EESTI VABARIIGI TARTU ÜLIKOOLI TOIMETUSED A C T A E T С О Ш Ш Т Ю Ш UNIVERSITATIS TARTUENSIS (DORPATENSIS) HUMANIORA X L TARTU 1937 EESTI VABARIIGI TARTU ÜLIKOOLI A C T A E T С 0 М М Е 1 Т А Т Ю Ш UNIVERSITATIS TARTUENSIS (DORPATENSIS) В HUMANIORA X L TARTU 1937 К. Mattieseni trükikoda o.-ü., Tartu 1937. Sisukord. — Contenta. 1. H. Mutscliiiiaiin. Milton's projected epic on the rise and future greatness of the Britannic nation. Together with a reprint of the anonymous pamphlet entitled : Great Britain's Ruin Plotted by Seven Sorts of Men, 1641. 2. J. Györke. Das Verbum *lë- im Ostseefinnischen. (Einige Be- merkungen über das Suppletivwesen des verbum substantivum.) 3. Gustav Saar. Johann Heinrich Wilhelm Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindised. (Die estnischen Übersetzungen der „Mor- gen- und Abendopfer" von J. H. W. Witschel.) 4. Olaf Sild. Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni. (Die Kirchenvisitationen im Lande der Esten von der ältesten Zeit bis zur Gegenwart.) 5. Kurt Schreinert. Hans Moritz Ayrmanns Reisen durch Livland und Rußland in den Jahren 1666—1670. Aus seinen eigenhändigen Aufzeichnungen zum erstenmal veröffentlicht und eingeleitet. MILTON'S PROJECTED EPIC ON THE RISE AND FUTURE GREATNESS OF THE BRITANNIC NATION TOGETHER WITH A REPRINT OF THE ANONYMOUS PAMPHLET ENTITLED GREAT BRITAIN'S RUIN PLOTTED BY SEVEN SORTS OF MEN, 1641 BY H. MUTSCHMANN Μ. Α., PH. D. PROFESSOR OF ENGLISH TARTU 1936 Printed by K. Mattiesen, Ltd., Tartu 19.' CONTENTS A Hitherto Unexploited Source of Milton's Of Reformation 5 The Relations between GBRPl and Of Reformation 6 The Date of Publication of GBRPl 14 Poet or Pamphleteer 15 The Course of Milton's Epic Plans 21 The New Light on Milton's Plans for a National Epic 26 The Style of Milton's Projected Epic 29 The Prophetic Character of the Projected Epic 34 The Spanish Treason 36 The Messianic Character of Milton's Projected Epic 39 The Glorious Future of the Britannic Nation 42 Traces of Milton's Plan in his Works 46 Conclusion 55 Verbatim Reprint of the Anonymous Pamphlet Great Britain's Ruin Plotted by Seven Sorts of Men 57 Notes 79 A Hitherto Unexploited Source of Milton's Of Reformation. While looking through the collection of pamphlets in the British Museum belonging to the period of Milton's activity as a contributor to this kind of literature, the present writer came across an anonymous publication bearing the following title: Great Britain's Ruin Plotted by Seven Sorts of Men, London 1641 ( = GBRPl). A faithful reproduction of the full text, together with notes, is given at the end of this treatise. A brief study of its con- tents at once revealed a very close connection with at least three of Milton's political writings, notably his f i rs t effort in this line, viz. Of Reformation in England, and the Cames that hitherto have hindered it, London 1641. However, in the course of further researches into this problem the fact emerged that this "discovery" had been anticipated by that indefatigable investigator, Alfred Stern, who mentions the above-quoted pamphlet in hi» biography of Milton as possibly connected with the latter's Of Reformation. But he in no way followed up his suggestion, which seems to be the reason why other workers in the same field, who rely chiefly on Masson's standard work, have entirely overlooked that hint. Stern says: „Die Wogen der streitenden Ansichten gingen hoch, als Milton, etwa Ende Mai oder Anfang Juni 1641, die erste seiner flammenden Flugschriften über die Frage der Kirchenverfassung auf den literarischen Markt warf. Der Buchhändler Thomas Under- hill, bei dem sie erschien, war als Verleger von Pamphleten der radikalen puritanischen Partei wohl bekannt. Es ist bemerkens- wert, daß unter seiner Firma gleichfalls im Jahre 1641 eine kir- chenpolitische Streitschrift herauskam, die nicht nur in ihrer ganzen Tendenz, sondern auch in ihrer äußeren Form die größte Ähnlichkeit mit Miltons Broschüre hat, ohne daß es mir möglich wäre, genauer anzugeben, welche der beiden Schriften zuerst er- schienen war. Beide haben die Form eines an einen Freund ge- richteten B r i e f e s . . . " (Milton und seine Zeit, Leipzig 1877, 2. Buch, p. 57). Stern, in writing his biography of the great Puritan, was principally concerned in glorifying his own political ideals, which 6 H. MUTSCHMANN В XL. ι were those of the British Liberalism of his time; Milton was to him no more than the peg on which to hang his enthusiastic praise of parliamentarism, and he may, moreover, have disliked the idea of having to represent his idolized hero as dependent on the pro- duction of an obscure pamphleteer. The author of GBRPl represents himself, on the title-page, as "a> true-hearted well-wisher to Great Britain's happiness", and as of "Christian and true English parentage" (p. 3) ; he is a private person, leading a life of retirement (p. 2). It seems very doubtful that his identity, as well as that of his "friend", the addressee, who must have been a member of the Long Parliament, will ever be revealed. His division of the "plotters" into seven classes is most illuminating. His chief interest is in religious contro- versy, whereas the other factors underlying the then prevailing un- rest, finance and foreign relations, are kept in the background. He certainly was in much closer touch with realities than Milton who, strong in desultory book-learning, wastes his energy to small pur- pose in historical disquisitions and in twisting patristic passages to his particular purpose. As the names of the members of the Long Parliament to whom the pamphlet is to be presented, as far as they could be identified, are those of determined opponents of episcopacy, it may be safely inferred that its author belonged to the same faction. His views must have been very advanced indeed, for he recommends the "Independent ways" of the Puritans in New England as a possible model to be imitated by the English Protestants (p. 26). The Relations between GBRPl and Of Reformation. In order to evaluate the part — if any — played by the ano- nymous pamphlet in the history of Milton's authorship, it is neces- sary to ascertain the exact nature of their interrelations. A. Common External Features. (1) Both were published in 1641, and anonymously. (2) Both are addressed "to a friend" unknown, who need not be the same person. It might even be suggested that Milton's friend was the author of GBRPl. Milton's Projected Epic, etc. 7 (3) Both were printed for Thomas Underhill, the same who published Vane's Root and Branch speech for the extir- pation of episcopacy (Masson II, p. 239). B. Common Internoi Features. Both the anonymous author and Milton are concerned with the problem of Church Government. They equally demand the abolition of episcopacy, recommending the substitution of the sys- tem developed by the "best reformed churches" on the continent, i. е., Presbyterianism. The strongest proofs of interrelation, how- ever, must be looked for not so much in the matter of contents as in that of "parallel word-constellations" and of style. "A constel- lation of words is a grouping-together, within the limited space of a comparatively few lines, of a number of significant words; two such constellations in two different text are said to be parallel if they contain identical words, and if they prove similar in general character" (quoted from the present writer's Further Studies eoncernÌ7ig the Origin of Paradise Lost, Tartu 1934, p. 13). The more closely Milton's "sources" are investigated, the more the importance of this peculiar feature of his method of composition impresses itself on the student. The fact that such parallel word- constellations exist as between GBRPl and Of Reformation speaks strongly in favour of Milton being the borrower. I. GBRPl Of Reformation (1) The opening passage was utilized by Milton in the middle of his text: "Sir, Whiles I look on the "0, sir, if we could but see Lady of Islands, I mean Great the shape of -our dear mother Britain, and see her clothed with England, as poets are wont to the mourning weed of so many give a personal form to what sad, strange, and dishonour- they please, how would she able accidents which have appear, think ye, in a mourn- 8 H. MUTSCHMANN В XL. ι fallen out in these latter times, ing weed, with ashes upon her mine eyes run water, and my head, and tears abundantly flow- head is a fountain of tears" ing from her eyes to behold (P. 1 ) . so many of her children exposed at once, and thrust from things of dearest necessity . . . " (Ro- bert Fletcher's edition of the Prose Works, 1835=Fl, p. 14a). (2) After a short introduc- Milton begins his text as fol- tory paragraph, the author con- lows : tinues as follows : "Sir, In my retiredness, me- "Sir, Amidst those deep and thinks I have discovered the retired thoughts. . . I do not plot of Britain's ruin . . . to- know of any thing more worthy gether with the contrivers of to take up the whole passion it and their principles.. of pity on the one side, and joy (p. 2). on the other, than to consider f irst the foul and sudden cor- ruption, and then, after many a tedious age, the long deferred, but much more wonderful and happy reformation of the church in these latter days" (FI la) . " . . . but at last considering "Certainly it would be worth these present halcyon days, the while therefore, and the wherein the kingsfisher begins pains, to inquire more particu- to make his nest upon the larly, what, and how many the waters . . . " (p. 3). chief causes have been, that have still hindered our uniform con- sent to the rest of the churches abroad, at this time especially when the kingdom is in a good propensity thereto, and all men in prayers, in hopes, or in dis- putes, either for or against it" (Fl 2b). (3) The following passage throws a most welcome light В XL. ι Milton's Projected Epic, etc. on the parallel passage in Of Reformation, because it explains who are meant by the hitherto mysterious "locusts" : "Their Jesuits (those infer- " 0 let them not bring about nal locusts which have come out their damned designs that stand of the bottomless pit) ..." (p. 9). now at the entrance of the bot- tomless pit, expecting the watch- word to open and let out those dreadful locusts and scorpions, to reinvolve us in that pitchy cloud of infernal d a r k n e s s . . . " (Fl p. 21a). (4) In a paragraph dealing Speaking about "this worthy with the motto "no bishop, no motto, no bishop, no king", Mil- king", one reads: ton also alludes to King Solo- mon's throne; the "sandy foun- dation" is replaced by the simi- lar figure of the "house of court-cards" : " . . . for my part I have ever "But what greater debase- took a king for a beam of the ment can there be to royal dig- deity cast into an angle of the nity, whose towering and stead- earth, and that judgment and fast height rests upon the un- justice make the throne stable, movable foundations of justice, ruling according to law is the and heroic virtue, than to chain greatest honour and safety of it in a dependence of subsisting, a prince . . . methinks it is ia dis- or ruining, to the painted battle- paragement to the crown to be ments and gaudy rottenness of supported by bishops ; sure I am prelatry, which want but one Solomon's throne was supported puff of the king's to blow them by lions; and for ceremony to down like a pasteboard house support bishops·, it seems such built of court-cards? . . . a sandy foundation, that with . . . seeing that the throne of a violent storm the foundation a king, as the wise king Solo- may be washed away, and the mon often remembers us, 'is whole building may easily fall" established in justice'..(Fl (p. 15). 13a/b). 10 H. MUTSCHMANN В XL. ι (5) The following extract il- In both pamphlets, the context lustrates the use of a peculiar is very similar. The word stylistic device which is handled "thoughts" serves as a kind of much more effectively by Mil- signal to draw attention to the ton than by his rather pedes- parallelism : trian model: "But now, Sir, I cannot but "0, sir, I do 7101V feel myself pause, being transported with inwrapped on the sudden in such high thoughts, and de- those mazes and labyrinths of signs; but are not we the tools dreadful and hideous thoughts, and instruments to serve divine that which way to get out, or providence?" (p. 22). which way to end, I know not . . ." (Fl 20b). (6) There is to be observed Milton deviates from his mo- a certain similarity in the se- del in one characteristic detail : quence of thoughts in the pas- in obedience to his pacifist ten- sages contrasted under this dencies he repudiates the appli- head : the English and the cation of force : Scotch are implored to form a close union; if they do this, all other Protestant churches will join them, and their combined forces will destroy the enemy, convert the Jews and Mohamme- dans, and establish a kind of world rule : ". . . who knows, but God hath "Nor must the patience, the humbled us in the eyes of the fortitude, the firm obedience of world, to raise us to higher the nobles and people of Scot- honour, and that the northern land [be ever forgotten] . . . Go glory, I mean the Scots, and on both hand in hand, О nations, we should be near a breach, to never to be disunited; be the make way for a stronger, and praise and the heroic song of nearer union? Bones broken and all posterity; merit this, but well set are stronger afterwards, seek only virtue, not to extend so the Scots and we with our your limits . . . yea, other na- brethren in Ireland, may with tions will then covet to serve more constant, and cordial ye . . ." (Fl 16b/17a). union, advance the glory of our В XL. 1 God, our king, and country, to make their names famous amongst Christians, Jews, and Mohammedans ; the blood of Richard I., and Edward I., is not wholly lost amongst us .. (p. 27). II GBRPl The Reason of Church-Govern- m.ent The conception that men are The peculiar use of the plural the "instruments" of God is "parts" forms the most out- transformed by Milton into the standing link between the two idea that men have been lent parallel passages: their talents to use them in the service of the giver: "But now, Sir, I cannot but "But this I foresee, that should pause, being transported with the church be brought under such high thoughts, and de- heavy oppression, and God have signs; but are not we the tools given me ability the while to and instruments to serve divine reason against that man that providence? Doth not creation, should be the author of so foul redemption, and the constant a deed; or should she, by bles- benignity of God's providence sing from above on the industry engage us to serve God in his and courage of faithful men, highest and greatest ends? Is change this her distracted there any part of the world estate into better days, without where God hath ground better the least furtherance or contri- furnished with men of parts, bution of those few talents, learning, tongues, arts, sciences, which God at that present had brave and noble resolutions, an- lent me; I foresee what stories cient, and renowned valour, and I should hear within myself, all honourable achievements, than my life after, of discourage in these British Isles? Hath God and reproach. Timorous and un- so honoured and qualified Great grateful, the church of God is Britain, with such sufficiency now again at the foot of her and eminency in all things? And insulting enemies, and thou be- shall not Great Britain reach wailest ; what matters it for 12 H. MUTSCHMANN В XL. ι out its virtues to serve her lord thee, or thy bewailing? When and master in his greatest and time was, thou couldst not find highest designs? Well,Sir,let us a syllable of all that thou hast not be discouraged, let us do, read, or studied, to utter in her quantum in nobis, for our God behalf. Yet ease and leisure was hath often honoured himself by given thee for thy retired the weakest instruments" (p. thoughts, out of the sweat of 22). other men. Thou hast the dili- gence, the parts, the language of a man, if a vain subject were to be adorned or beautified ; but when the cause of God and his church was to be pleaded, for which purpose that tongue was given thee which thou hast, God listened if he could hear thy voice . . . " (Fl 42a f.). III. GBRPl Areopagitica (1644) The passage from which the following lines are taken is a famous one and has often been quoted as an especially brilliant example of the "purple patches" adorning Milton's otherwise somewhat dreary prose. It was no doubt inspired, both as to con- tents and stylistic character, by the extract from GBRPl re- printed opposite. The fact that Milton was influenced by the anonymous pamphlet in the writing of Areopagitica leads to the conclusion that the paral- lelisms in Of Reformation are also to be explained as bor- rowings by Milton, and that, В XL. ι Milton's Projected Epic, etc. 13 therefore, priority must be assigned to GBRPl as against Of Reformation: "But now, Sir, I cannot but "Now once again by all con- pause, being transported with currence of signs, and by the such high thoughts, and designs ; general instinct of holy and de- but are not we the tools and vout men, as they daily and instruments to serve divine pro- solemnly express their thoughts, vidence? Doth not creation, re- God is decreeing to begin some demption, and the constant be- new and great period in his nignity of God's providence church even to the reforming engage us to serve God in his of reformation itself ; what does highest and greatest ends? Is he then but reveal himself to there any part of the world his servants, and as his manner where God hath ground better is, f irst to his Englishmen? I furnished with men of parts, say as his manner is, f i rs t to us, learning, tongues, arts, sciences, though we mark not the method brave and noble resolutions, an- of his counsels, and are un- cient, and renowned valour, and worthy. Behold now this vast honourable achievements, than city : a city of refuge, the man- in these British Isles? Hath sion-house of liberty, encom- God so honoured and qualified passed and surrounded with his Great Britain, with such suffici- protection; the shop of war ency and eminency in all things ? hath not there more anvils and And shall not Great Britain hammers waking, to fashion reach out its virtues to serve out the plates and instruments her lord and master in his of armed justice in defence of greatest and highest designs? beleaguered truth, than there be Well, Sir, let us not be dis- pens and heads there, sitting by couraged, let us do, quantum in their studious1 lamps, mus- nobis·, for our God hath often ing, searching, revolving new honoured himself by the weak- notions and ideas wherewith to est instruments" (p. 22). present, as with their homage and their fealty, the approach- ing reformation: others as fast reading, trying all things, as- senting to the force of reason and convincement" (Fl 115b). 14 H. MUTSCHMANN В XL. ι The Date of Publication of GBRPl. In order to account for the unquestioned interdependence of GBRPl and Of Reformation, it has so far been assumed that in this matter Milton was the "borrower", his literary habit of building up his text by the aid of "parallel word-constellations" being abun- dantly attested. This theory would be immensely strengthened if it could be proved that the anonymous pamphlet was published before Milton's. Both came out in 1641; but, unfortunately, nothing absolutely certain can be ascertained as to months or days. Masson, after carefully weighing all the available evidence, ar- rived at the conclusion that "it was not till very late in May, or, more probably, early in June, that the pamphlet [Of Reforma- tion] appeared" (II, 235). Looking through GBRPl for internal evidence, one finds at least one allusion to a contemporary event which makes it possible to f ix a terminus post quem. The author speaks of "the near union lately made with the brave, ingenious, and warlike Hollander" (p. 27), which can only be interpreted as a reference to the betrothal of Princess Mary to Prince William of Orange, which took place on May 2, 1641. This event is referred to as having happened "lately", so that one is justified in assum- ing that the pamphlet was written and published shortly after this event, probably within the month of May. One cannot be as sure about a terminus ante quem. Too little seems to be known concerning the relations between the "managers", i. е., the leading elements in the Puritan faction of the Long Parliament, and the Scottish army to enable one to say what the author means by his reference to "the near breach" with the Scots (p. 27). There may have been some connection with the "army plot" mentioned by Clarendon in the third book of his History of the Rebellion and Civil Wars in England, the fear of which "lay at the basis of the Ten Propositions which, on June 24, Pym carried in the Lower House, and which were accepted almost as readily by the Lords" (Cambridge Modern History, IV, 293). The quarrel must, however, have been settled by August 10, at the latest, when the Act of Pacification was· ratified, by which the Scotch were granted a donative of £ 200,000 as a compensation for their losses and expenditure. An earlier terminus ante quem is suggested by the following consideration: the author inveighs against "innovating prelates with their officers, whether arch- В XL.! Milton's Projected Epic, etc. 15 bishops, bishops, deans, archdeacons, commissaries, officials, etc.", such as those "which manage jurisdiction ecclesiastical, whether excommunications, visitations, synods, corrections, and other courts, ad collectionem nummorum non ad correctionem morum" (p. 7). He could hardly have made this remark in this form, with- out any qualification, after June 8, for on that day, "bills abolishing the Court of High Commission and .. . the Court of Star Cham- ber . . . were passed by the Lower House... ; a month later they received the royal assent" (Camb. Mod. Hist., IV, 291). If this argument is held valid, June 8 would be the date before which publication must have taken place. Thus the anonymous pamphlet would be at least contemporary with, and probably anterior to, Milton's Of Reformation, so that to suggest that the latter was influenced by the former is a thoroughly reasonable proposition. Poet or Pamphleteer? One of the most cherished inventions of the originators of the neo-Puritan Milton legend is the suggestion that Milton, after his return from Italy, reluctantly turned from poetry to prose, actu- ated by the sole desire to serve his country — or rather the Puri- tan faction in the state. Thus E. Legouis, following in the wake of convention, as is the unfortunate habit of the compilers of com- pendious text-books, writes on this subject as follows: "Tous ses grands rêves de poète vont être suspendus pendant vingt ans. On ne peut exagérer la grandeur du sacrifice et c'est à cela qu'il faut mesurer la noblesse de son âme" (Legouis & Cazamian, Histoire de la Littérature Anglaise, 3me édition, p. 569). This piece of fiction is somewhat modified by E. M. W. Tillyard, who suggests that Milton wrote his early pamphlets with the same zest as he was wont to put forth in his pursuit of poetry. He says : "These elements [i. е., literary ambition, patriotism, and a distinctly Renaissance mentality] common to the last poems of Milton's youth [i. е., Ad Patrem, Lycidas, Epitaphium Damonis] and the earliest group of pamphlets make us feel that the Milton of the prose is far from being a temporary intruder on the poet with his garland and singing robes about him, but a man with the same basic aims, the same hopes of poetic fame to be realized quickly" 16 H. MUTSCHMANN В XL. ι (Milton, 1934, p. 119). Miss Rose Macaulay even contends that Milton, being "a born fighter", "threw himself into the battle with ardent, if unconscious zest", and that "he no doubt enjoyed helping his friends the Puritans and the great cause, annoying the bishops, fighting in this stirring battle, and using for missiles the fruits of his ecclesiastical and historical researches" (Milton, 1934, p. 65). The reference to his antiquarian propensities certainly is most apposite in this context. But the desire to display his his- torical learning was but of minor importance in comparison with his extraordinary and never to be satisfied craving for fame. As such fame, he felt clearly, was only to be obtained through the composition of a great poem, he never relaxed in his efforts to achieve this grand purpose. It has been remarked by the present writer in another connection that Milton's History of Britain grew — as a very inferior "second best" — out of his attempt at a great national epic (see Further Studies concerning the Origin of Paradise Lost, Tartu, 1934), and there exist good reasons for assuming a similar origin for his History of Moscovia (see Studies concerning the Origin of Paradise Lost, Dorpat, 1924). Exactly the same remark may be made about the early pamphlets. There is to be found ample proof for such an assertion in Milton's own words. He did not feel at his ease in "the cool element of prose" (Fl. 43a). "I should not have chosen this manner of writing," he says in the same place, "wherein knowing myself inferior to my- self, led by the genial power of nature to another task, I have the use, as I may account, but of my left hand." Hence the aridness of the large wastes of his prose, relieved only here and there by those proverbial "purple patches" — written with his right hand — most of which unquestionably are intruders from another sphere, being easily recognizable as "items from his poetic reper- tory" (Further Studies, p. 23). In the introduction to his edition of Of Reformation (Yale Studies in English, LIV, 1916, p. LXIX), the editor, W. T. Hale, very aptly remarks: "In conclusion, one fact must be acknowledged in regard to Milton's prose: while it is a prose of purple patches, there are many patches1 that are drab. Many passages delight and charm and uplift us, but there are more that are unpleasant and uninteresting." The cruel fact is that his ambitious and elaborate plans did not prosper. His journey to Italy had been undertaken as a last В XL. ι Milton's Projected Epic, etc. 17 and desperate attempt at forcing the genius within him to mani- fest itself in the country of his admired models, Virgil and Tasso. But his hopes did not materialize : he had come back empty-handed, but still revolving magnificent plans in his mind. He had kept his minor poems from publication, or given them to the world anonymously, so that it might yet be possible for him to take the world by surprise with some astounding masterpiece — to "burst out into sudden blaze", and thus to attain that "fair guerdon", the coveted laurel crown of a national poet (Lycidas, 11. 73/4). When, finally, in 1645, he decided to give his collected poems to the world, he must have done so because he had begun to despair of ever accomplishing his greater designs. When he had returned to London from his Italian tour, nothing had been decided : the ques- tion both of subject and of form remained unsettled. In his The Reason of Church-Government, published in 1641, he speaks at great length of the state of his mind regarding these matters. The most important passage is here reprinted : "Time serves not now, and perhaps I might seem too profuse to give any certain account of what the mind at home, in the spacious circuits of her musing, hath liberty to propose to herself, though of highest hope and hardest attempting ; whether that epic form whereof the two poems of Homer, and those other two of Virgil and Tasso, are a diffuse, and the book of Job a brief model: or whether the rules of Aristotle herein are strictly to be kept, or nature to be followed, which in them that know art, and use judgement, is no trans- gression, but an enriching of art : and lastly, what king or knight, before the conquest, might be chosen in whom to lay the pattern of a Christian hero. And as Tasso gave to a prince of Italy his choice whether he would command him to write of Godfrey's expedition against the Infidels, or Belisarius against the Goths, or Charlemain against the Lombards; if to the instinct of nature and the emboldening of art aught may be trusted, and that there be nothing adverse in our climate, or the fate of this age, it haply would be no rashness, from an equal diligence and inclination, to present the like offer in our own ancient stories ; or whether those dramatic constitutions, wherein Sophocles and Euripides reign, shall be found more doctrinal and exemplary to a nation. The Scripture also affords us a divine pastoral drama in the Song of Solomon, consisting of two persons, and a double chorus, as Origen rightly judges. And the Apocalypse of St. John is the majestic В XL. ι image of a high and stately tragedy, shutting up and intermingling her solemn scenes and acts with a sevenfold chorus of hallelujahs and harping symphonies : and this my opinion the grave authority of Pareus, commending that book, is sufficient to confirm. Or if occasion shall lead, to imitate those magnifie odes and hymns, wherein Pindarus and Callimachus are in most things worthy, some others in their frame judicious, in their matter most an end faulty. But those frequent songs throughout the law and pro- phets beyond all these, not in their divine argument alone, but in the very critical art of composition, may be easily made appear over all the kinds of lyric poesy to be incomparable" (Fl 43b f.). If he now turned his hand to the writing of pamphlets, he did so half-heartedly. The Long Parliament had met on November 3, 1640, and the Puritan faction was now in a position to raise its voice unafraid of ecclesiastical censorship. "The Puritan emi- gration to New England was suddenly and utterly suspended; 'the change', said Winthrop, 'made all men to stay in England in expectation of a new world'. The public discontent spoke from every Puritan pulpit, and expressed itself in a sudden burst of pamphlets, the first-fruits of the thirty thousand which were issued in the next twenty years, and which turned England at large into a school of political discussion" (J. R. Green, A Short History of the English People, eh. VII, sec. VI). Writing, not from the point of view of the 19th century liberal, but from that of the contemporary royalist, Clarendon gives the following account of this phase of English history: "That it might appear that what was done within the Houses, was agreeable to those who were without; and that the same spirit reigned in Parliament, and people; all possible license was exercised in preaching, and print- ing any old scandalous pamphlets, and adding new to them against the Church.. ." (book III). Nothing was done to stop these outbursts ; but, on the contrary, in the early months of 1641, "the licence of preaching and printing increased, to that degree, that all pulpits were freely delivered to the schismatical and silenced preachers, who till then had lurked in corners, or lived in New England; and the presses at liberty for the publishing the most invective, seditious, and scurrilous pamphlets, that their wit and malice could invent. Whilst the ministers of the state, and judges of the law, like men in an ecstasy, surprised and amazed with several apparitions, had no speech or motion ; as if, having В XL. ι 19 committed such an excess of jurisdiction (as men upon great surfeits are enjoined for a time to eat nothing) they had been prescribed to exercise no jurisdiction at all" (ib.). In the face of this feverish activity, Milton did not wish to be left behind. He, too, was eager to display his "zeal" for the good cause, and to be in at the expected death, lest he be over- looked at the distribution of the spoils. He does not leave the world in doubt as to his motives. "For me," he writes in The Reason of Church-Government (1641), "I have determined to lay up as the best treasure and solace of a good old age,, if God vouchsafe it me, the honest liberty of free speech from my youth, where I think it available in so dear a concernment as the Church's good. For if I be, either by disposition or what other cause, too inquisitive, or suspicious of myself and mine own doings, who can help it? But this I foresee, that should the Church be brought under heavy oppression, and God have given me ability the while to reason against that man that should be the author of so foul a deed ; or should she, by blessing from above on the industry and courage of faithful men, change this her distracted estate into better days, without the least furtherance or contribution of those few talents, which God at that present had lent me; I foresee what stories I should hear within myself, all my life after, of discourage and reproach. Timorous and ungrateful, the church of God is now again at the foot of her insulting enemies, and thou bewailest; what matters it for thee, or thy bewailing? When time was, thou couldst not find a syllable of all that thou hast read, or studied, to utter in her behalf. Yet ease and leisure was given thee for thy retired thoughts, out of the sweat of other men. Thou hast the diligence, the parts, the language of a man, if a vain subject were to be adorned or beautified; but when the cause of God and his church was to be pleaded, for which purpose that tongue was given thee which thou hast, God listened if he could hear thy voice among his zealous servants, but thou wert dumb as a beast; from henceforward be that which thine own brutish silence hath made thee. Or else I should have heard on the other ear : slothful, and ever to be set light by, the church hath now overcome her late distresses after the unwearied labours of many her true servants that stood up in her defence; thou also wouldst take upon thee to share amongst them of their joy: but wherefore thou? Where canst thou shew any word or deed of 2* 20 H. MUTSCHMANIN thine which might have hastened her peace? Whatever thou dost now talk, or write, or look, is the alms of other men's active prudence and zeal. Dare not now to say or do any thing better than thy former sloth and infancy; or if thou darest, thou dost impudently to make a thrifty purchase of boldness to thyself, out of the painful merits of other men; what before was thy sin is now thy duty, to be abject and worthless. These, and such like lessons as these, I know would have been my matins duly, and my even-song. But now by this little diligence, mark what a privilege I have gained with good men and saints, to claim my right of lamenting the tribulations of the church, if she should suffer, when others, that have ventured nothing for her sake, have not the honour to be admitted mourners. But if she lift up her droop- ing head and prosper, among those that have something more than wished her welfare, I have my charter and freehold of rejoicing to me and my heirs" (Fl 42a). It is, perhaps, not too daring to suggest that it was the appearance of GBRPl that woke up Milton to the urgency of the situation. Thirteen years later, in his Defensio Secunda (1654), posing before the learned world as the great defender of liberty, Milton gave a somewhat different account of his pamphleteering days. Intent on representing himself to his foreign audience in the most favourable light possible, he suppressed the fact that he had never really abandoned his poetic plans. "Deinde eodem itinere, quo prius," he writes, ". . . in patriam revertor . . . Ipse, s'icubi possem, tam rebus turbatis et fluctuantibus, locum consis- tendo circumspiciens, mihi librisque meis, sat amplam in urbe domum conduxi ; ibi ad intermissa studia beatulus me recepi . . . Ut primum loquendi saltern coepta est libertas concedi, omnia in episcopos aperiri ora . . . Ad haec sane experrectus, cum veram affectari viam ad iibertatem cernerem, ab his initiis, his· passibus, ad liberandam Servitute vitam omnem mortalium, rectissime pro- cedi, si ab religione disciplina orta, ad mores et instituta rei- publicae emanaret, cum etiam me ita ab adolescentia parassem, ut quid divini, quid humani esset juris, ante omnia possem non igno- rare, meque consuluis'sem ecquando ullius usus essem futurus, si nunc patriae, inmo vero ecclesiae totque fratribus evangelii causa, periculo sese objicientibus deessem, statuì, etsi tunc alia quaedam meditabar, hue omne ingenium, omnes industriae vires trans- ferre" (Fl 719b f.). Milton's Projected Epic, etc. 21 No doubt, more confidence is to be placed in the contempo- rary account than in the highly coloured self-laudation of the Defensio Secimda, designed for continental consumption chiefly. The Course of Milton's Epic Plans. During his stay at Horton (1632—38) at the latest, Milton must have begun to plan an English historical epic. It was then that he searched the chronicle of Geoffrey of Monmouth for a suitable hero (J. H. Hanford, The Chronology of Milton's Private Studies, Publications of the Modern Language Association of America, XXXVI, no. 2, 1921, p. 265). He selected King Arthur, whom he mentions by name in his poem addressed to Mansus (1639) : О mihi si mea sors talem concédât amicum, Phoebaeos decorasse viros qui tam bene norit, Siquando indigenas revocabo in carmina reges, Arturumque etiam sub terris bella moventem, Aut dicam invictae sociali foedere mensae Magnanimos Heroas, et (О modo spiritus adsit) Frangam Saxonicas Britonum sub Marte phalanges ! (Mansus, 11. 78—84), and in his Epitaphium Damonis (1639/40) : Ipse ego Dardanias Rutupina per aequora puppes Dicam, et Pandrasidos regnum vetus Inogeniae, Brennumque Arviragumque duces, priscumque Belinum, Et tandem Armoricos' Britonum sub lege colonos ; Tum gravidam Arturo fatali fraude Iogernen ; 'Mendaces vultus, assumptaque Gorlois arma, Merlini dolus . . . ßg). In 1641, the subject of King Arthur was still occupying his attention, as appears from the passage from The Reason of Church-Government quoted above (p. 15). But there is to be ob- served an important change in the poet's attitude. He now stresses the "Christian" character of his protagonist, and confesses himself in doubt as to "what king or knight, before the conquest, might be chosen in whom to lay the pattern of a Christian hero" (Fl 43b). 22 В XL. ι Milton had inherited from his immediate predecessors the Renaissance spirit of the Elizabethans; his Comics and Lycidas, e. g., are wholly pagan in character, though in the latter a few Christian elements are superficially and strangely mixed up with the essentially Greek mythology. Even in his Paradise Lost, an ostensibly Christian performance, he was to continue the practice employed here. Thus, speaking of Paradise, se says : The birds their quire apply; airs, vernal airs, Breathing the smell of field and grove, attune The trembling leaves, while universal Pan, Knit with the Graces and the Hours in dance, Led on the eternal spring. Not that fair field Of Enna, where Proserpin gathering flowers, Herself a fairer flower, by gloomy Dis Was gathered — which cost Ceres all that pain To seek her through the world — nor that sweet grove Of Daphne, by Orontes and the inspired Castalian spring, might with this Paradise Of Eden strive; nor that Nyseian isle, Girt with the river Triton, where old Cham, Whom Gentiles Ammon call and Libyan Jove, Hid Amalthea, and her florid son, Young Bacchus, from his stepdame Rhea's eye. . . (IV. 264—79). All this proves beyond controversy that Milton cannot have been a true Puritan at heart; for all "fiction", especially if of pagan origin, as opposed to "facts", was abhorrent to the true type (H. Schöffler, Protestantismus und Literatur, Leipzig 1922, pp. 1—45). Milton now felt more clearly than ever before that if he wished to be listened to, he must change his methods. Hence the emphasis placed upon the "Christian" character of the hero; hence his final choice of a biblical subject for his magnum opus. Knowing that poetry and not prose was his strong point, he began to plan, in the turmoil of the eventful year 1641, a significant compromise with public taste as it then prevailed. He conceived the scheme of a national epic on a vast scale which was to deal with facts only, the facts of British history, past, present, and future. He sets out the details of this project in a somewhat magniloquent passage at the end of Of Reformation. Some of the implications contained in that statement have already been dealt with in the present writer's Further Studies. But it is В XL. 1 Milton's Projected Epic, etc. 23 necessary to return to this subject once more, and to review the whole matter in the new light thrown upon Milton's activities by the anonymous pamphlet GBRPL The gist of the poet's announce- ment is that he is planning a poem on the Rise and Future Great- ness of the Britannic Nation. But he woefully misjudged the nature of the Puritan attitude towards poetry. From a passage in The Reason of Church-Government it appears that he actually proposed to himself to supplement the functions of the thundering pulpit by the public recitation of suitable poetic compositions. He certainly tried to make his fantastic proposal acceptable to those then in power. Speaking of his poetic faculties, he says: "These abilities, wheresoever they be found, are the inspired gift of God rarely bestowed, but yet to some (though most abuse) in every nation: and are of power, beside the office of a pulpit, to imbreed and cherish in a great people the seeds of virtue and public civility, to allay the perturbations of the mind, and set the affections in right tune; to celebrate in glorious and lofty hymns the throne and equipage of God's almightiness, ^and what he works, and what he suffers to be wrought with high providence in his church; to sing victorious agonies of martyrs and saints, the deeds and triumphs· of just and pious nations, doing valiantly through faith against the enemies of Christ ; to deplore the general relapses of kingdoms and states from justice and God's true worship. Lastly, whatsoever in religion is holy and sublime, in virtue amiable or grave, whatsoever hath passion or admiration in all the changes of that which is called fortune from without, or the wily subtleties and refluxes of man's thoughts from within; all these things with a solid and treatable smoothness to paint out and describe. Teaching over the whole book of sanctity and virtue, through all the instances· of example, with such delight to those especially of soft and delicious temper, who will not so much as look upon truth herself, unless they see her elegantly dressed; that whereas the paths of honesty and good life appear now rugged and difficult, though they be indeed easy and pleasant, they will then appear to all men both easy and pleasant, though they were rugged and difficult indeed. And what a benefit this would be to our youth and gentry, may be soon guessed by what we know of the corruption and bane, which they suck in daily from the writings and interludes of libidinous and ignorant poetasters, who having scarce ever heard of that which is the main consis- 24 H. MUTSCHMANN tence of a true poem, the choice of such persons as they ought to introduce, and what is moral and decent to each one; do for the most part lay up vicious principles in sweet pills to be swallowed down, and make the taste of virtuous documents harsh and sour. But because the spirit of man cannot demean itself lively in this body, without some recreating intermission of labour and serious- things, it were happy for the commonwealth, if our magistrates, as in those famous governments of old, would take into their care, not only the deciding of our contentious law case» and brawls, but the managing of our public sports and festival pastimes·; that they might be, not such as were authorized a while since, the provocations of drunkenness and lust, but such as may inure and harden our bodies by martial exercises to all warlike skill and performance; and may civilize, adorn, and make discreet our minds by the learned and affable meeting of frequent academies, and the procurement of wise and artful recitations, sweetened with eloquent and graceful incitements to the love and practice of justice, temperance, and fortitude, instructing and bettering the nation at all opportunities, that the call of wisdom and virtue may be heard everywhere, as Solomon saith : 'She crieth without, she uttereth her voice in the streets, in the top of high places, in the chief concourse, and in the openings of the gates.' Whether this may not be, not only in pulpits, but af ter another persuasive method, at set and solemn paneguries, in theatres, porches, or what other place or way, may win most upon the people to re- ceive at once both recreation and instruction ; let them in authority consult" (Fl 44a f.) . Methods that had worked in ancient Greece and Rome, per- haps, and were still effective in the "signories" of Italy from where Milton had but recently returned, were not applicable to the temperamental climate of "two-and-fifty degrees' of northern latitude" (Areopagitica, Fl 104a). Characteristically enough it is Satan whom Milton selects to provide an illustration of the unappreciated art of public rhetoric: She [i. е., Eve] scarce had said, though brief, when now more bold The Tempter, but, with show of zeal and love To man, and indignation at his wrong, New part puts on, and, as to passion moved, Fluctuates disturbed, yet comely, and in act Raised, as of some great matter to begin. В XL. ι Milton's Projected Epic, etc. 25 As when of old some orator renowned In Athens or free Rome, where eloquence Flourished, since mute, to some great cause addressed, Stood in himself collected, while each part, Motion, each act, won audience ere the tongue Sometimes in highth began, as no delay Of preface brooking through his zeal of r i g h t . . . (Par. Lost, IX, 664—76). Milton had refused to enter the Church, and thus obtain access to the pulpit. There is no evidence to show that he succeeded in entering by the backdoor on the strength of the grant of a lectureship under the Puritan regime, a longing for which is imputed to him in Hall's Modest Confutation against a Scandalous and Seditious Libel, 1642 ("a rich widow, or a lecture, or both, contents you", p. 21 ; compare An Apology for Smec- tymnuus, 1642, Fl 91b). He now craves another platform from which to address his countrymen. "But were it the meanest under- service" he says, "if God by his secretary conscience enjoin it, it were sad for me if I should draw back; for me especially, now when all men offer their aid to help, ease, and lighten the difficult labours· of the church, to whose service, by the intentions of my parents and friends, I was destined of a child, and in mine own resolutions : till coming to some maturity of years, and perceiving what tyranny had invaded the church, that he who would take orders must subscribe slave, and take an oath withal, which, un- less he took with a conscience that would retch, he must either straight perjure, or split his fai th; I thought it better to prefer a blameless silence before the sacred office of speaking, bought and begun with servitude and forswearing. Howsoever church- 'outed by the prelates, hence may appear the right I have to meddle in these matters, as before the necessity and constraint appeared" (The Reason of Church-Government, Fl 45a). It is one of the many tragedies in Milton's career that, for whatever reasons, opportunities for public speaking should have been utterly denied him. No one seems to have taken his proposals for the delivery of "glorious and lofty hymns" seriously. To have made them at all, clearly proves how little he was acquainted, in his seclusion, with the conditions of the life around him. Whenever political or religious propaganda had been directed at the populace in the 26 H. MUTSCHMANN В XL. ι shape of "art", it had been in the form of the "writings and inter- ludes of libidinous and ignorant poetasters." Thomas Cromwell, who was Henry VIIL's Vicar-General or Viceregent from 1535 to 1540, had made "a deliberate attempt to capture so powerful an engine as the stage in the interests of Protestantism . . . For once the theologian and the histrio laid aside their ancient anta- gonism, and not in school and college refectories only, but in every inn-yard and on every village green, the praises of the pure gospel were sung, and Pope and priests were derided in play, at the bidding of the wily Privy Seal" (E. K. Chambers, The Elizabethan Stage, I, 242). In the beginning of her reign, Eliza- beth, too, encouraged this form of controversy. "During the Christmas of 1558, the court and the streets were full of masks·, in which cardinals, bishops, and abbots· were held up to derision as crows, asses, and wolves." There were "anti-Catholic plays at hostels and taverns" in the following spring (ib. 243). Milton had attempted something in the same vein in his deplorably coarse and scurrilous In Quintum Novembris (1625) ; but what he now offered, under the influence of his Italian impressions, was com- pletely out of place, and acceptable to no one. The New Light on Milton's Plans for a National Epic. In his sketch of the plot of his projected epic, given at the end of Of Reformation, Milton speaks of "locusts" as threatening the safety of the British Nation. The discovery of Milton's in- debtedness to GBRPl at last makes it possible to identify these hitherto obscure enemies with the Jesuits, and thus to realize more definitely the fact that the most outstanding feature of his plan is its anti-Roman bias. Viewed in this light, Milton's purpose assumes a definite shape. By dwelling upon the dangers — real or imaginary — threatening from what he represented as a foreign enemy, he was put in a position to appeal to the patriotic instincts of his countrymen, and to strike at the hateful Anglican hierarchy at the same time. Those scholars who assume that the Puritan movement was largely inspired by economic motives will not be at a loss to give reasons for Milton's attitude. It is well to re- member, before reading the following quotation, that Milton was В XL. ι Milton's Projected Epic, etc. 27 the son of a scrivener, i. е., something between a banker and a money-lender, and that the son lived on the income derived from the fortune his father had been able to accumulate: the poet was most decidedly a beneficiary of the new economic order, a capita- list pur sang, to whom, on his own confession, "ease and leisure" were given "out of the sweat of other men" (The Reason of Church-Government, Fl 42b). "The age of Elisabeth" writes R. H. Tawney, "saw a steady growth of capitalism in textiles and mining, a great increase of foreign trade and an outburst of joint- stock enterprise in connection with it, the beginning of something like deposit banking in the hands of the scriveners, and the growth, aided by the fall of Antwerp and the government's own financial necessities, of a money-market with an almost modern technique — speculation, futures, and arbitrage transactions in London. The future lay with the classes who sprang to wealth and influence with the expansion of commerce, and whose reli- gious and political aspirations were, two generations later, to overthrow the monarchy" (Religion and the Rise of Capitalism, 1926, pp. 176 f.). This new class of business men had, of course, no use for the economic implications of the canon law. Quite naturally they wanted the establishment of a suitable "morality". "Though the assertion of the traditional economic ethics conti- nued to be made by one school of churchmen down to the meet- ing of the Long Parliament, it was increasingly the voice of the past appealing to an alien generation. The expression of a theory of society which had made religion supreme over all secular affairs, it had outlived the synthesis in which it had been an element, and survived, an archaic fragment, into an age to whose increasing individualism the idea of corporate morality was as objectionable .as that of ecclesiastical discipline by bishops and archdeacons was becoming to its religion" (ib. pp. 175 f.). In their determination to overthrow the old order, the Puritans were becoming more and more exasperated : "The Puritan tradesman had seen his business ruined by a monopoly granted to a needy courtier, and cursed Laud and his Popish soap. The Puritan gold- smith and financier had found his trade as a bullion-broker ham- pered by the re-establishment of the ancient office of Royal Ex- changer . . . The Puritan money-lender had been punished by the Court of High Commission, and railed at the interference of bishops in temporal a f fa i r s" (ib. p. 237). 