francole.6 1936. a. novembris katkestasid Itaalia ja Saksamaa diplomaatilised suhted Hispaania vabariigiga ja tunnistasid Franco Hispaa­ nia valitsuse peaks.7 28. novembril sõlmiti mässajate ja Itaalia vahel salajane koostööleping, mis andis Hispaania majanduslikud ressursid Itaalia kontrolli alla. 8 Varsti sõl­ miti analoogiline leping ka mässajate ja Saksamaa vahel. Mäs­ sajate ja interventide plaanis oli Hispaania vabariigi hävi­ tamine, et anda sellega löök rahvusvahelisele antifašistli- kule liikumisele. Peale selle pidi fasistliku diktatuuri kehtestamine Hispaanias andma Saksamaale ja Itaaliale hea strateegilise positsiooni Euroopas ja võimaluse intensiiv­ selt ekspluateerida Hispaania majandust. Juba 1937« a. algul oli Hispaanias mässajate poolel 100 000 itaallast ja 10 000 sakslast.9 Öldse aga suunasid Itaalia ja Saksamaa hispaania mässajatele appi üle 300 000 sõduri ja ohvitseri.10 Hispaania rahva vabadusvõitluse lämmatamiseks ühines kogu rahvusvaheline reaktsioon. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa asusid otseste agressorite - Saksamaa ja Itaalia suhtes vaikivale e. "mittevahelesegamise" positsioonile. Nende maa­ de töötajate solidaarsus ja toetus hispaania vabariiklastele ei lasknud neil otseselt sekkuda agressiooni Hispaania vastu. Kui algas mäss Hispaanias, katkestas Prantsusmaa ühepoolselt kaubanduslepingu, mille kohaselt Hispaania sai osta relvas- 5 X, Гарсия# Испанский народ в борьбе sa свободой де­ мократию пртШГфашивма (1931 - 1939 г г .) , Москва 1У66, 1к. 121. ® Sealsamas, lk. 122. 7 Д.П, Прицкер, Подвиг Испанской республики 1936-1939, Москва 1960, I k ; Й08. ® Sealsamas, lk. 210. 9 История Великой Отечественной войны Советского Союга 1941 - 1945, т. 1, Москва 1960, 1к. 107. («История Вели­ кой Отечественной войны) 10 L. Stern. Der Freiheitskampf des Spanischen Volkes 1936-1939, Berlin 1956, lk. 19. - 75 - tust Prantsusmaalt А Л ja 8. augustil 1936. a. Prantsuse va­ litsus keelas relvade ja muude sõjamaterjalide veo Hispaa- niasse. 12 Mõni päev hiljem ruttas seda tegema ka Inglismaa. Portugal aga oli valmis juba mässu esimestel päevadel tunnustama Franco poolt moodustatud mässajate valitsust ja katkestama sidemed vabariikliku Hispaaniaga. Ainult Inglis- maa pealekäimisel lükkas Salazar selle otsuse edasi. 13^1937»a. jaanuaris kehtestas USA embargo relvade ja sõjavarustuse eks- pordile Hispaaniasse USA-st sõja ajal.14 1936. a. 1. augustil tegi Prantsusmaa Euroopa riikidele ettepaneku asuda "mittevahelesegamise positsioonidele" His- paania kodusõja suhtes. 15 ̂"Mittevähelesegamine" pidi väljen­ duma kõigi maade ranges keelus vedada relvi või sõjamaterja- le Hispaaniasse. Seda ettepanekut toetasid teised imperia­ listlikud riigid Aj ag alates 24. augustist hakati seda polii- tikat ellu viima. "Mittevahelesegamise" poliitika elluvii­ miseks loodi 1936. a. septembris Londonis spetsiaalne nn. "Hispaania asjadesse mittevahelesegamise komitee." 17' Selle komitee loomine andis Rahvasteliidule ajendi keelduda His­ paania valitsuse kaebuse arutamisest Saksa-Itaalia agressi­ ooni suhtes. Rahvasteliidu Nõukogu konstateeris, et Hispaa­ nia sõja küsimustega tegeleb "mittevahelesegamise" komitee Londonis ja adresseeris Hispaania valitsuse kaebuse sinna.*18 Д. Ибаррури, Национально-революционная война испан­ ского народа С1У36 - 1939). - "Вопросы истории" № 11, 1953, 1к. 37. 12 Д,П. Прицкер, op. oit., lk. 106. ^ Sealsamas, lk. 119. ^ X. Гарсия, op. cit., lk. 124. и.М. Майский, Испанские тетради, Москва 1962, 1к.24. 16 ДоП* Прицкер, op. cit., lk. 111. ^ "Mittevahelesegamisega" ühinesid 27 Euroopa riiki. läitte-Euroopa riigid komiteesse ei kuulunud, ^älja jäi ka Šveits (vt. И.М.Майский, op. cit., lk. 24-25). 18 Д.П. Прицкер, op. cit., lk. 118-119. - 76 - Rahvasteliit jätkas oma häbiväärset teed fasistlike agressi­ oonide mahitamisel, "Mittevahelesegamise" komitee sai aga kattevarjuks, mille all imperialistlikud riigid organisee­ risid kõige laialdasemat vahelesegamist Hispaania asjades­ se mässajate poolel. Nõukogude Liit oli ainuke maa, kes kindlalt astus välja hispaania rahva kaitseks. NSV Liit teatas 23. augustil "mit­ tevahelesegamise" komiteesse astumisest tingimusel, et sel- lega ühinevad Saksamaa, Itaalia ja Portugal. 197 NSV Liidu ühi­ nemine "komiteega” oli tingitud asjaolust: esiteks oli sel­ leks soov konflikti iga hinna eest lokaliseerida ja mitte lasta tal puhkeda suureks sõjaks suurriikide osavõtul, tei­ seks, Nõukogude valitsus mõistis, et mässajad hukkuksid, kui nad ei saa toetust Saksa-Itaalia blokilt. Et seda aga tege­ likult kontrollida, selleks ühineski Nõukogude Liit "mitte- vahelesegamise" komiteega. Pärast seda kui oli selgunud, et "mittevahelesegamine" on vaid kattevari, jätkas Nõukogude Liit siiski osavõttu sel­ le komitee tööst selleks, et jälgida iga intriigi, mis oli suunatud hispaania rahva vastu ja et teha need teatavaks ko­ gu maailmale. NSV Liidu osavõtt oli oluline veel selleks, et nurja ajada imperialistlike riikide sepitsusi komitees, kuna seal valitses ühehäälsuse printsiip. Olukorda arvesse võttes tegi NSVL valitsus 7* okt.1936.a. ametliku avalduse, milles öeldi: "Nõukogude valitsus ei või leppida mingil juhul mittevahelesegamise lepingu muutmisega kattevarjuks, mis varjaks mõningate lepingust osavõtjate sõ­ jalist abi mässajatele, mis on suunatud seadusliku Hispaania valitsuse vastu.Edasi lisati avalduses, et kui selline olukord edasi kestab, loeb NSV Liit ennast vabaks kohustus­ test, mis tulenevad sellest lepingust. Kuid vaatamata Nõuko­ gude Liidu tõsisele hoiatusele, olukord ei muutunud. Mässa- 19 И.М. Майский, op. e it ., lk. 24. 20 Vt. se'alsamas, lk. 26. 21 Д.П. Прицкер, op. eit ., lk. 125. - 77 - jate varustamine ei katkenud, vaid jätkus veelgi suurema hooga, 16, okt, 1936, a, saatis NLKP Keskkomitee telegram­ mi Hispaania KP Keskkomitee sekretärile, kus öeldi: "Nõu­ kogude Liidu töötajad täidavad ainult oma kohust, osutades jõukohast abi Hispaania revolutsioonilistele jõududele. Nad annavad endale aru sellest, et Hispaania vabastamine fašist- like reaktsionääride ikke alt ei ole ainult hispaanlaste eraasi, vaid kogu eesrindliku ja progressiivse inimkonna asi." 23, oktoobril 1936, a. tegi Nõukogude Liit ametli­ ku avalduse, et "mittevahelesegamine" kujutab endast vaid fiktsiooni, mille katte all abistati mässajaid, ja tegi et­ tepaneku anda Hispaania valitsusele õigus ja võimalus osta relvi väljaspoolt. Samas lisati ka, et Nõukogude valitsus ei loe end mittevahelesegamise lepinguga enam seotud olevaks kui teised sellest lepingust osavõtvad riigid.2 ̂29, juulil 1836, a, pöördus D, Ibarruri demokraatlike maade poole His­ paania Kommunistliku Partei nimel ning kutsus neid üles toe- tama ja igati abistama Hispaania vabariiki.24 Nõukogude rahvad osutasid Hispaania patriootidele suurt moraalset ja materiaalset abi. Nõukogude Liidus korraldati miitinguid võitleva Hispaania vabariigi toetamiseks. 3« aug. 1936, a, toimus Punasel väljakul miiting, kus Nõukogude Liidu töötajad avaldasid oma solidaarsust hispaania rahvaga ja kutsusid üles osutama materiaalset abi Hispaania võitlejai­ le, Juba enne seda käisid paljudes tehastes korjandused Hispaania heaks. Kuue päeva jooksul tõid tööliste seas lä­ biviidud korjandused kokku 12 145 000 rubla. See summa (36 435 000 franki) kanti üle Hispaania peaministri nimele Hispaania valitsuse käsutusse.1936. a. oktoobrikuu lõpuks 22 И.М. Майский, op. eit., lk. 42. 2 ̂Sealsamas, lk. 42-43. __ 24 Д. Ибаррури.* Единственный путь* Москва 1962, 1к.273; "Кошуниси'ИЧЛТЙМ Интернационал", 1936, № 14 , 1к, 56 - 57, 25 И. Koltsov. Hispaania päevik, Tallinn 1961, lk.14-15. - 78 - oli Nõukogude Liidus kogutud rohkem kui 47 miljonit rubla, mille hulka ei ole arvestatud 12 milj* rubla, mis koguti augustis.2** Kogutud raha eest saadeti Hispaaniasse toiduai­ neid, arstimeid ja teisi kaupu. Hiljem lisandusid neile ka sõjamaterjalid. Nõukogude Liidu abi aitas olulisel määral kaasa Hispaania vabariigi kaitse organiseerimisele. Nõukogu­ de valitsus lubas Hispaania vabariigi valitsusel osta Nõuko­ gude Liidust relvi ja andis talle laenu 85 miljoni dollari ulatuses, samuti anti luba vabatahtlike 27' sõiduks Hispaani- asse.28 Nõukogude Liidu julge väljaastumine innustas teiste maade antifašiste väljaastumistele hispaania mässajate vas­ tu. Ei leidunud peaaegu ühtegi maad, kus ei oleks otseselt või kaudselt toetatud Hispaania vabariiki. Maailma paljudes kohtades toimusid töötajate väljaastu­ mised Hispaania vabariigi kaitseks. Nii toimus 19. aug.1936.a. Pariisis suur 400 000 osavõtjaga miiting, 5. oktoobril aga kuulutasid 300 000 Pariisi töölist välja streigi, nõudes blokaadi lõpetamist Hispaania vabariigi suhtes.2 ̂Paljudel juhtudel antifasistid ei leppinud moraalse ja materiaalse abistamisega, vaid suundusid ise Hispaaniasse vabatahtli­ kult võitlema vabaduse ja demokraatia eest. Hispaania vabariigi abistamise koordineerimiseks loodi Pariisis 1936. a. augustis rahvusvaheline komitee.^ Tema osakonnad loodi paljudes maailma maades. Materiaalse abi näol laekus Hispaania vabariigile 17-nelt maalt kahe aasta jooksul 800 miljonit franki^. 26 История Великой Отечественной войны, т. 1, 1к. 111. ОП (vt. ' Üldse oli Hispaanias 557 nõukogude vabatahtlikku История Великой отечественной войны, т. 1, 1к. 113 .) 28 М.Г. Мещеряков, Рабочее движение в Испании в 1918- 1939 годах, Москва i % d , 1к. 36. 29 И*М. Майский, Борьба за Мадрид. - "Из истории осво­ бодительной ОорьЬы испанского народа", Москва 1969, 1к. 138. X. Гарсия, op. c i t ., lk.. 129. ЪЛ Sealsamas, lk. 130. - 79 - Eriti sügavalt mõistsid oma internatsionaalset kohus­ tust võitluses fašismiga kõigi maade kommunistlikud parteid* Äärmiselt tähtsat osa progressiivsete jõudude koondamisel võitluseks Hispaania vabariigi eest etendas Kominterni hää­ lekandja '’Kommunistlik Internatsionaal", kes märkis: "ttitlerla- sed aitasid hispaania fašistidel valla päästa kodusõja tule­ kahju Hispaanias selleks, et luua saksa fašismile soodsad tingimused imperialistliku sõja vallapäästmiseks maailma uue ümberjagamise eest. Seetõttu Hispaania kaotus - see on löök hitlerlaste sõjaohutusplaanidele." 1936. a. septembris toimus Komintern! Täitevkomitee Pre­ siidiumi istung, kus arutati olukorda Hispaanias ja võeti vastu rida otsuseid võitluseks fašismiga ning toetuse andmi- se kohta hispaania rahvale.3^3 28. detsembril 1936. a. võeti Kominterni Täitevkomitee Presiidiumi istungil vastu otsus, milles öeldi: "Kominterni Täitevkomitee Presiidium tervitab ja toetab igakülgselt rahvusvahelise proletariaadi ja kõigi maade demokraatlike jõudude solidaarsuskampaaniat hispaania x-ahvaga ja kutsub üles kasutama veelgi rohkem võimalusi sel­ les osas, veelgi suuremale kampaaniale vennaliku hispaania rahva toetuseks."^34. Kommunistlikud parteid võtsid Kominterni poolt ülessea­ tud ülesanded endale tegevusjuhiseks. 1937* a. aprillis toi­ mus Pariisis 17 maa kommunistlike parteide rahvusvaheline konverents. Konverents nõudis viivitamatut kaubanduslike su­ hete sõlmimist Hispaaniaga, Saksa-Itaalia vägede evakueeri­ mist ja materiaalse abi osutamist hispaania rahvale.^ Tuleb märkida, et Komintern organiseeris ka Nõukogude Liidus ela­ vate välismaa emigrantide-kommunlstide saatmist Hispaaniasse, nende endi soovile vastu tulles. Kõrvuti nendega siirdusid Hispaaniasse võitlema paljude kapitalistlike riikide anti- 32 "Коммунистический Интернационал" 1936, № 13, 1к. 3 . ^ Sealsamas, 1936,nr. 15, lk. 116. ^ Sealsamas, 1937, nr. 1, lk.,61-62. ^ X. Гарсия, op. e i t . , lk. 131. - 80 - fašistid, vaatamata sellele, et paljudes "mittevahelesegami- sega" ühinenud riikides keelati seadusega Hispaania kodusõ­ jast osavõtmine« Esimesed vabatahtlikud saabusid Hispaaniasse 1936* a, augustis. Neist vabatahtlikest hakati looma esimesi inter­ natsionaalseid brigaade - paljudest rahvustest antifašis- tide võitlusväeosi. Ühtekokku saabusid Albacetesse - in­ ternatsionaalsete brigaadide organiseerimise keskusesse - 54 maa esindajad. Nad olid erineva sotsiaalse päritolu ja parteilisusega, erinevate poliitiliste vaadetega, kuid kõi­ ki ühendas üks ühine joon - antifašism, Hispaanias tekkis rahvusvaheline antifalistlik rinne Internatsionaalsete brigaadide näol, milles juhtivat osa etendasid kommunistid. Interbrigaadide lahinguline koosseis ulatus 20 000 - 25 000 inimeseni. Neis võitles 3354- itaal­ last, ligi 3ООО ameeriklast, 1300 kanadalast, 2000 inglast, ЗООО sakslast, üle 2000 austerlase ning üle 500 vabadusvõit- leja Ladina-Ameerika maadest.y-5(7 Palju antifas»iste saabus ka Baltikumist, sealhulgas ka ligi 100 eesti töörahva paremat poega.38 Internatsionaalsete brigaadide loomisest^9 võtsid Ko- minterni ülesandel osa.sellised töölisliikumise tuntud tege- lased nagu L. Longo, G. de Vittorio 40 jt. Internatsionaalse- ^ X. Гарсия, op. eit. lk. 1 3 1 . X. Гарсия, Интернациональные бригады в Испании (1936-1938"Гг.ТГ '‘Вопросы Истории", № 7 , 1956, 1к, 38 ^ Arv on antud vastavalt autori esialgseile andmeile. Tuleb aga arvata, et Eesti rahvusest vabadusvõitlejate üld­ arv vabariikliku Hispaania poolel ulatus ligi 200-ni, sest Hispaania vabariigi eest asusid võitlema ka paljud poliiti­ lised emigrandid ja väliseestlased. ^ üldse loodi Hispaanias järgmised internatsionaalsed brigaadid: XI, XII, XIII, XIV, XV ja 129, peale nende veel 89. segabrigaad. Ühe brigaadi koosseisus oli keskmiselt 1500 meest, (Vt, Zur Geschichte der Deutschen antifaschistischen Wiederstandbewegung 1933-194-5,-Berlin 1957, lk. 157). 40 Д,П. Прицкер, cp, cit, lk, 188, 11 - 81 te brigaadide loomine ja nende võitlus 41 Hispaanias oli ja on üheks paremaks näiteks proletaarsest internatsionalismist. Paljude teiste antifasistide kõrval, kes langesid Hispaania vabariigi eest (langes kuni 3000 prantslast, ligi 600 itaal­ last, ligikaudu 1800 ameeriklast, ligi 500 inglast, 200 rootslast4 2 ), ohverdas oma elu fas*ismi vastu võideldes ka rida Eesti töölisklassi paremaid poegi. Nende seas olid Ri­ chard Busch, Boris Konstantjuk, Leopold Einberg, August Päärson, Konstantin Allas ja paljud teised. * * * 30-ndate aastate teist poolt Eestis iseloomustas pidev fašiseerumise protsess, seetõttu ei ole imestada, et eesti kodanlus õnnistas igati 1936. a. Hispaanias alanud fašist- likku mässu. Nii kirjutas Isamaaliidu häälekandja "Uus Ees­ ti" võimuloleva fasistliku kliki seisukohta kajastades juba kolmandal päeval pärast mässu algust Hispaanias: "Kodanli­ kud kihid, kes seal ammu olid meeleheitele viidud, on haara­ nud relvade järele, et katsuda jõuga vabaneda sotsialistide ja kommunistide vägivallast, kes oma pöörase valitsemisega on muutnud Hispaania korralageduse tallermaaks. ... kas jääb seal edasi kestma senine korralagedus ja rohkenevad tapmised ning põletamised veel enamgi, kui rahvafrondi äärmuslikud ollused, kommunistid ja sündikalistid, hakkavad kätte maksma mässu tõstnud ringkondadele, - või pääsevad mässulised või­ dule ja Hispaanias pannakse uuesti k o r d m a k s m a . Hispaania on elavaks eeskujuks, kuhu võib üks riik väl­ ja jõuda, kui ta ei suuda õigel ajal pidurdada korralagedust ja laseb võimu minna uulitsa kätte".^ ^ Internatsionaalsete brigaadide võistlustes Hispaanias kestis 1938. a. oktoobrini. Siis otsustas Hispaania Vabarii­ gi valitsus vastavalt "mittevahelesegamise" komitee otsusele 5.juulist 1938. a. evakueerida kõik välismaised vabatahtli­ kud, tingimusel, et seda nõuet täidab ka Franco pool. (Vt. ВсемАиррная История, т. IX, Москва 1962, 1к. 342). X. Гарсия, Интернациональные бригады в Испании, 1к.4б. 0 "Uuš Eesti" 21. juuli 1936, nr. 194. - 82 - •'Uus Eesti" poolt avaldatud seisukohti ei saa kahtpidi mõista. "Korra” all on ilmselt mõeldud fašistlikku dikta­ tuuri. Kõige eelpoolnimetatu kinnituseks kommenteeritakse "kindla korra" vajadust põhjalikumalt. Selleks võrreldakse Hispaaniat Itaaliaga. Itaalias olevat olnud pärast I maail­ masõda "parteipoliitiline sisevõitlus" ja kui "Itaalia oli sellest hukka minemas, tõusis seal lihtsa rahva keskelt tu­ gev mees, kes võttis valitsusohjad oma kätte ja on nüüd Itaa­ lias kümmekonna aastaga teinud päris imet. Itaalia ... võis Rahvasteliidu ja terve maailma vastu välja astuda ja oma asumaade vallutamise plaanid Aafrikas hiilgavalt täide viia ,..'M Seega on siis fašismi võimulepääsu ja levikut nimetatud "imeks". See ei ole sugugi üllatav, sest hakkas ju ka Eesti alates 1934. a. astuma seda "imelist" teed mööda. Artikli lõ­ pus mainitaksegi selle tee sobivust ka Eesti oludes: "Eks näita seda meie Eesti omad kogemusedki. Nüüd, kus meil on paar aastat valitsenud kodurahu ja kindel juhtimine, on ka Eesti rahva elu hoopis paremaks muutunud ja meie näeme nii oma majanduse kui ka kultuuri ja muudel aladel suurt tõusu."45 "Uus Eesti" ja mõningate teiste ajalehtede varjamatult vaenulik toon Hispaania Vabariigi vastu jätkus ka edaspidi. Pidevalt avaldas "Uus Eesti" artikleid ja pilte"kommunistide hirmutegudest" Hispaanias, 46 samal ajal toodi aga suurte pealkirjade all ära Franco poole vähimgi edusamm. Võib jul­ gelt öelda, et kodanliku Eesti ajalehtedes avaldati peaaegu iga päev informatsiooni Hispaania sõjatandrilt. Lääne pres- siagentuuride - nende allikmaterjale kasutaski kodanliku Eesti ajakirjandus, - sümpaatia kaldus aga järjest varja­ matumalt mässajate kasuka. Selleks aga,et kallutada eesti rahva sümpaatiat mässajate poolele, avaldati ajalehtedes ri- 44 "Uus Eesti" 21. juuli 1936, nr. 194. ̂Sealsamas. 46 "Uus Eesti" 6. august 1936, nr. 210; 14. august 1936, nr. 218; 19. august 1936, nr. 223 jne. - 83 - da "pealtnägijate" jutustusi ja arvamusi Hispaania kodusõja kohta, millede tendents kaldus mässajate kasuks, kuigi sage- li küll osavalt maskeeritud kujul. Ц.П' Kodanlik Eesti ühines täie endastmõistetavusega suurte Lääne-Euroopa riikide poolt loodud nn."Hispaania asjadesse mittevahelesegamise komiteega". 11. augustil tehti Prantsuse valitsuse poolt Eestile ettepanek ühineda deklaratsiooniga, mis nägi ette mittevahelesegami st Hispaania kodusõtta.48 Seoses selle deklaratsiooniga pandi 10. septembril 1936. a. maksma keeld igasuguste relvade, laskemoona, sõja- materjalide, lennukite ja sõjalaevade väljaveo või reekspordi suhtes Hispaaniasse.20. veebruaril 1937* a. anti riigiva­ nema dekreedina välja Hispaania kodusõjast osavõtmise keelu seadus, milles märgiti, et on keelatud "... Eestist vabataht­ like värbamine Hispaania kodusõjast osavõtmiseks ning sel­ leks .igasugune kihutustöö tegemine."^0 Karistusena ülaltä­ hendatud "kuritegude" eest nähti ette 3-aastane vanglakaris­ tus. Parempoolne ajakirjandus ei suutnud siiski eksitusse viia Eesti töörahvast Hispaania kodusõjale hinnangu andmi­ sel. Rahva suure enamuse poolehoid kuulus hispaania rahva­ le, kes võitles fašismi vastu. Eesti antifašistid, eesotsas Eestimaa Kommunistliku Parteiga asusid koos teiste maade progressiivselt mõtlevate inimestega organiseerima toetust Hispaania Vabariigile. 1936. a. lõpul ilmus illegaalses "Kommunistis" ja ka eraldi lendlehena Eestimaa Kommunistli­ ku Partei avalik kiri Eesti Sotsialistlikule Tööliste Partei­ le, "Rahva Sõna" toimetusele, kõikidele ametiühingutele, kõi­ kidele töölisorganisatsioonidele, kõikidele demokraatia ja 47 Vt. Eestlase tähelepanekuid Hispaania kodusõjast ("Uus Eesti" 20. august 1936, nr. 224; vt. ka "Uus Eesti" 9. detsember 1937» &r« 335 jm. (Alates sellest lehest aval­ dab "Uus Eesti" end. Vene keiserliku kaardiväe kapteni Boris Roshanovitshi mälestusi.) 48 "Uus Eesti" 12. august 1936, nr. 216. 49 "Riigi Teataja" 8. september 1936, nr. 72, lk. 1538. 30 Sealsamas, 26. veebruar 1937* nr. 17, lk. 289-290. - 84 - vabaduse pooldajaile. 51 Kirjas kutsuti üles koguma rahalist ja muud materiaalset abi Hispaania vabadusvõitlejaile ning nende lastele. Tehti ettepanek organiseerida poliitilist selgitustööd Hispaania vabariigi toetuseks. Kodanliku Eesti töörahva avangardil seisis ees suur töö selle ülesande elluviimiseks. Et seda mõista, vaatleme lähe­ malt olukorda Eesti töölisliikumises ajal, mil algas Hispaa­ nia rahvuslik-vabastuslik sõda sisemaise kontrrevolutsiooni ja välisinterventsiooni vastu. Pašistliku diktatuuri aastail EKP tugevdas oma võitlust töölisklassi ühisrinde eest. EKP 1934. a. augustikonverents nõudis EKP Keskkomiteelt energiliseraat tegevust töölisklas­ si ühisrinde loomisel võitluseks fašistliku diktatuuri vas­ tu. Varsti pärast konverentsi tegi EKP Eesti Sotsialistliku- Tööliste Partei (edaspidi ESTP) Keskkomiteele ettepaneku ühisrinde loomiseks ja hakkas looma kontakti Marksistliku Töörahva Ühenduse (edaspidi MTÜ)^ rühmaga. Parempoolsetest sotsidest koosnev ESTP juhtkond keeldus uuesti ettepanekut vastu võtmast. 1935» aasta juulis toimusid Soomes EKP ja MTÜ esindaja­ te läbirääkimised, mille tulemusena sõlmiti esmakordselt konkreetne kokkulepe ühisrinde suhtes.^ Otsustati hakata organiseerima ühist võitlust töölis­ klassi majanduslike nõudmiste ja rahva demokraatlike vaba­ duste eest. Ühisrinde-kokkuleppe sõlmimine oli EKP suur võit ^ Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost, II osa, l5k2. 299»Parast vapside põhiseaduse eelnõu võitu oli EKP tei­ nud EST Parteile ettepaneku luua ühisrinne võitluseks fa­ šismi vastu. Kui ESTP liidrid olid sellest loobunud, suure­ nes pahempoolne opositsioon EST Parteis niivõrd, et ESTP Keskkomitee heitis opositsiooni juhid parteist välja. 8.juu­ nil 1934. a. moodustasid mõned pahempoolsed sotsialistid - Riigikogu liikmed - uue riigikogurühma - Marksistliku Töö­ rahva Ühenduse (MTÜ). MTÜ ümber koondus rohkesti pahempool­ seid sotsialiste ja parteituid töölisi. osa, ^lk. Üleva.ade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost. II 271 - 85 - võitluses töölisklassi ühtsuse eest ning see kindlustas EKP positsioone töölisliikumise juhtimisel. Ühisrinde edasisele väljakujundamisele Eestis avaldas suurt mõju Kommunistliku Internatsionaali VII kongress, mis toimus 1935* a. juulis-au- gustis ja mille tööst võttis osa ka EKP delegatsioon* Kongres­ sil kõneldi vajadusest võidelda veelgi intensiivsemalt töö­ lisklassi ühisrinde eest järjest rohkem pealetungiva fašis­ mi vastu. Kominterni VII kongressi otsused andsid kommunist­ likele parteidele uue suuna: ühendada kõik demokraatlikud fašismivastased jõud. Kominterni kongressi otsuseid arutati EKP Keskkomitee pleenumil 1935. aasta oktoobris.5^4 Pleenum tegi kokkuvõtteid senisest võitlusest töölisklassi tegevusühtsuse eest ja mää­ ras kindlaks abinõud ühisrinde edasiseks laiendamiseks ja tugevdamiseks. Pleenumil arutati ka fašismivastase rahvarin­ de loomise küsimust. Fašismivastase rahvarinde tuumikuks pi­ di saama EKP ja pahempoolsete sotsialistide organi satsioonid (MTÜ), kes olid moodustanud omavahel ühisrinde.5^5 Seega 1936. a. alguseks oli töölisklassi ühisrindel ole­ mas organisatsiooniline alus EKP ja MTÜ omavahelise kokkulep­ pe näol. Eestimaa Kommunistlikul Parteil seisis aga veel ees suur töö töölisklassi ühisrinde loomisel, samuti ka fašismi- vastase rahvarinde kujundamisel. Ei saa jätta märkimata, et tol momendil elas EKP üle ka tõsiseid organisatsioonilisi raskusi, sest rida parteitöötajaid oli areteeritud. 1936. a. algul oli Tallinnas välja kujunenud selline olukord, kus par- teitööd jätkasid ainult üksikud kommunistid (Johannes Ell­ mann, Emst Vinter jt.), organisatsiooniline side nende va­ hel aga katkes.^ 1936. a. keskpaiku hakkas partei organi­ satsiooniline tegevus paranema, seoses sellega, et vanglast vabanes rida kommuniste (Dmitri Kuzmin, Vassili Riis, Alek- Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost, II osa, lk. 278. Sealsamas, lk. 279* Sealsamas, lk. 282. - 86 - sander Kuul). Tugevnes Tallinna parteiorganisatsioon, loogi uusi tugipunkte ja sidemeid poliitilise selgitustöö tegemi­ seks. Tekkis võrdlemisi tihe side pahempoolsete sotsialisti­ dega, kes aitasid kommuniste poliitilises selgitustöös. Ala­ tes 1937» a» algusest peeti ühendust Tartuga, Narvaga, Sindi- ga jt. linnade ja asulatega5.7Kommunistlikku Parteisse kuu­ luvate isikute arv ei olnud tol ajal suur, kuid aktiiv, mil­ le parteilased suutsid koondada enda ümber oli küllaltki ar­ vukas. Selline oli siis olukord Eestimaa Kommunistlikus Par­ teis Hispaania kodusõja algperioodil. Vaatamata kõigile ras­ kustele asus EKP kõrvuti teiste maade kommunistlike partei­ dega ja kogu progressiivse inimkonnaga organiseerima nii ma­ teriaalset abi kui ka vabatahtlike saatmist Hispaania vaba­ riigile tema võitluses fašismi vastu. Tallinna kommunistid ja töölisaktiiv kohtusid tol ajal sageli D. Kuzmini juures, kes elas Viljandi tänav 14. Seal vesteldi õhtuti rahvusvahelisest olukorrast, rahva meeleolu- dest jne.5^8 Kuna mõned kommunistid töötasid tol ajal Tallin­ na Ametiühingute Tarvitajate Ühisuse poodides, siis ka seal ja nende tagatubades vesteldi teravamatest poliitilistest sündmustest*'’9 Kuigi kaitsepolitsei pidas neid poode tera­ valt silmas, sest oli teada, et seal töötavad kommunistid, oli paljude tavaliste poekülastajate seas sidepidajaid üksi­ kute kommunistide vahel, samuti sidepidajaid teistest keskus- test. Sageli käisid poodides Dimitri Kuzmin, Ralf Pikka jt.СГ) Pärast seda kui EKP Keskkomitee Orgbüroo ^ oli 1936. a. lõpul avaldanud avaliku kirja seoses Hispaania kodusõjaga, astus EKP Keskkomitee Orgbüroo kontakti Rootsi ja Taani Kom­ osa, lk. Ül28e4v.aade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost, II ^58 D.Kuzmini ja R. Ehrlichi suulised mälestused. (Vest­ luse teel kogutud materjalide puhul järgnevalt märge: suuli­ sed mälestused, vastavate isikute kirjapandud mälestuste ka­ sutamise puhul märge: mälestused.) 59 sed. Johannes Ellmanni ja Ernst Vinteri suulised mälestu- E. Vinteri suulised mälestused. Vastavalt EKP Keskkomitee 1935» a. oktoobripleenumi otsusele moodustati Orgbüroo, kellel lasus kogu part^'^öö munistlike Parteidega, et organiseerida vabatahtlike saat­ mist Hispaaniasse ka Eestist. Pärast Orgbüroo organiseeri­ mistööd Skandinaaviamaades (minek Hispaaniasse läbi fašist- liku Kesk-Euroopa ei oleks tulnud kõne alla) teatas vastav kuller D. Kuzminile konspiratiivkorterite aadressid Rootsis ja märgusõna, milleks oli "Viola". 6P Nüüd, 1937. a. kevadel, sai EKP Tallinna organisatsioon hakata korraldama võitleja­ te organi seeritud saatmist Hispaaniasse. Konspiratiivkorterite aadresse välismaal teadsid vaid vähesed (Dimitri Kuzmin, Johannes Ellmann), kes olid ka an­ tud ürituse peamised organisaatorid. Samuti teatati D. Kuz­ mini poolt vastavad aadressid ka ühisrindes olevate pahem­ poolsete sotsialistide esindajale Nigol Andresenile, kes sai nüüd samuti hakata organiseerima pidevat vabatahtlike saatmist. 63x Poliitvangide seas, kes Hispaania kodusõja algul olid vanglas, arutati samuti Hispaania probleeme. Poliitvangid mõistsid hukka kodanliku Eesti ajalehtede Hispaania vabarii­ gile vaenuliku tooni, osa poliitvange hakkas Õppima hispaa­ nia keelt ja teatas, et pärast vabanemist nad suunduvad võitlema Franco vastu. Nii tegi ka poliitvang Johannes Sil- lenberg, kes vabanes 27. nov. 1936. a. Pärast vabanemist viibis ta teatava aja Hiiumaal, kust ta tuli 1937» a. keva­ del Tallinna. Siin kohtusid sageli endised poliitvangid ja aktiivsed töölisliikumise tegelased Ralf Pikka, Evald Saue- auk, Richard Ehrlich ja Johannes Sillenberg, plaanitsedes sõitu Hispaaniasse. Et olla ettevalmistatud võitluseks Hispaanias tegi R. Pikka, kes töötas Lasnamäe paemurrus, seal läbi pürotehniku kursused, E. Saueauk käis aga sõjaväe püssidest laskmist harjutamas. Sõjanõu peeti sageli Pirital juhtimine ja tema poliitika küsimuste otsustamine Keskkomi­ tee pleenumite vaheajal. Orgbüroo liikmete enamik asus Taa­ nis (hiljem Rootsis). (Vt. ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost, II osa, lk. 281.) ^ D. Kuzmini suulised mälestused. ^ N. Andreseni suulised mälestused. 04 Joh. Sillenbergi suulised mälestused. - 88 ja Viljandi tn. 14 0. Abori toas, kus elas D. Kuzmin. 1937. a. kevadeks oli juba loodud side Skandinaavia kommunistidega ja varustatutena D. Kuzmini poolt aadressi­ de ja märgusõnaga lahkusid 22. mail 1937. a. Tallinna sada­ mast aurikuga "Kalevipoeg" R. Ehrlich, R. Pikka ja E. Saue- auk. Sõidusihi maskeerimiseks võeti välispassid Rootsi.6 ̂ Joh. Sillenberg otsustati jätta maha tema vanuse tõttu. Al­ les pärast tema tungivaid palveid võimaldati tal sõita His­ paaniasse. Endine poliitvang, kommunist Joh. Ellmann värbas tööli^noore L. Einbergi, kes avaldas soovi sõita Hispaani­ asse ja keda J. Ellmann tundis juba varasemast ajast, mil töötas temaga koos kraavitöödel.^ 1933. a. kevadel, kui Hispaanias toimusid suured lahin­ gud, sõitsid sinna võitlema Eesti töörahva esindajad Joh. Sillenberg, Leopold Einberg ja Nikolai Duplevski. ̂Nimeta­ tud seltsimehed sõitsid 9. aprillil 1938. a. laevaga Stok- holmi. Seal kohtusid nad Pärnust saabunud Johann Neioga, kes oli* saanud Rootsi konspiratiivkorteri aadressi Pärnu anti-fasistide käest ja kes oli sõitnud Rootsi üle Soome. fiR Kõi- % ge selle juures tuleb märkida head organiseerimist, kuna an­ tud näite puhul oli tegemist 3 erinevast kohast (Duplevski - Tartust, Neio - Pärnust, Sillenberg ja Einberg - Tallinnast) sõitjatega, kes sellele vaatamata ilma sekeldusteta Stokhol- mis kokku said. 1938. a. kevadel varustati Dimitri Kuzmini, Karl Tominga, Paul Baumani ja Johannes Ellmanni poolt aad­ ressidega Erik Ellmann, Osvald Maaslieb, Endel Prooses, Kolk, Johannes Saar jt. 1938. a. aprillis asuski teele Hispaanias­ se uus grupp seltsimehi, kelle seas oli ka Endel Prooses. Rootsi sõitsind nad kui e k s k u r s a n d i d . ^ ^ R. Ehrlichi mälestused. ^ J. Ellmanni suulised mälestused. J. Sillenbergi suulised mälestused. 68 J. Neio mälestused. ^ Erik Ellmanni mälestused. 12 - 89 - Pärast seda, kui Tallinna kommunistid olid 8. mail, 1938. a. korraldanud Töölisvõimlas piduliku koosoleku 7.mail vabanenud poliitvangide-kommunistide70 auks, saatis polit­ sei Tallinnast Viljandisse sundasumisele D. Kuzmini, kes oli üks vabatahtlike saatmise organisaatoreid. Aktsiooni juhtimi­ se võttis nüüd enda peale vabanenud kommunistidest moodusta- tud Illegaalne Büroo. 71 Kuigi suurem töö vabatahtlike saat­ mise näol oli tehtud juba varem, jätkus vabatahtlike saatmi- ne Hispaaniasse ka edaspidi.'72 1938. a. mais vabanesid poliitvangid Richard Busch, Ro­ bert Reinstein ja Alfred Valdsak. Varsti pärast vabanemist ütles Busch Valdsakile: "Lähen ja aitan Franco puruks lüüa. Küllap varsti tulen tagasi, siis murrame ka eesti kodanluse kaela."7^ Busch asus elama Rakverre ja suvel, pärast Tallinnas käimist rääkis ta kavatsusest siirduda Hispaaniasse ka oma tuttavale Friedrich Sipriale. Nad võtsid politseist tunnis­ tused, et neil ei ole takistusi ekskursiooniga Rootsi sõi­ duks ja 18. juulil 1938. a. asusid nad Tallinnas laevale ’’Estonia", mis viis nad Stokholmi. Rootsis võttis neid vas-* tu ja saatis Rootsi seltsimeeste juurde P. Bauman. 74 Juunis aga olid teele asunud mõned seltsimehed Tartust, nende hul- gas ka mais vanglast vabanenud Karl Leesik. 75 15. juulil 7‘ 0 Poliitvangid vabanesid 7. mail 1938. a. üldise am­ nestiaseaduse alusel, mis anti välja vapside vabastamiseks. Kuna paljud kommunistid olid vangi mõistetud sama § alusel, vabanes ka rida kommuniste, nagu J. Lauristin, H. Allik, P. Ped7' 1 rae jt. Illegaalne Büroo (Illbüroo) moodustati 1938. a. su­ vel. Sinna kuulusid J. Lauristin, P. Pedrae, H. Allik, P. Kee7r2do ja H. Arbon.H. Allik, Mälestusi 1940. aasta 21. juuni ettevalmis­ tamisest. "Saabus päev", Tallinn 1960, lk. 56. 73 päev", lkA.. V1̂a0l.dsak, See, mis kandub põlvest põlve... "Saabus 74 ENSV 0RKA,f. 852, nim. 1, sü. 1378, lk, 8-12. 75 bus päev"A,. LTõalhlmiunsn. 