28 H. MUTSCHMANN В XL. ι Moreover, the economic note is forcibly struck by Milton himself. The prelates, he exclaims, have "two leeches" that "still suck and suck the kingdom, their ceremonies and their courts. If any man will contend that ceremonies be lawful under the gospel, he may be answered other where. This doubtless, that they ought to be many and overcostly, no true Protestant will affirm. Now I appeal to all wise men, what an excessive waste of treasure hath been within these few years in this land, not in the expedient, but in the idolatrous erection of temples beautified exquisitely to outvie the papists, the costly and dear-bought scan- dals and snares of images, pictures, rich copes, gorgeous altar- cloths . . .? Believe it, sir, right truly it may be said, that Anti- christ is Mammon's son" (Of Reformation, Fl 15a). He waxes quite eloquent when he thinks of the alleged waste of public money by the hierarchy: "But when they have glutted their ungrate- ful bodies, at least, if it be possible that those open sepulchres should ever be glutted, and when they have stuffed their idolish temples with the wasteful pillage of your estates, will they yet have any compassion upon you, and that poor pittance which they have left you ; will they be but so good to you as that ravisher was to his sister, when he had used her at his pleasure; will they but only hate ye, and so turn ye loose? No, they will not, Lords and Commons, they will not favour ye so much. What will they do then, in the name of God and the saints, what will these man-haters yet with more despite and mischief do?" (The Reason of Church- Government, Fl 52b). Again and again, Milton returns· to the same subject, abandoning all restraint of language in his rage. Referring to the unhappy prelates, he calls them those "men that beg so devoutly for the pride and gluttony of their own backs and bellies, that sue and solicit so eagerly, not for the saving of souls, the consideration of which can have here no place at all, but for their bishopric», deaneries, prebends, and canonries : how can these men not be corrupt, whose very cause is the bribe of their own pleading, whose mouths cannot open without the strong breath and loud stench of avarice, simony, and sacrilege, embezzl- ing the treasury of the church on painted and gilded walls of temp- les, wherein God hath testified to have no delight, warming their palace kitchens, and from thence their unctuous and epicurean paunches, with the >alms' of the blind, the lame, the impotent, the aged, the orphan, the widow?" {Of Reformation, Fl 20a). That В XL. 1 29 sentiments of this kind could be clothed in the garb of poetry he had already demonstrated in Lycidas (1637), by putting the fol- lowing diatribe against the unspeakable prelates in the mouth of St. Peter, who, by a piece of unconscious self-irony on the part of the poet, is expressly introduced as the holder of the power of the keys (1. 110) : How well could I have spared for thee, young swain, Enow of such as, for their bellies' sake, Creep, and intrude, and climb into the fold! Of other care they little reckoning make Than how to scramble at the shearers' feast, And shove away the worthy bidden guest. (11. 113—8). Sentiments like these were indeed of power to influence the petite bourgeoisie of his time. By the side of this universal economic root of Milton's1 aver- sion to all forms of ecclesiasticism, his personal idiosyncrasies remain to be considered. "Milton's Republicanism," says Samuel Johnson, a decidedly unprejudiced witness, writing before the forces of Whiggism had consolidated the neo-Puritan Milton legend, "was, I am afraid, founded in an envious hatred of great- ness, and a sullen desire of independence; in petulance impatient of control, and pride impatient of superiority. He hated monarchs in the State, and prelates in the Church ; for he hated all whom he was required to obey. It is to be suspected that his predominant desire was to destroy rather than establish, and that he felt not so much the love of liberty as repugnance to authority" (Life of Milton). This personal element provided, no doubt, the strongest motive force behind Milton's literary activities at all times; and he must have suffered unspeakable torments because he could vent his passion only in prose of very unequal merit, as his poetic plans, in spite of all "musings", and the "highest hope and hardest attempting" (The Reason of Church-Government, Fl 43b) obsti- nately refused to assume definite shape. The Style of Milton's Projected Epic. Among the numerous reasons for Milton's failure — one of them being the growing Puritan distrust of the arts in general, and of fiction in particular — the peculiar bent of his poetic genius stands out above all others. His was not the g i f t of well- 30 H. MUTSCHMANN В XL. ι planned and slow-moving· narrative. Speaking of the authors he had studied in his youth and early manhood, he f irst men- tions the "grave orators and historians" ; "others", he goes on, "were the smooth elegiac poets, whereof the schools are not scarce, whom both for the pleasing sound of their numerous writing, which in imitation I found most easy, and most agreeable to nature's part in me, and for their matter, which for what it is, there be few who know not, I was so allured to read, that no recreation came to me better welcome" (An Apology for Smectym- nuus, 1642, Fl 80b). If this confession is accepted — and there is no reason to reject its implications — Lycidas would be his most typical production, a poem truly great and justly famous, to which the epithet "ecstatic" has been applied by the present wri- ter (compare Der andere Milton, Bonn & Leipzig, 1920, pp. 98 ff., Further Studies, p. 48), in that in it the poet attempts·, by con- centrating his mind on remote and sublime ideas, to induce a trance of blissful, if brief, forgetfulness. In his early pamphlets, Milton again and again breaks out into a similar strain. In agree- ment with the temper of the public which these wTere to impress, these "purple patches" often take the form of prayers or "hymns in prose" (Apology, Fl p. 91). The passages of this kind have been characterized as "items from his poetic repertory", and one is, therefore, justified in regarding these impressive outbursts as having their roots in the grand project for a national epic which at that time claimed his chief attention. For this reason they may be taken to provide an idea, however remote, of what the poem would have been like if it ever had come to fruition. Bishop Joseph Hall, in his truculent reply to Milton's Animadversions, characterizes one of these prayers in a passage deserving to be quoted for severial reasons : "The scraps and offal that remain of your libel, concerning Liturgy and Episcopacy; both which you have handled, as you esteem of them, unworthily and basely. Forsooth you would give the world to know these two things: First, that you are no Bishop; secondly, that you can pray ex tempore. Surely a man of strong parts, and a mortified ambition ! It was thought of old, that the philosophers did therefore contemn and speak ill of riches and pleasures and high places1, because they were never born to them, as the fox cursed the grapes that were out of his reach. But we will not think so uncharitably of you: a rich widow, or a lecture, or both, contents you. To the В XL. ι f irst you make way, by a long, tedious, theatrical, big-mouthed, astounding prayer, put up in the name of the three kingdoms ; not so much either to please God, or benefit the weal-public by it, as to intimate your own good abilities to her that is your rich hope'' (A Modest Confutation of a Slanderous and Scurrilous Libel entitled Animadversions upon the Remonstrant's Defence against Smectymnuus, London 1642, pp. 21 f.). In spite of its length, the incriminated prayer is quoted below as it conveys the Miltonic ideology most perfectly : "In this age, Britons, God hath reformed his church after many hundred years of popish corrup- tion; in this age he hath freed us from the intolerable yoke,of prelates and papal discipline; in this age he hath renewed our protestation against all those yet remaining dregs of superstition. Let us all go, every true protested Briton, throughout the three kingdoms, and render thanks to God the Father of light, and Fountain of heavenly grace, and to his Son Christ our Lord, leav- ing this Remonstrant and his adherents to their own designs; and let us recount even here without delay, the patience and long- suffering that God hath used towards our blindness and hardness time after time. For he being equally near to his whole creation of mankind, and of free power to turn his beneficent and fatherly regard to what region or kingdom "he pleases, hath yet ever had this island under the special indulgent eye of his providence; and pitying us the f irst of all other nations, after he had decreed to purify and renew his church that lay wallowing in idolatrous pollutions, sent f irst to us a healing messenger to touch softly our sores, and carry a gentle hand over our wounds : he knocked once and twice, and came again, opening our drowsy eyelids leisurely by that glimmering light, which Wickliff and his followers dis- persed; and still taking off by degrees the inveterate scales from our nigh perished sight, purged also our deaf ears, and prepared them to attend his second warning trumpet in our grandsires' days. How else could they have been able to have received the sudden assault of his reforming Spirit, warring against human principles, and carnal sense, the pride of flesh, that still cried up antiquity, custom, canons, councils, and laws; and cried down the truth for novelty, schism, profaneness, and sacrilege? whenas we that have lived so long in abundant light, besides the sunny reflection, of all the neighbouring churches, have yet our hearts riveted with those old opinions, and so obstructed and benumbed В XL. ι with the same fleshly reasonings, which in our forefathers soon melted and gave way, against the morning beam of reformation. If God had left undone this whole work, so contrary to flesh and blood, till these times ; how should we have yielded to his heavenly call, had we been taken, as they were, in the starkness of our igno- rance; that yet, after all these spiritual preparatives and purga- tions, have our earthly apprehensions so clammed and furred with the old leaven? О if we freeze at noon after their early thaw, let us fear lest the sun for ever hide himself, and turn his orient steps from our ingrateful horizon, justly condemned to be eter- nally benighted. Which dreadful judgment, О thou ever-begotten Light and perfect image of the Father! intercede, may never come upon us, as we trust thou hast; for thou hast opened our difficult and sad times, and given us an unexpected breathing after our long oppressions : thou hast done justice upon those that tyrannized over us, while some men wavered and admired a vain shadow of wisdom in a tongue nothing slow to utter guile, though thou hast taught us to admire only that which is good, and to count that only praiseworthy, which is grounded upon thy divine precepts. Thou hast discovered the plots, and frustrated the hopes, of all the wicked in the land, and put to shame the persecutors of thy church: thou hast made our false prophets to be found a lie in the sight of all the people, and chased them with sudden con- fusion and amazement before the redoubled brightness of thy descending cloud, that now covers thy tabernacle. Who is there that cannot trace thee now in thy beamy walk through the midst of the sanctuary, amidst those golden candlesticks, which have long suffered a dimness amongst us through the violence of those that had seized them, and were more taken with the mention of their gold than of their starry light; teaching the doctrine of Balaam, to cast a stumbling-block before thy servants, command- ing them to eat things sacrificed to idols, and forcing them to fornication? Come, therefore, О thou that hast the seven stars in thy right hand, appoint thy chosen priests according to their orders and courses of old, to minister before thee, and duly to press and pour out the consecrated oil in thy holy and ever-burn- ing lamps. Thou hast sent out the spirit of prayer upon thy ser- vants over all the land to this effect and stirred up their vows as the sound of many waters about thy throne. Every one can say, that now certainly thou hast visited this land, and hast not В XL. ι Milton's Projected Epic, etc. 33 forgotten the utmost corners of the earth, in a time when men had thought that thou wast gone up from us to the farthest end of the heavens, and hast left to do marvellously among the sons of these last ages. О perfect and accomplish thy glorious acts! for men may leave their works unfinished, but thou art a God, thy nature is perfection: shouldst thou bring us thus far onward from Egypt to destroy us in the wilderness, though we deserve; yet thy great name would suffer in the rejoicing of thine enemies, and the deluded hope of all thy servants. When thou hast settled peace in the church, and righteous judgement in the kingdom, then shall all thy saints address their voices of joy and triumph to thee, standing on the shore of that Red sea into which our ene- mies had almost driven us. And he that now for haste snatches up a plain ungarnished present as a thank-offering to thee, which could not be deferred in regard of thy so many late deliverances wrought for us one upon another, may then perhaps take up a harp, and sing thee an elaborate song to generations. In that day it shall no more be said as in scorn, this or that was never held so till this present age, when men have better learnt that the times and seasons pass along under thy feet to go and come at thy bidding: and as thou didst dignify our fathers' days with many revelations above all the foregoing ages, since thou tookest the flesh; so thou canst vouchsafe to us (though unworthy) as large a portion of thy Spirit as thou pleasest: for who shall prejudice thy all-governing will? seeing the power of thy grace is not pass- ed away with the primitive times, as fond and faithless men imagine, but thy kingdom is now at hand, and thou standing at the door. Come forth out of thy royal chambers, О Prince of all the kings of the earth! put on the visible robes of thy imperial majesty, take up that unlimited sceptre which thy almighty Fa- ther hath bequeathed thee; for now the voice of thy bride calls thee, and all creatures sigh to be renewed" (Animadversions, Fl 65 ff.). This "astounding" prayer resembles in many respects the one at the end of Of Reformation, in which the epic programme is sketched in greater detail : here, too, Milton speaks of the frustrated plots of enemies, and, above all, he promises to take up a harp and sing "an elaborate song to generations". One is, there- fore, entitled to conclude that this intended song would, if it had ever been executed, have been composed in the same dithyrambiQ 3 34 H. MUTSCHMANN В XL. ι style in which these prayers are clothed. This style did not appeal to all of Milton's contemporaries; it was intensely dis- liked by Bishop Hall; Samuel Butler (1612—80), in his Pindaric Ode Upon an Hypocritical Nonconformist, seems to be glancing at productions of this kind when he writes : He does not pray, but prosecute, As if he went to- law, his suit; Summons his Maker to appear And answer what he shall prefer; Returns him back his gift of prayer, Not to petition, but declare; Exhibits cross complaints Against him the breach of Covenants·, And all the charter of the Saints; Pleads guilty to the action, and yet stands Upon high terms and bold demands; Excepts against him and his laws, And will be judge himself in his own cause. . . But when his painful gifts h'employs In holding forth, the virtue lies Not in the letter of the sense, But in the spiritual vehemence, The power and dispensation of the voice, The zealous pangs and agonies, And heavenly turnings of the eyes . . . (sections VIII, IX). The Prophetic Character of the Projected Epic. It is not known what title the poet intended to give to his enterprise, but from the general tenor of his outline it may be conjectured that it was something like "The Rise and Future Great- ness of the Britannic Nation". The opening lines of his programme present themselves more especially in the form of a prayer (the meaning of the italics will appear in the further course of the discussion.) : "Thou, therefore, that sit test in light and glory unapproach- able, Parent of angels· and men ! next, thee, I implore, omnipotent King, Redeemer of that lost remnant whose nature thou didst assume, ineffable and everlasting Love! and thou, the third sub- sistence of divine infinitude, illumining Spirit, the joy and solace В XL. ι Milton's Projected Epic, etc. 35 of created things ! One Tripersonal godhead ! . . . " ( Of Refor- mation, Fl 20b). Blending the Old Testament with the New in doctrine, Milton here assumes the mantle of the prophet Isaiah, as becomes evident from certain verbal allusions. The expression "that lost remnant" is interpreted by Hale as follows: "Christ was born a Jew, after the ten tribes were lost." This can hardly be looked upon as satis- factory. The use of the word "remnant" distinctly points to the text of the prophet Isaiah, who uses it reputedly to describe the few that are left of the Israelitic nation. This interpretation is supported by the appearance of similar analogies in the same context, notably the word "redeemer", also one of Isaiah's favou- rite words. In full harmony with Puritan practice, Milton here identifies the English people with Israel, of whom only a "lost", i. е., much endangered, "remnant" is left. But, as the prophet foretold, God will not desert his chosen people: he will send a "redeemer", Messiah, to console and deliver his flock that con- sidered itself "lost". Messiah shall rule all nations ; and the nations will subject themselves, not because of violent compulsion, but induced by love and gratitude. In support of this interpre- tation, a few quotations will be given: Isaiah 1. 9 — Except the Lord of hosts had left unto us a very small remnant, we should have been as1 Sodom, and we should have been like unto Gomorrah. 10. 20 — And it shall come to pass in that day, that the remnant of Israel, and such as are escaped of the house of Jacob, shall no more again stay upon him that smote them ; but shall stay upon the Lord, the Holy One of Israel, in truth. 10. 21 — The remnant shall return, even the remnant of Jacob, unto the mighty God. 10. 22 — For though thy people Israel be as the sand of the sea, yet a remnant of them shall return : the consumption decreed shall overflow with righteousness. 11. 16 — And there shall be an highway for the remnant of his people, which shall be left, from Assyria; like as it was to Israel in the day that he came up out of the land of Egypt. 37. 31 — And the remnant that is escaped of the house of Judah shall again take root downward, and bear fruit upward : 3>-. В XL. ι 37. 32 — For out of Jerusalem shall go forth a remnant, and they that escape out of mount Zion: the zeal of the Lord of hosts shall do this. The force of this conception worked so strongly upon Isaiah's imagination that he called one of his sons "Mahar-shalal-hash- baz", which signifies "the Remnant shall return". The word "redeemer" is encountered in direct connection with "everlasting kindness (=love)" in Isaiah 54. 8: "In a little wrath I hid my face from thee for a moment; but with everlasting kindness will I have mercy on thee, saith the Lord, thy Redeemer." The opening of Milton's prayer distinctly reminds one of the phraseology of Isaiah in 37. 16 : " 0 Lord of hosts, God of Israel, that dwellest between the cherubims, thou art the God, even thou alone, of all kingdoms of the earth : thou hast made heaven and earth." The influence of Isaiah is not confined to the opening lines; it pervades the whole epic scheme of the poet, as will be shown further down. The Spanish Treason. These opening lines are immediately followed by the exhor- tation that God might preserve "the church", i. е.. the Church of England, which was then being invaded by the Puritan faction, from the attacks by the Catholics : "Look upon this thy poor and almost spent and expiring church, leave her not thus a prey to these importunate wolves, that wait and think long till they devour thy tender flock; these wild boars that have broke into thy vine- yard, and left the print of their polluting hoofs on the souls of thy servants. 0 let them not bring about their damned designs, that stand now at the entrance of the bottomless pit, expecting the watchword to open and let out those dreadful locusts and scorpions, to reinvolve us in that pitchy cloud of infernal darkness, where we shall never more see the sun of thy truth again, never hope for the cheerful dawn, never more hear the bird of morning sing. Be moved with pity at the afflicted state of this our shaken monarchy, that now lies labouring under her throes, and struggl- ing against the grudges of more dreaded calamities" (Fl 20b f.). On the evidence of GBRPl it now appears that by "locusts" Milton В XL. ι Milton's Projected Epic, etc. 37 means the Jesuits. The locusts and scorpions, as well as the smoke that darkens the sun, in their connection with the bottomless pit, are unquestionable reminiscences of Revelation 9. 1, 2, 3 : "And the f i f th angel sounded, and I saw a star fall from heaven unto the earth: and to him was given the key of the bottomless pit. And he opened the bottomless pit; and there arose a smoke out of the pit, as the smoke of a great furnace ; and the sun and the air were darkened by reason of the smoke of the pit. And there came out of the smoke locusts upon the earth : and unto them was given power, as the scorpions of the earth have power." The exhortation has to be considered together with the fourth paragraph further down : "And now we know, О thou our most certain hope and defence, that thine enemies have been consulting all the sorceries of the great whore, and have joined their plots with that sad intelligencing tyrant that mischiefs the world with his mines of Ophir, and lies thirsting to revenge his naval ruins that have larded our seas : but let them all take counsel together, and let it come to nought; let them decree, and do thou cancel it; let them gather themselves, and be scattered; let them embattle themselves, and be broken; let them embattle, and be broken, for thou art with us" (Fl 21a f.). The two passages in combination contain a sinister prediction of an imminent assault from a most dreaded union of relentless criminals. "Thine enemies" stands for the English Catholics and their secret sympathizers, both those at home and those that have gone abroad to conspire, as Milton insinuates, against their own country. "The great whore" scurrilously describes the Papacy, and "that sad intelligencing tyrant" is meant for the king of Spain. As a matter of fact, these lines are based upon the words with which Camden, in his Annales, opens his account of the prepa- rations leading up to the Armada enterprise: "Pontifex enim Romanus, Religiosi quidam Hispani, Angli nonulli patria profugi Hispanum ad consilium debellandi Angliam, Lusitanico bello ante annos decern interruptum, jampridem revocaverunt" (compare Further Studies, pp.. 14 f.). In reality, no such danger existed at the time. But even if there was no truth in the assertion, yet it was excellent propaganda, calculated to scare the Puritans out of their wits, and to arouse their utmost fury. Milton thus deliberately revived the story of H. MUTSCHMANN В XL. ι the "Spanish Treason" which originated at the time of the Gun- powder Plot. It is the belief that the Catholics "in post-Re- formation days were not good Englishmen, and were ever ready to play into the hands of any foreign foe, and chiefly the Spani- ards" (John Gerard, Traditional History and the Spanish Treason of 1601—3, p. 8). The bogey of "Popery" was again and again invoked by the Puritan leaders to frighten the generality into the acceptance of their designs. "The very imagination" of Popery, Clarendon says, was apt to "intoxicate" all men, and to deprive them "of all faculty to examine and judge" (book II), so that "the Papists were the most popular commonplace, and the butt against whom the arrows were directed .. . tho seldom anything was after done, and no matter of moment, yet it served to keep up the fears and apprehensions in the people, of dangers and designs" (book IV). The Church of Rome, there can be no doubt about it, was Milton's pet aversion, his bête noire. The reasons for this state of affairs have already been dealt with. The epithets he applies to her, though not of his own inventing, are not pleasant, to say the least. Perhaps it was a good thing for his reputation that the fates prevented him from exhibiting them in a poem written in the vernacular. Besides being "the great whore", Rome is a "crafty adulte- ress" (Fl 95a) and an "idolatrous mother" (Fl 94b) ; nothing is "more blasphemous" than Popery (Fl 265b). Rome is "antichrist" (Fl 37a) ; antichrist's "chief kennel" is at Rome (Fl 15a). In fact, hell-mouth is at Rome. This conclusion follows from the identi- fication of the "locusts" with the Jesuits : eager for the destruction of the Britannic Empire, they are waiting at the gates of the bottomless pit, i. е., at Rome, to be let out at the decisive moment to do their sinister work. The Jesuits are the most dangerous of all. They are "indeed the only corrupters of youth and good learning", a piece of information Milton says to have picked up in Italy (Fl 14a). Fear and hatred of the Church of Rome pursued him throughout his life as a sort of obsession. He became quite unreasonable in his zeal. When, in 1672, the Declaration of Indulgence seemed likely to bring about the emancipation of Roman Catholicism in England, he once more turned pamphleteer and published, in 1673, one year before his death, Of True Re- В XL. ι Milton's Projected Epic, etc. 39 ligion, Heresy, Schism, Toleration. Much concerned at "the increase of Popery" (Fl 562a), he finds that the latter "is not to be tolerated either in public or in private" (Fl 564a). Even liberty of conscience is to be denied the Papists : "If they say", he writes, "that by removing their idols-, we violate their consciences, we have no warrant to regard conscience which is not grounded on Scripture. . ." (Fl 564b). It is somewhat sad to find that these should be the words of the very same man who, on a famous occasion, pathetically exclaimed : "Give me liberty to know, to utter, and to argue freely according to conscience, above all liberties" (Areopagitica, Fl 117a), and who, on yet another occasion, solemnly declared that "this· liberty of conscience, which above all other things ought to be to all men dearest and most precious", should be protected by the commonwealth (The Ready and Easy Way to establish a Free Commonwealth, Fl 450a). The Messianic Character of Milton's Projected Epic. In the paragraph that follows the exposition concerning the imminent danger from the Roman conspiracy, Milton outlines the plot of the epic under contemplation : " 0 thou, that, after the impetuous rage of five bloody inunda- tions (1), and the succeeding sword of intestine war, soaking the land in her own gore, didst pity the sad and ceaseless revolu- tion of our swift and thick-coming sorrows; when we were quite breathless, of thy free grace didst motion peace, and terms of covenant with us (2) ; and having first wellnigh freed us from antichristian thraldom, didst build up this Britannic empire to a glorious and enviable height, with all her daughter-islands about her; stay us in this felicity, let not the obstinacy of our half- obedience and will-worship bring forth that viper of sedition, that for these fourscore years (3) hath been breeding to eat through the entrails of our peace; but let her cast her abortive spawn without the danger of this travailing and throbbing king- dom : that we may still remember in our solemn thanksgivings, how for us, the northern ocean even to the frozen Thule was scattered with the proud shipwrecks of the Spanish armada (4), and the very maw of hell ransacked, and made to give up her 40 H. MUTSCHMANN В XL. ι concealed destruction, ere she could vent it in that horrible and damned blast (5)" (Fl 21a). Milton's plan is clearly based upon the Puritan conception of the favoured position of the English race: the English are God's chosen people, the "lost remnant", which is the special care of Providence. "The publication of the Authorized Version of the Bible in 1611 had set men thinking of the treasure that had fallen into their hands, and very many now read persistently the one book upon which they looked as the guide to salvation. This dwelling on one authority upset the balance of mind of many whose reading was thus limited; and men learned to identify themselves with the conquering, exterminating children of Israel, and to look upon all who opposed them in politics or church doctrine as men of Belial, Moabites, Amalekites and other adver- saries of Israel and of God, and as their own personal enemies, to be overthrown at any cost and by any means of force or fraud. But, as Dante says finely of another sect, Their meditations reach not Nazareth" (W. F. Smith, in Cambridge History of English Literature,Ylll, 78). God has made a covenant (2) with the English Puritans, as foretold by the prophet Isaiah: "Incline your ear, and come unto me: hear, and your soul shall live; and I will make an everlasting covenant with you, even the sure mercies of David" (55. 3). Just as the Israel of the Old Testament had been con- ducted through manifold tribulations, ordained by Providence for its punishment and purification, in the same manner the English had suffered five bloody inundations (1), i. е., as . has been de- monstrated elsewhere (Further Studies), the nation had undergone five invasions by foreign enemies, each being followed by the sword of civil war. Brutus and his Trojans· came first, next Caesar and the Romans, who were in turn followed by the Anglo- Saxons, the Danes, and the Normans. The turning-point had come with the introduction of the reformation into England in the reign of Henry VIII; the nation was freed of antichristian thraldom, i. е., the supremacy of the Pope was rejected. God made a covenant with the English (2), and the sixth intended invasion, the Armada attempt, was avert- ed (4). But the enemy did not own himself defeated: the Gun- powder Plot, that horrible and damned blast (though it never В XL. ι 41 саше off), was set afoot, but happily frustrated (5). England, how- ever, did by no means enjoy perfect peace. During the last eighty years (3), the different religious factions had been quarrelling among themselves, and that faction which Milton regarded as the sole exponent of the truly reformed and orthodox church had not yet gained a complete victory. There were still dangers threatening, both from within and without. Milton has this situation in mind when he continues· as follows : "O how much more glorious will those former deliverances appear, when we shall know them not only to have saved us from greatest miseries past, but to have reserved us for greatest happiness to come! Hitherto thou hast but freed us, and that not fully, from the unjust and tyran- nous· claim of thy foes; now unite us entirely, and appropiate us to thyself, tie us everlastingly in willing homage to the pre- rogative of thy eternal throne" (Fl 21a). With this peroration, Milton has brought his historical scheme down to the time of writing. Filled with exalted Messianic hotpes, he next outlines his conception of the glorious future that will be the destiny of the Britannic Nation. The "Spanish Plotters" are still revolving their sinister designs : "And now we know, О thou our most certain hope and de- fence, that thine enemies have been consulting all the sorceries of the great whore, and have joined their plots with that sad intelligencing tyrant that mischiefs the world with his mines of Ophir, and lies thirsting to revenge his naval ruins that have larded our seas: but let them all take counsel together, and let it come to nought; let them decree, and do thou cancel it; let them gather themselves, and be scattered ; let them embattle them- selves, and be broken; let them embattle, and be broken, for thou art with us" (Fl 21a f.). Hale, in his edition of Of Reformation, supplies a number of biblical allusions in illustration of the Old Testament style of the above passage ; thus "take counsel together" is compared with Psalms 31.13; 71.10; 94.21; "let them decree" with Isaiah 10. 1 and Proverbs 8. 15; "let them gather themselves" with Psalms 56. 6; 94. 21; "for thou art with us" with Psalm 46. 7—11. The last-mentioned reference is particularly apposite : "The Lord of hosts is with us, the God of Jacob is our refuge. Selah. Come, behold the works of the Lord, what desolation he hath made in the earth. He maketh wars to cease unto the end of the earth; he 42 В XL. ι breaketh the bow, and cutteth the spear in sunder; he burneth the chariot in the fire." By building up his plot on the basis of the Messianic idea, Milton no doubt hoped to win the approval of his prospective public, and thus to satisfy his craving for fame and a concomi- tant reward. The strength of the visionary notion that the Puri- tans were the modern Israelites is aptly illustrated by an incident reported by Clarendon. On January 4, 1642, the king had gone down to the House of Commons to arrest five of its leading mem- bers, who managed to escape to the City, however. Next day, the king visited the City to persuade the authorities to surrender the accused. "And in his passage thro the City, the rude people flocked together, and cried out, Privilege of Parliament, Privi- lege of Parliament; some of them pressing very near to his own coach; and amongst the rest one calling out in a very loud voice, To your tents О Israel" (book IV). This biblical quotation was also used as the title of a "seditious pamphlet", about which the king had to complain to Parliament (Clarendon, book V). The reference is to I. Kings 12. 16 : " So when all Israel saw that the king hearkened not unto them, the people answered the king, saying, What portion have we in David? neither have we inheri- tance in the son of Jesse: to your tents, О Israel : now see to thine own house, David. So Israel departed unto their tents." Just as the Israel of the Old Testament withdrew from their allegiance to Rehoboam, the son of Solomon, in the same manner the Puritans threatened to desert Charles I. in order to establish a new form of government. The Glorious Future of the Britannic Nation. Milton proposed to paint the future destiny of his nation in the most brilliant colours. Although he was prone to use the lang- uage of war when threatening defeat to the enemies of the chosen people, he was a convinced pacifist at heart. In Paradise Lost, basing his vocabulary on an account of the cruelties per- petrated by Ivan the Terrible in his conquest of Livonia (see Studies, χ). 36), he contrasts the unanimity that prevails among the "Spirits damned" with the constant warring among the nations of the human race: В XL. ι 43 О shame to men! Devil with devil damned Firm concord holds; men only disagree Of creatures rational, though under hope Of heavenly grace, and, God proclaiming peace, Yet live in hatred, enmity, and strife Among themselves, and levy cruel wars Wasting the earth, each other to destroy: As if (which might induce us to accord) Man had not hellish foes enow besides, That day and night for his destruction wait! (II. 496—505). It is true that Milton addresses his countrymen as "this great and warlike nation" ; but he predicts that they will gain pre-eminence among the peoples of the earth not by the force of arms ; but, on the contrary, this noble position will be reached as the result of victory in a peaceful contest: his Britons shall be acknowledged by all as leaders in the arts and virtues of peace at the approaching millennium. In uttering this prophecy pre- dicting the imminent return of Christ in person, Milton adopted, for the purpose of imparting greater fervour to his style, a belief then current among the "Fifth Monarchy Men". Ephraim Pagit (1575?—1647), in his Heresiography (1645), speaking of the "Millenaries" or "Chiliasts", describes these as "a heresy fre- quent at this time; they look for a temporary kingdom of Christ, that must begin presently and last 1,000 years. Of this opinion are many of our Apocalyptical men, that study more future events than their present duty" (quoted by Masson, III, 125). Milton's wording is based on certain passages in the New Testa- ment ; Hale in his annotations refers to Matthew 24. 30 : "And then shall appear the sign of the Son of man in heaven : and then shall all the tribes of the earth mourn, and they shall see the Son of man coming in the clouds of heaven with power and great glory." Milton promises to produce his grand epic on the occasion of the final victory of the Puritan cause, and he cannot refrain from dwelling upon his personal ambitions by expressing a hope that he will not be forgotten at the distribution of the spoils : "Then, amidst the hymns and hallelujahs of saints, some one may perhaps be heard offering at high strains in new and lofty measures, to sing and celebrate thy divine mercies and marvellous judgments in this land throughout all ages; whereby this great and warlike nation, instructed and inured to the 44 В XL. ι fervent and continual practice of truth and righteousness, and casting far from her the rags of her old vices, may press on hard to that high and happy emulation to be found the soberest, wisest, and most christian people at that day, when thou, the eternal and shortly-expected king, shalt open the clouds to judge the several kingdoms of the world, and distributing national ho- nours and rewards to religious and just commonwealths, shalt put an end to all earthly tyrannies, proclaiming thy universal and mild monarchy through heaven and earth : when they undoubtedly, that by their labours, counsels, and prayers, have been earnest for the common good of religion and their country, shall receive above the inferior orders of the blessed, the regal addition of princi- palities, legions, and thrones into their glorious titles, and in supereminence of beatific vision, progressing the dateless and irrevoluble circle of eternity, shall clasp inseparable hands with joy and bliss, in overmeasure for ever" (Fl 21b). The "scramble at the shearers' feast" (Lycidas, 1. 117) for "national honours and rewards" must have played an important part in the Puritan Rebellion. Samuel Butler devotes a whole canto of his Hudibras (part III, canto II) to this unsavoury subject. The opening lines of "The Argument" to the latter, though written on the events that followed the death of Crom- well, are too good and too apposite to the present occasion to be missed here : The Saints engage in fierce contests About their carnal interests, To share their sacrilegious preys According to their rates of grace . .. The exposition of Milton's ambitious programme, which began with prayer, winds up in startling contrast with an altogether terrible denunciation of all opponents : "But they contrary, that by the impairing and diminution of the true faith, the distresses and servitude of their country, aspire to high dignity, rule and promotion here, after a shameful end in this life, (which God grant them,) shall be thrown down eternally into the darkest and deepest gulf of hell, where, under the dispiteful control, the trample and spurn of all the other damned, that in the anguish of their torture, shall have no other ease than to exercise a raving and bestial tyranny over them as their slaves and negroes, they shall remain in that plight for В XL. ι Milton's Projected Epic, etc. 45 ever, the basest, the lowermost, the most dejected, most under- foot, and downtrodden vassals of perdition" (Fl 21b). This elementary exhibition of hatred and revengefulness agrees badly with Milton's repudiation of the use of force as recommended to his countrymen. This pacifist attitude is all the more remarkable as in this matter he is at complete variance with the author of GBRPl. The latter, too, sketches a plan for the future conduct of the British. Reminding them of the military prowess of their forbears, notably Richard I., Edward I., and the Crusaders (p. 27), he recommends a close union with all the Protestant nations for the destruction of the forces of Rome, and the erection of the kingdom of heaven throughout the world (p. 25). As against such designs Milton, probably in direct opposition to GBRPl, addressing the English and the Scotch, urgingly exclaims : "Go on both hand in hand, О nations, never to be disunited; be the praise and the heroic song of all posterity; merit this, but seek only virtue, not to extend your limits; (for what needs to win a fading triumphant laurel out of the tears of wretched men?) but to settle the pure worship of God in his church., and justice in the state : then shall the hardest difficulties smooth out themselves before ye; envy shall sink to hell, craft and malice be confounded, whether it be homebred mischief or autlandish cunning: yea, other nations will then covet to serve ye, for lordship and victory are but the pages of justice and virtue. Commit securely to true wisdom the vanquish- ing and uncasing of craft and subtlety, which are but her two runagates: join your invincible might to do worthy and godlike deeds; and then he that seeks to break your union, a cleaving curse be his inheritance to all generations" (Of Reformation, Fl 17a). The projected and much discussed League of Protestant Nations never materialized, the main obstacle being the com- mercial rivalry between England and the United Provinces, with whom the perfect Puritan, preferring profits to proselytes, could never see eye to eye. In Of Reformation, Milton recommends the strengthening of the "knots of confederacy" with "all Protes^ tant princes and Commonwealths", especially between the Eng- lish and the Dutch, "though their merchants bicker in the East Indies" (Fl 14a/b). As Cromwell's secretary, Milton repeatedly had to appeal to Protestant solidarity in letters addressed to the 46 H. MUTSCHMANN В XL. ι Kings of Sweden and Denmark, to the Elector of Brandenburg, the United Provinces, the Landgrave of Hesse, and the Republic of Danzig. As late as 1673, one year before his death, when religion had long ceased to be a major factor in international politics, he called upon all Protestants to unite more firmly "against the common adversary" (Of True Religion, etc., Fl 563b). Traces of Milton's Plan in his Works. From the foregoing discussion it appears that Milton's epic plan provided for a plot as set out below : I. The Five Bloody Inundations. (1) Brutus and his Trojans arrive in Great Britain and pacify the Country. (2) The Roman Invasion and Subsequent Rule. (3) The Anglo-Saxon Settlement. (4) The Danish Incursions and Colonization. (5) The Norman Conquest. II. The Introduction of the Reformation (foreshadowed by Wyclif) under Henry VIII., and the Struggles, both Internal and External, resulting from it ; followed by — (1) The Defeat of the Armada. (2) The Frustrated Gunpowder Plot. III. The Glorious Future of the Britannic Nation as Leader of the World, under the Rule of Christ Returned for the Millennium. T h e F i v e B l o o d y I n u n d a t i o n s . The successive invasions of Great Britain are described in the History of Britain with the appropriate commentary (see Further Studies, where this matter is treated at greater length). Of these five invasions, Milton took the greatest interest in the first. Very early in his career he seems to have contemplated the writing of a separate epic on the coming of the Trojans and on their position as the founders of the Britannic Nation. By enlarging on this subject, he would have been able to establish В XL. ι Milton's Projected Epic, etc. 47 for his own nation an origin similar to that of Imperial Rome, whose praises the great Virgil had sung (see Further Studies, pp. 8 f f .) . There is evidence of Milton's acquaintance with Geoff- rey of Monmouth in II Penseroso (Studies p. 68) ; and in In Quan- tum Novembris (anno aetatis 17), he characterizes the British as "Troy-sprung" in the very second line: Jam prius extrema veniens Iacobus ab arcto Teucrigenas populos, lateque patentia regna Albionum tenuit. . . (11. 1—3). This poem on the origins of the Britannic race was to have been composed in the form of the epic of chivalry. Fragments of the materials collected for this purpose are traceable — apart from the History of Britain — in Paradise Lost (see Studies, pp. 47 f f .) ; they may be discovered more particularly in the passages subjoined, which are here quoted in illustration of the heroic style of Milton's unsuccessful venture: Anon they move In perfect phalanx to the Dorian mood Of flutes and soft recorders — such as raised To highth of noblest temper heroes' old Arming to battle, and instead of rage Deliberate valour breathed, firm, and unmoved With dread of death to flight or foul retreat; Nor wanting power to mitigate and swage With solemn touches troubled thoughts, and chase Anguish and doubt and fear and sorrow and pain From mortal and immortal minds. Thus they, Breathing united force with fixèd thought, Moved on in silence to soft pipes that charmed Their painful steps o'er the burnt soil. And now Advanced in view they stand — a horrid front Of dreadful length and dazzling arms, in guise Of warriors old, with ordered spear and shield, Awaiting what command their mighty Chief Had to impose. He through the armèd files Darts his experienced eye, and soon traverse The whole battalion views — their order due, Their visages and stature as of gods ; Their number last he sums. And now his heart Distends with pride, and, hardening in his strength, Glories : for never, since created Man, Met such embodied force as named with these, Could merit more than that small infantry 48 H. MUTSCHMANN В XL. ι Warred on by cranes — though all the giant brood Of Phlegra with the heroic race were joined That fought at Thebes and Ilium, on each side Mixed with auxiliar gods; and what resounds In fable or romance of Uther's son, Begirt with British and Armoric knights; And all who since, baptized or infidel, Jousted in Aspramont, or Montalban, Damasco, or Marocco, or Trebisond, Or whom Biserta sent from Afric shore When Charlemain with all his peerage fell By Fontarabbia. (I. 549—87). But, first, whom shall we send In search of this new World? whom shall we find Sufficient? who shall tempt with wandering feet The dark, unbottomed, infinite Abyss, And through the palpable obscure find out His uncouth way, or spread his aery flight Upborne with indefatigable wings Over the vast Abrupt, ere he arrive The happy Isle? What strength, what art, can then Suffice, or what evasion bear him safe Through the strict senteries and stations thick Of Angels waking round? Here he had need All circumspection : and we now no less Choice in our suffrage; for on whom we send The weight of all, and our last hope, relies. (II. 402—16). In his old age, Milton came to frown upon the style of the epic of chivalry which he had affected in earlier life, and which he had admitted into those parts of Paradise Lost which are based on uncompleted schemes, notably books I, II, and VI. Compliance with the general taste rather than the love of warlike deeds had been responsible for his having ever contemplated the production of an heroic epic of the orthodox type. Long after the fervour of youth had evaporated, the aging poet felt compelled to repudiate much of his earlier work, including parts of Paradise Lost itself, as appears from the opening lines of book IX : No more of talk where God or Angel Guest With Man, as with his friend, familiar used To sit indulgent, and with him partake Rural repast, permitting him the while Venial discourse unblamed. I now must change Those notes to tragic — foul distrust, and breach Disloyal, on the part of man, revolt В XL. ι Milton's Projected Epic, etc. 49 And disobedience; on the part of Heaven, Now alienated, distance and distaste, Anger and just rebuke, and judgment given, That brought into this World a world of woe, Sin and her shadow Death, and Misery, Death's harbinger. Sad task! yet argument Not less but more heroic than the wrath Of stern Achilles on his foe pursued Thrice fugitive about Troy wall ; or rage Of Turnus for Lavinia disespoused; Or Neptune's ire, or Juno's, that so long Perplexed the Greek, and Cytherea's son: If answerable style I can obtain Of my celestial Patroness, who deigns Her nightly visitations unimplored, And dictates to me slumbering, or inspires Easy my unpremeditated verse, Since f irst this subject for heroic song Pleased me, long choosing and beginning late, Not sedulous by nature to indite Wars, hitherto the only argument Heroic deemed, chief mastery to dissect With long and tedious havoc fabled knights In battles feigned (the better fortitude Of patience and heroic martyrdom Unsung), or to describe races and games, Or tilting furniture, emblazoned shields, Impresses quaint, caparisons and steeds, Bases and tinsel trappings, gorgeous knights At joust and tournament; then marshalled feast Served up in hall with sewers and seneshals : The skill of artifice or office mean; Not that which justly gives heroic name To person or to poem! (IX. 1—41). T h e I n t r o d u c t i o n of t h e R e f o r m a t i o n a n d t h e R e s u l t i n g S t r u g g l e s . A clear conception of Milton's attitude towards the reform- ation may easily be gained through the study of his prose works. On its actual introduction into England under Henry VIII. he has very little to say, there being in this matter not much to brag about: "Henry VIII. was the f irst that rent this kingdom from the pope's subjection totally; but his quarrel being more about supremacy, than other faultiness in religion that he regarded, it 4 50 H. MUTSCHMANN В XL. ι is no marvel if he stuck where he did" (Of Reformation, Fl За). To Milton, Wyclif was the first reformer; by suppressing him, the bishops prevented England from becoming the shining cradle of the reformation. For the British are indeed God's chosen people: "Yet that which is above all this, the favour and the love of Heaven, we have great argument to think in a peculiar manner propitious and propending towards us. Why else was this nation chosen before any other, that out of her, as out of Sion, should be proclaimed and sounded forth the first tidings and trumpet of reformation to all Europe? And had it not been the obstinate perverseness of our prelates against the divine and admirable spirit of WicRliff, to suppress him as· a schismatic and innovator, perhaps neither the Bohemian Husse and Jerom, no nor the name of Luther or of Calvin had ever been known : the glory of reform- ing all our neighbours had been completely ours. But now, as our obdurate clergy have with violence demeaned the matter, we are become hitherto the latest and backwardest scholars, of whom God offered to have made us the teachers" (Areopagitica, Fl 115b). The same idea had already been expressed at the beginning of Of Reformation in a passage pressing for a further and more complete purgation of the Church of England of practices in- herited from the mother church : "The pleasing pursuit of these thoughts hath of times led me into a serious question and debate- ment with myself, how it should come to pass that England (having had this grace and honour from God, to be the first that should set up a standard for the recovery of lost truth, and blow the f i rs t evangelic trumpet to the nations, holding up, as from a hill, the new lamp of saving light to all Christendom) should now be last, and most unsettled in the enjoyment of that peace, whereof she taught the way to others ; although indeed our Wickliffe's preach- ing, at which all the succeeding reformers more effectually lighted their tapers, was to his countrymen but a short blaze, soon damped and stifled by the pope and prelates for six or seven kings' reigns ; yet methinks the precedency which God gave this island, to be f i rs t restorer of buried truth, should have Ьэеп followed with more happy success, and sooner attained perfection ; in which as yet we are amongst the last: for, albeit in purity of doctrine we agree with our brethren; yet in discipline, which is the execution and applying of doctrine home, and laying the salve to the very orifice of the wound, yea, tenting and searching to the core, without В XL. ι Milton's Projected Epic, etc. 51 , which pulpit preaching is but shooting at rovers; in this we are no better than a schism from all the reformation, and a sore scandal to them: for while we hold ordination to belong only to bishops, as our prelates do, we must of necessity hold also their ministers to be no ministers, and shortly after their church to be no church. Not to speak of those senseless ceremonies which we only retain, as a dangerous earnest of sliding back to Rome, and serving merely, either as a mist to cover nakedness where true grace is· extinguished, or as an interlude to set out the pomp of prelatism" (Fl 2 b). The attempts made from the outside at interfering with the internal development are victoriously repulsed under the guidance of a benevolent Providence. Not only the Armada enterprise, but also the Gunpowder Plot are viewed in this light. Milton must have spent much labour in the elaboration of the story of the Armada, as the materials collected by him for the epic treatment of this subject were utilized by him later on in the composition of Paradise Lost, notably in book VI, Satan and his crew taking the place of the Spaniards, and the English figuring as the faith- ful Angelic Host (see Further Studies). In book VI, the story of the war in heaven is told in retrospect. The action, which ends with the expulsion of the enemy, is continued, by the device of plunging the reader in médias res, at the very beginning of Para- dise Lost. In the first two books, the Satanic crew are shown as recovering from their overthrow: they at once begin to devise means for revenge and the recapture of heaven. These circum- stances permit of the conclusion that Milton was here thinking of the preparations for the Gunpowder Plot: when he wrote of the "secret conclave;", he had before his mind's eye the picture of Lucifer plotting with the Pope, the King of Spain and the Gene- ral of the Jesuits, which formed the background to representations of Guy Fawkes placing barrels of explosives in the cellar of the Parliament House for the destruction of King and Parliament. The use of the word "conclave" is most significant in this respect : But fa r within, And in their own dimensions like themselves, The great Seraphic Lords and Cherubim In close recess and secret conclave sat, A thousand demi-gods on golden seats, Frequent and full. After short silence then, And summons read, the great consult began. (1.792—8), 4* 52 H. MUTSCHMANN В XL. ι Was it by this devious path that Satan got into Paradise Lost? Books I and II would thus form another link between Milton's epic plans and the economy of Paradise Lost. An examination of Milton's separate treatment of the Gunpowder Plot story will confirm this inference. His youthful Latin poem, In Quintum Novembris, has, in general, not received from Miltonists the attention which it fully deserves·, because, perhaps, it fails to exhibit its author in the light in which the neo-Puritans have decreed him to be seen. William Cowper (1731—1800) refused to translate it: "The poems on the subject of the Gunpowder Treason" he says, "I have not trans- lated, both because the matter of them is unpleasant, and because they are written with an asperity, which, however it might be warranted in Milton's day, would be extremely unseasonable now." Masson, however, suffered from no such scruples, for he prints, in his second volume, a spirited rendering of the original Latin into English hexameters. It was one of the many charming features of the religious controversies arising out of the reformation movement to associate the opponent with the forces of evil. More particularly, the Papacy was represented as the devil's agency on earth. Thus, there was published in London in 1642, on behalf of the Puritan faction, a pamphlet entitled The Papists' Petition to their Diabolical Centre of Impiety, the Pope (British Museum Collection of Pamphlets, 1641—2, no. 12), in which the English Catholics are made to address their spiritual head as their "Right Honourable and adored Politician, grand Pluto his ensign-bearer, here upon earth" (p. 3). In Quintum Novembris was unquestionably inspired by one of the representations, described above, that adorned the printed accounts of the attempted outrage. Milton represents Satan as· approaching the Pope, who is described as "regum domitor, Phlegetontius haeres" (1. 