1U9m6b0k,ä igluk.s t raj.asime tee avarustele. "Saa­207 - 90 - 1938. a. lahkusid laevaga Tallinnast E. Ellmann ja 0. Maas- lieb, et sõita Rootsi ja sealt edasi Hispaaniasse. Nad regist­ reerisid end Turismibüroos osavõtuks ekskursioonist Stokholml, kuhu jõudsid 17. juulil. 10. augustil astusid nad illegaal- selt Hispaania pinnale. Arvestades seda, et osavõtt Hispaania kodusõjast oli seadusega keelatud ja teekond sinna väga pikk ja raske, pidi EKP saatma Hispaaniasse ainult äraproovitud inimesi. EKP ei võidelnud kvantiteedi eest, vaid võitles selle eest, et EKP võitlussaadikud oleksid täielikult ustavad proletariaadi in­ ternatsionaalsele üritusele. Osa endisi poliitvange-kommuniste oli siirdunud pärast kodanliku Eesti vanglast vabanemist NSV Liitu ja asusid seal, kui algas fašistlik mäss Hispaanias. Nagu paljud teised NSV Liidus asuvad poliitilised emigrandid soovisid nad võidelda fašismi vastu Hispaanias. Nii esitasid Karl Hansson, Albert Must ja Georg Koska avaldused Kominterni Eesti sektsioonile. Teinud läbi vastavad mõnekuulised sõjalised õppused, asusid 120-150 meest (peamiselt Euroopa fašistlike maade poliitili­ sed emigrandid) 1937. a. mais Odessas hispaania aurikule "Casablanca", mis viis nad võitlema Hispaania eest. Nende seas olid ka eestlased Karl Hansson, Albert Must ja Georg Koska.77 Eestlased võitlesid Hispaanias internatsionaalsete bri­ gaadide koosseisus. Nii võitles Erik Ellmann koos Osvald Maasliebiga XIII Internatsionaalse brigaadi *7M8ickiewiezi nim.pataljonis, võttis osa lahingutest Ebro all«' Johann Neio, Endel Proosese, Roman Robergi ja Nikolai Duplevski võitlus-? tee algasid Hispaanias XI Internatsionaalse brigaadi koos­ seisus, ka nemad alustasid võitlust fašistidega Ebro all. Seal eesliinil määrati Johann Neio ja Johannes Sillenberg Heinrich Roogile alluvasse sideüksusesse,*^ 7^ E. Ellmanni mälestused. 77 K. Hanssoni suulised mälestused, 78 E. Ellmanni mälestused. 79 J. Neio mälestused. - 91 - Karl Hansson saabus Hispaaniasse 1937« a. suvel ja oma­ des leitnandi aukraadi mMärati ta kohe 129. mobiilsesse in­ ternatsionaalsesse brigaadi ühe kuulipildurite rühma koman­ döriks. Rühm võttis osa Madridi kaitsmisest, samuti operat­ sioonidest Brunete ja Terueli all. VõitlusesО Лülesnäidatud vapruse eest ülendati E. Hansson kapteniks. Richard Ehr­ lich, Ralf Pikka ja Evald Saue8a1uk võitlesid partisanisalgas, mis tegutses vaenlase tagalas. Qn iseloomulik ka see, et rida eestlasi võeti vastu His­ paania Kommunistlikku Parteisse. Nii olid Johannes Sillen- berg, Karl Hansson, Heinrich Roog jt. Hispaania Kommunist­ liku Partei liikmed. Küllaltki tõhusat osa Hispaania vabariigi abistamisakt- sioonides Eestis etendasid 1936.-1937* a. ja hiljem Töörah­ va Ühisrindesse kuuluvad pahempoolsed sotsialistid. Nende seas tuleb mainida selliseid aktiivseid tegelasi nagu N. And- resen, Neeme Ruus, Paul Uusmann, Johannes Vebermann jt. Kuid nende puhul tuleb silmas pidada seda, et EKP oma autoriteedi ja kogemustega suunas ning juhtis nende tegevust. EKP oli Ühesrinde teise poolega kokku leppinud, et ka nemad hoolit­ sevad vabatahtlike saatmise eest Hispaaniasse. N. Andresen varustaski revolutsiooniliselt meelestatud Tartu üliõpila­ sed Johann Tamme ja Boris Konstantjuki mõningate oma tutta­ vate Rootsi sotsiaaldemokraatide aadressidega, kuna tol ajal (1937. a. veebruaris) ei olnud veel teada sellega spetsiaal­ selt tegelevate isikute aadressid Rootsis.82 Nii Tamm, Kons- tantjuk kui ka Duplevski olid Akadeemilise Sotsialistliku Ühingu®^ liikmed Tartus. Kuna Tammel ja Konstantjukil toimus sõit suures osas omal käel, pidid nad muretsema vajaliku ra­ hasumma. Tamm võttis Pärnu Pangast 250 kr. laenuks, mis sai­ 80 QA K. Hanssoni mälestused. op R. Ehrlich! mälestused.N. Andreseni suulised mälestused. Ühing asutati 1927. a., suleti 1938. a. - 92 - gi neile sõidurahaks. 84 Kuna sõit toimus organiseerimatult, s. o. omal käel, siis kestis see reis 2 kuud ja 2 päeva (15. II 1937 - 18. V 1937) .85 Pärast Hispaaniast tagasisaabumist kuulati J. Tamm üle poliitilises politseis. Ülekuulamisel teatas J. Tamm, et ta võitles valitsusvägede poolel selleks, et aidata fašismi hä­ vitada ja võidelda rahvaste vabaduse eest.®^ Sõja ajal kir­ jutas ta oma tuttavatele Pärnusse, et tema üle võidakse uh­ ke olla "... kes julgeb võidelda kogu maailma tööliskonna vabaduse ja heaolu eest, ... võidelda selle eest, et kaoksid paksu kõhuga härrad, kurnajad".®7 Ühisrinde see pool sai asuda vabatahtlike organiseeri­ tud saatmise juurde aga alles siis, kui saadi Eestimaa Kom­ munistlikult Parteilt vastavad konspiratiivkorterite aadres­ sid Rootsis. Pärast nende aadresside saamist saatsid sotsia­ listi d-antif asis tid Hispaaniasse võitlema rea vabatahtlikke. Kõrvuti revolutsiooniliselt meelestatud üliõpilastega võtsid osa Hispaania kodusõjast veel antifašistid Arnold Brenner, Johannes Klammer, Erich Sakslaid jt. Tuleb mainida, et nii Eestimaa Kommunistlikul Parteil kui ka ühisrinde teisel poolel oli tihe side Soome pahem- poolsetega, 88 kelle abi kasutati siis, kui mõnel vabatahtli­ kul ei olnud võimalik sõita otse Rootsi. Nii sõitis J. Neio Helsingisse, kust ted8a9 aitas edasi pääseda Soome Eduskunna saadik Caj Sundström« ' Eriti ühisrindes olevad pahempoolsed sotsialistid kasu­ tasid vabatahtlike saatmiseks Hispaaniasse sageli teed, mis läks üle Soome, kuna Eesti-Soome vaheline liiklus ei vajanud suuri formaalsusi nagu ka liiklemine Soome ja Rootsi vahel. 84 "Päevaleht” 6. juunil 1939, nr. 151. "Päevaleht” 11. juunil 1939, nr. 156. 86 ENSV ORKA, 852, nim. 1, sü. 1489, 1. 6. Sealsamas, 1. 2. 88 tamisest.H . "Saabus pAäelvl"i,k , lmk.ä le5s6.tusi 1940. aasta 21. juuni ettevalmis­89J J. Neio mälestused. ' 93 - Kõrvuti Eesti vabatahtlikega saadeti pahempoolsete sotsia­ listide abiga Soome ka rida Läti antifašiste, kes suundusid 3õitlema Hispaaniasse. Valede reisikaartide^0 kasutamine torkas silma Soome ametivõimudele, kes sellest kohe teata­ sid kodanliku Eesti vastavatele organitele. Vastueeks sel­ lele võeti kodanliku Eesti politsei poolt vahi alla Erich Joonas, Nigol Andresen ja Johanna Vebermann. 1937. a. suvel käis Eestis ka Hispaania vabariigi Root­ si saatkonna töötaja, kes kohtus siin EKP esindaja D. Kuzmi­ niga ja Ühisrindes olevate sotside esindajatega. Tema Eestis­ se sõidu eesmärgiks oli soov tõhustada kohalikku abi Hispaa- nia vabariigile.q7 p Kui antud juhul oli tegemist hispaania patrioodiga, siis tuleb tähendada, et Hispaania vabariigi ametlik esindaja Eestis F. Ferres Sicars pani kohe pärast mässu algust oma ameti maha, 93 s. t. jooksis mässajate poole üle. Hiljem tegeles ta f^šistliku propagandaga. Raha kogumiseks Hispaania vabariigi kasuks leidis EKP huvitava vormi. Selleks otsustati nimelt välja lasta post­ kaarte, mille müük oleks toimunud üle nende kaartide omahin­ na. Nii ka tehti. Kaartide trükkimine toimus Tallinnas "Va­ ba Maa" trükikojas (praegune "Punane Täht") Pikal tänaval. Goya joonistusega postkaardi trükkimisega alustati 1937» a. kevadtalvel ja neid trükiti pikemat aega. Seda tehti öösiti salaja käsipressiga (kuigi press väga kõlises).^ Iga pres- sivajutus andis ühe postkaardi, kuid kaarte läks vaja tuhan­ deid ... Neid postkaarte levitasid EKP liikmed, endised poliit­ vangid ja teised antifašistid hinnaga kuni 1 kroon tükk. Ko­ gutud summad saadeti ära teatavatel aadressidel välismaal. 90 Sõiduks Soome anti Eesti kodanikule passi esitamisel reisikaart, mis oli omamoodi "välispassiks" ja millega võis viibida Soomes mõned päevad. »'Uus Eesti" 13. jaanuar 1939, nr* 12. D. Kuzmini ja N. Andreseni suulised mälestused. 93 vt. "Uus Eesti" 15. veebr. 1939, nr. 45. Edgar Meose suulised mälestused. Seega suutis EKP sellise raske sisepoliitilise olukorra juu­ res väga leidlikult lahendada materiaalse abiandmise küsimu­ se Hispaania vabadusvõitlejaile. Nii selle kui ka vabataht­ like saatmise aktsiooniga näitas EKP oma elujõudu ja võit­ lusvaimu. EKP täitis oma internatsionaalse kohuse auga. Ka ühisrindesse kuuluvad sotsialistid-antifašistid te­ gelesid materiaalse abi organiseerimisega Hispaania vabarii­ gile. Nii näiteks tegelesid Hispaania vabariigi abistamisas- jadega 0. Hirsch, Kallikorm, Nõmmik, Laadon, Plakk jt. Pa­ hempoolsed sotsialistid tegelesid väga ulatuslikult Goya joo­ nistusega’ postkaartide müümisega. Kogutud summa saadeti ära Hispaania vabariigi Riia saatkonda.^ Raha kogumisega tegel­ di veel Pärnus, Saaremaal ja mujal. Näiteks dr. J. Vares- Barbarus toetas Hispaania seltsimehe suurema summaga. Pro­ pagandat Hispaania vabariigi kasuks tegi Tartus Akadeemiline Sotsialistlik Ühing, kes samuti müüs neid postkaarte hinnaga 50 - 100 senti tükk,^ Pahempoolsed sotsialistid kasutasid ära osalist legaal­ sust fašismivastaseks propagandaks. Nii andis kirjastusühing "Sõprus"-^ välja koguteose "Hispaania tules". See kogumik-^ sisaldas Joh. Barbaruse luuletusi ("Hispaania", "Madridi all") ning rea artikleid Fr, Tuglase, N. Andreseni ja Joh. Barba­ ruse sulest. Kogumikus avaldati ka tõlkeid Lääne-Euroopa au­ toreilt (L. Renn jt.). Väljaantud teos oli oma suunitluselt teravalt fašismivaenulik. 19З7» a. korraldas Eesti Tööliste Haridusliit ka mõned Hispaaniateemalised loengud. Loengutest, mis toimusid 1937.a. I poolel, võeti elavalt osa, kuid need keelati sama aasta su­ vel. N. Andreseni suulised mälestused. 96 P, Vihalem. Kolmekümnendate aastate koolinoored. "Saabus päevnT~IE7 297. 97 Kirjastusühing "Sõprus" asutati 1933. a. grupi pahem­ poolsete sotsialistide - hilisemate ühisrindest osavõtjate (N. Andreseni, A. Abeni, I. Vebermanni jt.) poolt. 97 8 "Hispaania tules" - "Ring' II", Tallinn 1937. - 95 - Ei saa märkimata jätta ka juudi kultuuriühingu "Licht" tegevust Hispaania vabariigi abistamisel. Selle ühingu revo­ lutsiooniline tiib lõi 1936* a. kontakti Eestimaa Kommunist­ liku Parteiga ja rida "Lichti" liikmeid astus EKP ridadesse." "Lichti" liikmed pidasid sidet Läti ja Leedu mõningate juudi- organisatsioonidega, ja kui saabusid läti ja leedu vabataht­ likud, aitasid "Lichti" liikmed Lazar Vseviov jt. neid edasi sõita Soome, et nad sealtkaudu pääseksid Hispaaniasse."Lichti" liikmed muretsesid üle 20 reisikaardi Soome sõiduks leedu, läti ja isegi saksa vabatahtlikele. Ka üks "Lichti" enda liikmetest, Viktor Feigin, läks üle Soome ja Rootsi Hispaa­ niasse võitlema. Kõrvuti vabatahtlike edasisaatmisega korral­ dasid "Lichti" liikmed ka rahakorjandusi, kogudes raha selt­ si liikmeilt ja progressiivsete vaadetega tuttavailt. fašismi all kannatanud inimeste heaks. Müütati Goya joonistustega postkaarte. Nende müütamisega tegeles 8 - 1 0 inimest, levita- ti üle mitmesaja pildi.100 Hispaania kodusõtta võitlema siirdumise mõte oli väga populaarne Eesti noorsoo seas. Juba mõned kuud pärast sõja algust levisid kodanliku Eesti ajakirjanduses kuuldused Rak­ veres organiseeritavast vabatahtlike salgast, mis suunduvat võitlema mässajate vastu. Rida noorukeid proovis teekonda Hispaaniasse alustada omal käel. Nii proovis ühe Tallinna äri 18-aastane jooksupoiss sõita Hispaaniasse, kuid tabati politsei poolt. Riias peeti kinni Alfred Raud, kes samuti tahtis minna kodusõtta 101 jne. Fašistliku kliki häälekandjal "Uus Eesti" ei õnnestunud kõigist jõupingutustest hoolimata puhtaks pesta fašistlikke mässajaid Eesti ühiskondliku arvamuse silmis. Hispaanias ala­ nud fašistliku mässu suur ebapopulaarsus mõjutas ka kodanlik­ ke ringkondi. Seetõttu ajalehes "Uus Eesti" avaldatud laim 59 Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost, II osa, lk. 284. 100 L. Vseviovi suulised mälestused. "Uus Eesti” 12. jaanuar 1938» nr. 11. - 96 - Hispaania vabariigi kohta ja ülistus falistlikele mässaja­ tele sundis suhteliselt liberaalsemaid kodanlike ringkondi avaldama seisukohti, mis kaldusid Hispaania vabariigi ka­ suks, kuigi mitte alati järjekindlalt. See viis aga võimul­ oleva fašistliku kliki raevukate kallaletungideni liberaal­ sematele ringkondadele, kes püüdsid säilitada vähemalt näi- listki erapooletust. Vastuseks 21. juulil 1936. a. "Uues Eestis1* avaldatud teravalt Hispaania vabariigi vaenulikule artiklile, ilmus 22. juulil 1936. a. "Päevalehes" artikkel, kus öeldi, et "Uus Eesti" soovitab Eestile nagu Hispaaniale- gi "diktatuuri ja monarhistlikku korda". See kutsus esile omapoolsed teravad vastused "Uuelt Eestilt" ja vastastikku hurjutamist jätkus mitmeks aastaks. Väärib märkimist, et ko­ danlik ajakirjandus avaldas 1939» - 1940. a. rea Hispaania vabariigi eest võidelnud eestlaste, nagu Johann Tamme, Val­ ter Vekmani jt. mälestusi. * * Hispaania vabadusvõitlusest osa võtnud eestlaste tee tagasi Eestisse ei olnud kerge. Seoses Hispaania vabariigi olukorra halvenemisega taganesid kümned tuhanded vabadus­ võitlejad Prantsusmaa territooriumile, kus nad paigutati koonduslaagreisse. Nende seas olid ka Eesti vabadusvõitle­ jad. Koonduslaagreis, kus Hispaania vabariiklaste seast püü­ ti värvata "vabatahtlikke" Prantsusmaa võõrleegioni, anti üksmeelne vastulöök prantsuse imperialistide kavatsustele. Laagrites hei10s2ati loosungid: "Rahvusvahelist imperialismi ei teeni!" jne. Revolutsiooniliselt meelestatud vabadusvõit­ lejate Eestisse tagasituleicule püüti kodanliku Eesti poolt igati takistusi teha. Seetõttu pöördus Riigivolikogu liige Neeme Ruus 103 ̂korduvalt järelepärimistega Riigivolikogu is- 102 N. Duplevski suulised mälestused. 103 N. Ruus oli Marksistliku Töörahva Ühenduse üks juh­ te, langes Suures Isamaasõjas. 13 - 97 - tungeil valitsuse poole ja samuti kodanliku Eesti Pariisi saatkonna poole, et kiirendada Eesti vabatahtlike tagasipöör­ dumist kodumaale. 19З9* a. mais toimunud Riigivolikogu koosolekutel vaiel­ di ägedalt selle üle, kas võimaldada Hispaania kodusõjast osavõtjatel sõita tagasi kodumaale või mitte. 2. mail esines Riigivolikogu koosolekul N. Ruus, kes tungivalt nõudis, et valitsus aitaks eestlastel tagasi pöörduda Prantsusmaa koon- duslaagritest. 104 Kuid N. Ruusi ettepanek leidis Riigivoliko­ gus üldist vastuseisu. Vahepeal aga jõudis kodanliku Eesti valitsus Eesti kodakondsusest välja heita oma revolutsiooni­ lise meelsuse poolest kõige tuntumad Hispaania vabaduse eest võitlejad Richard Ehrlichi, Johannes Sillenbergi, Ralf Pikka ja Albert Musta, kuna nad olevat "seadusevastaselt Eestist l a h k u n u d " ülejäänud vabadusvõitlejail pidi kodanlik Ees­ ti valitsus ühiskondliku arvamuse survel aitama tagasi pääse­ da kodumaale. 23. mail 1939* a. jõudsid kodumaale 13 vabadus- võitlejat. 26. juunil 1939 jõudsid Eestisse 0. Maaslieb ja V. Feigin.1^ Saabusid agaäLnult need, kelle dokumentatsioon oli täiesti korras. Kõik suuremad ajalehed avaldasid intervjuusid saabunute­ ga. "Päevaleht” oli sunnitud mainima, et kõik saabunud olla vastanud küsimusele, miks nad läksid Hispaaniasse, ühtemoodi: "Demokraatia ja vabaduse eest võitlema".103 Pärast tagasipöördumist Hispaaniast tunti Eestis suurt huvi Hispaania vabadusvõitlejate vastu. Nii vestles Karl Hans­ son tihti töölistega oma võitlustest Internatsionaalses bri- gaadis, proletaarsest internatsionalismist jne. 109J Johann 1 ° ^ ’’Päevaleht" 3 . mai 1 9 3 9 , n r . 1 1 9 . Joh. Sillenbergi suulised mälestused. 106 "Päevaleht" 2 3 . mai 1 9 3 9 , nr. 1 3 9 . 0. Maasliebi suulised mälestused. 108 »päevaleht" 23 . mai 1 9 3 9 , nr. 1 3 9 . K. Hanssoni suulised mälestused. - 98 - Tamm külastas 1939» a. suvel Sindi Tekstiilivabriku ameti­ ühingukomiteed, kus jutustas Hispaania kodusõjast ja aitas komiteed mitmes küsimuses. 110 Hispaania vabadusvõitlejate- revolutsionääride võitluskogemused olid eesti töörahvale suu­ reks abiks võitluses oma maa fašismiga. Kõrvuti revolutsioo­ niliste ideede propageerimisega ei kaotanud sidet omavahel ka kodusõjast osavõtjad ise. 111 194-0. a. juunirevolutsioonis olidki Hispaania vabadusvõitlejate-eestlaste võitluskogemused vajalikud Rahva Omakaitse organiseerimisel. Rahva Omakaitse peastaapi kuulusid Hispaania kodusõja veteranid Karl Hansson, Arnold Brenner ja Viktor Feigin.112 10. mail 1941. a. saabus tagasi Nõukogude Eestisse rühm seltsimehi, kes vabanesid Pranstusmaa koonduslaagrist tänu NSV Liidu valitsuse hoolitsusele. Need olid Hispaania kodu­ sõjast osavõtnud Ralf Pikka, Albert Must, Johannes Sillenberg ja Hans Karu. SaabunuLd tervitas sm. N. Karotamm, kes ütles: "Internatsionaalsete brigaadide sangarlik võitlus Hispaanias on proletaarse internatsionalismi suuremaid ja õilsamaid aval­ dusi töötava rahva vabadusvõitluse ajaloos".11^ Nõukogude Eesti töötava rahva rahulik ülesehitustöö ei kestnud kaua. Seoses 22. juunil 1941« a. alanud Suure Isamaa­ sõjaga võtsid eesti Hispaania kodusõjas võidelnud seltsimehed uuesti kätte relva, et jätkata võitlust fašismi vastu, milles nad Hispaanias 1936. - 1938. a. ajutiselt lüüa said, võiduka lõpuni. Fašismi vastu võideldes langesid Suures Isamaasõjas Arnold Brenner, Viktor Feigin, Hans Karu, Alfred Lorenson, Karl Leesik, August Naaber, Endel Prooses, Ralf Pikka, Hein­ rich Roog, Johannes Saar, Johann Tamm ja paljud teised Hispaa­ nia kodusõjast osavõtjad* * * 110 L. Soovik. Oleme ise peremehed. "Saabus päev", lk. 198- 191191. K. Hanssoni suulised mälestused. 112 K. Hansson. Rahva omakaitse. "Saabus päev", lk. 220. 115 "Rahva Hääl" 12. mai 1941, nr. 109. - 99 - Hispaania rahva kangelaslik võitlus rahvusvaheliste fašistlike jõudude vastu oli ülemaailmse tähtsusega. See oli samaaegselt üleskutse ja märguanne kõikidele maailma progressiivsetele jõududele ühise võitluse elustamiseks reaktsiooni vastu. Eesti rahva paremate poegade osavõtt sellest võitlusest ja abi organiseerimine Eesti progres­ siivsete ringkondade poolt hispaania vabadusvõitlejaile oli hoop oma kodumaise fašismi pihta, oli proletaarse internat­ sionalismi üheks avalduseks. Eesti töörahvas seisis kindlalt rahvusvahelise antifašistliku liikumise ühisrindes. - 100 - TARTU PROGRESSIIVSE ÜLIÕPILASKONNA FA*$ISMI VASTANE VÕITLUS ÜLIÖPILAS- JA TÖÖLISORGANISATSIOONIDES 19ЗО. AASTAIL. J. A n t . 1930. aastail levis Eestis fašistlik liikumine, eelkõi­ ge nn. "vabadussõjalaste'’ liikumise näol. Eestis valitsev kodanlik rühmitus oli sunnitud "vabadussõjalaste" liikumise demokraatia kaitsmise sildi all likvideerima, kuid alates 1934. a. märtsist läks ta ise üle fašistlikule diktatuurile. Sellega seoses kerkis ülesanne kõigi demokraatlike jõu­ dude ettevalmistamisest laialdase fašismivastase rahvarinde loomiseks. Eriti suurt initsiatiivi fašismivastaseks võitlu­ seks ilmutasid mitmed Tartu ühiskondlikud organi satsioonid ja ringid, millede tegevusest võtsid osa ka üliõpilased. Käesolevas artiklis püütaksegi valgustada Tartu üliõpilaskon­ na osa fasismivastases võitluses 30. aastatel. Allikatest on kasutatud Eesti NSV Eiikliku Ajaloo Kesk­ arhiivi (ENSV RAKA) fonde Tartu Tööliste Esperanto- ja Kul­ tuuriühingu üle toimunud kohtuprotsesside kohta, samuti ma­ terjale Akadeemilise Sotsialistliku Ühingu ja Akadeemilise Ühiskonnateaduste Klubi kohta. Tänuväärseks allikaks on as­ jaosaliste suulised seletused. Kirjandusest on põhiliselt ka­ sutatud ajalehes "Edasi" erinevatel aegadel ilmunud materja­ le 30. aastatel tegutsenud organisatsioonide ja nende tege­ laste kohta. * * - 101 - Tartu üliõpilased olid 1930. aaatateks omandanud pika­ ajalise revolutsioonilise võitluse kogemusi. Kodanliku dikta­ tuuri perioodil üliõpilaste revolutsioonilise liikumise kõi­ ge eredamateks näideteks 1920. aastatel olid üliõpilaste Sotsiaal-Filosoofilise Seltsi ja Proletaarse Üliõpilaste Seltsi tegevus. Viimane suleti 5. dets. 1924. a. Ülikooli Nõukogu otsusega. Kuid veel 1924. ja 1926. a. peeti seltsi üle kohtuprotsesse ning üliõpilasi mõisteti vanglasse ja sun­ nitööle. 19ЗО. aastate Tartut iseloomustab eriti suur ühingute ja klubide rohkusel. Ainuüksi ülikoolis tegutses 90 üliõpilas­organisatsiooni. Peale selle tegutses linnas rida ametiühin­ guid, tööliste kultuuriühinguid ja ringe. Mitmed üliõpilasor­ ganisatsioonid kasvatasid noori marksiste ja paistsid silma fašismivastase tegevusega. Kodanlus sulges neid üksteise jä­ rel, kuid üliõpilased leidsid ühise keele töölistega ja jät­ kasid koos progressiivsete õppejõududega oma tegevust töölis- ühingutes. Aktiivselt tegutsenud progressiivsetest akadeemilistest organisatsioonidest võib nimetada Eesti Vabamõtlejate Ühin­ gut "Humanitas", Akadeemilist Sotsialistlikku Ühingut, Aka­ deemilist ühiskonnateaduste Klubi, üliõpilasseltsi "Ühendus”. Töölisühingutest võtsid üliõpilased osa Tartu Tööliste Espe­ ranto- ja Kultuuriühingu, Tartu Töölisteatri Ühingu, Tartu Alkoholismivastase Klubi ja mitme ametiühingu tegevusest. ЗО. aastate Tartu intelligentsi fasismivastast võitlust juhtis 6 - 8-liikmeline marksistlike vaadetega haritlaste rühm, kes pidas sidet Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Sel- lesse gruppi kuulusid arst V. Hlon, üliõpilased H. Haberman,2 üliõpilane I. Kruus, Ъ ajakirjanik M. Laosson, 4 üliõpilane L. Illisson^ ja tööline V. Kosenkranius. See rühm pidas kor- 1 "Üliõpilasleht” nov. 1933» nr. 11. ̂H. Haberman töötab praegu ENSV TA Zooloogia ja Botaa­ nika Instituudi direktorina. ^ I. Kruus langes Suures Isamaasõjas. ^ M. Laosson töötab ENSV Kirjanike Liidus. tade K5o ntrollL-. läIblolriastsooonr ituömöit ab praegu ENSV Kaalude ja Mõõteriis­juhatajana. - 102 - rapäraselt asjaosaliste korterites koosolekuid, peamiselt dr. Hioni korteris. Koosolekutel arutati pakilisi päeva- probleeme, marksismi propageerimist üliõpilaskonnas ja töö­ liste hulgas, jagati omavahel ülesandeid,^ Eriline osa haritlaskonna organiseerimisel oli EKP-1. 30. aastate fašistliku diktatuuri tingimustes oli EKP sun­ nitud töötama eriti sügaval põranda all, EKP-s oli sellal kujunenud pahempoolne kallak, mistõttu alahinnati haritlas­ konna osa. võitluses fašistliku kodanluse vastu.^ Alles siis, kui päevakorda kerkis laiaulatuslik fašismivastane võitlus, pöörati intelligentsile suuremat täjelepanu. EKP osa legaal­ setes organisatsioonides muutus eriti kaalukaks 1936* a,, О kui amnestia põhjal vabanenud poliitvangid V, Sassi ja F. Keerdo^ asusid tegevusse EKP Tartu organisatsioonis. Üheks väljapaistvamaks progressiivseks tegelaseks 20. aastate lõpul ja 30, aastate vahetusel Tartus oli eradotsent A. Audova, 10 Tema oli ka üheks vabamõtlejate ühingu "Humani- tas" ja Tartu Tööliste Esperanto- ja Kultuuriühingu asuta­ jaks. Tartu Tööliste Esperanto- ja Kultuuriühing asutati 27. sept, 1931* a.^ Kohe alguses kujunesid ühingu aktivis- tideks üliõpilased I, Kmius ja E. Lepik. i P Hiljem liitus veel ®9 11. Laossoni mälestuste järgi.0. Kuuli. Ühise võitluslipu alla, Tallinn 1961, lk. 154- 1Q55« V. Sassi langes Suures Isamaasõjas. 9 P, Keerdo suri 1950. a. 10 A. Audova kohta vt. lähemalt H. Haberman, A, Audova - esimene eesti bioloog-marksist. "Eesti Loodus" 1958, nr. 1 ja V, Krinal. Eesrindlik teadlane ja töörahva huvide eest võitleja, "Eesti Kommunist** 1957, nr. 12. 3. se11p t.A . 1P96r1i,n kn. r.P oliit.iline väesalk võitlusliinil, "Edasi" 175 12 E. Lepik langes Suures Isamaasõjas. - 103 - üliõpilane J. Neumann. 1-^5 Juba samal aastal tõusis iihingu liikmete arv 50-ni. 1952. a. lülitusid kultuuriühingu te­ gevusse kommunistid 0. Cher ja A. Kriisemann. Siit peale oldi sidemetes EKP-ga. Avalikel kultuuriühingu koosolekutel esineti loengu­ tega, tihti ka teistes organisatsioonides. Aktiivseks lek­ toriks oli E. Lepik. 7. veebruaril 1932. a. kõneles Lepik ühingu referaatkoosolekul teemal "Toitumise arengust ürg- ajast tänapäevani'*. 14 18. dets. esines ta Keemia- ja Pabe- ritööliste ame15tiühingu koosolekul teemal "Majanduskriis jasõjahädaoht". ^ 1933» a. 14. märtsil kõneles Lepik Tartu Töölisühingute Keskliidu poolt korraldatЛ ugd koosolekul tee- mal "Karl Marx ja tema majandusõpetus". E. Lepik oli nii­ võrd populaarne tööliste hulgas, et 1933« a. jaanuaris toi­ munud Ülemaalisel Töötute III kongressil valiti ta töötute komitee esimeheks. 17' üliõpilane I. Kruus valiti 1932. a. 20. nov. ühingu ju­ hatusse. Poliitilise politsei protokollides märgiti hil­ jem, et "... I. Kruusi tegevus Esperanto- ja Kultuuriühin­ gus seisis peaasjalikult ühingu aktiivsete tegelaste instru- eerimises ja õige kommunistliku suuna määramises." 197 Kruus areteeriti 10. okt. 1933« a. seoses lendlehe koostamisega "Töölishulkadele linnas ja maal". Selles iseloomustati töö­ liste viletsat olukorda kodanlikus Eestis, näidati kodanlu- ^ J. Neumann jäi teadmata kadunuks Suure Isamaasõja päevil. 14 ENSV RAKA, f. 2121, nim. 119, sü. 147, 1.1142. ^ Sealsamas, 1.659* Л 6 Sealsamas, 1.9« 17 0. Kuuli. Veendunud võitleja. 50 aastat Erhard Lepi­ ku sünnist. "Edasi" 13« nov. 1959* nr. 223. A. Prink, Noort võitlejat Ilmar Kruusi mälestades. "Edasi" 7« okt. 1962, nr. 199« ENSV RAKA, f. 2121, nim. 119» sü. 147, 1.1080. - 104 - se aplust ja piitsutatl sotside kahepaiksust, hoiatati töö- rahvast vapside eest. 20 Talle määrati vanglakaristus, kuid peale selle kandmist teda ei vabastatud, vaid seoti kultuu­ riühingu tegelaste vastu alustatud protsessil "riigikukuta- mise süüdistusega",21 L, Illisson pidi 1933* 1* maiks töölisdelegatsiooni koosseisus sõitma Nõukogude Liitu, Delegatsioon areteeriti Narvas ja Moskvasse lubati sõita alles pärast 1, maid, Mosk­ vas kutsuti Illisson Kominterni Eesti sektsiooni, kus ühingu tegevusele anti väga kõrge hinnang. 22 Kui delegatsioon Nõu­ kogude Liidust tagasi jõudis, areteeriti L, Illison uuesti ja saadeti kuni 1937* a. Tartust välja.2^ Üliõpilane G, Morein2 4 oli üheks illegaalse raamatukogu soetamise initsiaatoriks ühingule. 1933. a. 1. maiks andsid Tartu progressiivsed töölis- ühingud, nende hulgas ka Esperanto- ja Kultuuriühing välja ühise lendlehe "Üleskutse Tartu töörahvale 1. maiks", milles kutsuti võitlema üha rohkem fašiseeruva kodanlusega. 9» juunil 19ЗЗ. a. ühing suleti. 20. - 23. juunini 1934. a. toimus Taj>- tu-Võru Rahukogus nn. "protsess" Tööliste Esperanto- ja Kultuuriühingu aktivistide üle. Kohus mõistis kõikide­ le asjaosalistele 1,5-2 aastat vanglakaristust, välja ar­ vatud I. 25Kruusile, kes lendlehe eest oli karistuse juba ärakandnud. - E. Lepik oli vahepeal põgenenud Nõukogude Liitu. 24.mail 19ЗЗ. a. pärast areteerimist oli vapper üliõpilane alustanud vanglas näljastreiki ja avaldanud niivõrd valju protesti, et septembris 1933 ta vabastati, kuid jäeti politsei valve al- A. Prink. Noort võitlejat Ilmar Kruusi mälestades, "Edasi" 7. okt. 1962, nr. 199. 21 Sealsamas. 22 L. Illisoni seletuste järgi. ^ A. Prink. Poliitiline väesalk võitlusliinil. "Bdasi" 3. sep2t4, 196-1, nr. 175»G. Morein elab ja töötab praegu Riias. 25 ENSV EAKA, f.2121, nim.119, sü.147, 1.472 jj. 14 - 105 - la. 26 1934. a. pöördus ta illegaalselt Eestisse tagasi, kuid tabati ja mõisteti 12 aastaks sunnitööle. Tartu Tööliste Esperanto- ja Kultuuriühingus said esi­ mesed revolutsioonilise võitluse kogemused üliõpilased I. Kruus, E. Lepik, J. Neumann, L. Illisson, G. Morein ja terve rida töölisnoori. Ühing andis oma osa marksistide uue põlvkonna kasvatamisel, ühingut võib lugeda EKP legaalseks organisatsiooniks. Väga sarnane nimetatud ühingu tegevusele oli 1939« ja 1940. a. Tartu Alkoholismivastase Kultuuriühingu tegevus, mille juhtimine peaaegu täielikult lasus L. Illissoni õlga- del.27 Akadeemilistest ühingutest paistis oma progressiivse tegevusega silma 1927» a. asutatud Akadeemiline Sotsialist­ lik Ühing (ASÜ). Üheks selle asutajaks oli üliõpilane A.Taal- mann, kes 15. jaan. 1929. a. vangistati kommunistliku te- gevuse eest. 28 Maailmavaateliselt valitses ASÜ-s algperioodil suur segadus. Progressiivsetest üliõpilastest kuulusid siia A. Kaal,29 0. Kangilaski,30 P. Vihalem,31 A. Uibo52 ja I. Kruus. 1932. a. tõrjuti ASÜ juhatusest välja parempoolsed sot­ sid eesotsas üliõpilase J. Vainuga. Kuigi sotsid ühingust ei lahkunud, kasvas siiski ASÜ populaarsus. Liikmete arv suurenes 36-lt 1931» a. 78 liikmeni 1932. a.^ 1934. a. oli 26 ENSV RAKA, f.2121, nim.119, sü.147, 1.773 ja 926. 27 A. Prinki seletuste järgi. 28 "Saabus päev", Tallinn 1960, lk. 296, 297. 29 A. Kaal on ENSV kirjanik. 0. Kangilaski on ENSV graafik. p. Vihalem töötab TRÜ õigusteaduskonna riigi ja õi­ guse ajaloo kateedris professorina. ^2 A. Uibo töötas pärast Suurt Isamaasõda TRÜ õppejõu­ na, ta suri 1956. a. Moskvas. 53 ENSV RAKA, f.2100, nim.10, SÜ.95, 1.2 jj. - 106 - ühingu esimeheks P. Vihale34m-, kes leppis I. Kruusiga kokkuuhingu eesmärkide suhtes. Need olid: a) võita üliõpilaskond kommunismi teele; b) tõmmata üliõpilased fašismivastase võitluse teele EKP platsdarmi 1.^ 1936. a. viidi ühingus läbi uus puhastus. Juhatuse et­ teotsa asusid pahempoolsed üliõpilased J. Tamrn,^ B. Kostant- juk ja N. Duplevski.-3"7 Puhastuse tagajärjel liikmete arv langes 1937* a. 20-ni. Uhingu liikmeskonna uus tõus oli 1938. a., kui liikmete arv kasvas uuesti 50-ni.ASÜ oli nüüd sotslikest üliõpilastest lõplikult vabanenud. 19З6. a. algas Hispaanias kodusõda. Üle kogu maailma sõitsid fašismi vihkavad noored Hispaaniasse, et relvaga käes võidelda fašismi vastu. 1937. a. pandi riigivanema dek­ reediga maksma Hispaania kodusõjast osavõtmise keeld. Seadu­ sest üleastujaid ähvardati kuni kolmeaastase vabadusekaotu- sega.^7 Hoolimata sellest siirdus Eestist umbes 200 noor­ meest Hispaania vabariiki kaitsma.^0 Üliõpilastest läksid võitlema ASÜ liikmed, eestlane J. Tamm, valgevenelane B.Kos- tantjuk ja venelane N. Duplevski'. Tartu Ülikooli põlevkivi uurimise laboratooriumi assistent B. Kostantjuk jättis võit­ leva Hispaania pinnal oma elu. Ta langes 4. juunil 1938. a. Lõuna-Hispaanias Linares de Нога küla lähedal toimunud lahin- gus.41 25* sept. 1938. a. mittevahelesegamise komitee otsuse kohaselt tõmmati internatsionaalsed brigaadid rindelt ära ja ^ I. Kruus oli sel perioodil tihedalt seotud EKP-ga. ^ "Saabus päev", lk. 296, 297» v J. Tamm langes Suures Isamaasõjas. ^ N. Duplevski töötab Tartus ALMAVÜ liinis. 58 ENSV HAKA, f.2100, nim.10, sü.95, 1.2 jj. 40 "Päevaleht" 3. mai 1939, nr. 119»0. Kuuli, Võ-itluses töölisklassi ühtsuse eest. "Eda­ si" 64. 1juuli if560, nr. 13З.N. Duplevski seletuste järgi. - 107 - saadeti osade kaupa laiali. Sel ajal toimusid Riigikogus ägedad vaidlused, kas võimaldada kodusõjast osavõtnutel Eestisse tagasi pöörduda või mitte* 42 Rahvusvaheliste orga­ nisatsioonide ja kodanliku Eesti vabariigi Prantsuse saat­ konna liikmete toetusel jõudis kodumaale 13 eestlast, nende hulgas J. Tamm ja N. Duplevski.4 ̂Ka ASÜ abistas aktiivselt vabariiklasi* Tartus müüdi hispaania-ainelisi postkaarte hinnaga 50 senti kuni 1 kroon tük4k4, millest saadavad sisse-tulekud saadeti vabariiklastele. 8. oktoobril 1937* a, ASÜ üldkoosolekul võeti vastu uus ühingu tegevuskava, milles nähti ette iga 2 nädala kohta 1 referaatkoosolek. 1936. a. plaanitseti veel pidulik koosolek K. Marxi 120. sünniaastapäeva tähistamiseks,4 ̂Ühingusse as- tusid uued üliõpilased: E. Lepik, L. Nesterov, 46 V. Sapas 47' jt. Üha aktuaalsemaks ja teravamaks muutus referaatkoosole- kute temaatika* 11. märtsil 1938* a. toimus koosolek tee­ mal "Humaansuse kriisist", kus ettekandjaks oli M. Laosson, 22. märtsil esines V. Hion teemal "Dialektilise materialis­ mi põhiküsimusi", 1. aprillil esines A. Selge teemal "Mak- sim Gorki elust ja loomingust."48 1934. a. oli ülikooli juhtkonna poolt lubatud tegutse­ da ainult neil ühingutel, mis "... oma loomult on teadusli­ kud või teadusllk-õpetuslikurt." ,4 ̂Sellest piirist oli ASÜ ammu üle astunud ja 25. juunil 1938. a. sisekaitse ülema ot­ susega ühing suleti. Otsuses märgiti, et "... tähendatud 42 "Päevaleht" 3. mai 1939» nr. 119. 4 ̂"Päevaleht" 23. mai 1939» nr. 139* 44 "Saabus päev", lk. 297» 4456 ENSV RAKA, f. 2100, nim. 10, sü. 289, 1.1.L* Nesterov langes Suures Isamaasõjas, 47 V, Sapas, hiljem I, Kruusi abikaasa, elab ja töötab praegu Tallinnas, 48 ENSV RAKA, f. 2100, nim.10, sü.290, 1.5 jj. 4 ̂Sealsamas, nim.20, sü.410,1.32. - 108 - ühing arendab ja levitab poliitilisi ideid, mis ... takista­ vad üliõpilaste rahvusliku üksmeele ja ühtekuuluvuse saavuta­ mist ning süvendamist".5® ASÜ oli akadeemiline ühing, mille kaudu progressiivsed õppejõud ja üliõpilased levitasid kommunistlikku maailmavaa­ det ja marksismi õpetust nii üliõpilaste kui ka tööliste hul­ gas, võideldes ühtlasi fašismi vastu Eestis. ASÜ tegevust jätkas juba 1937. a. dets. registreeritud Akadeemiline ühiskonnateaduste Klubi (AÜK), mis alustas te­ gevust 13 liikmelisena ja lõpetas peale juunipööret 1940. a. 48 liikmelise perena. 51 Pahempoolsetest üliõpilastest kuulu- sid siia A. Uibo, P. Hubel, V. Sapas, A. Alasoo, 52 H. Rae- saar, H. Haberman, K. Ird," V. Uibo, F. Issak,^ a . Renning-p A. Uibo, M. Scher jt. AÖK sekkus aktiivselt poliitilisse ellu ja avaldas tuge­ vat poolehoidu EKP tegevusele. Klubi rahuldas näiteks telli­ musi partei ajaloo lühikursuse osas Tartu linnas.5^ Üheks AÜK ülesandeks oli noorte väljaselgitamine, kes olid tõsiselt huvitatud marksismist ja keda siis suunati Tartu Töölismajja revolutsioonilisele agitatsioonitööle. Aktiivselt aidati le- vitada EKP põrandaaluseid väljaandeid. 57 AÜK oli väärikas Akadeemilise Sotsialistliku Ühingu järelkäija ja tema tege­ vuse edasiarendaja. 1930-ndatel aastatel kujunes pahempoolsete üliõpilaste väga aktiivne rühmitus ka üliõpilasseltsis "Ühendus”. Siia 50 EHSV RAKA, f.2100, nim.10, sü.85, 1.60. 5̂ Sealsamas, sü.94, 1.4 jj. 52 R. Alasoo hukati saksa fašistide poolt. 55 к. Ird töötab praegu "Vanemuise" teatri peanäiteju­ hina. 5^ p. Issak töötab ajakirja "Kultuur ja Elu" toimetajana. 55̂ A. Henning elab personalpensionärina Tallinnas. 56 P. Vihalema ja A. Renningu seletuste järgi. 57 H. Habermani seletuste järgi. - 109 - kuulusid järgmised üliõpilased: A. Uibo, L. Lüüs, 58 E. Kip­ pel, L. Illisson, I. Kruus, A. Renning, S. Kalmet,^ J.Tamm, R. Alasoo, V. Saar.^ I. Keerdo, S. Strazd,^1 P. Hubel, 0. Sepre, J. Kivi, cp E. Palm. 6^x Sel rühmal kujuhesid omad kindlad traditsioonid. "Ühendus1* oli muuseas üks väheseid üliõpilasseltse, kus üldse ei pruugitud alkoholi. Selle tra­ ditsiooni võttis omaks ka nimetatud rühmitus. Lisaks sellele käidi igal nädalal mõne liikme korteris, kõige sagedamini A. Renningu korteris. Kooeolekud toimusid hilisõhtutel, nii et alati jõuti koos ära kuulata Moskva Kremli kellade löögid ja Internatsionaal. 65y Koosolekutel arutati marksismi teoreetilisi küsimusi, milleks tavaliselt kasutati Renningu marksismi klassikute küllalt rikkalikku kogu. Palju peeti nõu Pätsi taktika paljastamise üle. Sel teemal vesteldi tih­ ti Tartu töölisnoortega. Referaadid ja vestlused, läbikäimi­ ne ja vaidlused sotslike üliõpilastega kasvatasid seltsi liikmetest veelgi veendunumaid marksiste, "ühenduse" tege­ vus kooskõlastati teiste progressiivsete organisatsioonide­ ga, kuna samad liikmed kuulusid Esperanto- ja Kultuuriühin­ gusse, TAK-1, AÜK-sse jne. Pahempoolse rühma mõju oli "ühenduses" niivõrd tugev, et selts ühena vähestest jäi välja Kaitseliidust. Nõukogude Liidu - Soome söja ajal teravnesid vastuolud kõigis ühingutes ja seltsides, "ühenduse" parempoolne tiib asus läbi viima korjandusi valgesoomlaste jaoks. Sellele se­ gasid vahele pahempoolsed üliõpilased. S. Kalmet, kes sel ajal töötas ajutise abitööjõuna Tartu Maksuametis, suutis teha niivõrd tõhusat selgitustööd, et kodanlus ei saanud L. Lüüs töötab ENSV RMN Toiduainetetööstuse Valitsu­ se juhataja asetäitjana. 59 S. Kalmet elab Tallinnas personaalpensionärid. V.Saar langes Suures Isamaasõjas. 61 s, Strazd suri Suures Isamaasõjas saadud haavadesse. 62 j. Kivi suri 1955* a. e # Palm mõrvati saksa fasistide poolt. ^ S. Kalmeti seletuste järgi. ^ A, Renningu seletuste järgi. - 1 J L 0 - sellest asutisest sentigi*6d 1938. a. mais kuulutas kodanlik valitsus välja üldise amnestia poliitvangidele. Saksamaa sõiduvette sattunud Pät- si-Laidoneri klikk tahtis vabastada viimaseid karistust kandvaid vapse. Selle sammu maskeerimiseks vabastati ka kom­ munistlikud poliitvangid. V. Sassi ja P. Keerdo asusid tööle EKP Tartu organisatsioonis. EKP võttis enda juhtimise alla kõikide progressiivsete ametiühingute, seltside,üubide te­ gevuse.^ Partei read kahekordistusid. Kommunistlikusse par­ teisse astusid I. Kruus, H. Haberman, L. Illisson, M. Laos- son, A. Uibo, V. Hion jt. Kodanlus vastas ühingute tegevuse aktiviseerumisele uute repressioonidega. 1939* a. saadeti Tartust Võrru asumisele L. Illisson, dr. Hion saadeti Pai- desse jne. Repressioonidega asja parandada oli hilja - eesti kodanlus läks vastu oma hukule. * * • 1930. aastate fašismivastasesse võitlusse andis Tartu üliõpilaskond suure panuse. Üliõpilasliikumise kolleteks ku­ junesid mitmesugused legaalsed ja poollegaalsed kultuurt* karskuse- ja akadeemilised organisatsioonid. Nendes organi- satsioonides põimusid sageli reformistlikud voolud revolut­ sioonilisusega, sotsialistlikud vaated kodanlik-demokraatli- ku opositsiooniga jne. Fašistliku diktatuuri kehtestamine Eeestis oli selleks teguriks, mis suurendas opositsiooniliselt meelestatud üli­ õpilaskonda, keda EKP mitmete organisatsioonide kaudu püüdis tõmmata fašismi- ja sõjavaetasesse rahvarindesse. Käsitletud organisatsioonid kujunesid kooleteks, kus kasvatati üles uus 66 S. Kalmeti seletuste järgi. 7 n0.r . K2u0u6l.i, Voldemar Sassi. "Edasi" 18. okt. 1939, 68 nA.iK aTalSÖ, ,P änirk.e s2e5l.ine suvi. "Sirp ja Vasar" 17. juu­9 põlvkond marksiste Tartu üliõpilaskonnas. Nimetatud organi- satsioonid tegid kõik selleks, et tuua lähemale revolutsioo­ nilise kriisi lahendust* Progressiivne üliÕpilasliikumine andis ka uut kaadrit Nõukogude Eesti ülesehitustööks 1940. aastal. 112 MÕNINGAID JOONI TOITLUSKOMITEEDE LOOMISEST JA TEGEVUSEST HABJUMAAL AJUTISE VALITSUSE PEEIOODIL 1917. a. M. G r a f . 1917. a. Veebruarirevolutsiooniga algas uus periood Ve­ nemaa arengus* Kukutati tsaarivalitsus ja võimule pääses ko­ danluse esindajate poolt loodud Ajutine Valitsus* Veebruarirevolutsiooni momendiks oli Venemaa välja jõud­ nud majandusliku katastroofi äärele. Töölisklass ja töötav talurahvas nõudsid Ajutiselt Valitsuselt otsustavate sammude astumist olukorra parandami seks, kuid Ajutine Valitsus ja te­ ma kohalikud organid ei suutnud ega tahtnudki lahendada ühte­ gi tähtsamat majanduslikku ülesannet ega ka poliitilist prob­ leemi, mida elu oli päevakorrale seadnud. Üheks selliseks probleemiks oli toitlusküsimuse lahendamine. Juba I maailmasõja algaastail muutus toitlusküsimus äär­ miselt teravaks. Kohe pärast sõja algust algas põllumajandus­ saaduste hindade tõus. Tarbeainete hinnad tõusid sõja algu- sest kuni 1917* a. suveni keskmiselt viis korda*<1 Tsaarivalitsus püüdis sõja huvides võtta riikliku regu­ leeriva kontrolli alla kaubaringlust toiduainete osas ning selleks loodi Toitluse Peakomitee, millel olid esindajad igas A 0. Karma. Eesti töölisklassi olukorrast ja võitlusest, "Eesti NSV Ta Toimetised", ühiskonnateaduste seeria, 1957» nlri.s kl5-a4s»s i lkj.a k2e58h-v2t5a9l*u rGa«h vLau klilind. uE eesestti, bo"lEšHeSvVi TkAe Tvoõiimteltuiss etdö"ö,­ ühiskonnateaduste seeria, 1957, nr. 3-4, lk. 267. 15 - 113 - kubermangus, sealhulgas ka Eestis. 2 Valitsusorganid püüdsid astuda samme hindade tõusu ja spekulatsiooni vastu, mis aga ebaõnnestusid. Tsaarivalitsus ei suutnud rahuldaval määral korraldada toitlusküsimust, mis jäi üheks teravamaks päeva- probleemiks ka pärast Veebruarirevolutsiooni. Toitlusküsimu­ se lahendamine nõudis Ajutiselt Valitsuselt kõige radikaalse- maid samme: imperialistliku sõja lõpetamist, agraarküsimuse lahendamist, range kontrolli sisseseadmist produktide jaotami­ se üle. Teravnev klassivõitlus toitlusküsimuse ümber sundis Ajutist Valitsust minema tema jaoks äärmiselt radikaalsele sammule - v i l j a m o n o p o l i s i s s e s e a d ­ m i s e l e . Vastavalt viljamonopolile pidi kogu eelmiste ja 1917. aasta lõikusest saadud teravili, millest arvati maha seemneks, pere toiduks ja loomasöödaks minev vili, müüdama riigile kindlate hindade alusel, Viljamonopoli elluviimiseks oli ette nähtud luua kubermangudes, maakondades ja valdades toitluskomiteed. Käesolevas artiklis ongi püütud lähemalt valgustada Aju­ tise Valitsuse toitluspoliitika neid samme ja nende vastuka­ jasid külas. Artikli koostamisel on kasutatud ENSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis leiduvaid Eestimaa Kubermangu Toitluskomitee, Harju Maakonna komissari ja Tallinna Maakonna miilitsaülema materjale. * * * Ajutine Valitsus teatas 25. märtsil 1917. a. viljamonopo- li sisseseadmisest. lL Terav klassivõitlus toitlusküsimuse üm- Â. Köörna, Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni majanduslikud eeldused Eestis, Tallinn 1961, lk. 154. 3 Toitluskomiteede kompetentsi kuulus peale toitlusprob- leemi lahendamise veel mõningate teiste tarbeainete (riie, p pa etroole rrotbiklleies u mo,n rauakami lavhaeanddaeml udbuadd )j umsutr etsemine elanikkonnale. Käesolevas valise tähtsusega.isel, kuna t okiotmliutsekeo mmiuteuedd eü lteesgaenvduesdt otloiid tkluõsr-­ ^ П.В. Волобуев, Экономическая политика Временного Прави­ тельства, Мо&ква 1у62, 1к. 392. - 114 - ber sundis Ajutist Valitsust minema sellele maksimaalselt radikaalsele sammule. Vaatamata osa kodanluse ja mõisnike vastuseisule ei jäänud Ajutisel Valitsusel muud väljapääsu* Kompensatsiooniks samadele kihtidele tõsteti aga vilja hin­ du 5 60 - 70 % võrreldes 1916. a. sügiseste hindadega, 6 Vaa­ tamata sellele oli üleminek viljamonopolile siiski positiiv- na nähe, mida oleks tulnud kõigi vahenditega ellu viia ja kaitsta.7 Koos monopoliseadusega anti välja ka "Ajutine määrus ко- halikest toitlusorganitest" О . Selle määrusega nähti ette luua kohtadel ülesostmis- ja jaotamisaparaat, kellel oleks lasu­ nud monopoli praktiline elluviimine ja samuti ka tootmise or­ ganiseerimine. Vastavalt määrusele tuli luua kubermangu, maa­ konna, linna ja valla toitluskomiteed. Kõik senised toitlus- komiteed, mis olid kohtadel eksisteerinud või organiseeritud varem, tulid reorganiseerida vastavalt uuele määrusele, üle­ venemaalise toitlusorganisatsiooni etteotsa seati Üleriiklik Toitluskomitee.9 Kriitiline olukord sundis Ajutist Valitsust tegema kat­ set iga hinna eest lahendada toitlusküsimust. Selleks oli va­ ja laialdast toitlusasjanduse riikliku reguleerimise süstee­ mi. Lenin ütles, et leiba "... võib saada, kuid mitte teisi­ ti kui selliste abinõudega, mis ei kummarda üapitali ja luaa- valduse pühaduse ees". 10 Kuid eraomanduse kallale Ajutine Va­ litsus muidugi ei läinud. 11. aprillil avaldas Ajutine Valit- 5 Sõda sundis tsaari-Venemaad kehtestama kindlaid hindu tjoai hduainetele, ta puuuvdiudse.s. Fakt eit lianvea ldkoandtar omlõlj u agtao ontemnidseeslte kjian ntiapribdiammiisselee koshõ­­ 6 П.В. Волобуев, op. eit., lk. 397. 7 V.I. Lenin. ÜKTK ja Moskva Nõukogu ühine istung, Teo­ sed, 27. kd., lk. 392. 8 ^*B, Волобуев, op. eit., lk. 399-4-00. osa, T° aPl.lIi.n nL j19a6š1t,š enlkko., NSV. Liidu rahvamajanduse ajalugu, II 563 10 V.I. Lenin. Kirjad kaugelt, Teosed, 23. kd., lk. 294. - 115 - sus määruse "Külvide kaitsmisest", milles garanteeriti mõis­ nikele nende maade "seaduslik" kaitse, rendimaksude saamine ja kahjude hüvitamine, mis on tekkinud "rahva rahutuste" ta­ gajärjel. 1"1 Seega kinnitusid Lenini sõnad Ajutise Valitsuse kohta: "Uus valitsus ei taha ära võtta mõisnikelt nende maad rahva kasuks, ta ei taha panna sõjaraskust rikaste peale. Sellepärast ta ei saa anda rahvale leiba."1 2 Toitlusprobleemi lahendamiseks oli Ajutisel Valitsusel kaks teed: 1 ) kas minna tagasi vabakaubandusele ja loobuda igasu­ gustest riiklikest reguleerimistest jaotamises ja tarbimises, või 2) seada sisse viljamonopol. 1yЪ Kolmandat teed ei olnud. Ajutine Valitsus oli sunnitud kahest teest valima masside survel radikaalsema. Viljamonopo- li kehtestamise ja toitlusküsimuse lahendamise üheks eesmär­ giks oli kindlustada sõja viimine "võiduka lõpuni". Uue toitlusorganisatsiooni loomine algas juba 1917» a. märtsi algul, kui Riigiduuma Ajutine Komitee ja Petrograd! TSN asutasid toitluskomisjoni. AIl "Eestimaa Kubermangu Teata­ ja" avaldas informatsiooni sellest otsusest 9. märtsil, tea- tades, et toitluskomiteed tuleb luua 15"Laiadel demokraatlikelalustel" ka maakondades ja valdades. ̂5. märtsil teatas Aju­ tise Valitsuse põllutõõmiaister telegraafi teel Tallinna lin­ napeale J. Poskale, et vastavalt valitsuse otsusele on talle üle antud kogu kubermanguvalit1s6u se asjaajamine, sealhulgaska Erilise Toitlusnõupidamise esindaja kohused1 *7. Samal 11 П.В. Волобуев, op. eit., lk. 391-392. V.I. Lenin, Seltsimeestele, kes vaevlevad sõjavangis, Teosed, 23. kd., lk. 328. П.В. Волобуев, 0p. eit., lk. 392. Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv (edaspidi ENSV RAKA), f, 42, nim. 1, sü. 108, 1. 57« "Эстляндские Губернские Ведомости", 1917, nr. 10, lk. 48. Л Eriline Toitlusnõupidamine loodi 1915* a. augustis ja tal oli esindajaid kõikides kubermangudes. 17 ENSV RAKA, f. 42, nim. 1, sü. 108, 1. 60 ja 61. - 116 - ajal avaldas põllutööministeerium üleskutse*, milles öeldi, et "Maa on vaja päästa... Vanad toitlusorgan 8id ehitatakseiiles teist moodi, võtke neist elavalt osa,"Л Kuidas nägi välja "teist moodi" ülesehitamine, seda näi­ tab juhis kubermangu toitluskomitee koosseisu moodustamise kohta. Sinna pidid kuuluma: 1 ) linna ühiskondlike omavalitsuste, 2) kohalike rajoonide tarbimis- ja jaotuskooperatiivide liitude, 3) kohalike Tööliste Saadikute Nõukogude või hoiukassa­ de ja tööliste ametiühingute, 4) talupoegade liitude 19ja kubermangu põllumajanduslikeuhisuste esindajad, 7 Komitee ülesandeks oli toiduainete ja esmaste tarbeainete arvelevõtmine, varumine ja jaotamine. Pärast kubermangude toitluskomiteede organiseerimist moodustati ka maakondade toitluskomiteed2 0 ning alustati toitluskomiteede loomist valdades. Kuna Eestimaa kubermangus ja sealhulgas ka Harjumaal seoses sõjaolukorraga oli toitlusolukord äärmuslikult terav­ nenud, asusid vaesemad inimesed paljudes valdades ammu enne ametliku juhatuskirja 21 saabumist ise organiseerima mitmesu­ guseid komiteesid, mis tegelesid toitlusküsimusega. Juba 4. aprillil valiti Saue valla "täidesaatev komitee". See 9- liikmeline komitee, mis valiti 10 maatamehe, 9 väikepõllupi- daja ja 9 mõisa esindajate poolt 22, otsustas läbi viia val­ las rahvaloenduse, võtta arvele kõik viljatagavarad ja neilt, kellel vilja on üleliia, müüa seda kindlate hindade järgi 10 ENSV RAKA, f. 42, nim. 1, sü. 108, 1. 8$ Sealsamas, lk. 58. 20 (vt. ENSHVa rRAjKuAm,a a f.T o4i2t,l usnikmo.m it1,e e süI. ko13o0s,o le1.k t3.o)imus 10. juunil 2*1 Juhatus kiri toitlusicomiteede organiseerimise karra koh­ ta saadeti valdadele laiali alles maikuu II poolel. Seega ve­ nliitsaatait mivsielnjia mkoankosp olkuiu ds.isseseadmisest kuni juhatuskirja laia­ 22 ENSV RAKA, f. 4813, nim. 1, sü. 6, 1. 163. - 117 - vilja vajajatele.2-5 Kohe pärast selle komitee valimisprotokolli saamist saatis maakonna miilitsaülem järelepärimise vallavalitsu­ sele komitee funktsioonide kohta. Pärast vallavalitsuse vas­ tust, milles teatati, et see "täidesaatev komitee on praegu vallas kui toitluskomitee tegev ..." 24, andis miilitsaülem korralduse see ümher valida ametliku juhatuskirja kohaselt2-*. Ka Nehatu vallpgas loodi toitluskomitee enne juhatuskirjasaabumist 7« mail. Sellesse komiteesse kuulusid "sauname- hed kui maatamehed, kellel on alla 3 tessatini27 põldu” Gustav Ojap ja Aleksander Säinas, peale nende veel käsitöö- line Toomas Messer ja kooliõpetaja Jakob Kivikas. 28 Ka see komitee ei saanud kaua sellises koosseisus tegutseda ja 23. mail valiti ta ümber vastavalt "Eestimaa Kubermangu Toitluskomitee" juhatuskirjale2 ̂valla toitluskomiteede asu­ tamise kohta.^ Millistena nägi ette valdade toitluskomitee­ sid see juhatuskiri ja millised ülesanded ta toitluskomitee­ de ette seadis? Valdade toitluskomiteede ette seati järgmised ülesan­ ded"̂ : 1) valla piirides toiduainete, loomatoidu ja hädava­ jalike kaupade tagavarade kindlakstegemine, 2) nende muret­ semine müügiks, 3) toiduainete kogumise ja vastuvõtmise kor­ raldamine, 4) toiduainete juurdeveo korraldamine, 5) elanike p2n5 ENSV RAKA, f. 4813, nim. 1, sü. 6, 1. 163.Sealsamas, 1. 164. 2-* Sealsamas. (Komitee valiti 23. mail ümber vastavalt juhatuskirjale.) 26 Sealsamas, f. 215, nim. 1, sü. 1, 1. 26. "Kiir" 10. (23.) mai 1917, nr. 38. 27 Tessatin (e. tiin) = 1,0925 ha. 28 ENSV RAKA, f. 215, nim. 1, sü. 1, 1. 26. 29 Sealsamas, f. 42, riim. 1, sü. 116, 1. 1 ja 2. Sealsamas, f. 215, nim. 1, sü. 1, 1. 26. 51 Sealsamas, f. 42, nim. 1, sü. 116, 1. 1. - 118 - I Tahvel JETahvel Varaneoliitilis(tpeõ hkjualotsuaus rLi.d e Jlaeavniikt sNaS Vj äLrgiii)d.u Euroopa-osas 1t ü-ü pnia rkvear-ataümüipkia kaesurlaaadm;i k3a a-s uslpaedr;r in2g s--t vüõüpiim alkierkauadm niakrav rau—b m; 4rü h—m ;u ra7a l-i -dlnäeäpnreis-idboenreit sir ührmü;h m;5 —8 v-o nlag.a —soukrasak ir ühkmu;l tu6u r—i karüahmma. Tahve Tahve.1 Ж Tahvel JE 0 I я. з Ц 1 i I 1------ 1 Tahvel Tahvel )ÜL 0 1 X 3 4 »_______I_______S----------L______ I Tahvel Tahvel ТУГ ja loomade arvu ja külvipinna suuruse kindlakstegemine, 6) produktide jaotamine kohalike elanike vahel kindlaksmää­ ratud normi piires. Valdade toitluskomiteedesse pidi kuuluma 11 liiget: 1 esindaja suurpõllumeeste32 hulgast, 2 esindajat väikepõllu­ meeste^ hulgast, 4 esindajat maatameeste hulgast, 3 esinda­ jat valla ühisuste ja väikepõllumeeste seltside poolt ja 1 esindaja valla äri- ja tööstusettevõtjate poolt. ^ Komiteede koosseis oli ilmselt kahjulik maatameestele. Seetõttu nõudis Rapla valla tööliste ja väikemaameeste (keh­ vikute) komitee 11. juunil 1917» a. uusi valimisi toitlus- komiteesse, et seal oleks kaitstud ka tööliste ja väikemaa- pidajate huvid. 35 Koosolekul sõna võtnud A. Kunnapuu ütles: "... Kahjuks ei rahulda see valimistesüsteem töölisi - kus jõukamate kihtide poolt 7 esitajat valitakse kuna töörahva poolt kõigest 4. Nii kujuneb moonamuretsemise komiteest hin­ dade kõrgelekruvimise komitee, nagu see mitmel pool juhtunud on."36 Juhatuskirjas märgiti, et valla toitluskomitee asutami­ ne toimub vallavalitsuste kaudu, kes kutsuvad kokku valimis­ koosolekuid. Koosolek on otsustusvõimeline kokkutulnud vali­ jate arvu peale vaatamata.3'* Asjaolu, et toitluskomiteede loomine toimus vanade reakt­ siooniliste vallavalitsuste kaudu, mille eesotsas seisis ta­ valiselt mõni hallparun, jättis oma jälje toitluskomiteede koosseisule. 28. mail peeti Kohila vallamajas toitluskomitee liikmete valimiseks rahvakoosolek, kus valiti toitluskomitees- se "maatameeste1* hulgast kooliõpetaja Liine Vilibert, tema 32 Suurpõllumeeste all on mõeldud mõisnikke„ nikke. Väikepõllumeeste all on mõeldud taluomanikke ja rent­ ^55 ENSV RAKA, f. 4-2, nim. 1, sü. 116, 1. 1.Sealsamas, f. 4697, nim. 1, sü. 5. 1. 5. 36 Sealsamas. ^ Sealsamas, f. 42, nim. 1, sü. 116, 1. 1. asemikuks kooliõpetaja Jaan Erne saks, samuti teisi samaseid "maatamehi" . Taolisi nähtusi esines ka teistes kohtades. Nii teatas ajaleht "Kiir” Häädemeestest Pärnumaal, et n... vallarahvaXsQ on alles endiste võimumeeste mõju all. Nendeesitajaks^7 on siin A. Luts, endine politseinik ja nüüdne hangeldaja, 4-k0es ka Pärnu maakonna tarbeainetekomitee liik- meks on..." Kodanlus oli huvitatud "jämedast otsast" toit­ luskomi teedes, et siis "seaduslikult" spekuleerida. Kuid toitluskomiteede loomine kui fakt iseenesest ei olnud juba meele järele taluperemeestele ja teistele sahkerdajatele- spekulantidele. Paljudes valdades venitati toitluskomiteede loomisega. 4, juunil Laitse vallas toimunud toitluskomitee valimiskoosolek otsustas koguni "leivavilja monopol tunnis­ tada mittevastavaks vallaelanike huvidele ja seega valla voitluskomiteed mitte valida" hA . Valla toitluskomitee vali- ti siin alles 16. juulil. 4.? Väärib märkimist, et paljudel juhtudel mõisnikud, kelle esindajad vastavalt juhatuskirja- le pidid kuuluma valla toitluskomiteesse, ei saatnud neid komitee valimistele ega ka komiteedesse, sest mõisatele kui põhilistele viljatootjatele (ja ka viljatagavarade säilita­ jatele) oli selliste komiteede loomine kõige ebameeldivam. Nii oli see Kohila^, Nehatu^, Kuma4-*, Anija vallas**6. Hiljem siiski (juunis-juulis) saatsid ka need mõisnikud oma esindajad toitluskomiteedesse, sest paljudel juhtudel valda­ de toitluskomiteed ouunasid rahva pahameele ja näljahäda just mõisate viljaaitade vastu. 38 ENSV RASA* f. 215, nim. 1, sü. 1, 1. 8. 29 s. t. esindajaks. 40 «Kür*, e. (21.) mai 1917, nr. 36, 41 ENSV EAKA, f. 215, nim. 1, sü. 1, 1. 19 (vt. ka 1.21). 42 Sealsamas, 1, 23. ^ Sealsamas, 1. 8. ^ Sealsamas, 1. 26, ^ Sealsamas. 1. 15» 46 Sealsamas, f. 42, nim. 1, sü. 139, 1. 5. - 120 - Vastavalt 25. märtsi viinamonopoli seadusele nähti et­ te. et toitluskomiteed valdades, linnades ja kubermangudes pidid arvele võtma viljatagavarad, kulvid 47' jne. selleks, et ♦’majapidamises tarvitusest ülejäävaid inimeste ja loomatoidu tagavarasid selgeks teha ja viinamonopoli seaduse määruste järgi riigi valitsemise alla võtta." Igale põllumehele lu­ bati jätta oma pere ja majapidamise jaoks tagavara kuni 1. sept. 1917. a.^s 1) 40 naela teri või 35 naela jahu ja 3 naela tangu kuus iga inimese kohta; 2) tööhobusele a 8 nae­ la kaeru või segavilja iga raske tööpäeva kohta. Seemendami- seks jäeti iga tessatinl täiskülvamiseks (puudades):^50 Sort Käsitsi MasinategaLaialt Reas Rukis, nisu, suur oder, herned 12,5 10 7,5 Kaer, segavili, maaoder 15 12 9 Peale kõige selle jäeti igaks juhtumiks majapidamisse veel 10 % kogu kindlaksmääratud viljast ja loomatoidu taga­ varadest, Peale vilja- ja loomatoidu tagavarade kindlaksmää- ramise nähti ette ka kartulitagavarade arvelevõtmine. 51 Vil­ jatagavarade arvelevõtmine oli toitluskomiteede üheks põhi­ ülesandeks. Viljatagavarade arvelevõtmine pandi komisjonidele, kes ̂Vt. "Eestimaa Kubermangu Toitluskomitee juhatuskiri vilja tagavarade arvelevõtmiseks" (RAKA, f. 215, nim. 1, sü. 5, 1. 2-3); А. Кöõrna, op. eit., lk. 160. 48 ENSV RAKA, f. 215, nim. 1, sü. 5, 1. 2. ^ v50 Sealsamas • 5 1 Sealsamas , 1. 3.Sealsamas. 16 - 121 - pidid koosnema kahest liikmest, kusjuures üks liige pidi olema maatamees.32 Kuna vilja arvelevõtmine toimus tavaliselt suusõnalise küsitluse teel ja arvelevõtjad olid toitluskomi- teedes istuvad kulakud või mõned teised valla hangeldajad, siis ei kajastunud üleskirjutuslehtedel kaugeltki õige olu­ kord. Ka mõisnike viljatagavarade arvelevõtmine toimus mõis­ nike või mõisavalitsejate suusõnaliste andmete järgi. Vasta­ vates Harjumaa valdade viljatagavarade arvelevõtu kokkuvõte­ tes kajastub äärmiselt suur vilja puudujääk, mis ulatub kok­ ku üle mitmekümne tuhande puuda.33 Kuna alates 1917* &• kevadest valitses toiduainetest te­ rav puudus, oleks tulnud asuda viljatagavarade arvelevõtmise­ le kohe pärast viljamonopoli väljakuulutamist. Tegelikult aga juba toitluskomiteede eneste loomine võttis aega. Põhi­ liselt jõuti viljatagavarade arvelevõtmisega lõpule alles juuli alguseks. Ainult mõnes üksikus vallas viidi see töö kiiresti lõpule. Nii oli see Riisipere vallas, kus seda alus­ tati 28. mail ja lõpetati j. juuniks. Vald jaotati siin 16 jaoskonda, igas jaoskonnas teostasid üleskirjutust üks toit­ luskomitee esindaja, k ü l a k u b j a s ja m i i l i t , Töö löpUl konstateeriti, et vilja puudujääk on 14 377 puudarc^c Ka Kuivajõe vallas sooviti arvelevõtmist kiiresti lõpetada ja selleks kutsuti väljastpoolt komiteed appi m i i l i t - s a m e h i . - '5 6 Seega võeti siis mõnes kohas kodanlik miilits ja isegi külakupjad appi. Iseloomustades külakodanluse ja miilitsa koostööd kirjutas "Kiir" märtsi lõpul: "Kurnajate viljalaod on vaja üles otsida... Läbiotsimisi hakkab miilit- savägi korraldama. Pannakse miilitsasse aga endised politsei­ 52 ENSV RAKA, f. 215» nim. 1, sü, 5. 1. 2, 33 Sealsamas, 1. 6-29. ^ Sealsamas, sü. 2, 1. 53* Sealsamas, 1. 54. 36 Sealsamas, 1. 76. - 122 - nikud, nagu kodanlased seda soovivad, siis see "miilits” küll palju midagi jandus ei ole."̂5'7 üles ei leia. Ega vili ometi keelatud kir- "Kiire" kartus läks täide. Paide linnavo­ likogu oli pannud miilitsa etteotsa koguni endise politsei juhtk5o8nna, kellelt aga rahulolematu rahvas relvad ära võt-tis.*^ Piirissaa ku kaupmeest Les• rel ta5h9eti miilitsa etteotsa seada kohalik-kinitvy jt. Vastavalt miilitsa koosseisule kujunesid ka vilja arvelevõtmise tulemused sellisteks, et ei leidunud peaaegu ühtegi valda Harjumaal ja icüllap ka ko­ gu Eestimaal, kus oleks olnud vilja ülejääke. Samal ajal aga paljud taluperemehed ja mõisnikud, öeldes, et neil üle normi vilja ei ole, mida võiks müüa riigile kindlate hindade alu­ sel, varjasid viljatagavarasid ja spekuleerisid nendega, sest hinnad "mustal turul" pidevalt tõusid. Paljud maatame- hed, mõisatöölised jt, kannatasid aga nälga, seda enam, et nende arv Põhja-Eestis oli suhteliselt suurem kui mujal Ees­ tis.60 Mida siis tegid toitluskomiteed maal selle olukorra pa­ randamiseks? Kuidas nad tulid oma ülesannetega toime? Nagu ülalpool vaatlesime, andis viljatagavarade arvelevõtmine ne­ gatiivse bilansi.61 Niisugusel juhul ei jäänud toitluskomi- teele muud üle kui pöörduda pidevalt abistamispalvetega maa­ konna toitluskomitee poole vajalike toiduainete hankimiseks väljastpoolt. Nii sai Harku vald augustikuu jooksul maakon­ na toitluskomiteelt 500 puuda jahu, mis jagati ära elanike vahel.^ Kuna sellest kõigile ei jätkunud, siis otsustati veel jahu tellida. Selle peale vastas Harjumaa Toitluskomi­ tee, et Harku valla jaoks rukkijahu ei ole. Valla toitlus- 57 "Kiir", 28. märts (10. aprill) 1917, nr. 6. kumentideS uujra Smaottesrijaalliisdtel ikko gOukmtioko,b rTiarlelviolnnut 1s9i5o7o,n Elek.s ti7s9,* Do­ Sealsamas, lk. 96-97. 60 Vt. A. Kõõma, op. eit., lk. 92 g61p Vt. EHSV HAKI, f. 215, nim. 1, sü. 5, 1. 6-29. Sealsamas, sü. 2, 1. 16. - 123 - komitee leidis, et Harku valglxas mingeid viljatagavarasid po-le, mida võiks rekvireerida ja kui maakoxma toitluskomitee jätab palve täitmata "... on rahva seas rahutusi karta ja Hsirku valla toit6l5uskomitee ja toitlusamet 64 peavad oma tege- vuse lõpetama." ̂26. okt. toimus Harku vallamajas rahvakoos­ olek, mis oli pühendatud toitlusküsimusele* Tehti teatavaks andmed sügisese viljasaagi kohta^: talirukis - 7 749 puuda suvirukis - 768 " nisu - 800 " oder - 7 300 " kaer - 3 660 " See teeb iga inimese peale vallas kuni uue lõikuseni 2 puuda 3 naela rukist ja nisu kokku ja 1 puud 30 naela oti‘i. Samas mainiti ka, et juba praegu saavad 1600 valla inimest linnast tšekileiba. Koosolek võttis vastu resolutsiooni, milles öeldakse^: 1) möödaläinud lõikuse saadusi jätkub kõigi valla ela­ nike jaoks vaevalt paari kuu jaoks; 2) juba praegu hulk inimesi nälgib; 3) igasugusele vilja rekvireerimisele vallas tuleb vaada­ ta kui tegevusele, rais elanikke näljasurmale lähendab# Samas otsuses pöördutakse ka valla põllupidajate poole, et need, kellel on veel vilja tagavaraks, annaksid selle vaba­ tahtlikult valla toitluskomiteele. Kuid kas vallas oli katast­ roofiline olukord? 2. nov. teatati valla toitluskomitee koos­ olekul, et Otto Praks Vaila külast ei olevat maha teinud ru­ 6645- ENSV RAKA, f. 215, nim. 1, sü. 5, 1.18.Toitluskomitee jooksev asjaajamine pidi vastavalt "Ju- hatuskirjale" seisma toitlusamet! õlgadel. Toitlusamet pidi kdoiod snteimnag i4ma tlaii vkmaelsitt,u dk uosljeumuar etso italmuestik omeistiemee esj uhjaa tuasseesttä.itja pi­ 65 ENSV RAKA, f. 215, nim. 1, sü. 2, 1. 18. ö6 Sealsamas, 1. 24. Sealsamas. - 124 - kist, mida ta toitluskomitee käest sai seemneks. Sõrve kü­ last Hiire talust leiti läbiotsimisel $0 puuda rukkeid ja 20 puuda otri, arvati aga, et seal lõikus hoopis suuremat saaki oli andnud.66 Varsti saadi ka teada, et Habersti mõi­ sa maa pealt saadud rukkid (umbes 200 puuda) Tallinna veda­ nud ja seal oma maja pööningule ära peitnud. Pärast nende teadete saamist komitee otsustas "... asja lähemal vilja­ tagavara6d9e üleskirjutamise puhul parema tähelepanemise alla võtta." 7 Sügisest viljatagavarade arvelevõtt70u aga ei suude-tud veel isegi oktoobri keskpaigas alustada.' Anija valla toitluskomitee otsustas juba septembri keskpaiku alustada viljatagavarade sügisest üleskirjutust, 71 kuid isegi oktoob­ ri keskpaigaks polnud see töö veel lõpetatud ja seetõttu tu­ li "... käsutähtede väljaandmist Anija mõisa pääle jätkata niikaua kui arvelevõtmine taludes lõpetatud." Toitluskomitees istuvad peremehed ei rutanud oma vilja­ tagavarade arvelevõtuga. Vili püüti ära peita või vallast välja viia. 2. okt. teatati Kloostri valla toitlusameti koot olekul, et Risti mõisa valitseja tahtvat ilma toitluskomitee teadmiseta 1.000 puuda rukist Tallinna viia, kuigi samal ajal valitses vallas suur puudus viljast. nx Hiljem, novemb­ ris saadi teada, et Risti mõisast ikkagi müüdi rahvale vil­ ja 3. ja 4. novembril ilma toitluskomitee teadmata, ilma vastava loata ja kõrgete hindadega, kusjuures nisu hind oli isegi 12 rbl. puud.^ Nehatu vallas pandi 27. nov. ühes peres toime läbiotsi­ mine ja leiti 10 kotti leivajahu, 1 kott kruupe ja 2 tünni sulatatud rasva.^ Novembris, kui Vihterpalu vallas viidi 68 ENSV RAKA, f. 215, nim. 1, sü. 2, 1. 26. 69 Sealsamas, nim. 2. sü. 2, 1. 26. 7° Seälsamas, 1. 22. 7' 1 Sealsamas, 1. 6. Sealsamas, 1. 9 p. (=pöördel). Sealsamas, f. 42, nim. 1, sü. 139, 1. 132. 7^5 Sealsamas, sü. 194, 1. 27.Sealsamas, sü. 139» 1* 165 p. - 12ft - läbi viljatagavarade arvelevõtmise kontroll, leiti, et mõned kohapidajad olid vilja ära peitnud ja peale selle esines veel teisigi seaduserikkumisi toitluaküsimuse alal.76 Oktoobris sai Harku valla toitluskomitee teada, et mõ­ ned mõisavalitsused olid valla toitlusametist mööda minnes endale terved vaadid petrooleumi hankinud.77 Seega ei lask­ nud kohalikud mõisad ega mõningad tarbeainetega kauplejad end häirida toitluskomitee olemasolust vallas. Valdade toitluskomiteed kasutasid tavaliselt erakaup­ meeste teeneid toiduainete väljajagamisel« Nii oli see ka Harku vallas, kus augustis ja septembris saadud suhkur anti kaupmees Hans Hiie78 kätte. Tolleaegne erakaupmees oli aga end ammu paljastanud kui liigkasuvõtja. 30. juulil toimunud Kurna valla toitluskomitee koosolekul märgiti, et "... ole- masolevad poodnikud rahva usaldust ära ei teeni...797 Kuid mitte ainult poodnikud ei lisanud oma protsenti kauba hinnale, vaid seda tegi ka toitluskomitee, kelle tava­ liseks juurdehindluseks oli 5 - 7 %. Peale selle tuli ostjal tasuda veel veokulude, kadude jm. eest, mis tõstis vastava tarbeaine Ыппя tunduvalt kõrgemale ja tekitas õigustatud nurinat toitluskomiteede tegevuse vastu. 7* augustil protes­ teerisid Bapla alevi töötajad ja ümberkaudsed maatainimesed oma toitluskomitee tegevuse vastu, süüdistades teda hindade tõstmisest "Meie toitlusamet, nagu ta end armastab nimetada, toimetab Õige omavalitsuse 80 toonis.* Juuli keskpaiku anti... rukkijahu 4,60 rbl. puud, täna, 7. aug. anti aga juba 7 rbl. puud. Naabri vallas Raikkülas müüdi enne 4,25 rbl. guud, nüüd 5,50 rbl. puud."®1 Sdasi mainitakse protestis, ^ et 76 BHBV ВАКА, f. 42, nim. 1, sü. 139, 1. 49. 77 Sealsamas, f. 215, nim. 1, sü. 2, 1. 22. 78 Sealsamas, 1. 11 ja 20. 7^ Sealsamas, f. 215, nim. 1, sü. 10, 1. 31. 80 Mõeldud isevalitsust* Q81p EHSV ВАКА, f. 4697, nim. 1, sü. 5, 1. 