74), in his sleep, himself disguised as a Franciscan fr iar . He admonishes the Pope to avenge the destruction of the Armada. The plan of the Gunpowder Plot is· then suggested as a sure means of regaining control of the British dominions. The English Catholics will not refuse to lend their aid : Protinus ipse igitur quoscunque habet Anglia fidos Propositi factique mone : quisquamne tu or um Audebit summi non jussa facessere Papae? (11. 122—4). В XL. ι 53 The confusion caused by the destruction of King and Parliament will give the foreign enemies a chance to establish their power in England : Perculsosque metu subito, casuque stupentes, Invadat vel Gallus atrox, vel saevus Iberus. (11. 125/6). Acting upon the Satanic advice, the Pope goes to the cavern where "the two bullies of Rome", Murder and Treason (pugiles Romae, 1. 155; Phonos et Prodotes, 1. 152) have their abode, the twin-birth of Discord (1. 142). He charges them with bringing about the destruction of the leading men of the British nation : Finibus occiduis circumfusum incolit aequor Gens exosa mihi; prudens Natura nega vit Indignam penitus nostro con j ungere mundo. Illuc, sic jubeo, celeri contendite gressu, Tartareoque leves difflentur pulvere in auras Et rex et pariter satrapae, scelerata propago ; Et quotquot fidei caluere cupidine verae Consilii socios adhibete, operisque ministros. (11.157—64). The news of the plot, however, is spread about by Fame, and the plans of the conspirators are frustrated. In passing, it might be worth while to draw attention to the "photophobic" character of In Quintum Novembris, which it shares with books I and II of Paradise Lost. In this respect, the Latin poem more particularly resembles Comus (see the present writer's The Secret of John Milton, 1925, passim). The real action begins with nightfall : Reddiderant dubiam jam sera crepuscula lucem, Cum circumgreditur totam Tricoronifer urbem, Et mendicantum series longissima fratrum; Cereaque in manibus gestant funalia caeci, Cimmeriis nati in tenebris vitamque trahentes. (11. 54—60). It continues throughout the night, and ends in the gloom of the monsters' cavern. Besides the common feature of the plotting of revenge, further correspondences between In Quintum Novembris and Paradise Lost may easily be pointed out. In the cavern, Murder and Treason, together with other personified horrors — Stratagem, 54 H. MUTSCHMANN В XL. ι Strife, Calumny, Fury, and Fear — eagerly greet the visitor. Similarly, Satan meets at "hell-mouth" the awful shapes of Sin and Death, to whom a fantastic descent is attributed (II. 648 ff.). In the beginning of In Quintum Novembris, Satan iis represented as flying over England; it is with harrassing grief that he views the prosperity and piety of its inhabitants, and he resolves to destroy their happiness and to establish his rule over them. Similar feelings are uttered by him at the sight of the f irst pair : О Hell, what do mine eyes with grief behold? Into our room of bliss thus high advanced Creatures of other mould — Earth-born perhaps, Not Spirits, yet to Heavenly Spirits bright Little in fer ior . . . Hell shall unfold, To entertain you two, her widest gates . . . (IV. 358—82). At the sight of the newly created sun, he expresses his despair "in sighs" (IV. 31), thus paralleling his conduct when surveying the fields and towns of England: At simul hanc, opibusque et festa pace beatam, Aspicit, et pingues donis Cerealibus agros, Quodque magis doluit, venerantem numina veri Sancta Dei populum, tandem suspiria rupit Tartareos ignes et luridum olentia sulphur . . . (11. 31—5). But God, watching the doings of Satan from above, only "laughs" at his malignant designs: Interea longo flectens curvamine caelos Despicit aetherea Dominus qui fulgurat arce, Vanaque perversae ridet conamina turbae, Atque sui causam populi volet ipse tueri. (II. 166—9). With which passage may be compared: О father, what intends thy hand, she cried, Against thy only son? What fury, О son, Possesses thee to bend that mortal dart Against thy father's head? And know'st for whom? For Him who sits above, and laughs the while At thee, ordained his drudge to execute Whate'er his wrath, which He calls justice, bids . . . (II. 727—33). В XL. ι Milton's Projected Epic, etc. 55 Conclusion. Satan — of Gunpowder Plot fame — was', no doubt, to have played an important part in the projected epic, just as he does in the photophobic parts of Paradise Lost, because the employ- ment of this f igure enabled the poet to provide for an action going on largely in a grateful twilight illumination. After what has been demonstrated in the foregoing chapters, the expectation may be expressed that a comprehensive reference to Milton's efforts towards the composition of a grand National Epic will f igure in any future treatise dealing with his literary activities. The present treatise is largely composed of extracts. The author considered himself justified in copying them out for three princi- pal reasons: (1) To let the authorities speak for themselves. (2) To convey a suggestion of what the grand epic would have been like, both in style and subject matter, if the poet had been able to complete it. (3) To draw attention to the supreme importance of Milton's earlier prose works for the study and appreciation of his poetic efforts. What would have been the reception of a poem executed on the lines as foreshadowed by the poet? As to his contemporaries, it would have appealed to a small minority of his countrymen only, namely, the more turbulent section of the Puritan element. At the Restoration, its existence in cold print might have cost him his head. To the Englishman of to-day, Milton's fanatical anti- Catholicism would be unintelligible; his Messianic message might be more to his liking. To support this view, one more quotation may serve : "In Cromwell's day the idea that the English were in some ways a chosen people — the Messianic business — was white-hot in the faction, but was ridiculous in the eyes of edu- cated men who concerned themselves with foreign politics. The cultivated Englishman of the seventeenth century was a Euro- pean. To-day the Messianic idea of the English as one of a Chosen Race may not be so fanatical but is certainly more widespread and Europeans are foreigners" (Hilaire Belloc, in a review of John Buchan's Oliver Cromwell, London Mercury, November 1934, pp. 63 ff.). VERBATIM REPRINT OF THE ANONYMOUS PAMPHLET G R E A T B R I T A I N ' S RUIN P L O T T E D BY S E V E N S O R T S O F MEN LONDON 1641 WITH NOTES APPENDED GREAT BRITT ANS RVINE PLOTTED BY SEYEN SORTS OF MEN: Discoved [sic] and counter-plotted: In which Is contained a Probable way for the happy and peaceable composing of all the distempers of the time, ivith Articles for the finding out of Scandalous Ministers. Commended in a Letter to a Friend, and now recommended to the Honourable PARLIA- MENTS Consideration. By a true-hearted well-wisher to great BRITTANES happinesse. LONDON, Printed for Thomas Vnderhill, and are to be sold at the signe of the Bible in Wood- street, M.D.C.XLI. (1) A Letter to a private Friend. Sir, Whiles I looke on the Ladie1) of Islands, I mean great Britaine, and see her clothed with the mourning weed of so many sad, strange, and dishonourable accidents which have fallen out in these latter times, mine eyes run water, and my head is a Fountain of teares. So that one while the unhappie occurrences of State doe (2) make me desire a sequestred and contemplative life, that I may with freedome bewaile the sinne and dishonour of our Nation; another while I seem transported with zeal for God his Church, and glory of our Nation; pressed in spirit with renewed thoughts of indignation against the instruments of this present distraction. Sir, In my retirednesse, mee thinkes I have discovered the plot of Britains ruine (as you may perceive by the insuing dis- course) together with the contrivers of it and their principles. Afterwards I shall propound unto you the way for the Counterplot, which may be wel contrived in these times, suiting that high and honourable Court2) of Parliment, whose wisdome is sufficiently able to discover the ill intentions of enemies to Church and State, and provide meanes of prevention seasonably. Sir, When I looke on that illustrious Assembly, I consider it as a well constituted bodie, having right symetrie in all parts, the humours well tempred, so that there is no feare of any excessive predominancie of one above an other; their senses internall and externall active, fancie nimble, intellect profound and serious, memory strong and retentive, besides their hearing, seeing, tasting, smelling, and feeling very good and quick; so that it see- mes presumption for one that moves in the inferiour orbes to pre- sent objects to such accurate and high intelligences ; Yet Sir, whiles passion, judgement, sense of mine own insufficiencie, together with loyalty to my God, (3) King, and Countrey, struggle thus 62 H. MUTSCHMANN В XL. ι in the wombe of my conceptions, I am at a stand, and almost re- solving to dash my thoughts in the shel, and crush them in their embrio, but at last considering these present Halcyon dayes, wherein the Kings-fisher3) begins to make his nest upon the waters, I cannot but promise my selfe serenitie in bringing forth my conceptions, especially having so fair opportunity to put them to nurse, and education in your bosome, whose wisdome, learning, tendernesse, and particular faithfulnes, I value as sufficient obli- gations of trust and confidence. Neverthelesse Sir, it is not mine intentions, so to confine my conceit unto your private acquaintance and tuition, but if it find favour in your eyes you may present it to the view of Sr. Edward Deering, Sr. Walter Earle, Sr. William Bruerton, Sr. Nathaniell Barnardistoyi, Mr. Pirn, Mr. Hambden, Mr. St. John, Mr. Purphry^), or others of the Commons house, whose names are precious with mee, and their minds so stored with the grounds of all true nobility, that I doubt not but they will know how to give a favourable acceptance, or else to pardon the errours of well intended fancie. In the mean time I commit the tuition and administration of my conceptions to your selfe, if you see cause, to strike them in cunabulis afore they bee presented to any further view, yet be pleased to give them a burial, beseeming such as are discended of one of your faithful friends, of Christian and true English parentage. (4) In my discourse I shall describe, f irst the Plot, secondly the Counterplot; in the Plot I have considered the Plot it selfe, the Contrivers, the Principles. First for the Plot it is Mahomets, the introduction of a new forme of government; wherein Mahomet borrowed à Judais [sic], à Gentïbus, à Christianis, from the Jew, from the Gentile, from the Christian, so our last yeeres have borrowed in their imaginarie forme from three severall Places, Sodome, Egypt, Babylon: From Sodome, pride, idlenesse, fulnesse of bread, inoirdinate lusts, intemperance, &c. From Egypt, cruelty, oppression, tyrannie over Gods Israeli, and ruling in Church and State without any rule, but will, like Pharaoh in Egypt. From Babylon the Marchan- dize of Gold, Silver, precious stones, and Pearles, Revel. 18. 12, besides these, Beasts, Sheepe, Horses, Charriotts, slaves, and soûles of men, vers 135). without question Sir, Sodome, Egypt, В XL. ι Milton's Projected Epic, etc. 63 Babylon, or Rome, were the presidents6) or coppies of our latter times, according to which they have drawn upon our State, to the life, the Atheisme of Sodome, the tyranny of Egypt, the idolatry of Rome or Babylon. A most hellish device to squeese the Juice of three such vicious governments into this of ours, which before the late times of degeneration was the fame and glory of the whole World. The truth of this will appeare by the voluminous Testimonies of the grieved partie, before the high and honourable court of Parliament7). Secondly, the Contrivers of the plot, whom I (5) shall re- ferre to these seven heads. First the scandalous Minister ; Secondly the corrupt Magistrate; Thirdly the innovating Prelate with his officer ; Fourthly the professed Papist ; Fifthly the Popish Protestant; Sixthly the rigid Arminian; Seventhly the Libertine. First, the scandalous Minister8), I meane such as preach very seldome, and then very coldly, happily far r above the capa- citie of the hearer, or if hee preach often, his preaching and practice crosse the one the other, hee preacheth against swearing, and yet is a common swearer himselfe, against drunkennesse, and yet is a common drunkard himselfe, at leastwise a common bibber, an intimate friend and ordinary acquaintance of the common Tospots, making the Sackshop the chiefe place of Studie and contemplation; accounting those the finest fancies which are begot over a sparkling cup, and those divine raptures which are occasioned by exhalations drawne from the good Ale and Sack; my meaning is not Sir, to wound any moderate man, who upon just occasion of businesse may looke into a Tavern, or sometimes to expresse humanity or courtesie to a friend may sometimes take or give a cup of wine, provided it be inoffensively carried, in reguard of time, persons, or companie, place, moderation, and the like. Such only I intend Sir, who delight more in chirping companie in the Ale-house or Tavern, then they doe in Communion with the Saints9), or their Wives and (6) Families at home; that account their own houses prisons, and taverns paradices, whose defaults in this kind, such Ministers own wives, and Tavern Boyes are best able to discover. Besides these such also I reckon amongst scandalous Ministers as doe fill their Neighbours eares, and eys, with obscsen & wanton words and carriages, making lascivious ribaldry the fittest musique at a table-meeting, Tom Trinkilo10) was never more acted to the 64 В XL. ι life, then by many of these, who go under the name of the Angells of the Church of England, and by their mimicall, apish, and ridiculous carriages, seek to please the humour of the brave sparks and gallants of our times. Lastlie such also are scandalous ministers as are carried with bitter and malicious spirits, against the strict and more exact practise of Religion, which can scarcely forbeare to disgorge their fouie stomacks in the pulpit against them who walke closer with God11) then themselves, which can finde more Rhetorike to advance ceremonie then substance, which can finde no honestie in a man that practises in all the maine points of Religion, if tender in conscience12) about a ceremony, but copious and full in testi- mony of a good fellow, a boone companion, a common swearer, if zealous only in matter of ceremony, such as cannot suffer a pious conscientious man to passe without a jeere, nay haply persecute him, out of his parish, if he conform not in folio1 3) to all indifferent ceremonies, such bitter spirits as these give great offence, whiles they arrogate the (7) names of Christs Ministers, and Ambassadors, and in their lives shew neither humility, nor supernaturall charitie and love of their Master: These and such like are they which pull downe more by their practice then they build up by preaching. These are the watchmen on the wall which meeting with the Spouse of Christ pluck her vaile from her, wound & buffet her, Cant. 5. 7. 1 4) Secondly, the corrupt Magistrate, such I meane as buy, and therefore must sell Justice, which makes· the face of his prince, not the laws, the rules of Justice, which in a tryall consider more the person then the cause, such as delays or hastens an hearing ac- cording to his satisfaction of the sense of feeling, such as wry1 5) Justice upon a great mans letter, or private information that the person before him is a Puritan, as if he that were a Devili should not have his due. Thirdly, innovating Prelates with their Officers, whether Archbishops, Bishops, Deans, Archdeacons, Commissaries16), Officialls17), &c. such are they which manage jurisdiction Ecclesiasticall, whether Excommunications, Visitations18), Synods19), Corrections, and other Courts, ad collectionem num- morum non ad corrections morum. They rather visite mens purses then their persons, spinning their Cannons and Articles20) like the Spider his web, where little flies are caught but great В XL. ι 65 ones breake through, these are such as have learned in these latter times, the art of commutation, they had rather have a hund- red commutations then one publique satisfaction (8) and acknow- ledgment. They will connive, dispence, and what not, so that they may have Dr. Argent21 ) to make the motion; Lords, Knights, Gentlemen and others, may whore, bee drunk, and what not, so that the fat of their sins may come ad culinam Episcopi, to the Bishop and their Officers Kitchin. Such I suppose are our corrupt Prelates as know how only (if they preach at all) to speak placen- tia22),· to sow pillowes under the arme-holes23) of Prince and People, such as use Rhetorike to screw Prerogative as high as Tyranny, and conclude as much to belong to the King in way of command as to God Almighty. But, О wonder of ages, I meane our gratious King, whom God hath preserved so, that hee hath no more beene poysoned with Episcopali flatterie. Examine all ages·, was there ever president for so many sus- pensions24) in these Christian Churches, as by our late25') Bishops? was there ever such a fire kindled as in these our days by Prelates, to the hazard of three Kingdomes at once? were there ever Prelates and their officers so grosse for notorious lusts, for oppression, extortion, rasing fees, picking advantages, preaching seldome or never? Were there ever any Bishops since the time of Ediuard the sixth, and the reformation in those days, that have brought us so far back to a violent necessity of such usages as might more neerely conforme us to the Romish Religion and Ceremonies26), bowings, ducking, cringings, Ima-(9)ges, &c. These Sir and such like are they who have improved all oppor- tunities and diligence to discourage and supplant all Schollers in the Universities, and Ministers in their severall Diocesses, who have been orthodox27) and industrious, Queene Elizabeths Pro- testants2 8), if moderate about the ceremonies, and have planted right men (as they call them) in the roome of Orthodox and Pious men, haply learned, but ambitious, Simonicall, scandalous, and inclining to all Romish corruption, whereunto their Ecclesiasticall Patrons, I mean the Bishops, have invited them, either by their precepts or examples. These Sir and the like are those who are the innovating Prelates, and have quantum in illis brought ruine upon Church and State, and laid the Plot for an universali alter- ation of both. 5 66 В XL. ι Fourthly, The professed Papist, I mean such whether convict or not convict as acknowledg the Popes supremacie, never come to our Churches, admire their Popish priests, especially their Jesuites (those infernali Locusts which have come out of the bottomelesse pit 2 9) as their holy fathers, such as account Protes- tants Heretiques, and it a sacred point of devotion to kill Protes- tant Princes, though in a barbarous, base, and trecherous way, such as serve God by Images, and account ignorance the mother of devotion, costly, unnecessary, and uncommanded ceremonies the glory of the Church. These are they who are fallen into the great conspiracie (10) against great B R I T A I N E S prosperitie. Fifthly, the Popish Protestants, I mean such as are excessively charitable concerning the professed Papist, they love not to come to Church oftener then the lawes enforce, if the State will give them leave they will conforme to any Popish usage, and are in- deed Papists in every point but Supremacie, and priests mariages, and in these likewise in their judgments they are very favourable to the Romish way. Sixthly, The rigid Arminian3 0), who accounts no Doctrine sublime but what advances his own opinion about predestination, free-will, falling from grace, and the like. These account all men unsound, not rightly informed, or very dunces, that are not of their opinion, these finde no musique in a Sermon, where the Minister gives not a touch upon the Arminian string. These pretend the advancing of good life by their doctrine, while in the meane time if you observe them generally, there are none more dissolute, proud, vaine, and scurrilous, then they that prate most in the Arminian cause. Seventhly, the Libertine3 1), such I understand to be the swearer, drunkard, whore-master, profaner of the Sabbath, scorner & despiser of others, following no calling but their ninful lusts, harsh and cruell in their dealings, as though God had granted them a charter to doe what they list, for these and the like doth the land morne, many are the (11) Princes thereof, and a fruitfull land doth God make barren, for the sin of the inhabi- tants that dwell therein. Sir, I can never looke on these seven sorts of men, but I call to mind that SeptemfLuus Am.nis the River Nilus which swel'd and overflowed all EGYPT. 67 Yet if it please his Majestie, and this high and honorable Court of Parliament, that three sorts of the seven, viz. the scanda- lous Minister, the innovating Prelate with his Officer, together with the rigid Arminian be well disciplined, you shall observe the other foure, the corrupt Magistrate, the professed Papist, the popish Protestant, and the Libertine presently brought in by the power of the Gospel, and if it please his Majesty with the Parla- ment to plant in the rooms of the scàdalous Ministers and Arminians, approved ministers for doctrine and life, it would be a true piece of policie beyond the Bishop-craft practised in these later times for the advancing of their Hierarchie. And if it so please the wisdome of the State to bestow the Lands and Impropriations1 belonging to the Bishops and great Churches (besides what shall be thought fit to settle on the Crown) upon Ministers conscientious, industrious, able, and learned, where meanes is most wanting, to make some provision for Ministers widowes and children, as they doe in the French Churches, to maintain Schollers in the Universitie, and enlarge Schoole-masters allowance, I dare con- (12) fidently undertake, that learning would not bee discouraged, but the present generation would pray, and posterity for ever would rise up to praise God for such a blessed King and such a happie Parliament. In the meane time, Sir, Three discouragements whisper in my eares, all pretending that this alteration is not safe nor fecible32). Ob. 1. First, if Ecclesiastical government be altered, why may not the civil also be desired to be altered upon the same terms? Ans. First, there is more general grief, and desire of alteration in the Ecclesiastical government then in the Civil. Secondly, the conscience is more concerned in the one then in the other, the purse is pinched in the one, the conscience in the other; examine this wel you shall find something worth notice. Thirdly, the Scripture seemes to prescribe more for Ecclesiasticall government then Civili, leaving all Nations to libertie for their severall lawes, provided none crosse his33) own eternali commands. Ob. Secondly doth not reason require a levell in the Common- wealth as wel as a parity in Ecclesiasticall dignities? Ans. I am confident no moderate wise man would desire such a levell as to have all Ecclesiasticall grounds ly in a flat, high Mountaines are fitter for barren Wales, then fruitfull England, little hils doe not disparage the most fruitfull grounds. If some Minister have one, 5* 68 В XL. ι some two, some three hundred pounds per annum, haply more, such hills will not be com- (13) plained of, only let the Mountains be throwne into the Seas, I meane the greater promotions, then shall the little hils skip like lambs, when the World is more equally divided one graine of faith may remove these Mountaines into the middest of the Sea. Ob. 2. Secondly the Church may bee called the younger sister of the common-wealth, there was a Common-wealth in Israel before the Priesthood of Levie, Commonwealths· were be- fore Apostles, Pastors, or Teachers, seniority usually gives dignitie, though Rachell the younger sister was faire and more admired by Jacob, yet Leah the elder sister was preferred, for it was the custome of the Countrev (said Lab an) %4). Thirdly much advantage majr come by levelling the Church, but unconceiveable mischief by levelling the Common-wealth, sandy Hills may be easily levelled, high stonie Rocks cannot without difficultie. Verbiini sapienti. Ob. 3. Thirdly the King will not easily consent? Ans. Sir, I fear it not, never was better King upon the Throne then our gratious Soveraigne, never any more deepely engaged to maintain Episcopacie, but I am confident that God who hath given him a gratious heart, will give him a discerning spirit, to see the evil consequences of degenerate Episcopacie by the cleere information of his great Counsell. Sir, excuse me for that my Remora-15 ) hath stayed my ship a little longer among the projectors then (14) I did intend, I will now come to the principles by which they have wrought. First no ceremony no Bishop, no Bishop no King, a principle it is true, which (it may bee) pleased the palate of a wise man, but as it hath beene used and applyed it hath opened a gap to destruction, schisme, ruine, and danger. It hath beene used as though a King could not rule without the help of a Bishop, whereas Kings swayed their scepters before the Episcopal dignitie was ever knowne in the World, and as like themselves as ever since, and as though a Bishop could not subsist without a ceremonie, whereas the Bishops of the Apostles and primitive times (as they were then called) had few or no cere- monies at all. The further you come from Christ, the Apostles, and primitive times, the more ceremonies you shall finde, in Augustines time there were but few in comparison of after times, ß XL. ι Milton's Projected Epic, etc. 69 yet he complaines of a Judaisme, and multitude of Ceremonies, above that which is meet, that in a few hundred yeers were crept into the Church. I conceive the Apostles and primitive Bishops were more pious, more conscientious, more industrious, and did more good, in feeding and governing the Church of God then our late Bishops, and yet they used few or no ceremonies in comparison. Sir, these Septemvirated conspirators if you observe, have all admired this principle, witnesse their inordinate zeal for the ceremonies as though there were no Religion but in the (15) practice of these; have not the laws of God, I meane the expresse morali Commande- ments, beene slighted and neglected, the breaches of it easily dis- penced withall? The fundamentall lawes of the Kingdome shaken, while these ungodly projectors have advanced their Ceremonies and Canons? for my part I have ever tooke a King for a bearne of the Deity cast into an angle of the Earth, and that Judgment and Justice make the throne stable, ruling according to Law is the greatest honour and safety of a Prince, and therefore God requires by Moses, that the King shall read in the book of the Law night and day 3 6 ) ; there are two sorts of Lawres, Gods owne Laws, and the fundamentall lawes of a Kingdome or State, the King is to see the execution of both these, and it is most safe to preserve them with all tendernesse, so that if a King have a care of these, he may bee sufficiently supported without the help either of Bishop or Ceremonie; methinks it is a disparagement to the Crowne to bee supported by Bishops; sure I am Solomons throne was sup- ported by Lyons 3 7 ); and for Ceremony to support Bishops, It seemes such a sandy foundation, that with a violent storme the foundation may be washed away, and the whole building may easily fall. Goe through all the seven sorts of men whom I have charged for the conspirators of State, you shall hardly finde a man but working a great deale of trouble, by vertue of this prin- ciple; I will close all with crossing and thwarting of the proverb, A King may be (16) without a Bishop, and an Apostles Bishop without a Ceremony. The second principle, that a papist is much honester then a puritan, and much more to bee favoured; a damnable principle according to the intention and application of it, and of the effects that have followed in this Kingdome. No question Machiavii, Ignatius, or the Devili began to apply this old Hereticall name 70 H. MUTSCHMANN В XL. ι in such 'an extended and generali way. For in these latter times every man that subscribed unto the Doctrine of the Church, if he was tender in matter of ceremonie hath beene reputed a Puri- tan 3 8), nay, every man that will not sweare, be drunk, wanton, scoffe and jeere others, he is a puritan, though conformable to the Doctrine and Discipline of the Church of England, so that the late projectours have united together in this principle and by it have much advanced their désignés : upon this1 ground, the Papist hath beene cherished as the honester man, men of most refined life, and exact godlinesse and have shewed forth eminent vertue in practice, have beene brow-beaten, discountenanced, and persecuted, drunkards have beene the good Sonnes of the Church, temperate men the stubborne children of their mother; О Tempora, О Mores, what strange times were we fallen into, when light was called darknesse, and darknesse light, sweet sower, and sowre sweet, good evill, and evill good, when the wicked shall bee justi- fied for a reward, and the righteousnesse of the righteous shall 3 9 be taken away from them )? This (17) principle hath beene followed with such hellish zeal that Religion and Vertue are almost bereft of life and sense, for this principle hath put out the eyes, cut off the legges and hands of Religion and Vertue, Help Lord for faith and truth are almost perished, and discouraged for 1 looking amongst the sonnes of men. Thirdly, libertie is sweet, a principle which is acknowledged most true, provided it be not extended in longitude and latitude above the true naturall dimensions of it ; If it had beene stretched no further then Gods service it had beene perfect freedome, but let it be onely understood of the satisfaction of the carnali will and sensuali appetite then liberty is dangerous, and of bad conse- quence. Now Sir. survey seriously the latter times, you shall observe the scandalous Minister, the corrupt Magistrate, the innovating Prelate and his Officers, the professed Papist, the Popish Protestant, the rigid Arminian, and the Libertine, all sayling in one and the same channell of carnal libertie, and crying out, Te, te, nos poscimus omnes, all of them with one consent de- sire libertie, not freedom of conscience in indifferent & undeter- mined things, for this you shall scarce have one hand amongst them, but libertie to sin, to have their lusts, their heterodox and unsound opinions, libertie to cast off the bonds of truth. This principle doth cement their affections one to an other, and unite В XL. Milton's Projected Epic, etc. 71 them more strongly against ail divine obedience, and hath hetherto made the late conspiracies against Church and State more formi- (18) dable and dreadfull. These and the like diabolicall principles our late projectors have mannaged with what faithfulnesse they can, against the God of order, the law of charitie, the rules of piety, so that the beautie of these glorious Islands by these and 1 the like devises is much defaced and obscured. Sir, having thus surveyed these Projectors and their principles, methinks it seemes our dutie, and the dutie of all good Christians and true English hearts, to Petition unto the high and honourable Court of Parlia- ment against these, as underminers of State happinesse, either for their reformation, or else punishing or discountenancing of them; for so long as these have publique encouragement in our State, neither can religion be secured, nor the throne and tran- quility of the Kingdome well established. Its true, whiles we looke upon the numbers of these con- federates, upon their strength (for they look like the sons of Anak) or upon their union, for they seem like the scales of a Whale which a sword cannot pierce and divide easily, they render themselves to our eyes like the Moabites and Amonites to Jehosa- 4 0 phat ) in a very terrible forme, and for our parts wee seeme 4 1 a little flock of sheepe, and like grassehoppers ) in comparison: Yet mee thinks (under correction of your better judgement, unto whom I render my selfe as a learner) there is hope in Israel con- cerning this thing provided the countermine be wel wrought and managed, I shall therefore crave your assistance to make up by your mature thoughts (19) what is wanting in my conceit of a Counterplot. THE COVNTERPLOT. Sir, there is no better Counterplot to the workers of iniquity then for the opposite side to worke contrarily, to countermine errors with truth, unrighteousnesse with righteousnesse, un- charitablenesse with charitie, violence with moderation, and all sinne with a sincere practice of pietie. This for a generali will hold as the great mine which the Church of God is to raise against the enemies of it. 72 H. MUTSCHMANN В XL. ι But besides this there are three particular mines which I conceive are most fitting at this present, to raise against the aforenamed confederate projectors against great Britain. The f irst a well managed Commission, the second is a well constituted and ordered Church-assembly, the third is- a right frame of Ecclesiasticall government. First a well managed Com- mission, I understand by that, f irst Commissio- (20) ners chosen by the house of Commons, approved by the House of Lords1, which shall bee no parties nor delinquents as far as can bee discerned, these chosen out of every Shire or Dioces. If the Shire be barren of able and sufficient men, then to appoint strägers rather then delinquents, and those qualified with integritie, wisdome and resolution. Secondly when the Commissioners are thus· chosen for both the houses, to move his Majesty for sufficient authority for the managing of the said commission. That the Commissioners may bee enabled to give oaths, to call before them any parties offend- ing or others for witnesses as they shall see cause, and to have as large power to punish contempts, non aparences, or abuse of the Commissioners, as the Archbishops Visitors were wont to have, in their Metropoliticall visitations. Thirdly, when the Commissioners are thus chosen and armed with authority, then to have a booke of Articles according to the tenour of what I shall propound in the latter end of the discourse, and the said Commissioners to have power to admonish, to enjoine recantation, and to deprive Ministers, or else to return their names into the House of Commons to bee censured there, and haply it might conduce well to the worke, to have a Register42) allowed to the Commissioners for every Shire or Diocesse, and some small fee to be paid to the said Commissioners (21) towards the charges of the said Commissioners and Register, by every delinquent, as in like cases hath beene allowed in Bishops visi- tations. Secondly a well constituted assembly or Synod4 3) , I meane an assembly of godly, orthodox, learned, wise, and well tempered Divines, gathered by the singular prudence and providence especially of the House of Commons, which haply might be done most opportunely, when the commission hath f irst discovered the innovating Prelates, the scandalous Minister, Arminians, and В XL. 1 Milton's Projected Epic, etc. 73 Popish Protestants within these Churches, and disabled them from judging, advising, or determining in any Church affaires till their reformation be eminent and well noted in the World. In an assembly or Synod thus constituted, me thinkes Sir it would doe well to have the Doctrine of the Church well deter- mined and explaned, so that in matter of Doctrine wee might consent with all Protestant Churches, and (if it were possible) that an agreement might bee laboured for betwixt us and the Southern and Eastern Churches, and al Churches to be accounted Christian, which shall be found to agree in matter of Doctrine ; who knowes but the singular industry and wisdome of such a well constituted assembly, may fetch in the Asian, African, European, and American Churches into greater unitie and brotherly corres- pondencie, and haply to the incredible strength of the Christian party against (22) all sworne enemies of Christ Jesus, Nay, who can tell but that such a reconciliation wrought in matter of doctrine may be a speciali meanes to undermine the walls of 4 4 Babylon ) , to bring under the Mahumetan, and to render the Lord Christ as a more acceptable Meßias, to his old and forsaken people the Jews. But now, Sir, I cannot but pause, being trans- ported with such high thoughts, and désignés ; but are not wee the tools and instruments to serve divine providence? Doth not Creation, Redemption, & the constant benignitie of Gods providence engage us to serve God in his highest and greatest ends? Is there any part of the World where God hath ground better furnished with men of parts, Learning, Tongues, Arts, Sciences, brave and Noble Resolutions, Ancient, and Renowned Valour, and Honou- rable Atchievements, then in these British Isles? Hath God so honoured and qualified Great Britain, with such sufficiencie and eminencie in all things? And shall not Great Britain reach out its Vertues to serve her Lord and Master in his greatest and highest Désignés? Well, Sir, Let us not be discouraged, let us do, quantum in nobis, for our God hath often honoured himselfe by the weakest Instruments. Secondly, I desire the old boundaries and meeres4 5) , between actions necessary, and indifferent, may be searched out, well viewed, restored, and determined ; the losse of Meere stones often- (23) times occasioneth quarrels betwixt neerest Neighbours, and dearest Friends, for many hundred yeeres by-past, the Meer- stones betwixt necessity and indifferency have beene (for the H. MUTSCHMANN В XL. ι most part) lost and buried under ground, so that necessity hath encroached upon indifferencie 4r 1тШ[иё oliemaê | iubt ep oüe otiiut teuuani | ep fafê oÎÎemaê ite; (£δ wirb al$ beim etite groffe SrûbfaljÎ fetytt, αϊδ utcfyt getoefen ift ЬЩгх | uub aud) md)t luerbeu tmrb" (vgl. G ö s e k e n , Manuductio 66). Die Feststellungen G ö s e k e n s werden durch die im Jahre 1647 verfassten, das Gepräge der Inselmundart tragenden, hand- schriftlichen Predigten von J. K o h t e η und auch durch die im Jahre 1923 aufgefundene sog. „ S a a r e m a a k ä s i k i r i " (Handschrift von Saaremaa) — die ungefähr aus derselben Zeit s tammt wie die obenerwähnte Arbeit von G ö s e k e n — in allem bestät igt : (EKVM 128) . . ofjifet fieê liete tetje teubamaê, . . . , . . suchet so werdet ihr finden' | (1. c. 134) ®e fûttbië fut Siifa ûttiië outina I jmtgriti toaSto, itemmat Itetoat foijmaê, utitcf iteb jetïe itlieê jcijutaê, ; [teit agfaê Iteb jette it£ iittiemaê fe ou fel)l ajat füubiuut, [iefj ; öppe, et jummai itiib rtcfaê oit, ïnt temuta ou otuut itine alcfmtjjeft ,Es geschah, wie Elisa seinen Jüngern sagte : Sie werden essen und es wird etwas übrig bleiben. Hier aber könnte einer wieder sagen: ,Das ist damals geschehen!', dann : Lerne, dass Gott nun reich ist, wie er gewesen ist von Anfang der Welt an'. Wenngleich das Verbum lema fast ausnahms- los von allen späteren Grammatikern behandelt wurde, liess man doch diese eigenartige Konstruktionsweise ausser acht. W i e d e m a n n lenkte als erster die Aufmerksamkeit wie- der auf sie: „ . . . der Inseldialekt aber mit dem Inessiv des zweiten Verbalnomens, und zwar meistens im Präsens, welche Verbindung dann, wie säma mit dem Illativ desselben Nomens . . . ein Futurum ausdrückt" (vgl. EGr. 488). In W i e d e m a n n s Wörterbuch wie in seiner Grammatik finden wir auch zahl- reiche diesbezügliche Angaben: (EGr. 488) seda enam lên ma tundmas ,desto mehr werde ich erkennen' | sa led kurb olemas ,du wirst traurig sein' | (EWb. 542) su südame tunnistus leb sulle mele tuletamas ,dein Gewissen wird dich darin erinnern' | teize mü-ilmas lerne seda sel'geste nägemas ,in der anderen Welt werden wir das deutlich sehen' | (EGr. 488) sls teie lete leidmas ,dann werdet ihr finden' | nemad lewad ennast üles näitamas ,sie werden sich erweisen'. Diese Konstruktionen muten, glaube ich, heutzutage die meisten Esten schon fremd an. Der Grund dafür ist allerdings 8 J. GYÖRKE В XL. « nicht in der Ungewöhnlichkeit des Verbum lema zu suchen. Es ist ja nichts klarer als die Entstehung dieser Gebilde. Kon- struktionen solcher Art sind in der Umgangsprache gang und gäbe, wie z. В.: (EGr. § 143) käizin neid watamas ,ich besuchte sie' I (aus der Dichtersprache) lõtsik seizis lürimaies ,das Boot stand auf der Lauer, lauernd' j| Desgleichen in Verbindung mit dem Verbum substantivum : sa oled rikas õnnistamas 'du bist reich im Segnen' | on juba tulemas ,er kommt schon, ist eben schon unter Weges' | seda ei ole olemas ,das ist nicht vor- handen' I küll olin rumal andmas ,ich war wohl töricht beim Geben, als ich gab' | oli vel tulemas ,er kam noch, war noch nicht angekommen' | ma olen neid näinud teine teizega räkimas ,ich habe gesehen, wie sie mit einander sprachen' | ta on seal olnud puid raiumas ,er hat dort Holz gehauen' | usw. Es ist nur zu natürlich, dass nun neben den Formen olen usw. (praesens) und olin, bzw. olen olnud (perfectum) des Ver- bum substantivum auch die Form len usw. (futurum) in die obigen Konstruktionen eingedrungen ist : sa led olemas ,du wirst sein' usw. Es muss jedoch bemerkt werden, dass schon die obigen Konstruktionen ziemlich alte Formen darstellen können. Zur Bestätigung dessen mögen Hinweise auf die ganz ähnlichen Konstruktionen im Livischen dienen, z. B. (aus meinen eigenen Aufzeichnungen nach K. S t a l t e ) livO ma lib тйррэ tabâkt vqšta- mdš ,ich werde morgen sein zum Tabakkaufen' | тйррэ ta llp^ kaldi akkamdš ,morgen wird er sein zum Fische fangen' (ein- gehender siehe beim Livischen), bzw. auf die beinahe ganz ähn- lichen Konstruktionen im karArchangel : (ТАК 43) Užmana i ijäkšeh lienöv silma kuundelomah ,und er wird dich immer hören' usw. und im karOlon. (KKN II, 35) Tulemajärvi lien- nemmö sinü sättamah ennen heidü kodih ,wir werden dich vor ihnen nach Hause begleiten' usw. Die estnischen und livischen bzw. die karArch. und karOlon. Konstruktionen unterschei- den sich nur insoweit, als bei den ersteren der Infinitiv im Inessivus erscheint, bei den letzteren im Illativus. Wir verfügen im ganzen bloss über zwei Beispiele, wo in Verbindung mit dem Verbum lema eine andersartige Konstruk- tion erscheint: lep olewa ,er wird sein' | ( H o r n u n g , Gramma- tica 109) ehk meie leneme sawa »vielleicht werden wir bekom- men' (vgl. noch EGr. 488). Eine genaue Übereinstimmung mit diesen Konstruktionen finden wir in der wohlbekannten finni- В XL. 2 Das Verbum *lé- im Ostseefinnischen 9 sehen Konstraktion des Futurums: olen oleva ,ich werde sein'; on tuleva ,wird kommen' usw. In den obigen Konstruktionen war der Wert der Formen len, led usw. meistens ein futuraler. Dieselbe Formen in ande- ren Konstruktionen können aber auch den Wert des Potentialis ausdrücken: ( G ö s e k e n , Manuductio 298) leen ,mögen' | (Hu- pe 1, Sprachlehre 35) leeb ,es mag wohl sein' | (H u ρ e 1, I.e. 202) in der Mundart von Pärnumaa leeb kiil olla ,das mag wohl so sein' I Läänemaa und Harjumaa temma leeb sääl käinud ,er mag wohl dort gewesen sein' (die beiden letzten Beispiele sind auch im Wörterbuch von W i e d e m a n n zu finden) | (Piibel1 49) toõtfe fa^etoõrra гаЭДа enneête ïâtte, ja [e ratjïja mtè teie fottibe fmrô on taggaft fattub, tüõtfe jälle omma f ätte; ef)f f e teeb foggematta juttbmub ,und nehmt doppeltes Geld in eure Hände und auch das Geld, welches in eure Säcke zurückgekehrt ist, nehmt wieder in eure Hände, vielleicht ist das unversehens geschehen' | (1. c. 526) Sob mottet: ef)f mo pojab tcttrnb patto teinub ,Hiob dachte: Viel- leicht haben meine Söhne gesündigt' | (EKVM 134) Saaremaa [ien agfaê iteb jette tt£ ûtttemaë . . . , . . . hier aber könnte einer wie- der sagen . . Hierher gehören noch die folgenden Beispiele, welche erst vor kurzem aus der lebenden Sprache in Saaremaa aufgezeichnet worden sind (nach freundlicher Mitteilung von A. S a a r e s t e ) : Anseküla tä lêB seDà sând ,er mag das bekommen haben' (noch 1920 von alten Leuten gebraucht) [ Kihnu ei tämä lì mitte keDägi suama ,er mag gar nichts (beim Fischfang)' | (ei) lìgi suàma ,(man) mag nichts bekommen, (man fängt überhaupt nichts)'. In W i e d e m a n n Wörterbuch findet sich auch ein Bei- spiel für den Gebrauch als Konditionalis: inimeze jiire ei leks tulemas ,er würde nicht zu dem Menschen kommen'. 4. Aus dem Wotischen* Da zwischen den einzelnen wotischen Dialekten hinsichtlich des Gebrauchs des Verbums leb usw. weder in gestaltlicher noch in funktionaler Hinsicht sich irgendwelche wesentliche Abweichungen feststellen lassen, so möchte ich das ganze wo- tische Material nicht dialektweise, sondern zusammenfassend behandeln. 10 J. GYÖRKE A h l q v i s t gibt in seiner ,Wotisk Grammatik' bezüglich der Indefinitivform des Verbums olla folgendes Paradigma: sing. 1. lien, 2. liet, 3. lieb, plur. 1. lienemmä, 2. lienettä, 3. lie- new ät (WGr. 66). Dass jedoch der Gebrauch eher ein futu- raler gewesen ist, geht klar aus dem folgenden Satze hervor: „Indefinitiv af verbum ölen nyttjas äfven och mest sâsom futu- rum; t. ex. ômen liewät oposet kassena, i morgon skola hästarna vara här. För Öfrigt bör om detta lien märkas, att detärsam- mandriget af lênen, motsvarande det finska lienen" (vgl. A h l q v . 1. е.). Das obige Paradigma ist auch aus einem anderen Grunde bemerkenswert: nämlich in der Hinsicht, dass, während das Potentialsuffix -ne- in der Einzahl niemals vorkommt, es in der Mehrzahl immer gebraucht wird. Leider lässt 'sich dieses Para- digma — in dieser nämlichen Form — an Hand der seitdem er- schienenen wotischen Texte schon nicht mehr bestätigen. Im Werke von L e n s u finden wir z. B. folgendes Paradigma, und zwar ausschliesslich mit einem futuralen Wert : sing. 1. len ,я буду (существовать)' и т. д., 2. let, 3. leb, plur. l. lefhä, lem ,бу- дем' и т. д., 2. lete, 3. levät, oder in der Negationsform : sing. l. en le ,я не буду (меня не будет)' и т. д., 2. et le, 3. eb le, plur. l. erne, em le ,не будем' и т. д., 2. ete le, 3. evät le (vgl. L e n su , Materialy 211 f.). In der Sammlung des EKA (334:13) fand ich hingegen folgendes Paradigma, ebenfalls mit einem futuralen Gebrauch : sing. 1. lien, 2. liet, 3. lieb, plur. 1· tiemmä, '2. liettä, 3. lievät. Vollständigkeitshalber sei gleich bemerkt, dass die näm- lichen Formen zuweilen auch in der Funktion des Potentialis auftreten können (siehe die Beispielsammlung). Es kommen aber äusserst selten neben den kürzeren For- men leb usw. auch längere, mit dem sog. Potentialsuffix -ne- versehene Formen vor. In der Sammlung des EKA (334:13) finden sich z. B. Formen mit einer futuralen Funktion: sing. 1. lienen, 2. lienet, 3. lieneb, plur. 1. lienemmä, 2. lienettä, 3. lie- nevät (siehe ausserdem die Beispielsammlung). Nach dem vorher Gesagten betrachten wir nun einige Sätze für den futuralen Gebrauch der sog. kürzeren Formen leb usw., lieb usw. : wotK (NVK 185) kai tahot Jšitä, ni kire vana leo ,Kaikki tahdot tietää, niin pian tulet vanhaksi' | wofO (134) i siz j utte b Je d то-л ott s a ,niin sitten, sanoo, olet mainio' | (120) tšen sabs, tälle süta anta, se le ρ t ämmä тег ,Ken voi hänelle suuta 11 antaa, siitä tulee hänen miehensä' | wofW (8) no, sizjlepjka-^gaz ,Νο, sitten tulee kangas' | (84) se liepjenlè nain ,se tulee ole- maan hänen vaimonsa' | (76) ko liebjvaja ni kiil tämä Ылев . . . ,Jos on tarvis, niin kyllä hän tulee' | (WSpr. 19) niit sis liet^ peremmieζ — ,Jetzt wirst du der Eigentümer —' | (36) taožw lied mama i miezjiepjäla ,wirst auch Mama, und der Mann wird Papa' | (60) sizjiepjšülmä savi ,so wird es (ein) kalter Sommer sein' | (61) vähä liebjeipä ,es wird wenig Brot sein' | (66) eb lie ennekazjuuosi ,es wird kein glückliches Jahr sein' | ( L e n s u , Materialy 225) tot siäs eneles parapa, kaupotas lep kaJiep. ,Приведешь себе ты лучшее, товар будет дорогой.' | (255) mât pat levät, meit eb le. ,Земли и деревья будут, а нас не будет.' | (267) sis levät vetšerinat. ,Потом будут вечеринки.' | (272) Штел lep troitsa ,Завтра будет троица.' In den Konstruktionen der folgenden Sätze müssen wir wahrscheinlich mit einem gewissen russischen Einfluss rech- nen: wotO (NVK 126) тыле jo leb^migällä sarussäG ,minulla jo on mitä syödä aamiaiseksi' | wotW (46) me-ile ИеЬ^е-$,олар1 ,Meille tulee hauskempi' | (WSpr. 25) i meile liep^parap elä ,und wir werden besser leben' (vgl. im Russischen : нам будет лучше жить). Wie bereits erwähnt, können dieselben Formen zuweilen eine potentiale Funktion aufweisen: wotW (NVK 62) kwi l'vevädjne jvegar'w, tœmppu näit täpjzwi nämä lievät ko'pissunnu tsi-vìèse. /Mitenkä lienevät ne metsästäjät, piru heitä tietää, kuinka he lienevät kompastuneet kiveen.' | (SKVR IV3 709) Kattila Vai leep laulua laottu, Vai lee virttä veeretelty Virrehtä valottaessa. ,0der ob man ein Lied gereimt hat, ob einen Ge- sang gesungen beim Giessen der Maische' | (727) Laka vâtan lõekkuani, Missä pûssa lõekku tehtii, Ebko lie lepässä tehtü, Paju- püssa painateltu? ,Lass mich die Schaukel anschauen, aus welchem Holz (Baum) sie gemacht, ist sie wohl nicht aus Erle gemacht, aus dem W^eidenbaum gebogen?' | (728) Ebko lie Wsnäi wênû ,Hat vielleicht nicht Russland ihn geholt'. Mit dem Potentialsuffix -ne- weitergebildete Formen lassen sich — wie oben gesagt — bereits viel spärlicher, meist im Volksliede, antreffen. Die hier aufgezählten Bei- spiele sind zweifellos reine Futura : (680) Kai se liene maaina matka ,Wenn das eine Landreise sein wird' j (696) Sit leneb isäni minjä, Enne minjä esimene, sit leneb kyläle kuuma, 12 J. GYÖRKE В XL. а leneb vallale vaterl. ,Aus ihr wird die Schwiegertochter meines Vaters, die erste Schwiegertochter der Mutter, aus ihr wird eine Patin dem Dorfe, der Gemeinde eine Taufmutter.' | (1. c.) Kai saab enneni iäle, Arm[ieisen] aig[uole], Lëneb ennee alebi ,Wenn sie in den Jahren meiner Mutter sein wird, in den Zei- ten der Besorgerin, wird sie niedriger als die Mutter sein' | (697) Kai lened yvä tapane ,Wenn du von guten Sitten sein wirst' I wotO (NVK 126) masta.riaine jatteß: kase siä lened Jo varma ,Mustalainen sanoo: Sinähän olet jo vahva'. Sowohl die Formen lien usw. und len usw. als auch lienen werden auch noch zur Bezeichnung der zusammengesetzten Zeiten, namentlich des fut. perf. activi und passivi, gebraucht: wotW (WSpr. 34) sisuko каолео, sis Jämä lieb jo tšihanna ,wenn du stirbst, dann ist er schon gekocht' | (52) raskazjiepjiinnättä ,es -wird schwer zu gebären sein' | (EKA 334: 52) tämä lieb^ ajettu karja ,er wird auf die Weide getrieben sein'. Die in den folgenden Sätzen vorkommenden Konstruktio- nen: ,mitä lieb', etwas'; ДеШев',irgendwelcher' usw. tragen den Stempel eines russischen Einflusses, vgl. russ. что-либо, кто- либо. Hierher können auch Formen nach der Art. ,kai lie' »vielleicht (russ. может быть)' gezählt werden, deren genaue Entsprechungen auch im estn. Ingerì- (Rosona-) Dialekte anzu- treffen sind : ko(i)le kale ,id.' ni mid ei lie^ ,»Es wird nichts werden«' | (39) . . . , ni liev silda,... , . . . , dann wird es eine Brücke (werden), . . . ' | (40) masa i šanov: »kuinba lieu?± ,i\Iaša sagt auch: »Wie wird es sein?-' | (77) magavošta keguo ei lie. ,Vom Schlafen wird kein Getreideschober.' | (78) ristkanža kun ei seännü, on kuin jumala, a šeandüv, nìn liev kuin koira. ,Der Mensch ist, wenn er nicht zürnt, wie ein Gott, wenn er aber zürnt, dann wird er wie ein Hund.' | [101 ( K u j o l a ) ] Pokriskina ..., nii heiniä lieu štjiberie ei lie. , . . . , dann wird es (so viel) Heu (geben), dass (man) nicht wird abernten können.' ) (1. c.) tärhä miun oma lieu ,Das wird zum Meinigen'. Beispiele für den futuralen Gebrauch der Form liene- usw.: [13 ( K a r j a l a i n e n ) ] Sel'ca . . k u n mie šiäfihiin, oigie lienet a kan en šiähhii, viärä. ,..., wenn ich zürne, wirst du recht (ha- ben), wenn ich aber nicht zürne, (dann) unrecht.' | [48 (Alava) ] Tolmacu ana šeän-ala, šiiöv, terveh lienöv ,Gib (das) unterm Her- zen (?), isst (er), (so) wird (er) gesund.' | (55) i šanov nuoremmalla tütöllä: »lienet miun moržien«... ,und sagt dem jüngeren Mädchen : »Du wirst meine Braut (werden)« . . . ' | (67) Tresna šanov: »kašša vedeh käzi da-i lienövA , . . . s a g t : »Tauche die Hand ins Wasser und (dann) wird es!«' | (69) rahvas šanotah: »ka kellä lienöv kupcantüfär miehellä«. ,Das Volk sagt: »Sieh (mal), wen wird die Kaufmannstochter (heiraten)«.' Unter dem von uns bearbeiteten Material befinden sich auch zwei Beispiele, wo wir wahrscheinlich eine konditionalartige Funktion annehmen müssen, die aber — wie wir wissen — dem potentialen Wert nahe steht [vgl. finn, -ne- (pot.) ~ ung. -ηά-, В XL. 2 Das Verbum *lè- im Ostseefinnischen 17 -né- (cond.)] : [24 ( K a r j a l a i n e n ) Cistoje Dubrovo . . . , anna lienöu l'ämb'ümemb'i . . , dass es wärmer werde' j [102 ( K u j o l a ) ] Pokriskina otti kaivo Aoukoo, kušša sundukka lieu ,nahm, grub ein Loch, wo die Truhe sein könnte'. In einigen Beispielen drückt die Form liev eine Notwen- digkeit aus : [41 (Alava ) ] Tolmaccu ivana šanov: ^liev lähtien ,Ivan sagt : »Man muss gehen«' \ (64) Tresna šanov, *ei voija; icelläs Liev männä« ,sagt, »(sie) können nicht; du musst selbst gehen«' I (40) Tolmaccu vana i šanov: ^liev zen männän,... ,Vanja (Ivan) sagt auch: »Er muss gehen«, . . .' | Man könnte auch an- nehmen, dass diese Gebrauchsnuance die Folge eines russischen Einflusses darstellt, z. B. liev lähtie ,man muss gehen ( = при- дется итти)'. Diese Annahme gewinnt an Wahrscheinlichkeit durch die folgenden Sätze, wo die Form liene-, gleich dem russischen ,придется', eine ^ommen'-artige Bedeutung hat : [103 (Kujola)] Pokriskina päivä lieâi, h!'äAeejiaskiettih šinne ,Es kam der Tag, dass man ihn dorthin Hess' | (104) lieâi še aiga, što h'iän i šai ,Es kam die Zeit, dass ihr auch (ein Kind) ward' | usw. Der Vollständigkeit halber seien hier noch die folgen- den — auch aus den anderen nahe verwandten Sprachen wohl- bekannten — Beispiele angeführ t : [108 ( K u j o l a ) ] Pokriskina piäšfih kaikki volnoikši, i елио lieâi i der\gia lieâi kiilläldi. ,Es wurden alle freigelassen, sowohl Gut wie Geld wurde genug. ' | (1. с.) päivä lieâi, h'ääeejiaškiettih siââe ,Es kam der Tag, dass man ihn dorthin Hess' | (1. с.) . . . i lieâi h'ääellä vouše h'üvä а Щгыла татахоыла lieâjibie, . . . , . . . und es wurde ihm sehr gut, aber den anderen Mönchen wurde es schlecht (zu Mute), . . .' I (104) lieâi še aiga, što h'iän i šai. ,Es kam die Zeit, dass ihr auch (ein Kind) ward.' || [29 ( K a r j a l a i n e n ) ] Sel'ca . . â i n i mie lieâiéin kaikkih randoih küAOvaäe;,..., (dass) ich auch für alle Strande hörbar werde; ' | [102 ( K u j ola)] Pokriskina »nu i vielä što müö lieäižimmä volâoit, . . . ,»Und noch, dass wir alle frei werden mögen, . . .' | (Siehe weiter S. 14, 16, 21, 25, 30.) c. Im karNowg. kommt im allgemeinen der Stamm iiene- vor, der kürzere Stamm lie- hingegen nur sehr selten. Der Gebrauch ist im allgemeinen ein futuraler : [KKN I 141 ( P e t r e - l i u s ) ] Nebelicca briha šanov: »pidäv ottoa šiun naista, miula lie koišša bal'« ,Der junge Mann sagt : »Man muss deine Frau mit- 2 \ 18 В XL. 2 nehmen, bei mir wird es zu Hause ein Pest geben«' | (134) kala tuaš šanov: ornane, Lie jo cuariccan« ,Der Fisch sagt hin- wieder: »Gehe, werde schon Zarin«' | | [106 ( K u j o l a ) ] Bircova . . šanõ, »ka tämä lienö siula izändä« , . . ., sagt, »siehe, dieser wird dir zum Herrn«' | (1. c.) . . . i šiiila der\gat liennäh šlnä ,. . . und du wirst deine Gelder hier haben' | (110) . . . i šanõgi tüföllä: TÜiidjnie šiiin urož lienee*. ,. . . und sagt auch dem Mäd- chen: »Nun werde ich dein Mann«.' | (1. c.) . . ., šanõ, ?mie laaja, što siùla kakš Lašta lienö, tiittöj poiga. ,. . sagt er, -»Ich mache, dass dir zwei Kinder werden, eine Tochter und ein Sohn.' j (116) пи tšuari šanõ: ^ku tapoit, ni délai nejsevo. lienet vävii^ ,Nun sagt der Zar : »Wenn du gemordet hast, so ist nichts zu tun, du wirst zum Schwiegersohn^' | (1. c.) . . . šanogi hänellä: ^ku lienö šiiila svuarba, ni ...« ,. . . sagte auch zu ihr: » Wenn deine Hochzeit kommen wird, dann . . | [137 (P e t r e - l i u s ) ] N'ebelicca . . sitä lienöv šalkussa ,. . davon wird es im Sacke geben1 | (143) *mäne sie i šiula lienöv kiilläldi de^goa^ ,»Geh und du wirst genug Geld haben«'. d. Im Olonezischen treffen wir im allgemeinen nur die län- gere Form liennov usw. (über -nn- siehe näher bei der Behand- lung der lüdischen Beispiele), und zwar in der Mehrzahl der Fälle mit einer futuralen Funktion. Z. В.: [KKN II 35 (Genetz)] Tulemajärvi »roitaheze (liennõ) huomeiìizel päiväl kai kois«. ,»Sie werden am morgigen Tage zu Hause sein«' | (ТАК 68) Liennen hüvä ,olen oleva hyvä' || In einigen Sätzen kommen auch die aus dem karArcb. bereits bekannten zusammengesetzten futu- ralen Konstruktionen vor: [KKN II 35 ( G e n e t z ) ] Tulemajärvi •»elät-, sanoi, »ivan, itke; liennemmö sinu saMamah ennen heidii kodih!*• ,Sagte: >Weine nicht, Iwan, wir werden dich vor ihnen nach Hause begleiten!«' | (36) Vieljärvi mucoi laskettau: »hot juota hattarviet, liennen kundelemah, älä vai leikkoa U ,Die Frau sagt : >Magst du (mir) auch Fusslappenwasser zum Trinken geben, ich werde gehorchen, schneide bloss nicht!«' | [62 ( O j a n s u u ) ] Säämäjärvi . . . sanòu : ^gjed nostA minä, hos savàkko kâdèh anna, liennèm minä sinùn hiivutW loadïmàh« , . . . s a g t : »Wenn du mich nicht aufhebst, mögest du den Stock in (die) Hand geben, ich werde dir Gutes tun«' | [69 ( G e n e t z ) ] ^nügöisanou, »peästä, en lienne enämbi tulemah melliccäh«· ,»Jetzt«, sagt er, »Lass mich В XL. 2 Das Verbum *lë- im Ostseefinnischen 19 frei, ich werde nicht mehr in die Mühle kommen«' | (ТАК, 178) liennet toitti tulemah ,olet toiste tuleva'. Zuweilen kommt auch die potentiale Funktion zum Vor- schein: [KKN II 59 (Ojansuu)] Säämäjärvi tiezi j oga sian, vai ka midä liennoa kiiziittii; ,er wusste ein jedes Ding, mochte man bloss etwas fragen; ' | (141) Tolvajärvi mie sailJap sen ̂ iiöllä da ukko hadluagina minne lienö männü. ,Ich bekam ein Kind in der Nacht, aber der Alte ,hadluagina' (Schimpfwort) mochte ir- gendwohin gehen.' Im folgenden Beispiele finden wir auch aus anderen ver- wandten Sprachen wohlbekannte Russizismen: (KKO2 50) Viel- järvi kajšo ken liennòaβ oli moine, . . . , Sie h e, jemand war solch einer, . . .' I [KKN II 83 (Genetz)] Salmi hos kai liene liiöhniih, akka hiiviä sanaa ei andannah ukolleh. ,Wie er sie auch schla- gen mochte, gab die alte Frau ihrem Manne kein gutes Wort.' e. Beide Formen, sowohl lie- als liene-, sind im karlng. noch recht häufig. Die folgenden Beispiele aus dem Volksliede sind ausgesprochene Futura: (SKVR 11^ 562) Sutela Mitä taost mialla lie? ,Was wird mir daraus werden?' | (1. с. III 239) 2 Soikkola, Säätinä Vielä lienöö mokkooma aika, Moen aika arma- hain, Lienöö vaoroin leinäkkäin, Vielä lienöö mokkooma k[ertd]. ,Es wird noch eine solche Zeit kommen, eine solche liebste Zeit, es wird gelegentlich Trauerlied sein, es wird noch eine solche Zeit kommen.' | (372) Sutela Siiz liet maista onnekkaamp' ; . . . Silz liet miestä lahevemp' ! ,Dann wirst du glücklicher als die anderen sein; . . . dann wirst du lahevemp' als die Männer sein!' О (1. c. V 135) Sohvola Koska lienet mian vävvyine, Lienet t lempivierahaine ! ,Wenn du mein Schwiegersohn wirst, wirst (du mein) lieber Gast (sein)!'. 7. Aus dem Lüdischen. Im Lüdischen kommen — wenigstens in den von uns durchgesehenen Texten — immer nur die von dem sekundären Stamm (liene- usw.) gebildeten Formen vor. Ihr Wert ist — fast ohne Ausnahme — derjenige des Futurums: [LKN 6 (0 j an s uu)] Tiudia šl kegòs piäi, kui lienòv hätg, . . . ,Sitten aumasta, kun tulee nälkä, . . | (21) Kändjärvi a kui pilvèd liennov, . . . ,Mutta kun pilvet tulevat, . . .' | (39) Šuoju »Uenòu buobàa (siss) i emää 2* 20 В XL. 2 stesi /Talee olemaan mummon ja äidin asemassa«' | (40) . . . i lienem müö ozattomàd igäkš. ,. . . ja me tulemme iäksi onnetto- miksi.' I (71) »mida fiiigöi lie пои ,»Mitä nyt tulee?«' | (1. c.) . . tujiou iiö, lienou^eht, . . . ,talee yö, tulee ilta, . . .' | (72) . . mäntä kui feUe šiga lienou käviidä / , . . . , mene tiedä kuinka teille siellä tulee käymään!' | (1. c.) . . ka hebod e-i-liene ,. . ., niin hevosta ei tule olemaan' | (125) . . . i lienou hiivä rok. ,. . . ja tulee hyvä keitto.' | (134) *i mis«, sanuu, *sina tiedàd i miss i lienou ?* / J a mistä«, sanoo, »sinä tiedät, ja mistä tulee?«' | (155) . . . г теые lienou hiivä eläda siniir\ke. ,. . . j a meidän tulee hyvä elää sinun kanssasi.' | (166) . . . i sanuu pappi: lienou nainee паьгеле sanuu: tüenou miezE^. , . . . ja sanoo pappi: «Sinulle tulee vaimo«. Naiselle sanoo: -»Tulee mies«.' | (171) sld lienou südäm puhtäs ,Sitten tulee puhdas ydin [aivina?]' | (I.e.) sld häLie lienou pautin. ,Sitten hänelle tulee palttina.' In vereinzelten Fällen treffen wir in den Texten von O j a n s u u auch eine Übersetzung nach der Art des Potentia- lis. Diese Funktion erscheint aber, wenn wir auch die übri- gen Teile der Texte in Betracht ziehen, überaus fraglich : (1. c. 35) sanòu: уnügöi тыле hiiväd ei lienec«. ,Sanoo: »Nyt ei minulle liene hyvää«.' | (36) kattšuu ivan: »täs тыле ei liene elandad, pidàu тыле lähtä kodispwi isrä \« ,Iivana katsoo : »Tässä minulle ei liene olinpaikkaa, minun on lähdettävä kotoa pois.«' | (151) >läkkäm (sina) kodi i lienem miiö kiillaizèd /« ,»Lähte- käämme (sinä) kotiisi ja me lienemme kylläiset!«' | (168) ku hiivin lienou puidud, ottau muzik kämmende, . . . ,Kun lienevät hyvin puidut, talonpoika ottaa kämmenelle, . . .'. Wir finden im Lüdischen ebenso wie im Olonezischen und im Mittelwepsischen neben der Form lienov auch noch ziemlich oft die Form liennov. Z.B. : (I.e. 21) Kendjärvi a kui pilvèd liennov, . . . ,Alutta kun pilvet tulevat, . . .' | (73) Šuoju toižei dorogài aioin, ei liennenu hebod. ,Toiselle tielle ajoin, hevonen tuhoutui.' I (1. c.) ühtel dorogai aianužii, e'i-liennuiž ittšedai. ,Toiselle tielle olisin ajanut, olisin itse tuhoutunut.' | (94) / mida liennenou sille pahùt, . . . ,Ja mitä attunee sinulle pahaa, . . . ' | (219) Ыле huqmemjninuAnuste, liennet. ,Tule huomenna minun luokseni, tulet olemaan.' | Die Form liennov usw. ist zweifelsohne das Ergebnis einer morphologischen Analogie. Es handelt sich hier um die Wirkung der regelmässigen Typen: karArchang. kironnet (pot.) < *kirot-ne-t, karOlon. uinonnet (pot.) << *uinot-ne-t usw. Die В XL. 2 Das Verbum *le- im Ostseefinnischen 21 Form liennov entspricht also ganz den Typen: karOlon. lähten- nòìi, karNowg. ei šiiödänne, kun andannet usw., bei welchen wir laut der Regel nur die folgenden Formen erwarten könnten : *làhtenòù, *ei šiiödäne, *kun andanet usw. Da die Bildung liennov recht weit verbreitet ist (siehe oben) und die Assimi- lierung -nn- < *-t- -n- in den primären Formen, wie karArchang. kironnet usw., sich noch im Gemeinfinnischen vollzogen hatte, können wir vielleicht auch den Typus ,liennov' für eine ziem- lich alte Form halten. Zuweilen finden die Formen lienov usw. auch bei der Bildung der zusammengesetzten Zeiten Anwendung. Z. В.: (1. с. 19) Mundjärvi . . s i t se lienòu valmišt(e)ttu. , s i t t e n se on valmis.' | (16) tuliàn vuoden en liene muaâitettu. ,Tulevana vuonna ei minua petetä.' Wieweit der Lüde das Potentialsuffix -ne- als verblasst und zum Stamme gehörig empfindet, ist deutlich aus Beispielen zu ersehen, wo an die Form liene- usw. noch ein weiteres Tem- pus- (-i-) und Moduszeichen (-ne-), bzw. Verbalsuffix (-škande-) ge- fügt wird (vgl. unten S. 14, 16, 17, 25, 30). Z. В.: (1. с. 30) Šuoju lieâi stafikàjie händai žiel ,Vanhuksen tuli häntä sääli' | (32) lien калле tuskau ,Hänen tuli ikävä' | (58) тигШале lien žiel, ... ,Miehen tuli sääli,. . | (70) . . . i lien semmoine vauged,. . . ,... .ja tuli niin v a l o i s a , . . | (77) šld lieâit sina kuoll. brižnin mina elä- uàa vedea, i lienidjßlau. ,Niin sinä tulit kuolleeksi. Roiskautin elämänvettä, tulit eläväksi.' | (86) . . . , lieti, ml lien! , . . . , tuli mikä tuli!' | (110) . . . , Vieni kuoli, sld elävau, lieâ(i) elan,... , . . t u l i kuollut, sittenkun elämänvedellä, tuli elävä, . . . ' | (141) tsarhie lieâi žiel banœkirovad,... ,Tsaarin tuli sääli Balakifo- via,. . I [1. с. 218 (Kujo la) ] Mundjärvi Нале lieâ žial ,Isän tuli sääli' И [1. с. 94 (0 j an s uu)] Suoju i mida liennenou sille pahüt,. . . ,ja mitä attunee sinulle pahaa , . . . ' j| (1. с. 171) sld lieniskandou ruohfim ,sitten tulee rohdin' | (1. c.) sld lieniskandou siidâmèd ,Sitten tulevat ytimet [luontirohtimet?]' | (175) se lieâlskandou išketut kaikenai dieAO siettiid. ,Niin tulee teurastetuksi, koko toimi on suoritettu'. Die aus dem Wot. bzw. karOlon. bereits bekannten Russi- zismen mida lienou — ,что-нибудь', ken lienou = ,кто-нибудь' sind auch im Lüdischen sehr verbreitet: z. B. ( G e n e t z , Kiele- tär 5: 14) siid ken liennou suoi heiden peldoh käviimäh ,sitte joku rupesi (oik. sai) heidän peltoonsa käymään' | (1. c. 25) Ken 22 J. GYÖRKE В XL. 2 lienou tuli perttii, . . . ,Joku tuli tupaan,...' | [LKN 227 (Ka- lima)] Mundjärvi . . . , meßas ratškahtlhe ken lienou , . . m e t - sässä risahti joku, mikä lie risahtanut ' | (237) . . . dälge ken lie- nou matkadau tobd , . . . j ä l j e s sä mikä kulkenee suurikokoinen' | (248) . . . кеЬол ken lienou tuli pordahiden ede , . . h e vo s e l l a joku tuli portaiden eteen' | (263) nägen, kiilan randas lähteges kove- ružis ken lienou on, ruskottau. ,Näen, kylän rannassa avannossa ori joku kyyrysissään, punottaa (kuin tuli).' [| [I.e. 155 ( O j a n - suu)] Suoja i läh stonàs-pieiis, i mida-lieno sanili hilläšiši, . . . ,Ja lähti pöydästä ja jotain sanoi h i l jaa , . . . ' | [179 ( K u j o l a ) ] Tiudia šld mite lienoi Aašk. ,Sitten, miten lie, laski.' | [248 (Kalima)] Mundjärvi . . . / sanu arhereile: •*vet mieš kiändüi mi- nun mida lienou tagaze« , j a sanoo piispalle : ^Se minun mieheni mitä lienee kääntynyt takaisin«'. 8. Aus dem Wepsischen. a. Wir können auf Grund der spärlichen nord-(Äänis-) wepsischen Texte im allgemeinen zwei Peststellungen machen: 1) es wird der längere Stamm line-, line- gebraucht, 2) die Funktion ist immer eine futurale. Z. В.: vepsN (Ke t t . - S i r o NVM 162) Aänis ... i llnopj)äutin,... , . . . ja tulee palt t ina, . . . ' | (166) hätkenik minun tütren muzik elaškandob, llâobik pitk^igqirïe ? ,Kauanko minun tyttäreni mies tulee elämään, tuleeko pitkäikäiseksi?' | ( A h l q v . Anteckn. 52) Soltjärvi ...eika ei line teile nagradad tätas teide taivhallsces , . . . (muuten) ei tule teille palkkaa tai- vaalliselta isältänne' | (54) ibo iiht llnob vihadamaha, ... ,sillä yhtä tulee hän vihaamaan, . . . ' | (55) Ibo homnellne itse llnob holita- maha itseze nus4s\ ,Sillä huomeinen tulee itse huolimaan tar- peistansa.' b. In den Texten von K e t t u n e n - S i r o bzw. A n d r e j e v kommen die Formen linneb usw., bzw. lineb und in denen von A h l q v i s t (aus der Mundart von Ladv.) nur die sekundären Formen linnob usw. vor. I n L ö n n r o t s Texten aus der 0 j a 11 i - Mundart wird neben der Form linob auch die kürzere le ge- braucht. Die Funktion der längeren Form ist ein reines Futurum, wogegen die der kürzeren ein deutliches Präsens ist. В XL. 2 Das Verbum *lë- im Ostseefinnischen 23 Beispiele für den futuralen Gebrauch: wepsM ( K e t t . - S i r o N VM 24) ài übtetjostkašf г linne. ,Yhtään takkukohtaa ei tule/ I (25) sid vate vaumiž lifineb. ,Sitten tulee villakangas valmiiksi.' | (45) helgis ι linne. »Hengissä ei tule olemaan.' | 51) . . m i sini liââeb , . . . , mitä sinulle tulee' | (1. с.) nu, ka itse fedistad, mi liââeb. ,Νο, niin itse saat tietää, mitä tulee.' | (75) nectsis poigas liââeb heršjamin. ,Tästä pojasta tulee talonpoika.' | (106) sid bajär капеле sanili: âugud liââepjanhou nel hebod i liââepkame karavanad. ,Sitten herra hänelle sanoi : Nyt tulee lääväsuojuksessa olemaan neljä hevosta ja tulee olemaan kolme vahtia.' | ( A n d r e je ν Lit. Hrest. 18) Jamalanke mäne, ... pert3 tiile lineb ! ,Geh in Gottes Namen, . . . i h r werdet ein Haus haben (bekommen?)!' | (20) Hyvä! Adams sinan lineb carican! ,Gut! Deine Mutter wird Kaiserin!' | (22) Minä voin hot sor- midme hiid lageda ka lineb naz. ,Ich kann sie sogar an mei- nen Fingern herzählen, wenn es nötig sein wird.' | (32) . . . , kat tariz mise pidaiz yhtes — veslemb miile lineb , . . . , wenn es nötig, dass wir beisammen bleiben, wird es uns lustiger sein' | (1. c.) Minä — sanab, — kat sanain, maga i lineb. ,Ich — sagt (er) — wie ich gesagt habe, so wird es sein.' | (33) Jäti hän kaklan, mäni sareile ι kacub, mi lineb. ,Sie Hess ihre Puppe, ging zur Scheuer und sieht, was kommen wird' | (36) Da sinä hiita. kebjemb lineb. ,Und du wirf (deine Schuhe vom Fusse). Es wird leichter (sein).' | (43) Jumalan ted oma tedmatomad . . . Sigä hänele lineb hyvä ... Toizel svetal... ,Gottes Wege sind u n b e k a n n t . . . dort wird es ihm gut (gehn) . . . In der anderen Welt . . . ' ll (A h l q v. Anteckn. 55) Ladv. eika ei linne teile palkad tätas teiden taivhalis'es ,ei ole oleva teille palkkaa taivaalliselta isältänne' | (57) Linnob silm sinun huba, se kaik hibj sinun pimed linnob ,(Jos) silmäsi on paha, niin koko ruumisi on pimeä' | ( L ö n n r o t N.-Tschud. 4) Ojatti i sile linob siit do- vol'no sömist, . . . ,ja sinulle tulee sitte kyllin syömistä, . . .' | (27) Ibo kas elo teiden, sigäl linob i sydaim teiden. ,Sillä niissä teidän hyvyytenne, siellä on henkennekin oleva.' Beispiele für der Gebrauch als Präsens : (1. c. 3) Tyhjais'el veljel eräis't raadot ei le ,Köyhällä veljellä muuta työtä ei ole' | (4) ei le milai ni-mitä sömist ,ei ole minulla mitään syömistä' | (5) sanob hänele: »milai mööst ei le kus ni mitä« ,sanoo hänelle: »minulla taas ei ole mitään«' | (12) Reboi hänel kysui: »händan kuna sinä jätit, komaine, kun silai händat ei le?« ,Repo kysyi 24 J. GYÖRKE В XL. а häneltä: »kunne sinä, kummiseni, hännän jätit, kun sinulla häntää ei ole?«' | (14) Hämehauk saniti: paimen ei le väär, hänel ei le magoist sijat, kas söda, . . . ,Hämähäkki sanoi : »paimen ei ole syypää, hänellä ei ole mokomaa sijaa, kussa syödä, . . .' || (10) ..lat'sus ei leent ni reboit ni kalat,puolikossa ei ollut ei repoa ei kalaa' j (3) . . ., no tyhjais'el veljel enambat ei leent, kat yhten aidan sydaimes vähäine rugist semetad. , , mutta köyhällä veljellä enempää ei ollut, kuin yhden aidan sisässä vähäinen ruista kylvetty.' c. Im Südwepsischen wechseln die kürzeren lib- und die län- geren linob-Formen miteinander ab. Die Funktion ist eine rein futurale. Beispiele für die Form ,lib". wepsS (NEV 1:78) tarbiž lib mileâ rata. ,Minun on tehtävä.' | (1. с. II : 6) »ала šä ni mida houdu, mäne šä priha kodhe, sileš^kaiked lib, leibad lib i katked lib.« — »no hivä, veAakje lib.« — »lib.« / Ä l ä sinä mitään huo- lehdi, mene sinä poika kotiin, sinulle kaikkea riittää, leipää riittää ja kaikkea riittää.^ — »No hyvä, tokkohan riittää.* — »Riittää.«' I (8) sitjiaiked lib ,sitte kaikkea on' | (20) »homen bašib ivam tsaro'vißa lip pir i Ьал, valijtšeskandob âevestad, . . . ,»Huomenna I. Ts : n luona on pidot, rupeaa valitsemaan mor- sianta, . . .' I (66) hän i bašib: »ivo pästtä, drug lib — ,Hän sanoo: »ei voi päästää, ystävä tulee —' | (81) baciar ^en teda min i lib^, bašib,... ,Herra »en tiedä mitä tuleekaan«, sanoo, . . . ' | (91) tarbiž edõ käziidä heimõl, eika meile bašib iälges haiged lib. ,Οη ensin kysyttävä sukulaisilta, taikka meille, sanoo, perästä tulee häpeää.' j | In Anbetracht des zweifellos starken russi- schen Einflusses kann ich nicht mit Sicherheit entscheiden, ob die in den untenstehenden Sätzen vorkommenden Kon- struktionen : . . . meil lib . . ., . . . heil lib . .. usw. finnisch-ugri- schen Ursprunges (vgl. ung. . . . nekem lesz .. ., . . . neked lesz . . . usw.) oder unter russischem Einfluss entstanden sind: (I.e. 10) pap i bašib: »nu nigid mibak meil lib ?« ,Pappi sanookin : »no nyt mitä meille tulee?«' | (83) a rieuse ak kiiziib: »mite hän oza lib, ларБеле« ,Mutta se eukko kysyy: »millainenhan lienee kohtalo, lapsen ?<-' | (1. с. 1:15) . . . i bašib : -^ah mite tšoma vorot- nik lib mamšLie. ,. . . ja sanoo: »ah, miten hyvä turkinkaulus tulee eukolle.' | (83) . . . da nägob: »mit heil lib, godi väd^ , . . . ja näkee: »mitä tästä (heillä) tulee, odotahan«'. 25 Beispiele für die längere Form linob: (106) maksimjbaüb : T>tšoma linop^ka mägi α,Ιαη^. ,Maksim sanoo: ^jos hyvä on, niin minäkin tulen«.' || (1. c. 11:46) ?o'i šä bašib | ra'zbainik vanh \ sœumempâ \ whtiä \ a'igàmmânetîd \ V line | va'rzad« /oi sinä rosvo, vanha salvamenpää, hukkaan aikaa tuhlaat, ei tule varsaa«' || (77) ^d^gõš ema baši, de^gõš l line tugedust,... /Rahoista emme puhu, rahoista ei tule e s t e t t ä , . . | (84) . . . ,da ι morzä line ттиле. , ja ei tulle minulle vaimoa.' | (1. e.) . . se hänen linob muzik , . . ., se tulee olemaan hänen miehensä' | (97) . . . i bamšin »ne'ßis ko'irähes li'nepjouk, . . . , . . . sanonkin: >siitä koirasta tulee hyvä (tolkku),.. . '1). Zum Schluss möchten wir noch darauf hinweisen, dass eine der karTwer (kond.) lienižin ,ich könnte sein' genau ent- sprechende Form sich auch im Südwepsischen nachweisen lässt: lirai ,er könnte sein' (vgl. LVHA § 275). Ebenso haben die lüd. Šuoju lieniškandou ,wird sein' usw. Formen ihre ge- nauen Gegenbilder im Südwepsischen : (ahvafnikõd) lineškandob ,es fangen an Bewerber zu erscheinen'. Wie wir wissen, ist -5kande- ein Suffix des verb, deverb., „. . . mis esineb inkoatiivse ja futuurse tähendusega verbides: saškanden 'hakkan saama, saan tulevikus', andaškata 'hakata andma, tulevikus anda', ripuškandob 'hakkab ripnema'. . ." (vgl. LVHA § 377 ; ferner L ö n n r o t N.-Tschud. 44; G e n e t z , Kieletär 5, 22; S z i n y - n y e i NyK XVI:424). Sowohl die Formen finn. lieneis usw., karTwer üenizin usw., karArch., bzw. lüd. lieâi usw. als auch die Formen wepsS lineškandob usw. beweisen also ohne jeglichen Zweifel — wie wir es bereits festgestellt haben (siehe S. 14, 16, 17, 21, 30) —, dass im Karelischen, Lüdischen, Wepsischen und teilweise im E^innischen neben der Form lie- auch die Form liene- bereits als eine echte Stammform betrachtet werden kann. 9. Iu den ostseefinnischen Sprachen vertritt die kürzere Form (estn. le-, finn, lie- usw.) im allgemeinen drei Hauptfunktionen, resp. Hauptbedeutungen: 1. F u t u r u m (ich werde usw.), 2. seltener — mit Ausnahme des Finnischen — P o t e n t i a l 1) Es kommt öfters vor, dass die einzelnen Textsammler gewisse Wörter verschieden übersetzen, obzwar es sich an Hand des zusammenhängenden Textes deutlich feststellen lässt, dass wir es in allen Fällen eigentlich mit einer und derselben Bedeutung zu tun haben. So z. B. die obige Form ,linob' — ,on, tulee, ei tule' usw. Wir führen in allen Fällen die ursprüngliche jjbesetzung der einzelnen Textsammler an. 26 J. GYÖRKE В XL. 2 (ich mag sein usw.), und 3. vereinzelt — P r ä s e n s (ich bin usw.). Alle drei Gebrauchsvarianten lassen sich auch in ande- ren verwandten Sprachen nachweisen. Z. ß. 1. F u t u r u m : tšer. [SUS Toim. LIX 7 (W i с h m a n n)] KB . . . td'г уэй, ko-гтэ šivlöd, pe-rke Vveš , . . . wenn es [an dem genannten tag] windstill ist, wird das viehfutter billig, ausgiebig' | [1. с. XVII171 (Ram- stedt)] vryot Iveš ,Es wird morgen' | (1. c. 177) ...i oksa Lies , . . . es wird Geld' || syrj. (W i e d. Syrj. Gr. 201) mu, vylyn ma te ražan, vylys-vyljas vylyn ražema loö ,was du auf Erden lösest, wird auch im Himmel gelöst sein' || wotj. [VNpk. 55 ( M u n k ä c s i ) ] mlnam klšnoä laod-a ? lao-kä lao-no ton, moneštlm kllmä kelzl ! ,leszel-e az én feleségem? lenni bizony leszek, csak a szómra hallgass!' | ung. Leszek, Lesz ,ich werde, du wirst usw.' || 2. P o t e n t i a I i s : tšer. [SUS Toim. XVII 68 ( R a m s t e d t ) ] dštämš mazar Iveš ,was möglich getan werden kann' [ (1. с.) Lvèà li tiôcim ,ist das möglich' | [NyK XXXVIII 218 ( W i c h - m a a n ) ] U soßdrdm Idstàldn tšialaš oc li ,vâszonkabâtot csmâlni [és] [azt] felölteni nem lehet' | wofj. [VNpk. 169 ( M u n k ä c s i ) ] šizäm. cüžäz so arên kot-ka laä vandênê ,a megfogadott kacsât barmikor le lehet vägni abban az évben' | [1. c. 72] laoz, luoz! ,lehet, lehet!' | ung. ( K r i z a 555) Hol van apäd? otthon lesz! ,Wo ist dein Vater? er wird (wohl) zu Hause sein!' | ( P e t ô f i ) Csók-e ez vagy bor? Biz én mär nem is tadom igazän. Bor lesz ez, bor! ,Ist das ein Kuss oder Wein? Wahrlich, ich weiss es schon nicht mehr recht. Es wird (wohl) Wein sein, Wein!' I (A r a n y) Udvaromnäl van egy apród, csak parànyi: az magyar lesz. ,Αη meinem Hofe ist (dient) ein Knappe, ein geringer: der wird ein Ungar sein.' || 3. P r ä s e n s : lpN 1. lœm (ich bin), 2. Lcek (du bist) usw. | tšer. [SUS Toim. LIX 37 W i c h m.)] U tü^-kart lie'š kà\tsm kres-aßsä-zd. ,Hauptführer ist der taufvater des bräutigams.' | (NyK XXXVIII 206) tèldm peš düštd lieš km, ke èz m peš šokxšd lieš. ,Ha télen nagy hide- gek vannak, nyäron nagyon meleg lesz.' | ?syrj . [Fgr. Füz. 19: 48 (F o k o s)] V . . . i stav šonid miian šondiiš Loae. , . . . és minden rnel-egünk a naptól van.' | wotj. [WSpr. II 3 ( W i c h m . ) ] MU dantem gontem Iws ,das Billige ist haarlos (d. h. schlecht)' | (4) gondir giuaz bâtir luis ,der Bär ist mächtig in seiner Höhle'. Nach B u d e n z war die ursprünglichste Bedeutung des fraglichen Zeitwortes ,menés ( = gehen, sich fortbewegen)'. Dementsprechend können die oben angeführten Gebrauchs- В XL. 2 Das Verbum *lë- im Ostseefinnischen 27 nuancen bloss sekundären Charakters sein. „Noha a lèv- (lènni) ige egyenesen „esse"-t is jelent s mint ilyen a val-, vol- alakjainak pôtlâsâra szolgâl (lêszèn erit, lenni esse), só't a lapp nyelvben egyedül a megfelelô le-, là- jelent „esse"-1 (s nem egyszersmind „fieri"-1), mégis ezen nyugvâs-féle „esse* jelentés ellenében eredetibbnek kell tartanunk a „fieri, werden* mozgàs- féle jelentést" (vgl. B u d e n z MUSz 698). B u d e n z gründete diese seine Anschauung auf ungarische Beispiele. Im Ungari- schen kann nämlich das Verbum ,lenni' auch mit einem Lativus (lenni valamivé ,werden zu etwas') stehen und die Bedeutung ,fieri* haben. Dass sich dann aus der ,fieri, werden'-artigen Be- deutung eine ,esse, seZ/z'-BedeutuDg hat entwickeln können, be- weist er an Hand einer indogermanischen Analogie, indem er sich auf die Beispiele laf. fu- {fai, fataras) ; griech. φν- ,ent- stehen, wachsen, werden' {φνμα ,gewächs', φυτός »gewachsen*); sanskrit bha- ,werden, sein, gedeihen' {bhata ,geworden') usw. beruft: „De a „fieri, werden" értelmet megint az ugor nyel- vekben kôzônségesen „haladó mozgâs"-t tevô ige fejezi ki: oszt. jiv-, ji- (== m. jöv-) „kommen" és „werden" . . . azt véljûk, hogy a lèv- (f. lie- stb.) is eredetileg csak „menést" jelentett" (1. c. 699). Wenn die Erklärung von B u d e n z richtig ist, dann ist auch die Ausbildung der Futurum-, bzw. Präsensfunktion der ostseefinnischen Form *le- mehr oder weniger klar {,kommen, gehen' > ,f ieri, werden' > ,esse, sein'). Es gelingt weiterhin sogar die potentiale Funktion ohne grössere Schwierigkeit zu erklären. In Verbindung mit der Erklärung des potentialen Wertes der oben S. 26 angeführten ung. Formen [Hol van apäd? otthon lesz! ,Wo ist dein Vater? er wird (wohl) zu Hause sein usw.'] hat nämlich in Anlehnung an G. S z a r v a s schon I. V e r e s auf die Möglichkeit einer Entwicklung nach der Art Zakanft' > ,Wahrscheinlichkeit' hingewiesen (vgl. Nyr. »XXII 163 und noch K l e m m MTM 107). Es wird jedoch angebracht sein, gegenüber dieser allge- mein angenommenen Erklärung auch einen gewissen Zweifel zu Worte kommen zu lassen. Wie wir gesehen haben, hat B u d e n z die ursprüngliche ,bewegung'-artige Bedeutung des fraglichen Verbums dadurch bewiesen, dass das Verbum lev-, le- im Ungarischen mit einem Lativus stehen kann und dass sich eine ,bewegung-', ,fieri-' artige Bedeutung immer deutlich herausfühlen lässt (vgl. B u d e n z MUSz 698). Dieser Umstand 28 J. GYÖRKE В XL. - allein ist hingegen noch keineswegs vollkommen überzeugend. Denn — erstens — können wir an der Hand einiger ostseefinnischer Beispiele auch annehmen, dass möglicherweise gerade die Be- deutung ,fieri' sich aus der Bedeutung ,sein werden' entwickelt hat. In diesen Beispielen ist nämlich der Verbalstamm nicht le-, sondern unzweifelhaft liene- usw., z. B. karTwer [KKN I 48 (Alava) ] Tolmaccu ana séan-ala, šiiöv, terveh lienöv ,Gib (das) unterm Herzen (?), isst (er, so) wird (er) gesund.' | lüd. [LKM 40 ( O j a n s u u ) ] Suoju ...i lienem^miiö ozattomàd igàks. , . . . j a me tulemme iäksi onnettomiksi.' | (125) . . . i lienou hiivä rok ,... ja tulee hyvä keitto' | wepsN (NVM 166) hätkenik minun tiitreji muzik eïaskandob, llnobik pitk^igaihe? ,Kauanko minun tyt- täreni mies tulee elämään, tuleeko pitkäikäiseksi?' | usw. Dieser sekundäre Stamm (liene- usw.) hat aber u n b e - d i n g t eine Entwicklung liene- ,mag sein' >> liene- ,sein wer- den' durchmachen müssen, bevor er zum sekundären Stamm geworden ist (siehe unten). Das besagt mit anderen Worten, dass die , / /m'-Bedeutung von liene- sich nur aus der Bedeutung ,sein werden' hat entwickeln können. Gegen diese Annahme lässt sich der Umstand beibringen, dass ζ. В. im karTwer — wo neben dem Stamm liene- usw. zuweilen auch der Stamm lie- usw\ zum Vorschein kommt — der Stamm lie- usw. ausser der Be- deutung ,sein werden' — wenigstens in den von uns durchge- sehenen Texten — in einem einzigen Falle auch die Bedeutung von ,fieri' hat: karTwer [KKN I 78 ( A l a v a ) ] . .., a šeändiiv, nin liev kuin koira ,. . ., wenn er aber zürnt, so wird er wie ein Hund'. Deshalb könnte man auch daran denken, dass die Be- deutung ,fieri' sich an die längere Form liene- usw. unter dem Einfluss des Stammes lie- usw. geheftet hat. Zweitens haben die Formen estn. ole- ,sein' ~ ung. vol-, val- (in perf. volt, j)raet. vala usw.) ,id' usw. auch eine la t i ν e Funktion und die Bedeutung ,fieri', ζ. В. ostj. [Fgr. Füz. 15:105 (Pâpay)] тто1а g^rek andàma olimi?... ,»Hogyan lehet a bunt jovä tenni (tk. a bim semmivé lesz-e)?... ' | (115) mä ηυη χοζα olhm ,Én nâlad (tk. hozzâd) leszek' | (180) . . ., lou mur χοζα kòzàii oi ,. . . 6, a nép gazdäjävä lesz' || wog. [VNGy I 32 (Mun- k ä c s i ) ] . . . joli târêmt ηαη Mir-susnê-xummi' âlën, âêèn numi tarêmt Numi-Tärmi' voss ali, am Kältest äle4m. ,. . . az alsó égen légy te Vilâg ûgyelô-férfivé, atyad a felso égen Felsò-Isten (Numi-Târém) lesz, én Kaltés leszek.' | ung. (NySz) Mar két В XL. 2 rendbeli portâsim oda vannak ,Es sind bereits meine beiden Torwächter abwesend' | (1. c.) Oda vagyok én ,nullus sum'. Man pflegte letztere Konstruktionen auch als sekundäre Erscheinungen aufzufassen. Doch warum kann nicht ebenso die lative Punktion bzw. die Bedeutung ,fieri' des Verbums estn. le- ~ ung. lev-, le- usw. sekundär und die Bedeutung ,esse' primär sein? Ist ja doch auch diese Bedeutung — wie wir gesehen haben — verbreitet genug. Diese zweite Annahme könnte auch den Grund der Verdrängung der Form *ole- durch die Form *le~ im Lappischen klarer beleuchten. Die Erklärung der futuralen und der potentialen Funktionsnuance würde natürlich auch in diesem Falle auf keine grösseren Schwierigkeiten stossen. Der futurale Gebrauch (,ich werde' usw.) konnte sich nämlich leicht auch aus dem Präsensgebrauch (,ich bin' usw.) ent- wickeln. Der Kürze halber verweise ich bloss auf die oben an- geführten Beispiele aus dem ostj. und wog. [z. B. ostj. (Fgr. Füz. 15:41) i mà kòia о11эт! ,én is gazda leszek!' usw. | wog. (VNGy I 32) am Kaltèsï ale4m ,én Kaltés leszek' usw., vgl. oben]. Die Möglichkeit eines Übergangs von dem futuralen Gebrauch zu einem potentialen haben wir schon erörtert. Es bliebe noch übrig, die längeren Formen, richtiger die Formen mit dem Potentialsuffix -ne- zu behandeln. Hinsichtlich des Gebrauchs lassen sich diese Beispiele in zwei Hauptgruppen scheiden: 1. in solche, die im allgemeinen einen P o t e n t i a l i s ausdrücken, und 2. in solche, die eine f u t u r a l e (,ich werde' usw.) Funktion haben. Unzweifelhaft müssen wir hierbei die potentiale Funk- tion für ursprünglicher und die futurale für sekundär hal- ten. Die Wandlung Potentialis >> Futurum lässt sich durch zahlreiche Beispiele belegen, z. B. finn. (Kai.) itkenet ,du wirst weinen' ; lpL lificem ,ich werde sein' usw. (siehe hierzu S e t ä l ä Suomi II 16: 118, TuM. 181; H a l ä s z NyK XVII 33 usw.). Die Entwicklungsmöglichkeit Potentialis >> Futurum ist auch anderweitig hinsichtlich der Form Чепе- ein wichtiges Moment; denn sie war es, die auf dem kar., lüd., w e p s . und teilweise auf dem f i nn. Sprachgebiet den längeren Stamm liene- hervorbrachte. In der Zeit nämlich, als die Form liene- auch die Funktion des Futurums hat annehmen können, fiel sie der Funktion nach mit der kürzeren Form lie- vollkommen zusammen, die auf dem ge- nannten Sprachgebiet im allgemeinen sowohl eine futurale als 30 J. GYÖRKE В XL. 2 auch eine potentiale Bedeutung aufweist. Die Übereinstimmung in der Punktion zog dann naturgemäss auch eine Übereinstim- mung in der Morphologie nach sich. Da lie- eine echte Stamm- form darstellte, fing man an, Modus- und Tempuszeichen auch an die sekundäre Form liene- zu fügen, d. h. letzteres erhielt den Charakter einer echten Stammform (siehe S. 14, 16, 17, 21, 25). Das wepsische verneinende praes. ind. ei le, der finnische Potentialis lienen und der estn. Konditionalis leks, der livische Imp. llg, Ii usw. weisen alle darauf hin, dass das Verbum 4e- einst auch in den ostseefinnischen Sprachen ein vollständiges Paradigma ergeben hat. Der heutige Zustand, also die Verei- nigung mit dem Verbum ole- in einem gemeinsamen Paradigma, ist folglich bloss ein sekundärer. Worauf ist dieser Suppleti- vismus zurückzuführen? G. P e t z (A nyelvbeli kiegészûlésrôl, NyK XXXII 219—29) meint im Zusammenhang mit dem Suppletivismus im Paradigma des ungarischen verbum substantivum lenni ,sein' [dessen Ge- brauch im wesentlichen mit dem obigen Suppletivismus in den ostseefinnischen Sprachen übereinstimmt, zumal es sich auch dort hauptsächlich um die gegenseitige Ergänzung der Stämme val-, vol- ( ~ finn, ole-) und lev-, le- ( ~ f. lie-) handelt] : „Kétség- kivül itt is az az eset forog fönn, hogy bizonyos jelentésbeli mellék- ârnyéklatok jobban hozzäfüzödhettek a lenni-hez, mint a vagyok illeto alakjaihoz. B u d e n z szerint a lenni mozgäst, eredetileg menést jelentett . . . s ma is érezzûk ,fieri'-féle jelentését. Mint- hogy mar most a jövö idöalakkal inkäbb a vaiami felé mozgâs, mint a nyugvâs képzete associalódik, azért érthetô, hogy a leendek, fogok lenni kiszoritotta a 4:valandok alakot." (Vgl. P e t z 1. с. 228.) Diese Anschauung wurde kürzlich auch von Z. J ó - к а у unterstützt (vgl. A kiegészûlés a magyarban, MNyv. XXV 276—77). Wir möchten diese Ansicht jedoch nicht ohne Einwand gelten lassen. Denn es handelt sich ja in erster Linie bloss um die Vermischung zweier selbständiger Paradigmen, und erst dann in zweiter Linie um ein Vordringen bzw. Verlorengehen einzelner Formen der betreffenden Paradigmen. Die Tatsache, dass man z. B. anstatt der finnischen potentialen Form 1. ollen, 2. ollet usw. die in ein ganz anderes Paradigma gehörende Form 1. lie- nen, 2. lienet usw. zu gebrauchen anfing, zwingt gerade zu der Annahme, dass an die Form 1. lienen, 2. lienet usw. d i e s e l b e В XL. 2 Das Verbum *lë- im Ostseefinnischen 31 B e d e u t u n g s n u a n c e g e k n ü p i ' t w o r d e n w a r wie an die Form 1. ollen, 2. ollet usw. Dieses Moment ergab nun den Zustand, dass zum Ausdrücken einer Funktion (z. B. im gegenwärtigen Falle des Potentialis) zwei gleichbedeutende For- men zur Verfügung standen. Diese Phase lässt sich z. B. im Ungarischen gut verfolgen, wo die potentialen Formen l.lennék usw., l . volnék usw. als vollkommen gleichwertig parallel ge- braucht werden (vgl. MNyv. XXV 277 usw.). „Mindenféle nyelv tôrténetének szämtalan példâja azt bizonyitja, hogy a kifejezô eszközök fölösleges bôsége nem maradandó âllapot. Ha ugyan- arra a célra bärmely okból két sÔt esetleg több nyelvi elem (szó, alakvâltozat, szóalak, suffixum, mondatszerkezet stb.) jön létre: csak az egyik marad meg, a mâsik, esetleg a többiek csakhamar elavulnak, hacsak nincsen alkalom funkció-megosz- läsra" (vgl. H о r g e г, A magyar igeragozäs tôrténete 33). Welche von solchen gleichwertigen Formen sich zu behaupten vermag, lässt sich im voraus nicht entscheiden. Der Kürze halber möchte ich hier nur auf die Feststellung von G e n e t z hinweisen, welcher in betreff des Karelischen sagt: „koncess. preteritissä on apuverbillä kaksi muotoa: ollen, ollet, ollov, ollemma, olletta ja lienen, lienet, lienöv 1. lienov, lienemmä, lienettä, joista edellistä enemmin käytetään EK:ssa, jälkimmäistä PK:ssa" (vgl. Ge - n e t z TVKK 220). Öfters angeführte Quellen und ihre Abkürzungen. A li 1 q v. Anteckn. = A h l q v i s t , Α.: Anteckningar i Nord-Tschudiskan. Helsingfors 1859. A n d r e j e ν , Lit. Hrest. = A n d r e j e ν , F. Α.: Literaturnij Hrestomatij vepskijale nacal'nijale skolale. Leningrad 1934. B u d e n z , MUSz = B u d e n z József: Magyar-Ugor osszehasonlitó szótar. Budapest 1873—1881. EGr. = W i e d e m a n n , F. J . : Grammatik der Ehstnischen Sprache. St.-Pé- tersbourg 1875. EKA — Eesti Keele Arhiiv. EKVM = S a a r e s t e , C e d e r b e r g : Valik eesti kirjakeele vanemaid mäles- tisi. A. 1524—1739. Tartu 1925—31. EWb. = W i e d e m a n n , F. J.: Ehstnisch-deutsches Wörterbuch2 . St.-Péters- bourg 1896. Fgr. Füz. = Finnugor Fiizetek. G e n e t z , Kieletär, 4—5 = G e n e t z , Α. : Wepsän pohjoiset etujoukot .1, II. Kieletär 4—5. G ö s e k e n , Manuductio = G ö s e k e n , Henr.: Manuductio ad Linguam Oestho- nicam. 1660. H o r n u n g , Grammatica = H o r n u n g, Joh.: Grammatica Esthonica. Riga 1693. H u p e l , Sprachlehre1 = H u p e l , Wilhelm: Ehstnische Sprachlehre. Riga u. Leipzig 1780. K a i . 2 = K a l e v a l a . (Toinen painos.) Helsingissä 1849. K a n t. = L ö n n r o t , E. : Kanteletar. KKN 1, II = L e s k i n e n , E. : Karjalan kielen näytteitä 1, II. Helsinki 1932— 34. KKO2 = K u j o l a , J. : Karjalan kielen opas. Helsinki 1922. K l e m m MTM = K 1 e m m , Antal : Magyar törteneti mondattan. Budapest 1928. L a t v . L a u s . — Latvala, S.: Lauseopillisia muistiinpanoja Pohjois-Savon murteesta. Helsingissä 1899. L e n s u , Materialy — L e n s u : Materialy po govoram vodi. Leningrad 1930. LGr. = J o h . A n d r e a s S j o g r e n ' s Livische Grammatik nebst Sprach- proben. (Von F. J. Wiedemann.) St.-Pétersbourg 1861. LKN = O j a n s u u , H. — K u j o l a , J. — K a l i m a , J. — K e t t u n e n , L.: Liiüdiläisiä kielennäytteitä. Helsinki 1934. L ö n n r o t , N-Tschud. = L ö n n r o t , E. : Om det Nord-Tschudiska Spràket. Helsingfors 1853. LVHA I, II — K e t t u n e n , Lauri: Lõunavepsa häälik-ajalugu I, II. (E. V. Tartu Ülikooli Toimetused В II—III.) Tartu 1922. MNyv. = Magyar Nyelv. Budapest 1903. NEV I, II = K e 11 u n e n , L.: Näytteitä etelävepsästä I, II. Helsinki 1920, 1925. NVK = K e t t u n e n - P o s t i : Näytteitä vatjan kielestä. Helsinki 1932. В XL. 2 Das Verbum *lê- im Ostseefinnischen 33 NVM = K e t t u n e n , L. ja S i r o , P.: Näyttei tä vepsän murteista. (SUS Toim. LXX.) Helsinki 1935. NyH7 = Szinnyei, József : Magyar nyelvhasonlitâs. Hetedik javitott és bovitett kiadâs. Budapest 1927. NyK == Nyelvtudomânyi Kôzlemények. Budapest 1862 —. Nyr. = Magyar Nyelvör. Budapest 1885. NySz = Magyar Nyelvtôrt.éneti Szotâr 1, II, III. Budapest 1890—93. P a a s . L a u s . = P a a s o n e n , H.: Lauseopillisia havaintoja verbin ja kon- junktionein alalta. [Vähäisiä kirjelmiä VII.] Helsingissä 1889. Piibl.1 = Piibli Raamat. Tallinnas 1739. Ρ o r k k. ID = P o r k k a , V.: Über den ingrischen Dialekt. Helsingfors 1885. • RMP = M ä g i s t e , J.: Rosona murde pääjooned. (E. V. Tartu Ülikooli Toi- metused В VII.) Tartu 1925. S i r . L au s . = S i r e l i u s , U. T.: Lauseopillinen tutkimus Jääsken ja Kirvun kielimurteesta. Helsingissä 1894. SKVR = Suomen Kansan Vanhan Runot. Sprw.2 = S ζ i n n y e i , József: Finnisch-ugrische Sprachwissenschaft. Zweite, verbesserte Auflage. Berlin u. Leipzig 1922. SUS A i к. = Suomalais-ugrilaisen Seuran Aikakauskirja. Helsingfors 1886. SUS To im. = Suomalais-ugrilaisen Seuran Toimituksia. Helsingfors 1890. S z i n n y e i , NyK. = S z i n n y e i : A vepsä nyelv. NyK XVI. ТАК = Gen e t z , Α.: Tutkimus Aunuksen kielestä. (Suomi 11:17.) Helsin- gissä 1885. TVKK = G e n e t z , Α.: Tutkimus Venäjän karjalan kielestä. (Suomi II : 14.) Helsingissä 1880. ULSpr. 1 = K e t t u n e n , L.: Untersuchungen über die livische Sprache I. Tartu 1925. VNGy = Vogul Népkoltési Gyûjtemény I—IV. Budapest 1897. VNpk. = M u n k ä c s i , Bernât : Votjâk Népkôltészeti Hagyomânyok. Budapest 1887. WGr. = A h l q v i s t , Α.: Wotisk Grammatik jemte Spräkprof och Ordför- teckning. (Acta Societ. Socient. Fenn. V.) WSpr. = A r i s t e , P.: Wotische Sprachproben. Tartu 1935. Öfters vorkommende sonstige Abkürzungen. estn. — estnisch. finn. = finnisch. karArch. = karelischer Dialekt in dem Gouvernement Archangel. karlng. = karelischer Dialekt in Ingermanland. karNowg. = karelischer Dialekt in dem Gouvernement Nowgorod. karOlon. = karelischer Dialekt in dem Gouvernement Olonez. karTwer = karelischer Dialekt in dem Gouvernement Twer. livK = kolkenscher Dialekt des Livischen. livO = ostlivisch. livP = pisenscher Dialekt des Livischen. livS = salisscher Dialekt des Livischen. 34 J. GYÖRKE В XL. 2 ΗνΛΥ = westlivisch. lüd. = lüdisch. ostj. = ostjakisch. ung. = ungarisch. wepsM = mittelwepsisch. wepsN = nordwepsisch. wepsS = südwepsisch. wog = wogulisch. wotK = wotischer Dialekt von Kukkosi, wotü = ostwotisch. wotW — westwotisch. JOHANN HEINRICH WILHELM WITSCHEL'I - JA ÔHTUOHVRITE" EESTINDISED GUSTAV SAAR MIT EINEM REFERAT : DIE ESTNISCHEN ÜBERSETZUNGEN DER „MORGEN- UND ABENDOPFER" VON J. H. W. WITSCHEL TARTU 1936 K. Mattieseni trükikoda o.-ü., Tartu 1936. Autori mälestuseks. Viimaks jõuab siin avalikkusse noore varasurnud kirjandusteadlase Gustav Saare magistritöö. Et see on ainus suurem teos, mis kadunul jõudis trüki jaoks valmida enne lõplikku allajäämist hävitavale haigusele, tohiks olla omal kohal siia lisada ka lühike ülevaade tema ruttukatkend eluloost. Tarvitame selleks peamiselt G. Saare enda poolt E. Ü. S. „Veljestö" liikmete elulugude raamatule antud vestetoonilist visandit a-st 1923. „Mina, Jakopi ja Elisabeti poeg Gustav Saar olen sündinud Põltsamaa kihelkonnas. Lustivere valla Pudivere küla Saare talu tagakambris 13. juulil 1901, nagu kõneldakse. — — — Olin lapsena terviselt nõrk, nii et paljud ei uskunud mu ellujäämist. Mu mälestuskangas algab 1905. a. punaste päeva- dega, mis oma suursugususelt olid nagu suur algtäht halli igapäevasuse reas. — — Paremini kui isa ja emaga sobisin poisiga, kes üheksa aastat ühtejärge meil teenis, ehk küll säältki piitsaga tihti tutvustati. Nii möödusid päevad kümnenda eluaastani, millega algas koolipõlv. Varem kodus selgeks õppinud Kampmanni lugemiku esimese osa, ei olnud mul esimesel talvel püüle rehkenduse palju midagi juure omandada. Pääle vallakooli olin kolm aastat Põltsamaa kihelkonnakoolis. Siin elati kooli juures kindla valvuse all, kus valitses teatud määral vene vaim, saavutades haripunkti just tol ajal. Sest tõukeks oli kohalik Александровское Карелсгофское Выше-Начальное Училище, millel polnud midagi ühist endise Aleksandri-kooliga, pääle nime ja viimaselt päritud varanduse. Siit algab mu elu teadlikum järk, siia kuulub mu esimene „ärkamisaeg". Tutvunesin peagu kõigi „Noor-Eesti" ja „Siuru" romantiliste teostega. — — Kihelkonnakoolis tegin ka esimesi katseid värsi alal. Vahepeal asusid vanemad rentnikuna kodu lähedale Kaavere mõisa Arusaare. Külast metsanurka. See oli suur karjamõisa taoline koht, laialiste heina- ja karjamaadega. — — 4 GUSTAV SAAR В XL. з Lõpetanud kihelkonnakooli, olin paar talve eelmainitud kõrgemas algkoolis ja selle evakueerimisel astusin Põltsamaale asutatud reaalgümnaasiumi. Siin andusin suurema hoolega lugemisele ja õpinguile, lõpetades kahel korral kaks klassi ühe talvega. Vaheldumisi tundsin huvi loodusteaduse, ajaloo ja kirjanduse vastu, kuni viimaseil gümnaasiumi aastail päris esimese koha kirjandus, mille tundmises olin teatud määral „autoriteet" õpetaja ning kaasõpilaste silmis. 1919. a. suvel teenisin Viljandi Õpilaste Pataljonis. Olukorra välja- kannatamatus ja vaimusööv ühetaolisus muutsid selle aja kõige mustemaks leheküljeks mu elus; seda täiendasid veel kodused muudatused ja isa surm. Gümnaasiumi viimases klassis olin õpilaste kunstiharrastajate ühingu „llmarise" ajakirja toimetaja. Õpetajaist on jätnud mulle kõige sümpaatsema mulje ning vaimustand mind kirjanduse nautimisele — kuuekümnekahe-aastane hääsüdameline vene kindral N. Okulic-Kasarin ! Keskkooli gümnasiaalharu 1922. a. kevadel lõpetajal oli tee enam-vähem kindel — ülikooli filosoofiateaduskond. Kuigi keelte vastu ma ei ole kunagi huvi tundnud. — —" Juba selle oma curriculum vitae motoks tahaks 21-aastane G. Saar panna Keats'i fraasi: „Here is one whose name is written in the water." Ometi oli ta üks neist, kelle nimi pikema eluea puhul kindlasti poleks jäänd ainult vette kirjutatuks. Tema tagasihoidliku, esmalt ehk isegi talupoisilikult kohmakana paistva välisilme ja heasüdamelise loomuse taga peitus ometi küllalt innukas ja idealistlik vaim, enne kõike otse liigutav armastus kirjanduse vastu. Juba varakult peale ülikooli astumist on ta tihedas kontaktis tolleaegse kirjandus- huvilise Tartu noorusega, juba varsti ilmub temaltki „Uudismaa" 1924. a. kirj andus numb ris unistuslik novellett „Luhas". Peahuviks osutub siiski kirjan- duslooline süvenemine, peaõppeaineiks inglise filoloogia, eesti ning üldine kirjandus, kunstiajalugu. Jätkub aega ka organisatsiooniliseks tegevuseks E. Ü. S. „Veljestö" ja Akadeemilise Kirjandusühingu juhatuses (1926), Üliõpi- laskonna Edustuses (1924), „Üliõpilaslehe" toimetuses sekretärina (1924) jm. Avaldatud väiksemaist uurimusist on mainitavad: Ülevaade Põltsamaa lossi kunstiesemeist (Odamees 1924); põhjalik analüüs „Kuningas Lear'i" eestin- dusest (Looming 1927); samuti tihe „Kunstipärasest tõlkest" (ibid. 1927). Doktoriväitekirjagi aine oli juba valitud: eesti draama areng. Ja ühe semestri (1928. a. sügisel) sai Saar ära olla ka õpetaja: Tapa ühisgümnaasiumis. Kuid nähtavasti juba pärilikult nõrk tervis ei pea vastu sellele inten- siivsele vaimupõlemisele. Juba 1925 rinda saadud tuberkuloosi rünnakud muutuvad järk-järgult ägedamaks, ei aita enam ka hilinend sanatooriumiravi Selis. 