15. tud üleÄ P1r0o0t easltliksi,r jamgias, oonn k ierkjsluitkautlutd k7.o gua ugsuüsüt ials etjaa tvuadr Ruasptlaa­ - 126 - "Toitlusametis istuvad kõige jõukamad isikud ja ka need, kellel kõike küll on ning ihkavad suuremat hinda oma vilja eest nagu kahe mõisa rentnik Rechtlich, veskipidaja Mart Maantee, suurekohapidaja Jüri Viikberg, köster Wilip Schütz-. Mitte rahvas ei valinud neid sinna toitluskomiteesse, vaid üks väike osa jõukama klassi esindajatest. Tuleb uued vali­ mised läbi viia, et maatamehed saaks enamuse selles ametjJsP® Oma vastuses ülalmainitud protestile põhjendas Rapla toitluskomitee, miks on rukkijahu hind Raplas nii kõrge (puud 1,25 rbl. kallim kui Tallinnas). Selle hinna pidavat 1,25 rbl. võrra kallimaks tegema maakonna toitluskomitee pro8t4sent, kaubastusühieta protsent, loomulik kadu, vedu jaa-ma jne. Seega oli moonamuretsemiskomiteest tõepoolest saa­ nud hi8n5dade kõrgelekruvimise komitee, nagu ennustas A. Kün- парuu . 29. aug. esitasid Rapla elanikud uue kaebuse, süüdis­ tades toitluskomiteed selles, et ta oli jahusaadetise välja jaganud Rapla kaubatarvitajate ühisuse kaudu ja seetõttu pi­ di iga ostja tasuma ühistu kasuks 35 kop. puudalt. 86 Uuesti nõudsid elanikud toitluskomitee ümbervalimist.®'7 Mitmel juhul valla rikkamad mehed, olles kas toitlusko­ mitee liikmed või kaupmehed, pakkusid toitluskomiteele oma kapitale, kaupluse- ja laoruume, kuid muidugi vastava tasu eest. Nii mainiti Koiga valla täiskogu koosolekul 6. aug., et valla toitluskomitee esimees Saks ostab oma rahaga toit­ luskomiteele määratud jahu välja ja arvestab seepärast iga­ le jahupuudale 17»5 kop. müümisel lisaks. Koosolek tunnis- tas selle liigkasuvõ—t miseks ja otsustas Saksa tagandada.QO Toitluskomiteele. Protesti koostajad nähtavasti ei teadnud, et 2. aug. tõsteti Kubermangu Toitluskomitee poolt rukki­ jahu kindlaid hindu. Rukkijahu puud, mis enne maksis 3»50 mribln.e, õmõankessitsa s pälrõapslitk u2.l t aruga.h va5 ,7u5s krub lv.i ljKaimnodnloaptoel ihsisned.ade tõst­ 83 EfsNSmvV RpaAiKtAa,. f,. 469!7 , nim. 1 , sü. 5, 1. 15. Sealsamas, 1. 19. 85 Sealsamas, 1. 5# j" Sealsamas, f. 42, nim. 1,. sü. 139, 1. 197. ' SSeal88 ealssaammaass., 1. 87 ja 88. - 127 - 24-, juulil protesteeriBid Kuivajõe valla elanikud selle vas­ tu, et toitluskomitee esimees jaotas saabunud jahu oma poest välja ebaõiglaselt.8^ Rahva majanduslik olukord halvenes järjest. Toitlusko­ mi teed aga ei suutnud ära teha midagi otsustavat lihtrahva olukorra parandamiseks. Esmajärgulistest tarbeainetest, eri­ ti jahust, tunti puudust paljudes kohtades. Nii nentis Kuiva­ jõe valla toitluskomitee 15* juulil, et suur osa elanikke on ilma leivajahuta^5. Anija vallas otsustas toitluskomitee an­ da 16. sept. August Bachfeldtile loa toitluskomitee nimel väljastpoo3.t valla piire vilja osta tingimusel, et sissetoo­ dav vili jääb toitluskomitee kontrolli alla.-̂ 1 Selle asemel, et midagi resoluutsemat ette võtta, pöör­ dusid toitluskomiteed p a l v e t e g a mõisnike ja ta­ lumeeste poole, et nad müüksid oma liigse vilja komiteedele. Nii oli see näiteks Kohila vallas, kus toitluskomitee tegi 21. aug. otsuse mõisatest järele kuulata, kas ja kui palju iga mõis saab rukkeid müQü?a. Samas määrati ka rukki ajutisekshinnaks 6,45 rbl. puud.y 26. okt. pöördus Harku valla rahva­ koosolek valla põllupidajate poole palvega, et kui neil na- i;uke vilja tagavaraks on, seda v a b a t a h t l i k u l t toitluskomiteele anda.^ Olukorras, kus toitluskomiteed olid anujate-abipalujate osas, võisid mõisaomanikud ja talupere- raehed vilja müüa ja võisid seda ka mitte müüa. Vtljamüügi asimeeeks tingimuseks oli viijamüüja poolt dikteeritud hin­ dade vastuvõtmine toitluskomitee poolt. 19. augustil toimunud Kehtna valla toitluskomitee koos­ olekul määrasid Keava ja Kehtna mõisate esindajad rukkile binnaks 5*50 rbl. puud.^*- Vihterpalu vallas nägi toitluskomi- 89 ENSV RAKA, f, 42, nim..1, süf.139, 1. 150. Sealsamas, f. 215» nim. 1, sü. 2, 1. 42 Sealsamas, 1, 5. Sealsamas, f, 42, nim. ,1, sü.,139, !• 118* ^ Sealsamas, f, 215, nim. 1, sü. 2, 1. 24. Sealsamas, 1. 33* - 128 - tee ette aellise korra, et vii Jaost ja tasus kohe viljamüü- jale vilja hinna ja lisaks valla toitluskomitee protsendi, siis ise protsendiraha toitluskomiteesse tuues.^ Milleks üldse siis siin toitluskomitee? Ainus tee, kuidas rahvas vilja oleks saanud, oli revo­ lutsiooniline tee* 16. sept. Anija valla toitluskomitee koos­ olekul märgiti, et "... kuna talupidajate vili arvele võtma­ ta oli ja keegi vabatahtlikult vilja ei müü, puudustkannata­ vaid, aga keda hea hulk oli viljatähti saama ilmunud, lärmi t- sema hakkas, isegi v ä g i v a l l a g a ä h v a r d a ­ d e s , siis ei jäänud toitlusametil muud nõu üle kui käsu- tähtede väljaandmist mõisa peale jätkata vaatamata kuberman- gu toitluskomitee keelu peale*" Rahvas sai küll vilja, kuid väga kõrge hinna eest. Juba 19* aug. seati Anija vallas ruk- ki väljajagamise hinnaks 6 rbl. puud, millele tarbijal li­ sandusid veel jahvatuskulud*^ ja toitluskomitee protsent. Kõrvuti ieiva puudusega kerkis üles piima saamise prob­ leem. 30. juunil võttis Eestimaa Kubermangu Toitluskomitee oma istungil vastu resulutsiooni "Eestimaa kubermangu elani- nlke varustamise kohta piima ja piimaproduktidega".Selle järgi kavatseti linnade ja linnaliste asulate piimapuudust leevendada sel teel, et kinnitada nende juurde kindlad rajoo­ nid, mis peaksid varustama vastavat keskust. Kindlate hinda­ de traditsiooni kohaselt soovis Eestimaa Kubermangu Toitlus­ komitee, et neis punktides oleksid piimale ja piimasaaduste­ le määratud kindlad hinnad. Need tuli määrata vastavalt maa­ kondade toitluskomiteede ettepanekutele. 11. aug. teatas Keila Toitluskomitee, et alevis on suur piimapuudus. Selle kõrvaldamiseks hakati K0e0ila mõisast rahva-le piima muretsema, makstes 32 kop, toobi Л eest. Selle hin- EN8V RAKA, f. 215, nim. 1. sü* 2, 1. 24. ГГ Sealsamas, 1. 5» 97 Sealsamas, 1. 3» yatami9s°h i3n1.n akasu g.2 5k kionpn.i ta(sv eHsai-r jujma atau Tuolietvleusksiatmeest) le(auru- ja mootor ja i v3a5j akhoup .j ah- läbi.küsitluse jvaehsvkalttuesst)a,k siodlel ekso heteal.nevalt viinud valdades 99 ERSV RAKA. f. 215» nim. 1, sü. 8, 1. 2. 100 Tallinna toop = 1,087 liitrit. 17 - 129 - naga andis mõis piima vaid 4 päeva ja lubas piima müümise lõpetada liiga odava hinna tõttu. Selle ärahoidmiseks ot­ sustas toitlusamet hakata maksma mõisale 37 kop. piimatoobi eest.^^ 15. aug. teatas Kõnnu valla Toitluskomitee, et "hinda­ sid piima ja selle produktide peale teha ei või, sest et või hind isegi Tallinna turul kindlaks määratud ei ole, aga ko­ halikud elanikud odavamalt kui Tallinna turul piima ega sel- le saadusi ei müü". "102 Eapla valla toitlusamet aga teatas 25. juulil: "Komitee, silmas pidades, et kindlate hindade läbi maal turg piimasaadustest tühjaks jääks, nii et alevi elanikkond ja maata inimesed tähendatud toiduainetest ilma jääks, o t s u s t a s k i n d l a i d h i n d a s i m i t t e s o o v i t a v a k s t u n n i s t a d a *0^5 Tuli välja nii, et toitluskomiteed, selle asemel, et võidelda kindlate hindade elluviimise eest, mis oli ju toit­ luskomiteede peaülesanne, rikkusid neid ise, tunnistades sel­ lega oma jõuetust. Seetõttu mõisnikud ning taluperemehed ei arvestanud toitluskomiteesid kui asutusi, kuna nad ei suut­ nud lõpetada hangeldamist. Külakodanlus peitis oma vilja ja spekuleeris järjest tõusvate hindade olukorras, lõigates suuri kasumeid ning ei arvestanud üldse valla toitluskomitee palveid ega nõudeid. Anija valla toitluskomitee koosolekul 2. sept. mainiti, et vallast veetakse salamahti vilja välja. Võitluseks selle vastu "... o t s u s t a t i k u u l u t u s e d v ä l ­ ja p a-1n n a , et seda ainult toitluskomiteede kaudu te- ha tohib" 04. Samaaegselt vilja väljaveoga lubati A. Bach- feldti valla toitluskomite poolt valda vilja osta. 105 e nimel toitluskomiteele väljast- v 11001? ENSV RAKA, f. 215, nim. 1, šü. 1, 1. 7.Sealsamas, 1. 9» Sealsamas, 1. 12. л ryi Sealsamas, su. 2, 1. 4. Sealsamas, 1. 5* - 130 - Kõik sellised nähtused tekitasid paljudes kohtades väl­ japääsmatu olukorra. Ajaleht "Kiir" kirjutas: ""Sabad näita­ vad ära, et seni, kuni valitsuse tüüri juures kapitalistid seisavad, kellele toiduainete hinna tõusinine kasulik, elu­ kallidus ... suureneb. Sabasid võib ainult sel teel ära kao­ tada, et terve valitsusvõim rahva enese kätte, teda esitava- te tööliste ja sõjaväelaste nõukogude kaudu läheks" *1 OS* 13.- 15» aug. toimunud Eesti maatameeste konverentsil öeldi: "Kõi­ ge suurem viletsus on maatöölistel leiva (vilja) ostmise pä­ rast. Vilja söödavad peremehed ja mõisnikud loomadele. Toit­ luskomi teed seisavad enamjagu peremeestest, kaupmeestest, möldritest ja mõisarentnikkudest koos."^^ Konverents nõu­ dis: igas vallas toitluskomitee liikmete valimised läbi viia üldise, ühetaolise, otsese ja salajase hääletamise teel. Eda­ si pidas konverents vajalikuks tugevdada sidet toitluskomi­ teede vahel, toitluskomiteedele aga tehti kohustuseks määra­ ta toiduainetele kindlad hinnad, samuti määrata kindlaks toiduainete alammäär inimese kohta jne.Л QQ Kõikidele oli selge, et kohalikud toitluskomiteed on en­ nast kompromiteerinud. 11. sept. tegid Kohila vabriku tööli­ sed avalduse kubermangu komisjonile, milles märgiti, et kuna töölisi ähvardab nälg, siis tuleks vabriku- ja mõisatöölised eraldada kohalikust toitluskomiteest ja lubada neil organi­ seerida omaette toitluskomitee^09. Töölised nägid ainsat väl­ japääsu näljast sellise toitluskomitee loomises, mis oleks suutnud anda neile leiba ega oleks arvestanud eraomanike hu­ ve. Senised toitlusasutused ei olnud millegagi oma olemas­ olu õigustanud. Oktoobri algul teatas Harjumaa toitlusamet Eestimaa Kubermangu Toitlusametile, et Järvakandi, Nehatu ja Kirna-Kohatu valla toitluskomiteed on oma tegevuse lõpetanud 1' 07' "Kiir" 30. mai (12. juuni) 1917, nr. 52' S28u4u.r Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon Eestis, lk. 108 Sealsamas, lk. 284-285. 109 ENSV RAKA, f. 42, nim. 1, sü. 139, 1. 120. - 131 - ja et selle põhjuseks oli valdade toitluskomiteede võimetus muretseda valdade elanikele toiduaineid, mis kutsus neis valdades esile suure rahulolematuse 110. Samas palus Harju­ maa toitlusamet nõu, k a s m a k s a b ülaltähendatud valdades e n a m t o i t l u s k o m i t e e s i d u u e s t i v a l i d a , k u n a l ä h e m a l a j a l t o i t l u s k o m i t e e d n i i k u i n i i ä r a k a o t a t a k s e ja nende ülesanded kohalikele omava­ litsustele antakse. * • * Nii nagu tsaari- Venemaa, nii ei suutnud ka Ajutine Va­ litsus enda poolt väljakuulutatud toitlusprogrammi täita. Hästi iseloomustas tolle aja toitluspoliitikat eesti kodan­ luse esindaja J. Hünerson, kes ütles: "Toiduainete müümise vabadus lõpetati ära ja hakati rahva toitumist riiklikult korraldama, riik aga aja11s1 asja väljapääsemata korratusse,nälg oli silmaga näha". Toitluskatastroofi oleks võinud ära hoida. Ajutise Va­ litsuse käsutuses olid kõik abinõud võitluseks nälja vastu, kuid "... neid vahendeid ei võeta tarvitusele ainult seepä­ rast, ... et nende teostamine riivab käputäie mõisnike ja kapitalistide ennekuulmatuid kasumeid" 112. Ei olnud teist väljapääsu näljast kui talupoegade ja maatameeste ühine väljaastumine koos linnatöölistega mõisni­ ke ja kapitalistide vastu, kuna teisiti "... ei ole võimalik vilja kätte saada rikastelt, seda nende sabotaažist hoolima­ ta välja vedada, äraostetud ametnike ja kasusid kokkuajavate kapitalistide vastupanu murda ja ranget arvestust luua. Seda on tõestanud "demokraatia" toitlusasutuste ajalugu, miljoneid 11 0i ENSV EAKA, f. 42, nim. 1, sü. 139, 1. 59.ЛЛ J. Hünerson. Kolm nõudmist, Tartu 1917, lk. 7. V.I. Lenin. Ähvardav katastroof ja kuidas selle vas­ tu võidelda, Teosed, 25. kd., lk. 302. - 132 - kordi kapitalistide sabotaaži üle k a e v a n u d , v i n g u n u d , p a l u n u d "demokraatia" toit- lusaskelduste ajalugu" 113. 113 lk. 179—18V0..I . Lenin, Kiri seltsipeestele, Teosed, 26 kd.,* VENE-ROOTSI LÄBIRÄÄKIMISED STOLBOVO RAHU EEL. V. N a a b e r . 27. veebruaril 1617. a. Venemaa ja Rootsi vahel sõlmi­ tud Stolbovo rahul on tähtis koht nende kahe riigi omavahe­ liste suhete ajaloos. Esiteks tegi see lõpu 1609. a. alanud Rootsi interventsioonile Venemaal ja aitas kindlustada Vene­ maa riiklikku iseseisvust Poola kallaletungide vastu, tei­ seks aga sai rahuleping aluseks Vene-Rootsi suhetele lähema­ te aastakümnete jooksul, mis üldiselt kandsid sõbralikku ja heanaaberlikku iseloomu. л Enne lepingu lõplikku vormista­ mist tuli aga pooltel jõuda kokkuleppele mitmetes vaidlus­ alustee küsimustes ja lahendada hulgaliselt kahe maa vas­ tandlikest huvidest tingitud probleeme. Neist põhiliste lä­ hem vaatlemine ongi käesoleva artikli ülesandeks. Nõukogude historiograafias on see teema seni veel täi­ esti k2äsitlemata. Ainuke monograafia Stolbovo rahu eellookohta pärineb 18.57» aastast ja on käesolevaks ajaks jõud­ nud juba täiesti vananeda. Selles on liiga palju tähelepanu pühendatud ebaolulistele probleemidele ja esineb ka faktili­ si vigu. Seetõttu on artikli koostamiseks kasutatud peami­ selt allikmaterjale, milledest esmajärjekorras tuleb mainida TRÜ Teadusliku Raamatukogu käsikirjade osakonnas asuvat "De la Gardie arhiivi". T. See on osa ühe tuntuima Rootsi aadli­ ̂ Vt. V. Naaber. Vene-Rootsi suhted 1617.-1634. a. Aja- looalaseid töid, UTÜ Ajalooringi kogumik, Tartu 1962, lk.78- ЮЗ. „ * Н.П. Лыжин, Столбовский договор и переговоры ему предшествованштгет СПб. 1857. Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslik Raamatukogu, De la Gardie arhiiv, kd. A1, A2, C. - 13'+ - suguvõsa - krahvide De la Gardiede perekonnaarhiivist, mis kuni 1848. aastani asus De la Gardiede mõisas Emmastes ja see- järel toodi Tartu Ülikooli raamatukokku. IL Arhiivil on suur väärtus nii Rootsi ja Baltimaade kui ka Venemaa XVI-XVII saj. ajaloo uurijaile, kuid seni on seda väga vähe kasutatud. Trükitud allikatest on parimaks läbirääkimistel viibi­ nud Madalmaade vahendajate aruanne oma valitsusele.^ Aruan­ ne on koostatud suure põhjalikkusega ja annab üksikasjaliku ülevaate läbirääkimiste esimesest etapist. Oma positsioonilt olid Madalmaade saadikud rootsimeelsed, mida tuleb antud al­ lika kasutamisel arvesse võtta. Rahuläbirääkimiste lõppjärgu kohta leidub materjali K. Jakobovi poolt avaldatud publikat­ sioonis.^ Üht-teist käesoleva teema seisukohalt huvipakkuvat leidub ka Rootsi Teaduste Akadeemia poolt välja antud Rootsi tolleaegse kantsleri Axel Oxenstierna kirjavahetuses.^ See on mahukas publikatsioon (kokku 17 köidet), kuid Vene-Rootsi läbirääkimisi puudutab vaid tähtsusetu osa seal avaldatud kir­ jadest. Stobovo rahulepingu enda tQekst on avaldatud’Vene keds-ririigi seaduste täielikus kogus". XVII saj. algul elas Venemaa üle tõsiste siseraskuste perioodi. Talurahva üha suurenev ekspluateerimine ja osali- IL Johannes Lossius. Die Urkunden Grafen de Lagardie in den Universitätsbibliothek zu Dorpat, Dorpat 1882, lk. VIII. Донесения нидерландских посланников о их посольстве в Швецию и Россию в 1615 и 1616 гг. Сообщено из Нидерландского Государственного Архива, изданы А.Х.Беком. "Сборник имп. Рниуяс)с коßго исторического Общества", Т.ХХ1У, СПб 1878.I»Донесе­ "ЧтенияК *в йигоушб.° в'«О бРщоессстивея ии сШтвоерцииия и в дрпееврнзоосйт епйо лРоовсиснеи й.сХкУиЛ хв пекраи, московском университете", кн. 111, Москва 1897. <7 ling. URtgikisfnkaa nsalf eKroenng lA xeVli ttOexrehnesttsiemas skrifter och brefvex- A(kAaxdeel miOexne nasftdi.e mIa, s bdb.r e2f,v eaxfldi.n gI)l.j , bdH.i st5,o rSiteo-cockhh oAlnmt i1q8u9i6t,e1t8s9-3 lл пooоJл* 8,ПЖ ? е собрание законов Российской империи, т. 1, СПб. -УУу selt 1601. - 1603* a. viljaikaldus ning nälg teravdasid äär­ museni klassivõitlust, mis väljendus arvukates talupoegade ja linnaelanikkonna ülestõusudes. Rahva rahulolematust Bo­ ris Godunovi valitsuse vastu püüdsid ära kasutada Poola suur- magnaadid, kelle käsilane Vale-Dimitri I asus 1604. a. sõja­ retkele eesmärgiga saada Vene tsaariks. Siitpeale liitub Ve­ nemaad haaranud sotsiaalmajandusliku kriisiga ka poliitiline kriis. Soodsat momenti otsustas kasutada ka Venemaa teine naa­ ber - Rootsi, kes juba aastasadu oli hellitanud plaane Ve­ ne loodealade vallutamiseks. Suurtes heitlustes XVI saj. II poolel ei olnud ta seda eesmärki täielikult saavutanud ja nüüd otsustas kuningas Karl IX katsetada uuesti. Oma osa män­ gis siin ka asjaolu, et Poola-Rootsi uniooni vastu peetud võitluste jätkuna oli Rootsi 1600. a. alates sõjajalal Poo­ laga ja seetõttu oli Rootsi huvitatud vastutegutsemisest Poola edusammudele Venes. Sobivaimaks vormiks Vene siseasjadesse vahelesegamiseks oli sõjalise abi pakkumine Poola vastu, sest sel teel avanes võimalus saata Venemaale Rootsi väed. Kuna Venemaa valitse­ vad ringkonnad ja tsaar Vassili Suiski kartsid pöörduda rah­ va poole, nägid nad välismaises abis ainust pääseteed. 1609.a. veebruaris sõlmitigi Viiburis leping, mille järgi Rootsi pi­ di toetama Venemaad 5000-mehelise väeüksusega ning saama sel­ le eest Käkisalmi linna ja maakonna.9 Kuigi rootslased algul tõepoolest abistasid Vene vägesid, muuhulgas ka Moskva vabas­ tamisel poolakate piiramisrõngast, heitsid nad juba varsti pärast Vassili äuiski kukutamist bojaaride poolt 1610. a. kõrvale liitlase aaski ja alustasid avalikku interventsiooni Venemaal. 1614. a. lõpuks olid Rootsi väed Jakob De la Gar- die juhtimisel allutanud peaaegu kogu Loode-Venemaa - Nov­ gorodi, Staraja Russa, Porhovi, Tihvini, Laadoga, Pähkinä- 9 Очерки истории СССР, Период феодализма, конец ХУ в. - начало ХУП в. под ред. А.Й.Насонова, Л.В.Черепнина, A.A. Зи­ мина, Москва 1955, 1к. 564 - 566 (=0черки). - 136 - linna (Oreseki), Käkisalmi (Keksholm, Korela) Jaal, Kopor- je, Ivangorodi ja Oudova (Gdov). Tekkis isegi plaan ühendad? dünastiliste sidemete kaudu kogu Venemaa Rootsiga«. Nimelt esitasid Novgorodi bojaarid ja kaupmehed 1612. a. kandidaa­ diks Vene troonile uue Rootsi kuninga Gustav II Adolfi (1611- 1632) venna Karl Filipi, Viimane asuski teele Venemaale ja 1613. a. septembris vandusid vastu saadetud Novgorodi saadi- kud talle Viiburis truudust. 11 Täielikuks õnnestumiseks oli selline üritus siiski liiga utoopiline. Juba 1613. a. veeb­ ruaris oli Vene tsaariks valitud Mihhail Fjodorovits Roma­ nov, Uue valitsuse esimeseks ja tähtsamaks ülesandeks sai maa puhastamine välismaistest vallutajatest. Sõjast ja laosest kurnatud Venemaale käis üle jõu võit­ lus korraga kahe suurriigi vastu ning seetõttu tuli vähemalt ühega neist sõlmida rahu. Kohe pärast troonile asumi st saa­ tis Mihhail Fjodorovits saadikud Saksamaale, Madalmaadele, Prantsusmaale, Inglismaale ja Taani ning palus neilt abi rel- vade ja raha näol, samuti kaasaaitamist rahu sõlmimisele.12 Vahepeal muutus rootslaste olukord Venemaal üha eba­ kindlamaks. Rootsi vägede omavolitsemine ja rahvale peale­ pandud suured maksud tekitasid rahulolematust vallutatud alade elanikkonnas, üha suurema ulatuse võttis partisanilii­ kumine, eriti Tihvini ümbruses. 1615. aastaks oli rahva võitlus omandanud sellise ulatuse, et Rootsi väejuhatusele sai selgeks: sõjalise jõu abil Novgorodimaad enese käes hoi­ da ei õnnestu.1* Ka oli Rootsi vägede moraalne seisukord kartustäratav. Välismaised palgasõdurid soovisid küll sõja jätkamist, kuid olid liiga ebakindel element. Rootslastest sõdurid mõtlesid aga ainult koju tagasipöördumisele,14 10 Очерки, 1к. 567, B.A, Бочкарев» Шведско-русские отношения в смутное время и осада TT61RJf!ri615 года, Псков 1916, 1к. 10, 12 НЛ* Лыжин, op. eit., lk. 8. 15 Очерки, lk. 601. 14 Н.Ц. Лыжин, op. eit. lk. 23-25. 18 - 137 - Sõja jätkamise ohtlikkust üldriiklikust seisukohast vaa­ delduna on kirjeldanud Rootsi kantsler Axel Oxenstiema oma kirjas riiginõunik Henrik Horaile 23. aprillist 1614. a. Kantsler märgib, et riigil on vähe raha, kuid see-eest palr- ju võlgu. Naaberriikidest on enamik Rootsi vaenlased, ülejää­ nud aga petlikud sõbrad. Kindla rahu või vaherahu sõlmimise­ le Poolaga pole lootagi, kuna Poola kuningas Sigismund III ei loobu oma pretensioonidest Rootsi troonile. Pidada sõda üheaegselt nii Venemaa kui Poola vastu on aga võimatu, pea­ legi kui olukorda võib kasutada Rootsi vana vaenlane Taani. Seepärast on Oxenstiema arvates parimaks lahenduseks rahu, sõpruse ja liidu sõlmimine Venemaaga Rootsile kasulikel tin­ gimustel. Selleks näeb ta ette kaks teed: esiteks veenmine diplomaatilisel teel, teiseks sundimine sõjalise jõu abil.15 Seega näeme, et nii Venemaa kui ka Rootsi huvid nõudsid lõpu tegemist aastaid kestnud sõjaseisukorrale. Venemaale, kelle riiklik iseseisvus oli ikka veel ohus, oli rahu sõlmi- mine loomulikult vajalikum, kuid ka Rootsit ähvardas sõja jätkamine ebameeldivate tagajärgedega ja seepärast püüdis ta kinnistada seniseid saavutusi soodsa rahuga. Rääkides Vene-Rootsi suhetest, ei tohi unustada ka tei­ si Euroopa riike, kes kaugeltki mitte osavõtmatult ei jälgi­ nud sündmusi Ida-Euroopas. Euroopas oli tollal küpsemas konf­ likt ühelt poolt Habsburgide, Rooma paavsti ja neid toetava Poola, teiselt poolt protestantlike riikide ja Prantsusmaa vahel, mis mõni aasta hiljem - 1618.a. viis Kolmekümne­ aastase sõjani. Seetõttu ei näinud protestantlikud riigid kuigi meelsasti, et Rootsi kui nende potentsiaalne liitla­ ne jääks seotuks sõjaga Venemaa vastu. Hoopis soovitavam näis neile kõigi Rootsi jõudude koondamine Poola vastu. Pea­ legi ei suhtunud enamik Euroopa riike üldse heatahtlikult Rootsi agressiivsetesse plaanidesse Venemaa suhtes. Inglis­ maad sidusid Venemaaga vanad kaubandussuhted ja see tegi ta ^ Axel Qxenstiernas brefvexling, afd, I, bd. 2. lk. 179-181. - 138 - soosivaks Vene huvidele# 16 Taani nägi Bootsis oma kõige oht­ likumat võistlejat Läänemerel ega vpinud seetõttu sümpatisee- rida viimase püüetele laiendada oma valdusi Soome lahe ääres. Ka Saksa riigid vaatasid umbusuga Rootsi vallutustele Vene­ maal. Vaid Madalmaad soovisid Rootsi tõusu, lootes seega nõr­ gendada Hansa Liitu ja Ta1a7nit, kuid ka neid sidusid Venemaa-ga kaubanduslikud huvid, ' Kui Mihhail Fjodorovits•i läkita­ tud saatkond jõudis Madalmaadesse, võeti see väga soojalt -vas­ tu ja avaldati täielikku valmisolekut aidata kaasa rahu sõi- mimisele Rootsi ja Venemaa vahel. Samme rahuläbirääkimiste alustamiseks võttis ette ka Rootsi valitsus, örebro riigipäev 1614, a, palus kuningat mõjutada Vene valitsust rahu sõlmimisele. Gustav Adolf tegi­ gi seda, tegutsedes nii oma väepealiku Evert Horni kui ka vä­ lisriikide kaudu,^9 1615« &« algul saatis Hom Novgorodist Moskvasse saadikud, et need Novgorodi elanike nimel veenak­ sid tsaari alustama rahuläbirääkimisi. Saadikuil õnnestuski saavutada tsaari nõusolek, 20 5« märtsil 1615. a. saadetud vastuses tundis Vene valitsus juba huvi tulevaste läbirääki­ miste konkreetse aja ja koha vastu, paludes sellest teatada.2"1 Välisriikidest astus esimesed sammud läbirääkimiste va­ hendamiseks Inglismaa. 5* jaan. 1614. a. saatis kuningas James I Vene saadiku palvel Gustav Adolfile kirja, milles ta pakkus selleks o2m2a teeneid. 3, märtsil teatas Gustav Adolfoma nõusolekust. Siiski ei usaldanud Rootsi inglasi küllal- ---- л A 'G'. *DroTsen. Gustaf Adolf, bd. I, Leipzig 1869,lk.85. H.П, Лыжин, op. cit., lk. 15, 13 Донесения, lk, UV. lk. -Konu.ng Gustaf II Adolfs skrifter, Stockholm 1861, 119 120 ^ Г.А, Замятин, К вопросу об ивбрании Карла Филиппа на русский првстбл 11611-1616 гг,), Юрьев 1913, 1к. 197-138. ^ Н.Н, Банташ-Каменский* Обвор внешних сношений России (по 1800 год)!“ ^ — 1УГЯ55Ш 1902; 1к. 147. ^ В.А, Кордт, Очерки о сношении Московского государст­ ва с Рвспублийбй Соединенных Нидерландов до 1631 г. Отчет Альберта Вурха и Иогана Фелтдруля о посольстве их в Россию в 1630 и 1Б31 г., СПб. 1902, 1к. СХХХУ - СХХХУ1. - 139 - daselt, et tulla vastu nende püüdlustele olla ainsateks vahen­ dajateks.2 ̂Sama aasta aprillis esitas Rootsi saadik Haagis generaalstaatidele palve saata Madalmaade esindajad rahulä­ birääkimistele ja sai ka jaatava vastuse.24 Madalmaade vahendajad Reynout van Brederode, Diderich Bass ja Albert Joachimi asusid teele 25. augustil 1615. a.2 ̂ Juba aasta varem, 2. augustil 1614. a., oli Arhangelskisse saabunud James I saadik John Merrick. Nagu madalmaalastel, nii oli ka temal ülesandeks peale läbirääkimiste vahendamise saavutada Vene valitsuselt uusi kaubanduslikke privileege. Merrick tegutses ägedalt Madalmaade kui Inglismaa peamise kaubandusliku võistleja vastu, püüdes Vene valitsusele tões­ tada, et Inglise kuningas oma autoriteediga suudab ka üksi lahendada Vene-Rootsi tül2i7küsimused.26 Rootsi suhtes oli tavaenulikult meelestatud, sest Rootsi oli ju Madalmaade ava­ lik lätlane (liit sõlmiti 1614. a.). Olles juba varasest noorusest peale elanud Venemaal, tundis ta hästi Vene olusid ja tal oli ka mõju sealsetes valitsevates ringkondades. See­ tõttu hindasid teda ka rootslased, kuid juba algusest peale polnud neil ta vastu usaldust.2® 21. märtsil 1615. a. sõitis Merrick Moskvast välja ja võeti 23. mail rootslaste poolt piiril vastu.29 Siitpeale said läbirääkimiste ettevalmistused juba kiirema käigu. Pii­ rilt suundus Merrick Narva, kus kohtus kuningas Gustav Adol­ figa.^0 Viimane oli saabunud siia selleks, et juhtida 2 ̂G. Droysen. op. eit., lk. 86. 24B.A. Кордт, op. eit., lk. СХХХГ-СХХХП. 2 ̂Донесения, lk. 14. 26B.A. Кордт, op. eit., lk. CXX-CXXIII. G. Droysen. op. eit., lk. 85. 28 Н.П* Лыжин, op. eit., lk. 19-20. 29 НЛ. Бантыш-Каменский, op. eit., lk. 147. НЛ. Лыжин, op. cit.I lk. 28. - 140 - isiklikult suurt sõjakäiku Pihkva vastu. Juba 1614. a. sügi­ sel oli kuningal plaan alustada Pihkva piiramist, kui vene­ lased ei nõustu Rootsile kasuliku rahuga.^1 Nüüd, ootamata ära läbirääkimiste algust, tahtis ta oma plaani teoks teha. Merrick püüdis kuningat veenda sellest sammust loobuma, kuna Rootsi võivat läbirääkimiste kaudu saavutada rohkemat kui sõ­ jaga. Gustav Adolf andiski järele, lubades mitte alustada Pihkva piiramist enne 20. augustit. Samuti määras ta Rootsi volinikud (komissarid) rahuläbirääkimistele. zp Pärast kohtu­ mist Gustav Adolfiga läks Merrick Novgorodi ja saatis sealt Moskvasse Thomas Smith!, et veenda tsaari viivitamatult asu- ma läbirääkimistele. ЪЪ ̂Smith saabus Moskvasse 21. juulil ja sai siin nõusoleva vastuse. Vene valitsus pakkus läbirääki­ miste pidamiseks mingit kohta Staraja Russa ja Ostaškovo va­ hel, mida hiljem tuleb täpsustada.^* Vahepeal siirdus Gustav Adolf Narvast sõjakäiguga Pihk­ va alla. Oma kirjas 2. augustist tõotas ta siiski mitte rün­ nata 3l5inna enne, kui on saanud teateid läbirääkimiste käi- gust. Ka Rootsi volinikele tegi ta ülesandeks veenda ve­ nelasi, et ta Pihkvale kallale ei tungi.3^ Vaatamata kõigile lubadustele piirasid rootslased 30. juulil Pihkva 16 000 me­ hega ümber. 15» augustil alustasid nad tormijooksu, kuid tä­ nu Pihkva kaitsjate kangelaslikule vastupanule jäi linn val­ lutamata. ̂ Gustav Adolfi selline reetlikkus äratas nördimust mitte ainult venelastes, vaid ka Inglise saadikus John Merrickis. 31 c.M, Соловьев, История России с древнейших времен кн. У, т. 9 - ГО/ Иойсва 1961, 1к. 77. 32 Н.П. Лыжин, op* eit., lk. 28-29. 33 Sealsamas, lk. 29. die ki5r4i DeG n^lat aGva Arddoilef ialrehi iv,. kadu.g . С,19 1 611. . 12a2., Jakob De la Gar­5 55 Н Л ЛЫЖЖН» op. eit., lk. 230. 3^ Sealsamas, op. eit., lk. 29. 37 СЛ. Соловьев, op. eit., lk. 77-78. - 141 - Kirjas 12. septembrist Vene volinikele (kes 9* augustil olid saabunud Tihvinisse) nimetas ta kuninga teguviisi sõ- namurdlikuks ja lisas: "Aga niipalju kui ma nende (s. o. rootslaste - V.N.) juures olen olnud, õigust olen ma nende juures vähe leidnud". -58 Gustav Adolfi üritust ei kiitnud heaks ka Rootsi peamine esindaja läbirääkimistel Jakob De la Gar- die. 5. septembrist pärinevas kirjas juhtis ta kuninga tähe­ lepanu Pihkva piiramise ebasoodsale mõjule rahuläbirääkimis­ te käigule. Venelased võivat mõelda, et Rootsi peab läbirää­ kimisi vaid silmakirjaks ja valmistub tegelikult hoopis uu­ teks vallutusteks. Sellisel juhul võivad nad lõpetada suht­ lemise rootslastega ning sõlmida rahu ning liidu Poolaga, mis oleks Rootsile äärmiselt ohtlik. Kõige selle tõttu soo­ vitab De la Gardie mitte jätkata Pihkva piiramist enne, kui pole selgunud, millise pöörde võtavad läbirääkimised. ̂Min­ gil juhul ei tohiks aga ette võtta uut tormijooksu. Siinkohal'kerkib üles küsimus, miks õieti Gustav Adolf pärast kauakestnud ettevalmistusi rahuläbirääkimisteks asus piirama Pihkvat. Vaevalt on alust oletuseks, et kuningas ka­ vatses jätkata eelmiste vallutuste seeriat. Selle vastu rää­ givad juba eespool toodud Rootsi valitsuse kaalutlused, sa­ muti polnud ka Venemaa enam see ühtse keskvõimuta, lagunema kippuv riik, nagu enne 1613* a. Rootsil polnud ka vajadust sõjaliste aktsioonide abil sundida Venemaad rahu sõlmimise­ le, kuna asjad selles suunas juba arenesid. Seega jääb üle vaid võimalus, et Rootsi valitsus, kavatsemata küll sõda jät­ kata, püüdis enne rahuläbirääkimiste algust kindlustada oma positsioone Pihkva vallutamisega ja dikteerida Venemaale kar­ mimaid rahutingimusi. Oma voliniku kaudu sai Vene valitsus peatselt teada rootslaste sõnamurdlikust kallaletungist. Nagu nähtub tsaa­ ri kirjast Merrickile 1615. a. oktoobris, avaldas see Mosk­ 58 Н.П. JjgEJffl, op. eit., lk. 230. De la Gardie arhiiv, kd. A 2, 1. 638. - 142 - vas väga rusuvat muljet ja pani Vene valitsuse isegi kahtle­ ma edasiste läbirääkimiste otstarbekuses. Siiski palutakse Merrickit es4i0algu veel kohale jääda ja tegutseda Vene huvi- de kaitseks. Merrick oligi juba selles suunas samme astu­ nud. 20. septembril kirjutasid Rootsi komissarid Gustav Adolfile, et Merrick nõuab loobunist Pihkva piiramisest ja Rootsi vägede lahkumist, vastasel kor4r1al ei võivat ta vastu-tada läbirääkimiste kordamineku eest* Oma vastuses 28*sep- tembrist arvas kuningas, et senikaua, kui pole kindel, kas läbirääkimistest üldse midagi head välja tuleb ja kas Pihk­ va piiramine sellele suureks takistuseks on, polevat erilist põhjust lahkuda. Et aga ei võiks väita, nagu ei võtaks Root­ si valitsus Inglise vahendaja sõnu üldse kuulda, peavad ko­ missarid teatama Merrickile, et kui ta suudab viia tsaari või Vene volinikud nii kaugele, et rootslased saaksid mingit tunnistust Venemaa valmisolekust rahu4l2e "õiglastel" tingimus-tel, siis on ta nõus tagasi tõmbuma. 1 7* oktoobril lahku­ sid Rootsi väed tõepoolest Pihkva alt. Siiski polnud selle põhjuseks soov tulla vastu Inglise vahendaja nõudmisele, vaid uued sõjalised ebaõnnestumised - äpardus ka teine tormijooks linnale 12. oktoobril^ - ning haiguste levik sõjaväes, mille ule kunangas kaebas juba oma 28. oktoobri kirjas*44 Vahepeal aga arenes läbirääkimisteks valmistumine oma rada. 28. septembril saabusid Vene volinikud Ostas• kovosse 45 ja algas ettevalmistav kirjavahetus nende ning Rootsi komis­ saride vahel, kes viibisid4 6Novgorodis. 22. septembril jõudisNarva Madalmaade saatkond, mis jagunes siin kaheks: Brede- 40 Н,П. Лыжин, op. cit., lk. 241-242. 4^2 De la Gardie arhiiv, kd. А2, 1, 459*Sealsamas. ^ B.A. Бочкарев, op. cit., lk. 15. ) \ 1\ De lau ~ GardL 1i "e * " 'arhiiv, kd. A2, 1. 459. ^ Axel Qxenstiernas brefvexling, afd. II, bd. 5, lk.82. 46 Донесения, lk. 22-25. - 143 - rode ja Base siirdusid kohe Novgorodi, Joachimi koos Rootsi kantsleri Axel Qrenstiernaga aga Gustav Adolfi juurde Pihkva alla»47 Vestluses Oxenstiemaga kuulis Joachimi sellest, et kuningal on kavas "ausate ja õiglaste" rahutingimuste järgi nõuda Venemaalt Novgorodimaa tagasiandmise eest 7 miljonit riigitaalrit, Käkisalmit ja kõiki mereäärseid linnu. Kui Joa­ chimi küsis, milliseid linnu nimelt mereäärsete all mõeldak­ se, sai ta vastuseks, et selle kohta on Rootsi komissaridele antud täpsed instruktsioonid ja et Rootsi valitsuse eesmär- giks on Venemaa läänemerelt hoopis eemale tõrjuda.48 Instruktsioon (memoriaal), millest oli juttu, pärineb 13. oktoobrist 1615. a. ja kujutab endast üht tähtsamat mei] kasutada olnud dokumenti rahuläbirääkimiste kohta. Selle jär­ gi pidid Rootsi volinikud läbirääkimiste algul vihalt kaits­ ma Gustav Adolfi "seaduslikku" õigust Venemaa, eriti Novgo­ rodimaa valitsemisele ja nõudma kõigi rootslaste poolt hõi- vatud linnade jäämist Rootsi valdusse. J Vaevalt võis Rootsi valitsusel olla tõsiseid lootusi sellise ennekuulmatu nõud­ mise vastuvõtmiseks Venemaa poolt. Pigem paistavad need ole­ vat teadlikult ülespuhutud esialgsed tingimused, millede suu­ remast osast loobumiselgi jääks järele küllalt palju. Seda tõendab instruktsiooni järgnev osa, mis on välja töötatud hoopis põhjalikumalt ja millest saadikutel on keelatud taga­ neda. Nimelt peavad komissarid sel puhul, kui Vene volinikud ja Inglise ning Madalmaade vahendajad otsustavalt keelduvad esialgsete nõudmiste rahuldamisest, järele andma ja "kahju- tasuks" nõudma venelastelt rea tingimuste täitmist.50 Territoriaalsete ja rahaliste nõudmiste osas näeb inst­ ruktsioon ette kolm varianti: 1) Venemaa maksab Rootsile 3 aasta jooksul 10 miljonit 47 Донесения, lk. 48. 48 Sealsamas, lk. 57-59« 49 De la Gardie arhiiv, kd. A1, 1. 93 Р» Sealsamas, 1. 93-94. - 144 riigitaalrti ja loovutab igaveseks ajaks Tayssma ning ko- gu maa-ala Systerbäcki ja punkti vahel, mis asub 4 miili^5 1 Neevast Pähkinälinna poole Laadoga ääres (s. o. kogu Karja­ la maakitsuse). Peale selle peavad venelased lammutama Ivan- gorodi kindluse ja mitte ehitama ühtki uut kindlust Narvale lähemale kui 3 miili* Kui venelased peavad 10 miljonit rii­ gitaalrit paljuks, võivad komissar5i2d äärmisel juhul alanda-ia summa 7 miljoni riigitaalrini. 2) Juhul, kui ka see summa on Vene volinikele vastu­ võtmatu, tuleb neile tagastada ainult Novgorod, Staraja Rus- sa, Porhov ja Laadoga, kontributsioonist pääsemise eest aga kaotab Vene valitsus kõik õigused Pähkinälinnale, Koporje- le, Jamile, Ivangorodile, Oudovale ja Somi vallale. ^ 3) Kui ka see ettepanek ei peaks venelastele meeldima võivad nad maksta 3 miljonit riigitaalrit ja loovutada Päh­ kinälinna, Koporje ja Täyssinä, kusjuures Ivangorod tuleb lammutada.54 Esimese ja kolmanda variandi vastuvõtmise korral peab Venemaa seniks, kui kogu kontributsioon on välja makstud, jätma rootslastele pandiks kõik nende käes olevad alad. ̂ Igal puhul jääks Rootsile Käkisalmi, mis loovutati Vassili Suiski poolt 1609. a. Viiburi lepinguga.^ Kui avaneb või­ malus, võivad Rootsi volinikud taotleda ka Koola poolsaart^7 mis avaks tee Põhja-Jäämerele ja võimaldaks takistada Vene­ maa kaubandust Arhangelski kaudu. Nagu näeme, olid Rootsi valitsuse poolt esitatud tingi­ mused sellised, mida julgesti võib nimetada röövellikeks. 51 Vana rootsi miil = 10,7 km. De la Gardie arhiiv, kd. A1, 1. 94-95. ^54 Sealsamas, 1. 95« 55̂ Sealsamas. Sealsamas. ^57 Sealsamas, 1. 94.Sealsamas, 1. 96. 19 - 145 Mis puutub esimesse ettepanekusse, siis võis Rootsi valit­ sus, arvestades Venemaa äärmist majanduslikku kurnatust, vaevalt loota sellise oma aja kohta astronoomilise summa saamist 3 aasta jooksul. Hoopis tõenäolisena näib, et inst­ ruktsioonis nähakse ettekavatsetult ette algul tohutu kont- ributsiooni nõudmine, et siis selle tagasilükkamise korral nõda suuri maa-alasid. Eriti kasulik Rootsile oleks kolman­ da tingimuse vastuvõtmine venelaste poolt, sest see annaks nende kätte peaaegu kogu Soome lahe ranniku ja ka 3 miljo­ nit taalrit. Raha aga oli Rootsil tollal tungivalt vaja seo­ ses Älvsborgi luna maksmisega Taanile. Kuna kogu summa väl­ jamaksmiseni jääksid ülejäänud linnad pandiks, oleks Rootsil head võimalused soodsa juhuse avanemisel alustada uut agres­ siooni» Juhul, kui Venemaa ei suuda kontributsiooni tähtajaks tasuda, nägi instruktsioon ette kõigi pantlinnade ülemineku Rootsi igaveseks omanduseks5.8Ivangorodi lammutamine, mida nõutakse esimeses ja kolmandas tingimuses, oli rootslaste seisukohalt väga tähtis, sest oli ju Ivangorod Narva üheks põhiliseks konkurendiks kaubanduse alal. Rootslased olid küll keelanud kauplemise Ivangorodiga, kuid polnud suutnud seda täielikult ellu viia. Ivangorodi kaubanduse pinnal tek­ kis palju tülisid Rootsi valitsuse ja välismaa kaupmeeste, eriti inglaste vahel. Viimased taotlesid isegi laoõigust Ivangorodis, mis oleks mõjunud Rootsi Soome lahe äärsete linnade kaubandusele. 59' Peale territoriaalsete ja rahanduslike nõudmiste on instruktsioonis ette nähtud ka teisi nõudmisi. Kõigepealt tuleb märkida artiklit, mille kohaselt Vene valitsus peab uuesti avama Rootsi kaubahoovi Novgorodis ning avama need ka Pihkvas ja Moskvas, samuti lubama Rootsi kaupmeestele ja saadikutele vaba läbisõidu Kaasani, Astrahani ja kõigi Vene maade kaudu Idamaadesse. 60 Just artikli viimane osa - läbi- ^ De la Gardie arhiiv, kd. A1, 1. 95» 59 A. Soom, De ingermanländska städema oeh freden i Stolbova 1 6 1 - "Svio-Estonica" 1936, Tartu 1936, lk. 35« 60 De la Gardie arhiiv, kd. A1, 1. 94 p. - 146 - sõit Idamaadesse - on eriti tähtis, kuna see oleks andnud võimaluse tohutuid tulusid toovaks kaubavahetuseks Pärsia, India jt. Idamaadega maismaa kaudu. Seetõttu olid Lääne-Eu- roopa riigid juba varem taotlenud analoogilisi privileege, aga seni asjata* Instruktsiooni ülejäänud artiklite järgi peab tsaar kin­ nitama 1595* a. Täyssinä rahu ning loobuma enese ja oma jä­ reltulijate nimel Liivimaa sissevõtmisest oma tiitlisse. Sa­ muti ei tohi ta tarvitada tiitlis Karjala nimetust. Kogu rel­ vastus ja sõjamoon tagasiantavaist Vene linnadest tuleb ve- nelaste endi abiga välja vedada.fA Kokkuvõttes oli instruktsioon selline, et isegi Rootsi komissaridel tekkis kahtlus selle elluviimise võimaluse suh­ tes* Nii näiteks kirjutasid nad kantsler Axel CGcenstiernale ja väi6tPsid, et Novgorodi olevat Rootsil küll võimatu säili-tada. Oma vastuses 15* novembrist 1615* a. arendas kants­ ler edasi instruktsioonis sisalduvaid ideid ja annab huvita­ va pildi Rootsi valitsevate ringkondade ettekujutusest Vene- Rootsi suhete kohta. Nimelt olevat Venemaa naaber, keda ei või usaldada, kuid kes oma võimsuse tõttu on kardetav mit­ te ainult Rootsile, vaid ka paljudele teistele riikide­ le. Nüüd olevat ta aga õnneks laostunud olukorras ja polevat mitte Rootsi huvides teda uuesti jalule aidata. Venemaaga tu­ leb teha rahu - miski polevat Rootsile vajalikum, kuid võima­ likult kasulikel tingimustel. See on seda kergem, et rahu vajab ka Venemaa ise, kuna tal on äärmiselt raske sõdida kor­ raga kahe riigiga. Oxenstierna on veendunud, et Venemaa püüab esmajoones sõlmida rahu just Rootsiga, kuna esiteks pole vas­ tuolud Vene ja Rootsi vahel nii suured kui Vene ja Poola va­ hel, teiseks aga on Poola rahutingimused Venamaale veel ras­ kemad kanda kui Rootsi omad. Poola ei anna mingil juhul ta­ gasi Smolenskit ja võibolla ka teisi maid, mis nende lähe- ^ De la Gardie arhiiv, kd. A1, 1. 94 p. ^ Axel Qxenstieraas brefvexling, afd. I, bd. 2, lk. 245. - 147 - duse tõttu Moskvale on Venemaale raskemad kaotada kui roots­ laste poolt nõutavad alad. Kõige selle tõtt63u peab ta võima-likuks saada suuri järelandmisi Venemaalt* v Kuigi Vene ja Rootsi volinike kirjalik suhtlemine oli alanud juba 1615* a. septembri lõpus, kulus mitu kuud, enne kui võis aset leida nende isiklik kohtumine. Põhilisteks takistajateks läbirää­ kimiste kohesele algamisele olid lahkarvamused mõlema maa va­ litsejate tiitlite ja kohtumise koha suhtes. Tiitlite küsi­ mus oli XVII saj. diplomaatilises suhtlemises väga tähtis, kuna see oli seotud valitseja prestiižiga ja ta võimu tunnus­ tamisega üksikute alade üle. Sobiva koha valik läbirääkimis­ teks oli tähtis just varustamise seisukohalt, arvestades tol­ leaegseid transpordiolusid ja saatkondade suurust. Kui lõpuks lepiti kokku Dederino küla suhtes, teatasid Rootsi komissarid rahuldusega Gustav Adolfile, et nad ei teinud mingeid järele­ andmisi venelastele, kuna Dederino on täpselt poolel teel Staraja Russa ja Ostaskovo vahel ning venelastel on sinna sama raske provianti toimetada kui rootslastelgi. ülalmainitud vaidluste tõttu toimus volinike kohtumine alles 11. jaanuaril 1616. a. Dederinos* 65 Rootsi poolt olid kohal Jakob De la Gardie, Arved Tönnesson ja Mäns Martensson,6 6 venelaste poolt vürst Daniel Mezetski, aadlik Aleksei ГZпjuzin ja djakid Mikolai Novokštšenov ning Dobrlnja Semjonov. ' Juba oma esimeses pöördumises vahendajate ja Rootsi volinike poole teatasid venelased, et tsaar on nad saatnud selleks, et saa­ da tagasi kõik Rootsi poolt haaratud maad ja linnad, samuti 246-250. Axel Oxenstiernas brefvexling, afd. I, bd. 2, lk. 64» Г,Вв> Форстеи, Балтийский вопрос в ХУ1-Х.УП столетиях (1544 - 1648 > t li, СПб 1894*̂ lk. 140. Staraja Russa oli hõivatu65̂d rootslaste poolt,Ostaskovo aga venelaste valduses. Axel Qxenstieraas brefvexling, afd. I, bd. 2, lk.257. 66 Донесения, lk. 159-160. ^ Sealsamas, lk. 167* - 148 - kõik tsaari tulud ja rahvalt riisutud rahad.68 Teisel istungil 14. jaanuaril esitasid venelased Root­ si komissaridele otsese järelepärimise - kas neil on kunin­ ga poolt volitus anda see kõik tagasi ja maksta kinni sõja- kulud. Vastuseks tõstis De la Gardie esile rootslaste teened: kuigi sel ajal kui poolakate peajõud olid seotud Venemaal, oleks Rootsi võinud edukalt jätkata sõda Liivimaal, võtti3 ta kuulda Vassili šuiski palvet ja saatis Venemaale oma väed, mis sundisid Novgorodi, Porhovi ja teised linnad uuesti alis­ tuma šuiskile ja vabastasid Moskva piiramisest. Sellele ole­ vat aga venelased vastanud tänamatusega, makstes vaid kol­ mandiku lubatud rahatasust (32 000 rublast) ja jättes üle andmata Käkisalmi. ^ Venelased omakorda süüdistasid roots­ lasi reetmises Klušino all,^ millele viimased vastasid, et seal reetsid ainult saksa palgasõdurid. Lõpuks jõudsid roots­ lased Karl Filipi õiguste juurde Novgorodi ja kogu Venemaa valitsemisele, kuna novgorodlased olevat talle risti suudel­ nud, ja nõudsid venelastelt ta võimu tunnustamist. See vihas­ tas V7e1ne volinikud lõplikult välja na nad lahkusid istun-gilt. Samalaadsed vaidlused jätkusid ka 15. jaanuari isturb gil, kus Rootsi pool esmakordselt andis mõista maade tagasi­ andmise võimalusest vastava hüvituse eest.^2 Et lõpetada viljatud tülid ja viia läbirääkimised asja­ likumale pinnale, otsustasid vahendajad ajada asju kummagi poolega eraldi ja palusid neid avaldada oma tingimused, mil­ listel nad on nõus sõlmima rahu. Ilmnes, et poolte nõudmised on peaaegu lootusetult kokkusobimatud. Rootslased kuulutasid, et nad jäävad rahule vaid siis, kui saavad kogu Novgorodi 68 Донесения, lk. 213. 70 Seal•samas, lk. 228-229.Klusino lahingus 24. juunil 1610. a. läks osa Root­ nsei vpäaeldg apsuõrjuasvtäaetsit. üle poolakaltk.e p5o46o.le, mille tagajärjel Ve­Очерки, 71 Н.П. Лыжин. op. eit., lk. 39-42. 72 Донесения, lk. 231-232. - 149 - vürstiriigi (ka selle osa, mis on veel vallutamata) ja isegi sel juhul ei loobuvat kuningas oma õigustest Vene troonile. Venelased jäid endiste nõudmiste juurde ja pretendeerisid peale selle veel Käkisalmile ja osale Liivimaast,^ 1 7* jaanuari istungil, enne Rootsi volinike tulekut, teatasid venelased vahendajaile poolakate tõsisest lüüasaa­ misest ja rahuläbirääkimiste algusest Smolenski all. Tsaar ei tahtvat Poolaga küll enne rahu teha, kui ta pole saanud teateid asjade käigust Dederinos, aga kui ta seda teeb siis käivat rootslaste käsi halvasti,' Ka vaidluste käigus Root­ si komissaridega hirmutas Vene pool neid Vene-Poola liidu võimalikkusega ja märkis ka, et Taani kuningas õhutab pide­ valt Vene valitsust sõjaks Rootsi vastu. Vaidlused kestsid kogu päeva, kuid kumbki pool mingeid järelandmisi ei teinud?-* Vahendajad nägid, et sellisel kombel asi paigast ei nih- ku. Seepärast nõudsid nad, et mõlemad pooled esitaksid järg­ misel päeval kirjalikult oma rahutingimused. Vahendajad vaa­ taksid need läbi ja toimiksid siis oma äranägemise järgi. Nii tehtigi. Vene poole tingimuste kohaselt "loovutab'.* tsaar Rootsile Tallinna, Padise, Toolse, Vasknarva, Porkuni^ Koluvere, Lihula ja Vigala kindlused Llivimaal (s. t. Vanar Liivimaal), see-eest aga peab Rootsi andma tagasi kõik val­ lutused Venemaal. Karistuseks liidulepingu murdmise ja laos- tamiste eest peab Rootsi loovutama veel Narva, Rakvere ja Paide ning тякятд kahjutasu (selle suuruseks määrati järgmi­ sel päeval 3 miljonit rubla'* ). Äärmisel juhul on Vene valit­ sus nõus loobuma Rakverest ja Paidest; Narvast aga mitte.^ Rootslased esitasid üksikasjalise nõudekirja, kus märgi­ ti, et kuningas on küll valmis loobuma Novgorodist, Staraja Russast ja Porhovist, kuid tsaar peab mitmel viisil hüvitama 7̂ Донесения, lk, 231-232. 7* Sealsamas, lk. 239-241. 75 HJU Лыжин, op. cit., lk. 48-49. 76 1 rubla võrdus tollal tavaliselt 2 riigitaalriga. 77 Донесения, lk. 245-246. - 150 - paljud venelaste poolt Sootsile tekitatud kahjud« Rootsile peavad jääma Ivangorod, Jam, Koporje, Oudova, Pähkinälinna ja -Laadoga koos juurdekuuluvate aladega ning peale sells tuleb talle maksta 50 tündrit kulda (s. o. 5 miljonit riigitaal­ rit).*̂ 8 Seega olid Rootsi poole nõudmised tunduvalt suure­ mad neist, mis olid ette nähtud instruktsioonis. Territori­ aalses suhtes vastasid need üldiselt instruktsiooni teisele ettepanekule, kuid peale selle nõuti veel 5 miljonit taal­ rit, piida selles polnud ette nähtud. Muidugi on ka seekord tegu ettekavatsetult suurekspaisutatud algpakkumisega. Rootsi volinike nõudekirja ülejäänud punktid langevad kokku instruktsiooni omadega, kuid lisaks on toodud veel ri­ da punkte, milledest tähtsamad on: 1) Pihkva kaubandus peab toimuma mitte enam Tartu, vaid Narva kaudu (kuna Tartu oli tollal Poola valduses), 2) Venelasi, kes elavad Rootsile mi- nevail aladel, ei tohi ära meelitada ega viia, põgenemise korral aga tuleb nad tagasi anda.'*9 Tuleb märkida, et viima­ ne oli väga oluline punkt, mille ümber hiljem tekkis palju vaidlusi. Mõlema poole ettepanekud olid niivõrd kaugeleulatuvad, et vahendajad ei söandanud neid teisele poolele teatavaks teha, kartes sellest kahju läbirääkimistele. 80 Püüti veenda kumbagi saatkonda järele andma. Püüti saavutada, et venela­ sed määraksid teatava summa tagasisaadavate alade eest, roots­ lased aga vähendaksid oma territoriaalseid ja rahalisi pre­ tensioone. Selleks ajaks oli ka vahendajate eneste vahel toi­ munud lõhenemine. Nii kaebab De la Gardie oma kirjas Oxen- stiernale Inglise saadiku erapoolikuse üle. Ta töötavat kõi­ ges vastu madalmaalastele. Viimased seevastu toetavat roh­ kem rootslasi kui venelasi, kuigi nad ei taha ka vene poole­ ga vastuollu sattuda.81 Loomulikult ei saa asja vaadelda nii, ^ Донесения, lk. 247-249. 79 Sealsamas, lk. 249-251. ri Gu80 De la Gardie arhiiv, kd. A2, 1. 654, De la Gardie ki­8s1tav Adolfile 6. veebr. 1616. a. 85-86, kiArxie l 10O.x enjasatni.e rn16a1s6 .b rea.fvexling, afd. II, bd. 5. lk. - 151 - nagu seisneks küsimus ühe või teise vahendaja õiglustundes# Nende seisukoha määrasid ära lihtsalt kummagi riigi välis­ poliitilised ja kaubanduslikud huvid ning vastastikune kon­ kurents. Järgmiste päevade jooksul esitas kumbki pool rea ette­ panekuid, mis aga vähe erinesid algsetOepst. Venelased oliduõus loobuma pretensioonidest Narvale ja jätma alla ka 5-miljonilisest kahjutasust,8 ̂kuid mingite Vene alade loo­ vutamisest või väljaostmisest ei tahtnud nad kuuldagi, Roots- lased esitasid 26,-28, jaanuarini tervelt kuus projekti va­ rieerides mitmeti Rootsile jäävate maade hulka ja kontribut- siooni suurust; 1) Venemaa loobub Pähkinälinnast, Koporjest, Jamist, Ivangorodist koos Somi vallaga ja Oudovast ning maksab 10 tündrit kulda, s, o. 1 miljon riigitaalrit; 2) Oudova jääb Venemaale, kuid maksta tuleb 2 miljonit taalrit; 3) Venemaa loobub Pähkinälinnast, Koporjest, Täyssi- näst lammutab Ivangorodi ja maksab 3 miljonit taalrit; 4) Rootsi saab Pähkinälinna, Ivangorodi, Täyssinä, So­ nd. valla ja 3 miljonit taalrit; 5) Rootsile antakse Pähkinälinna koos aladega põhja pool Neevat ja Täyssinä, makstakse 6 miljonit taalrit ja lammuta­ takse Ivangorod; 6) Venemaa loovutab Pähkinälinna, Koporje, Jami, Ivan­ gorodi koos Somi vallaga, Koola poolsaare ja maksab 1 1/2 milj. taalrit#84- Nendest ettepanekutest nähtub, et rootslased on Vene volinike visa vastupanu tõttu tunduvalt vähendanud oma esi­ algseid nõudmisi. Nõutakse kas vähem maid või siis peaaegu 82 Н.П. Лыжин, op, eit., lk. 53. 8^ Донесения, lk. 252-253. ^ Sealsamas, lk. 255-257. - 152 - samade maade puhul hulga väiksemat kontributsiooni (vrd, näit. eelmisi pakkumisi ja nüüdsete ettepanekute esimest punkti). Nõutavate linnade valik muutub igas punktis, ai- uult Pähkinälinna jääb neis kõigis sisse ja Ivangorod tu­ leb kas jätta rootslastele või lammutada. Kuna Vene volinikud edasisi loovutusi ei kavatsenud teha, leidsid rootslased läbirääkimiste jätkamise olevat asjatu ja teatasid vahendajaile oma soovist ära sõita. Ve­ ne pool, keilele läbirääkimiste soodne lõpp oli vajalikum kui Rootsile, püüdis nende ärasõitu takistada ja läks see­ tõttu järeleandmistele. Saades 1. jaanuaril teada Rootsi volinike kindlast lahkumiskavatsusest, teatasid venelased vahendajaile, et tsaar on nõus kinnitama Täyssinä ja Viibu­ ri lepingud ning maksma tunduva summa raha. Kahe päeva pä­ rast määrasid nad summa suuruseks 50 000 rubla, kuid tõst­ sid selle hiljem vahendajate pealekäimisel 100 000 rublani. Mingite linnade loovutamise kohta neil aga volitusi polevat. Rootslased omakorda vastasid, et neil pole samuti volitusi loobuda linnadest ja piirduda ainult raha vastuvõtmisega 85 - pealegi kui seegi oli kaugelt madalam kuninga nõudlustest. Polnud aga lootusi Gustav Adolfi instruktsioonis ette nähtud summade saamisele. Nii näiteks ütles John Merrick kord vest­ luses De la Gardiega, et tema arvates on kergem keelitada venelasi loobuma mõnest linnast, kui rahuldama Rootsi nõud­ lusi rahalises osas, kuna Venemaa praeguses olukorras olevat tal võimatu hankida suuri summasid. Kuna kõik lootused sõlmida rahu nende instruktsioonide alusel, mis volinikele olid kaasa antud, olid nurjunud, te­ gid vahendajad ettepaneku sõlmida vaherahu. Selle vältel Inglise ja Madalmaade saadikud käiksid ära Venemaa ja Root­ si valitsejate juures ja veenaksid neid vastastikustele jä­ releandmistele. Venelased olidki nõus ja soovisid, et Mosk- kiri GustDea v lAad oGlafridliee 6a.r hivieve,b r.k d.1 61A6 .2 , a.1. 655, De la Gardie 86 Донесения, lk. 276-277. 20 - 153 - vasse sõidaks just John Merrick.8'* Peale mitut istungit leppisid kummagi poole volinikud lõpuks kokku, et vaidlusalused küsimused esitatakse trak­ taadi kujul tsaarile ja palutakse ta arvamist nende kohta* Maade jagamise suhtes esitasid Rootsi volinikud 3 tingimust, milledest ühe peab tsaar vastu votma.88 Esimese variandi kohaselt loobub Gustav Adolf enese ja Karl Filipi nimel kõigist pretensioonidest Venemaa ja Novgo­ rodi valitsemisele ning tagastab kõik vallutatud alad, kuid selle eest peab tsaar maksma Rootsile 2 milj* rubla ehk 4- milj. riigitaalrit. Veerand sellest summast tuleb välja maksta kohe, mille järel tagastatakse Novgorod, Porhov ja Staraja Russa. Teine veerand tasutakse ühe aasta pärast, pä­ rast seda tagastatakse Oudova ja Laadoga, kolmas - kahe aasta pärast, kusjuures antakse tagasi Pähkinälinn ja Ko­ porje. Viimane veerand summast tuleb Venemaal maksta 3 aas­ ta pärast ja seejärel saab ta tagasi ülejäänud linnad* Mak­ sutähtaja ülelaskmise korral jäävad kõik Rootsi valduses olevad linnad talle igaveseks omandiks.89 See variant sar­ naneb kõige rohkem rootslaste instruktsiooni esimese punk­ tiga, kuid on sellest tunduvalt tagasihoidlikum nii territo­ riaalses kui ka rahalises suhtes. Siiski peab arvama, et Rootsi volinikud, teades Venemaa rasket majanduslikku olu­ korda, eti arvestanud eriti selle vastuvõtmist. On ju pea­ aegu võimatu uskuda, et nad oleksid tõsiselt mõelnud loobu­ da kõigist Soome lahe äärsetest aladest. Teise variandi järgi säilitab Rootsi Ivangorodi, Jami, Koporje ja Pähkinälinna, kuid rahuldub see-eest ainult 150 tuhande rublaga, jättes seniks pandiks Oudova ja Somi valla. Kolmas variant langeb kokku teisega, ainult Somi vald peab 8^ Донесения, lk. 275* 88 Sealsamas, lk. 277-2?8. 89 De la Gardie arhiiv, kd. А 2, 1. 656, De la Gardie kiri Gustav Adolfile 6. veebr. 1616. а.; Донесения, lk. 189 281-283. - 154 - jääma Rootsile«. Kontributsiooni suuruseks jääks seetõttu vaid 100 000 rubla.^ Peale ülalmainitud punktide sisaldas tsaarile saadetav traktaat veel teisigi artikleid, mis aga kattuvad rootslaste esialgsete nõudmistega, ainult Pihkva kaubanduse Tartust Nar- va ületoomise plaanist on loobutud.91 Nagu ülalöeldust nähtub, olid Rootsi volinikud läbirää­ kimiste esimese etapi lõpuks sunnitud tunduvas osas taganema oma esialgsetest nõudmistest ja kuninga instruktsioonist. Seetõttu on De la Gardie kiri Oxenstiernale 1616. a. veeb­ ruarist kirjutatud küllaltki vabandavas toonis. De la Gardie märgib Rootsi komissaride ees seisvaid suuri raskusi ja tea­ tab Vene-Poola liidu võimalusest Rootsi vastu. Siiski loodab ta, et kui üks kolmest ettepanekust tsaari poolt vastu võe­ takse, on Gustav Adolf sellega rahul. Ühtlasi palub ta saata kuninga lõplik resolutsioon asja kohta 32.J 14« veebruaril saadeti rahulepingu projekt Moskvasse tsaarile tutvumiseks,Kuna rootslased olid lubanud kohale jääda ainult 15. veebruarini^ ja see tähtpäev nüüd kätte jõudis, hakkasid nad üha visaaalt rääkima ärasõidust. Nende olukord oli ka väga raske, sest toidumoon oli peaaegu täies­ ti otsas ja vähemalt kolmandik hobuseid söödapuudusel lõppe­ nud. Peale selle algas ka sula ja teedelagunemise kartmisel ei tahtnud rootslased enam mingi hinna eest kauemaks jääda vaatamata Vene volinike palveile.2. märtsil palusid Vene saadikud vahendajaid, et juhul, kui Rootsi volinikke kinni pidada Bi õnnestu, tehakse vähemalt vaherahugi. Rootslased vaidlesid algul vastu, väites et neil polevat selleks voli- 90 De la Gardie arhiiv, kd. A 2, 1. 657-658; lk. 287-288. 91 Донесения, lk. 288-292» 92 Axel Cöcenstiernas brefvexling, afd. II, bd. 5» lk. 89-90. 9̂ Донесения, lk, 309. ^ Sealsamas, lk. 307. 95 Sealsamas, lk. 317-321. - 155 - tusi, kuid lõpuks nõustusid. Qg Vaherahu kestuseks pidi see­ juures olema mitte 4 kuud, nagu tahtsid venelased, vaid kolm kuud. Lühemat tähtaega põhjendas De la Gardie sooviga, et lä­ birääkimised ei lõpeks tulemusteta, vaid et Vene pool tahaks neid sõja kartusel uuesti alustada,^ s. o. mitte anda vene­ lastele aega toibumiseks. 3. märtsil sõlmitigi poolte vahel vaherahu 31. märtsini, mille möödumisel pidid läbirääkimised Laadoga ja Tihvini vahel uuesti algama. 4. märtsil sõitsid Rootsi volinikud koos madalmaalastega Dederinost Novgorodi 13. märtsil jõudis Moskvast tagasi sinna projekti viima saadetud käskjalg ja tõi kaasa tsaari ja Riigiduuma vastused. Mõlemas kirjas on projekti vastuvõtmise suhtes asutud kõige eitavamale seisukohale. Duuma arvates on üldse imelik, et Ve­ ne volinikud võisid nõustuda selliste ettepanekute koostamise ja Moskvasse saatmisega. Vene maade väljaostmisest või nende Rootsile jätmisest ei saanud olla juttugi.100 Süüdlaseks poo­ leks kahe riigi vaenus on ju Rootsi, kes on rikkunud liidu­ lepingut, haaranud Novgorodimaa ja laostanud selle niivõrd, et nüüd nõutakse tohutuid summasid paljaste varemete eest. Bojaarid teatasid ka, et kui tsaar olevat kõigest sellest kuul­ da saanud, olevat ta tahtnud üldse loobuda läbirääkimiste jätkamisest ja ainult nende veenmisel olevat ta lõpuks and- nud nõusoleku uuteks läbirääkimisteks.1ü1 Samas toonis on ka kiri tsaarilt, kes märgib, et kuigi ta teab, et rahu Rootsiga on Venemaale kasulikum kui rahu Poolaga, on selle sõlmimine võimatu rootslaste liiga suurte nõudmiste tõttu. Tsaar on pahane Vene volinike liigse järel- andlikkuse üle ja leiab, et isegi nende viimane pakkumine - 96 Донесения, 326-328. Gardie kiDrei lGau sGatradvi eA doalrhfiiilve, 4.k d.m ärAt s2,i st1. 1651168. p.a .- 519» De la 98 Н.П. Лыжин» op. cit., lk. 109-111. " Донесения, lk. 346-352. 100 Sealsamas, lk. 358-359. 101 Sealsamas, lk. 365-367. - 156 - Käkisalmi ja 100 000 rubla on liiga palju.102 Hoopis teine suhtumine läbirääkimiste esimese etapi tulemustesse oli Hootsi valitsusel. Gustav Adolfit, kes va­ hepeal 6 nädalat polnud saanud teateid läbirääkimiste käi­ gust,1^ inform1e0e4riti asjast Rootsi komissaride kirjas 6. veebruarist. Kuningale oli vahendajate sobitusel koos­ tatud kolm ettepanekut täiesti vastuvõetavad ja juhul kui tsaar ühega neist nõus oleks, oli ta valmis sõlmima rahu.10 ̂ Rootsile eriti soodsa leidis kuningas olevat ettepanekute teise punkti, kuna seeläbi oleks kindlustatud mitte ainult vahetu side Soome ja Eestimaa vahel, vaid ka Venemaa eral- damine Läänemerest ja otsesest Läänemere kaubandusest.Л Qg Kirjas emale ja riiginõukogule 26. aprillist arendas Gustav Adolf põhjalikumalt oma mõtteid selles küsimuses. Siin rõhu­ tas kuningas, et tal polevat mingit kavatsust lasta käest piirikLndlusi - Pähkinälinna, Jami, Koporjet ja Ivangorodi, kuna need on Soome ja Liivimaa võtmed. Niikaua, kui need kindlused püsivad Hootsi käes, polevat Liivimaal peaaegu min­ git ohtu karta. Kui aga Venemaa saaks tagasi kas Pähkinälin- na või Ivangorodi või mõlemad ja õpiks tundma suuri geograa­ filisi eeliseid, mida pakuvad Ingerimaa rannad, jõed ja jär­ ved, siis oleks tal võimalik mitte ainult tungida kallale Soomele kõikjalt rannaaladelt, vaid ta võiks ka täita kogu Läänemere oma laevadega. Seega muutuksid ebakindlateks isegi väljavaated Rootsi enda kaitseks.10? Mis puutub asja kauban­ duslikku külge, siis leidis kuningas, et Ivangorodi liitmine Rootsiga kõrvaldab põhjused pidevaiks konfliktideks Rootsi ja välismaa kaupmeeste vahel Narva sõidu ümber ning kaotab 102 Донесения, lk. 379-382. i Оft.НЛ. Лыжин, 0pe eit., lk. 57«De la Gardie arhiiv, kd. A 2, 1. 654. 1°5 Донесения, д*. 421. Л 06 G. Droysen. op. eit., lk. 19-90. 10? A. Soom, op. cit., lk. 34. - 157 - Ivangorodi ja Narva ebaterve konkurentsi*A QQ Mihhail Pjodorovitši eitavast suhtumisest esitatud tin­ gimustesse teatasid Rootsi komissarid kuningale kirjas 4. märtsist, lisades sealjuures, et tsaar kavatsevat kind­ lused, mis on Rootsi käes, vallutada tagasi sõjalise jõuga, kui see vahendajate kaudu ei õnnestu.Siiski loodavad ko­ missarid, et Merricki vaheltsobitusel õnnestub veenda Vene va­ litsust sõlmima rahu pakutud tingimustel*De la Gardie soovitas siiski kuni uute läbirääkimiste alguseni tugevdada sõjaväge, et sundida Venemaad "õiglasele rahule". A А П Samal arvamisel oli ka Gustav Adolf ise. Kirjas 31* märtsist leiab ta, et kui hoida sõjaväge Pihkva ja Laadoga all, tuleks see kasuks lepingu sõlmimisele. Kui venelased näeksid, et rootslastel on kindel kavatsus vallutada Pihkva, annaksid nad kuninga arvates kindlasti järele. AAA Kooskõlas nende kaalutlustega alustasid Rootsi väed 1616. a. juulis uuesti Pihkva piira- „mist, kuid olid selle toiduainete puudusel sunnitud varsti lõpetama.AA p Vahepeal jõudis kätte aeg läbirääkimiste uuestialustami- seks* 19* mail asusid Vene volinikud koos John Merrlckiga Moskvast teele ja jõudsid 12. juunil Tihvinl.^^ Ka rootslâ * sed said kuningalt uue instruktsiooni läbirääkimisteks, mil­ le järgi aluseks tulid võtta Inglise ja Madalmaade vahenda­ jate poolt esitatud artiklid. Juhul, kui ei õnnestu teha ra­ hu, pidid Rootsi volinikud taotlema vaherahu sõlmimist 10 aastaks tingimusel, et Käkisalmi jääks Rootsile igaveseks ja ülejäänud linnad kuni vaherahu lõpuni* 114 Rootsi valitsus ei 108 A. Soom. op. cit., lk. 34-35* 109 De la Gardie arhiiv, kd. A 2, 1* 520. 111110 Sealsamas, 1* 520-521. ü? Sealsamas, kd# Л 1, 1» 27*B.A* Бочкарев, op. cit., lk. 15. H*H# Бантыш-Каменский, op* cit*, lk. 14-9. ^ H*IL Лыжин, op. cit., lk* 59* - 158 - tahtnud lubada enam mingeid järeleandmisi. Gustav Adolf kir­ jutas korduvalt oma komissaridele, et need ei tohi enne üldse läbirääklmiskohale sõita, kui on saanud teada, et tsaar võtab vastu ühe kolmest ettepanekust.115 12. juunist kuni 18. septembrini toimus kirjavahetus Tihvinis asuvate Vene volinike ja Laadogas viibivate Root­ si komissaride vahel. Venelased kutsusid rootslasi kokku­ saamisele, kuid need ei tulnud ja kuulutasid Merrickile, et enne kai nad pole saanud lõplikku vastust Dederino ar­ tiklite kohta, nad kohtumisele ei sõida. 25. septembril suundus Merrick ise Laadogasse, kaasas venelaste volinikud läbirääkimiste pidamiseks rootslastega. Volituste kohaselt võis ta loovutada Rootsile Ivangorodi, Somi valla, Jami, Koporje ja 100 000 rubla, kuid pidi kõvasti kaitsma Pähki- nälinna ja lõuna pool Neevat asuvaid pogoste. Л Л 6 Kui aga rootslased mingil juhul ei nõustu tagasi andma Pähkinälinna, siis pidi Merrick nõudma Koporjet, Somi valda ja nelja po- gosti lõuna pool Neevat; äärmisel juhul tuli piirduda vaid Somi valla ja nelja pogostiga ning pakkuda nende eest 100 000 rubla. Seega oli Vene volinike instruktsioon Merrickile tunduvalt järeleandlikum tsaari ja Duuma kategoo- rilistest kirjadest 1616. a. märtsis. Seda võib seletada Ve­ nemaa välispoliitilise olukorra muutumisega halvemuse poole 1616. a. suvel. Rahuläbirääldmised Poolaga olid jooksnud um­ mikusse, samal iaij8al aga oli Poola taotlenud Rootsilt vahera- hu pikendamist. Nagu hiljem näeme, kasutasid Rootsi voli­ nikud seda kokkulangemist üsna osavalt ära oma nõudmiste pealesurumiseks. Juba 17. augustil teatas Gustav Adolf ko- kiri De ̂lDae Galrad iGealred i8e, arjhuiuinvi,s t kd1.6 16A. 1,a .1. 22, Gustav Adolfi 24. jSueuanlissatm a1s6,1 6.1 . a.5» Gustav Adolfi kiri De la Gardiele ЛЛ 6 konda tolPloegaoesgtsiekls Vneinmeemtaaatli (vcäai k9s0e0m kamt^ m-aliksseu -p ijnad akliargiak)u.ring- C.M. Соловьев, op. cit., lk. 84. AAQ G. Droysen. ■ o-p. cit., lk. 84. - 159 - missaridele, et Poolas on käimas ettevalmistused sõjakäiguks Moskva või Pihkva alla ning käskis seetõttu ajada venelaste vastu kindlat ja järeleandmatut poliitikat.11^ 3« oktoobril saabus John Merrick Laadogasse. 120 Madal­ maade saadikud olid juba kevadel Rootsi kaudu kodumaale sõit­ nud, kuna nende arvates nüüd, kus oli jäänud üle ainult ühe Dederino ettepaneku kinnitamine tsaa edasisel vahendusel erilist mõtet. 121 ri poolt, polnud nende Seetõttu jäi kogu va­ hendamine Merricki kätte, kes kasutades oma madalmaalastest konkurentide äraolekut, püüdis kõigiti kaitsta Vene huve. 5. oktoobril seletas ta, et Dederino artiklid koostati vahen­ dajate poolt ja et venelastel polnud tegelikult mõtteski te­ ha nii suuri loovutusi. Siiski olevat tsaar nüüd nõus andma rootslastele Ivangorodi ja Jami. Peale pikka vaidlust pakkus Merrick veel Koporjet, kuid rootslasi see kõik ei rahulda­ nud.1^̂ 7. oktoobril teatas Merrick, et Dederino artiklid ole­ vat koostatud Madalmaade vahendajate süü läbi ja pakkus lisaks kolmele ülalnimetatud linnale veel 100 000 rubla, öeldes, et see olevat ülim, mis on venelaste volitustes. Rootslased aga jäid endisele seisukohale ja kuulutasid väljakutsuvalt: las tsaar tuleb ja vaatab, kas ta saab sõjaga rohkem kui läbirää­ kimiste teel.12^ Järgmise päeva vaidlustes kriipsutasid Rootsi volinikud alla suurt ohtu, mis ähvardavat Rootsit, kui kuningas peaks andma käest piirikindlused ja kui venelased kasutaksid seda uue sõja vallapäästmiseks või valiksid Mihhail Fjodorovitši asemele tsaariks Poola kuninga poja (s. t. prints Wladislavi) 11 ̂De la Gardie arhiiv, kd. A 1, 1. 3. 120 Sealsamas, kd. A 2, 1. 529 P» 121 Донесения, lk. 427-428, 122 De la Gardie arhiiv, kd, А 2, 1. 530-531» De la Gar­ die kiri Gustav Adolfile 14. okt. 1616. a. 12 ̂Sealsamas, 1. 