5. VI. 1930 vaikib jäädavalt see meie noore kirjandusteaduse üks lootus. Lühike nekroloog Saarele ilmus „Üliõpilaslehes" nr. 10, 1930. Organi- satsioonikaaslaste asetatud mälestustahvel märgib ta hauda Põltsamaa surnuaial. Olgu kirjanduslooliste huviosaliste hulgas püsivamaks mälestusmärgiks kadunule ka käesolev väikeste silumistega avaldatud akadeemiline küpsustöö ! Selle aine on ju küll võrdlemisi vähekuulus, selle metoodiline käsitlus aga tagab talle ometi küllalt tähelepandava koha meie kirjanduslooliste üksikuuri- muste väikesearvulises peres. A. Annist. Valgustusajastu Lääne-Euroopas. Olevik võrsub minevikust, kuid ta on ühtlasi paik, kus kohtuvad minevik, olevik ja tulevik. Me näeme asju või sünd- musi tavaliselt läbi tänapäeva vaateklaasi — elustades ja üle kandes neid minevikust. Selle kaudu saab meile selgeks aja- järgu erinev ilme. „Kõik on moonduv ja kõik lähäb mööda" — paljukorratud, mitmevarjundiline mõttekaja seekordselt Kreutz- waldi teisenduses („Rahunurme lilled" II, lk. 5). Ainult üldinimlik jääb puutumata aegade voolust. Luuletaja trotsi ja armastuse väljendised kostavad läbi sadade põlvede niisama võimsalt ja värskelt kui ta sünnipäevil — nad on südamehääled. On käesolevaski töös püüd leida kõne all oleva aja ja inimeste alateadvuslikke, kuid olemuslikke suhteid ja ühen- deid. Algaksime seepärast a ja järgu üldkarakteristikaga, milles nagu uvertüüris peegelduksid ta päämotiivid. Bergson'i ajaloolise arengu filosoofia seisukohalt on ratsio- nalistlik mõttesuund iidne. Ta on inimesloomu algomadusi, mis nõuab rahuldust, nii tundeile kui mõistusele. Sõnaseletus- likult tähendab see ürgsemalt religiooni toetamist mõistusele, tendentsi usutõdesid mõistusega harmoniseerida. Hiljemini tehtud laiendus usaldab mõistusele elukäsitluse ja maailma- vaate kujundluse kui ka sotsiaalsete suhete korraldamise ning arendamise. Kord on see mõttesuund olnud tugevam, kord nõr- gem. Piirdudes ainult Euroopa mõttemaailmaga näeme mõis- tuse austust väga kontrastselt kreeka sofistikas. Oma õitsengu pälvib aga ratsionalism 18. sajandi vägevas vaimses protsessis, mida tunneme tavaliselt valgustusajastu all. Valgustusajastu — see on suuresti raison1 ile põhjenev individuaalne ja subjektiivne elukäsitusaeg. Vaimuelu arengus osutab see otsemat võrsu- misjoont renessansist — olles selle liikumise areng ja laiendus. Nii on renessansiajal neid mõtteid viljelnud Itaalia rahutu ja tormitsev filosoof Giordano Bruno ja Madalmaadel Erasmus, kellede mõttesuunad juurduvad humanistlikust vabamõtlemi- 6 GUSTAV SAAR В XL. з sest (vt. W. Dilthey — „Weltanschauung und Analyse des Men- schen seit Renaissance und Reformation": Gesammelte Schriften II, 1914, 1k. 74 jj.). Prantslasele omase nobedusega arendab neid mõtteid René Descartes (1596—1650), kellele midagi pole kindlat pääle kaht- luse. Ta mõistuskultus ja epikuurlik elufilosoofia, iroonilise esprit gaulois prisma lõhestatud, kutsusid esile materialismi ja uskumatuse. Descartes'i „Traité des Passions" on ratsio- nalismi ülemlaul. Tõelise moodsa ratsionalismi teaduslik põh- jendaja on John Locke. Kui Descartes'i ratsionalism on em- piiriline, on inglise ratsionalismifilosoofia, Bacon'i ja Locke'i mõjustatud, puhtamalt sensualistlik. Praktiline huvi käib ing- lastel ikka teoreetilise eel. Taip loomuliku, lihtsa ja ligidase vastu — see karakteriseerib inglise valgustusajastut. Neid huvitavad enam igapäevased elunähtused kui sügavaletungiv teoreetiline spekulatsioon. Enam kui Locke ise, on mõjustand mandri, eriti Saksamaa ratsionalistlikku mõtlemist ta õpilased ja kaaslased — deistid Shaftesbury, Toland, Collins ja Tindal. Descartes'i harituna ja Locke'i ning Newton'i seemenda- tuna võrsus valgustusajastu filosoofia Prantsusmaal kõige ägeda- loomulisemaks omal alal. Selle liikumise suurmees on Voltaire oma deistliku religion naturelle1 iga. Ta on palju kaasa aidand kartesiaanliku empiirilise õpetuse langusele ja Newton'i sen- sualistliku ratsionalismi esildumisele Prantsusmaal, kus seda aega üldiselt nimetatakse siècle anglais. V. Klemperer püüab siiski näidata, et inglise mõju prantsuse klassikalisse kirjan- dusse on jäänd väga pinnaliseks ja et selle aja kirjandus on eminentselt prantsuspärane (vt. „Zur französischen Klassik", koguteoses „Vom Geiste neuer Literaturforschung", von J. Wahle und V. Klemperer, 1924). Nagu prantsuse valgustusajastu hilisem mõttesuund on sündind prantsus- ja inglispäraste ideede paaritelust, nii on Saksa valgustusajastu filosoofia arenend nende kahe maa üksi- kute ratsionalistlikkude voolude otsesel kaasabil. Esimesed ratsionalistlikud voolud tungivad Saksamaale Hollandist ja Prantsusmaalt. Kartesianism leiab pinna Lääne-Saksa ülikoo- lides — seda edustavate õpetlaste hulgast on tähtsamad Johann Claudberg ja Johann Christoph Sturm. Gottfried Wilhelm Leib- niz (1646—1716) püüab oma monaadiõpetuses esmakordselt sise- miselt lepitada Descartes'i ja Spinoza filosoofiat. Tema Õpe- В XL.з J.H.W. Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 7 tas, et inimene ei pea mitte maailmast põgenema, vaid ta täi- dab Jumala tahet, kui ta sääl oma mõistuse järgi elab. Leib- nizi moraalimõiste on eudemonistlik ja kogu ta eluvaade üle- valt optimistlik. Leibnizi ideid laiendas ja süstematiseeris ta õpilane Christian Wolff. Ta uskus, et inimene oma terve mõis- tusega võib tõe saavutada, sellepärast nimetabki ta oma filo- soofiat „utiiis et certa — nützlich und gewiß". Kuigi Wolffi filosoofias (oma õitsengu saavutas see 18. sajandi 20.—40. aastail) on suuresti veel dogmaatiline ratsionalism esikohal, pole ta täiesti puutumatu Locke'i mõjust. Sajandi keskpaigu annab end Locke'i sensualism ja Shaftesbury esteetiline humanism Saksamaal teravalt tunda. Päämiselt neile mõjudele põhjeneb saksa populaarfilosoofia. Kuid üldiselt on need aastad siiski otsingu ning ülemineku-aja tunnustega saksa mõttemaailmas. — Kuuendal ja seitsmendal aastakümnel tõusevad esikohale mehed, kes juhatavad saksa rahvuskultuurile uued teed j a sihid — need on Lessing, Winckelmann, Hamann ja Kant. Kanti õpetus on kõigi maade filosoofilise rationalismi õis ja ühtlasi selle ületus. Tugevamad vaimud ei leppind religioo- nis ainuüksi mõistusele apelleerimisega, vaid nõudsid selle kõr- val voli ka tunnetele. Saksa filosoofias saavutas see uus tunde- pärane idealism Hegel'i, Schelling'i, Humboldt'i, Schleiermacher'i ja teiste abil oma õitsengu (vt. W. Dilthey, Schriften, Bd. IV, lk. 52 jj.). Valgustusajastut iseloomustab igal maal eri-ilme: Inglis- maal on esikohal psiihholoogilis-sotsioloogilised, Prantsusmaal loodusteaduslikud ja Saksamaal moralistlik-teoloogilised motii- vid. Üldiselt on aga valgustusajastu filosoofia ligidalt seotud selle ajastu kultuurliikumisega. Väga tugev on teaduse popu- lariseerimise tendents. 18. sajandit on ju nimetatudki „moraal- sete nädalalehtede, salooni, auhinnatööde ja üldkasulikkude biblioteekide aastasajaks". Isegi väljendusvorm on kohandund sellele: teaduse levitamiseks on endiste valjult teaduslikkude asemel tarvitatud kõiki kirjanduslikke vahendeid. Loodustea- duse rahvalikustamisel oli kaugeleulatav mõju. Keemia, füü- sika, geoloogia, botaanika, zooloogia ja astronoomia jõudsa levi- misega tõugati troonilt geo- ja antropotsentrism. Kogu võitlus kristliku spiritualismiga lõppes sensualismi j a materialismi võiduga. Kõikjal on jäänd valgustusajastu suurimaks ideaaliks ini- 8 GUSTAV SAAR B X L . 3 mene ise — "the proper study of mankind is man" (Pope) on selle suur eesmärk, mis kaasa toob murrangu, mida on peetud vähemalt niisama tähtsaks kui üleminekut keskajast uude aega (vt. Fr. Brüggemann'i artikkel „Deutsche Vierteljahrschrift fü r Literaturwissenschaft und Geistesgeschichte" I, 1925). See on loond pinna uueaegse intelligentsi tekkimisele. Loomulikult on aga säärane laialdane kodanikuseisusest hulkade kirjan- dusse tung kaasa toond ka selle esteetilise tasapinna languse. Wilhelm Dilthey'1 on õigus öelda, et varasemale ratsionalistli- kule liikumisele annab erilise tugevuse selle ligidane suhe kõrgema seltskonna elu avaldusvormega (vt. Wilh. Dilthey — „Erlebnis und Dichtung": Gang der neueren europ. Lit.). Neis ringkonnis valitses vaimu peenenduse, vaimukuse, kõnekuse, intrigeerimise lust ja kalduvus — need kõik aga nõudsid äär- miselt peenendatud intellekti. Saksa kirjanduses sai valgustusajastu ideede kandjaks reli- gioos-eetiline tüüp, inglise puritaanliku ringkonna mõjustatuna. Huvitav, et need kodanlikud ringkonnad, ise valgustusajastu ideede kaudu iseteadvusele äratatud, sellesse tüübisse tihti ometi vaenlikult on suhtund. Saksamaal on ilmliku kirjanduse esildumise probleemi arvuliselt püüdnud selgitada Rudolf Jentzsch oma töös „Der deutsch-lateinische Büchermarkt nach den Leipziger Ostermeß- katalogen von 1740, 1770 und 1800 in seiner Gliederung und Wandlung", Leipzig 1912. Ta näitab, et Saksamaal ilmus raa- matuid : vaimulikke (õpetus-, jutlus ja palvusraamatuid) ilukirjanduslikke (neist luuletisi) 1740. a. 144 41 32 1770. a. 124 188 153 1800. a. 149 548 424 ehk protsentuaalselt: 1740 1770 1800 vaimulikke 76,60% 39,75% 21,28 % ilmlikke 23,40% 60,25% 78,72% Ilma kirjandusliku publikuta on säärane tõus võimatu. See publik on vaid valgustusajastu kaudu haridusele jõudnud kodani- kuseisus, kes haaras kirjanduse järgi, mis vastas tema vaimule. Loomulikult ei sündind see murrang järsku, vaid üleminek В XL.з J.H.W. Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 9 vaimulikult kirjanduselt ilukirjandusele sündis astmeti: esmalt konfessionaalselt moraalsele õpetuskirjandusele 1740. aastate ümber j a edasi alles moralistliku ilukirjanduse kaudu puht- ilukirjandusele. Oleme seni vaadelnud valgustusajastut, ta ideid ja nende mõju, päämiselt Saksamaal; puudutame nüüd mõne joonega ka vastavat ilukirjanduse arengut. Opitz'iga juba näib algavat ratsionalismiprintsiip saksa luules (vt. Fr. Gundolf — „Shakespeare und der deutsche Geist", lk. 59 jj.) ; ta sai valitsevaks mitmesuguste varjundite all „Tormi ja tungi" ajastuni. See algab renessansipoeetika mõjul; hiljemini saab tunduvamaks prantsuse klassitsismi teooria. Luuletada tähendas seesuguse ratsionalismi eeskujusid ja reeg- leid tunda. Iseseisev mõtlemine ei tunnistand mingisugust luulet elamuste väljendisena, sest et ta elamusi üldse ei tun- nustand. Hingeline olemus oli ainult mõtte funktsioon. Ei tohtind olla midagi ootamatut, uut, — selleks olid eeskujud, ei tohtind olla mitte midagi mõõtmatut, — selleks olid reeg- lid. „Süütuse puudumine hääs mõttes on ratsionalistliku kir- janduse päätunnus. Luuletamine oli kas vaimu õppe- või tantsu- tund," ütleb Gundolf eeltsiteeritud raamatus. Baroki ülipai- sutatud paatos ja väljendusvahendid on veel esikohal Christian Weise koolidraamades, Christian Reuter'i satiirilistes naljades j a Johann Christian Günther'i lauludes. Barokkajastu luuleta- jale ei ole loodus väärtus omaette, vaid tähtis ainult jumala- riigi seisukohalt. Nii ilus kui ongi loodus, on ta vaid eelmäng paradiisi suurematele iludele. Hiljemini hakati barokk-väljen- disi hülgama. Vormipaisutus oli vaid „Schwulst". Stiili ideaa- liks saab selge ja arukas lihtsus, nagu seda nõudis enne muid Boileau, prantsuse klassika-ajastu kirjanduse seadusteandja, oma töös „Art poétique" (1674. a.). Boileau on vastuolus renessansi ja baroki kunstinõuetega (marinismi, gongorismi ja Hôtel Ram- bouillet' stiiliga). Kõige luule mõõduks asetatakse siin „hää maitse". Ülipaisutatud hilisbarokk annab koha valgustusajastu mõistuspäraselt puhastatud rokokoole. Võrdlusterikkuse ase- mele tuleb enese läbielatud argipäevatõelisus. Prantsuse kõrged õukondlikud rokokoo-allüürid muutuvad Saksamaal kitsapiirdeliseks ja madalaks väikekodaniku kultuu- riks. Gottsched'i, tolle aja esindusliku kirjandusteoreetiku töis ei kajastu Boileau'le omane kriitiline ja hiilgav kartesianismi- 10 GUSTAV SAAR В XL. з vaim, vaid pedantlik-koolmeisterlik Wolff'i skolastika. Gott- sched on kirjanduses Wolffi kooli dogmatismi viimane esindaja. Wolffi ja Gottschedi dogmaatikat nõrgendavad enne kõike inglise ja prantsuse reaalne kogemusmaailm ja elu. Juba 18. sajandi algul tekib uus, enam psühholoogiale põhjenev estee- tika. Ka pietism, mis ilmneb samuti inglaste mõjul paljude kirjanikkude töödes (Geßner, Moser, Zachariae jt.), ja kodanlik kultuur sidusid kirjanduse enam ajavaimuga, religioos-filosoo- filise ja isegi poliitilise eluga. Üldiselt oli see vastuolus aka- deemilise formalismiga. Esikohale tõusevad poeetikas ingla- sed oma psühholoogilise ja esteetilise käsiteluga: Shaftesbury, Addison, hiljemini Hume, Burke jt.; nendega seltsivad prants- lased Diderot, Rousseau ja Helvetius. Psühholoogia saab huvi- esemeks. Empiiriline, sensualistlik ja loodusteaduslik käsitlus- viis tungib mitmelt küljelt esile ja nõuab Wolffi filosoofia ümberkujundamist. Fantaasia- ja kujundlusvõime tõstavad esi kohale Bodmer ja Breitinger. Inglaste mõju kirjanduses osu- tub suureks. Umbes sajandi keskelt hakkab kirjanduse mõju laienema, püüdes elu ligemalt haarata. Ühesõnaga: saksa kir- jandus püüab kunstlikust virtuooslikkusest välja rahva vaimu- elu väljendusele. Seda uut vaimu kajastab 1759. aastal ilmuma hakkav Lessing'i kriitiline organ „Briefe die neueste Literatur betreffend". Kui Klopstock'is on palju nooruslikku, Wieland'is aga vanamehelikku maailmatarkust, siis on Lessing igal sammul täismehelik. „Valgustusajastu on temas saavutand oma sisemise rahu", väidab Emil Ermatinger („Aufriß der deutschen Literatur- geschichte" — „Zeitschrift für Deutschkunde" 1928, Heft 7/8). Sellelt suurte meeste ja suurte ideede taustalt omandab oma tähtsuse ka üks vähem nimi, kes aitas selle aja vaimu- avarust levitada Eestissegi. Witschel. 18. sajandi saksa kirjanduslikus elus omasid vaimulikud suure tähtsuse. Sotsiaalselt kui ka maailmavaateliselt on see enam-vähem homogeenne kiht: antiikkirjandusega tuttav harit- laskond keset talupoeglikku maad. See elu oli sootuks erinev aadli- ja kodanikuelust. 18. sajandi kirjanduslikus elus väära- matu tähtsusega looduse-, haua- ja ööluule saab oma alguse pooltalupoeglikust idüllirikkast vaimulikumajast. Kirikumõis В XL.з J.H.W. Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 11 oli ainuke koht, kus kohtusid inimlikkus ja loodusetunne — modernne idüll. 17. sajandi kleeruse kirjanduslikud huvid piirdusid pea- miselt kirikulauluga. Kuivõrt see suhe valgustusajastul on muutund, võime järeldada juba tolle aja kirjanduslikkude tege- laste päritolust: enamik neist on kas vaimulikud või nende pojad (vt. Schöffler — „Protestantismus und Literatur. Neue Wege zur englischen Literatur des 18. Jahrhunderts" , Leipzig 1922). Päämiselt on see nähtus omane protestantlikule Saksa- ja Inglismaale, mitte aga Prantsusmaale. Teoloogid uurisid ilmlikku kirjandust ja deismifilosoofiat ning loobusid selle mõjul tihti vaimulikust seisusest. Väga huvitava näite jutustab üks pastor, valgustusajastu vanema põlve esindajaid, kuidas Lafon- taine'i lugemine tal Piibli mitmeks nädalaks kõrvale tõrjund („Dinters Leben", 1829, lk. 217). 1740. aastaist pääle on Saksa- maal vaimulikkude kirjandusse kaldumine otse massiline. Üks sääraseid vaimuliku poegi ja ise ka vaimulik on Johann Heinrich Wilhelm Witschel. Pole mingisuguseid andmeid ta isa Gustav Johann Jakob Witscheli meelsuse ja maailmavaate kohta, kuid vist ei eksi me palju, ristides teda ratsionalistiks. Vaevalt võis ta noores arenemiseas (sünd. 1730, surnud 1815), üle elades valgustus- ajastu teravaima ajajärgu, püsida vabana selle mõjust. Ta pojast, omal ajal laialt tuntud rahvakirjanikust, vaikivad ena- mikus ka ta kaas- ja järelaja suuremad kirjanduslood. Näiteks teab K. Goedeke ainult üheksal poolreal loendada ta tööde nimed (K Goedeke, „Grundriß zur Geschichte der deutschen Dichtung", II. Bd., Dresden 1862, lk. 1110). Praegune aeg võib ta elulooga tutvuda päämiselt „Allgemeine Deutsche Biographie" mitte jus t rohkete andmete kaudu, kuna ta loomingut on püüdnud päälis- kaudselt hinnata professor 0. Wetzstein oma vähelevind spe- tsiaaluurimuses „Die religiöse Lyrik der Deutschen im 19. Jahr- hundert" (Neustrelitz 1891, lk. 145, 155 j.). Siit näeme, et Johann Heinrich Wilhelm Witschel on sün- dind endise Nürnbergi maakonna Hersbruck'i ligidases Heufen- feld'i kirikumõisas 9. mail 1769. Heufenfeldis on möödund poisi esimesed viis eluaastat. Isa asus siit 1774. a. Gräfenbergi (Forchheimi lähedusse), kuhu jäigi oma elu lõpuni. 1783. aastal, pääle kodust ettevalmistust, pandi poeg Nürnbergi Lorenzi-kooli. Nürnbergis õiendas Witschel ka oma 12 GUSTAV SAAR В XL.3 abituuriumi. Õpinguil mõjund tasse elavalt Ossiani laulud. 1788.—93. aastani oli Johann Heinrich Wilhelm Altdorfis teo- loogia üliõpilane ning pääle ülikooli lõpetamist ametis Nürn- bergi toomkirikus vaestele jutlustaja abiõpetajana. Kaheksa aastat hiljemini (1801) abiellus Witschel ja valiti isa lähedusse Igensdorfi õpetajaks. Pääle isa surma (1815. a.) sai ta selle asemele Gräfenbergi linnakese õpetajaks ja ümbruskonna praos- tiks ja 1818 Weißenbergi (Sandi ääres) õpetajaks ning Katten- hochstatt'i praostiks. Siin ta surigi 24. aprillil 1847. Oma ametis olnud Witschel lugupeetud pastor, kolleegide poolt valitud usal- dusameteisse ja kaasa töötand mitmesugustel usulistel nõupida- mistel. Kui oma aja inimene olnud ta äge konfessionalismivastane. Kui ratsionalisti karakteriseerib teda juba hiline kirjandus- põllule pöördumine: täies meheeas, mil noorusekired kustuma löövad, sellevastu mõistus arengu tipule jõuab. Nii on ilmund 1796. a. ta esimesed moraliseeriva sisuga luuletised — luule- tajainstinkti ning inspiratsioonita loodud vaimusünnitised, mis ei köida suuremat tähelepanu. Asjata võitleb ta pikas, Karl Suurele pühendatud luuletises „Die Wacht am Rhein" (1797) värsijalgade ja riimidega: ta ei jõua ületada neid ega suuda tõusta üle keskpärasuse. Vähemalt elavama vastuvõtte on leid- nud ta „Pantheon für Damen" ja „Baisora, ein morgenländisches Schauspiel" (mõlemad ilmusid 1799. a. Nürnbergis). Esimene neist kujutab dialooge mütoloogiast husarivormis õpetlase Narcis- suse ja preili Amalie vahel. Kaasaeglased kiitnud selle töö joviaalsust ja vaimukust. Sajandi vahetusel pöördus Witschel moraali-pedagoogili- sele alale. Sellesisulise tulemusena võime märkida teose: „Mora- lische Blätter, Ein Andachtsbuch für Gebildete" (1801. a.), mis erinevate päälkirjadega ilmus mitmes trükis. Raamatu saate- sõnas tähendab autor, et siin võib haritlasile tõde usu üle otse- koheselt, ilma kartuseta avaldada. Ta väljub usu ja looduse ligindamise püüust, nagu seda viljelesid ta eelkäijadki kirjani- kud. Witscheli loosung on: loodus on Jumala tempel, ehk värsi vormiliselt väljendatult: „Meine Wünsche sind bescheiden, Ruhe, Liebe und Natur, Und ein Hingang ohne Leiden Auf der Hoffnung Rosenspur". (Luulelisest „Mein Jahrhundert" , 1798.) В XL. з J.H.W. Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 13 Viimaseid ridu võiks õigusega asetada hiiisema töö „Mor- gen- und Abendopfer in Gesängen" motoks, sest et ta selle teise trüki eessõnas kordab sama mõtet: „Kogu meie usukultus peaks enam loodusele lähendatama, sest loodus ja religioon on kaks raamatut, milledest ikka teine teist seletab." Sellisena on see puhtaimalt kristlik-valgustusaegne usutunnistus, mis lausub : tee õnnele on iga inimese südames, igaüks võib seda suurest looduseraamatust lugeda, tarvis ainult mõistus j a silm sellele juhtida. Palvus- ehk religioossete laulude kogud: „ M o r g e n - u n d A b e n d o p f e r in G e s ä n g e n " ilmusid esimene osa 1803. a. ja teine 1807. a. Pole vahest huvituseta ja tähtsu- seta Witscheli enda kohta iseseisva päätükina raamatu ette asetatud väljavõtted oma aja liikuva ning vabameelse luuletaja Jacob Mnioch'i tööst „Ideen über Gebetsformeln" (1794. a.), kus Rousseau ja Kanti mõtteosalisena püütakse lahendada mõistus- religiooni ja välise jumalateenistuse suhet. Ka Witschel ise on seda küsimust samuti püüdnud lahendada. „Hommiku- ja õhtuohvrites" avalduvale teoloogilisele ratsionalismile on mõnin- gad panteismilõimed sekka kootud. Witscheli religioossed laulud, nagu tänapäeva usulise luule enamik, on mõistuse ja tahte vili. Nad ei ole sündind reli- gioossest elamusest, ekstaasist, müstilisest joobumusest, vaid ainult institutsionaalsest ja kanoniseeritud usust, jäädes seega ka luuleliselt pinnalisteks. Witschel on näindki oma ülesande ja eesmärgi hoopis teisal, nimelt peamiselt eetiliste usutõdede kuulutuses, mille kaudu ta püüdis lugejaid eetilis-moraalselt mõjustada; siin ühtivadki ta vaated Kanti omadega. Witscheli õpetliku laulu tagapõhja kujundavad ideed transtsendentaal- sest paremast maailmast, teleoloogilisest maailmakorrast, seda väljendavast looduse ilust, inimese moraalsest teest oma liht- sale õnnele lihtsas elus. Värsikunstiliselt jagavad Witscheli „Hommiku- ja õhtuohvrid" Gottschedi pärandit: silpelugevat, riimuvat värsiehitust ühetoonilise jambide ja trohheuste tik- tak'iga. Uusi ideid näikse olevat palju kergem omandada kui uut vormi; sisu mõttes on Writschel rohkem oma-aegne, kuna vorm on tal veel täiesti vana. Uus vool algab aga ka uue vormi ja mitte ainult uue sisu valdamisega. Stilistiliselt on neis tuntav Rousseau ja Pope'i pompoossete usuliste hümnide eeskuju, täis ülepingutatud paatost ja retoorikat. Ja sellele vastab ka ta laulumotiivide ahtrus ning ühetaolisus. 14 GUSTAV SAAR В XL. з Kuid ehkki ta laulud käivad lausikmaa teed, ilma mägede ja orgude ohtude ning veetlusteta, on nad lihtrahva keskel siiski leidnud hääd vastuvõttu, nähtavasti nende vagadusele manitseva vaimu, enne kõike aga eluraskustes selge ning rõõmsa ellusuhtumise tõttu. Nii on „Morgen- und Abendopfer" Zschokke „Stunden der Andacht'i" kõrval Saksamaal laialda- selt tuntud rahvaraamat. 1848. aastani elasid „Hommiku- ja õhtuohvrid" üle üksteistkümmend trükki! Kaks laulu sest kogust : „Du bist mein Gott, Herr, wenn ich dich nur habe" ja iilestõusmispüha-laul „Wir glauben an den heiligen Geist" on võetud isegi Gotha lauluraamatusse (1827. a.). Alles Hein- rich Puchta'l (1808—58) on õnnestund oma „Morgen- und Abend- andachten" (1842. a.) kaudu välja tõrjuda Witscheli ratsiona- listliku käsitöö. Praegu esineb „Morgen- und Abendopfer" siiski veel Reclam'i universaalbiblioteegi seerias. Suilam on Witschel oma pääliskaudse elukäsitusega liht- sas, ava- ja rõõmsameelses vähenõudlikkuse ülistuses, nagu see ilmneb näit. viiesalmilises laulus: „Freund, ich bin zufrieden, geh es wie es will ! Unter meinem Dache leb' ich froh und still. Mancher Mensch hat Alles, was sein Herz begehrt. Doch ich kann entbehren, das ist Goldes werth." Seda laulu on lauldud Reinimail veel 1880.—90. aastateni (vt. Fr. Magnus Böhme — „Volkstümliche Lieder der Deutschen im 18. und 19. Jh.", Lpz. 1895). Sellisena seab ta end vastan- diks Schilleri resignatsiooniluulele, millisest tagamõttest aetuna ongi mõistetav ta viimane luuletistekogu : „Etwas zur Aufhei- terung in Versen" (1809. a.). Teeme kokkuvõtteid: Witschel on valgustusajastu kaas- ja järelkäijana ratsionalismi ning romantilise idealismi vahelise aja, seega päämiselt Kanti ideede levitaja tüüp. Ta pole suut- nud küll peagu millegagi täiendada oma aja kirjanduse ja vaimu- elu tundetooni. Luules jäädava väärtuse loomiseks on puudund tal mõistuse kõrval hingehaarav sügavus ja laius. Oma pinna- lisuses ja ahtuses on ta kantud vähem sisemisest vastutus- tundest kui välisest tarviduse- ja moraalinõudest, neist väike- kodanlikest ja merkantilisist juhtmõtteist. Kuid oma rõõmsar elujaatava maailmavaatega aitas ta suuril heitluse aastaküm- neil vabaduse ning uute ideede pettekujude tulvas laias hui- В XL.з J.H.W. Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 15 gas kõrgel hoida enesetunnet ja tuleviku-usku, ja — sellisena on tal teatav ajalooline tähtsus ka Saksas. Peale selle aga on ta olnud tähtsaim valgustusvaimulise usundireformi luulevahendaja ka Eestis. Valgustusajastu Läänemeremail. Umbes 18. sajandi keskelt võime leida esimesi valgustus- ajastu ideede edustajaid ka Baltikumis. Enamikus on nende kandjad Saksamaalt või sääl hariduse omandand. Aga üksi- kud aadlimehed on oma valgustusajastu ideed pärind ka Vene hooviringkondadest, kus esikohal olid prantsuse ratsionalistid. Eriti tähelepandavat laiust ja sügavust omasid valgustusajastu ideed Riias — igatahes enam kui Tartus ja Tallinnas. Riias oli laialt tuntud eriti Berens'ite ring, kuhu kuulusid pääle Johann Christoph Berens'i, kes oli ülikoolihariduse saand Saksa- maal ja pääle selle pikemat aega Pariisis veetnud, Montes- quieii'ga isiklikult tuttav olles, ja keda on nimetatud „Wecker aller Talente in Ostpreußen", tähtsamatena rektor Lindner, mõni aeg ka Herder, Hamann ja raamatukaupmees Hartknoch. Riia on jäändki valgustusajastu keskkohaks ning juhiks Balti- kumis. Maa vaimulikkude hulgas esimeseks valgustusajastu tege- laseks on kahtlematult voltäärlane Daniel Merkel, kes 1741. aastal sai Lehdurgas'e (Loddiger'i) õpetajaks Liivimaal. Ta oli vähemalt teoorias ratsionalist, kuigi tegelikus elus ta vist ei eraldund paljut kaaslasist: talupojad põgenevad ta juurest. See joon on omane veel teistelegi valgustusajastu vaimulikkudele, näiteks Jannau'le Laiusel, kes on pääle valgustusvaimulise tege- vuse tuttav ka orjade-müüjana. Valgustusliikumine arenes aadlikkude ja vaimulikkude rin- ges laiemalt 70. aastaist pääle, kuid alles pääle üheksakümnen- daid aastaid saab ta suurema hoo. Julius Eckardt väidab „Liv- land im achtzehnten Jahrhundert", et juba 18. sajandi keskel olid paljud aadlikud teadlikud talupoegade viletsusest. Suu- rem osa pole siiski suutnud oma kodust, perekonnast ja lähe- maist sugulasist väljapoole midagi näha. Kuigi valgustus- ajastu liikumine jätab peagu täiesti puutumata talupojaseisuse, on ta siiski selle majandusliku olukorra paranduse suhtes pal- jugi saavutand. Üldiselt oli talupoegade olukord Vene valit- 16 GUSTAV SAAR В XL. suse all mitmeti halvenend — isegi veel valgustusajastu idee- dest kantud Katariina II ajal. Mõned Saksamaalt tulnud ja paremate oludega tuttavad pastorid leidsid siia asudes siinsed olud olevat võimatud. Kuigi need üksikud pole suutnud saa- vutada midagi suuremat, on nad siiski kriitiliselt suhtund ümbrusse. Jõuti otsusele, et enne kõike tuleb talupoegadele abiks astuda just materiaalsest küljest. Toonitati, et antud tin- gimusil ja olukorris on kombeline ja intellektuaalne edu või- matu ilma majanduslikuta. Nii pöördusid need vaimulikud enne aadli poole ja kui see palju tagajärgi ei andnud, siis ava- likkusele. Nende tegelaste hulgas puuduvad küll väljapaistvad indiviidid, kuid nad töötavad siiski suure energiaga. Torma-Lohusuu pastor Georg Eisen v. Schwarzenberg on esimesi, kes valgustusajastu ideede seisukohalt nõuab avalikult pärisorjuse kaotamist (a. 1764 Mülleri „Sammlung Russischer Geschichte" IX andes, p. 481—527). Eisen näitab, et just ma- janduslikult on pärisorjus sel kujul, nagu ta esineb Liivimaal, kahjulik nii aadlile kui riigile. Ka oma teoloogilisis töis („Das Chris tenthum nach der gesunden Vernunft und der Bibel", Riga 1777, ja „Das thätige Christenthum in Betrachtungen für Jedermann", Mitau 1777) on Eisen täieline valgustusajastulane. Järgmisteks valgustusajastu ideede kirjanduslikeks aren- dajaiks on Liivimaal Aug. Wilh. Hupel (1737—1819), väga mitmekülgse tegevusega, ja H. Joh. v. Jannau (1753—1821), kelle töödest on tuttavam talupoegade iseloomu kirjeldus ja pärisorjuse ajalugu („Geschichte der Sklaverey und Charakter der Bauern in Lief- und Ehstland" — 1786). Kuigi ta sihib talupoegade olukordade parandamise poole, õigustab ta päris- orjust ja kasustab ise pärisorjade ostmist. Kõigist eelmistest mõjukamalt on talurahva õiguste kaits- jana esinend teatavasti Rousseau ja Voltaire! õpilane Gar l i e b Merke l („Die Letten", 1796). Kuigi taga kiusatud, on tema mõju Liivimaal olnud suur, eriti noorsoos on ta teoseid hoolega loetud. Haridus- ja kultuurtöös on valgustusajastu Läänemeremail mõndagi suutnud saavutada. Nende ideede mõjul on üksikud vaimulikud, nagu praost J. P. von Roth Kanepis, asutanud rah- vale koole, on muretsend kirjandust jne. Vähemalt seaduse järgi pandi sel ajal rahvakoolile alus. Teine küsimus on nende elluviimine, mis on mitmel pool ägedat vastuseismist leidnud. Kui vaimulikkude õhutajat ning juhatajat talupoegade vabas- В XL.з J.H.W. Witschte „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 17 tamises ja hariduse nõudmises tuleb nimetada Liivimaa kindral- superintendenti, ratsionalistlikku dr. Karl Gottlob Sonntag'i (1765—1827). Oma kaugeleulatuvate püüete, väsimatu ja hoolsa kirikliku korraldustöö ja inimesarmastusliku mõtteviisi poolest on ta silmapaistev. Oma maapäeva-jutlusis ja kirjutusis virgu- tab ta tukkujaid ja jagab erksamatele vaimustatud kiitust („Die Kannapähischen Schulen" — Albanus, „Livi. Schulblätter", 1813). Ei tarvitse muidugi kõnelda teistest valgustusajastulastest Eestis, nagu J.H. Rosenplänter'ist ning ta „Beiträgede" ringist. Viimases on Frey ja Masing kuulsa saksa ratsionalisti Salomon Semlerl õpilased, kuna Rosenplänter ja K. J. Peterson on oma hariduse ammutand veel ratsionalistlikust Tartu ülikoolist. On üldtuntud nende ja teiste valgustusajastulaste (nagu Luce, Winck- ler'i ja Holtz'i) osa eesti ilmliku kirjanduse j a ajakirjanduse rajamisel. · Ainult ratsionalistlikule vaimule võlgneb tänu ka 1802. a. uuesti avatud Tartu ülikooli esialgne vabameelsus. Vähemalt selle esimeses rektoris Georg Friedrich Parrot'is, kes Aleksan- der I hää sõber ja ergutaja, leiame ka agara haridus-ja sotsiaal- olude korraldaja ning edendaja. Tema teene on, et ülikool jäi vabaks aadliseisuse keskel valitsevast tagurlusest ning reakt- sioonist ja et aadlikud ülikooli valitsusest eemale suruti. Tema kõrval töötasid Tartu ülikoolis mitmed silmapaistvad ratsiona- listlikud õpetajad, nagu filosoofia professor G. B. Jäsche, kes oli jagusasti kantiaanlane, jt. Isegi teoloogiafakulteedis valitses ratsionalistlik vaim kuni Lieven-Ewers'ini (19. sajandi kahe- kümnendate aastateni). Kuigi valgustusajastu karakter siin on üldiselt teiseloo- muline kui Lääne-Euroopas, kus ta kandjaks oli päämiselt kodanikuseisus, ja ta haripunkt siin palju hiljemalt esildub, on ta siis meilegi kultuurilooliselt võrratu tähtsusega. Kui hili- semal ajal pastoreid j a aadlikke ei olnud enam virgutamas valgustusajastuline inimesearmastus ja nad avalikust kultuur- tööst tagasi tõmbusid, siis astusid meie kultuuri- ja kirjandus- loos esikohale nende ratsionalistide õpetatud arstid, köstrid ja koolmeistrid ja nii on need pastoriteimporditud õpetused ometi tasapisi levind ka rahva laiadesse hulkadesse. Sellel pastorlik-valgustuslikul taustal tuleb vaadelda ja hinnata ka Witscheli eestindisi. 2 18 GUSTAV SAAR В XL. з „Hommiku- ja õhtuohvrite" varasemad eestindised. Õpetlik-moralistlikkude raamatule hulgas on Witscheli „Morgen- und Abendopfer in Gesängen" meie valgustusaegsele pastorkonnale kaunis laialdaselt tuttav. Kahekümnendail aas- tail on seda tervelt neli korda tõlgitud. P. v. Frey on 1816. a. eestindand „Neäri Pühha hommikul ja õhtul, Jesuse palve, Pühhapäva hommikul ja õhtul" Rosenplänter'i „Beiträge'des" pealkirja all „Übersetzungen aus Witschel 's Morgen- und Abend- opfern in Gesängen" (Beiträge V, lk. 144—152). Samal aastal on kellegi poolt anonüümselt tõlgitud „Ue aasta essimenne hommiko" ja „Vanna aasta viimne Öhto" ; 1819. aastal samuti anonüümselt „Lihhavette hommikul" ja 1820. a. „Lihhavette Õhtul" — kõik Minuth'i „Eesti-Ma-Rahva Kalendris ehk Täht- Ramatus". Kui eelmistele lisaks arvata Kreutzwaldi mitmekordsed ja mitmeaegsed „Hommiku- ja õhtuohvrite" tõlked, siis leidub siin hää juhus luulekeele arengu jälgimiseks selle algusaegadel : peagu ühed ja samad tööd nii mitu korda erinevail ajul ja mit- meilt autoreilt. Nende kaudu oleks meil võimalik, kuigi piira- tud alal, jälgida, missugusel määral on tolleaegne eesti keel suutnud võimaldada mõistuspäraseid, ratsionalistlikke väljen- disi. Küll ei saa me neis tõlkeis päämiselt vaadelda keelt kui loova isiku omapära või ajavaimu väljendit, vaid peame enami- kus leppima praktiliste järjestuste ja konkreetse sõna uurin- guga, et siis ainult üksikjuhtudel vihjata keelele kui isiklikule loomingule. Missugused olid alused, milledele tuginesid vanemad „Hom- miku- ja õhtuohvrite" tõlked? Meie kirjanduslikud eeskujud ja traditsioonid olid õige kehvad. Suurimad saavutised olid vaid piiblitõlked — kohmaka, kareda, kuid rahvalikult otse- kohese sõnastusega; ja neile vastavad olid ka laulu-ja mõnede õpetlikkude raamatute väljendusvahendid. Puudusid igasugu- sed võimalused anda kuju vähegi abstraktsemale mõttekangale. Nii ongi Witscheli „Hommiku- ja õhtuohvrite" tõlkeis näiteks riim ja meetrum enam-vähem ühevõrdselt originaali jälgivad, kuid sõnade vastavuses esineb palju konarusi. Loomulikult ei saa siin kõnelda eelmiste kõlarikkusest, ainega ühtekasvusest — seda pole originaalilgi —, vaid see on pigemini sisu päälis- nähtus. Vorm ja sisu on neile kaks vastamisi seisvat eri В XL.з J.H.W. Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 19 asja. Värsivorm on siin ainult meetriline jaotus, külge sün- dind rütmita. Sundimatut, vaba voolu ei leidu üldse, vaid see keerleb takistuste ja karide ümber. Peter v. Frey, baltlasena eesti keele üsna hea tundja ja peagu ainuke oma aja luulekunsti teoreetik, riimi- ja prosoodiareeglite tähisteleja, on oma eestindistes siiski sunnitud kalduma eba- täpsele sõnalisele väljendusele. Kuivõrt see oleneb mingisugu- sest ajajärgu tõlkeprintsiibist või meetodist, on küsitav. Saksa- maal oli ammu läbi löönd täpse sõnalise tõlke mõiste ja nõue (vt. W. Fränzel — „Geschichte des Übersetzens im 18. Jahr- hundert", Leipzig 1913). Iseloomulik on Frey kalduvus asen- dada tõlkes abstraktne substantiivverb adjektiivi, adverbi või kaudse kirjeldusega; nii tõlgib ta Schöpfung — ,lodud' laulus „Neäri Piihha hommikul", Ewigkeit — ,ei ial otsa sa' — samas laulus; pühapäeva õhtulaulus Freundlicher, in deiner Herrlich- keit (Morgen- und Abendopfer, lk. 3) — ,Ja so auu rigis armoga'; Seligkeit — ,vagast' ; Eigenthum — ,palgaks' ; Natur — Jonud'. Selle põhjuseks pole mitte soov teha asja konkreetsemaks, liht- rahvale arusaadavamaks, vaid lihtsalt vastavate terminite puu- dus või nende mittetundmine. Mõnest motiivist pole muud järele jäänd kui mõtte s i su ! Puuduvad vasted isegi säärastele sõnadele nagu Wesen, Zögling, Herrlichkeit, Andacht, Freund- licher, Vollendung j t . Kuidas selle läbi on paelutud sõnalisse kitsikusse, võime kujutella. Kindlasti on see üheks tõuketegu- riks jälgida piibelliku sõnastuse traditsiooni. Toome näiteks mõned võrdlemisi õnnestund sellestiililised read pühapäeva- hommiku palvest, mida peab Kampmann oma kirjandusloos (I, lk. 249, 1912) Kreutzwaldi omadega väärseteks : Unter Dank und unter Freuden- Rõõmsast nuttes tännab sind thränen mo südda, Sey mein Herz zum Opfer dir Et ka minna sinno heldust gebracht, näind, Voll Ergebung, wenn die Hand Alla heitlik tahhan minna vom Himmel kanda, Mir den dunklen Kelch der Kui mo peäl so kässi raskeks Leiden beut, Voll Vertrauen, daß am Ziel Ikka lotes, kui mo teekond lõp- der Reise peb 9* 20 GUSTAV SAAR Deine Sonne meine Nacht zer- Et mo ö so päevast selgeks streut. lääb. (Morgen-u. Abendopfer, lk. 169.) (Beiträge V, lk. 144.) Ehk siis umbes samalaadne väga vabalt tõlgitud koht piihapäeva-õhtu palvusest: Ach! das Leben eilt so schnell Oh kui nobbest lennabello ärra, von hinnen, Schnell und täuschend, wie ein Vägga nobbest! ni kui lin- Mondenblick, noke ! Und die Jahre, die entschlaf- Aastad, terved ärrakaddund neu Jahre, aastad Bringt kein Wunsch aus ihrer Ei need ennam pöra meitele. Gruft zurück. (Morgen- u. Abendopfer, lk. 7.) (Beiträge V, lk. 152.) Kõikjal pole suutnud Frey säärasest piibelliku sõnastus- viisiga läbiimbund stiilist kinni hoida ning selle tõttu läheb värss astmekaupa edasi: puudub ühtlaselt kandev vool, ja nii võib niisama hästi päri kui vastu vett liikuda. WTitschelil on ses suhtes ühtlasemalt arendatud pompoosne ning paatoslik mõttekangas. Ehkki Frey on tuntud luulereeglite asetaja, ei pea ta ise küllaldase täpsusega neist kinni, vaid riimib „ussoga" ja „lahuta" (Jesuse palve) või lubab mõttesegasusi ja viljeleb liig- selt partikleid ning interpunktsiooni. Samal aastal (1816) ilmusid tundmatult tõlkijalt „Hom- miku- ja õhtuohvritest" Minuth'i „Eesti-Ma-Rahva Kalendris", „Ue aasta esimenne Hommiko" ja „Vana aasta viimne Öhto", mis on tehtud Witscheli „Morgen- und Abendopfer'i" 1809. aasta väljaande järgi. Arvestades nende sõnastuse ja stiili ladusust, mis eelistavad hääd kirjanduslikku maitset, võib neid omistada kas Tallinna toomkooli ülemõpetaja R. Joh. Winckler'ile või Keila õp. 0. R. v. Holtz'ile. Anonüümne tõlkija tarvitab Frey'ga ühis- tel põhjustel konkreetset väljendist, kuigi ta sõnavara on mõ- neski asjas avaram. Nii tunneb ta sõnu, milliseid Frey tõlkes ei esine, nagu: ollemine (Wesen); kadduvus (Vergänglichkeit); valvatab (schützt); ärrakummisend (ausgetönt), samuti mõnin- gaid õnnestund sõnaühendeid: „Vode-täie aja jooksus" (In dem fluthenvollen Strom der Zeit); unter Freudenthränen — В XL. 3 J. H. W. Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 21 „römo nuttes". Nende kõrval esineb ka paar viperust: „Ö vait istub valitseja tokis" (pro troonil) ja „Hirmo aiab surma-lippo tivas" (Schaurig weht die schwarze Todesfabne). Frey ja ano- nüümuse päämine erinevus on vaid sõnajärjestuses. Anonüü- miisel on kergesti-veerev rütm, loomuliku ja sundimatu lau- sega; lause ühenduses valitseb enam sisemine kooskõla, pää- miselt kontaktiseadus, kuna Frey armastab enam indogermaani rahvastele omast verbi asetamist lause lõppu. Kõrvutame näiteks paar salmi Frey ja anonüümuse tõlkest (Frey esimesena) : Oh, mis on kül se, kes põrmust Mis on põrmust sündind inni- sündind, menne, Lapsest sadik kadduv innime, Kedda kadduvus siin kasvatab, Et sa hoides mõtled temraa Et ni vode-täie aia jooksus peäle, Künni ellab ja ta surmaske? Sinno heldus teda valvatab? Et ni mitme hädda kange tor- Et ei tuhhat kivvi vahhel rikku mis Temma ellolaev ei hukka sa; Temma laevakest ö pimmedus, Et ta lotes türib, künni tulleb Ja ta senna saddamasse aiaks, Kuhho tedda nõuad armoga? — Kuhho juhhatab So öppetus. (Uue aasta hommikupalvusest.) Kahtlematult on Minuthi kalendris 1819. ja 1820. aastal esinevad eestindised ühelt ja samalt autorilt. Arvatavasti ei ole see aga 1816. a. kalendri anonüümus. Tõlkija on siin auto- rist palju suurema agarusega toonitand · luuletistes päämiselt nende õpetlikkust; kõik vahendid peavad seda teenima ja alles hiljemini mõtte kaunistusena esinema. Võtame näitena mõned read „Lihhavette Õhtust" 1820. aasta Kalendris. Wie der Abendstern am Fich- Nenda, kuida täisku annab val- tenwalde, get Wie der Vollmond durch die Ösel ärraeksind käiale, Wolken bricht; So erscheint ein Strahl aus Nenda meie vaese pimme hingel bessern Welten Und gewährt der dunklen Seele Jesus on se valgus ja se te. Licht. Joan. Ew. 14, 56. 22 В XL. з Või: Wie einst Moses von dem To- Mosest pandi omma surno mä desberge peält In das Land der goldnen Frei- Iisraeli raiad näggema (5. Mos. heit sah, 14, 1—4) So ersteigt der Mensch den Nenda vaggad igga haua kün- Grabeshügel, kast Und die Zukunft liegt ihm Rahho sisse võivad vadata freundlich nah. (1. Kor. 15, 42—44). Tõlkija on oma pastorlikus vagaduses täiendand tõlget märkustega vastava mõtte esinemisest Piiblis. Säärase kirik- liku sõnastise, segava koormatise kõrvaleheite ja võrdlemisi korraliku keeletunde kaudu on saavutatud teatud mõtteselgus. Luuleväärtuselt on need tõlked aga alamad Frey omadest. Üldiselt võime jälgida kõigi nende kolme autori poolt esi- tatud tõlkeis mõningaid ühiseid jooni. Kõigil on ühesugune kalduvus konkreetsemale sõnastusele, abstraktsemate väljendite puudusel, kuigi, paelutud sõnalisest kitsikusest, üks suuremal, teine vähemal mõõdul on läbi viinud grammatilise järjekind- luse; samuti on järjekindlalt jälgitud originaali värsimõõtu ja enamasti ka riimi. Enam-vähem üldine on kirikliku mõtte ja sõnastuse harrastus ; kõige vabam sellest on 1816. aasta tõlke anonüümus, kelle keel on ladus, selge ja sõnarikas, — tarvitab sõnu isegi arstiteaduslikust leksikonist: „sinno aastad ülles- leikamatta" (Uue aasta hommikul); ühetasase sõnade vooluga omab ta lause kindla meheliku karakteri, kuna Frey partiklite- rohke lause annab vedela, painduva mulje. Sõna häälikukõlade isikupärasuse areng on kõigil algastmel. Oma loomult on tõlge praktilise väärtusega, väljub ma- janduslikust jõu kokkuhoiu motiivist ning ta põhjuseks asetab Karl Vossler keele-ühiskonna enesehoiu tunde (vt. K. Vossler, „Geist und Kultur in der Sprache", München 1925. Sprach- gemeinschaft als Gesinnungsgemeinschaft). Hää kirjanduslik tõlge pole mitte absoluutne mõiste. Igal ajajärgul on tal oma ideaal, milles kajastub ta esteetika ja maailmavaade. Asja suu- res kaares jälgides võime igal pool eristada kahesugust tõlget. Kui jälgitakse tõlkes esijoones originaali ilma igasuguse kavat- suseta enese loovat vaimu lisada, siis on täiesti ükskõik, mida tõlkida. Alles siis, kui tõlkijas ärkab kaastöö-tahe ning jõu- В XL.:ì J . H . W . Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 23 takse tundmisele, et muutmata pole üldse võimalik edasi anda originaali kõiki väärtusi, vaid tuntakse, et iga kunstipärane väljendis on muljete esteetiline süntees ja nagu intuitsioongi puhtamalt isikupärane ning kordumatu. Alles siis, kui tõl- kija, veendund tõlke võimatuses absoluutses mõttes, näeb tõl- kes samuti kunsti ja sellest juhituna asetab esikohale püüde eneseväljendusele kuju anda, töö välisvorm täieliselt seostada sisemisega, teiste sõnadega — kui ta tõlgib kriitilis-lüüriliselt, — alles siis on saavutatud tõlkekunsti ideaal. Säärasel juhul ei astu üks töö teise asemele, vaid kõrvale. Kas see on prak- tiliselt teostatav või mitte, teoreetiliselt on ta seda siiski. Kõik eelkäsiteldud tõlkijad on väljund esimesest printsii- bist: nad on võtnud tõlget käsitööna, nagu seda soovitab Opitz („Deutsche Poeterey" I, 4b). Kreutzwaldi „Rahunurme lillede" saamiskäik. Eelmised autorid on ainult mööda minnes peatund Witscheli juures. Kes sinna ikka jälle tagasi pöördub, on Friedrich Rein- hold Kreutzwald. Ta katsetab Witscheli „Morgen- und Abend- opfer'iga" juba „Sippelga" esimese ande päevil 1841, see katse kordub kakskümmend aastat hiljemini (1861. a.) „Sippelga" II andes ja puhkeb täielikult „Rahunurme lillede" kaudu 1870./74. a. Viimaste kaasnähtustena tuleb märkida „Käsulise kalendri" kuusalmikuid 1870., 71., 73. j a 74. aastal. Imestame esmalt, kuidas Kreutzwald, individualistlik-vaba- meelse vaate, isikulise suursugususe ja valgustusajastu läbi teritatud romantik, kellesse juba noorena juurdund vimm ning isekus oli teritand sarkasmi ja trotsi dogmade ja eelarvamuste vastu, nii kaua on suutnud kiinduda ühte pastorisse — Witsche- lisse, kes oma optimismiga sarnaneb Panglossiga, kuna Kreutz- wald jagab Candide'i kahtlust. Nende olemus ja usutunnistus näivad meile kaugemalt vaadatuna sootuks erinevad : Witschel on sentimentaalne, valab suuri pisaraid 85-aastase isa surma puhul (vt. märkmed „Morgen- und Abendopfer'i" 6. trüki eessõnas 1815. a.), kuna Kreutzwald palju vanemana täis revolutsioonilist paatost hüüab : „Oh häda neil', kes vaimutuult ei märka, Kui tema läbi ilma hakkab puhuma! 24 GUSTAV SAAR B X L . 3 N'ad on kui puu, kes varemalt ei ärka, Kui muld ta juurtelt läinud laentega, Et võsukest sealt iilesse ei tärka, Kust juurtel kindlust võinud kasvada. Kui haljas mets, — on närtsind tema lehed: Nii närts'vad vaimu-tuule vastamehed". (Rahunurme lilled I, sissejuhatus.) Veel raugana, täis klassitsistlikku luuletaja uhkust, on ta tihanud tunnistada: „Mu laul! Sa luige, kelle pehmed tiivad Meid üles kandvad pilve piirteni" („Lembitu"). Ometi on Kreutzwald oma olemuselt siiski ka kristlane, kuigi ratsionalistina mõningate dogmade vastasena, temagi rahvaraamatuis kajastub teodiike usk ja ta vanaduspäevade usualus oli kristlik-humanistlik vennaarmastus kõigi vastu, „olgu nende nahavärv kollane, must, tõmmu ehk vasekarv" (Rahunurme lilled I, lk. 5). Nii ei võind olla ületatamatuid raskusi maailmavaate erinevuses. Eriti tähtsana aga peame siin arvestama tolle aja kirjanduslikku olukorda, mida iseloo- mustab Kreutzwald kirjas dr. Bertram'ile (aastal 1864): „Shake- speare ei sobi eestlastele — võib-olla saja aasta pärast. Minu arvamise järgi peab kirjanik lugejaid — nagu pääsukesed poe- gadega teevad — lendamises niikaua harjutama, kuni õpivad lendama." Nii siis — p a r e m a j a v ä ä r t u s l i k u m a j a o k s p u u d u s l u g e j a s k o n d , j a k õ i g e p e a l t p i d i töö r a h v a s t õ p e t a m a n i n g j u h a t a m a . Et seejuures tunti Witschelit kui ratsionalisti ja ortodokslikkude pappide ägedat vaenlast, oma vas- taste silmis otsekui „paganat" — nagu Kreutzwald mitmel korral tähendab —·, kelle laulud on panteistlik-kristliku sisuga looduse- kirjeldised, kallakuga idealismi ja pisut romantikasse, siis oli põhjusi tõlkimiseks küllaldaselt. Siinjuures ei tohi ka unustada, et Witschel'it tunti ja hinnati õige laialdaselt nähtavasti ka mujal balti haritlaskonnas. Kreutzwald avaldas mõned palvused juba „Sippelga" I andes. Millal asus ta aga täielikult Witscheli „Morgen- und Abend- opfer'i" eestindusele? Vahest täpsama vastuse annavad sellele küsimusele Kreutzwaldi kirjad Koidulale ja dr. Bertramile ning „Käsulise kalendri" kuusalmikud. Pärast Koidula Võrru-sõitu 1868. a. suvel ja selle skan- daalset lõppu tunneb Kreutzwald end eriliselt masendatuna. В XL.з J.H.W. Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 25 Toeta rusub ta õlul vanaduse- ja haigusekoorem, mille all ta on aastaga kümneid vananend; ta mõtted liiguvad surmaküsi- muste ümber (vt. Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus I, lk. 315 ja 337). Ja seejuures tundub surm talle juba ainult r a h u andjana: „Vanale eelarvamusteta inimesele ei ole surmas ega surnuaias midagi kohutavat; näen neis ainult õnnelikku rahu vintsutava elu järele." Samast meeleolust on kantud ka pääl- kiri „Rahunurme lilled". Sääraste aegade ja meeleolude ristteel Kreutzwald nähtavasti leidiski tröösti ning karastust Witscheli optimismist. Et selline aeg isikliku loomingu soodustamiseks ei sobind, siis on ta selle kasutand tõlkimiseks. — Muidugi on see ainult oletus, mis ei luba tõlkimisaega ligemalt dateerida. Pääle katkend kirjavahetuslõngade uuestisõlmingut Koi- dulaga teatab 1869. aasta oktoobris Kreutzwald, et tal „Hom- miku- ja õhtuohvrid" on valmis ja et ta need Tallinna konsis- tooriumile saatnud. Aga sääl pole neid avaldada lubatud, sest raamatus esinevat kohti, mis pole kokkukõlas piibli ja luteri koguduse sümboolikaraamatutega (vt. kirjad 1. ja 20. oktoobrist 1869). Enne konsistooriumile saatmist on ta nad läbi vaadata lasknud dr. Bertramil, nagu näha samaaegsetest kirjadest vii- masele. Konsistooriumi otsusega rahuldamatu Kreutzwald on saatnud käsikirja Peterburi ülemtsensorile, kust ta edasi rän- das Riiga. Riiast ongi siis ilmumisluba välja antud 14. nov. 1870. a. Prof. Eisen arvab, et tsensor Suigusaar loasaamist on soodustand, sest raamat ilmus ilmlikuna ja ilma vaimuliku tsensuurita. Enne selle ilmliku loa nõutamist on Kreutzwald muutnud ka raamatu nime, loobudes „Hommiku- ja õhtuohvri- test" „Rahunurme lillede" kasuks. „Rahunurme lillede" esi- mene jagu ilmus 1871. a. H. Laakmann'i juures Tartus. Teine jagu on tsensori poolt lubatud 7. oktoobril 1874. a. Riias. Et esimesel jaol leidus vähe ostjaid, siis pole Laakmann teist jagu enam enese kirjastada võtnud, vaid see on trükitud W. Glä- ser'i juures 1875. a., ilmus teadmatuil põhjusil aga alles 1880. aastal Schnakenburgi kulul Tartus. Teise jao tõlkimisaja kohta ei saa me kirjavahetusest mingisuguseid teateid. Lehitsedes ja võrreldes Kreutzwaldi „Käsulise kalendri" kuusalmikuid on õnnestund leida 1870., 71., 73. ja 74. aasta salmikute enamikule algupära Witscheli „Hommiku- ja õhtu- ohvreis". Siit näeme, et aastail 1869—70, mil Kreutzwald tege- les „Rahunurme lillede" esimese osaga, on ta ka oma vastava 26 GUSTAV SAAR В XL. a kalendri kuusalmikud (uue aasta kalender ilmub vana aasta lõpul) säält ammutanud. Siis on Witschel kõrvale jäänud : 1872. a. „Käsulise Kalendri" salmikud on täiesti eriainelised ja -stiililised. 1873. ja 74. aasta salmikesed laenatakse aga jälle Witschelilt ja seekord esinevad need ühtlasi „Rahunurme lil- lede" teises jaos. Et nad ka viimaksmainitud kohas esinevad peagu endisel kujul (pääle mõne üksiku selgusepüüdest tingi- tud muutuse), siis võime ehk arvata, et ka kogu „Rahunurme lillede" teine osa on eestindatud 1872. ja 73. aasta kestel. Meile tundub vahest imelikuna, et Kreutzwald võõra töö on oma nime all avaldand. Arvestada tuleb aga siin ühest küljest meie selleaegseid kirjanduskultuurilisi olusid, mis olid niivõrt lapsekingis, et seesugune tegevus oli tavaline. Ja tei- seks, otseselt algupärandeiks pole Kreutzwald neid nimetandki ! Kirjades dr. Bertramile mainib Kreutzwald mitu korda õige autori nime. Samuti juhib ta esimese jao eessõnas tähele- panu sellele, et „Lilled" on importkaup: „Et need laulud meie maal ei ole idanenud, vaid kui võõrsilt toodud taimed Eesti põllule istutati, ja. nii pikalt kui võimalik pakule painutati ; siiski ei võinud nad keele poolest nii siledaks saada, kui me soovik- sime ; sellepärast palume lugejaid: hääd tahtmist nõdra töö asemele panna, aga annet ise nii lahkelt vastu võtta, kui seda talle pakutakse." Pääle mainitu näeme siit, et Kreutzwaldile endale laulude väljenduslik külg tuska on teind. Esimene avalik „R. lillede" õige algupära tähistlus leidub Johann Kunder'ilt 1883. aastal „Die Heimath'i" üheksanda numbri (5. III 1883. a. lk. 71) artiklis „Estnische Lyriker". „Rahunurme lillede" tõlke keel. Võrreldes vanemate tõlkijate eestindisi Kreutzwaldi saa- vutistega leiame sääl suuri erinevusi. Kreutzwaldi keel osu- tab tugevaid individuaalseid jooni. Kui kellelgi meie vanemal kirjanikul on täiesti omapärane keelefüsiognoomia, siis on see kahtlematult Kreutzwaldil. Isegi ta .sõnafoneetilised erinevu- sed on suuremad, kui seda on harjutud märkama. Ka ta sõna- jär jestus on palju mitmekesisem kui ta eel- ja kaasaegseil. Mis aga Kreutzwaldi sõnastusele erilise väärtuse annab, on ta kee- leline kokkuhoid, sõnavara rikastus abstraktsete mõistete isi- kulise loomingu kaudu: sellest tema tolle aja kohta tihe ja В XL.;ì J . H . W . Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 27 kompaktne stiil, kuigi see meie ajale tundub nii kohmakas ja isegi veider. Võrdleme vaid sõnarikkuselt Witscheli varasemaid eestin- dajaid Kreutzwaldiga. Me saame ainult mõnede palvuste võrd- luse kaudu järgmised tulemusread (esimesena Witscheli, tei- sena varasemate autorite ja viimasena Kreutzwaldi sõnad): Ver- wesung — põrm — mädandus; Schöpfung —lodud — loomus; Wesen — ollemine — oledus ja ollus; Ewigkeit — ei ial otsa sa — igavdus; Zögling, —, kasvandik; Natur — lonud — loo- mus; offenbaren — andis tunda — ilmutanud; Herrlichkeit, —, härrandus ; Tugend — õigus — voorus ; Wahrheit — tõde — tõsidus; Geistesreich — taeva sees — vaimu-riik; umschlin- gen — võrguks — paelutama; Andacht, —, palves; Freundli- cher, —, lahkelik; Wechsel — m u t u b — moondus ; Seligkeit — vagast — vagadus; Eigenthum — p a l g a k s — omadus; Vollen- dung, — , valmistus; Vergänglichkeit — kadduvus 1) — kaduv- aja; alten — vanaks saab — vanandab. Näeme nendeski näidetes küllalt kujukalt, missuguse edu- sammu on Kreutzwaldi keel teinud ja millel põhjeneb ta väl- jenduse sõnaline kokkuhoid. Kahjuks aga puudub Kreutzwal- dil vastav keeleline eelharidus, ja see annab end tunda sõna- loomingu ühekülgsuses. Teiselt poolt on teda mõjustand saksa keel, nii et ta paljud neologismid on hilisemal ajal hüljatud. Üldiselt võime märgata Kreutzwaldi sõnatarvituses (nagu ka Frevl ja anonüümustel) kahepoolset tungi: üks võitleb rahva- omase ja teine õpetatud inspiratsioonide eest. Ja nii näib ta sõnastuseski segunevat rahvaomane ja saksa õpetatud fraseo- loogia. Tihtigi lõikab keeleline viletsus tiivad; sageli kuumalt tuntud motiiv on leidnud konarliku ja virila väljendise. See 011 Kreutzwaldi stiili üldine traagika. Puudus kindel alus loo- minguks, pidi algama rahvusliku hariduse ääremailt, harva jõudmata keskusse. See on sootuks erinev kultuurmaadest, kus revolutsionäärgi mitmeti tugines eelkäijate õlgadele. Kreutzwald näib isegi tundvat seda oma keele rusuvat kaksiklust: ümber voogas meeleliste muljete küllane rahvakeel, tema töödes vajaliste vaimsemate mõistete jaoks oli tarvitada ainult algeline haritlaskeel. Suursugustatud impordi, isikliku 1) See on peagu ainuke abstraktne sõna vanemais tõlkeis ; imelikul kombel ei esine see sõna „Rahunurme lilledes". 28 GUSTAV SAAR В XL. з hoolsuse ja karakteri kaudu kaldub see temal nominaalsesse sõnas- tusse. Ja nii kõnealuseski töös, substantiivstiili parimas näites, kõigub Kreutzwald kahevahel. Originaali täpsalt jälgides loob ta vastavaile mõisteile uussõnu, vabamale väljendusele kaldudes taotleb aga verbaalsõnastust ning ligineb rahvakeelele. Tihtigi kannatab sõnastus selle all, sest tavaliselt mõjuvad verbaal- sed väljendised konkreetsemaina kui abstrakt-substantiivid, samuti varemtuntud sõnad selgemaina kui uusmoodustised. Kreutzwald ise on sellest teadlik (vt. „Rahunurme lilled" I, ees- sõna). Ladususe mõttes jääb Kreutzwald tihti varasemaist eestindajaist ja eestindistest maha. Rahvakeelest võõrdumine ja nominaalstiili jälgimine on vanaski eas märgatav. Nii on Kreutzwald oma varasemad tõlked ümber töötanud kogus avaldamiseks ja vahed nendes on silmanähtavad. Arenenud on tõlke täpsuse ja ühtlasi abstraktsuse püüd, samuti grammatika mitmekülgsem tarvitamine ning sõnajärjestus, loobumisega väheütlevaist partikleist. Võrdleme näit. Prey, Kreutzwaldi „Sippelga" I ande ja „Rahunurme lillede" I jao tõlkeid (aastaist 1816, 1811 ja 1869), võttes mõned värsid kevadetsükli piihapäeva- hommiku palvusest: Witschelil on teine värss : „Den des Seraphs goldne Harfe preist", Prey ' l : „Kedda kidab taeva väe heäl", Kreutzwaldil „Sippelgas": „Keda ingli kannel auustab", „Rahu- nurme lilledes": „Keerub tõstab kuldse kandliga". 6. ja 7. värss Witschelil: „Den die Andacht Gott und Vater nennt, | Den die tiefste Weisheit nicht ergründet", Frey'l : „Kedda usklik Issaks nimmetab j Kedda keigetargem veel ei tunne", „Sippelgas" I : „Keda palve kutsub Jummalaks | Keda ükski tarkus ei või ärramoista", „Rahunurme lilled" I: „Süda palves kutsub Juma- laks, I Keda sügav tarkus ei või mõista". Ja viimaks 12. värss : „Freundlicher, in deiner Herrlichkeit"; Frey tõlgib selle: „Ja so auu rigis armoga!", „Sippelgas" I : „Eide Issa, taeva auu sees", „Rahunurme lilled" I: „Lahkelik, So herranduse väes". Näeme: enamikus on kadund lausetäited ees ja tagasõnade näol, on paranend värsivormilised vead, sõnastus on täpsam ja nüansirikkam. Kas värsid on seejuures arusaadavamaks ja ladu- samaks muutund, on kaheldav. Peab siiski meeles pidama: ainult tugevad iseloomud armastavad ja suudavad läbi viia uuendusi! Jälgides „Sippelga" ja „Rahunurme lillede" erinevusi näeme selgelt Kreutzwaldi sõnalise kujundusvõime tugevat tõusu abstraktsuste suunas veel vanas eas. В XL.з J.H.W. Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 29 „Rahunurme lillede" teised silmapaistvamad erinevused on võrreldes „Sippelga" l a n d e g a : „Sippelgas" lk. 48. „Rahunurme lilled" I. 4. värss : „Meie õn on vagga Minul õnnis olgu vagadus tunnistus!" (Rl. I, p. 11). (Tarvitatud „Rahunurme lillede" I jao originaalis esineva mitmuse asemel ainsust, mis mõjub näilisemalt.) 