531-532, De la Gardie kiri Gustav Adolfile 14. okt. 1616. a. - 160 - või mõne teise Bootsi vaenlase. Teiselt poolt juhtisid rootslased tähelepanu suurele abile ja toetusele, mida Ve­ ne valitsus võiks saada Rootsilt nii Poola kui ka sisevaen- laste vastu, juhul kui "väikese järeleandmise" hinnaga sõl­ mida rahu ja sõprus. Kui aga Vene valitsus ei kiirusta ra­ hu sõlmimisega, olevat Rootsi sunnitud tegema vaherahu Poo­ laga. Viimane ongi juba teinud vastava ettepaneku, mis on aga kuninga poolt seniks tagasi lükatud, kuni selgub, mis läbirääkimistest Venemaaga välja tuleb.124 Seejärel saatis Merrick käskjala Vene volinike juurde konsulteerimiseks. Pärast selle tagasitulekut kordas ta uu­ esti oma eelmisi ettepanekuid, kuid peale pikka diskussioo­ ni pakkus lõpuks Pähkinälinna eest Somi valda ja põhja pool Neevat asuvaid alasid. Järgmisel päeval lisas Merrick eel­ nevale veel 100 000 rubla, öeldes, et see olevat tsaari äär­ mine järeleandmine. Rootslased keeldusid ja esinesid vastu- ettepanekuga, mis kordas Dederino teist artiklit, see aga oli jälle Merrickile vastuvõetamatu. 125^ Seega jõudsid läbirääkimised surnud punkti, kus kumbki pool ei tahtnud teha enam järeleandmisi. Merrick kavatses koguni ära sõita. Vastavalt oma instruktsioonile kavatsesid rootslased teha ettepaneku vaherahu sõlmimiseks, kuid loo­ tuses, et siiski loovutatakse Pähkinälinn või makstakse suurem summa raha, lükkasid selle edasi. 126 Lõpuks tegi va­ herahuettepanek Merrick ise. Rootslased olid nõus, juhul kui kõik vallutatud linnad jääksid Rootsile vaherahu lõpuni ja Käkisaimi igaveseks, kuid hoiatasid seejuures, et peale vaherahu lõppu on Gustav Adolfil kavas relvajõul realisee­ rida oma "õigused" kogu Venemaa valdamisele12 ̂Merrickit selline väljavaade ei rahuldanud ja ta taotles vaherahu ajaks kas või osa Vene linnade tagasisaamist. Lõpuks roots- 124 De la Gardie arhiiv, kd. A 2, 1. 533-533 P. Adolfi1l2e ̂S2.e alnsova.m as1,6 161,. a5.36-537» Dö la Gardie kiri Gustav 126 Sealsamas, 1. 537-538 p. le 22.1 2d ̂etSse.a ls1a6m1a6s,, a,1. 539* De la Gardie kiri Gustav Adolfi­ 21 - 161 - lased olidki nõus andma 20 aastat või rohkem kestva vaherahu puhul 600 000 rubla eest tagasi Novgorodi» Staraja Russa ja Porhovi, keeldusid aga otsustavalt Oudova ja Laadoga tagagi- andmisest, mida taotles Merrick#128 Sellised vaherahutingimused Inglise vahendajat ei rahul­ danud ja ta tegi uuesti katsed jõuda kokkuleppele rahulepingu asjus. Asjade senine käik oli näidanud, et rootslased Pähki­ nälinna mingil tingimusel ei loovuta. Seetõttu tegi Merrick 12. novembril ettepaneku, et Pähkinälinna ja Somi vald jääk­ sid Rootsile, kuid viimane tagastaks 4 pogosti lõuna pool Neevat ja loobuks kontrlbutsiooni nõudmisest. Rootslased ei võtnud uut ettepanekut vastu, 15» novembril, pärast asjatuid katseid nõuda 4 pogosti üleandmist, piirdus Merrick lõpuks ainult 2 pogostiga. Ea selle lükkasid rootslased tagasi, väi­ tee, et kui Vene piir jääb nii lähedale Rootsi pilrikindlue- tele ja venelased säilitavad juurdepääsu Neevale ning seal­ sele kalapüügile, viivat see varem või hiljem ikkagi sõjale kahe riigi vahel. Lõpuks oli Merrick sunnitud loobuma ka ka­ hest viimasest pogostist, kuid kontributsiooni maksmisest ei tahtnud ta kuuldagi. Rootsi volinikud, tuginedes Dederino ar­ tiklitele, ei nõustunud sellega ja nõudsid nii Somi valda kui ka kontributsiooni. Seejuures tähendasid nad, et väike summa raha polevatki neile kuigi tähtis, hoopis meelsamini võtaksid nad selle asemel mõne miili laiuse tüki Oudova maakonnast pi­ ki Narva jõge Ivangorodist Peipsini*12^ Kuna edasine maade loovutamine oli Inglise saadikule täiesti vastuvõetamatu, siis kulusid 16,-19, november lõputu­ tes vaidlustes kontributsiooni suuruse üle. Viimaks lepiti kokku 20 000 rubla suurusele summale.1^0 3, detsembril 1616.a. kirjutati De la Gardie ja Merrici poolt alla algsetele (pre- liminaaraetele) artiklitele, mille kohaselt Rootsi kohustus tagastama Venemaale Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Oudova ---- TTVS-- kiri GustaDev Aldao lGfairldeie 22a.r hidievt,s . kd1»6 16A, 2,a .1. 540, De la Gardie Adolfile S2e2.a lsdaemtass, , 1611. 6,5 41a.-542, De la Gardie kiri Gustav Sealsamas, 1, 542, - 162 - ja Laadoga kindlused ning Somi valla, jättes aga endale Ivangorodi, Koporje, Jami ja Pähkinälinna ning sai 20 000 rubla hõbedas. ^ Kuni uute piiride määramiseni pidid Oudo­ va, Laadoga ja Somi vald jääma rootslaste kätte pandiks.132 Artiklites määrati kindlaks ka küsimuste ring, mida mõlema riigi volinikud pidid arutama omavahelisel kohtumisel: Täys- sinä ja Viiburi lepingute kinnitamine, kaubandus ja liikle­ mine Venemaa ja Hootsi vahel, üleantavate alade elanike saa­ tus, Rootsi sõjamoona väljavedu jne.1^ Vene ja Rootsi volinike isiklik kohtumine leidis aset 31. detsembril 1616. a. Stolbovo külas. Л ХЛ Järgmisel päeval, 1. jaanuaril, esinesid Vene volinikud ettepanekuga, et roots­ lased kohe peale 20 000 rubla kättesaamist annaksid üle kõik Vene linnad, ootamata ära lepingu kinnitamist ja maade lahku- mõõtmist. Nimelt oli venelastel tekkinud kahtlus, et rootsla­ sed pärast piiride määramist nõuavad veel uute artiklite sis­ sevõtmist rahulepingusse. Nõuet motiveeriti ka sellega, et rahva olukord Rootsi valduses olevail aladel on väljakanna- tamatu, mistõttu esineb isegi enesetapmisjuhtumeid. Äx■e'*.' Alles hiljuti oli Vene volinikke külastanud Novgorodi elanike de­ legatsioon, kes kaebas rootslaste omavoli ja väljapressimis­ te üle ning rääkis, et kui rahu sõlmimine veel kaua viibib, siis tuleb Novgorodil tahes-tahtmata anda end Rootsi alamus- ee.1^6 Rootsi komissarid aga keeldusid visalt pantlinnuste ennetähtaegsest üleandmisest ja lubasid lõpuks pantlinnade elanikele mitte enam halba teha.1^? 7« jaanuaril saatis Merrick Vene volinikele rootslaste 131 Н.П. Лыжин, op. eit., lk. 115-117. 132 C.M. Соловьев, op. eit., lk. 85. m Н.П. Лыжин, op. eit., lk. 117. Sealsamas, lk. 64. 1^5 jje Qapdie arhiiv, kd. А 2, 1. 545. De la Gardie keiirti. , Gulks.t a4v— A6.dolfile 17. veebr. 1617. а. К* Якубов, op 156 C.M. Соловьев, op. eit., lk. 85. 157 к* Якубов, op. eit., lk. 7. - 163 - "artiklitekirja". See sisaldas rea punkte, mida varasematel läbirääkimistel polmud põhjalikumalt arutatud: 1) Rootsile minevaist linnadest ei tohi inimesi Vene poolele meelitada, jooksikud aga tuleb kõik tagasi anda (s. o. tuleb keh­ testada lahkumiskeeld elanikkonnale); 2) Rootsi alamatel peab olema õigus kaubelda Moskvas, Novgorodis, Pihkvas ja Jaroslavlis, Hansa kaupmeestele tuleb see aga keelata; sa­ muti peab Rootsi saama õiguse saata oma kaupmehi ja saadi­ kuid läbi Venamaa Pärsiasse, Türgisse ja Krimmi;1 ®̂ 3) Root­ si sõdurid ja sõjamoon Venemaale jäävatest linnadest tuleb venelastel endi poolt Rootsi alale viia. Nende punktide ümber puhkes äge vaidlus, mis kestis mi­ tu nädalat. 9. jaanuaril nõudsid venelased, et kõik elani­ kud Rootsile minevailt aladelt tuleb koos varaga minema las­ ta. Rootslased olid algul nõus ära laskma ainult munki, lõ­ puks ka possaadielanikke, kuid talupoegade ja pappide ära- laskmisest keeldusid kategooriliselt. Kuna ka venelased järgi ei andnud, siis lukati selle küsimuse arutamine edasi.141 Mis puutub kaubanduslikesse nõudmistesse, siis väitis Vene pool, et kuna Jaroslavli- ja Idamaade-kaubandus pole rootslastele varem lubatud olnud, siis ei saa sellest ka nüüd juttu olla. Samuti ei olnud nad nõus piirama Hansa kaup­ meeste kauplemisvabadust. Muus osas tuldi rootslastele vastu ja kuna viimased peale pikka vaidlust mid1a42gi rohkemat ei saa-vutanud, olid nad sunnitud järele andma. 20. jaanuaril arutati istungil uuesti ülejooksikute kü­ simust. Rootslased keeldusid endiselt talupoegade ja pappide äralubamisest,ja nõudsid, et ka Vene poolelt võiks Rootsi alale tulla "tahtjaid inimesi". Viimaste all nad mõtlesid l i l SKe* alДsВaУm6a0s*»,« olkp.* 1c0i.t *’ 140 Sealsamas, lk. 14. Sealsamas, lk. 8-10. 142 Sealsamas. - 164 - neid, kel oli alust karta karistust Rootsile osutatud tee­ nete eest. Vaidlus puhkes ka ajavahemiku suuruse ümber, mil­ le vältel venelased Rootsi alalt võivad lahkuda. Vene pool nõudis selleks 4 nädalat, rootslasied aga pakkusid vaid kaht nädalat. Lõpuks andsid rootslased osaliselt järele ja kuulu­ tasid, et nad lubavad lahkuda kõigil aadlikel, posaadielani- kel ja munkadel, andes kaks nädalat lepingu väljakuulutami­ seks ja veel kaks minekuks; 14k3õik hilisemad ületulijad tulebvenelastel aga tagasi anda* Vene volinikud ei tahtnud enda peale võtta ka Rootsi sõdurite ja sõjamoora transportimist, tuginedes Venemaa _aos- tatusele ning soovitasid rootslastel kasutada selleks Jami, Koporje ja Pähkinälinna elanikke. Lõpuks olid nad siiski sun­ nitud nõustuma 30 küüdimehe andmisega. Need pidid minema ku­ ni Koporje ja Pähkinälinnani ja sealt kaitsesalga saatel ta- gasi lastama.144 Lõpuks tõstsid Vene volinikud üles veel küsimuse Vene- Rootsi liidu sõlmimisest Poola vastu, öeldes, et vastasel juhul kahetsevad rootslased ise - Poola kuningas on neile suurem vaenlane kui Venemaale. Rootsi komissarid aga vaban­ dasid end vastavate volituste puudumisega ja soovitasid seda asja a^ada mõlema maa valitsejail endil, 14sJ Pärast ligi kaks aastat kestnud ettevalmistusi ja läbi­ rääkimisi koostati lõpuks 13« veebruaril Stolbovo rahuleping lõplikul kujul. 27. veebruaril 1/i6g17* a. kirjutasid Vene jaRootsi volinikud sellele alla. Л Lepingu territoriaalsed artiklid olid valminud juba 1616. a. 3. detsembril. Keile li­ saks määrati, et Vene alamad saavad õiguse vabadele kaubahoo­ videle Tallinnas, Stokholmis ja Viiburis, rootslased aga Nov­ gorodis, Pihkvas ja Narvas.14? Rootsile läinud aladel elavad 145К. Якубов, oo. c it .. lk . 12-14. 144 Sealsamas, lk. 14-15. 145 Н .П . Лыжин, op. c it ., lk. 65. 146 Sealsa—ma—s,— lk. 80. 147 ПСЕ, nr. I, lk. 185-186. - 165 - aadlikud ja linlased võivad sealt kahe nädala jooksul peale lepingu sõlmimist lahkuda, kuid kõik talupojad ja külavaimu­ likud pidid jääma kohale ning elama Rootsi võimu all, samuti ka kõik aadlikud j1a4 8linlased, kes mainitud kahe nädala jook-sul pole lahkunud. Seejuures pidi kumbki riik teisele ta­ gastama needf "... kes reetmise, mõrtsukatöö, varguse või muu põhjuse tõttu ühelt poolt teisele poole üle jooksnud.. s. o. kriminaalkurjategijad. Seega näeme, et rahulepinguga tuli Venemaal teha Root­ sile olulisi territoriaalseid loovutusi. "Stolbovo rahu ta­ gajärjel läks Hootsi kätte mõõdetelt väike, kuid hiiglasuurt poliitilist ja majanduslikku tähtsust omav Vene territooriumi osa, mis külgnes Soome lahega. Loovutades rootslastele 15In0geri-maa, kaotas Vene riik oma tähtsaima väljapääsu merele" ' . Stolbovo rahu erakordsest kasulikkusest Rootsile sai väga hästi aru ka Gustav Adolf. Oma kõnes riigipäeval Stokholmis teatas ta riigipäevale: "Ilma minu loata ei või venelased nüüd isegi ühte paati Läänemerele saata"! 151y Ometi ei tohi unustada ka rahu positiivseid külgi. Tol ajal ei suutnud Venemaa üheaegselt võidelda kahel rindel, rahu Rootsiga aga lubas koondada kõik jõud hoopis ohtliku­ ma vaenlase - Poola vastu. Venemaa sai tagasi suurema osa Hootsi poolt haaratud aladest ja kuigi väljapääsu kaotamine Läänemerele oli talle raskeks hoobiks, ei toonud see esialgu kaasa olulisi takistusi majanduse arengule. 152 vähemalt Nii­ siis, vaatamata sellele, et Rootsil olid kõik põhjused rõõ­ mustamiseks, oli ka Venemaa saavutanud parima, mida ta antud olukorras võis loota. 1/f8 ПСЗ, nr. I, lk. 181-182. Sealsamas, lk. 187. 150 Очерки, lk. 602. ^ Н.П. Лыжин, op. e it ., lk. 79» 1 й ч г " в о в к а - 166 - H. MATISSE»! JA FOOVTDE LOOMINGUST. J. K a n g i l a s k i . XIX sajandi teisel poolel jõudis Prantsusmaa oma aren­ gus imperialismistaadiumi. V.I. Lenin iseloomustas prantsu­ se imperialismi kui liigkasuvõtlikku - tõepoolest oligi Prantsusmaa kapitalimahutustelt teistesse riikidesse esi­ kohal maailmas. Pärast kaotust 1870-1871. a. sõjas oli Prantsusmaa siis­ ki suurriikide hulgas mõnevõrra tagaplaanile surutud ja pidi alatasa kartma tugevneva naabri käest uut lööki. Selle välti­ miseks sõlmiti liiduleping Venemaaga (1893* a,) ja "Entente" Prantsusmaa vana võistle ja Inglismaaga (1904-. a.). Imperialismiajastul tugevnesid kõik kapitalismi vastu­ olud, eeskätt töölisklassi ja kodanluse vahel. Laiad rahva­ massid olid aga veel suhteliselt vähe relvastatud teadusli­ ku kommunismi ideedega. Väikekodanlikud kihid, eeskätt talu­ rahvas, aga ka küllaltki suur osa linnade töörahvast, ei ol­ nud järjekindlad võitluses kapitalistide vastu või tegid anarhistlikke vigu. Väikekodanluse kõikuvust kasutas ära reaktsiooniliste ringkondade demagoogia. Ikka veel etendas maa elus suurt osa katoliku kirik, hoolimata sajandivahetu­ se kodanlik-demokraatlikest reformidest. Vaimuelu kippus pa­ hatihti varjutama ka šovlnismi- ja revanšismiuim, mida va­ litsev klass rahva patriotismitundele apelleerides üles püü­ dis kütta. Ühiskondlik-pollitlline võitlus avaldus prants­ lastele omase kirglikkusega näiteks kurikuulsa Dreyfusi prot­ sessi ümber puhkenud võitluses. Sajandivahetusel oli nimeta­ tud afäär veel täiesti päevakorral (I revisjoniprotsess - 1899* a., II - 1906. a.). Võitlus Dreyfusi vabastamise eest aitas demokraatlikel jõududel konsolideeruda. - 167 - Imperialismiajastul muutus valitseva klassi kultuur järjest reaktsioonilisemaks. See ei tähendanud aga kaugelt­ ki kogu prantsuse kultuurielu mandumist. Järjest teravnev võitlus kapitalismi vastu leidis endale liitlase üldrahvali­ kus demokraatlikus imperialismivastases liikumises. Tõsi küll - progressiivsed jõud olid nõrgemad kui näiteks 19ЗО. aastatel või meie kaasajal, kuid olid ometi baasiks, millele toetudes sai areneda progressiivne kultuur ka impe­ rialismi tingimustes. Prantsuse vaimuelu oli sajandivahetu­ sel erakordselt intensiivne ja viljakas. Kõrvuti ilmselt reaktsiooniliste ja ilmselt imperialistlike tendentsidega kunstielus loodi progressiivsete kunstitegelaste poolt teoseid, mille humanistlik sisu objektiivselt teenib inim­ konna progressi ja hüvangut. Polariseerumine toimus muidu­ gi ka kultuurielus, kuid siin olid piirid reaktsioonilise ja progressiivse vahel palju ähmasemad ning erinevate ten­ dentside klassisisu avaldus alles lõppkokkuvõttes. Vastuolu­ sid ja kõikumisi näeme kõikidel kunstialadel, peaaegu kõigi kunstnike loomingus. Mitmepalgeline ja vastuoluline pilt avaneb meile ka siis, kui vaatleme maalikunsti arengut neil aastatel* Juba YTT sajandi esimesest poolest pärinev lõhe ametliku ja sõltumatu kunsti vahel oli veelgi süvenenud* Nii näemegi tervet hulka erinevaid taotlusi ja tendentse, alates nendest, mida valitsev kodanlus soosis, kuni nendeni, mida ta talus ja nendeni, mis temas esile kutsusid üksnes raevu ja põlgu­ se. Tuleb märkida, et erinevalt meie kaasajast oli käesole­ va sajandi alguses ametliku (s. o. kodanliku) kriitika suh­ tumine nn. modernistlikesse vooludesse peaaegu täiesti ei­ tav, Seetõttu meelitasid need voolud endid toetama paljusid kunstnikke ja kunstitegelasi, kes olid kodanluse suhtes opo­ sitsiooniliselt meelestatud. Mõnel juhul abstraktsionism, fu­ turism jt*) osutus, et tegemist oli jõuetu, anarhistliku frondeerimisega, mis lõppkokkuvõttes oli kodanlusele kasu­ lik ja millest viimane ka ise hiljem aru sai* Mitmete teis­ te voolude puhul on küsimus keerulisem, üheks selliseks vai­ - 168 - eldavaks lõiguks prantsuse kunsti ajaloos on ka nn. foovide rühma looming, millel püüamegi käesolevas artiklis peatuda. Tuleb tunnistada, et foovide loomingule.hinnangu andmi­ ne on väga raske ja komplitseeritud ülesanne. Nõukogude kuns­ titeadlased pole sõjajärgseil aastail avaldanud ühtki vähegi põhjalikumat teost prantsuse selle sajandi kunsti, sealhulgas ka foovide kohta. Neist on räägitud üksnes vihjamisi mõnes üldises artiklis. Mõistagi ei või ka käesolev artikkel pre­ tendeerida selle äärmiselt keerulise probleemi lahendamisele. Siiski püüaksime avaldada mõningaid mõtteid foovide kõige tüü­ pilisema ja juhtivama esindaja Henri Matisse'i loomingu kohta. Veel kümme aastat tagasi oli nõukogude teadlaste seisu­ koht fooride ja Matisse'i loomingu suhtes ühtne ja kindel - see on läbi ja läbi formalistlik, tüüpiline mandunud kunsti näidis.1 Pärast isikukultuse kahjulike tagajärgede likvideeri­ mist saabus võimalus asuda Matisse’i loomingu Õiglase hinda­ mise juurde, kuid paraku pole veel jõutud seda küsimust lõp­ likult lahendada. Enne, kui asuda hinnangu andmisele, peame mõne sõnaga iseloomustama ka teisi voolusid ja voolukesi, et mõista, mil­ lisest pinnast võrsus foovide laad. Ametlik kunst oli oma meetodilt akadeemiline realism. Realistlik meetod, mille traditsioonid Prantsusmaal olid vä­ ga tugevad, oli mandunud pealiskaudseks, tühiselt ilutsevaks ja teatraalseks salongikunstiks. Hurraa-patriootilised ja al­ legoorilised kompositsioonid (viimased sageli erootikast külT lastunud), samuti portreed olid maalitud läägelt ja jõuetult. Väline looduslähedus ja sageli virtuoosne maalitehnika olid 1 Большая Советская Москва 1S64, 1к. 526; т. 14, Москва 19. _ _ 22 - 169 - pandud teenima õõnsat paatost ja lite;: vtu irr Tüüpiliseks sõltumatu realismi esindajaks võib pidada Courbet* õpilast Henri Fantin-Latour*i. kelle loomingu pare- ndku moodustavad romantilise heletumedusega kompositsioonid ja grupiportreed* Samas laadis töötas ka Eugene Carriers« kelle peaaegu monokromaatiliste maalide tähtsaimaks väljen­ dusvahendiks on mahe, nüansirikas heletumedus. Inglise preraffaeliitidest mõjustatud mõtteromantika ja sümbolismi esindajaiks olid Gustav Moreau ja temast veelgi fantastilisem Odilon Redon. Alates 1890. aastaist olid teatud tunnustuse võitnud ka impressionistid, kuid see tunnustus piirdus siiski, veel kit­ sama publikuga. Impressionistide rühmitus oli seesmiselt la­ gunenud erinevate taotluste tõttu ja pealft Manet* surma 1883» aastal lakkas lõplikult ka väline ühtekuuluvus. Paljud selle rühmituse liikmed olid loominguliselt tegevad ka XX sajandi esimestel aastakümnetel. /Е. Degas (1834—191?)» A® Renoir (1841-1919)» C. Monet (1840-1926) jt./. Neoiapressionistide koolkonna rajaja Georges Seurat oli surnud juba 1891. aastal, kuid see maalimislaad, mis tahtis olla teaduslikutl põhjendatud, oli sel ajal küllaltki tähele­ pandav, eriti neoimpressionistide teooria edasiarendaja ja koolkonna ideelise juhi Faul Signac*i (1863-1935) loomingu näol. Tema järgijatest võib mainida Cross*i. Angrand*i jt. Kunsti edasise arengu seisukohalt oli eriti tähtis "moodsa kunsti" kolme põhjendaja - Paul Gauguin*i (1828- 1909), Vincent van Gogh*i (1853-1890) ja Paul Cezanne*i (1839-19О6) looming, kuid XX sajandi alguses oli see laiema­ le üldsusele täiesti tundmatu. Nende laad oli õiesti reakt­ siooniks impressionismile, selle ratsionalismile, pinnalisu­ sele, passiivsusele ja ähmasusele, kuid reaktsiooniks n.-ö. vasakult poolt. Gauguin taaselustas maalikunstis lokaaltoonid. Puhtad intensiivsed värvipinnad olid suurepärases kooskõlas tema maalide eksootilise temaatikaga. Van Gogh lisandas puhtale värvile oma pintslitõmmete ekspressiivses kirglikkuse. Ce­ zanne omakorda püüdis ühendada puhtaid värve vanade meistri— - 170 - te kompositsioonilise kindlusega. Ta hoolis vähe perspektiivi- seadustest, mida kunstnikud olid välja töötanud alates re- nessansipäevist ja pidas võimalikuks pildi kompositsiooni huvides moonutada kujutatavate esemete või kehade proport­ sioone. Kuigi nimetatud kolm nn. postimpressionisti on suur­ kujudeks kunstiajaloos, tuleb märkida, et nende loomingus olid eos olemas peaaegu kõik need antirealistlikud tendent­ sid, mis XX sajandil kodanlikes maades vohama hakkasid.Post- impressionistide juures vähenes veelgi motiivi osatähtsus* Looduse teatud subjektiivne kujutamine, mis nende meistrite juures teenib kindlasti teose terviklikkust ja ilmekust, võis mõnede vähemandekate kunstnike juures üle kasvada sub­ jektivismiks, eriti kui püüti absolutiseerida suurmeistri loomingulise käekirja mõnda aspekti. Seega andsid Gauguin, Van Gogh ja Cezanne kunstnike nooremale põlvkonnale edasi nii häid kui ka halbu mõjutusi, esimesi igatahes rohkem, XIX sajandi viimasel kümnendil hakkaski juba tärkama, huvi nimetatudHsuure kolmiku" loomingu vastu, esialgu küll äärmiselt kitsas kunstnike ringkonnas. Pariisis kujunes en­ did nabiidideks nimetav rühmitus, kes koondus Paul Gauguini sõbra ja õpilase Paul Serusier* (1863-1927) ümber. Nabildide hulka kuulusid veel X. Roussel, M. Denis, E. Vuillard, P.Bon­ nard, В. Nernard jt. Nende häälekandjaks oli ajakiri "La re­ vue blanche" (1891-1903).2 Nabiidid olid vägagi erineva loomingulise palgega kunst­ nikud, kuid neid kõiki ühendas vastumeelsus impressionismi suhtes. Impressionistide analüütilisele, muljeid fikseeriva­ le laadile vastandati uus käsitlusviis, mida iseloomustasid sõnad "sümbolistlik", "sünteetiline" ja "dekoratiivne". Pal­ jude nabildide looming oli nn. l*Art nouveau (resp. jugend- stiili) üheks väljenduseks. Väljendusvahenditest sai uuesti eluõiguse joon, kontuur, kuid pisut stiliseeritud ja üldis­ tatud kujul. Impressionistidelt võeti aga üle hele koloriit. 2 Hazan, Dictionaire de la peinture moderne, Paris, Fernand 1954, lk. 203. - 171 - Selline oli kõige üldisemates joontes prantsuse kunsti­ elu enne 1905. aastat, millal päevakorrale kerkis uus rühmi­ tus, uus "koolkond”. Selle aasta sügissalongis* eksponeeri­ ti rea vähetuntud kunstnike tõid, mis tundusid väljakutsena publikule, kes oli vaevalt jõudnud harjuda impressionistide­ ga. Kunstikriitik Vauxcelles, nähes nende piltide keskel saalis pseudo-quattrocento maneeris lapsebüsti, olevat hüüa­ tanud: "Donatello aux milieu des fauves"* ja lendsõna "met- sikud” levis kiiresti selle noorte kunstnike rühma nimena. 3 Mis põhjustas sellise ärevuse ametlikus kunstikriitikas? Need noored kunstnikud olid oma maalides täielikult hüljanud tra­ ditsioonilise värvikäsitluse, loodusest võetud motiivid (maastikud, portreed, natüürmordid) olid maalitud kõige "võimatumate" - puhaste, intensiivsete, kõlavate, mõnikord toorevõitu värvipindadega või laikudega. Kunstnikud ei olnud tagasi kohkunud ka joonistuse lihtsustamisest, üldistamisest või koguni teatud deformeerimisest. "Metsikute" laad oli tekkinud muidugi juba mõni aasta varem. "Metsikud" ei kujutanud endast mingi kindla organi­ satsiooniga rühmitust, vaid neid ühendasid ajutiselt ühte- langevad taotlused ja ka isiklikud sõprussidemed. Ühine kõi­ gile oli vaen ametliku "salongikunsti" vastu, aga ka vastu­ meelsus impressionismi ja eriti neoimpressionismi pseudo­ teadus liku laadi suhtes, mida nad pidasid pinnapealseks ja jõuetuks. Keskne kuju "foovide" hulgas oli Henri Matisse (I869- 1954). Ta oli jõuka kaupmehe poeg ja vanemad olid talle ka­ vandanud juristikarjääri, kuid 22-aastasena loobus ta kõi­ gist hiilgavatest perspektiividest ja läks Pariisi maali­ kunsti õppima. See samm viis ta vaenujalale oma vanematega, * Salon d’Automne - asutatud 1903» a. moodsa kunsti ekS' poneftrimiseks. ** "Donatello kiskjate keskel” - pr, keeles. ̂Robert Genaille. La peinture contemporaine, Paris 1955, lk. 36. 4 Herbert Read. Yuosisatamme maalaustaideen historia, Helsinki 1959, ТЕГ"34-. - 172 - ta ei saanud kodust toetust ja pidi seetõttu elama ajuti suures kitsikuses*^ Matisse õppis algul ühes erakoolis ja 1895.-1898. a. G* Moreau ateljees. Siin tutvus ta oma hi­ lisemate rühmakaaslaste Marquet* ja Rouault’ga. Moreau ei surunud õpilastele peale oma isiklikku sümbolistlikku ja veidralt-fantastilist stiili, vaid laskis areneda nende oma- pärastel joontel.** Matisse käis pidevalt Louvre’s kopeerimas vanu meistreid (Raffaeli, Poussini, Ruysdaeli, eriti aga suurt realisti Chardini) * Suurimaks Matisse'i õpetajaks oli muidugi elu. Matisse kasutas iga võimalust joonistamiseks, ka tänavail, kohvikuis jm. ning arendas endast välja suure­ pärase joonistaja, kes suutis äärmiselt väheste joontega eda­ si anda kujutatava põhiolemuse. Tema joonistuste kindlus, lihtsus ja peen elegants on vaimustavad. Matisse tutvus suhteliselt hilja impressionistidega (seni oli ta maalinud akadeemilise realismi vaimus) ja see tõi kohe kaasa koloriidi heledamaks muutumise* Impressionis­ ti aga temast ei saanud* Väga oluliseks sai Matisse'! laadi väljakujunemisele idamaade kunsti, van Goghi, Gauguini, eri­ ti aga Cezanne'iQ mõju (hoolimata vaesusest ostis ta ühe Ce-zanne'i maali) , kuid ta ei matkinud kedagi* Vaadeldes mõnda Matisse*i maali sellest perioodist võib esimesel pilgul tunduda, et kujutatav inimene, natüürmort, interjöör jne. on muutunud üksnes ettekäändeks puhaste, in­ tensiivsete värvipindade kombineerimisele. Värvilaikude piir­ jooned alluvad mitte kujutatavate esemete piirjoontele, vaid eelkõige pildi kompositsioonilisele tasakaalule* Peaaegu täi­ esti on loobutud perspektiiviliste lühenduste kasutamisest ja vormide modelleerimisest valguse-varjuga* Foovide laad püsis suhteliselt ühtsena aastail 1901—19Q8. Siis sattus rida nooremaid rühma liikmeid kubismi mõju alla* ---- ----- сontempoBre arinnaer,d TPoorrnei v2a,i . GLalelsi m6atradp,e s lkd*e 8l8a.peinture francaise ̂Dictionnaire de la peinture moderne, lk. 178. Q7 Sealsamas.H. Read, op cit., lk. $6, - 173 - 1901-1908 oli Matisse*i mõju rühmakaaslastele väga suur, kuid see põhines eelkõige tema loomingu eeskujul ega olnud kuidagi organisatsiooniliselt kindlaks määratud.9 Matisse1i laadile oli kõige lähedasem Raoul Dufy (1877- 1953) looming. Ka temale meeldisid puhtad, intensiivsed too­ nid, kuid Matisse*ist eraldas teda eelkõige närvilisem ja skitseerivam pintslitehnika. Matisse'i lähedane sõber ja õpingutekaaslane oli Albert Marquet (1875-1947)» kelle looming oli aga teiste foovide omast mitmeti erinev, Ta oli oma töödes tunduvalt looduslä­ hedasem ja selles mõttes traditsioonidega seotud. Ta oli nagu Matisse*gi suurepärane joonistaja, kes mõne joonega andis edasi kujutatava olemuse. Marquet oli suur maastikumaalija, tema lemmikmotiivideks olid Seine'i kaid ja sadamavaated. Tema maalide koloriit on 3uhteliselt tagasi­ hoidlik - piimjas-sinine või rohekas üldtoon, mida elustavad mõni ere laik või tume kontuur. Nad mõjuvad heledatena, eht- prantsuslikult selgete ja harmoonilistena. Ühine teistö.foo- videga on Marquet1 joonistuse tinglikkus ja üldistatus. Juhtivaks meistriks fooyide hulgas oli veel Andre De­ rain (1880-1954), кев 1898. a, lahkus tehnilisest õppeasutu­ sest ja pühendas end kunstile. Derain tutvus eriti põhjali­ kult vanade meistritega. Ta püüdis nende teoste suurejoone­ list ilu ja selgust ühendada moodsa värvirõõmuga, mistõttu "ultramoodsate" esindajad on teda "akademistiks" nimetanud. 10 Deraini looming võitis erilise populaarsuse pärast I maailma­ sõda, kui prantsuse kunstis ajutiselt uuesti tugevnesid rea­ listlikud tendentsid. Tema foovide perioodi ni^alidel näeme aga sääraseid värve» mis on otse vastandlikud lc 'duses näh­ tavatele värvidele. Foovina alustae oma kunstnikuteed ka Maurice Vlaminck (1876-^958), kes samuti alles hiljem lõplikult välja kujunes. Ta oli vaeste flaami päritoluga muusikute laps, kunstnikuna H. Read, op. cit., lk. 44. Dictionaire de la peinture moderne, lk. 83. - 174 - iseõppij. a«,iii kellele tohutut mõju avaldas Vincent van Goghilooming. Just tänu viimasele taandusid Vlamincki loozdin- gus värviprobleemid äärmiselt temperamentse pintslikäsitlu- se ees, mis annab tema maalidele erilise ekspressiivsuse. Ka Vlamincki looming muutus hiljem üha looduslähedasemaks. Eraklik ja erandlik kuju foovide hulgas oli Georges Houault (1871-1958). Ta sündis Pariisi Kommuuni päevil vae­ ses töölisperekonnas ja läks 14-aastasena õpilaseks klaasi­ maali ja juurde, kes tegeles keskaegsete kirikute akende'res­ taureerimisega. See töõ sai otsustavaks kogu Rouault* loomin­ gule. Üldiselt sarnanesid tema maalid foovide omadele ja ta eksponeeris neid koos foovldega. Teravalt erineb Rouault* looming, aga oma motiivistiku ja ideelise suunitluse poolest. Rouault oli veendunud katoliiklane ja tema maalid olid katse taaselustada religioosset temaatikat. Ta on palju maalinud piibli teemadel, aga samuti ühiskonnakriitilisi teoseid kato­ liikliku moraali positsioonidelt. Keskaegsele ideestikule vastavad ka vormilised omapärasused, millede juuri tuleb ot­ sida gooti katedraalide klaasimaalides - need on eelkõige võimsad tumedad kontuurid, mis ümbritsevad heledaid, otse hõõguvaid värvipindu. Rouault*d võib ainult tingimisi foovide hulka lugeda. (Ta ise muuseas ei teinudki seda). Ta on oma laadilt läheda- ne saksa ekspressionistidele, "Die Brücke" rühmale.1? Lisaks ülalnimetatud suurkujudele loetakse foovide hul­ ka kuuluvaiks veel palju kunstnikke nagu E.O. Friesz, H.Ch. Manguin, J. Puy, ,Ch. Camoin, J. Flandrin, K. van. Don- gen, tulevane kubist G. Braque, isegi P. Picasso jt. • * Ф Kuidas hinnata Matisse*i ja foovide loomingut? Vaielda­ matu on see, et Matisse*i looming erineb oluliselt ZIX sajan- 11 Dictionaire de la peinture moderne, lk. 519. 12 Sealsamas, lk. 250. - 1? 5 - dl keskpaiga realistide (näiteks Courbet), samuti impressio­ nistide loomingust - joonistus on tinglik ja värvid ebatava­ lised* Ainuüksi selle põhjal ei saa aga öelda midagi Matisse’i loomingu väärtuse kohta. Marksistliku esteetika üldtunnustatud seisukoha järgi pole looduse tõepärane kujutamine samastatav looduse kopee­ rimisega* Looduse kujutamise vahenditeks on kunstilised ku­ jundid, need aga pole identsed kujutatavate esemetega. Kunstilise kujundi looduslähedus pole omaette eesmärk, vaid see sõltub kunstiteose iseloomust. Kui see tuleb kasuks idee paremale väljendamisele, võib kunstiline kujund olla tinglikum (võrdlemiseks võib näiteks olla nõukogude kunstni­ ku Prorokovi looming). Järelikult peame selgitama, kas Ma­ tisse* i maalide tinglik joonistus ja ebatavalised värvid on millegi teenistuse või mitte. Püüame läheneda Matisse*i maa­ lidele kui terviklikele kunstiteostele ja leida neis seda, mis põhjendaks tema laadi omapära. Kahtlemata ei või nfrflk-i eelarvamusteta inimene salata Matisse*i maalide dekoratiivset ilu - vähemalt säärast ilu, nagu on kaunil vaibal või lillepeenral. Mõistagi oleks ainu­ üksi sellest vähe, et kõrgelt hinnata Matisse*i maale kui maalikunsti teoseid. Kuigi tema maalidel ongi tugev dekora- tiivkunsti iseloom, püüame leida neist ka midagi muud. Tea­ tud omotslonaalne mõju on muidugi igal dekoratiivsel värvi­ kombinatsioonil, kuid maali emotsionaalne mõju peab kindlas­ ti kvalitatiivselt erinema dekoratiivse vaiba emotsionaal­ sest mõjust. Matisse ise protesteeris selle vastu, kui tema maale käsitleti kui "puht-dekoratiivseid" värvikombinatsioo­ ne. Matisse*i arvates pidi kunst olema mitte staatiline, vaid dünaamiline. Tuli loobuda "passiivsest" pisimuljete fikseeri­ misest ja püüelda värviaistingute intensiivistamise poole. Nii värvide kui ka joonistuse tinglikkuse ja üldistatusega pidi Matisse*i arvates kaasnema väljendusjõu kontsentreeru­ mine, pildi väljendusrikkuse tõus. Matisse'i eesmärgiks oligi just väljendusrikas kunst. 1908. aastal kirjutas ta: "Eel­ kõige on mulle tähtis väljendus... Väljendus ei teki ... mit­ - 176 - te inimeste nägudel peegelduvast kirest, liiatigi mitte vä­ givaldsetest liigutustest. Minu maalide kogu kompositsioon on väljendav. Modelli vöi esemete asond lõuendil, neid ümb­ ritsevad tühjad alad, suhted, need kõik on osalised väljen­ duseks, Kompositsioon on viis korraldada kõik kunstniku ka­ sutuses olevad põhivahendid dekoratiivselt nii, et nad väl- jendavad kunstniku tundeid,”13 Järelikult Matisse tahtis luua aktiivset, inimesi mõjus­ tavat kunsti, tahtis edasi anda oma ideid ja tundeid. See on ka täiesti loomulik kui arvestada Matisse*i ühiskondlik-po- liitilisi vaateid - ta oli alati koos Prantsusmaa progres­ siivsete jõududega, ta oli üheks aktiivseks rahu eest võit­ lejaks. Elüsimus on ainult selles, kuidas ja mil määral on Matisse suutnud ellu viia oma subjektiivselt õiged ja Õil­ sad taotlused. Matisse püüdles dekoratiivse ja emotsionaal­ se komponendi tasakaalu poöle oma maalides. Ta ütles: "Kunst­ niku idee ei või arvesse tulla väljaspool tema väljendusva­ hendeid..." ja "Kunstiteos peab eneses kandma kogu oma tähen­ dust ja selle vaatajale edasi andma enne kui see süžeed tai- bata jõuab."14 Neis kahes lausekatkendis peitub väga palju Matisse*i loomingu mõistmiseks. Ta ei tunnusta maalikunstis midagi "li­ teratuurset", kogu maali väljendusjõud peab olema kätketud kujutava kunsti spetsiifilistesse väljendusvahenditesse - viimased on aga üksnes silma kaudu tajutavad. Säärane suhtu­ mine koos eespool mainitud kujundite tinglikkusega viis sel­ line, et Matisse'i loomingus ei näe me ühtegi kergesti sõna­ desse tõlgitavat, konkreetset ideed. Tema maalide motiivi­ deks on küll eelkõige inimesed, kuid kujundite tinglikkus ja loobumine jutustavast süžeest ei võimalda Matisse*il an­ da temaatilisi pilte kaasajast. Ometi pole ka temaatilise maali hülgamine Matisse*i poolt veel põhjuseks teda hukka mõista. Ka nõukogude kunst- H. Read, op. cit., lk. 38. 14- Матисс, Сборник статей о творчестве, под редакцией и с предисловием А. Владимирского, Москва 1958, 1к. 19. 23 - 177 - nike hulgas on kullalt suuri ja tunnustatud meistreid, kel­ lede loomingus on vähe või pole üldse temaatilisi maale - see on tingitud nende isikupärasest kallakust, loomingu omapärast. On selge, et mitte ainult temaatilises maalis ei avaldu kunst­ niku ideed ja tunded, raid ka portrees, maastikumaalis või natüürmordis* Temaatilise maali idee on muidugi konkreetsem, kuid idee konkreetsus ei määra ära teose ideelist jõudu* Benessansikunsti ilmumise põhjustas uute sotsiaalmajan­ duslike suhete tärkamine ja areng reas Euroopa maades, renes- sansikunst väljendas uut, kodanlikku (sel ajal progressiiv­ set) ellusuhtumist. Ometi näeme harva sääraseid maalikunsti- teoseid, kus uued ideed väljenduksid teose teemas„ pigem vas­ tupidi - uus, humanistlik sisu avaldub vana, keskaegse teema kiuste* Tõepoolest ei ole ka Matisse’i maalid muutunud ideelage- dateks selle tõttu, et neis esimesel pilgul pole märgata konflikti kujutamist ja võitlevat hoiakut. Võrdluseks võib tuua A* Kamenski sõnu Lenini preemia laureaadi Sarjani vara­ semate toode kohta. (Väärib märkimist, et Sarjani revolutsi­ ooniliste! töödel on mõndagi ühist foovide, eelkõige Matisse% töödega.) A. Kamenski ütlebs "Kas on kõiges selles muinas­ jutt, unistus? Muidugi. Imekauni nägemuse mulje ei jäta teid hetkekski* See on unenägu lahtiste silmadega, kui kõik ümbrit­ sev säilitab oma reaalse ilme, kuid ilmub uues, ootamatus tä­ henduses, ümberkujundatuna taju erilise seisundi poolt. Sel­ le ümberkujundamise põhiliseks vahendiks, võluklaasiks, mil­ le läbi kõik näib teisiti, on siin maalikunsti keel, tema väljendusvahendid, mis on kasutatud erakordse julguse ja meisterlikkusega. Aga selle kujundilise pildi liikumapane­ vaks jõuks oli muidugi seesama suur unistus kaunist, õnneli­ kust inimkonna tulevikust, mida kandsid endas revolutsiooni eelõhtul Venemaa parimad inimesed.”15 Muidugi ei saa panna võrdsusmärki Sarjani ja Matisse*i loomingu vahele, kuid võimalused teatud paralleelide tõmba- 15 А* Каменский, 0 Сарьяне, - "Новый м и р ",^ . 1962, lk. 189. - 178 - mlseks on kindlasti olemas. Ea Matisse*i maalidelt õhkub vastu kirglik elurõõm ja elujaatamine. Värvid ja joonistus on jäägitult rakendatud selle teenistusse ja Matisse*i loomingu optimistlik iseloom peaks olema vastuvõetav ka nõukogude kunstipublikule. Lisaks tuleb arvestada Matisse*i loomingu hindamisel tema rahvuslikke iseärasusi, seda, et ta on just prantsuse kunstitraditsioonidest võrsunud. Lõpuks tulekski pöörduda prantsuse kommunistide poole, sest Matisse*! loomingu positiivse või negatiivse mõju üle suudavad just nemad kõige paremini otsustada. Prantsuse kommu­ nistide tunnustatud autoriteet kultuuriküsimustes Louis Ara­ gon on andnud igatahes Matisse*! loomingule tingimusteta tun- . nustuse, ja mis eriti tähtis, rõhutanud selle aktiivset ja innustavat osa isegi vastupanuliikumise i'äsketel aastatel* "Ta säilitas meile päikesevalguse”, ütleh Aragon."16 Ülaltoodu põhjal võime Matisse*i lugeda selle sajandi suurte humanistide hulka. Samal ajal peame a arvestama, et arvukad epigoonid on Matisse*i "edasi arendada" püüdes jõud­ nud negatiivsete tagajärgedeni. Motiivi tähtsuse edasine vä­ hendamine võib viia tundetu abstraktsionismini. (Matisse*i laad on loomulikult ainult üheks tänapäeva humanistliku kuns­ ti variandiks ega saa pretendeerida mingile universaalsele "XX sajandi stiili" nimetusele.) Positiivne Matisse*! loomingus on lõpuks veel see, et ta oli üheks dekoratiivse seinamaali taaselustajaks meie sa­ jandil. Suureformaadilises seinamaalis pääsebki Matisse*i an­ ne eriti maksvusele. Seinamaal, mis vahepeal oli mandunud tahvelmaali suurendatud variandiks, leiab Matisse*! käe all lahenduse, mis on kooskõlas tänapäeva arhitektuuriga. Üldjoontes positiivselt võib hinnata ka teiste foovide loomingulisi saavutusi. В.И. Прокофьев, Современное изобразительное искус­ ство калиталиЙПге^сйЮ стран, Москва 19о1, 1к. 28. - 179 - VARANEOLIITILISEST KUI/PÜÜRIST EESTI NSV TERRITOORIUMIL. Mi A u n . Revolutsioonieelsel ja kodanlikul perioodil jäi noorema kiviaja e. neoliitikumi uurimine Eestis tagaplaanile. л Sel­ lest tingituna olid ka tol ajal tehtud järeldused neoliitili­ se kultuuri leviku ja arengu kohta väga üldsõnalised ja puu­ dulikud. Nii näiteks peeti küllalt laialdasel alal esinevat neoliitikumile iseloomulikku kammkeraamika kultuuri võrdlemi- si ühtseks, soome-ugri hõimude eelkäijatele kuuluvaks. 2 Ka oli kammkeraamika tol ajal vanimaks teadaolevaks keraamika liigiks Eesti alal. Olemasolevate, äärmiselt kasinate teadmiste täiendamise­ le Eesti NSV territooriumi kiviaja kohta, aga samuti kogu Ida- Baltikumi põhjaosa vanima ajaloo alal, asuti alles nõukogude võimu perioodil. Neoliitikumiga seotud küsimuste uurimine intensiivistus eriti alates 194-9* a., mil mainitud probleemiga hakkas tege­ lema Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi teaduslik töötaja L. Jaanits, kes praegu on Baltimaade juhtivamaid kivi­ aja uurijaid. Põhiliselt tänu L. Jaanitsa vägagi viljaka töö tulemustele on käesoleval ajal teada Eesti NSV territooriumilt A Vt. lähemalt Eesti NSV neoliitikumi-alase uurimistöö kohta mainitud perioodidel Л.Ю* Янвдс» Поседения неоли- fa и раннего металла в приустье р" ЭНЯйыги, Таллин uc.idlö. A.M. Tallgren« Zur Archäologie Eestis I. Vom Anfang der Besiedelung his ’etwa 500 n. Ohr. - Acta et Commentationes 1U9n2i2v.ersitatis Tartuensis (Dorpatensis). Bd. 111:6, Dorpat - 180 - 16 neoliitilist asulat, millistest rõhuv enamus on suuremas või vähemas ulatuses läbi kaevatud. Viimaste hulka kuuluvad ka alles kümnekorra aasta eest avastatud asulad primitiivse, halvasti põletatud ning nõrgalt ornamenteeritud keraamikaga. Esmakordselt leiti sellist keraamikat 1950.-1953* a. NSVL TA Arheoloogia Instituudi Leningradi filiaali teadusliku tööta­ ja N.N„ Gurina poolt Narva-Riigiküla I ja III asulas (tahv. I : 1, 2).^ Kuna seni puudusid andmed vastava kohaliku vara­ semat tüüpi keraamika olemasolu kohta, pidas N.N. Gurina ni­ metatud keraamikat kuuluvaks varasemasse metalliaega, leides talle analoogiaid Uraali pronksiaegsetea asulates.4. Seejärel avastas aga L. Jaanits samasuguse primitiivse keraamika Emajõe suudmealal Akali asulas (tahv. I : 4). к Sealse asula kultuurkihi stratigraafia hoolikas jälgimine, mida ei õnnestunud teha N.N. Gurinal kultuurkihi tugeva lo­ hutuse tõttu Narva-Biigiküla I asulas, võimaldas L. Jaanit- sal täpsustada primitiivse nn. narva-tüüpi keraamika vanust. Tema andmetel osutus viimane varasemaks tüüpilisest kamm- keraamikast, asetsedes sellega võrreldes madalamal kultuur­ kihis.6 Mainitud arvamust kinnitasid ka mõni aeg hiljem toi­ munud väljakaevamised asulas Narva Ичпя territooriumil (tahv. I : 3)» kus esines Akaliga analoogiline pilt keraami­ ka asetuses kultuurkihis,^ Seega on viimaste aastate jooksul Eesti NSV territooriumil avastatud uus, varasematele uurija­ tele mittetuntud neoliitiline kultuur. Esimene põhjalikum narva-tüüpi keraamikaga kultuuri kä­ sitlus, mis tugineb peamiselt Akali asula leiumaterjalile, pärineb L. Jaanitsalt.® Seoses NSV Liidu loodeosa rahvas- 3 H ,H , Гурина, Новые неолитические памятники в восточ­ 1н5о3й- iЭnс.тонии,- Muistsed asulad ja linnused, Tallina 1955, lk. 4 Sealsamas, ltc, 170. ^ Л.Ю, Янитс, Поселения эпохи неолита, lk. 122-123. 6 Sealsamas. 7' Sealsamas, lk. 96, 8 Sealsamas, lk. 122-127, 332 jj. 181 - tika etnilise ajaloo probleemide uurimisega on nimetatud kü­ simust muu hulgas puudutanud ka rida teisi tuntud nõukogude arheolooge.9 Vaadeldav varaneoliitiline kultuur leidis val­ gustamist samuti VIII üleliidulisel üliõpilaste-arheoloogi- de konverentsil 1962. a. Leningradis.10 Eranditult kõik loetletud tõõd käsitlevad narva-tüüpi keraamikaga kultuuri päritolu ning sellega seoses ka tema dateerimise probleemi. Enamik uurijaid pooldab praegu L. Jaanitsa viimast seisukohta1 2 nimetatud kultuuri arengust kohaliku mesoliitikumi baasil. Tuntud nõukogude arheoloog Р.Ы. Tretjakov aga seob narva-tüüpi keraamikat Volossovo või Uraali-Kaama alade hilise keraamikaga, dateerldes teda veel hilisneoliitikumi varase metalliajaga.13 Hiljuti täienes vaadeldava kultuuri kohta käiv mater­ jal veel ühe huvitava muistisega Kääpa külast Võru linna lä­ hedal (tahv. 1:5)* Mõnevõrra suurenenud on ka leiuaines asulast Narva linna territooriumil. Arvestades uut, täiendavalt saadud materjali ning as­ jaolu, et praegu puudub narva-tüüpi keraamikaga kultuuri kokkuvõtlik käsitlus, on käesoleva töö eesmärgiks anda lü­ hike ülevaade varaneoliltilistest mälestusmärkidest Eesti alal, tuginedes eeskätt seni avaldamata andmetele. * • H .B . Гурина, Древняя история Северо-запада Европейской части СССР.’яаРБриаш и исследования по археологии СССР (=МИА) 87, Москва - Ленинград 1961, 1к ..79 : П Л . Третьяков» У истоков этнической истории фино-угорсккх пЖекен. - Со|ёт- ская Этнография", № 2 , 1951, 1к. 91. Т=П.Н. Третьяков, У ис­ токов этнической истории). * В . Третьяков, К вопросу о керамике Ъарвского типа". - Тезисы дошЩФГТТЗ УШ всесоюзной конференции студентов-архео- логов, Ленинград 1962. И N.N. Gurina seisukoht 1962.a. jaanuaris Leningradis toimunud mesoliitikumi-alastele küsimustele pühendatud nõupi­ damisel. В» Третьяков, К вопросу о керамике. peet^u dЛ e. eЯTEнHкRтTсt, aНtоuвdы nеõ uдpаiннdыamеi sпeоl .м еKзäолsiиkтiуr iЭ сsтäоiнlиiиb, EEetstteik anNnSeV TA Ajaloo Instituudi arheoloogiasektoris (=AI). Г1.Н. Третьяков, У истоков этнической истории, 1к. 91. - 182 - Teatavasti tähistatakse tingliku terminiga "arheoloogi­ line kultuur" ühel ja samal ajal mingil kindlal maa-alal esi­ nevat muististe kompleksi, mida iseloomustavad ühised jooned elamuehituses, matmiskombestikus, esemelises materjalis jne. Mis puutub narva-tüüpi keraamikaga kultuuri leviku piir­ konda, siis enamik vastavaid asulaid paikneb Eesti NSV Ida­ osas. Oks leiukoht on teada ka Laadoga järve lõunakaldal (tahv, I ; 6). 14 Peale selle võib L. Jaanitsa arvates oleta­ da narva-tüüpi keraamika esinemist ka Kroodi asulas Eesti põhjaosas (tahv. I : 8) ning Ica asulas Läti NSV territoo­ riumil (tahv. I : 9)*^ kus senini pole korraldatud teadus­ likke kaevamisi. Teiselt poolt on võimalik primitiivse keraa­ mika esinemine ka Läti NSV lääneosas tuntud Sarnaste asulas (tahv. I * 7), millest üht osa daM teeritakse võrdlemisi vara-seks, kuuluvaks aastatesse 4700 Л fi~ 250. N.N. Gurina arvates võiks ühe mainitud perioodi muistisena arvesse tulla Kolomt- sõ asula Ilmeni järve põhjakaldal (tahv. I : 10). Seega tunneme käsitletavast kultuurist terve rea asu­ laid, mis paiknevad maa-alal, mille põhjapiiriks tuleks lu­ geda Soome lahe lõunarannikut ning läänepiiriks Balti mere idarannikut, kuna territooriumi lõuna- ja Idapiirid jäävad esialgu veel lahtisteks. Eesti ala vastavad muistised on senistel andmetel koon­ dunud peamiselt Emajõe, Narva ning Võhandu jõgede basseini. Neist kõige lähemal veele on asetsenud Võhandu kaldal paik­ nev Kääpa asula, ülejäänud asulad aga asuvad teatud kaugusel omaaegsest veepiirist. 14 A.A. Иностранцев, Доисторический человек каменного века побережья' ЛадотбйоРÕ озера, С.-П. 1882, lk. 162 j j . —Л—.Ю-.- Я-»нnrи—т—с, Поселения эпохи неолита, lk. 126. ^ Л.Ю. Янитс, Поселения эпохи неолита, ik . 124 i i . A.A . Лийва, Э .О . Ильвес, Л.Ю. Янитс, Радиоуглерод­ ное датир5ёМйё höko t ö d h x архёблбигёёских йамятников При­ aбsаuлlтaи кlиu.u mKaätseirkjiarlii sts äisleniib pAIu-usd.u b.Põhjalikum käsitlus Sämate 17 Н.И . Гурина, Древняя история, ik . 78. - 183 - Asulate kultuurkiht ei ole eriti paks, ulatudes kesk­ miselt 30 - 40 cm-ni, kohati, näiteks Akali ja Narva linna asulas on see isegi mõnevõrra õhem« Lelumaterjal on suhteliselt paremini säilinud Kääpa asu­ las, kus icultuurkiht asetseb jõepoolsetes osades ligi 2 m paksuse turbakihi all. Viimasest tingituna pärineb siit roh­ kesti luust tööriistu, aga samuti nende valmi st aniisel tekki­ nud jääki ning nn. "toidujäänuseid" - metsloomade ja kalade luid. Vähem on luumaterjali saadud Narva-Eiigiküla I ja III asulast, kuna Narva linna ja Akali asula on selle poolest üsna vaesed. Leitud osteoloogilise materjali põhjal võib siiski öelda, et käsitletaval perioodil kütiti kõige enam karu, iirgveist, põtra, metssigu ning kobrast, fiannikulähe- dastes Narva piirkonna, aga samuti Laadoga lõunakalda asu- late luumaterjalis on tähtsal kohal ka hülgeluud. л о Kääpa asulast tunneme muuseas metshobuse luid ning sookilpkonna kilbi mikke. Elamujääneid pole senini õnnestunud avastada ühestki asulast, kuigi näiteks Kääpa kultuurkihis esines küllaltki palju puidujäänuseid. Enamasti olid need aga töötlemata ning L. Jaanitsa arvates asula kohale kantud vee poolt. On siiski alust oletada, et selle perioodi asukad elasid maapealsetes püstkodades. Prof. P.N. Tretjakov1 9J on kull pidanud Narva- Hiigiküla I asulast leitud poolsemljankade jääneid kuulu­ vaiks narva-keraamika kultuuri kompleksi, kuid nähtavasti tuleb neid siiski siduda hilisemate, s.o. kammkeraamika hõimudega. Maapealsete elamute kasuks räägib eeskätt rida Narva asulast pärinevaid koldeid. Viimaste kuju ja suurus lubavad väita, et nad asetsesid omaaegsete elamute põrandail, nende läheduses aga puuduvad igasugused maasse süvendamise jäljed. Kolded on laotud kividest, kusjuures Narva linna asulas ka­ sutati selleks kohapeal külluses leiduvaid paeplaate, Kääpal 18 R .H . ГУрина, Новые неолитические памятники, lk .168, vt. ka A .A . Иностранцев, Доисторический человек, lk. 24 j j . Щ И . Третьяков, У истоков этнической «стории, l k .91. - 184 - - nagu näitavad säilinud jääned - tavalisi maakive. Maapeal­ sed, kividest laotud kolded on muuseas iseloomulikud ка ко- halikule mesoliitikumile, mida juba märkis L. Jaanits.20 Väga kasin on mainitud perioodist veel antropoloogili­ ne materjal* Senini pole õnnestunud avastada ühtegi hästi säilinud luustikku, mis kindlasti kuuluks käsitletavasse pe­ rioodi. Kõige varasem neoliitiline luustik pärineb Narva- Riigiküla III asulast, s. о. Ill at. keskpaigast e* m, a. 21 Üksikuid inimluid ning koljutükke on saadud Kääpa asulast. Kuigi need andmed on äärmiselt napid, lubavad nad siiski oletada varaneoliitiliste asukate konntet matta oma surnuid asulaisse. Selle arvamuse kinnituseks võiks olla näiteks 1962. a. Narva linna asula hilismesoliitilisest kihist, s. o. IV at. II poolest e. m. a., avastatud halvasti säilinud luustik ning 1963. a. samast leitud kolju jäänused. Vaadeldava kultuuri mälestusmärki de esemelises mater­ jalis on valdavalt ülekaalus keraamika. Kääpa asulast, nagu mainitud, on saadud rohkesti ka luuriistu. Tunduvalt vähem, võrreldes hilisemate perioodidega, on leitud aga kiviesemeid, eriti suuri kiviriistu. Kääpa asulast tunneme muu hulgas ük­ sikuid puuesemeid. Arvatavasti mainitud perioodi kuuluvad ka vähesed merevaigu leiud Akalist ning Kääpalt. Nagu öeldud, on narva-tüüpi keraamika vanim teadaolev keraamikaliik Eesti NSV territooriumil. Käsitletavates asu­ lates on ta võrdlemisi halvasti säilinud, eriti Kääpa mater­ jalis. Lisaks katkendite väiksusele, mistõttu on raske nõu kuju, suurust ning ornamendi asetust määrata, on siin savi- nõutükid kauasest vees ligunemisest muutunud rabedaks ning purunevad kergesti. Narva-tüüpi keraamika on valmistatud savist, mis sisal­ dab kas teokarbi purdu või mingeid taimejäänuseid. Viimased on aga enamasti välja põlenud, millest tunnistab nende savi- nõutukJrl.de poorscus. On tähelepandav, et katkendid, mille 20 JU Янитс. Новые данные по мееолиту. 21 JUD* Янитс. Поселения епохи неолита» 1к. 93« 24 - 185 - savikoostises on rohkesti teokarpi, on hoopis rabedamad, na­ gu näit. Kääpas. Narva linna asulas on aga pihustatud teo- karbi protsent tunduvalt väiksem, mistõttu ka keraamika säi­ livus on parem. Nõud valmistati käsitsi, võrdlemisi kitsastest saviri- badest. Kõige iseloomulikumaks käsitletavale keraamikale on valmistamisviis, mis seisneb saviribade üksteise peale ase­ tamises nii, et murdumise korral sellel liitekohal ühe kat­ kendi äär on õõnes, teisel paisutatud. Nimetatud tehnika olu­ liseks puuduseks on asjaolu, et savinõud purunesid üsna ker­ gesti nendelt liitekohtadelt, nagu seda näitavad vastavad leiud,, näit« Narva linna asulast. Varaneoliitilise keraamika kõrval esineb samal viisil valmistatud savinõusid, kuigi ük­ sikuid, ka hilisneoliitilistes asulates, näit. Loona asulas Saaremaal, 22 N.N, Gurina andmeil samuti Bologoje asulas,23 mida arvatavasti tuleb ka dateerida hilisneoliitikumiga. Hoopis tugevamini on kinnitatud saviribad, mis ükstei­ se peale asetati nii, et ühe riba alumine pind kattis teatud osas teise riba pealmist pinda. Seejuures on need ribad kok­ kupuutekohal vastavalt õhemaks voolitud. Selline savinõude valmistamisviis on iseloomulik peamiselt kamakeraamikale. Va­ rases neoliitikumis kohtame seda põhiliselt Kääpa ja Narva- Riigiküla I ning III asulas. Enamik savinõusid on suured (suuava diameeter ca 30-45 cm), astjakujulPiZsLed ning lõpevad tavaliselt terava põhjaga(tahv. II : 3). Umbes taolise kujuga teravapõhjalisi nõu­ sid kohtame ka väljaspool Eesti NSV piire, näit. Uraali-Kaa- ma aladel., p c? Ukraina metsastepi, pc aga samuti Dnepri lõuna- 22 Leiud säilivad ENSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Insti­ tuudis (AI) peanumbrite 4129 ja 4210 all, 23 н.Но Рурина, Новые неолитические памятники, 1к. 1в7. 2254 AI 4245 : 1777. В.М. Раушенбах,Керамика шигирской культуры, - Крат­ кие сообщения' о докладах к полевых исследованиях Института ^то^ки^сатериальной культуры Ж СССР Х1111, Москва, 26 Д,Яо Телег1н, Неол1тична стоянка в урочищ! Бондариха,- Археолог1я IX, Ки1*в 1964; it. 165, vt. ka Д.Я. Телегин, - 186 - osas leviva, nn. surski kultuuri varases keraamikas.27 Ai­ nult ühe erandina Kääpa asulast tunneme narva-tüüpi savinõu põhjatükki, mille terav osa on lamedalt ära lõigatud (tahv. II : 2). Varast tüüpi lamedapõhjalist keraamikat esineb näit. Ukraina metsastepi dnepri-donetsi kultuuri keraami- kas. pq7 Veeяlлgi rohkem on see levinud nimetatud surski kultuuri asulates.' Eesti varasele neoliitilisele keraamikale pole aga sellist tüüpi nõude põhjad iseloomulikud. Suurte nõude kõrval tunneme käsitletavast perioodist ka väikeste tassi- või liuakujuliste nõude katkendeid. Arvuka­ malt on and esindatud Kääpa asulas, kust ühte leitud liua- kujulist savinõu õnnestus peaaegu täielikult restaureerida (tahv. II : 1).51 Nõude seinad on enamasti õhukesed, keskmise paksusega 0,5 - 0,7 cm. Üksikjuhtumitel esineb ka õhemate, kuni 0,3 cm või paksemate, 1 cm ja üle selle, seintega savinõusid. Narva-tüüpi keraamikale on omased tavaliselt õhukesed servad, mis moodustati nõu seina ülemist serva järk-järgult peenemaks voolides (tahv. II : 14, 16). Esineb ka järsult sissepoole kaldu olevate servadega nõusid (tahv. II : 12,18).̂ 2 Seda tüüpi servad on ülekaalus nõudel Akali ja Narva linna asulates. Narva-Riigiküla I ja III, eriti aga Kääpa asulas К вопросу о днепро-донецкой культуре. - "Советская Археоло­ гия” Т=СА). I 4 , Москва 1961, 1к. 31. 3 , Л.Я. Телегхн. НеолХтичн! поселения л1состепового Лхвобереж-: жя 1 ПолТсся Украхйи. - АрхеологХя X I, Ки1в 1967, 1к. 70-86 27 В.М* Даниленко, Дрпитання про ранн!й неолхт пхвден- ноТ Наддн 1пряНЩИки. - Археолог1я ПГ, КдГв 1950. 28 AI 4245 : 1735. 29 Д.Я. Телегин, К вопросу о днепро-донецкой культуре, 31» joon. 3« Sealsamas, lk. 34. 51 AI 4245 : 1419. 32 л.ю. Шитс, Поселения эпохи неолита, 1к. 123, - 18 7 - on serva kajas peal© ülalmainitute rohkem teisi variante, $eejuures viitab serva kuju tahv. II : 15» mida Kääpa kõi>- val esineb ka teiste Eesti NSV varaneoliitiliste asulate keraamikas, samuti kammkeraamikas, teatud idapoolsele mõju­ le meie territooriumi varases keraamikas. Nimelt esineb sa­ ma servatüüpi rohkesti Uraali neoliitilises keraamikas, ala­ tes selle kõige vanemast astmest - Strelka keraamikast*^ Mõningane erinevus narva-tüüpi ja uraali keraamika mainitud serva tüübis seisneb vaid nende omamentatsioonis. Nii näi­ teks on Strelka nõudel sisseveetud kriipsu3k4estega kaunistatudainult nimetatud serva kõige ülemine äär, narva-keraamikal on aga kamistambi vajx пг. 33, Москва 1953, tahv. 111:14,15. 48 В.М+ Даниденко, Допитання про раннхй неол1т^0011< 49 Л. Янитс, Новые данные по неолиту Прибалтики* - СА, № XIX, МоскШГ -Ленинград 1954, 1к. 182. 50 Н.Н.. ГУрина, Неолитическое поселение Борань. - МИА? пг. 79, Москва~Денинград 196О, lk. 219, joon. 23:14,17/18. 51 AI 4245:1386. - 191 - raamikal ühel savinõutükil koos oli nõrkade lohkude rida kui ka kammivajutisi (tahv. III : 4). Mainitud nõude omamenteeri- misviis läheneb teatavasti arenenud neoliitikumi lohkkarmnke- raamikale. Huvitavalt ja omapäraselt on kaunistatud kolmanda ala- riihma nõud, kus ornamendina esinevad mitmesugused täkked, vajutatud väga erinevate stampidega. 5ii näit. esineb savi- nõutükke, kus ilustus on moodustatud kas terava teokarbi ser­ vaga veetud soontest, mis nõul moodustavad võrekujulise orna­ mendi (tahv. IV : 8), või kuuseoks-motiivis kujundatud liht­ satest vajutustest. On kasutatud ka kolmnurga, pikliku väi­ kese ristküliku või mingi muu nelinurga ning teravaovaalse kujuga stampi (tahv. IV : 5, 7, 9, 10} tahv. V). Rida katken­ deid on kaunistatud lihtsate väikeste, ilma kindla kujuta tä- ketega. Peale keraamika tunneme kõigist narva-tüüpi keraamikaga asulatest väikesi savist valmistatud pulgakesi, mis on ta­ valiselt ümmarguse ristlõikega ja väga mitmesuguse suurusega. N.N. Gurina arvates kasutati neid savij>ulgakesi proovidena, mis valmistati enne nõude põletamist.^ Väljaspool Eesti NSV piire võiks mainitud esemetele ligikaudu vastata teadmata otstarbega savist pulgake Andrejevi II asulast. 53^ Küttlmis- ,1a kalapüügiriistad narva-keraamikaga asula­ tes он eöindatud võrdlemisi kasinalt. Enamikus olid need val­ mistatud orgaanilisest materjalist, mis aga suures osas on hävinenud. Paremini tunneme mainitud esemeid vaid Kääpa ja Narva-Riigiküla asulaist, kus luumaterjal, nagu eespool mai- nitiud, on paremini säilinud. Kõige arvukamad küttimisriista- dftqt on Kääpal luust nooleotsad. Viimaseid võib nende kuju järgi jagada kahte peagruppi: pajulehekujulised (tahv. VI : 4, 5) ja kooniliste otstega eksemplarid (tahv. VI : 1, 6). Mõlemad rühmad on suuremal või vähemal määral esindatud ka H .H . Пурина» Новые неолитические памятники, 1к. 168. 53 П .А . Пмитриев, Вторая Андреевская стоянка. - Тр. ГИЦ VIII, Моеква, “1938» tahv. 111:4. 192 - teistes vaadeldava perioodi muististes« Üldiselt on nii paju- lehekujulised kui ka kooniliste otstega nooleotsad laialdase levikuga nii ajaliselt kui ruumimiselt, Näiteks õnnestus M.E* Fossil̂ *" jälgida nende esinemist peaaegu kogu Nõukogu­ de Liidu Euroopa-osa metsavööndi alal, alates mesoliitiku- mist kuni varaste kindlustatud asulate ilmumiseni. Praegu tunneme koonilisi nooleotsi ka metsastepi Ukraina territoo­ riumilt.^ Kääpa koonilise peaga luust nooleotstest tuleks peatuda kahel eksemplaril, mille teraviku osas on veel omakorda väike nupp (tahv. VI : 6). Analoogilisi esemeid on teada näit, Ve- retje asula alumisest kihist,^6 aga samuti ligiri kultuuri luuriistade seas.^7 Ilmselt on seotud küttimisega ka kaks luust kinžalli (tahv. X : 1), mis jällegi pärinevad Kääpa asulast. Üks neist on lõpetamata. Luust kinžalle on kasutatud samuti võrdlemisi laialdaselt nii mesoliitikumis kui ka hiljem. Viimasele vii­ tavad näit. Tamula'50 ja Rinnukalnsi leiud.^ Suurte metsloomade, näit. põtrade küttimiseks, olid Kää­ pa elanikel ka tugevate kiskudega luust harpuuniotsad (tahv. VII : 3» 5), Eannikulähedastes Narva piirkonna, aga samuti Laadoga järve lõunakalda asulais kasutati neid arvatavasti eelkõige hüljeste küttimiseks* Viimase tegevusala intensiiv­ susest kõneleb mitte ainult suurte tugevate harpuuniotste rohkus, vaid ka nimetatud asulate osteoloogiline materjal, nagu sellest eespool juba kõneldi. Väiksemaid luust harpuuniotsi kasutati kalade püüdmiseks (tahv. VII : 6), mille jaoks olid samuti luust õngekonksud (tahv. VII : 4) ning võrgud. Võrguga kalapüügist tunnistavad ■1 1 vr/r ■ ■ ■ ■ ■ ти СССР.M ,E-, ■ ■ МФИоА,сс ,т , Др29е,в нМеойсшкавяа ис19т6о2р,и я С1ке.в е4р4а. Европейской час­ той ^ке раД.мЯи,к иТ Уеклреагиинны, , 0- х СрАо,н олоЛг и4,и Мпоосскелвеан и1й96 2я,м очн1ко.- г3р2е.бенча­ tahv5,6 1:1М2,:Е-.- Фооо, Стоянка Веретье,- Тр. РИМ ХП, Москва 1941, ^ М.Е, Фосс, Древнейшая история, 1к. 44, Л. Янитс, Новые данные, 1к. 167, joon, 7, chäo5lo9g en iKna tHailgoag 19d3e0r, AuftsLtgeai l19u3n0g, ztuarh vK.o n4f-e:r3e2,nz Baltischer Ar­ 25 - 193 - eeskätt Kääpalt leitud manni koorest võrgukäba (tahv. VI : 8) ja kasetohust rullid. Talviste kalapüügivahenditena võiksid peale õngede arves­ se tulla ka suurtest lõhestatud toruluudest valmistatud ese­ med, mille tera on kaldu 45° nurga all (tahv, X : 2), Vähe­ malt osa nen6d0est võidi kasutada tuuradena jää purustamiseksveekogudel. Nimetatud esemed olid laialdaselt kasutusel ju­ ba mesoliitiliste hõimude juures*^ Kodustest tarbeesemetest on varaneoliitilistest asula­ test saadud rohkesti mitmesuguseid taibu. Enamik neist on val­ mistatud põdrasarvest, kusjuures hoolikamalt on töödeldud vaid teraosa ning vahel ka kannaosa (tahv, VII : 2), Kääpa asulast pärineb ainus teadaolev hirve sarve st suur talb, mis vaid tera- osas on veidi töödeldud,^ Suurte mõõtmete poolest paistab silma ka sarvest talb tahv, IX, Rohkesti kasutati sarvest tal- bu kohaliku mesoliitilise kunda-kultuuri elanike poolt. 63 Hi­ lisemast perioodist tunneme neid hoopis vähem. Peale sarvest talbade on leitud luust taibu, mis enamas­ ti valmistati suurematest lõhestatud toruluudest. Seetõttu on valdav osa luutalbadest laiateralised (tahv. X : 3)» milliste­ le analoogilised eksemplarid esinevad mesoliitilistes Kunda ja Narva linna asulates.^4 Ühel Kääpa laiateralisel talval on töötava osana kasutatud kahte vastaskülge. Tunduvalt vähem kui laiateralisi, on narva-keraamikaga muististest saadud kitsateralisi taibu (tahv. X : 4), mis laialdasema leviku saavad alles arenenud ja hilisneoliitikumis. Väga vähe tunneme käsitletavast perioodist aga kivist 60 A .A . Иностранцев, Доисторический человек, vil:l-4; vt. ka Narva-Riigiküla materjale NL TA Arheoloogia Instituu­ di Leningradi filiaalis nr. 252, 307, 713» 6376. Kungl.^ ViR.t teIrnhdertesk oh« isDtieo rimeit tolcehr ea nSttiekivnitzeetist ianka Edsetmliaennds. Ha- nd- lingar, del. 66, Stokholm 1948, lk. 300 jj. 62 AI 4245:4278. ^ R. Indreko, Die mittlere Steinzeit, lk. 159» joon. 45:1,2. 64 AI 4264:1109, 1038, 1377. - 194 - taibu (tahv. I ! 5). Neistki on enamik esindatud vaid kat- kenditena, seepärast nende kuju täpsem määratlemine on üsna raske. Üldiselt on teadaolevad kivitalvad võrdlemisi arhai­ liste vormidega, mistõttu nad lähenevad enam mesoliitiliste- le kui arenenud neoliitikumi kivitalbadele. Kirveid tunneme senini narva-tüüpi keraamikaga asula­ test vähe. Nii näit. kohtame vaid üksikuid primitiivseid põikteralisi kivikirveid (tahv. VIII : 2) Narva linna asu­ last. Nende toormaterjaliks valiti sobiva kuju ja suurusega kivi, millel tavaliselt töödeldi ainult teraks määratud osa: vahel esineb töötlemisjälgi ka külgtahkudel. Kääpalt leiti muu hulgas üks pooleldi töödeldud varreauguga sarvkirves (tahv. VIII : 1). Rohkesti on käsitletavatest asulatest saadud väiksema­ test toruluudest valmistatud naaskleid (tahv. VI : 10), mida kasutati nahkadest rõivaste õmblemisel. Koduste tarbeesemete hulka kuuluvad veel tulekivist ning luust (tihti metssea kihvast) noad (tahv. VI : 9)» samuti kvartsist ja tulekivist köövitsad (tahv. VI-15), uuritsad jne. Vaadeldavate asulate teatud seost keskmise kiviajaga tunnis­ tavad muuseas väikesed tulekivilaastud retušitud servadega, mis on e6r5iti iseloomulikud näit. Kunda ja Siimuaaare (Viljan-di raj.) mesoliitilistele muististele. Lihvimiskivld on enamasti leitud vaid katkenditena. Neist enamik lubab siiski öelda, et tollal kasutati nii suurt peal­ miselt pinnalt kulunud kui ka väikesi, mitmelt tahult kulunud eksemplare (tahv. VII : 12). Ehete ja kultusesemetena olid nimetatud perioodil kasu­ tusel põhiliselt mitmesugused loomahammastest ripatsid, mil­ lele tavaliselt puuriti suure ossa nööri jaoks auk (tahv. VII : 7). Harva esineb ripatseid ilma auguta, mida asendavad vastavad sälgud (tahv. VTI : 8). Ehetena kanti tõenäoliselt ka mõningaid koprahambaist sakiliste äärtega ripatseid (tahv. VII : 10, 11), kuigi osa ^ Leiud säilivad Viljandi Rajoonidevahelises Muuseumis. - 195 - neist võibolla leidis kasutamist savinõude kaunistamisel vastava ornamendi puhul, näit. "sammuva kammi” motiivi juu­ res. Eääpa asula ehete seas üsna huvitavaks leiuks on pähk- likoorest valmistatud helmes, millele seni mujal vasted puu­ duvad (tahv. VII i 9). Ilmselt olid ehetena kasutusel ka vähesed Kääpalt ja Akalist leitud merevaigutükikesed. Viimaste täpsema iseloo­ mu üle otsustada aga ei võimalda nende katkendlikkus ja vä­ hesus.. Lõpuks tuleks veel mainida üht auguga jalalüli, mida seni tuntakse peamiselt Narva piirkonna ja Kääpa asulaist, aga ka mesoliitilistest leiukohtadest, näit. Kundast, Narva linna asulast jm. Mesoliitilisi leide on peetud vähemate ese­ meta hoidmise karbikesteks.^ Üks auguga jalalüli pärineb ka hilisneoliitilisest Tamula asulast.^ Varasest rauaajast on seda liiki auguga luid teada näit. djakovo-tüüpi linnustest, kus V.A. Gorodtsov sidus neid maagiaga. 68 Nii Tamula kui va- raneoliitiliste eksemplaride puhul ei saa jagada ei esimest ega teist seletust. Võibolla on siin tegemist koguni luutüki- ga, millele on auk tehtud luuüdi väljavõtmiseks. Eadioaktiivse süsiniku (Ĉ )̂ meetodil on seni teadaole­ vatest varaneoliitilistest muististest vanimaks dateeritud Kääpa asula, mille eksisteerimise algus kuulub a. 4865-2J5, s. t* III a. t. algus e. m. a.^ Arvatavasti sellest on tin- gitud ka tema esemelise materjali, eriti keraamika suurem 66 Д* Янитс, Новые данные, 1к. 201. Sealsamas, joon. 18:10. Sealsamas, lk. 201. 69 A.A. Дийва. 8 ,0 . Ильвес, Л.Ю. Янитс, Радиоуглерод- ДЮ. Янитс, Поселения эпохи неолита, 1к, 333. - 196 - mitmekesisus, mis teatavasti iseloomustab just varasemat keraamikat* Arvestades Akali ning osaliselt ka Narva linna asula keraamika suhteliselt suuremat ühtlust, on põhjust oletada, et need olid Kääpast mõnevõrra hilisemad. Viimase kasukB räägib ka nimetatud muististe võrdlemisi õhuke kul- tuurkiht ning asjaolu, et need asulad lõpetasid oma eksis­ teerimise kammkeraamika kultuuri ilmumisel, s.o. Ill a. t. keskpaiku e. m. a. 70 Narva-Riigiküla narva-keraamika asu­ lad on tekkinud nähtavasti mõnevõrra hiljem Kääpast, kuid varem Akalist. Narva-tüüpi keraamika valmistamine katkeb neis, aga samuti ka Kääpas oletatavasti III a. t. keskpai­ ku e. m. a* Seega on käesolevaks ajaks enam-vähem kindlaks tehtud, et Eesti NSV territooriumil toimus üleminek mesoliitiliselt kultuurilt neoliitilisele IV a. t. lõpul - III a. t. algul e. m. a., s. o. ligikaudu 3000. a. e. m. a.