18. värss : Juhhata meid hea Taluta neid tõsiduse teel (Rl. I, järjele lk. 12). 22. v.: Sinno tõsiduse-templisse. Tõsiduse piihandusesse (lk. 12). 27. v. : ma on varjo kattes — maa on varjatud. 29. v. : Kelle silmad jõudnud Kes võib sügav kaugusest siin ärra nähha näha (Rl. I, lk. 13). Alles viimaseil aastakümneil on hakatud laialdasemalt vil- jelema adjektiivest ja nimisõnust koosnevaid liitsõnu ja võrd- lusi, nagu seda on näit. Kreutzwaldi „sügav-kaugusest". Kus So Lomus ja kõik täius Kusse loomusel ja ruumil lõpe lõppeb (31. v.) (lk. 13). „Sippelgas" I, lk. 49 : Otsata on Sinno riik ja lomad Otsata on Sinu loom'de riigid (Rl. I, lk. 13). Vata! maa-pind kosutab kõik Loomus' rüpe kosotab kõik iddud, idud Valmiskombe temma järgil käib Künni valmistus ta jälgil käib ; Eriti viimasest näitest märkame, et Kreutzwald ei püüa mitte üksi tõlketäpsale abstraktsusele, vaid ka selgusele. Ime- likult esineb varasemas tõlkes „kosutab", aga „Rahunurme lil- ledes" samal kohal „kosotab" ; samuti leiame „Sippelga" I andes : „armastades", „Rahunurme lillede" vastavatel kohtadel aga .„armastates" —, asjaolu, mis osutab õigekeelsuse vankuvust. Samuti hääks stiiliarengu näiteks on järgmised värsid : „Kes sa essim' loom siin ilma „Kellel esimene loomus näib?" peäl" (Sip., lk. 50), Vanem sõnastus on nagu Frey-aegne, kuid ka teine on küllalt segane. 30 GUSTAV SAAR В XL. з On mõistetavad nii pika aja (28 aasta) vältel sündind eri- nevused, seda huvitavamad on aga lahkuminekud „Sippelga II" ja „Rahunurme lillede" vahel, mida ajaliselt lahutavad ainult üheksa aastat (1860—69). Sõnastusviis on viimases palju täie- nend, näitab ilmselt partiklite tarvitamise vähenemist, vähem- tarvitatud kaasuste esildumist, ühtlasi tungi substantiivsemale sõnatarvitusele. Ootab sind ju haud seal muru Näitab kohe siht ju hauale. sees. Tõstan silma üles, elu Issand Tõstan silmi — elu, surma (Sippelgas II, lk. 50, 20. ja 21. Isand. värss). (Rahun. lilled I, lk. 18). Kas ma olen eksimata teinud Kas ma eksimata õigust nõud- nud, Kõik mis Sina mulle peale Kõrvale ei oma kohtust läind pand? (lk. 50). (lk. 18). Kas ma olen oma vaimul püüd- Kas mul vaim on rohket kasu nud püüdnud Kasu sest, mis sinu heldus and? Andega, mis Sinu heldus and? (lk. 51). (lk. 19). Juba leppik kostab laulu hea- Lepikutest ärk'vad linnu laulud lest Noore pääva koit iu naeratab Idast noore pääva paistuses (lk. 51). (20. lk.). Sinna, kus saan hinge priuse Priiusele paradiisisse (lk. 23). ,(lk. 53). Keela mind, et tühja armastak- Keela mulle tühja armastama sin (lk. 54). (lk. 23). Näib, et Kreutzwaldi keeleline areng on saand suurema hoo ja õhulisuse just pääle kuuekümnendaid aastaid. Suuresti on selle kaasteguriks ligidane kokkupuude Joh. W. Witscheli nominaalselt sõnastatud „Hommiku- ja õhtuohvritega". Alles läbi „Kalevipoja", „Viru lauliku laulude" ja peamiselt just läbi „Rahu- nurme lillede" võis tee pöörduda „Lembitule". Stiililiselt on seega „Rahunurme lillede" tõlge suure tähtsusega. „Rahunurme lillede" üldine tõlkeväärtus. Määratud harimata hulkade igapäevalektüiiriks, oli Joh. H. W. Witscheli „Hommiku- ja õhtuohvritel" saksa üldises kir- В XL.3 J.H.W. Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 31 janduselus ainult vähetähtis ja tähelepandamatu koht. Tasa- pind oli sääl siiski mitmeti kõrgem Witscheli saavutiste pare- mikust; eriti oli seda ületand religioosses lüürikas Geliert ja Klopstock. Nende töödega ei kestnud võistlust Witscheli pal- vused, kuigi oma olemuselt mitte kõige alamad. Milline oli kõlapind selle tõlkele meil? Otsustades edu järgi, mida saavutasid Witscheli palvused Saksamaa vähehari- tud kihtides kõige võistluse kiuste (autori eluajal ilmus raama- tust juba 11. trükk!), võis loota Eestiski sellele hääd vastukaja. Ületamist kellegi võistleja poolt siin ei tarvitsend karta, sest „need südamlikud laulud on nagu pärlid meie vaimulikus kirja- varas", tunnistab Joh. Kunder 1886. a. oma kirjandusloos. Söödis ja aher on olnud ju praeguseni kogu me usulise lüü- rika põld, kuigi pole kunagi võidud kurta soise põllupinna või välistõkestuste pärast. Muld nende juurte ümber aga on too- dud kirikumõisa põllult, j a seepärast on nagu kõige välissoo- dustuste kiuste umbahtrus, veretus ja kiretus nende üldised tunnused: nad „ripuvad kantslisõime küljes", mis on läbi imbund klerikaalsest pietismist ja väikekodanlikust mõtteviisist. Sää- rane protestantlik usk on üldse soodustand pigemini kõike muud kui kunstiliselt ja esteetiliselt suurt ning ülevat. Sellepärast pidid tulema meie religioosse luule paremad loojad teisalt, teiste dispositsioonide ja eeldustega; need on olnud n.-ö. lahkusulised — ja siia kuulub ka meie panteistlike sugemetega deismi edus- taja Fr. R. Kreutzwald. Missugused on ta ihade ja olukordade paaritlusest kas- vand tõlke üldised väärtused või vääratused? Oleme neist mõnda juba vaadelnud ta tõlkekeele alal. Järgnegu siin paar näidet ta tõlgitud terviklauludest, mis on võrdluseks kõrvuta- tud originaaliga: Sommer. Sonntag. Morgen. Suvi. Pühapääv. Hommiku. Du bist es, der die Morgen- Sa oled, kesse koidu päikest sonne rufet kutsub, Und schweigend tritt sie aus Ja vaikselt astub õhu telgist ta, dem Zelt der Luft ; Du bist, der die entschlafne Sa oled surnud rahva ärataja, Menschheit wecket Und feiernd steigt sie aus der Et lauldes hauast peavad tõu- finstern Gruft. sema. 32 В XL. з Dich preist mein Lied, du un- Sind, nägemata kuningat, ma sichtbarer König, kiidan In deinem friedenvollen Gei- So rahutäies vaimu riigi sees ; sterreich ; Du stille Macht, du segenvolle Sa vaikne voli, õnnistuse allik, Größe, Du Vater, dem kein Herz an Sul sarnalist ei armastuse väes. Liebe gleich. Hier stehe ich in deiner Welt Ma seisan sinu rõõmurohkes voll Freude, ilmas, Die Morgenluft weht heilig Kus koidu õhku nurmelt leh- durch die Flur, vitab, Das Leben wacht auf Blumen Ja elu ärkab lillidel ja põõsil, und auf Zweigen, Und deine Sonne flammt in der Kui sinu päike loomust val- Natur, gustab. Mit hellem Glänze fährt sie auf Mis kenal läigil sõidab tema die Höhe kõrgel Im blauen Himmelsmeer. Um- Lai sini taeva merel kauget kränzt mit Licht teet ; Erhebt sich blühend die Gestalt Ja valgustatut maa, kui elus- der Erde, ta tud, Und neiget sich vor deinem Sind kummardab, et lõpetanud Angesicht. ööt. О Sonne, erstgebornes Kind Oh päike, esisündind taeva des Himmels, poega, Du Seele der Welten, Mutter Maailma hing, sa loomus' der Natur, eideke, Der Gottheit Spiegel, goldne Sa Looja peegel, kuldne elu Lebensquelle, allik, Du erste Blume in der Welten- Sa taeva luha esi lilleke; flur, Ein kalter Leichnam ist die Kõik loomus oleks külm kui Schöpfung ohne surnukeha, Dein Licht. Dem tiefen Bache Kui sinu . hiilgav silm peaks schenkst du Glanz, kustuma. Umhüllst die Felsenwand mit Sa värvid jõed ja kaljud eha- Rosenschimmer, punal, Und alles blüht in deinem , Kõik õitseb sinu tera sunniga· Strahlenkranz. В XL.з J.H.W. Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 33 Doch herrlicher und größer ist Veel herrandlikum, suurem on die Quelle se allik Des Lichts, die dich, о Sonne, Sel valgusel, kes päikest sünni- einst gebar, tand, Erhabner ist der Meister in der Jah ülem veel on meister ise Höhe, kõrgel, Den Licht umfloß, da keine Kes valguses, kui päikest veel Sonne war. ei oln'd. О wohl mir, daß ich diesen Õn mull', et olen seda usku Glauben habe: saanud: Es ist ein Gott, er ist, ich bin Uks Jumal on; ma olen tema sein Kind, laps. Er ist um mich, er höret meine Ta on mo ümber, kuuleb minu Worte sõnad, Und wird nicht zürnen, wenn Mis inimlikult teda kiidavad. sie menschlich sind. О Gnädiger, dich liebet meine Oh heldlane, sind armastan ma Seele, hingest, Und Liebe ist mein Dank und Mul armastus on tänuks, pal- mein Gebet. veks ka. Dir schlägt mein Herz voll kind- Suil' tuikab süda magus lapse lich süßen Friedens, rahul, Bis es im stillen Grabe einst Kunn' vaikne hauda läheb puh- vergeht. kama. Die Arbeit ruht, der Friede Nüüd puhkab töö, vaik taeva Gottes herrschet; rahu kõigub; Die Andacht schließet ihre Ja lahti palve koja uksed kõik. Tempel auf. Die Sonne schwebt im zarten Ja päike läigib õrnal koidu Morgenrothe punal, Und winkt herab: vollendet Meid hüüdes: l õ p e t a g e m euern Lauf! o m a k ä i k ' ! Hilf mir, о Gott, den schönen Mind aita, Issand, kaunist palka Preis erringen, võita, Der dieses Lebens dunklen Mis elu unenäu seal valgustab. Traum erhellt. Die Zukunft g rün t ; das Leben Nii lõpku elu; tuleviku õitsel mag verblühen, [mistab. Denn unsre Krone liegt in je- On teine ilm, kes krooni val- ner Welt. (Rahunurme lilled I, lk. 43—44.) 3 34 В XL. s Neujahr. Uuel aastal. Morgen. Hommikul. Herr, vor dem im großen Him- Issand, kelle suures taeva ruu- melsraume mis Tausend Sonnen auf und nieder Tuhat päikest tõus'- ja lange- gehn, vad, Und um dessen Thron aus Kelle valgustatud trooni ümber Licht gebauet Welten sich im stillen Kreise Ilmakerad vaikselt keerlevad,. drehn, Du der ewig lebend aus den Sa, kes igaveste pilvest vaatad Wolken Hinauf Millionen Gräber schaut, Haudasi, mis elu meile toob, Und sich aus dem Staube der Kuda mädanduse seest ja põr- Verwesung must Täglich eine neue Schöpfung Loomus ennast ika uueks baut — loob — Deine Jahre sind nicht aufge- S i n u aasta arv ei seisa kirjas,, schrieben, Deinem Wesen drohet keine Muutmata on S i n u oledus, Zeit, Nur die Weltenuhr schlägt Ilmade-kell löönud S i n u tun- deine Stunden nid, Und dein Tag ist eine Ewig- Sinu päeva mööt on igav- keit — dus. Ach, was ist der Mensch, vom Mis on põrmus sündind ini- Staub geboren, mene, Dieser Zögling der Vergäng- Seile kaduv-aja kasvandik, lichkeit, Daß du sein gedenkest und ihn Et sa teda meeles pead ja kait- schützest sed, In dem fluchtenvollen Strom Olgo aeg t'ai lühike ehk pik? der Zeit? Daß sein Schifflein unter tau- Et t'al laevakest ei kalju rah- send Klippen nul Nicht zertrümmert, eh' der Aja jõgi pole lõhkunud, Morgen flieht; Daß er sicher nach dem Hafen Et ta julgest sadamasse sõuab, steuert, В XL.з J.H.W. Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 35 Den dein Wille freundlich ihm Keda S i n u tahte määranud? beschied ? — Du bist ewig ! meine Kraft ver- Igavest S a oled! Jõud mul schwindet; lõpeb, Wenn der Tod mit seiner Sense Kui mind surma-vikat ähvar- dräut — dab — Du bist ewig — wenn die Sonne Igavest Sa, kui ka päike kus- bleichet, tub, Wenn der Himmel altert, wie Taevas riide viisil vanandab, ein Kleid. Du, der alles ewig denkt und S a, kes igavest kõik sead ja lenket, mõtled, Du, der alles, alles wohl ge- Sa, kes kõik, kõik väga häästi macht, teind, Unter Dank und unter Freu- Tänades ja rõõmupisaratel denthränen Sey mein Herz zum Opfer dir On mu süda S u l l e ohvriks gebracht läind. Voll Ergebung, wenn die Hand Alandlikult tahan vasta võtta vom Himmel Mir den dunkeln Kelch der Lei- Taevast kannatuse karika den beut, Voll Vertrauen, daß am Ziel Usaldates, et mul reisi lõpul der Reise Deine Sonne meine Nacht zer- Sinu päike ööd saab puistama. streut. Und so hab ich keinen Wunsch Soovimist ei ole mul siin ilmas, hienieden, Der um Glück und Erdenfreu- Mis S u l t õnne, rõõmu ihaldab, den fleht. Du giebst Allen Gutes. Soll Head S a annad kõigil. Minu ich flehen ? palvet Herr, mein Flehen wird zum Võtta, Issand, et S u i l ' tänuks Dankgebet. saab. (Rahunurme lilled II, lk. 6—7.) Need juhuslikult võetud värsitõlked tõestavad kujukalt kõike Kreutzwaldi kohta eespool öeldut. Näeme peagu sõnasõna- list, kuid selle juures tugeva isikulise karakteriga sõnastust Selle põhjuseks näib olevat iha, luua niisama tihedat, mõtte- 3* 36 GUSTAV SAAR В XL. з rikast lauset nagu Witschelil. Ühtlasi selgub siit nende kahe autori erinevus: Kreutzwald on enam sünteetiline loomus, kes püüab luua laulus siduvust, kuna Witschelil elab iga lause omaette ning moodustab terviku. Kreutzwaldi tõlkes näeme tungi suursugusemale, klassilisemale väljendusele, ühtlasi võit- lust labasuse ja viletsuse vastu, kuid ka selle traagikat võitlu- ses keele puisuse ja harimatusega, mis tihti lõikab avaldisel jalad. Kas mitte „Rahunurme lillede" keele kultuurilooline väär- tus ei olegi just täpsas sõnasõnalises tõlkeväärtuses? Selle kaudu üksi on meie keel tublisti rikastund : on juurde tulnud palju uusi mõisteid, on sündind neile vastavad väljendised, on arenend ja täiendund mitmeti keelelise avalduse võimalused, nimelt mitmekesisema, tihedama ja rikkama sõnajärjestuse kaudu. Kõige selle tulemus on töö rikastumine valgustusajas- tule omase, kuid meil õieti vähe esineva mõttetöö ja tunde- viisiga. Isiku arengulooliselt ja ka poeetiliselt väärtuselt oleks ehk olnud suurema tähtsusega vabam eestindus. Sellelt seisu- kohalt huvitavamad on „Rahunurme lillede" teise ande lõpul, peamiselt kahes laulus, esinevad kavatsuslikud erinevused. Need on näited Kreutzwaldi sarkasmist, taltsutamatust vihast kiriku ametlikkude esindajate vastu, keda ta oma kir jus üleole- valt nimetab „rohusööjateks", nagu nimetab Voltaire gangar- diididemaa parimaiks jutlustajaiks papagoisid. Sõnastuski on siin rahvaomasem ja vähem kokku surutud. Esimesed paar erinevust on arusaadavad puht tõlkevõima- lusest olenevaina: Sureme, siis kattab meid ü k s haud, Von der Wahrheit Feuergeist Tõsiduse tulevaimus käime erfüllt. Auf der Trift, die zur Vollen- Karjamaal, mis täienduse viib, dung führe t , Muß ein Hirt und eine Heerde Kus ü k s karjane on ja ü k s seyn. kari, Seal meid varjab vist üks armu tiib. В XL.з J.H.W. Witschel'i „Hommiku- j a õhtuohvrite" eestindused 37 Menschen, die durch Wahrheit Rahva], keda tõsi vabastanud, frey geworden, Schließe auch ein freyer Tem- Peab ü k s vaba tempel olema! pel ein! (Rahunurme lilled II, lk. 74.) Arusaadav samuti on muudatus 75. leheküljel, „Kristlas- tele" — teise epistli a lguses: Allen Brüdern, die für Wahr- Vennad, kellel tõsiduse elu heit leben, Von dem Rheine bis zum Donau- Kinkind armastuse kihutust, fluß, Von dem Dänen bis zum freyen Ehk ma teid kül palgenäust ei Schweizer, tunne, Meinen Segen, meinen Bruder- Võtke minu lahket teretust! grüß ! Järgnevat õpetlasliku sõnastuse näidet pole Kreutzwald vist arvand kohaseks eestindada otsekoheselt, vaid on selle kokku võtnud lühemalt ja otsekohesemalt: Ward es heller, als die Väter Läks ilm valgemaks, kui sõnast stritten riidu Ueber Logos Homousios? Muiste päevil tihti sigines? — Ach! Nicäa sah die Nacht der Christen ! Denn ein Fluch war des Ver- irrten Loos. Ists entschieden, wras Konstan- ti nopel Schon im vierten Säkulum ent- schied? Oder giebt es keinen Freund der Wahrheit , Der den Machtspruch noch in Zweifel zieht? Glaubt die Welt, was einst Cy- rillus lehrte, Der den Kaiser und das Reich belog, 38 GUSTAV SAAR В XL. ; Und zu Ephesus durch List und Ränke Alle Christen um ihr Recht betrog? Ward es Licht in Jesu zwey Naturen Durch das Reichsmandat zu Chalcedon? Palästina und Ägypten blutet, Und der Jammer spricht dem Vorwitz Hohn ! Meie elu tunnistago rahu, Armastus meil seisko südames. Koore pärast tehti sagest tüli: Magusat ei tunntud tuume sees. Rahvas ohkas pikas vere vaenus, Rahupõlve ootes silma vees. Sünde ists, dem freyen Geist Patt on vaba vaimu vangistada, gebieten, Wo der Glaube uns nicht besser Kui ei usk teind meele paran- macht. dusi. (Rahunurme lilled II, lk. 77, 10.—19. värss tilalt.) Samad on põhjused ka järgnevale vahelejätule : Und vielleicht in Stambuls Mauern findet Sich noch ein Ur-Evangelium. Aber was seit achtzehnhundert Aeg võib ükskord rohkem val- Jahren, gustada, Liebe Brüder, noch im Dunkeln Et ei kuskil tule eksitust. liegt, Darob laßt uns jetzt nicht mehr Armsad vennad, lõpetagem entzweyen, . riidu, Oder traun, die alte Thorheit Muidu saab ehk võitu rumalus. siegt. (Rahunurmelilled II, lk. 78, 3.— 7. värss ülalt.) B X L . 3 J .H.W. Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 39 Originaaliga võrreldes näeme tõlkes kavatsuslikke muu- datusi järgnevais kõrvutusis: Ach! der Friede wäre bald ge- Kristlased, vist tuleks meile schlossen, rahu, •Christen, laßt uns nur w a h r - Kui me elaks t õ s i d u s e sees h a f t i g seyn! Kui ei aetaks ala ise tu ju : Leplikumalt elaks iga mees ; Nicht bestimmen, was wir nicht Kui ei keski rohkem tahaks umfassen ; mõista Nicht behaupten, was wir nicht Üle selle, kust ta aru saab, verstehn. Alles Große ist durch Einfalt herrlich, Aga ühte puhku meeles kanda : Jeder Glaube wrird durch Tu- Voorus on, mis usku avaldab. gend schön. Eintracht wollte Jesus Christus Ühendust neil tahtis Jeesus stiften, tuua, G o t t e s l i e b e ist Religion ; Andes ülem käsuks a r m a s - t u s t . Näitkem seda käsku Jumalale, Täitkem selles venna teenistust. Aber eure blinden Zionswäch- Aga Jumalal' ja templil sõimu ter Sprechen Gott und ihren Tem- Teevad teie vahid Siionis, peln Hohn. Ehitavad lahutuse müüri, Et ei välja peaseks venna viis ; Ehitavad uusi vaheseinu, Kelle juures äravannuvad Igameest, kes küünemusta võrra Eemal· nende arvust lähävad. Blut und Leben gaben die Verd ja elu oli Meister annud Apostel Freudig für die große Sache Ohvri hinnaks vabaduse eest; hin, Ä r g e m s a a g e m i n i m e s t e t e e n r i k s ! Hüütaks' meile püha kirja seest. 40 GUSTAV SAAR B X L . 3 Doch, was fragt der Miethling Mis on karjast muret palgalise], nach der Heerde, Bleibt ihm nur der baare Gold- Kellel rahapung on kuningas! gewinn ! Priester, schämt euch! aller Häbenegem, preestrid, teie Zwist der Kirche vaidlus Kommt von euch — und Dui- On, mis usul rahu lõpetas. dung von dem Thron ! Pürsten mußten euch zum Vürstid pidivad teid vägevaid- Frieden zwingen, sei Tundma õpetama kannatust! Edle Fürsten, Gott ist euer Lohn. Pidivad teil sõda vaigistama, Tülil' tooma rahu lepitust. Wachet ihr für unsern stillen Eks t'e tunne vabadust ja rahu, Frieden, Für die Freyheit, die uns Jesus Mis teil Jeesus Kristus kinki- gab. nud. Laßt uns d e n k e n , daß wir Mõtelgem, et targemaks m'e wreiser werden, saame, Jeder Irrthum sinkt von selbst Siis on eksitused mattetud. zu Grab! Maailm 'pole valgemaks sest läinud Et nii palju juba riieldi; Öö ja pime varjas laialt ilma Veel, kui rahvast usus piinati : Mõek ja tuli pidid hävitama Neid, kes preestri tahtelt kõr- vale Usu tunnistuses sammu läi- nud, — Seda tehti auks kõik taevale Kusse kõrgem a r m u - I s a elab. Christen, wollt ihr Eines Glau- Kristlased, eks teil ei ole taht- bens leben? mist Rahulikult usus elada? В XL. з J.H.W. Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 41 Wünschet ihr der Liebe Pal- Kas teil 'pole tahtmist palmi menkron? krooni Armastuses endal teenida? Will der Priester sie euch vor- Tahaksivad preestrid tulla keel- enthalten, ma : Gehet hin und fordert sie vom Astkem trooni ette kaebäma. Thron. Sprecht: wir wollen nach Er- Kostke: Meie tah'me selgust kenntnis streben ! nõuda, Aber frey von Wahn undSchüch- Vabaduses, ilma jampsita, ternheit. Denn nur Wahrheit gilt, und Ja et tõsiduse kroon meid ehiks, d a s G e p r ä g e D e s V o l l k o m m n e n i s t Sellepärast nõudkem täiust ka. N o t h w e n d i g k e i t . Freyheit hat dem Geiste nie Vaimul 'pole kahju vabadusest, geschadet, Nur in Fesseln drückt ihn kalte Teda rõhub öökülm ahelas. Nacht. Licht ist Licht! der blinde Valgus ei! Vaid sõge pook&tav Buchstab tödtet surmab, Und der Geist ists, der leben- Vaim on, kes meid üksnes elus- dig macht! tas. (Rahunurme lilled II, lk. 78—80.) Der Kirchenvater muß zurücke stehen, W7enn der Apostel auf den Lehrstuhl tritt. Und wTelch Konzil vermag den -Kes tohib Vaimu tegu ärakeelda, Geist zu dämpfen, Da wo die Wahrheit ihren Kranz Kui valgustamas tõsidus on erstritt? ööd? Kui vabadust siin mõistusel ei oleks, Kust peaksime siis meie leidma teed ? (Rahunurme lilled II, lk. 83, 11.—8. rida alt.) Auf eure Bücher seyd ihr nicht Ei risti tatud t e i e kirja peale, getaufet, 42 B X L . 3 Die Zeit der Katechismen ist Vaid selle peal, mis vaim on vorbey. sundinud. (Rahunurme lilled II, lk. 83.) Erandlikult näib siin, et Kreutzwald pole tahtnud (või tohtind?X olla nii otsekohene ja järsk kui Witsche], kes siin selged piirjooned tõmbab, kuigi õige prosaistlikult. Wer reißt die magische Gewalt Kes lõhub lahutuse müürid darnieder? maha, Ives tugev, peastab meile lahti tee ? Ihr Priester, nur die Tempel Jah, preestrid, kirikud on üksi sind sich fremd, võerad, Wie ihr einander! Kui teie isekeskis. Ist es Aberglaube, Mis on viga, Ists Selbstsucht, Geiz, ists blöde Kas argus, ebausk ehk isendus, Furchtsamkeit , Was euch zurück vom großen Mis keelavad teid rahu sünni- Frieden treibt? tada? (Rahunurme lilled II, lk. 83, 3.— 9. r. ülalt.) Hört, Christen! Hört es, un- Oh kuulgem, kristlased! oh versöhnte Brüder, kuulgem, vennad, Auf welchem Weg der Friede Kus kõige ligem rahutee teil zu euch kommt. ees. Der Katholik, der stille Rel'or- mirte, Der Protestant, das ganze Chri- stentum Kõik, keda ristitati Kristusele Neil 'ρ ole kuskil vaheseinasi; — Vertraue sich aufs neu' dem Kõik usaldagem alustaja peale großen Stifter, Und huldige — dem Evange- Ja heitkem tema alla surmani! liu m ! Mis pühas kirjas tema sõna räägib, On kustumata, vältab igavest ! (Rahunurme lilled II, lk. 84.) В XL.з J.H.W. Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 43 Peagu kõigist neist kõrvalekalduniisist käib punase joo- nena läbi kas papivaenulisus, jumalaotsimis-, tõe- või rahupüüd. Just Kreutzwaldi jumalaotsimistung teeb teda lähemaks täna- päevale. Ta pole rahul oleva, tardund vormiga, vaid kriitili- selt püüab ta väliste vormide taga leida asja õiget sisu. Kui ta siis, pettunud välisvormist, pappidest ja pastoritest, jumala- riigi asemikkudest maailmas, teritab trotsi- ja sarkasminooli, siis on see juhitud samast igatsusest, nagu üle mere naaber- maa suure kahtleja tunnistus: „Oma lapsepõlvest pääle olen ma jumalat otsind ja — ma olen kuradi leidnud" (August Strindberg, Inferno). Vähemate kavatsuslikkude erinevuste hulka tuleb arvata järjekindlalt esinevaid eestikohastusi. Nii originaalis esineva sõna „mägi" on Kreutzwald asendand Eesti maastikule enam vastava „metsa'ga", mille poole piksepilv ru t t ab : Im schnellen Plug den fernen Ju kiirel lennul kauge metsale. Bergen zu. (R. 1. II, 57, 11. r. ülalt.) Sügavama ning mõjuvama ilme taotlemisest luulelises joh- tub tihtine ainsuse tarvitamine tõlkes, originaali abstraktse mitmuse asemel. Mittekavatsuslikud muudatused, milliseid esi- neb õige tihti, on tingitud vaid tolleaegse keele arenematusest, väljendisele kindla vormi andmise tarbest, kuid mainimata ei või jätta ka isikupärasuse-nooti. Järgnegu siin neist mõnin- gad näited : Ihr Gesang sey Harmonie der Nende laulud olgu hinge ohv- Seele rid (I, 12, 6. r. alt). Und mein Herz fühl t in der Ja mul tunneb süda pühal tun- Sabbathstille nil Deine Freuden, о Religion. Rõõmsast taevakutsumise healt (I, 14, 3.—4. r. alt). Laß mich freudig meine Pflicht Las' mind rõõmsast minu ko- erfüllen, hut täita, Nicht zur Rechten, noch zur Ikka seista seal kus õiglased Linken sehn. (I, 21, 1.—2. r. ülalt). Laß mich jedem Sterblichen Las' mind süüdlasele andeks verzeihen, anda, 44 GUSTAV SAAR Jedem Sünder — nur mir sel- Enesele olla kohtumees ber nicht. (I, 21, 2.—1. r. alt). Gieb mir stille Demuth und Anna mulle alandliku meele, vor allem Einen Sinn für jenes Vaterland! Et ma puhta hinge hoian Suli! (I, 23, 6.—õ. r. alt). Wirst sie alle einst zum Lichte Saab meid ükskord valgusele führen, viima, Dort im großen, schönen Va- Jootma isamaalneidarmulätt'— terland — (I, 33, 4.—õ. r. ülalt). Und ich fand, ich fand sie noch Mis ei mina leidnud silmavees nicht hier. (I, 36, 1. r. alt). — Die Menschen schlafen — Kõik rahvas magab, Und stärken sich zur neuen Et jõud neil jälle läheks kosuma Thätigkeit. (I, 54, 3.—4. r. ülalt). Bald ruht das Herz, das treu Pea puhkab süda, kes last ar- für ihn geschlagen. mastanud (I, 57, 11. r. ülalt). Wer kennt das Herz, das jetzt Kes teab, kus süda praegu vaa- im Kampfe bricht? gutil? (I, 57, 9. r. alt). Sie wirkt im Stillen, hauchet Teeb vaikselt head ja puhub Lebenskräfte elu väge. Und stärkt den Wandrer, der Kui rändajat ta teekond väsitab vorüber geht. (I, 61, 2.—1. r. alt). Und * eure Hülle deckt der Ja põrm teil kujusi nüüd var- Aschenkrug. jutanud. (I, 65, 8. r. ülalt). Sein Plan ist ewig; wer um- Kes tema nõu on saanud mär- fasset ihn? kama ? (I, 67, 9. r. alt). Und deiner großen Güte würdig Ja sinu heldust mõistma põhjani seyn. (I, 70, 8. r. ülalt). Sey gesegnet, ernster Stunden- Sinu kell meid hüüdku õnnistes ! schlag ! (I, 75, 2. r. ülalt). Nicht ist schlecht, was dein Looja tarkus ei tee vahetist. Verstand erschuf. (I, 75, 7. r. alt). Dir im Himmel will ich ähn- Küllap Sa mind taeva juhatad lich seyn. (I, 78, 2. r. ülalt). В XL. з J. H. W. Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 45 Ohne Sorge, ohne Traum und Kus ei mured puutu nendesse Sinn. (I, 79, 9. r. alt). Feyernd steht der große Ehren- Pidu kombel seisab loomus' tempel tempel, Und die Schöpfung und der Loomad ärkand uuest elama. Wesen Chor. (I, 85, 7.—8. r. ülalt). Seine Freude — ein entlaubter Tema rõõm, kui leht, mis ku- Baum. kund puust. (I, 92, 4. r. ülalt). Sein Genuß ist ein verwirrter Temal pole kuskil püsidust Traum. (I, 92, 2. r. ülalt). Das einst dort im Morgenlande Mis seal ükskord vooland mu- floß. rule (I, 93, 4. r. ülalt). Der den Dank der Menschheit Kelle tänu kannab rahva nurm ! sich erwirbt! (I, 93, 5. r. alt). Heiliger, gieb uns zum Guten Te, et häädus'vägi ala keeb! Kraft ! (I, 94, 1. r. alt). Wo seine Hand mit ihrer heil'- Kus tema käsi kõrgel pühal gen Waage kaalul Den Klaggesang der ganzen Saab õigust andma igaühele. Menschheit stillt. (I, 114, 3.—4. r. ülalt). So fließt die warme Quelle Nii jookseb soe allik lume põh- unterm Froste jast, Aus ihrem grünen Moose sanft Mis talve külm ei jõua van- und rein. gist 'da. (I, 121, 6 . - 5 . r. alt). Und weiße Blumen starren auf Ja valged lilled järve põrandal dem See. (I, 128, 9. r. alt). Auf der Wahrheit in der Ewig- Rändamise teel ja taevas seal keit ! (II, 5, 4. r. alt). Und alle Engelchöre nah und Sa inglikooril oled laululeht fern. (II, 18, 6. r. alt). Nein, ferne sey dies träge Un- Meist jäägo kaugel vedel ole- tergehen. mine (II, 19, 12. r. alt). Das soll mein Ruhm und meine Se olgu ükskord auuks mull' Ehre seyn. lahkudes (II, 19, 5. r. alt). 46 GUSTAV SAAR В XL. s Und in stiller Ahnung deiner Sinu armastuse salavägi Liebe Ist die junge Seele dir geweiht. Annab paisu noortel hingedel (II, 20, i l .—io. r. alt). Ach! dannbistdumirsofreund- Oh siis oled Sa mull' lahkelt lieh nahe ligi, In dem ungeheuren Weltenchor. Annad troosti oma lapsele (II, 21, 10— 9. r. alt). Und wir sehen der Vollendung Kui meid sülle võtab viimne Ziel. säng (II, 27, 9. r. ülalt). Sinken wir ins alte Nichts zu- Siis me lähme põrmu kaisu, rücke ! Nun es war ein großer, schö- Päris kodupaika tagasi ner Traum. (II, 49, 11.—10. r. alt). Einst kehrt er wieder, aber Ta auustab siis ärakanntud wehe, wehe ! vaeva Wer vor dem Richter nicht be- Ja tuleb jälle ükskord kohtu teel stehen mag. (II, 67, 15.—16. r. ülalt). Ich finde sie nicht in der Wirk- On ärksast silmast minul ka- lichkeit. dunud (II, 82, 1. r. alt). Und welch Konzil vermag den KestohibVaimuteguärakeelda, Geist zu dämpfen Da wo die Wahrheit ihren Kranz Kui valgustamas tõsidus on ööd? erstritt? (Il, 83, 11. r. alt). Die Menschheit und die Mensch- Sest ülem käsuks neil on ar- lichkeit ist groß! mastus (II, 84, 9. r. ülalt). Meil on esijoones nähtud Kreutzwaldi keelelisi konarusi, grammatilise reeglipärasuse astla vastu üleslöömisi. On ju nii ilmne tihti vägistatud sõnastusviis, komistused abstraktsuste kammitsas ning esineb lauseid, milledest parima tahtmisega midagi ei taipa, nagu näeme mõningas järgnevas näites: Kui sul tiivad ilmast lahkuvad Wenn du nicht mehr unter (I, 25, 4. r. ülalt). Menschen bist. Meil ülestõusmiseks on elu sisse Das ist die Auferstehung zu (I, 61, 8. r. alt). dem Leben. В XL. з J. H. W. Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 47 Ta läheb täiema Vollendung ist sein Ziel. (I, 68, 2. r. ülalt). Inimese poeg seal ingeldab Und zum Engel wird der (II. 55, 1. r. alt). Menschensohn. Valg'sest sündind raugeb lah- Heiter neigt sein Haupt der kelt surma Lichtgeborne. (I, 32, 1. r. alt). Oh kõik, kõik voolab täielikuma Ach alles ströhmt zu der Voll- (I, 45, 1. r. alt). endung Ziel. Ehk kulla saagib [vist trüki- Bey ihrem Golde fröhlicher als viga pro „saagil"?] meid on wir? rõõmsamad (I, 59, 3. r. alt). Nii lendab elu alamuudendustel So fliegt das Leben hin in (I, 57, 5. r. ülalt). Wechselreichen. Alles originaaliga kõrvutades aimame öeldut. Aimame sellega kaasuvaid pingutusi, ja vabanduseks võime vaid mugan- dada Schlegeli sõnu: kreeka keel on painduv nii ühte kui teise vormi, eesti keel on vaid tammepuu, mis võib murduda, kunagi aga mitte painduda, kui põhjatuul (geenius) sääl puhub. Ei tohi aga selle juures unustada, et Kreutzwald oli oma väljen- dusilt teatud määral aristokraat, kõigi selle vooruste ja pahe- dega. Ta ei püüagi iga hinna eest laiadele hulkadele meeldi- vat ladusust; ta on põlgusega sellest eemaldunud: „Ma ei jäta enne, kui must mitte muud ei saa, kui lusikat või kulpi, millega iga mees oma pudru pada võib segada." Säärane intellekti karastatud mõtte- ja tundeviis teeb ta fraseoloogia kunstlikuks, ühtlasi suursuguseks ja ülevaks. Kui siia juurde arvata kõik need uussõnad ja esmakordselt esinevad sõnaühendid, mida Kreutzwald on tarvitand, siis kaaluvad need kaugelt üles kõik need konarused ja puudused. Selle suuruse kohta pole meil seni täpsat ülevaadet, sest et pole veel teatud ajajärkude tar- vitatud sõnadest ülevaateid ja kokkuvõtteid. Kreutzwaldi isik- lik looming sel alal osutub vi l jakaks: nii esinevad tal sõnad ja sõnaühendid: ajajõgi II, 81; aimus (aimdus) I, 26; alustaja (Stifter) II, 83; andekstama (andestama) I, 122; asundus I, 124; argus (Furchtsamkeit) II, 83; aval (avatud) I, 115; ilundus (Lieb- lichkeit, Herrlichkeit) II, 18; ingeldab (wird zum Engel) 11,15; igavdus (Ewigkeit) II, 23, 36, 39, 42, 46,47, 49; isendus (Selbst- В XL. 3 sucht) II, 83; jimpsus (Wahn) II, 32, 68; kaitsus (Obhut) passim; kaisuti II, 50; kahvalt (kahvatult) I, 83; kasvandik (Zögling) II, 6; kohkelt (schaudernd) I, 92, II, 64, 67 j] ; kohtlane (redlich) II, 47; kr is tudus (Christenthum) II, 70; külvik I, 94; loomus (Natur) I, 13, II, 12, 18, 20, 29 ; laugutama (laugusid kinni panema) II, 11; lahkudus (lahkumine) II, 36; leinatus (leina- mine) I, 79; leppil (leplikult) II, 73; lilleõhud II, 23; loomamata (unerschaffen) II, 22; lonkur (Lahmer) II, 76; liivastama (ver- sanden) II, 81; lõbudus (Heiterkeit) II, 43; lõpe I, 13; härran- dus (Herrlichkeit) I, 79, II, 69; heldlane I, 141; heldlikum (güti- ger) I, 81; hingetundmus I, 91; hiilgendama (schimmern) II, 50; häbendus (amfibool riimi nõudel) I, 86; hüüdus II, 127; hüva- meel (Wohlgefallen) II, 23; meelekahtlus (Zwietracht) II, 71 ; mädandus (Verwesung) II, 8; muudendus (Wechsel) I, 75; mure- tus (pro muretsus) I, 107; nimeaher (nimetu) II, 53; närtsitus II, 82; ollus II, 67; oledus (Wesen) II, 6; orjandus II, 36; osa- nik I, 23; otsatama (otsa saama) II, 70; osadus I, 70; patnik I, 127; patlane II, 34; paljustama II, 37; paelutama (umschlin- gen) II, 70; pilkus (Hohn) II, 61; pide II, 64; patupide II, 66; praegunik (Gegenwart) I, 49 ; pühandus (Heiligthum) I, 12, 114, 123; II, 23, 63; püsidus I, 92 ; pöörandus (Unsinn) I, 73; pöö- rus (Unvernunft) II, 9; põldnik (Landmann) I, 93; põhjendama (gründen) 1,-46 ; r is t i tatud (ristitud) 11,83; randus (rändamine) I, 118; sinisügavus II, 50; soovdus II, 37; soovimiste vilk I, 15; suretus (Sterblichkeit) I, 79; surematadus (Unsterblichkeit) II, 29, 49; sündus (sündimine ja sündmus) II, 37, 47; suurdus (suurus) II, 24; sügav kaugusest I, 13; sõnakuulmus (Gehor- samkeit) II, 61; tagastulek II, 45; tahtus (tahtmine) II, 49; tahtlik II, 66; taevakaugel (Himmelsferne) 11,59; truuvus (Treue) II, 64; tungistus (Streben, Drängen) II, 27; täielus (Vollendung) I, 14; II, 50; täidus (Vollendung) II, 14; tähtetempel II, 40; tänudus (Dankbarkeit) 1,68; tõsidus 11,10, 13, 31, 49, 74; vaik (vaikne) I, 13; vahetus I, 75: v'alguskujuline (Lichtgestalt) II 50; vanandama (altern) II, 7; varjutama I, 13; volidus I, 73; voli- kangus (Tyrannei) II, 29, 31; verevaen (Zwietracht) II, 71; välgutuli II, 22; vältama (walten) II, 8, 83; väiksus II, 24; värvi- mäng I, 82 ; äim (Ahnung) I, 13, II, 32 ; ämarus (Dämmerung) II, 83; õnsus I, 81; õigudus II, 23. Õigekeelsust võib omandada igaüks; individuaalset ja sõna- rikast väljendist, millega kaasub mõisteterikkus, seda omavad В XL. з J. H. W. Witschel'i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindused 49 ainult üksikud. Seesugused tõelised, loomingust olene\rad uuen- dused ei tule mitte ainult reaktsioonist vana vastu, kui tihti nad ka selliseina näivad, vaid algupärasest ja tundeehtsast jõust ning tugevusest. Seepärast siis on ka igal suurel ja võim- sal kirjanikul oma individuaalne sõnastik. Et näiteks Shake- speare'! õieti mõista, peab tarvitama vastavat spetsiaalset sõna- raamatut. Meie vanemaist kirjanikest on Kreutzwald ainuke, kelle tööde mõistmine vajab üsna rohkesti sõnalist seletust. „Rahunurme lilledega" on Kreutzwald näidand, et austustvääri- vat pingutust võib olla ka väikese asja juures. Kreutzwaldi sõnatuletuses on märgatav suur ühekülgsus, mis oleneb peamiselt küll vähesest keelelisest eelharidusest. Produktiivsemaiks suffikseiks osutuvad -dus, -mus, -us ja -ik, kuid esineb ka vähemtarvitatud sufikseid, nagu -ti (kaisuti), -elle- (lõpetelles) jm. Originaali ja tõlke kaunimad kohad on loodusekirjeldised ja lüürilised tundepakitsused. Nii omab teatavat jõulisust laul „Kõu müristamisel"; muide on need laialipillatud kogu töösse. Mõned laused saavad tõlkes elavaks oma isikupärasusega ning helisevad kaua kõrvus. Otse goethe'likult on väljendatud: „Kõik 011 moonduv ja kõik lähab mööda!" (II, 5), või s i i s : „iga päev, mis suur on, sünnib uuest", samuti kui „Viru lauliku laulude" järelpõiminguga liidetud väike pärl, mida algupäran- diks pidades võib lugeda palavamate loominguliste siseheitluste mälestiseks : „Loomustöö ei sünni ühel korral, Esiteks on väike hämarik, Siis vast tõuseb hele koidupuna, Viimaks kõrge valge kuninglik!" See „Õhtusööma pühitsuse" laulust (R. 1. II, 38) võetud pala kõlab originaalis järgmiselt : Die Natur schafft nicht mit einem Male; Erst erscheint die sanfte Dämmerung, Dann beginnt der Glanz der Morgenröthe, Endlich folgt die große Huldigung. (Morgen- und Abendopfer, lk. 209.) Looduskirjeldistes on loond Kreutzwald oma tõlke pare- miku; järgnegu siin paar näidet: 4 50 GUSTAV SAAR В XL. з Hier stehe ich in deiner Welt Ma seisan sinu rõõmurohkes voll Freude, ilmas, Die Morgenluft weht heilig Kui koidu õhku nurmelt leh- durch die Flur, vitab, Das Leben wacht auf Blumen Ja elu ärkab lilledel ja põõsil, und auf Zweigen Und deine Sonne flammt in Kui sinu päike loomust valgus- der Natur. tab. (Rahunurme lilled I, lk. 43.) Sie gleicht dem Blumenflor vom Ja maa kui lillenurm on kaste Thau gebadet. narmas (I, 68). Stille herrscht, und dunkle Vaikus valvab, mustad varjud Schatten schweben lendvad Einsam über die bethaute Flur Kurvalt piki kastes murusi, Und der kalte Abendhauch ver- Vilu õhtu lehk on kahandanud mindert Traurig die Geschenke der Loomusriigi rikkaid andesi Natur. (I, 83). „Rahunurme lillede" eestindistega üheaegsed on „Käsulise kalendri" kuusalmikud. Sõnastusviis on mõlemail ühtiv, välja arvatud juhud, mis tingitud suuremast selgusepüüdest iiksik- värsis ; pole seepärast kahtlust, et nad „Rahunurme lillede" vas- tavate tsüklitega pole üheaegsed. Ka on neid juba mujal lige- malt käsiteldud (vt. G. Saar, Kreutzwaldi mõnede mõtte^almi- kute algupärast — Eesti Kirjandus nr. 1, 1927. a.). Märgitagu siin ainult, missugused neist kuskilt on ammutatud: 1870. aasta salmikud, pääle jaanuari- ja detsembrikuu oma, on võetud „Rahunurme lillede" I osa kevadetsükli kolmapäeva õhtu ja neljapäeva hommiku palvustest (R. 1.1, lk. 27,28, 29), detsembri- kuu salmik on sama tsükli reede õhtu palvusest (R. 1. I, lk, 35, 1.—4. v.). Jaanuarikuu salmiku esimene värss tuletab meelde neljapäeva hommikupalve esimest rida, kuna teised kolm värssi on nähtavasti Kreutzwaldilt endalt. 1871. aasta kuusalmikud: veebruar — laupäeva hommiku laulu viimased värsid (R. 1.1, 37); märts — esmaspäeva õhtu palvusest (R. 1. I, 18, v. 4—8); aprilli salmikule on võetud „Rahunurme lilledest" ainult esimene värss (lk. 20, 7. rida ülalt); maikuu salmik — „Rahu- nurme lilledest" (I, lk. 20, värsid l—4 ülalt); juuni-, augusti- В XL. з J. H. W. Witschel'i „Hommiku- j a õhtuohvrite" eestindused 51 ja septembrikuu salmikud „Rahunurme lilledest" (I, lk. 24); juulikuu salmik tuletab meelde sama tsükli kesknädala õhtu palvuse algridu ümbertehtud kujul (R. 1. I, lk. 2'))·, selle aasta teiste salmikute sõnastusviis ja aine vastavad Witschelile, kuigi otsekoheseid vasteid senni pole suudetud leida. 1873. a. märtsikuu salmiku paar esimest rida on „Rahunurme lillede" II ande uusaasta hommiku palvusest (R. 1. II, 6); samast lau- lust on ka aprillisalmik (R. 1. II, 7); maikuu salmik pärineb suure reede hommiku palvusest (R. 1. II, lk. 11) ; juuni ja juuli — taevaminemis-piiha hommiku laulust (R, l. II, lk. 16, 17); septembri ja oktoobri salmikud — sama laulu õhtupalvusest (R. 1. II, lk. 18). 1874. aasta märtsikuu salmik — suure reede hommiku palvest (R. 1. II, lk. 9); aprilli-, mai- ja juunikuu salmikud on võetud samast laulust (R. 1. II, lk. 10); juulikuu- salmik — lihavõtte hommiku palvest (R. 1. II, 13); augusti- ja septembrikuu salmikud on kristlaste teise epistli algupära (R. 1. II, 76); oktoobri ja novembri salmikud — esimesest epist- list kristlastele (R. 1. II, 73, 75) ja lõpuks detsembrikuu salmik on võetud jõulu hommiku laulust (R. 1. II, 31). Sõna- ja lause-erinevusi „Rahunurme lillede" esimese ja teise ande vahel ei ole märgata. Nii originaalis kui ka tõlkes on püütud enam-vahem järjekindlalt läbi viia murtud riimi vorm Ra Ra Rb Rb . . . Viiejalgne trohheiline ja jambiline värsi- mõõt on riimitus värsis akatalektiline, riimuvas — katalektiline. Samuti kui originaalis, puuduvad tõlkes naisriimid. Pole vahest huvituseta ligemalt fikseerida, missugust trükki originaalist on Kreutzwald kasutand tõlkimiseks. Järele- tulijate käes säilind Kreutzwaldi raamatute hulgas pole õnnes- tund leida Witscheli „Morgen- und Abendopfer". Teadupärast on Witschel ise redigeerind veel „Morgen- und Abendopfer'i" üheteiskümnendat trükki, mis nägi maa- ilmavalgust a. 1847. Põhjus, mis ei luba oletada, et Kreutz- wald oleks tarvitanud mõnd „Morgen- und Abendopfer'i" välja- annet kuuest esimesest trükist, on järgmine: hilisemad trükid sisaldavad koos mõlemaid osi. Seda on täiendand Witschel seitsmendas trükis (1815. a.) kolmanda osaga, milles leiduvad laulud Advent, Te deum laudamus, Litaney, kümme käsku ja kristliku usu päätükid, mis aga on esitatud „Rahunurme lillede" teises osas. Ka pole põhjusi oletamiseks, et Kreutzwald oleks tarvitand väga hiliseid trükke. Juba 1841. aastast on dateeri- 4* 52 В XL. з tiid ta esimesed Witscheli tõlked „Sippelga" 1. andes. Loo- mulikult pidi algtekst olema varasemast ajast. Järelikult: Kreutzwald on tarvitand seitsmenda ja kümnenda vahepäälset trükki. Palvuste järjekord ühtib originaali omaga, ainult teises osas esineb Jeesuse palve originaalis esimesena, Kreutzwaldil aga on lõpu poole paigutatud. Samuti pole tõlgete kogu mitte täielik. Esimesest osast puuduvad täiesti viienda nädala palved ja „Über einige Stellen aus der Bergpredigt und aus den letzten Reden Jesu im Johannes" ; teisest osast: „Gebet der Eltern für ihre Kinder" ja „Am Jahrtage der Konstitution"; kolman- dast osast: „Litaney für die christliche Kirche", „Litaney für das Vaterland" ja „Hallelujah". Kokkuvõttes jääb meil ainult korrata juba siin-sääl vare- maltki tehtud järeldust: Witscheli vaimulik-filosoofilised lau- lud, mis pole iseendast mitte küll kuigi suure luulelise väärtu- sega, on eestindatult meile ometi küllalt tähelepandavad katsed meie XIX sajandi vaimuliku kirjanduse nii sumbund taustal. Juba sisuliselt tähendavad need, kõigest oma abstraktsusest jne. hoolimata, kõige silmapaistvamat üritust meie fraaslik- ortodokslikku kirikumõisa-kristlust ka luule abil vähegi refor- meerida, seda lähendada ratsionaalsemale maailmakäsitusele ja kõigepäält tegelikule armastuseetikale. Oma terava opositsioo- niga vastu ametlikku kirikut aitasid nad arvatavasti mõnevõrra selgitada ka meie sotsiaalset ja usundlikku kriitikameelt ning oma filosoofilise küljega, olles oma aja kohta m e i e l u g e j a seisukohalt küllaltki mõtterikkad, arendada ka tema iseseisvat elumõtte-otsingut. Sellele lisaks, nagu nägime eespool, tuleb arvata ka see positiivne mõju, mis neil, eriti Kreutzwaldi tõl- keil, on olnud meie abstraktsema mõistekeele ja „filosoofilisema" stiili arenduses. Kreutzwaldi enda elutöös tuleb aga Witscheli tõlkeid lugeda üheks tähtsamaks ettevalmistusteeks, mille kaudu edenedes ta oma elu lõpul veel ju lges asuda isegi nii uueaegse ja luulerikka usundifilosoofilise poeemi eestikohandamisele, nagu seda oli Widmann'i „Buddha". Kui oma tõlkepärasusele vaatamata „Lem- bitu" ikkagi on meie XIX sajandi kirjanduse üks sügavamõtte- В XL. у J. H. W. WitschePi „Hommiku- j a õhtuohvrite" eestindused 53 lisemaid ja individuaalsemaid saavutisi, jah, üldse esimene ja ainulaadne eestikeelne filosoofiline poeem, siis on selles ilmselt kaasa aidanud ka „Rahunurme lilled". Õieti on neis teostes, kõigile aja ning sisu erinevustele vaatamata, siiski ka vaimu poolest rohkesti ühist. Vana ilmu- tususu kokkuvarisemise traagikat ja uue, elulähedasema armas- tususundi leidmist kujutavad nii üks kui teine. Ja kas isegi stiililt ei tule meile meelde L e m b i t u ahastuslik hüüd vaiki- vate jumalate poole, kui loeme — „Rahunurme lillede" II ande palvuste esimesel leheküljel: Saatke, oh üht ainust healt mull' pilvest, Ühte vastust vaimu-riigi seest ! Aga külmal templil uksed lukkus, Haud on tumm ja vaikne tulev ilm. Ees meil külvab elu kirjuid lilli, Taga niidab surma vikat, külm. Rahvas, kelle keeles juba nii intensiivselt i s e küsida ja oodata osati, ei võind ka muidu enam kaua jääda Obskurant - likkude härraspappide talutada. Kirjandusest : F. В a 1 d e n s ρ e r g e г : Littérature comparée (Revue de la Littérature Com- parée 1921). W. D i l t h e y : Gesammelte Schriften 11, IV (Lpz. u. Berlin 1914). „ Erlebnis und Dichtung (8. Auf!, Lpz. u. Berlin 1922) Fr. G u n d o l f : Shakespeare und der deutsche Geist (6. Aufl., Berlin 1922). J. W a h l e u. V. K l e m p e r e r : Vom Geiste neuer Literaturforschung· (1924). R. U n g e r : Hamann und die Aufklärung (2. Aufl. 1925). E. E r m a t i n g e r : Aufriß der deutschen Literaturgeschichte (Zeitschrift für Deutschkunde 1928). H. H e t t n e r : Gesch. d. deutschen Literatur im 18. Jahrh. (1872). Fr. U e b e r w e g : Grundriß der Geschichte der Philosophie der Neuzeit (11. Auflage, Berlin 1914). J. E c k a r d t : Livi and im achtzehnten Jahrhundert (Lpz. 1876). Die baltischen Provinzen Rußlands (2. Aufl. 1869). E. П Ъ т у х о в ъ : Императ. Юрьевскш, бывш. ДерптскШ Университетъ за сто лЪтъ его существоватя I (1902). Н. S e m e l : Die Universität Dorpat (1918). M. L i p p : Kodumaa kiriku ja hariduse lugu II (Tartu 1898). H. K r u u s : Eesti ajalugu kõige uuemal ajal I (Tartu 1927). 0. W e t z s t e i n : Die religiöse Lyrik der Deutschen im 19. Jh. (Neustrelitz 1891). J. H. W i t s c h e l : Morgen- und Abendopfer in Gesängen. Tsiteeritud on 8. trükk, Seidel'i väljaandes Sulzbachis 1824. K r e u t z w a l d i ja K o i d u l a kirjavahetus I ja 11 (Tartu 1910 j.). M. K a m p m a n n : Eesti kirjandusloo peajooned II (Tartu 1913). R E F E E A T. Die estnischen Übersetzungen der „Morgen- und Abendopfer" von J. H. W. Witschel. Zunächst wird ein kurzer Überblick über die Literatur der Aiilkiü- rungszeit in Westeuropa gegeben und insbesondere die seichte rationa- listische Art der damaligen Erbauungsliteratur hervorgehoben. Auch die unter obengenanntem Titel erschienene Gedichtsammlung (1803—J8i»7) von W i t s с li e 1 ist in vollem Maße ein Kind ihrer Zeit, jetzt vvolil in Deutschland völlig vergessen, seinerzeit aber sehr beliebt (1848 erschien von ihr bereits die elfte Auflage). Obwohl die in ihr zum Ausdruck kommende Frömmigkeit ziemlich flach war, gefiel sie dank ihrem oberflächlichen, doch allgemeinverständlichen Rationa- lismus, ihrem schlichten, „merkantilistischen" Moralismus und Optimis- mus auch solchen Intellektuellen, die sich mit der orthodoxen und pietistischen Theologie nicht zu vertragen vermochten. Auch in Est- land wurden die „Morgen- und Abendopfer" verhältnismäßig früh bekannt, und zwar zuerst in den Kreisen der rationalistischen Past οι en. Schon im zweiten Jahrzehnt des 19. Jhdts wurde eine Anzahl der in der Sammlung enthaltenen Lieder ins Estnische übersetzt, zuerst von P. v. F r e y in Rosenplänters „Beiträgen" 1816, dann von ano- nymen Übersetzern in Minuth's estnischem Kalender 1816, 1819 u. L820. Diese Übertragungen sind aber eher als freie und recht unge- lenke Nachdichtungen zu werten, denn als genaue Übersetzungen, was wohl dem Umstände zuzuschreiben sein dürfte, daß die ungenügende Beherrschung der estnischen Sprache den Übersetzern unüberwindliche Schwierigkeiten geboten hat. Besonders fällt der Mangel an abstrak- ten und philosophischen Ausdrücken ins Auge, die übrigens in der damaligen estnischen Sprache ja nur in sehr kleiner Anzahl vorlagen. Das eben Gesagte betrifft aber nur die ersten Übertragungen. Ihren besten und eifrigsten Übersetzer fanden Witschels rationalistische Gebetein unserem größten Rationalisten Fr. R. K r e u t z w a l d , dem Sohne eines estnischen Schusters und besten Kenner des estnischen Landvolkes. Vielleicht war K r e u t z w a l d sich des geringen poeti- schen Wertes dieser Gedichte bewußt, aber den damaligen Bauern konnte man „keinen Shakespeare" bieten ; für sie waren Witschels fromme Lieder doch immerhin weit besser als die gewöhnlichen Ge- betlein hiesiger Pastoren und Küster. Schon 1841 erschienen K r e u t z - w a l d s erste Übersetzungen im kleinen Sammelwerk „Sipelgas I", danach 1861 im „Sipelgas II" und zuletzt die ganze Sammlung in zwei Teilen unter dem Titel „Rahunurme lilled" (etwa „Blumen der Friedensaii") I 1870, II 1874. Unter dem anfangs genau übersetzten 56 GUSTAV SAAR В XL. у Titel gestattete das damalige Konsistorium das Werk nicht zu drucken, da in ihm einige Stellen mit der kirchlichen Lehre nicht übereinstim- men sollten! Unter einem veränderten Titel schickte Kreutzwald daher das Buch dem weltlichen Zensor in liiga, und von diesem kam alsbald die Erlaubnis zum Druck. Was den Stil der Übersetzung als solcher betrifft, so ist er viel individueller und besser als bei Frey u. a. Besonders charakte- ristisch für ihn sind der reichere Wortschatz, viele abstrakte Neu- bildungen und das Bestreben nach einer kurzen, kompakten und ge- nauen Wiedergabe des Originals. An vielen Stellen, wo die früheren Übersetzer die abstrakten Begriffe irgendwie durch Verben zu umschrei- ben versucht hatten, hat K r e u t z w a id als deren Ausdruck ganz neue estnische Nomina, meistens mit der Endung -us, gebildet. Viele von diesen Neubildungen sind in die spätere estnische Sprache über- nommen worden, andere aber auch vergessen, da sie zu stark das deutsche Vorbild verrieten, fremdartig oder sonst ungelenk waren. Besonders in den in Kreutzwalds späteren Jahren angefertigten Über- setzungen wird der Stil machmal zu „nominal", damit auch zu abstrakt und schwer verständlich. Dadurch ist es auch wohl zu erklären, daß Kreutzwalds Sammlung (besonders deren II. Teil) sich wenig- unter dem Volk verbreitete und noch vierzig bis fünfzig Jahre später in den Buchhandlungen vorrätig war. Jedenfalls ist die Kreut z- wald'sche Übersetzung als ein interessanter Versuch zu werten, einen abstrakteren estnischen Stil herauszubilden, der auch philosophische und theologische Gedankengänge genauer wiederzugeben vermöchte. So wurde seine Übersetzung der „Morgen- und Abendopfer" zugleich eine Vorstudie für die freie Umarbeitung des umfangreichen „Buddha" von Widman, mit der Kreutzwald der estnischen Literatur ihr erstes großes philosophisches Gedicht (unter dein Namen „Lembitu") ge- schenkt hat. Aber auch so wie sie waren bildeten die „Rahunurme lilled" in jener Zeit der absoluten Herrschaft pietistisch-orthodoxer Geistlichkeit geradezu ein Ereignis in unserer religiösen Literatur. Anstatt einer passiv-beschränkten Unterwerfung unter die Allmacht des patriarchali- schen Himmelsvaters propagierten sie selbständige Geistesarbeit auch auf dem Gebiete der Religion und ein größeres Vertrauen zu dem „natürlichen Licht" der eigenen Vernunft. So halfen auch sie ihrerseits dem estnischen Volk sich von der jahrhundertelangen geisti- gen Knechtschaft der feudal gesinnten deutschen Pastoren zu befreien, denen die Kirche in erster Linie als Mittel zum Niederhalten des Volkes diente. Der feurige Protest W i t s c h e l s gegen die ortho- doxen Dunkelmänner stimmte auch mit dem Proteste K r e u t z w a l d s , des „estnischen Voltaire", überein. Wurde sein Versuch einer geistigen Aufklärung des estnischen Bauernvolkes auch verhältnismäßig spät unternommen, so doch immerhin nicht zu spät, um dieses Volk aus seinem jahrhundertelangen Schlaf zu geistigem, sozialem und natio- nalem Erwachen zu bringen. KIRIKUVISITATSIOONID EESTLASTE MAAL VANEMAST AJAST KUNI OLEVIKUNI OLAF SILD MIT EINEM REFERAT : DIE KIRCHENVISITATIONEN IM LANDE DER ESTEN VON DER ÄLTESTEN ZEIT BIS ZUR GEGENWART TARTU 1937 К. Mattieseni t rü k i k o d a o.-ü., T a r t u 1937. Eessõna. Kodumaa kirikuloo käsitlemine ja kirjutamine ei ole hästi võimalik ilma kirikuvisitatsioone tundmata ja visitatsiooniproto- kolle kasutamata; igatahes ei vastaks töötamine sel alal ilma selleta teaduslikele nõudeile. Kirikuvisitatsioonidel on oma aja kirikuelu, usulise ja kõlbla elu, osalt ka kultuurilise ja majandusliku elu kohta olnud suur praktiline tähendus, eriti vanal ja keskajal ja uuema aja murde- ning üleminekuaegadel. Sellest võib kergesti aru saada, kui meeles pidada, et visitatsioonid püüavad koha peal selgitada, missugune on t õ e l i n e kiriklik, usuline, kõlblas, osalt ka majan- duslik ja kultuuriline või veel mõnes erilises suhtes koguduste seisukord teataval ajal ja teataval kohal, ja siis leida ka kõige paremad abinõud puuduste parandamiseks ja kõige paremad parandusvahendite rakendamise viisid. Kirikuvisitatsiooni-protokollid on suure ajaloolise allikalise väärtusega, sest nad sisaldavad usaldusväärseimaid andmeid, mis on meile teatavas küsimuses teatavast ajast ning kohast kätte- saadavad, sest nad ei ole vaid mõne üksiku isiku antud andmed, vaid mitmete usaldusväärsete isikute poolt koha peal antud või kontrollitud ning läbiproovitud andmed. Kuigi need andmed ja teated käivad suurelt jaolt enam-vähem lihtsate küsimuste kohta, on nad siiski põhjapaneva tähendusega tolle aja kirikliku, kõlbla, usulise ja kultuurilise elu iseloomustamise kohta. Kodumaa kirikuvisitatsioonest on vaid mõne tuntuma isiku visitatsiooni põhjalikumalt käsitletud, nagu piiskopp Kyvel'i oma (vt. Ajalooline Ajakiri, XII a-k. 1933, lk. 44—55, 116—125, 160—164: E. B l u m f e l d t , Saare-Lääne piiskopkonna visitatsiooniprotokolle a. 1519—1522), David Dubberchi visitatsioone (vt. R. W i n k l e r , Der estländische Landkirchenvisitator David Dubberch und seine Zeit (1584—1603), Reval 1909), kuid neidki visitatsioone on käsit- letud enam lahus eelnevaist ja järgnevaist. N. n. lokaalvisitatsi- oonidest, mis aga tublisti erinevad kirikuvisitatsioonidest ja kuu- 4 OLAF SILD В XL. 4 luvad vaid üksiku kirikuõpetaja ametikohuste valdkonda, on praost Winkler'i sulest kaunis asjalik ülevaade ilmunud (vt. Mitteilungen und Nachrichten für die ev. Kirche in Russland, 63. Bd. Sept. 1910, Theologisch-pastorales Beiheft Nr. 5; R. W i n k l e r ' i „Zur Geschichte der estländischen Lokalvisitationen", lk. 125—153). Meie kodumaa kirikuvisitatsioonide ajalugu ei ole senini kirjutatud. Visitatsiooniprotokollide uurimisel ja kasutamisel tun- dub aga tarvidus saada terves ulatuses ülevaadet visitatsioonide korraldamisest meie maal üksikutel kirikuloo ajajärkudel, visiteeri- misel tarvituseletulnud viisidest ja eesmärkidest vastavalt kirikliku, usulise, kõlbla, kultuurilise ja majandusliku elu olukorrale teataval ajal. Käesolevas töös meie käsitlemegi kodumaa kiriku visitatsi- oonide ajalugu vanemast ajast kuni olevikuni. Ülevaatlikkuse otstarbel jaotame meie kogu töö peatükkidesse (peale „Sissejuhatuse" 6 peatükki) ja §§-desse (kogusummas 21 §-i). Sissejuhatus. § i . Kirikuvisitatsioonidest üldse vana- ja keskaja kirikus. Et paremini aru saada meie kirikuvisitatsioonide tekkimisest, mõttest, eesmärgist, pidamisest, korraldusest ja tähendusest, peame teadlikud olema kirikuvisitatsioonide pidamisest varemal kristlikul ajal üldse, ja selleks peame lühikestki pilku heitma vana ja kesk- aja kirikuvisitatsioonidele. Üldse on kirikuvisitatsioonid ristikiriku igivana institutsioon. Mõnd üksikut, pärastistele kirikuvisitatsioonidele omast joont võiksime ehk juba ristikiriku algul märgata. Nii saatis juba Je- ruusalemma emakogudus oma 2 volinikku (Juuda Barsaba ja Siila, „kes ülemad mehed olid vendade seas") Antiookias pagana- test tekkinud ristikogudust vaatama, nende usku ja kõlblat elu läbi katsuma, apostlite ja emakoguduse otsust Antiookia koguduses käsuõpetuse asjus tekkinud lahkhelide puhul teatavaks tegema ja kogudust manitsema ning kinnitama (vt. Aeta ap. 15). . Võib arvata, et emakogudus sarnaselt toimis ka veel teiste väljaspoolsete ristikoguduste tekkimise või tunnustamise või mõjus- tamise puhul. Aga ka pärisvisitatsioonidest on juba vana aja 4. sajandi kirikust otseseid teateid säilinud, niihästi Hommikumaa kui Õhtu- maa kohta1). Hommikumaal nimetati visitatsioone περιοδεία (ringreisud). Kui piiskopp ise maal ei visiteerinud, saatis ta maale περιοδενναί (ringimatkajad)2). !) Ae. L. R i c h t e r , Lehrbuch des kathol. u. evang. Kirchenrechts, 18585, lk. 374 j. J. A u e r b a c h , De Visitationum ecclesiasticarum progressu, 1862. G. U h l h o r n , Kirchenvisitationen (Realencyklopädie f. prot. Theologie u. Kirche, 3. trükk, X к., lk. 480—483). 2) Vrd. Concil. Laodic. 347—81, c. 57 (Richter p. 3752). Ladina keeles esineb näit. vanade kirikukogude otsustes ka kreekakeelsele vastav terminus : ut episcopus „ c i r c u m e a t " parochiam suam . . . (näit. Capitul. a. 813. I. Cap. 16, etc.). 6 OLAF SILD В XL. 4 Ch r y s o s t omo s (f 403) seletab oma kuulsas teoses „περί Ιερωαύνης" (III, 18), et piiskopi kohuste hulgas ei leidu teist, mis nii seotud oleks vaevaga, hädaohuga, laimdustega, kui kõnesolev toiming. A u g u s t i n u s on oma piiskopkonda väga sagedasti visi- teerinud (frequentissime : Possidii Vita beati Augustini, с. 12). Et kõiki kohti piiskopkonnas paremini visiteerida, lahutas ta oma piiskopkonnast ära kaugema osa (Fussalense Castrum), mille jaoks veel eriline piiskopp ametisse pandi. M a r t i n u s T o u r s ' i s t (f397) on ka maakogudustes ise korralisi kui ka erakorralisi visitatsioone pidanud (Sulpitii Severi Ep ist. 1—3). х K i r i k u k o g u d , näit. juba Concilium Taurinense a. 397 ), Augustinuse-aegsed Aafrika kirikukogud, Cone. Laodic. a. 372, tuletasid visitatsioone eriti metropoliitidele, aga ka piiskopele meelde. Tarraco kirikukogu a. 516 nimetas vanaks harjumuseks (antiqua consuetudo) seda, et piiskopid iga aasta oma piiskop- kondi visiteerivad, ja nõudis selle harjumuse pidamist2). Varema aja visitatsioonide p e a - e e s m ä r g i k s oli paganuse ja väärjumalateenistuse jäänuseid ja väärusulisi kalduvusi välja juurida ja ristiusu vaateid ning kristlikke eluviise süvendada ja levitada. Kui Baieri hertsog a. 716 tahtis asutada iseseisvat Baieri kirikut, saatis paavst oma esimese legaadi siia : nagu anglosakside maal, nii pidi ka siin ü l d v i s i t a t s i o o n ette valmistama tarvi- likkude paranduste, reformide, korralduste maksmapanekut. N. n. „Saksa kontsiil" (Concilium Germanicum), mis peeti 742 Austraa- sias, otsustas muude paranduste hulgas uuendada piiskopi visi- tatsiooni. Õhtumaal ühendati visitatsiooniga siis ka r i s t i t u t e k o n - f i r m a t s i o o n , milline toiming reserveeriti Õhtumaal piiskopile (v. Cone. Liptinense a. 743 3); Cone. Suessionense a. 7444)). Samuti kontrollis piiskopp, kuidas vaimulikud ristivad, missat peavad ja teisi kiriklikke talitusi toimetavad, silmas pidades ka nende kasinust, elu, usku ja õpetust. x) J. D. Mansi, Sacrorum Conciliorum nova et amplissima Collectio, III, v. 861, Can. II. 2) Mansi VIII, v. 542 j., Can. VIII. 4) Mansi XII, v. 370; vrd. ka v. 366 j. 4) Mansi XII, v. 388. В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 7 г Cone. Bracarense III a. 560 ) järgi kontrollis visitaator vai- mulikkude elu ja ametipidamist esimesel päeval, kuna teisel päeval juba kogudus (plebs) kokku kutsuti ja õpetati, et nad põ- geneksid väärkujude eksituste eest ja hoiduksid igasuguseist süü- tegudest, nagu tapmisest, abielurikkumisest, valevandest, valetun- nistusest ja muudest surmatoovatest pattudest, et nad ei teeks teisele seda, mida nad enestele ei soovi, et nad usuksid kõigi inimeste ülestõusmist ja kohtupäeva, kus igaühele tasutakse vastavalt tema tegudele. Ibid. Can. II (v. 839) määrab, et piiskopp hoiduks üleliigset maksu võtmast. Arusaadav on, et visitaator ühes oma saatkonnaga pidi visi- tatsiooni ajal tarvilikku vastuvõtmist ja ülalpidamist saama visi- teeritavate, eriti vaimulikkude poolt. Kõige varemail ajul kandis visitaatori ja ta saatkonna vastuvõtmine arvatavasti enam vana- dele kristlastele omast külastajate kristlaste vastuvõtlikkuse ilmet. Siis sai tarvilikuks vastuvõtmist ja selle kulusid ikka täpsemalt normeerida. Viimatimainitud kirikukogudel (Conc. Liptinense, Conc. Suessionense) öeldi selles suhtes : presbüter olgu alati valmis piiskopi vastuvõtmiseks rahva koguga ja abiga, keda seal tuleb konfirmeerida, või aga: kloostriülemad ja presbüterid olgu (visitatsiooni puhul) valmis piiskopi vastuvõtteks tarviliku abiga (vrd. ka Concilium Toletanum III a. 589)2). Visitatsiooni kulud võisid visiteeritavatele vahetevahel koormavaks muutuda; see- pärast kuuldub selles suhtes kirikukogudel hoiatusi visitaato- ritele. Kohustusi, mida oli visiteeritavatel visitaatori suhtes, tähen- dati enamasti sõnaga „ p r o c u r a t i o " (hoolekanne). Kuni 13. sajandini oli lubatud prokuratsiooni ainult natuuras (mitte aga rahas) nõuda. Toledo VII kirikukogu a. 646 määras nõutavate prokurat- sioonide suhtes: et piiskopp kunagi ei läheks kaugemale viie- kümne ühesvõetava hobuse arvust ega oleks õigustatud kauemini kui üks päev viibima iga kiriku juures („Cum vero episcopus dioecesim visitât, nee unquam quinquagenarium numerum evec- tionis excedat, aut amplius quam unum diem per unam quamque basilicam remorandi licentiam habeat")3). !) Mansi IX, v. 838 j., Can. I. 2) Mansi IX, cap. XX, v. 998. 3) Mansi X, v. 768. 769 (С. IV). 8 OLAF SILD В XL. 4 Ka f r a n k i d e riigis olid kirikuvisitatsioonid tarvitusel. Tunti tarvidust, et kirikuõigus täiendaks mitmeti ühekülgset rahva- õigust, näit. süütegude suhtes, mis ilmlikus õiguses karistamata jäid või mida aga rahatrahviga võidi lepitada jm. Kuningad nõudsid visitatsioone ja andsid määrusi nende jaoks. Visitat- sioonid arenesid s i n o d a a l k o h t u t e k s (judicium synodale, Sendgericht). Visiteerijale piiskopile andis Karl Suur kaaslaseks ning kaitsjaks ja vahel ka kontrolliks krahvi. Kord aastas käis piiskopp sel teel oma piiskopkonna läbi. Tema tulekut kuulutab ja valmistab ette mõni päev ennemalt (Regino järgi 1—2 päeva) arhidiakon või arhipreester. Kui piiskopp tuli, olid pärastpoole visiteeritavad (enamasti 5 kogudust) oma preestritega eesotsas koos ja võtsid teda andidega vastu. Peetakse missa ja pärast seda peetakse kohut, mis sünnib sagedasti kiriku ees. Piiskopp või tema saadik istub kohtujärjel. Visitatsioonikohtute ülesannet on kuningate ja kirikukogude poolt sagedasti selgitatud. Visiteerija piiskopp konfirmeerib risti- tuid, õpetab rahvast ja keelab paganausuviisisid, nõidumist, liisu- heitmist, linnutarkust ja kõike paganuse roppust (Capitulare primum Caroli Magni a. 769)x). Ta vaatab läbi preestrite ameti- tegevust, elu ja usku, et nad õiget usku peaksid ja katoliku ris- timist, et nad missapalveid hästi tunneksid, et psalme vääriliselt ette kantaks, et nad Meie-Isa palvet ise õieti mõistaksid ja kõi- gile mõistetavaks teeksid, et igaüks teaks, mida ta Jumalalt palub, et „Au Jumalale" kõigi juures kõige austusega lauldaks ja preester ühes inglitega ja Jumala rahvaga laulaks „Püha, püha". Ta peab vaatama, et kirikud ja altarid väärilises seisukorras hoitaks, et kirikus kord valitseks, et kirikus ilmlikke asju ei õiendataks ega lobisetaks ega enne õnnistust kirikust ära ei mindaks. Samuti peab piiskopp vaatama, et kohtunikud ning vägevad rahvale ja vaestele ülekohut ei teeks ega neid suruks. Piiskopp rääkigu seesugustega esmalt vaimulikult, neid manitsedes, ja kui see ei aita, tehku asi kuninga kõrvadele teatavaks (C. Arelatense VI, a. 813, Can. 17) 2). Piiskopp võtku harutusele süütegusid, mis on Jumala vastu *) Mansi XII, Appendix Secunda, v. 137 ; Cap. VII, rp. Mansi Supplem. a d. torn. XVII, v. 191. 2) Mansi XIV, v. 61, Can. XVII. В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 9 ja Pühakirja hoiatuste ja keelu vastu, ja kandku hoolt paranduse eest (Cap. II, a. 813)1). Eriti nimetatakse intsesti, isatapmist, vennatapmist, abielu rikkumist, valevannet, keelatud abielu, muid lihapatte. Alguses harutati ja karistati ainult a v a l i k k e p a t t e . Salajased jäid pihi- tooli hooleks (vrd. 6. Can. Synodi Ticinensis, a. 850)2). Süütegude järele valvasid maadekanaatides (decania) preestrid, eesotsas arhi- preestriga (maadekaaniga), kes iga kuu kalendidel (in calendis) koosolekuid pidasid, kusjuures muuseas iga preester oma kihel- konnas juhtuvad süüteod teatavaks pidi tegema, millest siis piis- kopi presbüteeriumile teatati (vrd. Reimsi Hincmari Capitula anno duodecimo episcopatus superaddita). Mõne aja järel3) aga oli visitaatori kohuseks igasugusel sündsal viisil k õ i k i p a t t e ja üleastumisi ja ülekohut ülepea ava- likuks teha ja kohut mõista. See oli võimalik n. n. vannutatud s i n o d a a l - t u n n i s - m ee s t e (synodales testes, iuratores synodi, Sendzeugen) kaudu. Kuidas 10. sajandil sinodaalvisitatsiooni peeti, kirjeldab kaas- aegnikuna kujukalt Prüm'i kloostri endine kloostriülem, õpetatud R e g i n o (f 915) teoses: De ecclesiasticis disciplinis et religione Christiana, 1. II4). Regino kirjelduse järgi kutsub piiskopp5) sino- daalvisitatsioonil pärast kohast kõnet vastava kihelkonna kogudu- sest 7 meest (tarvidust mööda ka enam või vähem) küpsemaist, ausamaist, tõemeelsemaist enda ette ja vannutab neid „pühakute pantide" (s. o. reliikviate) juures, et tema sinodaal-tunnismehena midagi sellest, mis ta on teada saanud ükskõik mis teel või veel teada saab, mis selles kihelkonnas on Jumala tahtmise ja õige kristluse vastu toime pandud või veel toimetatakse, kunagi midagi ei varja visitaatorile, kes selle järele pärib, ei armastuse ega hirmu ega tasu ega suguluse pärast. „Nii aidaku mind Jumal ja need pühakute reliikviad." Piiskopp tuletab pärast vannutamist lühikeses kõnes selle Jumalale antud vande tähendust tunnismeestele meelde, et nad midagi ei varjaks. Tunnismehe tunnistus kellegi vastu asetab teda ex officio kaebaja ja teist kaebealuse ossa. Aga peale x) Mansi, Supplem. ad torn. XVII, 1, v. 507. Cap. I. 2) Vt. Pertz Monum. Germ., t. III, p. 397. 3) Dove järgi algas see korraldus 9. sajandi keskpaigu (vrd. Die fränkischen Sendgerichte, Zeitschrift für Kirchenrecht, IV a-k. 1864, V a-k. 1865, lk. 7 j.). 4) Migne, Patrologiae cursus completus, S. II, t. CXXXII. 5) Et kogudus valiks tunnismehed, sellest ei ole enne 12. sajandit juttu. 10 OLAF SILD В XL. 4 tunnismeeste võisid teisedki isiklikkude kaebajatena esineda. Ka vaimulikud võisid kaevata saamata jäänud maksude kümnise jm. asjus. Peale sinodaal-tunnismeeste on Reginol veel juttu i l m i k - d e k a a n i d e s t ehk -kümnikest (decani laici per villas constituti), kes ise on tõelikud ja jumalakartlikud ja teisi manitseksid, et nad pühapäevil korralikult kirikus käiksid, ei teeks pühapäeval tööd ega midagi, mis halb. Nad on vandega kohustatud selle vastu eksijaid preestrile üles andma. Dove1) arvab, et see korraldus tekkis umbes samal ajal kui sinodaal-tunnismeeste instituut, kuid võiks ehk ka arvata, et see korraldus on vanem, sest ta võiks eeldada veel seda seisukorda, et preestrid teatavad üleastumistest arhipreestrile ja asi siis piis- kopi presbüteeriumile teatavaks saab. Seesugused alama astme ülevaatajad ehk kümnikud (dekaanid) olid nähtavasti igas külas. Niikaua kui tunnismehi mitte igast külast ei valitud, võis nende kümnikkude tegevus tunnismeeste kõrval ehk jätkuda. Kui aga tunnismeeste valimisel kihelkondade jaotusi tarviliselt silmas peeti, langesid need kümnikud loomulikult tunnismeestega kokku, nagu see juba Reginol näib suurel määral toimuvat. Pihil sai viisiks, et pihilolijale küsimusi esitatakse vaimuliku poolt ja samuti siis ka pihiraamatutes pihitavad süüteod küsimuste najal esildatakse ; seepärast on loomulik, et ka s i n o d a a l v i s i - t a t s i o o n i ü k s o s a t o i m u s k ü s i m u s t e n a j a l , seda enam, et ju vannutatud tunnismehed kohustatud olid küsimustele vastama, mis tähistasid visitatsioonile alluvate asjade ala. Küsi- mused esitas piiskopp (resp. tema saadik, kelleks oli alguses ena- masti arhidiakon). Et visitatsiooni küsimused selgitavad ka ülepea visitatsiooni ülesandeid ja suunda ning on võrdluseks meie maal tarvitusel olnud visitatsioonikorraga, esildame siinkohal kokkuvõttes Reginol esinevaid küsimusi2). Regino mainitud teose I raamatus on 95 küsimust esildatud kiriku ja preestri suhtes : 1) K. 1 —15 küsitakse, kellele on kirik pühendatud, kas kiriku- hoone hoitakse korras ning puhtuses, missugused on kirikuriistad ja kuidas neid hoitakse, missugused on kirikuraamatud, missugu- !) Ibid. IV, lk. 42 jj. 2) M. t. 1. I, v. 187—191. Il, v. 282—287. В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 11 sed on ametirüüd ja mis seisukorras, missugused ja kui suured on kiriku kinnisvarad ja sissetulekud. 2) K. 16—73 käivad preestri eluviiside ja tegevuse kohta: kas ta elukorter on kiriku läheduses, kas tema juures elab keegi naisterahvas või käib keegi kahtlane; kas ta korralikult käib hai- gete juures, kas on mõni laps surnud, kes preestri hooletuse läbi oli ristimata jäänud; kas ta on tülinorija, joob kõrtsis, teeb ru- malat nalja; kas ta peab korralikult tunnipalveid ja missateenis- tusi, kas ta seletab rahvale Jumala sõna, kas hoolitseb pühitsetud vee eest, kas ta kannab hoolt vaeste, võõraste ja vaeslaste eest, kas ta omakasu või sõpruse pärast vaikib pattudest või annab lepitust, kas õpetab Credot ja Meie-Isa palvet, kutsub seatud aegadel pihile, õhtusöömaajale, paastule ja abielukasinusele, kas käitleb õiglaselt ja pühalikult kirikuvarandust ning -riistu, kas keelab paganusekombeid (eriti surnute suhtes), kas annab juha- tust, kuidas õigel viisil tuleb ohvriande altarile viia. 3) K- 74—95 sisaldavad seda, mida preestri enese käest tuleb küsida : kas ta on vaba inimesena sündinud või orjuses, kus koguduses, kas tal on kehaliikmete puudusi, kas ta tunneb oma ameti üksikasjalisi kohuseid, oskab hästi lugeda ja tunneb laulusid ning ajaarvamist, mõistab tarvilikke palveid ja muid osasid peast, kas tal on tarvilikud raamatud enesele juhatuseks. Mida enam kohtupidamine sinodaalvisitatsioonil etteotsa nihkus, seda enam võis juhtuda, et kiriku asjade ja preestri elu ja tegevuse läbikatsumine jäeti maadekaani juhatusel peetavate presbüterite koosolekute hooleks. II raamatus käsitleb Regino seda, mida visitaatoril tuleb toi- metada i l m i k u t e g a j a v õ h i k u t e g a . Selles osas on 89 k ü s i m u s t : 1) K- 1—14 räägivad mitmesugustest tapmistest, haavamistest ja nende motiividest, isa, sugulase ja vaimuliku tapmisest, tapmi- sest veretasuna ülekohtuses mässulises sõjas, lapse tapmisest ja abordist, orja ja enese tapmisest. 2) K. 15—37 mitmesugustest abielurikkumise, keelatud sugu- lise läbikäimise, keelatud abielu ja loomuvastase kiimaluse süü- tegudest. 3) K. 38 räägib harilikust vargusest, röövimisest, kiriku var- gusest ning riisumisest (sacrilegium). Olgugi et ilmlik õigus seda karistab, kuuluvad need süüteod patukahetsuse ja kahetsuskaris- tuse suhtes piiskopi ette. 12 OLAF SILD В XL. 4 4) К. 39 räägib valevandest, к. 40—41 valetunnistusest, äraandlikkusest ja nende süütegude motiividest ja kas on neis patustatud teadlikult või sunnitult. 5) K. 42—45 räägivad nõidadest, liisuheitjatest ja lausujatest. 6) К- 46—49 käsitlevad vere, lõpnud või lõhkikistud loomade söömist ja paastumist seatud aegadel. 7) K. 50—55: paganausu ja ebausu viisidest ja vaadetest tööde õiendamisel ja surnute juures. 8) K. 56—65: õhtusöömaajal käimisest 3 seatud ajal, püha- päeva pühitsemisest, ekskommunikatsiooni pidamisest ning arves- tamisest, kahetsuskaristuse kandmisest, isa ning ema austamisest, kümnise andmisest Jumalale ja tema pühakutele, pihiletulekust vähemalt kannatuseajal. 9) K. 66—85: kas on alalisi joodikuid, võõra kihelkonna kirikusse ja lauale käijaid ja sinna kümnise maksjaid; kerjajatest ja vaestest; kas on ilmikdekaane e. kümnikke külades, kas aus- tatakse oma preestrit, kas ollakse teekäijale vastutulelik, õiglane selle vastu, kes on pagulane usu pärast, kas ristiisad kannavad hoolt, et ristilapsed õpiksid usutunnistust ja Meie-Isa palvet, kas keegi tarvitab valemõõte ja -kaale; liigkasuvõtmise rüvetusest; juudi või pagana kogemata surmamisest, salavandenõust ja keela- tud ühingutest osavõtmisest, ülejooksikutest. 10) К- 86—89: vennastustest kihelkonnas, kas keegi laulab kiriku juures lori- või pilke- ja naljalaule, kas keegi lobiseb kiri- kus või lahkub kirikust enne missa lõppu ; kas ohvriande (leiba ja viina) tuuakse missale enese ja omaste eest. Niihästi I kui ka II osa küsimusi ja neis eeldatud seisukohti põhjendatakse peaasjaliselt mitmesuguste kirikukogude kaano- nitega ja määrustega. V is i t a t s i o o n i k o h t u e e s m ä r k j a ü l e s a n n e on kiriku seisukorda ja korda, vaimulikkude elu ja tegevust, võhikute kiriklikku ja kõlblat elu parandada kirikukogude kaanonite ja määruste kohaselt. Sinodaalkohtule allusid sel ajal kõik piiskopkonna elanikud, kuigi mõned vägevad suurnikud vahel tõrkusid, nii et piiskopel tuli pöörduda kõrgeima kuningakohtu poole. Ilma sundiva põhju- seta (gravis nécessitas) pidid kõik vastava ringkonna sinodaal- kohtusse ilmuma, ekskommunikatsiooni ähvardusel. Kelle süütegu tunnismees nimetab, selt nõutakse vastust ja salgamise korral süütuse tõestamist ning süüst puhastumist. On arvata (vähemalt В XL. -ι Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 13 hilisema keskaja suhtes), et visitaatori saatkonnas olid ta ümber olevad vaimulikud nõuandjaiks ja otsuseleidjaiks. Visitaator kuulu- tas otsuse ja määras vastava karistuse patukahetsuse karistus- määruste alusel. Määratud karistused saadeti võimalikult kohe täide, valve pikemaajaliste karistuste järele kuulus maadekaanile. See patukahetsus on siin suuremalt jaolt jälle avalik. Karistuste aluseks on vanad kahetsuskaristused, nagu paastumine, ajutine eemaldamine kirikust, alandus välises esinemises; sellega olid kasvaval määral ühenduses vabaduse ja au kitsendused. Vähe- haaval leidsid rahatrahvid ka siia teed peaasjaliselt ainult vabade suhtes, kuna vabadusetud selle asemel „nahal ja juustel" (corio et crinibus puniendus est: zu Haut und Haar) karistust kandsid, kui piiskopp neile .ei võimaldanud sellest end rahaga lunastada. Kuna veel 8. sajandil frankide riigis kõik piiskopkonna preest- rid pidid Quadragesima ajal piiskopi juurde kokku tulema aru andma oma ameti pidamisest, astusid siis (juba järgneval sajandil) selle asemele piiskopkonna sinodid, mis toimusid piiskopi autoriteedi tähe all ja ligidases ühenduses piiskopi sinodaalvisitatsiooniga *). Ei ole kahtlust, et need sinodaalvisitatsioonid on omal ajal p a l j u k a a s a a i d a n u d r a h v a k a s v a t a m i s e l e , tema kiriklikule ja kõlblale distsiplineerimisele ja kargestamisele. Varjukülgedest, mis hilisemal keskajal sinodaalvisitatsioonid ajutisele osalisele langusele viisid, oleks eriti nimetada järgmisi. 1. Prokuratsioonide sageli koormavaks kujunemine. Nagu me nägime, on kirikukogudel selle vastu varakult võitlema hakatud. Aga ikka jälle oli tarvilik sellest juttu teha. Nii püüti III Late- raani kirikukogul a. 1179 mitmesuguste visitatsioonide jaoks pro- kuratsioonide ülemmäärad soodsamates tingimustes kindlaks mää- rata, ja nimelt: arhipiiskopi visitatsioonil XL kuni L hobust (evectionum numerum), arvestades olukordi, piiskopi visitatsioonil XX—XXX; kardinal saab XXV, arhidiakon V—VII, dekaan II. Vaesemates kohtades peab väiksema prokuratsiooniga läbi saa- dama. Hoiatatakse, et ka mitte veel muude rahade ja maksude võtmisega (talliis et exactionibus) ei koormataks (kohalikke vai- mulikke), ja kui hädaline tarvidus juhtub, seda tehtaks mõõdukalt ja armastusega. (Arhidiakonid ja dekaanid ei tohi ülepea selli- seid makse presbüteridelt ja vaimulikkudelt nõuda.) Bonifacius VIII lubas 1298, et visitaatorid võivad proku- Vrd. Ae. L. Richter, m. t., lk. 98 ; 308, 375. 14 OLAF SILD В XL. 4 ratsiooni ka rahas võtta, kui visiteeritavad nõustuvad, kuid visi- taator ei tohi ühel päeval üle 1 prokuratsiooni võtta, olgugi et ta vahest visiteeris enam kui ühe koha. 2. Osalisele langusele mõjus kaasa ka see, et piiskopid, olles seotud riiklikkude ülesannetega, ikka sagedamini jätsid visitatsiooni oma saadikute ehk vikaaride, peaasjaliselt arhidia- konite hooleks, kuni need viimaks 13. s. iseseisvalt hakkasid omal jurisdiktsioonil sinodaalvisitatsioone pidama ja sinodaal- visitatsioonil omastasid endile kõiki piiskopi õigusi ning viise, olgugi et ka piiskopid täiesti ei lakanud visitatsioonist või saatsid uusi asemikke — generaalvikaare piiskopkonda visiteerima. Ka hakkasid kirikukogud arhidiakonite iseseisvaid sinodaalvisitat- sioone jälle piirama ja keelama neile kohtumõistmist tähtsamates küsimustes (nagu seda on abielu, simoonia ja küsimused, kus otsusest olenes vastava isiku prebend, seisus või aste). 3. Langusele mõjus kaasa ka asjaolu, et rahatrahvid, nagu nägime, tarvitusele tulid patukahetsuse-aktide kõrval ja siis tea- taval korral võimaldasid viimaste asendamist rahatrahviga, suu- rendades ühtlasi koormust, kuritarvitusi ja väljapressimist. 4. Samuti peab ära märkima asjaolu, et paljud aadlikud, kloostrid ja linnad püüdsid vabaneda allumisest sinodaalvisi- tatsioonile, mis osalt ka korda läks. 5. Arhipiiskoppide visitatsioonid, mis alguses, nagu nägime, sageli esimesel kohal seisid, harvenesid veel enam kui piiskop- pide visitatsioonid. Hommikumaal sooviti 869 (Konstantinoopoli kirikukogul) nende lõpetamist, Õhtumaal tundsid piiskopid sageli tarvidust arhipiiskopi toetuse ja abi järele, kuid arhipiiskoppide visitatsioone ikkagi piirati ja seoti mitmete tingimustega nähta- vasti piiskoppide soovil ning kasuks. Innocentius III väljendas teadlikult visitatsioonide teatavat ühendust sinoditega: iga aasta peab arhipiiskopp oma sufragaan- piiskoppidega ekstsesside paranduseks ja eluviiside reformeeri- miseks provintsiaalsinodi ; neil sinoditel tuleb määrata sinodaal- tunnismehed, kes kõike, mis parandust vajab, hoolsasti järele vaatavad ja teevad seda teatavaks järgneval sinodil. Samuti toimigu ka piiskopid piiskopkonna sinodil, nii et provintsiaal- sinodil iga piiskopkonna seisukorrast täpseid teateid antaks. Innocentius IV-nda sellekohases konstitutsioonis a. 1252 seletatakse, et arhipiiskopp peab, enne kui läheb teisi piiskop- kond! visiteerima, oma kapiitli ja piiskopkonna visiteerima. Ühte- В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 15 moodi visiteerigu ta suuremaid kui väiksemaid kirikuid, pidagu silmas võhikute eluviise (mores), samuti ka vaimulikkude omi. Visiteeritud piiskopkonda ei tohi ta enne uuesti visiteerida, kui kõik teised piiskopkonnad on läbi visiteeritud, olgu siis, et vastav piiskopp teda ise kutsus, või kõik teised piiskopid või nende enamik seda soovitab või sellega nõustub, või paavst seda tea- taval korral võimaldab jne. Sinodaalvisitatsioonide ühendusseseadmine sinoditega on põhjendatud juba ajalooliselt, nagu piiskopkonnasinodi suhtes eespool nägime, aga seda on ta ka sisuliselt kui ka provintsiaal- sinodi suhtes: visitatsioonid tõid andmeid ja informatsiooni sino- ditele ja sinodid andsid visitatsioonidele tarvilikke ajakohaseid juhtmõtteid ning ülesandeid. Võib arvata, et sel alusel elustasid r e f o r m k i r i k u k o g u d ka visitatsioone, sest et neil tarvis oli kiriku seisukorda ja pahesid põhjalikult tunda, teiselt poolt aga otsustatud reforme või suunda tegelikult läbi viia. Nagu nägime, olid ka sinoditel sinodaal-tunriismehed ametis ja neil toimus kohtu- pidamine eeskätt vaimulikkude üle. Juba K o n s t a n z ' i reformkirikukogu I komisjon nõudis iga- aastast diötsesaansinodeid. Provintsiaalsinodeid peab vähemalt iga 3 aasta tagant pidama. Eriti on B a s e l ' i reformsinodil 1433 S e s s i o XV-1 *) juttu episkopaalsinoditest, provintsiaalsinoditest ja sinodaal-tunnis- meestest. E p i s k o p a a l s i n o d tuleb seatud ajal aastas vähemalt kord, kui mitte 2 korda harjumuseks ei ole, piiskopi enese poolt isiklikult ära pidada, kanoonilise takistuse korral kohase vikaari poolt. Ta kestku 2 või 3 päeva, või nagu piiskopp tarvilikuks peab. Esimesel päeval tuleb piduliku missateenistuse kestel või selle järel piiskopil või kellelgi teisel tema nimel kõiki Jumala sõnaga manitseda, et nad peaksid häid eluviise, loobuksid pahedest, silmas peaksid seda, mis puutub kiriku distsipliinisse ja kohuste täitmisse, eriti et hingekarjased jagaksid kogudusele pühapäevil ja pühadel tulusaid õpetusi ning manitsusi. Selle järel loetagu provintsiaal- ja episkopaalsinodite statuute; selle vahel esitatagu mõni tüse traktaat juhatuseks, kuidas sakramente tuleb valitseda, ja muud õpetlikku preestreile. Seepeale katsugu piiskopp hoolega läbi alluvate elu ning komblust ja taltsutagu !) Vt. J. D. Mansi, t. XXIX, 1788. a., veerud 74—77. 16 OLAF SILD В XL. 4 simooniat, ohjeldagu seatud parandusabinõudega liigkasuvõtmist, konkubinaati, muud keelatud sugulist läbikäimist kui ka kõiki muid süütegusid ja ekstsesse. Samuti vaadaku piiskopp, et tema ülevaatusele alluvad kloostrielanikud rikkumata peaksid oma kloostri seadlusi (eriti loobumist igast omandist ja simooniast). Peamiselt aga püüdku ta sinodi (s. o. sinodaalkohtu) pidamisel (in ipsa Synodo) avalikuks teha ja tarvilikkude parandusabinõudega vastu astuda, et tema piiskopkonda ei tikuks mõni väärusuline,, ekslik või häbis- tav või vagadele kõrvadele vastumeelne õpetus ega esineks liisuheit- mist, tuleviku ennustamist, nõidumist, ebausku ega ühtegi saatan- likku väljamõeldist. Peale selle seatagu ametisse sinodaal-tunnis- mehed, tõsised, hoolikad ja ausad mehed (viri graves, providi et honesti), kes omavad Jumala suhtes innukust, arvul, mis vastab diötseeside suurusele, või seal, kus teisi seks ei ole määratud, mõned teised, kel on nende võim ; kui nad piiskopile ei näi küllaldaselt kohased olevat, seadku ta teised nende asemele, nagu ta kasulikuks peab. Nemad andku piiskopile või tema vikaarile vanne, nagu määrab vastav kaanon. Aasta jooksul diötseesis ringi käies ja vaadates, mida tarvis oleks parandada või reformee- rida, andku nad seda üles neile, kellele kuulub see parandamis- või reformimiskohustus. Kui need asjad jäävad parandamata või reformimata, kantakse nad järgneva sinodi ette, kus tarvili- kud parandusabinõud käsile võetakse. Aga ka peale selle, mis piiskopp kuuleb sinodaal-tunnis- meestelt või teistelt, kes täidavad nende kohuseid, peab ta ka ise usinasti järele katsuma kõiki oma alamate ekstsesse ja selle tagajärjel peab süüdlaste vastu teostamisele tulema tarviliku paranduse dist- sipliin, et see oleks teistele, kes tahavad paha teha, hoiatavaks ees- kujuks. Igas provintsis tuleb 2 aasta jooksul pärast üldkontsiili lõppu ja selle järel vähemalt kord iga 3 aasta jooksul provintsi- aalsinod kokku kutsuda. Üldkirikukogu kestel ja 6 kuu jooksul enne selle algust provintsiaalkirikukogusid ärgu peetagu. Metro- poliit (või keegi teine tema nimel) peab provintsiaalkirikukogul piduliku missateenistuse jooksul või pärast seda manitseva kõne, meelde tuletades eriti seda, mis käib piiskopiameti kohta, hoiata- des simoonia eest, ja nõudes, et hingehoius aset leiaks suurim hool ja küps järelekatsumine (inquisitio), et kiriku varandust ja sissetulekuid ei tarvitataks lubamatuks otstarbeks, vaid Jumala auks, kirikute alal- ja korrashoiuks, hoolitsemiseks vaeste ja abi- tarvitajate eest. Piiskoppide eksimisi ametikohuste täitmisel, muu- В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 17 seas ka jutlustamise suhtes kogudusele, alamate süütegude paranda- mise ja karistamise suhtes, episkopaalsinodite pidamise suhtes jne. tuleb siin erilisele uurimisele võtta, kirikukogu poolt parandada ja karistada. Ka metropoliiti manitseb kirikukogu eksimiste kor- ral kohuste täitmisel ja teatab sellest paavstile või mõnele teisele metropoliidi ülemusele, et teda vastavalt karistataks ja parandataks. Sel korral, kui on lahkhelid, tülid, vaenud provintsi rahu rikkumas, peab kirikukogu vagade isade eeskujul rahu ja üksmeele jalule- seadmist taotlema. Provintsiaalkirikukogudel tuleb ka iga järgneva üldkirikukogu jaoks saadikuid valida ja neile sellekohast abi muret- seda. Igal provintsiaalkirikukogul loetagu ka kõike seda, mida kanooniliste määruste poolt seks puhuks on ette kirjutatud, et seda täidetaks ja üleastujaid karistataks. Metropoliitidele ja piis- koppidele, kes hooletud on provintsiaal- ja episkopaalsinodite pida- mises ettekirjutatud ajajärkudes, määratakse kindlaks surveabinõud ja karistused ja nende tarvituselevõtmise kord. Lõpuks tõi katoliku kiriku visitatsioonile kindlamat parandust T r i e n d i k i r i k u k o g u , millest meil Poola aja visitatsioonide vaatluse sissejuhatuses veel kõnet tuleb. Nüüd aga asume juba kirikuvisitatsioonide juurde eestlaste maal, esmalt rääkides visitatsioonist piiskoppide ja ordu valit- suse ajal. 2 I peatükk. Kirikuvisitatsioonid meie maal katoliku piiskoppide ja ordu valitsuse ajal. § Modena Wilhelmi teekonnad ja kontsiil. Kui me Vana-Liivimaa vanemaist kirikuloolistest allikatest andmeid otsime eestlaste (ja liivlaste) maal peetavate ja peetud kirikuvisitatsioonide kohta, võiksime ehk küsida, kas paavsti saa- diku Modena Wilhelmi toimingutel siin maal a. 1225 ja 1226 on midagi ühist kirikuvisitatsiooniga. Paavsti nimetuskirjast31.XII 1224 (U. B. I, 69) selgub, et talle anti täie-õiguselise legaadi volitused (plenae legationis officium). Tema ülesannetest ja õigustest nime- tatakse selles kirjas eriti issanda Jeesuse Kristuse kuulutamist neil mail, nõutakse sõnakuulmist tema mandaatidele ja manitsustele; külvates vaimulikku korraldab ta ajalikku. Tema kohtu otsused (sententiae) vastuhakkajatele (rebelles) leiavad paavsti poolt tun- nustust. Kirjas 9. jaan. 1225 antakse talle ka õigus korraldada kirikut (ordinandi ecclesiam) ja nimetada ning pühitseda uusi piiskoppe (U. B. I, 72). Paavsti täie-õiguselistel legaatidel oli iseenesest visiteerimis- õigus, kui neile ei olnud tehtud erilisi, kindlaid vastupidiseid pii- ratud ülesandeid1). Nii oleks Modena Wilhelmil iseenesest õigus olnud kirikut visiteerida, kui olud seda oleksid nõudnud ja võimaldanud. Liivi- maa vanima kroonika kirjelduse järgi (XXIX) kutsus ta Riia linnas olevaid liivlasi ja muid mehi ning naisi sagedasti kokku ja õpetas neid Jumala sõnaga ja jagas patukustutist. Siis soovis legaat näha (videre) liivlasi ning teisi ja lätlasi ja eestlasi ja läks esmalt T o r e i d a s s e . Teda saatsid Riia piis- ' : ) Näit. on U. B. X, 472 teade, et legaat asub visiteerima ordut Preisimaal (a. 1448). В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 19 kopp, Riia doomkapiitli praost Johannes ja palju teisi mõistlikke ning arukaid isikuid. Esmalt tulid nad Kubbesele, kus ta pidas liivlastele missateenistuse ja jutlustas neile lunastusest. Sealt läks t a V i t i s e l e , L e t t h e g o r e (Loddiger), M e t s e p o l e , Y d u - m a e a alale ja Lätimaale, kus ta toimis samuti, kiilvates evan- geeliumi, nõudes head usuvilja ja õpetades ristiusku. Siis läks ta U g a u n i a s s e ja tuli O t e p ä ä l e , kust leidis usklikkude kogu, mis koosnes sakslastest ja eestlastest. Ta õpetas eestlasi usus Jeesusesse Kristusesse ja manitses sakslasi, et nad sõbralikult koos elaksid ja vastastikku halba ei teeks, vastristituile rasket koormat peale ei paneks ja õpetaks neid ususaladusis. Ta õn- nistas neid ja läks S a k a l a s s e , esmalt kogudusse W o r e e g e r w e (Virtsjärve) ääres , kus ta vastpöördunuid õpetas ja manitses mitte usust taganeda, siis V i l j a n d i s s e . Seal võtsid mõõgavennad ta vastu ja rääkisid kõik oma kannatustest, mis neil usu pärast eest- laste poolt on kannatada olnud. Ta kutsus mõlemast soost eest- lasi nende kirikute juurde ja läks nende juurde. Ta rääkis manitsus- sõna, et nad enam sarnast kurja ei teeks ega rikuks ususaladusi (sacramenta). Mõõgavendi õpetas ja manitses ta, et nad liiga ei koormaks eestlasi kümnisega või muuga, et nad sel põhjusel jälle paganuse väärteenistusele ei taganeks. Siia tulid tema juurde ka taanlaste saadikud Tallinnast ja eestlaste saadikud rannamailt (de Maritimis), kes olid taanlastega alalises võitluses, ja palusid kaitset taanlaste ning saarlaste vastu ja pakkusid talle oma maid. Saadik võttis nad vastu. Siis asus legaat jälle teele Riia poole, peatudes Tricatias, Võnnus (Wenden) ja Sygewaldes. Riias tulid sakslased, liivlased ja lätlased tema juurde oma kaebustega ning tüliasjuga ja palusid kohtumõistmist (iudicia). Ta tegi neis asjus otsuseid. Muude hulgas tulid Tallinnast ka taani piiskopid, saarlased ja ranna-eestlased, kes tema kaitse alla soovisid astuda, ja lubasid preestreid ja ristiusu seadust vastu võtta, kui ta vabastab neid taanlaste rünnakuist. Ta lubas neile seda, läkitas saadikuid taan- laste ja saarlaste juurde sooviga, et nad peaksid rahu ja alistuksid tema eeskirjule. Samuti lahendas ta piiskoppide ja ordu ja Riia linna vahelisi tülisid. Siis käis ta II t e e k o n n a l H o l m i s , Üks- k ü l a s , L e n e w a r d i s , A s k e r a d i s j a K u k e n o i s i s , toi- mides samuti kui mujal. Et taanlaste, eestlaste ja sakslaste vahel olid Virumaa, Järva- maa, Läänemaa pärast tülid ja kokkupõrked tekkinud, võttis legaat need maakonnad paavsti otsese valitsuse alla kuni tülide otsusta- 2* 20 miseni ja võttis oma III t e e k o n n a e t t e n e i s s e m a i s s e 1226. a. a l g u l . Tema saatkonda kuulusid nüüd semgallide piis- kopp L a m b e r t u s , Riia praost J o h a n n e s , preestreid, Riia kodanikke, mõõgavendi. Sakala kaudu jõudis ta Järvamaale, kus ta „ C a r e t h e n ' i " (praegu Suur-Kareda) nimelises külas Jumala sõna kuulutas ja katoliku usku õpetas ning nad paavsti otsese valitsuse alla võttis. Sealt läks ta Virumaa A g e l i n d e linnusesse (Punamägi), kus ta rõõmuga vastu võeti ja kus ta neile Jeesuse Kristuse nime avaldas. Sealt edasi siirdus ta Τ arva η ρ e linnusesse (Rakvere kohal), kus toimis samuti. Siia kutsus ta ka taanlased ja siin tehti rahu taan- laste, sakslaste ja eestlaste vahel. Edasi läks ta „Tabellum'i" ni- melisse ringkonda, kuhu kogunesid kõik Viru vanemad, kellele ta ristiusu-õpetust kuulutas; ta võttis nad kõik paavsti alla ja määras neist vanemad ja kohtunikud kõigis ringkonnis. Me näeme, et Modena Wilhelm peatus oma visitatsioonitee- konnal Virumaal eeskätt linnustes1). See on väga huvitav selle poolest, et tuletab omamoodi meelde hilisemaid visitatsioone, kus juhtuval korral visitatsiooni peeti mõnes lossis (või mõisas), nagu seda tehti näit. juba Kyveli ajal (in curia sua), eriti Poola ajal ja veel hiljemini. Tarvanpe kaudu läks ta siis Tallinna, kus teda taanlased, rootslased ja kõik elanikud rõõmuga vastu võtsid. Ta sundis nad kirikukaristuse ähvardusel virulastele nende pantvangid vabaks andma ja saatis need nende vanemate juurde Virumaale. Ka varbollased tulid Tallinna legaadi juurde ja võtsid tema rahu vastu. Taanlaste tungival palvel andis ta nad ühes teiste harjulastega taanlastele tagasi. Tema ette koguti ka Tal- linna eestlased ühes taanlastega, kellele ta igavese õndsuse sõnu rääkis ja manitses, et nad rahus üksteisega elaksid. Siis saatis ta oma preestreid Läänemaale ja pöördus ise Sakala kaudu Riiga. Sama 1226. aasta paastuajal (3. III ja 19. IV vahel) pidas ta Riias Maarja kirikus p i d u l i k u k i r i k u k o o s o l e k u (solenne concilium), millele kokku tulid piiskopid ja muud vaimulikud, ordurüütlid, tähtsamad vasallid ja Riia kodanikud. Siin tuletas ta Innocentius III-nda kirikukorraldusi (1215. a. Lateraani kirikukogu) !) Mainitud linnuste asukoha suhtes vaata : H. R. Paucker, Ehstlands Geist- lichkeit, 1849, lk. 181 ; Ρ1. Johansen, Die Estlandliste des Liber Census Daniae I, lk. 33, 53, 182, 185. 21 meelde ja lisandas m õ n i n g a i d u u s i k o r r a l d u s i , mis paistsid uuele rajatud kirikule tarvilikud olevat. Vahest korral- dati ka just siin veel kindlamaid, enam-vähem seks korraks lõp- likke vahekordi piiskopi, kleerikute, mõõgavendade ja Riia linna vahel (mispärast need ka koosolekust osa võtsid) ja jagati legaadi poolt patukustutist. Kokku võttes võiksime ütelda, et legaadi teekondade pea- eesmärgiks oli ise seisukorraga tutvuda, pärismaalasi ristiusus kinnitada, mõlemate poolte vahel leplikke suhteid arendada, tülisid ja kaebusi lahendada, paavsti ülemvalitsust kinnitada ja ülepea autentset informatsiooni saada seisukorra kohta siin maal, et võimalik oleks otstarbekohaselt teotseda. Teekondadele järgnes kirikukoosolek, kus kirikukorraldusi meelde tuletati ja uusi kehtima pandi vastavalt teekondadel saadud andmetele ja informatsioonile. Silmas pidades legaadi isikut ja volitusi, tema eesmärki, oma silmaga koha peal seisukorraga tutvuda ja seisukorda paran- dada, tema saatkonda, mis koosnes paljudest vaimulikest ja ilm- likest, tema toiminguid teekondadel, kihelkondades ja kirikutes, mis koosnesid missadest, jutlustest, manitsustest, pahede eest hoiatamisest, tülide ja kaebuste lahendamisest ja kohtuotsustest (judicia), ka nende teekondade teatavat ühendust järgneva kiriku- koosolekuga, leiame neis teekonnis mööda maakondi ja kihel- kondi v i s i t a t s i o o n i l e o m a s e i d j o o n i 1 ) . Visitatsiooniks ei nimeta küll Läti Hindrek (õigem vahest: Liivi Hindrek) neid teekondi mitte, samuti ei nimetata sinodaal-tunnismehi ega muud, mis on ka loomulik tollekordses seisu- ja olukorras. Me võiksime seepärast tema teekondi nimetada l e g a a d i e r a k o r r a l i s e k s v i s i t a t s i o o n i k s . Mainitud kirikukoosolekust (solenne concilium) võtsid legaadi juhatusel osa mitmed piiskopid ja muud vaimulikud kui ka ordu- mehed, vasallid ja Riia kodanikke. Ses suhtes ei ole kõnealune kirikukoosolek korrapärane provintsiaal- ega episkopaalsinod. Oma määrustelt ja ühenduse poolest legaadi erakordse visi- tatsiooniga ja patukustutise jagamisega kannab ta kirikukogu (kontsiili) ilmet. Me võiksime teda nimetada ehk e r a k o r d - s e k s L i i v i k i r i k u k o g u k s ehk kontsiiliks. 1) Vrd. ka siin lk. 6, seitsmes lõige. 22 OLAF SILD В XL. 4 Liivimaa kiriku olukord oli ju sel ajal täiesti erakordne; seepärast pidid ka siin sel ajal peetavad visitatsioonid ja kiriku- kogud erakordset ilmet kandma. § ». Teated korralistest kirikuvisitatsioonidest meie maal. Selle alusel, mis me eespool sissejuhatavas osas korralistest kirikuvisitatsioonidest katoliku kirikus üldse oleme kuulnud, peaksime juba oletama, et korralised kirikuvisitatsioonid ka siin maal katoliku ajal vaevalt võisid puududa, eriti sinodaalvisi- tatsioonide kujul. Aga meil on ka tõendusi, et meie maal algu- sest saadik korralisi kirikuvisitatsioone on kavatsetud pidada. R i i a p i i s k o p p Albert on Mõõgavendade orduga maajaga- mise asjus kokkuleppe teinud, mille järgi saab ordu y 3 Liivi- ja Lätimaast. Paavst Innocentius III kinnitab 20. okt. 1210 selle kokkuleppe. Piiskopile jääb ka ordu maaosas vaimulik õigus ja v i s i t e e r i m i s õ i g u s . Ordu on kohustatud piiskopi 20 hobu- sega (cum viginti evectionibus) kord aastas omas majas (in domo sua), kihelkondades aga 2 korda aastas vastu võtma (procurabunt ; U. В. I, 16). Samuti on L ihu l a (s. o. Tartu) piiskopp Hermannus orduga 23. juulil 1224 kokku leppinud, et ta annab umbes poole Tartu piiskopkonnast ordule. Kui piiskopp seda ordu maaosa visiteerib, kannavad mõõgavennad tarvilikud kulud (expensas nobis necessarias ministrabunt ; U. В. I, 62). S a a r emaa p i i s k o p p Godefridus (Gottfried) lepib 1228. a. 29. juunil Mõõgavendade orduga kokku, et ordu saab piiskopilt V3 Saaremaast, Muhust ja teistest piiskopkonna saartest ilmliku õigusega (iurisdictione civili), kuna vaimulik õigus (spiritualia) jääb ka ordu maaosas piiskopile ja ühes sellega v i s i t e e r i m i s - õ i g u s . Kui piiskopp oma ameti alusel ordu ala kirikuid visi- teerib (visitabimus), kannab ordu vajalikud kulud 12 hobusega 2 kord aastas või aga 7 hobusega arhidiakoni tuleku puhul (U. B. III, XCIX a). Riia piiskopp Nicolaus annab 9. aug. 1231 Riia kodanikkudele laenuks 1/3 Saaremaast, Kuramaast ja Sem- galliast, jättes enesele vaimulikud õigused sinodaalvisitatsiooniga võhikute ja vaimulikkude üle (et tam laici quam clerici nobis in synodalibus obediant). Kes piiskopi asemikuna kirikuid sinodaal- В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 23 kohtuga visiteerib (synodi causa visitaverit), saab 7 hobuse pro- kuratsiooni (cum Septem equitaturis procurabitur ; U. B. I, 109). Paavst Innocentius IV tõendab 15. veebruarist 1246, et (Kuramaal) võib piiskopp, millal ja nii sagedasti kui soovib, visi- teerida oma kanoonikuid ja nende ekstsesse parandada ja neid karistada vajaduse järgi 1). Tartu piiskopp Hermannus teatab 1242 Tallinna piiskopile Torchillus'ele tema küsimuse peale, et Tartu piiskopkonna s i n o - d a a l p r o k u r a t s i o o n i d on järgmised: kahe adramaa pealt 1 külimitt rukkeid, 4 adramaa pealt 1 külimitt nisu, iga adramaa pealt 1 külimitt kaeru, 2 adramaa pealt 1 kana ja iga 20 adramaa pealt 1 koorem heinu. Mainitud tuludest laseb ta siis liha ja muud, mis tarvis, muretseda. T a l l i n n a p i i s k o p p leppis viimaks Taani ala vasalli- dega 1259 nii kokku, et piiskopile makstakse sinodaalsõidu (sino- dales percavalcationes) jaoks aastas 2 külimittu rukkeid adramaa pealt, kusjuures Virumaalt seks otstarbeks tulev vili tuuakse Tallinna (U. B. I, 337). Kuningas Ericus Glipping kinnitab selle maksumäära 11. juunil 1260 ja käsib kõigil seda maksta karistuse ähvardusel (U. B. I, 352). 1281. a. 17. juulil kinnitab Ericus Glipping Tallinna piiskopi ja vasallide kokkuleppe, mille järgi vasallid lunastavad kümnisest kümnisemaksu piiskopile 60 adramaa andmisega (Vaetele ja Kod- diel'i külas). Tegelikult jäi sellega ka prokuratsioonimaks (annona sinodalis) nende endi mõisult (allodia) ära; maksavad endist viisi vaid talupojad (2 külimittu rukkeid adramaa pealt; U. B. I, 475). Kuningas kinnitab 13. juunil 1283 selle korra, selguse pärast vaid juurde lisades, et piiskopp ise katab talupoegadelt saadavast sinodaalviljast kõik sinodaalkulud (U. B. I, 486). Tallinna piiskopil oli veel 1410. a. Harju-Viru vasallidega kauplemist sinodaalvilja suhtes, „tühjade atrade pärast, mida hari- takse" (umme dat sentkorn der wüsten haken, de men buwet). Talle makstakse 400 riia marka ja töötatakse iga adramaa pealt, kus elatakse ja millelt preestrile seatud maksu antakse, ka seatud sinodaalmaksu (2 külimittu rukkeid) maksta (U. B. IV, 1824). Vasallide uute mõisade prokuratsiooni pärast ja tühjade adra- maade mõiste pärast oli lahkhelisid veel 16. sajandi alul (v. AR. 1) 25 Urkunden zur Geschichte Livlands im 13. Jh. ν. С. Schirren, 1866, nr. 13. 24 OLAF SILD В XL. 4 3, nr. 44, 2—3; 136, 36; 242, 14—17). Samuti arvas piiskopp võivat nõuda prokuratsiooni ka seppadelt, kingseppadelt, möldri- telt, nahaparkijailt ja vabatalupoegadelt maal (v. AR. 3, nr. 44, 4). Samuti oli Tallinna piiskopil 1410 lahkhelisid ja vastastiku- seid kaebusi Tallinna kodanikega, muuseas ka sinodaalkohtu ja sinodaalvilja asjus (U. В. IV, 1851). T a l l i n n a n a i s t s i s t e r t s l a s t e Mihk l i k l o o s t r i vabastab paavst igast välisest visitatsioonist ja sinodaalvilja mak- sust 5. aprillil 1283 (LJ. В. I, 484). Riia naistsistertslaste Püha Jakobi Maarja-kloostri naispriorit ei või piiskopp sundida ilmuma „sinodile" väljaspool kloostrimaid, nimelt paavsti otsusel 2. aug. 1255 (U. B. III, 283 a.). I l m a v a s t u p i d i s t e e e s õ i g u s t e t a k l o o s t r i d a l l u s i d m u i d u g i p i i s k o p i v i s i t a t s i o o n i l e . Nagu näeme, on siin vastuvaieldamata tegemist hariliku sino- daalvisitatsiooniga, nagu seda selgesti näitavad selle toimingu nimetused ') ja prokuratsioonid. Kui me nüüd tahaksime väita, et sel ajal meie maal tegeli- kult vahest korralisi visitatsioone üldse ei peetudki ja kõik piir- dus tühjade kavatsustega, prokuratsiooni nõudmiste ning määrus- tega, siis räägib kindlasti selle väite vastu kaalutlus, et niisugusel olukorral oleks tülides prokuratsioonide pärast vasallidel, linnadel ja ordul hea põhjus, vähemalt hea ettekääne olnud igasuguseist maksudest visitatsioonide jaoks keelduda, sest et neid tegelikult ei peetud. Seda me aga siiski ei leia. Sellest võime järeldada, et t e g e l i k u l t on s e l a j a l m e i e m a a l k o r r a l i s i v i s i - t a t s i o o n e p e e t u d . Teine küsimus on muidugi, kui sagedasti, mil määral neid kirikuvisitatsioone meil sel ajal on peetud. Prokuratsioonid on siin isemoodi korraldatud. Ordu maa- osades arvestatakse hobuste arvu, piiskopi visitatsiooni puhul 20 resp. 12 hobust, arhidiakoni tulemisel 7-t. Tartu piiskopi omal maa-alal võetakse kindlat sinodaalmaksu adramaa pealt. Samuti on lugu Tallinna piiskopi sinodaalproku- ratsiooniga (kuid suurus erineb). Visiteerijaiks ja sinodaalkohtu pidajaiks on piiskopp või tema arhidiakon (tema asemikuna). Arhidiakonil ei näi meie maal sel ajal iseseisvat, omaette toimu- vat visitatsiooni olevat. Hariliku kirikuvisitatsiooni üks pea-ülesandeist oli sel ajal г ) Ka Riia praosti kohta tarvitatakse ütlust: synodum tacere (U. B. III, 85 a.). В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal ka siin v a imu l i k k o h t u m õ i s t m i n e 1 ) . Aga siingi toimus sinodaalvisitatsioonil ühtlasi r i s t i t i i t e k o n f i r m a t s i o o n ( U . B. IV, 1851: van den sente unde to vermende ; U. B. 2: II, 53: Anno 1501 des donredages und des vridages vor letare, s. o. 18. ja 19. III: do sath unse bischop . . . in unser kerken (s. о. Tallinna Nigu- liste kirikus) dat zentz und varmede dusse 2 dage. Ibid. nr. 763 : Anno 1505 des donredages in den pinxsten, s. о. 15. V. . . . sath unse bischop her Nicolaus Rodendorp in unser (sealsamas) kerken dat sentz und varmede de kinder). Sinodaalvisitatsioon toimub võhikute ja vaimulikkude üle. Ka siin soovitakse kiriku harjumuse alusel (secundum consuetudi- nem ecclesiae), et sinodaalvisitatsioon toimuks s i n o d a a l - t u n n i s m e e s t e (testes synodales) abil. Riia piiskopp N i c o l a u s on a. 1232 Riia kodanikke manitsenud, et nad valiksid sinodaal-tunnismehed. Riia kodanikud soovivad seks Visby konsulite nõusolekut, mida need ka annavad tingi- musega, et Riia kodanikud v õ i v a d v a l i d a eneste keskelt kohaseid mehi, kes tõtt ei varja kartuse, soodustamise ega raha pärast ega süüdista kedagi viha pärast; samuti on tingimuseks, et nende vastu sinodaalkohtus „vara" (captio) tarvitusele ei tule (ut nulla vara contra eos in iudicio synodali habeatur). Piiskopp on sellega nõus. Nii saavad Riia kodanikud siin õiguse ise valida sinodaal-tunnismehi (U. B. I, 126). Tallinna koda- nikkudele annab piiskopp J o h a n n e s sinodaalvisitatsiooni kohta s e l l e s a m a k o r r a , m i s on selles suhtes (in sinodalibus) L ü ü b e k i e l a n i k e l (U. B. I, 488). Piiskopp palub Lüübeki kapiitlit teatada, kuidas toimitakse seal sinodaalvisitatsioonil (in sinodo), missugused isikud on kaebajaiks, missuguseis asjus tões- tatakse süüdistusi ja kes on kohustatud sinodile ilmuma (U. B. I, 489). Tõuseb küsimus: kuidas oli alguses l u g u s i n o d a a l - t u n n i s m e e s t e g a m a a l ? Selles asjas ei ole selgeid teateid leidnud varema aja kohta meie maal. Võiks ainult oletusi teha. Ühelt poolt tuleb meeles pidada, et alguses pidid võõrad võimud kauemat aega pärisrahvast palju enam arvestama kui hiljemini. Seepärast võiks arvata, et esiotsa olid tunnismehed p e a a s j a - J) Kirikuvisitatsiooni nimetatakse ka „judicium synodale" (näit. U. B. I, 126̂ ; vt. ka eelmine märkus. Isegi Riia kodanikkude kohtupidamist nimetatakse U. B. I, 365, „sinodus'eks". Seegi tõendab, et hariliku sinodaalvisitatsiooni peamõte oli sel ajal kohtupidamine. 26 OLAF SILD В XL. 4 l i s e l t k i h e l k o n d a d e (või k ü l a d e ) v a n e m a t e h u l - g a s t . Seda kinnitab ka asjalugu, et Kyvel'i aegu tulid selle ameti peale esimeses järjes arvesse (külade) vanemad (seniores), siis k ü m n i s e k o g u j a d (d e c i m a t o r e s) või mõni muu korra- likumaist talupoegadest. Teiselt poolt tuli vaimulikel võimudel ikkagi ka silmas pidada, et tunnismees hoiduks r i s t i u s u p o o l e ja enam tunneks ristiusu viise. Seepärast peaks ehk oletama, et maal seati sino- daal-tunnismehi piiskopi poolt tema enese valikul ametisse, ja seda, nagu öeldud, peaasjaliselt vastavate ühikute vanemate hulgast. Ka meie maal tulid sinodaalkohtus eespool kõnes olnud r a h a t r a h v i d tarvitusele. 17. nov. 1416. palub Preisi kõrgemeis- ter, et Tartu piiskopp oma sinodaalvisitatsioonidel (in dem umbe- zoge des sentens) ei võtaks tema piiskopkonnas viibivate Preisi ordumeeste suhtes tarvitusele rahatrahvisid ehk „pennidekahetsus- karistust" („pfennigbusse"; U. В. V, 2102). Sellest võib järeldada, et sellelaadiline kahetsuskaristus oli vähemalt sel ajal, arvatavasti ka juba varemalt, vabade isikute suhtes üldiselt tarvitusel. §4. Sinodaalvisitatsioonide elustamine provintsiaalsinodite selle- kohaste eeskirjade läbi. Sinodaalvisitatsioonide rõhutamise ja nõudmise suhtes omasid Liivimaal tähtsust need provintsiaalkirikukogud, mis siin (Riias) 1428 ja 1437 ära peeti välismaa reformkirikukogude tõukel ja nõudel. Aga ka juba V a l g a m a a p ä e v a l 1422 tulid uuenduse- küsimused harutusele vastavalt meeleolule, mis valitses Konstanz'i kirikukogul (1414—1418), millest ka Liivimaa saadikud osa võtsid. Valga maapäeval 1422 antud maakorraldus nõuab talupoegade laste ristimist kuu ajajooksul; ristimise ärapesemist ähvardatakse surmaga, nõutakse kirikuskäimist ja keelatakse igasugust kauplemist püha- päeval enne lõunat linnas ja maal, nõutakse maarahvale katekis- muse osade õpetamist preestri poolt, abieluseaduste pidamist, kusjuures võõraste naistega või meestega abiellumist ja naiste röövimist ähvardatakse surmaga, ja paastumist; nende määruste täidesaatmisel peavad abiks olema v a s a l l i d oma maksualuste suhtes. Kõigile on keelatud liigkasuvõtmine ja selle põhimõtte kohaselt tuleb korraldada kapitali väljaandmist. Kiriku vikaariad В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 27 ja muud sihtasutised peavad põhinema kindlustatud seisukorral. Sakramendid peavad kirikus luku taga olema. Lõpuks kohustu- vad peapiiskopp J o h a n A m b u n d i , piiskopid ja ordumeister nende määruste läbiviimiseks oma maa-aladel hoolega visitatsioone pidama. On teade olemas, et mõni aasta hiljemini, nimelt 21. juu- nil 1427, pidas sinodit Tallinna toomkirikus Tallinna piiskopp Hinrik (U. B. VII, 635). Eriti tulevad siin arvesse 1428. a. Riia peapiiskopi H e n n i n g S c h a r p e n b e r g ' i juhatusel ärapeetud kirikukogu määrused (statuta) *). 10-ndas §-is (De prescripcionibus) seletatakse kaanonite põhjal, et visitatsiooni ja prokuratsiooni suhtes ei maksa mingisugused „iganemise" (prescripcio) ettekäänded ega põhjendused. Kus pro- kuratsioonina ette ei tasuta seatud aastast maksu, seal on igaüks kohustatud p i i s k o p i v i s i t a t s i o o n i a j a l p r o k u r a t s i o o n i t a s u m a . Mainitud lause visitatsiooni ja prokuratsiooni iganemise põhjendustest näitab, et mõnel pool ei olnud visitatsioone nähta- vasti kaua aega mitte olnud. Teiselt poolt võiks sellest määru- sest järeldada, et oli peetud visitatsioone, millede ajal nõuti pro- kuratsioonide tasumist. Sama kirikukogu 23-ndas §-is nõutakse kõige valjusega, tu- ginedes pühade kirikukogude määrustele ja pühade isade korral- dustele, et kõik üksikud piiskopid või kellele seaduslikult või heaks- kiidetud harjumuse põhjal kuulub visiteerimiskohustus, igal aastal visiteeriksid ise või teiste kaudu oma alamaid ja kloostreid2), eriti järele katsudes noorkristlastelt, kas mõned on ehk ära eksinud õige usutõe teelt, samuti hoolega juureldes süütegusid ning eks- tsesse ja määrates nende eest tarvilikku karistust ja viljakaid kahetsustegusid (penitenciam), tähele panemata jättes harjumusi ja vastuvaidlusi (replicationes), tarvilikul korral nõutades seks ka ilm- liku võimu käsivart, s. o. abi, nagu seadus seda ette näeb. Iga vi- sitaator määraku 35. kaanoni q. 6 („Episcopus in synodo") ees- kirja järgi provintsiaalsinodi tunnismehi (testes synodi provincialis) ausamaist, küpsemaist ja tõemeelsemaist, kes hoolsasti ilma mingi jurisdiktsioonita järele vaataksid, mis väärib parandust või refor- matsiooni, ja seda teatavaks teeksid järgnevale provintsiaalkiriku- kogule, et seal vastavat nõu leida. Mainitud 35. kaanon seletab 1) U. B. VII, 690. 2) Kloostritel ja ordul olid ka veel oma orduvisitaatorid (vt. U. B. VII, 204, 463 jt.). 