^ Et nimetatud asulad kuuluvad just III a. t. I poolde e. m. a., aga mitte hilisemasse perioodi, nagu väidavad mõ- ned autorid, 72 selleks on praegu olemas rohkesti tõendeid ka leiumaterjalis. Nii näiteks leiab rida esemeid, nagu eel­ pool nägime, endale otseseid vasteid just mesoliitikumis ning nende hulk hilisematel perioodidel kas oluliselt vähe­ neb või nad kaovad üldse kasutuselt. Tunduvalt rohkem kui varaneoliitilises kultuuris kasutati kammkeraamika hõimude poolt ka merevaiku," mille kinnituseks võiks olla näit* Ta- mula hilisneoliitilise asula rikkalik merevaikinventar*74 Tõsi küll, nii narva-tüüpi kui hilisntoliitilises keraami- 71 A.A. Лийва, Э .О . Ильвес, Л.Ю. Янитс, Радиоуглерод­ ное датйрбвание, 1к. 1 1 . ^ П.Н.Третьяков«У истоков этнической истории, 1к. 91. '7Ъ kultuu'r'i sL ähvte*m alA*t mAyerräepväaäi,g uD ilee vViekrub kroehittuan kga mdmesk erBaearmnisltieisness in kammkeramischen Gebiet. - Suomen Muinaismoistoyhdistyksen Aikakauskirja XLV, Helsinki 1945, lk* 10-55* Л, Янитс, Новые данные, lk. 199 j j . - 197 - kas esineb, nagu öeldud, teatud sarnasust. Need sarnased joo­ ned aga ei tulene ilmselt mitte nende keraami kaliiki.de sama­ aegsest eksisteerimisest, vaid millestki muust, mille üle ot­ sustamiseks puudub esialgu küllaldane võrdlusmaterjal. Pea­ põhjus, mistõttu ei saa mainitud kultuuri dateerida hilis- neoliitiliseks, on eelkõige ikkagi tema muististes leiduvate töö- ja tarbeesemete, eriti kiviesemete erinev iseloom, võr­ reldes hilisneoliitiliste kultuuride vastava inventariga. Mis puutub ühiskondlik-majanduslikesse oludesse vara­ ne oliitikumis, s.t. Ill a. t. I p, e. m. a., siis, nagu näi­ tab asulate esemeline, aga ka osteoloogiline materjal, oli tolleaegsete elanike põhiliseks tegevusalaks küttimine-kalas- tamine, s. o. anastav eluviis. Arvestades käsitletavate asu­ late erinevaid looduslikke tingimusi ning saadud esemelist ja osteoloogilist materjali, võiks isegi oletada teatud eri­ nevusi nende asulate peaelatusalas. Nii olid sisemaal aset­ sevad Kääpa elanikud peamiselt metsloomade kütid, kalapüük etendas teisejärgulist osa. Samal ajal aga näiteks Narva piir­ konna asukad tegelesid enam kalapüügi ja mereloomade küttimi­ sega. Oma osa etendas sellal kindlasti ka korilus, mida kin­ nitavad eelkõige Kääpa asula kultuurkihist leitud pähklikoo­ red. VÕib-olla tarvitati toiduks ka jõekalda pilliroos lei­ duvaid subfossiile, mille purustatud kodasid aga lisati savi­ nõude valmistamiseks kasutatavasse savisse. Raskem kui majandusliku tegevuse määratlemine, on tolle­ aegsete ühiskondlike suhete tundmaõppimine, mille kohta asu- lainventaris puuduvad peaaegu igasugused andmed. Etnograafi­ liste teadete alusel on arvatud, et anastava eluviisiga rah­ vad elasid emaõigusliku sugukonna tasemel. Sama tuleks oleta­ da ka varaneoliitiliste küttide-kalastajate ühiskondlike su­ hete kohta. Narva-keraamikaga elanike suhetest naaberaladega on al­ les vähe andmeid. Importartiklitena tuleks arvesse näiteks merevaik, mida kohapeal ei leidu ja mis meie aladele jõudis Balti mere lõunarannikult. Merevaigu vähesus aga omakorda tõendab, et sidemed nimetatud aladega sel perioodil olid veel - 198 - väga nõrgad ja juhuslikku laadi. Ilmselt väljastpoolt on sis­ se toodud ka tulekivi, mida Eestis küll kohati esineb, näit, Võrtsjärve põhjaosas, kuid sellest tavaliselt kohalike elani­ ke tarbeks ei jätkunud. Enamik tulekivi toormaterjalina näib pärinevat Valdai kõrgustiku alalt. Lahtine on esialgu ka narva-tüüpi keraamikaga kultuuri päritolu küsimus. On täiesti võimalik, et edaspidised uuri­ mused aitavad veelgi enam kinnitada L. Jaanitsa arvamust sel­ le kultuuri kohalikust päritolust. Praegu on selge ainult niipalju, et kui see uus kultuur tekkiski kohalike mesolii- tiliste hõimude pinnal, siis ei arenenud ta mitte isoleeri­ tult ümbritsevatest naaberhõimudest. See sai, nagu järelda- sime selle kultuuri kandjate esemelist materjali, eriti ke­ raamikat analüüsides, teatud mõjusid nii idast - Uraali-Kaarna aladelt - kui ka lõunast - metsastepi-, aga arvatavasti ka stepivööndi Ukraina vanareoliitilistelt hõimudelt. Seejuures on võimalik, et narva-keraamikaga hõimud ei olnud ise savi­ nõude valmistamise leiutajaiks, vaid omandasid selle tehnika kuskilt väljastpoolt, arvatavasti lõunapoolsetest piirkonda­ dest, kus keraamikat tunti mõnevõrra varem kui idas. Pole aga päris võimatu, et just tänu suhetele idapoolsete hõimudega kes, nagu võib oletada, olid mõjustusi saanud omakorda lõu­ nast, õpiti valmistama savinõusid. Võib-olla sellest on tin­ gitud osaliselt ka mõningad eespool tpodud sarnased jooned ülalmainitud alade varases keraamikas. Hiljem arenes aga vas­ tav keraamika juba kohapeal, omandades ainult temale iseloo­ mulikud lokaalsed jooned, kuid säilitades seejuures ka teatud mõjustused naaberhõimudelt. Konkreetsemaid järeldusi selle mõju iseloomust, leviku­ teedest, aga samuti teiste, praegu alles lahendamata küsimus­ te kohta, võimaldab teha vaid senisest ulatuslikum vastava perioodi asulate ja leiumaterjali igakülgne uurimine. Selle eelduseks on mainitud kaugemate alade ja Eesti NSV territoo­ riumi vahepealsete rajoonide neoliitiliste ja varaneoliitilis- te olude senisest sügavam tundmaõppimine. Samuti tui eks roh­ kem tähelepanu pöörata varaseimate luustike otsinguile ja nen- - 199 - de antropoloogilisele uurimisele kõnesolevatel aladel. Need momendid moodustaksid peaülesande edasises Baltimaade, seal­ hulgas ka Eesti ala varaneoliitiliste olude lähemal tundma­ õppimisel ning siinse elanikkonna etnilise päritolu selgita­ misel. 200 О ПРОИЗВОДСТВЕННОЙ И ОБЩЕСТВЕННОЙ АКТИВНОСТИ РАБОЧИХ ТАРТУСКОГО ПРИБОРОСТРОИТЕЛЬНОГО ЗАВОДА С. К р и к к Резюме Исходя из задач, стоящих перед историками, и,из стремле­ ния проверить на практике новые методы социологического ис­ следования, нами была проведена коллективная работа на Тар­ туском приборостроительном заводе. При установлении производ­ ственной и общественной активности рабочих, что и составляет цель данной работы, мы исходили из принадлежности рабочих к той или иной организации (КПСС, ВЛКСМ, профсоюз), учитывали их общественную работу, участие в социалистическом соревно­ вании и рационализаторской работе, во внимание были приняты также показатели пола, возраста, образования, квалификации и трудового стажа рабочих. Применение перфокарт ускорило и облегчило анализ и обработку полученных данных. Опираясь на проработанный материал, можно сделать вывод, что на Тартуском приборостроительном заводе налицо сильные общественные организации, В рядах КПСС состоят самые созна­ тельные, зрелые, трудолюбивые рабочие, имеющие уже большой опыт работы. Значительно меньший удельный вес коммунистов среди работниц. Назрела необходимость соедать женщинам луч­ шие условия для активного участия в общественной жиэни заво­ да, Кроме того, достаточно большой неиспользованный резерв представляет собой первичная комсомольская организация. Теоная свявь существует между принадлежностью рабочих к той или иной организации и участием их в общественной ра- - 201 - 26 боте: более активное участке в жизни завода принимают те це­ хи, где удельный вес коммунистов и комсомольцев больший» В более крупных цехах прослеживается связь между величи­ ной заработной платы и участием в общественной жизни предприя­ тия. Видимо, верное применение принципа материальной заинте­ ресованности увеличивает интерес рабочих к общественной дея­ тельности. При анализе влияния пола, возраста, образования, постоянно­ го трудового стажа и показателей квалификации на участие в движении за коммунистический труд и в рационализаторской ра­ боте выявляется, что наиболее благоприятную notroy движение за коммунистический труд находит среди молодых рабочих. Среди рабочих старшего поколения наблюдается почти одинаковое уча­ стие в рационализаторской деятельности, что, конечно, обуслов­ лено их большим опытом в работе и более высокой квалификацией. Участие рабочих, имеющих более длительный стаж работы на приборостроительном заводе, в движении за коммунистический труд и в рационализаторской деятельности значительно активнее, чем остальных рабочих. Это доказывает, что большая текучесть кадров наносит прямой ущерб производству. / В техническом прогрессе завода особенно важную роль играют рабочие, имеющие специальное образование. Из числа рабочих с общим образованием рационализацией занимается каждай четвер­ тый человек, а со специальным образованием - каждый второй. При повышении профессиональной квалификации трудящихся на каждую категорию вдвое увеличивается их участие в рациона­ лизаторской работе. Низкая квалификация многих работниц яв­ ляется препятствием для их участия в рационализаторской рабо­ те. Необходимо обратить особое внимание на повышение среди женщин уровня специального образования и квалификации. Бесе­ да, проведенная при заполнении анкет, дает основание утверж­ дать, что задачи движения за коммунистический труд не всегда ясны отдельным рабочим. Таковы первоначальные выводы, сделанные на основании про­ работки материалов анкет. Руководством завода и представите­ лями общественных организаций они признаны соответствующими действительности. - 202 - ПРОИЗВОДСТВЕННАЯ И ПОЛИТИЧЕСКАЯ АКТИВНОСТЬ РАБОЧИХ ТАРТУСКОГО КОЖЕВЕННО-ОБУВНОГО КОМБИНАТА Л. К у т с а р Резюме В статье дается краткий обзор роста и развития Тартуско­ го кожевенно-обувного комбината, начиная с его основания в 1945 году и вплоть до настоящего времени. За это время воз­ росла производственно-техническая база предприятия и в нес­ колько раз увеличилось количество выпускаемой продукции. К 1963 году дневная выработка возросла по сравнению с 1945 го­ дом в 1,3 раза. В первые послевоенные годы основное внимание было обра­ щено на количество продукции. Но за последнее время проведе­ на большая и плодотворная работа по улучшению ее качества. До внедрения конвейерных линий Тартуский кожевенно-обувной комбинат выпускал продукции первого сорта лишь 2 - 3 про­ цента, а после установления первых конвейерных линий в 1948 году процент продукции первого сорта составлял уже 33 ,2 , в 1963 году - 80 ,3 . Из года в год растет коллектив комбината. В 1945 году на предприятии работало всего лишь 354 человека, а в 1963 году уже 1832 человека. По сравнению с послевоенным периодом в несколько раз увеличилась производительность труда. Выросла производственная и общественно-политическая ак­ тивность трудящихся. Об этом свидетельствуют рационализатор­ ское движение, участие коллектива комбината в социалистиче- - 203 - ском соревновании и в движении за коммунистический труд, активное включение в жиэнь своего предприятия черев партий­ ную, комсомольскую и профсоюзную организации. 204 - НЕКОТОРЫЕ ЧЕРТЫ РЕВОЛЮЦИОННОЙ ВОРЬШ НА КУШ В 1957 - 1959 гг. К. Я а н с о н Ремоме Строительство социалистического общества на Кубе являет­ ся результатом длительной борьбы кубинского народа. Партизан- ская война 1957 - 1958 гг. представляет собой мощный и побе­ доносный этап этой борьбы, характеризующийся, однако, противо­ речиями меяду теорией и практикой: с теорией классовой борьбы была знакома незначительная часть кубинского народа. Тем не менее огромный раэмах движения, сплоченность все­ го народа и целый ряд иных обстоятельств позволили кубинским повстанцам довести борьбу до победного конца. Фидель Кастро и его единомышленники были сторонниками учения революционно­ го демократа Хосе Марти. Они также были знакомы о некоторыми основными положениями марксизма-ленинизма. Победу облегчила единственно верная тактика в кубинских условиях - партизан­ ская война, являвшаяся стимулом революционного движения. Рабочее движение на Цубе имело большой опыт борьбы в прош­ лом. Его авангард - Народно-социалистическая партия была уже опытной, боевой партией, сумевшей организовать борьбу народ­ ных масс в городах. Два революционных течения слились в единый фронт борьбы и 1 января 1959 года с диктатурой Батисты было покончено. К власти пришло правое крыло революции.Однако настоящей револю­ ционной силой в государстве являлась повстанческая армия, позднее народная армия. В результате образовалось двоевластие. Причиной такого положения послужили разрозненность револю- - 205 - ционных сил и отсутствие опыта в использовании государствен­ ного аппарата» Реакция все же не нашла поддержки в стране. В течение первой половины 1959 года управление страной цели­ ком перешло в руки подлинна революционных сил. Был произведен ряд перемен, в результате чего на службу народа встал и госу­ дарственный аппарат* Мирный исход двоевластия был предрешен слабостью кубинской буржуазии, В течение 1959 года контрре­ волюционные элемента внутри страны были окончательно разгром­ лены и укрепилась революционная власть народа. - 206 - ОБ ОРГАНИЗАЦИИ ПОМОЩИ ИСПАНСКОМУ НАРОДУ В ЭСТОНИИ БО ВРЕМЯ НАРОДЮ-ОСВОБОДИШЫЮЙ ВОЙНЫ В ИСПАНИИ 1936 - 193? гг. М. Г р а ф Резюме Народно-освободительная война в Испании 1936 - 1937 ггя вызвала живой отклик во всем мире, в том числе и в буржуаз­ ной Эстонии. В это время правящая в стране фашистская клика при помощи верной ей периодической печати старалась оправ­ дать фашистских мятежников в Испании и склонить на их сторо­ ну симпатии эстонского народа. Буржуазная Эстония присоедини­ лась к так называемому "комитету невмешательства во внутрен­ ние дела в Испании", созданному западноевропейскими государ­ ствами. В связи с этим был запрещен вывоз оружия, боеприпа­ сов и других военных материалов в Испанию. Законом было за­ прещено также и участие в гражданской войне в Испании. Однако реакционная печать не смогла обмануть эстонских трудящихся при оценке событий в Испании. Большинство народа горячо поддерживало силы испанской демократии, боровшиеся против фашиэма. Эстонские антифашисты во главе с Коммунисти­ ческой партией Эстонии приступили к организации помощи Ис­ панской республике. Оргбюро центрального комитета Коммуни­ стической партии Эстонии вступило в контакт с коммунистиче­ скими партиями Швеции и Дании, чтобы начать отправку в Испа­ нию эстонских добровольцев. С весны 1937 года КПЭ приступи­ ла к организованной отправке волонтеров. Из Эстонии в Испа­ нию выехало около ста эстонских коммунистов и антифашистов. - 207 - Число испанских добровольцев в Испании достигло двухсот человек у так как 8а Испанскую республику сражались также и многие эстонцы, живущие ва границей, и, в первую очередь, по­ литические эмигранты* Для сбора денег в пользу Испанской республики НПЭ реши­ ла выпускать почтовые открытки. Открытки печатались ночью в таллинской типографии "Баба Маа" ручным прессом. Их распро­ страняли члены КПЭ, бывшие политические заключенные и другие антифашисты. Собранные суммы отсылались по определенным адре­ сам за границу. Так Коммунистическая партия Эстонии, опираясь на поддерж­ ку демократических сил страны, смогла решить вопрос оказания материальной помощи Испанской республике. В условиях очень тяжелой внутриполитической обстановки эстонские антифашисты во главе с КПЭ сумели проявить свою сплоченность, боевой дух и солидарность с демократическими силами всего мира. - 208 - АНТИФАШИСТСКАЯ БОРЬБА ТАРТУСКОГО ПРОГРЕССИВНОГО СТУДЕНЧЕСТВА В СТУДЕНЧЕСКИХ И РАБОЧИХ ОРГАНИЗАЦИЯХ В 1930-ые гг. D, А н ы Резюме В марте 1934 года эстонская буржуазия вступила на путь фашистской диктатуры. Необходимо было создание широкого на­ родного фронта для борьбы с фашизмом. В эту борьбу внесли свой вклад и тартуские студенты. Антифашистской борьбой интеллигенции в Тарту руководила группа ив 6 - 8 человек, знакомых с основами марксизма. Эта группа была связана с Коммунистической партией Эстонии. Одним из наиболее активных деятелей прогрессивного лаге­ ря конца 20-х - начала 30-х гг. был приват-доцент А.Аудова, основавший 2? декабря 1931 года Тартуское общество эсперанти­ стов и работников культуры, В этом обществе развернули свою антифашистскую деятельность студенты И.Круус, Э.Лепжк, И.Нейман и другие, которые неоднократно подвергались репрес­ сиям со стороны буржуазного правительства, 9 июня 1933 года общество было закрыто. Своей антифашистской деятельностью среди академических обществ города выделялось Академическое социалистическое об­ щество, основанное в 1927 году студентом Таалманом. Деятель­ ность общества приняла особенно широкий равмах о 1936 года, когда здесь стали активно сотрудничать новые студенты И.Тамм, Б.Константюк, Н.Дуплевский. В составе Интернациональной брига­ ды члены общества приняли участие в гражданской войне в Испа- - 209 27 нии. В 1938 году общество было закрыто. Его деятельность про­ должал Академический клуб общественных наук, куда входило около 50 прогрессивных студентов. Сильная левая группировка студентов образовалась в студен­ ческом обществе "Юхендус". В него входили А.Уйбо, С.Калмет, Л.Лююб, Э.Коппель и др. В дни советско-финской войны обще­ ство препятствовало вступлению студентов в буржуазную воору­ женную организацию "Кайтселийт” и проведению сборов в пользу белофиннов» После амнистии для политических заключенных в 1938 году КП Эстонии стала осуществлять повсеместное руководство анти­ фашистской борьбой. Эта борьба студентов воспитала новое поколение прогрес­ сивных общественных деятелей, необходимых при строительстве социализма в Эстонии. - 210 - ОЧЕРКИ О СОЗДАНИЙ И ДЕЯТЕЛЬНОСТИ ПРОДОВОЛЬСТВЕННЫХ КОМИТЕТОВ В ХАРЫШААСКОМ УЕЗДЕ В ПЕРИОД ВРЕМЕННОГО ПРАВИТЕЛЬСТВА В 1917 г. М. Г р а ф Резюме К моменту Февральской буржуазно-демократической револю­ ции Россия вплотную подошла к экономической катастрофе. Борьба, обострившаяся вокруг продовольственного вопроса, заг- ставила Временное правительство пойти на крайне радикальный для него шаг - установить хлебную монополию. На основе документальных материалов Центрального госу­ дарственного исторического архива ЭССР в данной статье рас­ сматриваются отклики, вызванные хлебной монополией в Харью- мааском уезде. Несмотря на сопротивление буржуазии и помещиков, 25 мар­ та Временное правительство объявило о введении хлебной моно­ полии. В то же время в целях компенсации на 60 - 70 процен­ тов повысились твердые цены на хлеб. Вместе с законом о мо­ нополии было ивдано также "Временное положение о местных продовольственных органах", в котором предусматривалось соз­ дание местного закупочно-распределительного аппарата. Сог­ ласно постановлению требовалось создание продовольственных комитетов в губерниях, уездах, волостях и городах. Их форми­ рование началось в марте 1917 года, но длилось очень долго, так как Временное правительство не спешило с претворением в жизнь своих постановлений. Инструкции по созданию продо­ вольственных комитетов дошли до волостных правлений только - 211 во второй половине мая. Так как в Эстляндской губернии, в том числе и в Харьшааском уеаде, продовольственный вопрос был вопросом наболевшим, то во многих волостях бедняки ванялись сами организацией продовольственных комитетов еще до того, как были получены официальные указания об этом. Так, например, обстояло дело в волостях Сауэ, Нехату и в других. Но после прибытия инструкций по совданию комитетов в ходе дела кое-что пришлось изменить. Пользуясь правами, которые давала инструк­ ция, сельская буржуазия, торговцы и различные общества выдви­ нули в эти комитеты своих кандидатов. Таким обравом, руково­ дящее положение в продовольственных комитетах заняли различ­ ные спекулянты. Основной задачей комитетов был учет хлебных запасов в де­ ревне. Опираясь на созданную буржуазией милицию, продоволь­ ственные комитеты приступили к делу с большим опозданием. Учет запасов хлеба в Харьюмааском уевде был в основном закон­ чен в начале июля. Учетные листы волостей Харыомааского уезда показали, что недостаток хлеба в уевде составлял несколько десятков тысяч пудов. Но так как учет происходил на основе устного опроса населения, бее какого-либо контроля, то эти сведения не отра­ жали действительного положения дел. Многие помещики и дворо- ховяева укрывали зерно, надеясь на повышение цен. Поскольку представители сельской буржуазии, занимавшие главные посты в комитетах, не были заинтересованы в учете за­ пасов зерна, то основным занятием волостных продовольственных комитетов стала закупка продуктов питания при посредничестве губернских и уездных комитетов и распределение этих продук­ тов между населением. Таким обравом, продовольственные комитеты не выполнили своей основной задачи - учета запасов верна и закупки верна по твердо установленным ценам. - 212 - РУССКО-ШВЕДСКИЕ ПЕРЕГОВОРЫ ПЕРЕД СТОДБОВСКИМ МИРОМ В. Н а а б е р Резюме Анализ русско-шведских переговоров, предшествовавших заключению Столбовского мира 161? года, имеет важное значе­ ние в изучении истории взаимоотношений между Россией и Шве­ цией. Основным источником по данному вопросу являются до сих пор неиспользованные документальные материалы из семейного архива Делагарди, находящиеся в рукописном отделе Научной библиотеки ТГУ. По Выборгскому договору 1609 г . прибывшие в Россию шведские войска вначале помогали русским в борьбе с поль­ скими захватчиками, но вскоре они сами начали открытую ин­ тервенцию и к концу 1614 года захватили почти весь юго-за­ пад России. Сопротивление русского народа и тяжелое поло­ жение шведской армии заставили шведское правительство на­ чать в 1615 году переговоры о мире. Посредниками выступа­ ли Англия и Нидерланды, заинтересованные в окончании Рус- ско-шведской войны. Основой действий шведских послов на переговорах была инструкция шведского короля от 13 октября 1615 г ., в кото­ рой условия мира были представлены в трех вариантах. Они были настолько широкими и претенциозными, что даже швед­ ские послы сомневались в возможности провести их в жизнь. Русские послы добивались возвращения Швецией всех городов - 21? - 28 и земель, захваченных ею, а также возмещения убытков, причи­ ненных войной. Письменный контакт между послами России и Швеции начался в конце сентября 1615 г ., а прямые переговоры - в январе 1616 г. в селе Дедерино. К концу первого этапа переговоров шведские послы были вынуждены отойти от королевской инструк­ ции, но и русским послам пришлось пойти на существенные ус­ тупки. Однако заключение мира не удалось, и 3 марта 1616 г. в Дедерино было подписано временное перемирие до конца меся­ ца. Во время последующих русско-шведских переговоров основ­ ными спорными вопросами были возвращение захваченных Швецией земель и городов, выплата денежной компенсации Швеции, пра­ во местного населения покинуть области, отходящие Швеции, и транзитная торговля с восточными странами через Россию. После длительных переговоров, продолжавшихся около двух лет, 13 февраля 1617 г. был, наконец, составлен окончатель­ ный текст мирного договора, 27 февраля того же года договор был подписан обеими сторонами. По этому договору Швеции перешла территория, примыкаю­ щая к Финскому заливу. Таким образом, Россия полностью поте­ ряла выход в Балтийское море. Хотя мирный договор в целом был выгодным для Швеции, однако Россия сумела добиться все­ го, на что она могла рассчитывать в сложившейся обстановке. Заключение мира дало ей возможность сосредоточить силы-про­ тив более опасного в то время врага - Польши; кроме того, России было возвращено большинство захваченных Швецией зе­ мель. Столбовский договор сыграл определенную роль в форми­ ровании добрососедских и дружеских отношений между Россией и Швецией. - 214 - О ТВОРЧЕСТВЕ АНРИ МАТИССА И "ДИКИХ" Я. К а н г и л а с к и Резюме В статье дается оценка деятельности и творчеству группы художников "Les Fauves" ("дикие") во Франции, получившей известность в первом десятилетии XX века. Это художествен­ ное направление играет важнейшую роль в истории развития за­ падноевропейского искусства XX века. Оно оказало заметное влияние на некоторых советских художников. Однако творче­ ство "диких'1 не нашло в советском искусствоведении основа­ тельной разработки, до сих пор отсутствует единое мнение в оценке их наследия. Проблематика, связанная с творчеством "диких", действи­ тельно очень сложная и обширная. Искусство "диких" - это искусство эпохи империализма, но отсюда нельзя автоматиче­ ски делать вывод о реакционности их творчества, как это, к сожалению, иногда практиковалось. При анализе и оценке деятельности и творчества этих художников необходимо учитыь вать социально-политическую обстановку в начале века, и в особенности конкретное положение в развитии французского ис­ кусства. Соотношение сил во французском и русском искусстве на рубеже столетий было различным - во Франции уже не суще­ ствовало тогда сильного реалистического фронта. Творчество "диких" родилось в острой борьбе против официального бур- жуазно-натуралистического искусства и продолжало традиции независимого, прогрессивного искусства, в частности, импрес­ сионизма. "Дикие" отказались от многих художественных прие- - 215 - mob, свойственных реализму XIX века, тем не менее источником их творчества осталась действительная жизнь. Они начали ра­ ботать почти чистыми красками и колорит их произведений стал чрезвычайно богатым, ярким и жизнерадостным. Даже самые про­ стые и обыденные мотивы превращались под их кистью в жизне­ утверждающие манифесты красоты. Помимо того, что картины "ди­ ких" имеют неоспоримые декоративные достоинства (эти художни­ ки открыли новые пути в области декоративной монументальной живописи), в них отражается надежда на светлое будущее и ве­ ра в человека. Уже в самом начале своей творческой деятель­ ности "дикие" были свя88ны с демократическими силами Фран­ ции; впоследствии эта свяаь укрепилась еще более, поэтому их искусство приобрело прогрессивное содержание. Важно заметить, что французские коммунисты дают очень высокую оценку работам этих художников. Все это, на наш взгляд, позволяет считать искусство "ди­ ких", и в особенности творчество Анри Матисса, по существу прогрессивным. 216 О РАННЕНЕОЛИТИЧЕСКОЙ КУЛЬТУРЕ НА ТЕРРИТОРИЙ ЭСТОНСКОЙ ССР М. А у н Резюме В дореволюционный и буржуазный период эпоха неолита на территории Эстонии оставалась малой Бученной. Начиная с 1949г.,, исследованием культуры каменного века стал заниматься сотруд­ ник Института истории АН ЭССР Л.Янитс. Благодаря его весьма интенсивной работе, в настоящее время на территории. Эстонской ССР известно 16 неолитических поселений, большинство И8 кото­ рых подверглось научным раскопкам. Выявлены также поселения с примитивной керамикой, так называемого нарвского типа. В Эстонской ССР эти поселения располагаются в бассейнах рек Нарва, Эмайыги и Выханду. Культурный слой названных поселений достигает в среднем 30 - 40 см. Жилых комплексов до сих пор не обнаружено. По не­ которым данным можно все же предполагать, что обитатели рас­ сматриваемой культуры жили в наземных шалашевидных сооруже­ ниях, внутри которых находился сложенный иэ камней очаг. Та­ кие же очаги характерны, между прочим, для местной мезолити­ ческой культуры. Антропологический материал в поселениях с нарвской кера­ микой является очень скудным. Самые многочисленные находки в данных поселениях - это керамика, изготовленная из глиняного теста с примесью толче­ ных раковин. Иногда глиняное тесто содержит какую-либо рас­ тительную примесь. Сосуда плохо обожжены и бедно орнаменти­ рованы. По орнаментации самой разнообразной является керами­ ка в поселении Кяэпа на берегу р. Выханду. Сосуды в верхней части украшены гребенчатым или ямочным орнаментом, а также - 217 - различными насечками, прочерченными линиями и т .д . Из гребен­ чатых вдавлений самым своеобразным является т .н . "шагающая гребенка” , аналогия которой найдена на востоке - в прикамско- уральских поселениях. На некоторые связи с югом указывает ко­ сой мелкозубчатый орнамент. Остальной вещественный материал рассматриваемых памятни­ ков состоит из костяных наконечников, стрел, гарпунов, костя­ ных или роговых долот, шильев и т .д . Сравнительно мало в по­ селениях с нарвской керамикой найдено каменных предметов, в особенности крупных. Этими же чертами характеризуется и местный меволит. По хронологии самым ранним поселением является Кяэпа, относящееся к началу Ш тысячелетия до н .э . Несколько позд­ нее возникло, очевидно, Нарва-Рийгигоола 1 и Ш, в то время как поселение Акали и частично поселение, расположенное на территории г . Нарва, являются более поздними. Изготовление керамики нарвского типа во всех названных поселениях прекра­ тилось в середине Ш тысячелетия до н .э . Эта датировка под­ тверждается, в частности, и вещественным материалом, кото­ рый по своему характеру ближе к мезолиту, чем к развитому или позднему неолиту, 3а. неимением достаточных данных невозможно точно устано­ вить происхождение культуры с керамикой нарвского типа. Выть может дальнейшие исследования помогут подтвердить мнение Л. Янитса о ее местном происхождении. Теперь ясно только одно, что если эта новая культура и возникла среди местных мезолитических племен, то она развивалась не изолированно, а подвергалась влиянию как с юга,, так и с востока. - 218 S i s u k o r d Saateks ................................. 3 S. Krikk» Tartu Aparaaditehase töötajate tööalasest ja ühiskondlikust aktiivsusest .............. 5 L. Kutsar. Tartu Naha- ja Jalatsikombinaadi tööliste tootmisalane ja ühiskondlik-poliitiline ak­ tiivsus ............... ................. 2.2 K. Jaänson. Mõningaid jooni revolutsioonilisest võitlu­ sest Kuubal aastail 1957 - 1959 .......... 55 M. Graf. Abi organiseerimisest hispaania rahvale Ees­ tis rahvusliku vabastussõja ajal Hispaanias. 73 J. Ant. Tartu progressiivse üliõpilaskonna falismi- vastane võitlus üliõpilas- ja töölisorgani­ satsioonides 19ЗО. aastail................101 M. Graf« Mõningaid jooni toitluskomiteede loomisest ja tegevusest Harjumaal Ajutise Valitsuse perioodil 1917» a . ........................113 V. Naaber. Vene-Rootsi läbirääkimised Stolbovo rahu eel .......................................154 J. Kangilaski. H. Matisse’i ja foovide loomingust. . . . 167 M. Aun. Varaneoliitilisest kultuurist Eesti NSV ter­ ritooriumil ............................ 180 - 219 - О г л а в л е н и е Реэюме C. Крикк. О производственной и общественной активно­ сти рабочих Тартуского Приборостроительно­ го вавода......................................................... 201 Л. Кутсар Производственная и политическая активность рабочих Тартуского Кожевенно-обувного комбината......................................................... 203 К. Яаансон. Некоторые черты революционной борьба на Кубе в 1967-1959 г г ...................................... 206 М. Граф. Об организации помощи испанскому народу в Эстонии во время народно-освободительной войны в Испании ......................................... • 207 D. Аньт. Антифашистская борьба тартуского прогрес­ сивного студенчества в студенческих и рат- бочих организациях в 1930-е гг................... 209 М. Граф. Очерки о создании и деятельности продо­ вольственных комитетов в Харьшааском увэде в период Временного правительства в 1917 г............................................................. 211 В* Наабер. Русско-шведские переговоры перед Столбов ским миром.......................................... 213 Я. Кангиласки. 0 творчестве Анри Матисса и "диких" • • 215 М. Дун. 0 ранненеолитической культуре на террито­ рии Эстонской СС Р .......................................... 217 - 220 - Hind 45 кор.