28 OLAF SILD В XL. 4 ligemalt, et piiskopp nad ametisse seab sinodaalkohtus oma valiku järele ja nad ära vannutab. Piiskopid peavad selle provintsiaal- kirikukogu määruste täitmist täpsalt silmas pidama ja neid oma episkopaalsinoditel vähemalt kord iga kolme aasta jooksul kuulu- tama. Kui piiskopid leitakse mainitud asjus hooletud või loiud olevat, satuvad nad hädaohtu, ametikohuste täitmisest vallanduda. Nagu provintsiaalsinodite jaoks, tuleb tunnismehi ka episkopaal- sinodite jaoks määrata. Kui keegi süüdlastest, süüdistatuist või teistest selliseid tunnis- mehi nende ameti pärast haavab või laimab, langeb ta piiskopi heaksarvamisel rahatrahvi või mõne enam kardetud trahvi alla, vastavalt süüteo suurusele ja süüdlase (varanduslikule) seisukorrale. See raha tuleb ainult vaeste heaks tarvitada. 29-ndas §-is tehakse kõigile visitaatoritele kõige valjusega kohuseks, et nad visitatsioonil kirikuhoonete seisukorda silmas peaksid eriti katuste, akende ja muude tarvilikkude asjade kõlb- likkuse ja kiriku puhtuse suhtes ja manitseksid hooletusse jäetud kirikute hoolekandjaid (provisores), ilmlikke ja vaimulikke, ja sun- niksid neid tarbe korral kirikukaristusega, et nad kiriku restau- reeriksid vastavate summade arvel (de bonis, ad usum fabrice eol-· latis vel in testamento legatis). Ei peaks aga neist summadest piisama, siis tuleb niisuguste kirikute liikmeid üles kutsuda, et nad jõudu mööda kaasa aitaksid. Samuti tuleb toimida ka preest- rite hoonete restaureerimise suhtes. Vastavate kirikute rektoreid (peavaimulikke) peavad visitaatorid manitsema ja tarbe korral ka- ristustega sundima, et nad selles abitöös, milles nad sooviksid koguduse liikmeid näha, ise head eeskuju annaksid ja jõudu mööda oma sissetulekuist seks ohverdaksid. Kõigile aga, kes niisugust abitööd teevad, lubab kirikukogu, kui nad oma patte kahetsevad ja pihivad, 40 päeva patukustutust. Provintsiaalkirikukogul a. 1437 L) nõuti vastavalt Baseli kiriku- kogu sellekohaseile otsuseile, et episkopaalsinoditel tuleb i g a l a a s t a l kuulutada provintsiaal- ja sinodaalstatuudid, muuseas ka visitatsioonide suhtes (kuna 1428. a. oli nõutud nende kuuluta- mist vähemalt iga 3 a. jooksul üks kord). Loomulikult pidid Baseli reformkirikukogu (1431—49) sellekohased, meie poolt sissejuha- tavas osas vaadeldud otsused ülepea juhtnööriks olema, seda enam, et peapiiskopp oli selle reformsinodi ja ta otsuste poolehoidja. !) и. В. IX, 131, 10. В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 29 Kõigest sellest võib järeldada, et visitaatoriks peeti siin sel ajal piiskoppi või tema asemikku; arhidiakonil ei näi iseseisvat, omaette visiteerimis-õigust olevat. Nagu paistab, on piiskopid sageli ka isiklikult visiteerinud, vähemalt mõned; nii järgneb pea- piiskopi kaebekirjast ordu vastu a. 1434 (U. B. VIII, 852), et peapiiskopp on harjunud (consuevit) sinodaalvisitatsioone pidama oma maa noorkristlastele isiklikult (in propria persona), hoolikalt jutlustades (laboriose predicando), mida ordu nüüd oma maa- alal takistab, olles vastuolus peapiiskopiga. Visitatsiooni pea- eesmärkidena noorkristlaste juures on siin mainitavad : õige usu- tõe teele juhatamine ning sel teel hoidmine, süütegude ja ekstses- side karistus ning parandus; edasi nimetatakse eriti veel valvet kirikuhoonete kõlblikkuse, korrashoiu ja puhtuse järele. Silma paistab sinodaalvisitatsioonide ligidane ühendus episkopaalsino- ditega, aga ka provintsiaalkirikukoguga. Selge on, et sinodaal- visitatsioon peab eriti ka provintsiaal- ja episkopaalkirikukogu vastavaid tarvilikke määrusi silmas pidama ja selles suhtes kihel- kondade seisukorda selgitama ning parandama, muuseas ka vai- mulikkude seisuse moraalse, vaimse ja siin ka keelelise tasapinna tõstmise suhtes, mida rõhutati Baseli reformkirikukogul ja samuti Riia provintsiaalkirikukogudel (pro reformatione mõrum et exces- suum correctione status clericalis ; decreta dicte synodi pro refor- г macione status clericalis edita) ). Peatähelepanu sooviti seega pöörata p ä r i s e l a n i k k u d e l e j a v a i m u l i k u l e s e i - s u s e l e . Peab arvama, et reformkontsiilide ja Riia provintsiaalkont- siilide nõudel pidasid piiskopid vähemalt omal valitsusalal esmalt h o o g s a m i n i sinodaalvisitatsioone. Teateid on neist küll õige vähe. Esineb näit. teade, et 21. juunil 1427 pidas Tallinna piis- kopp H e n r i k II (Üxküll) sinodi Tallinna katedraalkirikus (U. B. VII, nr. 635). Peapiiskopp Henning on omal valitsusalal isiklikult sinodaalvisitatsioone pidanud. Et aga ordu vastuollu astus eriti peapiiskopiga, oli peapiiskopp Henning'i (f 1448) visitatsioon ordu alal selle poolt peagi takistatud, nagu seda juba eespool maini- sime tema kaebekirjast a. 1434. Et ordu Vana-Liivimaal hege- mooniat endale püüdis ja seda püüet teatava, aga mitte täieliku lõpliku eduga kangekaelselt mitut moodi katsus teostada, peaasja- liselt Riia peapiiskopkonnas, osalt katseid tehes ka teistes piis- !) U. В. IX, 130. 30 OLAF SILD В XL. 4 kopkonnis, olid küll varjatud, küll avalikud võitlused ja kodusõda (1481—91) möödapääsematud. Ordu püüdis, et Riia peapiiskopkond ühendataks orduga, ja nõudis ühes sellega enesele visitatsiooniõigust Riia kirikus nagu ka Kuramaa kirikus: „das die czwu kirchen Cuerland und Rige sollen durch des ordens visitatores gevisitiret werden, als hie im Lande" (U. В. X, 208, a. 1446, 4. IV). Säärane õhkkond ei võinud reformide ja paranduste läbi- viimisele provintsiaalkirikukogude ja sinodaalvisitatsioonide kaudu soodus olla. Riia peapiiskopp M i c h a e l H i l d e b r a n d , kes juba 1484 ametisse astus, kaebas veel 1504 Volmari maapäeval, et ta kogu orna ametipidamise jooksul ei ole saanud pidada „sinodum provincialem", mis mõningaid väärnähtusi oleks kõr- valdanud1); orduga oli ta 1492 lepingu teinud, mis uuendas Kirchholmi lepingu peapiiskopi ja ordumeistri kaksikvalitsuse mõttes. 1497 (U. B. 2:1, nr. 478) annab ta kaunis heatahtliku ot- suse ordu kohta, mainides muuseas ka seda, et kihelkondade orduliikmeist preestrid ilmuvad tõrkumata peapiiskopi sinodile (et veniunt vocati ad nos ad sinodum), mis, tähendab, ei teostunud mitte alati. Ikka ähvardavamaks muutuvad k o k k u p õ r k e d v e n e - l a s t e g a tegid vähestele arusaajamatele sisemise korra ja üks- meele tarviduse silmanähtavaks. - Peapiiskopp Michael Hildebrand pidas Volmari maapäeval jaan. 1502 manitsuskõne, et nähtaks Jumala karistust ja otsitaks talt andeksandmist ja abi, taotledes üksmeelt ja hoolitsedes pare- mini kirikute ning vaimulikkude eest, et võimaldada Jumala kiit- mist ja appipalumist2). Suuremad ettevalmistused sõjale olid Liivimaal ühenduses patukustutusega. Plettenberg'i võidud, eriti Smolina järve juures 13. sept. 1502, tõid ka u s u l i s t e r g u t u s t : rajati uusi kabeleid ja vikaariaid, töötati ja asutati uus klooster, nimelt frantsisklaste Püha Mihkli klooster Rakveres. Lahingule järgnev ristiülendamis- päev (14. sept.) määrati Liivimaal eriliseks väljapaistvaks pühaks. Volmari maapäeval 1504 loeti ette peapiiskopp Johannes Ambundi ettepanekud, mis ta oli teinud 1422. a. Valga maapäevale ja !) AR. 3, nr. 28, 38. 2) AR. 3, nr. 20. В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 31 milles ta nõudis maarahva vaimuliku ning kõlbla elu tõstmist ja vastavaid piiskoppide visitatsioone1). Sel Volmari maapäeval rääkiski peapiiskopp Michael Hilde- brand sellest, et ta siitsaadik ei ole saanud üldist provintsiaal- sinodit pidada (v. alamal lk. 59 j.). Sinodite ja visitatsioonide pida- mine leidis u u t m e e l d e t u l e t u s t paranduste tegelikuks läbi- viimiseks. § 5. Tähtsamad visitatsioonid katoliku kiriku lõppajastust. Aastail enne 1505 on säilinud teadete alusel eriti Saaremaa piiskopp J o h a n III O r g a s (1491—1515)2) mõningaid kihel- kondi oma piiskopkonnas visiteerinud ja võhikute-sinodi (sinodum laicalem) pidanud, uurides oma lammaste elu ning eluviise. Kõigi nende isiklikkude kogemuste põhjal on ta näinud, et kus kihelkonnas preestrid on vigased, laidetavad (vitiosi), loiud ja hoo- letud, seal on rahvas distsiplineerimata ja rikutud, mitte mõistes isegi Meie-Isa palvet ega usutunnistust, veel vähem 10 käsku. Vaimulikud on kogudusele seda, mida puule juur; kui puul on närbinud lehed ja ta ei kanna tarvilist vilja, siis on see tun- nuseks, et juur on vigane3). Seepärast nõuab ta esijoones klee- rikuilt hoolast kohusetäitmist ja laitmata eeskujulikke eluviise ja andis neile kleerikute-sinodil (in sinodo clericorum) Haapsalu ka- tedraalkirikus 23. juunil 1505 rea sinodaalstatuute, mis koosnesid osalt üldkanoonilistest, osalt tema eelkäijate ja muist määrustest ning eeskirjust (31 punkti)4), millede teatavakstegemist ja täitmise nõudmist ta eriti tarvilikuks peab oma piiskopkonna kleerikute suhtes. Need statuudid olgu iga vaimuliku käes ja eriti need, mis räägivad võhikute õpetusest, tuleb kirikus kuulutada (29). Need määrused ja eeskirjad nõuavad : kleerikud ei tohi habet ega pikki juukseid kanda, neil peab tarvilik tonsuur olema; nad kandku vastavat vaimulikku rõivastist (1. 12). Nad esinegu kirikus, eriti katedraalkirikus alati tarvilikus rõivastises (8. 16. 17. 18), nad hoidugu keelatud mängudest, kõrtsidest, ilmlikkudest pidudest !) Vt. AR. 3, nr. 28, 37, 38. 2) Johan Orgas oli Riia piiskopkonna vasalli soost, kanoonilise õiguse dok- tor, oli ajuti Riia peapiiskopi ofitsiaal ja vikaar, 1473. aastast peale Saaremaa kiriku dekaan kuni piiskopiks valimiseni. 3) Vt. U. B. 2 : II, nr. 781, 31. 4) Vt. U. B. 2 : II, nr. 781. В XL. 4 (peale pulmapeo) ja kahtlastest kohtadest (13. 15) eemale. Nad olgu kasinad ja. eeskujuks kogudusele, et ei öeldaks, et nad kuu- lutavad ühte Jumalat ja teenivad teist. Kasinuse rikkumise eest (konkubinaadi või muul kujul) tuleb karistuseks maksta 10 reini kuldnat piiskopile, peale selle jäävad kehtima teised seaduses määratud karistused (14). Vikaarid ei tohi kohalt enam kui 1 päe- vaks ilma dekaanile teatamata lahkuda (7). Missad (ja kanooni- lised tunnid) peetagu õigel ajal ning kohal ja seatud viisil (5. 20. 21. 23). Iga kleerik ja vaimulik selles piiskopkonnas on kohus- tatud igal 23. juunil piiskopi poolt peetavale sinodile ilmuma; kui seda ei sünni ja ta kuu jooksul ei ilmu isiklikult või teise kaudu mõjuvat puudumise põhjust piiskopile teatama, suspen- deeritakse ta ametist kuni järgmise sinodini. Kui ta siiski jätkab ameti pidamist, kaotab ta ameti õigused (22). Ükski preester ei tohi sinodilt lahkuda ilma piiskopi ette ilmumata ja tema tahet ning ettekirjutusi kuulamata (30). Sinodil viibiv preester võib endale kuni järgneva sinodini pihi-isa valida, kes võib teda pat- tudest absolveerida, välja arvatud teatud piiskopi otsusele reser- veeritud patud (25). Sakramendid ja kõik kirikuriistad hoitagu puhtuses ning eraldatud kinnises kohas (4). Kihluste, laulatuste, matuste ja ülepea sakramentide eest ei tohi maksu nõuda, mis on simooniline katk (symoniata pestis), mille tagajärjel mõned vaesed on põllule matnud, või olgu siis, et antakse vabatahtlikult (3, vt. ka 10). Igal pühal ja eriti pühapäeval õpetagu preester rahvakeeles Meie-Isa palvet, Ole-tervitatud-Maria palvet, usutunnis- tust. Eestlastele ja teistele noorkristlastele õpetatagu palve: „Jeesus- Kristus, elava Jumala poeg, kes oled sündinud neitsist Maarjast, halasta minu peale." Oma sinodaalstatuutidele lisandas Orgas kirja (U. B. 2: II, nr. 782), milles ta seletab, et on leidnud rahval 10 käsu tund- mise puuduvat, sest et neid selles kas sugugi ei ole õpetatud või väga harva; ometigi ei saa keegi igavesse ellu ilma Jumala käs- kude pidamiseta. Seepärast nõuab ta, et neile õpetataks 10 käsku, ja lisab preestritele juhatuseks üksikuile käskudele ka lühikesed seletused enda poolt juurde. Pihil ja vakusel võib 10 käsu tund- mist nõuda vitsahirmu või muu parandusabinõu ähvardusel. Iga- üks õppigu ise käske tundma ning pidama ja õpetagu ka oma lapsi ning kodakondseid. Igal vaimulikul olgu see piiskopi juhatus- kiri käes ja alles. Samuti tuleb rahvast õpetada, et ta kummarduks aukartusega В XL. ι Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 33 missa elevatsiooni ajal ja põlvili heidaks sümboli teatava koha laulmise või lugemise aegu. Nendele, kes seda teevad, samuti kes Issanda ihuga pühalikult haige juurde tõttavale preestrile järgnevad, lubatakse erilist 40-päevast patukustutust (6). Samuti neile, kes teatavail pühapäevil, kui sellest ajast peale katedraalkirikus pee- takse valveteenistust (statio) Issanda ihu väljakandmisega, lauluga ja muude harilikkude tseremooniatega, kirikusse tulevad ja sinna teenistuse lõpuni jäävad (19). Noorkristlaste eestlaste ja teiste eksitusi õigeusu suhtes tuleb piiskopile teatavaks teha vastavate abinõude tarvituselevõtmi- seks (2). Salajased abiellumised on keelatud. Abielluda võib seatud aja jooksul (9. 11). Kõik piiskopkonna eestlased tulgu, kui nad 18-aastaseks on saanud, vähemalt kord aastas, ülestõusmis-pühal pärast pihtimist lauale (24). Piiskopi otsusele on reserveeritud rida patte, milledest võib preester ilma piiskopi erilise loata absolveerida ainult surma tuleku ähvardusel. Neid loendatakse. Esiteks abielurikkumine, samuti preestri suhtes igasugune kasinuserikkumine, sest iga kasinuse- rikkumine tähendab preestri kohta abielurikkumist (25). Edasi intsest, s. o. suguline läbikäimine ligemate sugulaste vahel, nime- tatud suguluseastmeil ja juutidega, sarratseenidega, ruteenidega, nunnadega, vallaliste neitsidega, eriti vägistamise teel (26). Edasi sisalduvad loendis loomuvastased patud, sakrileeg, kirikute õiguste rikkumised, vägivald kleerikute vastu, kiriku otsuse saamise takis- tamine, simoonia, relvade ja hobuste müümine venelastele ja usk- matuile, tapmine, missa pidamise eeltingimuste rikkumine (27). Samuti alluvad piiskopi kohtule: liikmete vigastajad, oma isa ja ema lööjad, avalikud Jumala ja pühakute teotajad, valevandujad, valetunnistajad ligimese suureks kahjuks, kirja-, pitseri-, raha-, mõõdu-, kaalu-, küünra- jm. võltsijad, samuti need, kes palju aastaid on pihist ja õhtusöömaajast eemale hoidunud, kihluse- lubaduse murdjad, salajased ja keelatud abiellumised, nõiduse- pidajad, ihuvilja kaotajad, mürgistajad, tõotuste rikkujad, väärusus ja muis suuris avalikes süütegudes süüdlased jms. (28)1). !) Sinodaalstatuutidele lisaks andis piiskopp samal ajal käsukirja, milles ta nõudis, et vaimulikud kogudustele valjusti keelaksid jutlustes ja pihil protsendi kui keelatud liigkasu võtmist, sest et selles piiskopkonnas selle vastu nii mitmete sakslaste kui eestlaste poolt patustatakse. Protsendi võtja paneb toime teatava röövimise ning varguse ja see tuleb samal määral tagasi anda. Parandamata (nii- sugune) liigkasuvõtja tuleb ekskommunitseerida (U. B. 2 : II, nr. 783). 3 M OLAF SILD В XL. 4 Need määrused ja eeskirjad näitavad meiie, m i s a s j a d e r i l i s e l t t u l i d sel ajal s i n o d a a l v i s i t a t s i o o n i l meie maal vaimulikkude ja võhikute suhtes k õ n e a l l a , ülekuulamisele ja otsustamisele. Orgas'e sellekohast tööd jätkas Saare-Lääne piiskopkonnas tema järeletulija J o h a n K y v e l (1515—27)1). Äratust selleks tööks tuli ka Riia uue peapiiskopi J a s p e r L i n d e poolt (1509—24), kes oli reformide-sõbralik ja esines selles mõttes maapäevil manitsustega ja ettepanekutega. Visitatsi- oonidel saadud kogemuste alusel tugevnes ikka enam see veendu- mus, et vaimulikkude madal tasapind ja osalt vähesus takistab ka maarahva usulist, kõlblat ning vaimset tõstmist ja edenemist. Seepärast kerkis parandusnõuete ja ettepanekute esikohale oma m a a l i s e l a d i n a k o o l i (studium particulare) asutamine vaimulikkude ettevalmistamiseks (ühise elu vendade koolide, eriti Deventer'i kooli eeskujul). Omamaalised vaimulikud olid tutta- vamad siinsete oludega, rahvaga ja rahvakeelega. Siinjuures hakati jälle mõtlema ka vaimulikkude ettevalmistamisele rahva enese hulgast. Ristiusustamise algpäevil oli see tarvilikuks ning kasu- likuks osutunud. Pärast aga, pärismaalaste orjastamise püüete teostamisel, loobuti sellest ikka enam. Mitmel maapäeval esines Jasper Linde sellekohaste reform- ettepanekutega (1512, 1513, 1514, 1516 . . . ). Linnade ja vasal- lide poolt ei olnud tarvilikku vastutulekut, vaid isegi vastuseismist. Nad kartsid kulusid ja maaisandate viimasel ajal kasvaval määral monarhilist tendentsi avaldava võimu kasvamist, nõudes ja taotle- des omalt poolt oma „eesõiguste" ja „vabaduste" laiendamist ja astudes seks otstarbeks opositsiooni maaisandate vastu. Suuremad linnad ei soovinud seda kõrgemat kooli isegi oma piirides näha, vaid soovitasid tema asukohaks ordulinn Narvat või Uus-Pärnut. Militaristliku kolonisatsiooni otstarbel olid omal ajal võõrad vasal- lid ristiusu kaitseks ning toeks maale toodud ja neile ohverdati järk-järgult pärismaalaste õigusi. Nüüd oli aeg kätte jõudnud, kus see politika hakkas end kirikule kätte tasuma. Visitatsiooni tuletati aga ka Volmari maapäeval 1514 piis- kopele meelde, eriti kirikuhoonete, surnuaedade ja vikaariate lan- J) Johan Kyvel oli omamaalisest vasallisoost ; 1506 esineb ta ürikus Tartu ja Saaremaa toomhärrana, 1513 sai ta Orgase koadjuutoriks ja Orgase surma järel tema järeletulijaks. Ta oli magister. В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 3-5 guse ja naiste vägisivõtmiste pärast (AR. 3, nr. 57, 48). See- suguste soovide ning kavatsuste õhkkonnas toimusid Kyveli visi- tatsioonid ja sellekohased korraldused. 1517 pidas Kyvel vaimulikkudega sinodit ja hakkas neid piis- kopikantseleist varustama juhatuskirjadega, tabelitega, sinodaalsta- tuutide jm. ärakirjadega ametitegevuse ja eluviiside paranduse ots- tarbel. Käsitleti rahva õpetamist emakeeles '), liikuvate pühade tabelit, kultust ja jutlust, kirikuriistade ja -varanduste inventariseerimist, kirikute katuste parandamist vasallide, maakirjutajate ja koguduse- liikmete poolt, räägiti votiivmissadest Jumala karistuste (katku, viljaikalduse, sõja) ärahoidmiseks, missade ja tunnipalvete korra- pärasest toimingust Haapsalu toomkirikus toomhärrade, muude kleerikute ja kooriõpilaste poolt, et igaüks oma kohal oleks, korra- likult lauldaks ja mitte ei ulutaks, et jumalateenistus toimuks rahvale hingeehituseks, aga mitte Jumala teotuseks. Korrati laula- tamata abielude keeldu, samuti keelati vennaskonnad ja gildid, milledel puudus piiskopi luba ja mis edendasid aina joomist. Augustikuul 1518 käis piiskopp K u r e s s a a r e s ja vist ka maakihelkonnis, pidas s i n o d a a l v i s i t a t s i o o n i ja laskis lauritsapäeval Kuressaare lossis kirjutada kirikhärradele ja kiriku- hooldajatele (provisores) eeskirjad 17 artiklis, milledele alla kirjutas tema kantsler Michel Gralov, ja mis ehk 12. augustil välja saadeti, et sel alusel lahendada tülisid ning arusaamatusi kirikhärrade (rectores) ning hooldajate vahel ja muid selgunud väärnähtusi2). Siin määratakse, kuidas tuleb jaotada ohvriande preestri ja kirikukassa vahel; kiriku väärtasju ja kirju tuleb hoida lukustatud laekas (kisthe) kirikuvöörmündrite hooldamisel. Ohvri- ande tuuakse altarile, kirikusse, piltide juurde väljaspool ja sees- *) Orgas eeldab Meie-Isa palve, Usutunnistuse ja Ole-tervitud-Maria palve õpetamise üldiselt tunnustatud tarvidust, lisandab aga ka .10 käsu õpetamise nõude ja annab, nagu nägime, 10 käsule lühikesi ladinakeelseid seletusi juhatuseks vai- mulikele. Võib oletada, et preestrid, kes eesti keeles püüdsid õpetada, esi- otsa ise tõlkisid või endile tõlkida lasksid. Need tõlked olid enamasti väga puudulikud ja erinesid üksteisest, mispärast Kyvel nähtavasti k o r r a p ä r a s e õ p e t a m i s e k a v a (see ongi „Kyveli katekismus") laskis valmistada ja preestritele kättesaadavaks tegi ; vt. tema kutsekiri sinodile (in vigilia S. Marie Magdalene 1517) . . . clericalem sinodum, i n q u o u n i c u i q u e v e s t r u m p e r i e c- t u m l e g i t t i m u m q u e s u o s ρ a г г о с h i a n o s in f o r m a n d i m õ d u n i t r a d i t u r i s u m u s . (Fotost, ärakiri Usuteaduskonna-kabineti käsikirjade kogus. ) 2) Vt. AR. 3, nr. 84. 3* 36 OLAF SILD В XL. 4 pool kirikut, korjatakse ohvripakkudes (ad truncos) ja laudadel (in tabulis). Preestritele keelatakse talupoegi koormata uute maksudega ja ülearuste saatjate ülalpidamisega maksude kogumisel (capper ridhen) sügisel, puudujäägi tasumist peavad mõisaisandad korraldama : ükski vaimulik ei tohi keelata püha sakramenti vaestele inimestele nende võla pärast. Preester pühitsegu toiduaineid ilma maksuta, talupojad aidaku teda töödega. Preestrid on kohustatud igal pühal ja pühapäeval pidama korrapäraseid jutlusi ja missasid ja viivita- mata minema haigete sakslaste või eestlaste juurde, kellede juurde neid kutsutakse. Piiskopil tuli ka Lihula (aadlisoost) naistsistertslasi 1519 korduvalt manitseda, et nad oma kloostri seadlusi peaksid, ja vii- maks j a a n i p ä e v a p a i g u k l o o s t r i k o n v e n d i v i s i - t a t s i o o n i ette võtta, nagu tema sellekohased Kopenhaageni riigiarhiivis säilinud kirjad seda näitavad. § <>· Kyvelilt säilinuid visitatsioonikord ja visitatsiooniprotokollid. Piiskopp Kyvelli oli kindel nõu kõigis oma piiskopkonna kihelkonnis plaanilikult ja kindla korra järgi pidada sinodaalvisi- tatsioone. Ta andis (arvatavasti 1519) välja v i s i t a t s i o o n i - k o r r a , mille raamistikus pidid visitatsioonid toimuma. Õnneks on see visitatsioonikord, nagu mõnedki tema tolleaegsed visitatsi- ooniprotokollid, meile säilinud ühes kopiaalraamatus Kopenhaageni riigiarhiivis (Grosse Sammlung, Livland n. 1 jj.)1). Visitatsiooni- kord on ka trükis avaldatud AR. 3, nr. 93 (Hildebrandi järgi). Asja tähtsuse pärast esildame siin selle ladinakeelse visitatsi- oonikorra eestikeelses tõlkes täies ulatuses. See tekst sisaldab 88 punkti, mis aga ei ole nummerdatud (nagu seda on tehtud AR. väljaandes). Need 88 punkti sisaldavad peaasjaliselt vastavaid sinodaalkohtu küsimusi, mõned punktid neist mainivad aga ka vaid vastavaid toiminguid või seletusi. Selguse pärast lisame üksikuile punktidele numbrid klambrites juurde. Märkustes tähendame üksikuid tähtsamaid erinevusi Hildebrandi lugemisviisist (= AR.). K i h e l k o n d a d e k i r i k u t e ν t s i t e e r i m i s e k o r d , n i i p a l j u k u i s e e k ä i b v õ h i k u t e , e r i t i t a l u p o e - г ) Sellekohased fotostaatilised ärakirjad on olemas visitatsioonikorrast ja ka visitatsiooniprotokollidest Usuteaduskonna R. A. Kabineti käsikirjade kogus. В XL. t Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 37 g ad e koh t a , k u s j u u r e s s i n o d a a l - t u n n i s m e e s t e kat- s um i s e l peab m i t m e s u g u s t e p u u d u s t e ja to ime- pandud e k s t s e s s i d e a s j u s n ende s u h t e s to i - muma hoo l a s j u u r d l u s jne. (1) Kõigepealt peab katsuja (visitaator) notaariuse ja kihel- konnapreestri (kui see on saadaval) ja tõlgi (kui katsuja ei tunne maakeelt) juuresolekul määrama igast kihelkonna külast vanema või kümniku (kümnisekoguja) või mõne teise enam usaldatava talupoja üksikult igast külast, ja tal peab enda ees olema risti- löödud Kristuse kuju ja peab kõige enne ütlema piiskopi tuleku põhjust sinodile (ad sinodum) järgmiste või mõtte poolest sar- naste sõnadega jne. (2) Olgu ka teada, et isand piiskopp ei ole tulnud siia si- nodit pidama omast peast (ex proprio capite) või ilma suure sundiva vajaduseta; et ta ise on teie hingede karjane, kellede eest tal tuleb vastust anda, kui ta ei tee, mis temasse puutub ja millegi suhtes hooletus aset leiab, sellepärast tuleb teil kõige aupakkumise ning heatahtlikkusega ja tänamisega teda vastu võtta, kes niihästi teie vaimuliku õndsuse kui ihuliku hüveolu pärast oma suurte kuludega ja vaevadega jne. on heaks arvanud siia isiklikult ilmuda. (3) Samuti sel põhjusel, et Pühakiri, jumalik käsk ja kiriku- kord seda mitmetel põhjustel käsivad jne. (4) Samuti, et ta kõigepealt teaks ja näeks, kuidas kirikut valitsetakse vaimulikus ja ajalikus suhtes \) jne. (5) Samuti, olgugi et on teisi mitmesuguseid piiskopi tuleku põhjusi, siiski avaldatagu, niipalju kui neile jätkub, järgmisi põhjusi jne. (6) Samuti, et ta näeks, mis seisukorras on kirik ehisesemete (in ornamentis) ja muude kirikule vajalikkude asjade poolest, mille heaks kihelkond peab abi andma, kui avalikuks saab vajadus jne. (7) Samuti, kuidas toimib preester kiriklikkude sakramenti- dega, ja kas koguduseliikmed on seesuguste sakramentide vastu- võtmisel 2) hoolimatud, niipalju kui need puutuvad neisse, jne. x) Tekstis seisab õigesti : spiritualiter et temporaliter (AR. : spiritualia et temporalia). 2) Tekstis seisev „in recipiendum . . . sacramentis" tuleb parandada : in re- ciniendis sacramentis (AR. : in recipiendo sacramentis). 38 OLAF SILD В XL. 4 (8) Samuti, missugune on koguduseliikmete elu, usuartiklite uskumine, teadmine ja täitmine jne. (9) Samuti, kas on süütegusid ja pahesid parandada jne. (10) Samuti, missuguseid karistatavaid süütegusid on rahva hulgas abielurikkumiste, hooramiste, liisuheitmiste (sortilegia), nõidumiste (divinaciones) ja sarnaste avalikkude süütegude liigist, millede paranduseks vahel ei jätku preestritest. (11) Samuti, kas nad teavad Usutunnistust, Meie-Isa palvet, 10 käsku, ilma milledeta ükski ei saa õndsaks J). (12) Samuti tuleb neile näidata, kuivõrt hukkamõistetavad ning needeväärilised on need süüteod ja kuivõrt ärateenitult tuleb neid õiendada ja parandada, jne. (13) Samuti, et ülem, kes mitte ei paranda, langeb Jumala suure pahameele alla ja näib neile kaasa tundvat ja tal tuleb Jumala ees vastust anda, kui need tema hooletuse läbi ei ole õiendatud. (14) Samuti, et seesugust parandamist ei tule piiskopile süüks arvata ja ei tule halva poole tõlgendada, kui ta on suruval vajadusel sunnitud niisuguseid asju karistama. (15) Samuti, et iga kristlane on õndsakssaamise vajadusel kohustatud, niipalju kui see puutub temasse, oma ligimest pa- randama ja kaasa mõjuma niisuguse parandamiseks, süütegu avalikuks tehes ja üles andes jne. (16) Samuti, kui ta seda üles ei anna ega avalikuks tee, kui ta seda teha saaks, ligimese paranduseks, arvatakse teda ennast Jumala ees süüteos süüdlaseks. (17) Samuti, niisuguste parandamata'2) pattude pärast, mida tehakse nagu ilma mingi häbitundeta ja kartuseta, (saadab) Kõige- vägevam mitmesuguseid karistusi, nagu meie seda silmanähtavalt tunda saame jne. (18) Samuti, kui me tahame pääseda jumaliku karistuse eest, on hädatarvilik niisuguseid patte parandada elu poole ja pare- maks muuta 3) jne. (19) Samuti võib seda ja muud lühemate või pikemate sõna- dega neile meelde tuletada, et nad tulisemaks läheksid selle avalikukstegemisel ja ülesandmisel, mida nad teavad. J) Loen: (nemo) s a l v u s (fieri potest) „salus" asetnel tekstis (AR. paran- dab : nernini salus . . .). -) Tekstis seisab õigesti: i n e m e n d a t a (AR. loeb: „remmendata" ja parandab : „emendanda"). :!) Tekstis seisab: c o m m u t a r e (AR.: convivere). В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 39 (20) Samuti tuleb tunnismehele meelde tuletada, et ta ei unustaks oma õndsust, vaikides sellest, millest ei või vaikida, ja kuulutades, mida ei tuleks kuulutada, jne. (21) Samuti peab teda kiisitletama Ristilöödu kuju ees ja risti ja vande läbi peab ta nagu abi saama x) ja manitsetama, et ta ütleks tõtt neist asjust, mida tema käest küsitakse. (22) Samuti, ja kui ta teab midagi asjust, mida tema käest selge sõnaga (expresse) ei küsita, tehku ta ka need avalikuks, jne. (23) Samuti peab teda ähvardatama ka ajalikkude karistus- tega, et kui ta varjab mõne süüteo, mida oleks tulnud avalikuks teha, ja pärastpoole saab see piiskopile teatavaks, et teda karis- tatakse niihästi ihulikult piitsutamisega kui ka varanduse poolest trahvi kandmisega ilma mingi mahajätmiseta või andestamiseta jne. (24) Samuti peab teda manitsetama, et ta ei räägiks midagi kadedusest või kättetasuhimust või ligimesele soovides kahju teha, vaid puhast tõtt, jne. (25) Samuti, et ta seda, mida ta teab vaid kuulmist mööda ja kuulduse kaudu, avaldaks ning ütleks nii, et ta nõnda on kuulnud või et liigub avalik kuuldus seesuguste asjade kohta. (26) Samuti, et ta ei vaikiks millestki soodustuse, suguluse või mõnel teisel põhjusel, mis viib tõe varjamisele, jne. (27) Samuti küsitagu teda, kas ta usub, et niisugune kuuldus vastab tõele, jne. (28) Samuti avaldagu ta seda, mida kindlasti teab, niisamuti kindlasti jne. (29) Samuti, kui ta teab, et keegi külas või kihelkonnas teab mõnd ligimese süütegu paremini või kindlamini kui ta ise, et ta teda nimetaks, sest et mõni teab sagedamini enam oma ligikonnast kui teine, jne. (30) Samuti küsitagu, kas on mõningaid liigkasuvõtjaid, kes annavad ühekordselt ja võtavad kahekordselt või harrastavad mõnel teisel kujul liigkasuvõtmist, kas rahaga või viljaga, kariloomadega või põldudega, müües vilja, mis veel põllul asub, jne. (31) Samuti, et niisugused liigkasuvõtjad otsivad lugematuid viise, kuidas kinni katta oma kurjust, et see ei saaks teatavaks ; sellepärast ütelgu tunnismees, kas ta teab mõnd viisi või ükskõik kuidas toimepandud ekstsessi. J) Tekstis seisab : a d i u v a r i (AR. : adminari). 40 OLAF SILD В XL. 4 (32) Samuti, kas mõnedel, kes ühes perekonnas üheskoos elavad, on omaette raha või vilja ja ei anna sellest oma vanema- tele või perele, vaid annavad välja kasu saamiseks, jne. (33) Samuti, kas preester on harjunud andma kellelegi kasu peale või talupoegadega äri ajama liigkasuvõtmisega jne. (34) Samuti, kas preestril on olnud või on alles kõrts õlle- müügiga jne. (35) Samuti, kas ofitsiaalid või mõned vasallid või nende kodakondsed (familiares) on harjunud midagi andma kasu pärast või liigkasu peale ja missugustel viisidel nad seda teevad jne. (36) Samuti, kas on talupoegi, kes äri ajavad liigkasuvõtmi- sega või kõrtse peavad, mispärast sagedasti terve küla hädaohtu satub ja palju vargusi toime pannakse perekondades tütarde, poe- gade ja naiste poolt õlle saamiseks ja perekonna ühine varandus niiviisi vargsi laiali kantakse terve perekonna kahjuks jne. (37) Samuti, kas nad peavad pühasid kiriku määruste järgi, ilma et nad neil päevil töötaksid ja purjutaksid ja muid keelatud asju teeksid, jne. (38) Samuti, kas nad annavad vanematele tarvilikku au, kuu- lates nende sõna. (39) Samuti, kas on mõned, kes vanemaid löövad või muidu nendega halvasti ümber käivad. (40) Samuti, kas on mõningaid, kel on konkubiinid. (41) Samuti, kas kõik, kel on naised nagu abielunaised, on abielu jaoks laulatatud, ja ütelgu kõik puudused selles punktis. (42) Samuti, kas on niisuguseid, kes omad juba laulatatud naised hülgavad jne. (43) Samuti, kas nad teisi (liignaisteks) võtavad jne. (44) Samuti, kas hüljatud naised teisi mehi võtavad, ütelgu nad ära igaühe niisuguse kõlvatu ekstsess, jne. (45) Samuti, kas teavad nad mõningaid nõidujaid naisi või nõidujaid mehi jne. (46) Samuti, kas teavad mõningaid mürgistajaid jne. (47) Samuti, kas lähevad kõik iga aasta ') iseenese preestri juurde pihile jne. (48) Samuti, kas kõik täiskasvanud, eriti 18-aastased ja üle selle, vähemalt iga aasta ülestõusmispüha ajal lauale lähevad jne. > ) Tekstis „arinuatum" pro „ a n n u a ti m". В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 41 (49) Samuti, kas on parohhiaalkirikul kindlad hoolekandjad (provisores) ja kes nad on. (50) Samuti, kas kirikul on raha ja kelle käes ta on ja kas seda tarvitatakse hästi kiriku tarvidusteks jne. (51) Samuti, mis on jäetud või testamendis antud kiriku tar- vidusteks, kes niisugused jäetud asjad vastu võtab või enda käes peab jne. (52) Samuti, kas mõnedel on kohustusi kirikuile teatavate rahade poolest. (53) Samuti, kas on tütarlaste vägistajaid. (54) Samuti, kas on keegi vägisi võtnud naisi või tütarlapsi vanemate tahtmise vastu ja ilma teadmata, jne. (55) Samuti, kas mõned on pärast hüljanud ja ära ajanud seesuguseid vägisivõetuid, ja neid tunnismehi sunnitagu ütlema kõike säärast kõlvatut väärtegu (abusum) jne. (56) Samuti, kas mõnel on valemõõdud nimelt lahkumine- vate ja ebaharilikkude mõõdunõude (modiis), ebaõigete kaalude poolest jne. (57) Samuti, kas teevad mõned ofitsiaalid midagi (halba), toimides nendega ebaõiglaselt (minus juste) mis asjus tahes, kas vanade määruste tarvitamisel või uute väljapressimisel, jne. (58) Samuti, kas nad toimivad tarvilikul viisil (debite) küm- nise ja muude isanda enese määruste suhtes ja mitte soodustuse järgi või andes kellelegi ande. (59) Samuti, kas ofitsiaalid on harjunud talupoegadega salaja kokkuleppeid sobitama või sobitavad neid mõningate ekstsesside suhtes, mis on toime pandud nende isanda vastu, mida oleks õigusega pidanud ette toodama vakusel, jne. (60) Samuti, kas mõned ofitsiaalid toimivad ebaõiglaselt vana kombe vastu niihästi isanda määruste täitmisel kui ka talupoegade koormamisega mis asjus tahes, jne. (61) Samuti ütelgu nad tõtt ilma mingit ofitsiaali kartmata, sest kui vastupidine avalikuks saab mingisugusel ajal, satub küsi- tud tunnismees kahtluseta raske karistuse alla niihästi ihulikult kui ka varanduse poolest süüteo nõude järgi, jne. (62) Samuti, kas on mõningad kahtlased väärusus, nii et nad ei ole head kristlased, austades hiisi (lucos) või kive, puid. (63) Samuti, kas pöörduvad (querant) mõningad haiguse või õnnetuse ajal nõidade, linnutarkade ja sarnaste poole jne. 42 OLAF SILD В XL. 4 (64) Samuti, kas otsivad mõned lojuste haiguse pärast nõu mainitud nõidujailt. (65) Samuti, kas austavad mõned kõue, juues tema auks või tehes muid ebausukombeid, lootes sellelt vihma ja aasta suu- remat viljakust, mis kõik on tühine ja kõlvatu, ja selle eest kui truudusetuse pärast tuleb neid karistada. Kes sellisel korral ei pane oma lootust Jumalale, vaid loodasjale, nagu kõuele, nime- tades kõue pühaks jne., need tuleks ärateenitult ära põletada kui uskumatud ja väärusulised jne. (65) Samuti, kui kõu oleks püha, sellepärast et arvatakse, et ta vihma esile toob, mispärast ei nimetata ka tuult pühaks, sest et enamasti ka tuul vihma esile toob : kõik säärased asjad on tühised ning kõlvatud ja ärateenitult kõige valjumini karista- tavad jne. (67) Samuti tuleb küsida, kas nende preester on hoolas hingehoius jutlustades, kuulates pihtimist, külastades kutsutuna1) haigeid õigel ajal, mattes surnuid jne. (68) Samuti, kas ta teab preestril mõnd puudust, mida ära- teenitult tuleks piiskopi poolt õiendada või karistada, jne. (69) Samuti, kas ta teab mõnd preestri poolt kordasaadetud hooletust kas ristimisel, matusel, pihikuulamisel või harva pee- tava missa poolest tema omas parohhiaalkirikus, jne. (70) Samuti, kas preester paneb ka talupoegadele uusi koor- maid peale, ilma selle eest tasumata, koormates sellega oma kihelkonnaliikmeid, jne. (71) Samuti tuleb ka preester ise juurde kutsuda, sest tema ise on oma kihelkonna liikmete hingekarjane ja hooldaja ja peab paremini2) kui kõik teised teadma kõigi oma kihelkonna liikmete eluviise, samuti puudusi, süütegusid ja patte. (72) Samuti tuleb talt küsida, et ta ütleks tõtt nende asjade kohta, mida ta teab väljaspool pihipitserit (saladust), ja millede kohta on kuuldus või teo notoorsus kõigi ja üksikute ülalnime- tatud puuduste suhtes, et tema vaikimise pärast tema lambad ei hukkuks ja ma ei nõuaks (ei nõutaks) 8) nende verd tema kätest. (73) Samuti, kui ta ei peaks olema saanud neis küsimusis vastuse andmiseks veel mitte täielikult aru pidada, antagu talle r) Loen „vocatos" asemel ν о с a t u s (AR. ; vocatu). -) Tekstis on sõna välja jäänud. Mõtte poolest oleks elik kõige kohasem: (prae) p r e (AR.: cum). :i) Tekstis : sanguis carum requiram — vahest peaks seisma : requiratur. В XL. ι Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 4.'i tähtaeg arupidamiseks vöi kirja teel puuduste avaldamiseks, mida ta teab, ilma mingi varjamiseta, oma hinge õndsuse karistuse ähvardusel jne. (74) Samuti ütelgu tõtt kiriku rahadest ja testamendi päran- ditest vagadeks otstarveteks jne. (75) Samuti, kui on viga kiriku või kõrvalhoonete ehituses, kelle hooletuse läbi on tekitatud niisugune1) viga. (76) Samuti tuleb talt küsida seletust kirikuriistade, raama- tute, väärtasjade, kiriklikkude riiete ja üksikasjade kohta, mis kuuluvad kirikule'2), kõlblikkuse ja puudulikkuse kohta, ja kas mõningad asjad, mis kirikule kuuluvad, on võõrandatud. (77) Samuti on katsujad või piiskopp iseenesest kohustatud kirikusse astuma3) ja vaatama õhtusöömaaja sakramendi ja ka krisma hoidu ja nägema teisi sakramente, kas nad on hästi hoitud riividega ja lävedega jne. (78) Samuti vaatama katteid ja kiriku riideid, kas nad ou puhtad ja hoolsasti hoitud, ja peavad4) kõiksuguseid kirikuasju järele vaatama ja nende seisukorda ning vigasust katsuma, kas on mõningaid hooletusvigu tehtud, et neid võiks õiendada kiriku tarviduse ja seisukorra kohaselt, ja ainelisi abinõusid5) järele vaatama vastavalt olukorra tarvidusele. (79) Samuti peavad mainitud hoolekandjad aru andma kiriku üksikuist varadest ja rahadest-tuludest, kui neid on. (80) Samuti võlgadest, missugused ja kui suured nad on, jne. (81) Samuti kiriku võlgnikkudest, kas nad on maksujõulised (i) või on pandid andnud laenatud rahade eest. (82) Samuti tuleb silmas pidada, et mainitud hoolekandjad ei toimetaks kiriku rahadega liigkasuvõtmist vagaduse näol jne. (83) Samuti tuleb neilt pärida, kas on mõningaid kiriku va- randuste endi käes pidajaid või riisujaid, olgu vallas- ja kinnis- varade suhtes, samuti kas nad teavad mõningaid puudusi kirikul 4 Tekstis: t a l i s (AR.: tales). -) Tekstis seisab õigesti sõna „pertinentes"' 111 sõnana punkti lõpust, AR. väljaandes on see sõna ekslikult sõna „pertinentibus" ette sattunud. ;i) Tähendab sinodaalvisitatsiooni ei peetud mitte kirikus, vaid arvatavasti kiriku ees. 4) Teksti lühendus on vahest d e b e n t (AR.: debet). "') Tekstis (ja AR.) on arvatavasti välja jäänud sõna „dc" (rebus . . . perquirendum). ,;) Loen: si sint (pro „sit") solvendo (AR.: si sit solvende). 44 OLAF SILD В XL. ! ja tema varandusel, et niisuguseid puudusi võiksid parandada piiskopp või tema komissarid. (84) Samuti olgu kiriku legaadid testamendi alusel avatud või milles seisab niisuguse avamise puudus, jne. (85) Samuti tehku nad kõige kohta, mis puutub nende ame- tisse, ustavalt arve ja andku ka seletust, et need asjad ei saaks osutuda nende hinge hädaohuks, sest nad on selleks kohustatud ]) kui hoolekandjad, kelledel lasub kiriku hoolekanne, jne. (86) Samuti võivad nad seda ja muud iga isiku seisukorra ja koha tarviduse järgi õiendada ja ka selgemalt väljendada, kui näib tarvilik olevat. (87) Samuti peab n o t a a r i u s kõik, mis on teatavaks saa- nud ja väljendatud vastavalt esitatud küsimustele, ustavalt üles tähendama iga küla nime all, ära märkides ka tunnismeeste nimed ja ametid (condiciones) jne. (88) Samuti võib esitada ka palju teisi küsimusi mitme- suguste ekstsesside kohta, kui see näib tarvilik olevat ja see- sugused juhtumid esinevad, jne. Kokku võttes võiksime need punktid järgmiselt liigitada : 1. Katsumise toiming, põhjused, eesmärk (küsimused 1—19): 2. tunnismeeste kohustest ja manitsustest nendele (20—29) ; 3. liigkasuvõtmisest ja kõrtsipidamisest ja nende teostajaist (ofitsiaalid, vasallid, talupojad) (30—36) ; 4. pühapäeva pühitsemisest, vanemate austamisest, nõidu- jaist, mürgistajaist, sugulise elu ja abielu pattudest, valemõõtu- dest (37—48, 53—56); 5. kiriku hoolekandjaist (49—52), ofitsiaalide süütegudest talupoegade ja isanda suhtes (57—61); 6. valeusu kahtluse all, s. t. siin paganlikus valeusus oli- jaist, lausujate abi otsimisest, paganausu kombeist (62—66); 7. preestri puudustest (67-—70) ; 8. küsimused preestrile koguduseliikmete eluviisidest ja pattu- dest, kiriku varandusest, riistadest, sakramentidest (71—76); 9. visitaatorid peavad ise pilku heitma kirikusse ja mainitud kirikuasjule (77—78); 10. hoolekandjad peavad oma tegevusest ja kiriku majandus- likust seisukorrast aru andma (79—85) ; l) Loen „obligata" asemel o b l i g a ti. В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 45 11. võimalikud täiendavad küsimused ja notaariuse protokolli- misviisist (86—88). Sellest visitatsioonikorrast saame kaunis selge pildi tolleaeg- sest visitatsioonitoimingust meie maal. Visiteerib piiskopp või tema ülesandel tema saadetud isikud (sui commissarii — küs. 83). Tähendab, arhidiakonil ega piiskopi vikaaril ei ole iseseisvat ega omaette visitatsiooni. Protokollib notaarius teatava korra järgi. Juures on tõlk, kui visitaator ei oska rahvakeelt. Sinodaal-tunnis- mehed (testes sinodales) on külavanemate, kümnikkude või muidu vanemate ja lugupeetumate talupoegade hulgast. Kyveli visitatsiooniprotokollidest näeme, et näit. Märjamaa (Merriema) visitatsioonil 1521 esinevad peaasjaliselt kupjad; muidu nime- tatakse ka vanemaid talupoegi (de gemene oldestenn bwre, näit. Pühalepas (Poylepp 1522)). Kaebajatena esineb ka palju nimega nimetatud üksikuid isikuid (näit. Kaarma (Karmell) visitatsioonil 1522 jm.). Tunnismehed (määratakse nähtavasti visitaatori poolt) vannutatakse ära Ristilöödu kuju ees. Neile antakse vastavaid manitsusi. Visitatsioon toimub nähtavasti kiriku ees, harukorral mõnes külas või mõisas, nagu Kihelkonnas piiskopi mõisas 1522 või „in Villa Salm Anskull" 1522. Visitatsioon kannab protokolli- des nime: „ S i n o d a l i s vi s i t a t io" resp. „Visitationes sino- dales" resp. „Sinodus". Visitatsioonikorra küsimused on meile ajaloolisest käigust ja tolleaegse meie maa kiriku seisukorrast arusaadavad. Huvitav on, et talupoegadel on siin kaebeõigus ka oma üle- mate vastu, mitte ainult preestri, vaid ka ofitsiaalide ja vasallide vastu. Ja mitte ainult kaebeõigus, vaid ka kaebekohustus sino- daal-tunnismeeste poolt. Nagu juba säilinudki visitatsiooniprotokollidest näha ja all- pool visitatsiooniprotokollide üksikasjalisemal vaatlusel ligemalt näeme, leidub neis ka tegelikult niisuguseid tunnistusi ja kaebusi. Huvitav on selles suhtes võrdlus hilisema ajaga, kus talu- poegadele oli kaebus oma ülemate vastu keelatud ja kaebajaid endid tabas enamasti karistus nii või teisiti. Selle visitatsioonikorra raamides toimusid Kyvel'i visitatsioo- nid. Nagu ütleb juba visitatsioonikorra pealkiri, käis see kord peaasjaliselt ainult võhikute ja nimelt eriti talupoegade visitatsi- ooni kohta. Vaimulikkude elu ja tegevuse kohta käisid erilised määrused, eeskirjad ja sinodaalstatuudid, nagu me niisuguseid juba oleme 46 OLAF SILD В XL. ι näinud (v. Orgas'e määrused 23. juunist 1505, Kyvel'i korraldused 12. augustist 1518 jt.). Vaimulikkude elu ja tegevuse üksikasjaline läbikatsumine toimus lahus võhikute ja talupoegade sinodaalkoh- tust, olgu kas päeval enne seda või erilisel vaimulikkude sinodil (in sinodo clerieorurn — U. B. 2:11, nr. 781, 29). Võhikute sino- daalvisitatsioonil esineb visitatsioonikorras ainult paar üksikut üldist laadi küsimust preestri suhtes (67 69). Samuti nõutas Kyvel aja võitmise mõttes kevadel 1519 kirja- likke teateid kirikute inventari ning varanduse kohta juba enne visitatsiooni-tähtpäeva. Seesuguseid inventari- ning varanduse- nimestikke on meil mõned veel säilinud, ja nimelt: 1) J ä m a j a (Gemma) kiriku kohta (1519, feria secunda post dominicam Can- J tate, s. о. 23. maist), kirja pandud Marcus Tirbach'i ) poolt. 2) A n s e k ü l a (Anskul) kihelkonnakiriku kohta (samal ajal, kui eelmise kiriku kohta). 3) K ä r l a (Kergel) kihelkonnakiriku kohta (1519, feria quarta post Cantate, s. о. 25. maist). 4) P ü h a (Pia) kihelkonnakiriku kohta (1519, altera die post Vocem Jucundiitatis, s. o. 30. maist). Neisse on üles tähendatud olemasolevad kirikuriistad, ornaadid, raamatud, väärtasjad ülepea (clenodia resp. clenodia ac ornamenta); kirikurahad: kassas, s. o. kirikupakus (in truncis) olevad (promte pecunie), võlguantud (debita) ; kirikule kuuluv vili (frumentum, korn) ; loomad (an Quecke); majakraam (ann husgerade)2). Kyvel on sel ajal nähtavasti kõige- pealt Läänemaal visiteerinud ja, nagu ta ise ütleb oma arvamise- avaldises peapiiskopi ettepanekute kohta maapäevale 1520, „suure- malt jaolt kõigi kihelkonnakirikute juures sinodaalkohut isiklikult pidanud, leitud vead parandanud ja kristlikuks viisiks muutnud" (den czent persönlich geholden, de gebrecke, dar gefundhen, gebetert unde nach christlicker forme gewandelth: AR. 3, nr. 102, 6). Kahjuks ei ole meile ühtegi visitatsiooniprotokolli sellest visitatsi- ooniajajärgust säilinud. Ainult niipalju selgub tema mainitud heaksarvamisest, et Kyvel sel puhul oma tööd Läänemaal leviva katku pärast täiesti lõpule ei saanud viia, mida ta loodab edaspidi Jumala armuga teha ja kõigi kihelkonnakirikute juures puudused parandada. Senise visitatsioonitööga ja saavu- tatud tagajärgedega näib ta rahul olevat. Haapsalus ja paljudes *) Arbusow, „Livi. Geistlichkeit" märgib ta Saaremaa piiskopi sekretäriks. -) Need nimestikud on osalt ladina keeles, osalt alasaksa keeles kirjutatud. В XL. 1 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 47 Läänemaa kohtades leviva katku pärast kolis Kyvel augustikuu lõpul 1520 Saaremaale1) ja asus siin reformimistööle. Veel 1520 konstateeris ta, et preestritele varemalt antud man- daatide ja juhatuskirjade alusel on rahva õpetamine rahvakeeles edenenud ja preestrid selles suhtes piiskopi maa-alal (nagu Val- jala, Püha, Karja jt.) hoolikad. Halvem on lugu preestritega ordu maa-alal (nagu Poides, Muhus, Käinas, Pühalepas) selles suhtes, et nad osalt ei oska rahvakeelt või aga on hooletud ja hoolima- tud ametitegevuses ja kutsuvad maal Jumala karistust (katku, vilja- ikaldust ja muid hädasid) esile. Ta otsustas selles asjas pöörduda Soneburgi (Maasilinna) ordufoogti poole, sest et ordupreestrid piiskopi sellekohaseid nõudmisi küllaldaselt ei täitnud. Kui ordu- foogt ei võimalda piiskopi sellekohaste nõudmiste täitmist ordu- ala preestrite poolt, ähvardas piiskopp esineda kaebusega järg- misel maapäeval. Nagu me sissejuhatavast osast teame, oli piis- kopil õigus sinodaalkohtu otsuste läbiviimiseks ilmliku võimu käsi- vart appi kutsuda. Meie maal olid piiskopid enamuses ise ka ilm- likud valitsejad (ja vürstid), mis muidugi iseenesest pidi hõlbus- tama sinodaalkohtu otsuste läbiviimist. Ainult ordualal tuli piis- kopil pöörduda orduvõimude poole ilmliku võimu abi saamiseks. Sellekohaselt toimis ka Kyvel käesoleval korral. Sama aasta lõpul esines Kyvel aruannete ja mõne kihelkonna visitatsiooni tulemuste alusel Saaremaa vasallide-päeval (mees- päeval, Manntag) ettepanekutega (11 punktis) ilmsikstulnud puu- duste kõrvaldamiseks2). Peaasjaliselt oli siin juttu kirikute majan- duslikest puudustest, mis käisid vasallide ja vasallide talupoegade kohta, näit. vasallide võlgadest kirikule : sageli ei ole tarvilikke võlakirju, tehtud võlgadel kindlustusi ega pante, ei ole kirikule ka tulusid (rhenthe) makstud, mille tagajärjel ei saa kirikuid pa- randada. Vasallide talupojad ei taha aidata kirikuid ega kõrval- hooneid ehitada, mõned neist ei taha ka preestrile seatud maksu maksta. Viimane punkt juhib tähelepanu sellele laastavale mõjule, mida avaldavad kõrtsid talupoegadesse. Kyvel on oma visitatsioonidele põhinevat reformimistegevust jätkanud, millele Ronneburgi prelaatidepäev 28. juulil 1521 veel tõuget pidi andma. Siin otsustasid Liivimaa piiskopid „vasallide 1 ) Vt. tema instruktsioon oma saadikule peapiiskopi juurde : AR. 3, nr. 101, 2. -) Vt. AR. 3, nr. 306. 48 OLAF SILD В XL. 4 vandenõule" ühtlaselt vastu astuda, kiriku ja maarahva usulis- kõlbla ja vaimse seisukorra tõstmist läbi viia, kodanikkude ja talu- poegade laste ettevalmistamiseks vaimulikule kutsele Tartus või Vana-Pärnus ladinakool asutada, 2 aasta pärast Riias provintsiaal- sinod pidada kui ka korralisi prelaatidepäevi pidama hakata ja oma eesmärkide läbiviimiseks oma eriline kassa asutada talupoe- gade ja kiriklikkude benefiitside omajate erilise maksustamise alusel. Katku pärast kirjutas peapiiskopp ette kõigis kihelkondade kirikutes missa ja tunnipalvete teenistustes erilised vastavad pal- vused pidada Neitsi Maarja ja pühakute Sebastianus'e, Martinus'e, Antonius'e ja Rochus'e auks. Luteri asjas, millest on siin esma- kordselt Liivimaal juttu, otsustatakse katedraalkirikute juures rah- vale vandebulla teatavaks teha ja sisuliselt täide saata. Kyvelile oli ülesandeks tehtud üldisel kulul asutatava ladina- kooli juhatajaks välismaalt õpetatud magister kutsuda. Kyveli valik langes Rostocki humanistile mag. E g b e r t H a r l e m ' i l e , kes oli pärit Madalmailt ja sellepärast arvatavasti tuttav „ühise elu ven- dade" koolidega, mida (eriti Deventeri kooli) sooviti Liivimaal ees- kujuks võtta. Kirikuvisitatsiooni suhtes jätkas nüüd Kyvel esmalt Lääne- maal katku läbi lõpule viimata jäänud sinodaalvisitatsiooni. Neist visitatsiooniprotokollest on meile säilinud vaid M ä r j a m a a (Merri- ema) visitatsiooniprotokoll a. 1521 „dominica XVIII que fuit dies S. Mauritij", s. o. 22. septembrist. Arvatavasti oli visitatsioon Läänemaal lõpule viidud, kui Kyvel Haapsalus Läänemaa vasallide- päeva 30. sept. 1521 pidas, kus ta vasallidele visitatsiooni tule- muste ja Ronneburgi prelaatidepäeva otsuste alusel ettepanekuid tegi. Ta nõudis, et vasallid peavad osa võtma maarahva usulis- kõlblast kasvatus- ja õpetustööst. Iga mõisaisand peaks pidama mõisas vaese, kes lastele õpetaks ja ette loeks Meie-Isa palvet, Usutunnistust ja 10 käsku. Vanema noorsoo kasvatust ja õpeta- mist toimetavad preestrid ; neid hakatakse asutatavas ladinakoolis ka talupoegade laste hulgast ette valmistama. Samuti peaksid vasallid kaasa mõjuma, et kaoks naisteröövimine, et vasallid hoiaksid kirikule kuuluvaid hooneid korras ja preestritele antaks kihelkondadest seatud vili. Vasallid olid seekord vastutulelikumad, avaldasid põhimõttelist nõusolekut ettepanekutega, ei võtnud aga eneste peale siiski kindlaksmääratud kohuseid. Luteri asjast ei rääkinud Kyvel siin veel mitte ega kirikuvandest, mis oli Liivimaa seisustele ülepea pahanduseks. ii XL. 1 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 49 Teised Kyvelilt säilinud visitatsiooniprotokollid käivad saarte kohta. Sinodaalvisitatsioonid on järgmised: 1. Hiiumaa P ü h a l e p a ( P o y l e p p resp. P w y e l e p p ) kiriku sinodaalvisitatsioon 1522, die divisionis apostolorum, s. o. 15. juulist. 2. Hiiumaa K ä i n a ( K e i n i s z ) kihelkonnakiriku sinodaal- visitatsioon 1522, ipso die sancii Allexij episcopi et confessoris, s. о. 17. juulist. 3. Sõrvemaa A n s e k ü l a ( A n s k u l l ) kihelkonna sinodaal- visitatsioon 21. augustist 1522 (in villa Salm Anskull). 4. K i h e l k o n n a ( K i l k u n d e ) piiskopi talupoegade (pro- prii sui coloni) sinodaalvisitatsioon 23. augustist 1522 in Curia sua. 5. K i h e l k o n n a ( K i l e k u n d e ) kiriku (circa ecclesiam parrochialem Kilekunde) sinodaalvisitatsioon 1522, vigilia divi Bartolomei apostoli, s. о. 23. augustist. 6. K ä r l a ( K e r g e l 1) kiriku sinodaalvisitatsioon 1522, die Mercurij post ferias divi Bartolomei apostoli, s. о. 27. augustist. 7. Kaarma (Karmell) kihelkonnakiriku visitatsioon 1522 (kuupäev puudub). 8. V a l j a l a ( V o l d e 11) kiriku sinodaalvisitatsioon 1522, 'die divi Mathei apostoli, s. о. 21. septembrist. Kyveli (nagu teistegi piiskoppide) vahekord vasallidega hal- venes jällegi varsti. Piiskopkondade vasallid ühinesid üksteisega, ajuti ühinesid nad ka linnadeliiduga piiskoppide kui oma isan- date vastu. Need vastuolud ja „eesõiguste" ja „vabaduste" püüded ei olnud ka sinodaalvisitatsioonide pidamisele soodsad. Eriti oli see juba varakult linnades ilmsiks tulema hakanud, näit. Tallinna ja Tartu piiskopi visitatsioonide suhtes. 1501. a. 18. ja 19. märtsil (des donredages und des vridages vor letare) pidas, nagu eespool mainitud, Tallinna piiskopp Niko- laus Roddendorp ( 1493—1509) sinodaalkohut Niguliste kirikus ühenduses laste konfirmeerimisega. Ta esitas kirikuvöörmündritele küsimusi kirikhärra ja ta tegevuse kohta, eriti kas ta pihil, sakra- mendi jagamisel ja õlitamisel on kedagi hooletusse jätnud. Kiriku- vöörmündrid (Joh. Rothgers ja Lambert Ottinck) refereerivad seda halvakspanevalt, öeldes, et keegi piiskopp ei pea neile enam nii- suguseid küsimusi esitama, sest kirikhärrad teevad siiski, mida nad tahavad: lapsed tahavad oma tahtmist! See suhtumine on seda 4 50 OLAF SILD põhjendamatum., et nähtavasti piirdus siin piiskopp nagunii juba peaasjaliselt vaid vaimulikkude tegevuse juurdlusega. Samuti kaeva- takse, et kirik pidi teda need 2 päeva ülal pidama. Esimesel päeval olid piiskopil kõik omad teenrid ja mõlematel päevadel kõik Niguliste kiriku vikaarid koos. Teisel päeval olid piiskopiga 4 toomhärrat, 2 teenrit, 2 poissi ja 2 kirjutajat. Kõik kulud ühte- arvatult tuli kirikul maksta, nimelt 12 marka (U. B. 2: II, nr. 53). A. 1505, 15. mail (des donredages in den pinxsten) oli jällegi sama piiskopi sinodaalvisitatsioon Tallinna Niguliste kirikus ühes laste konfirmeerimisega. Jällegi pannakse raskeks piiskopi ülalpida- mist: visitatsiooni ajal „Und wy mosten em plegen, aidus kostede dat unser kerken in all der kerken 6 mc. 7 s. Rig." (U. В. 2 : II, 763). Piiskopp Roddendorp'i järeletulija Gottschalk Hagen (1509—13) ei saanud ülepea Tallinnas sinodaalkohut pidada. Piiskopi sino- daalvisitatsiooni püütakse lausa takistada niihästi Tallinnas kui Tartus piiskopp Johannes Blankenfeldi aegu (kes oli Tallinna piiskopp 1514—25, Tartu piiskopp 1518—27, Riia peapiiskopp 1524—27), kuigi vasallid (ja ühes nendega vormiliselt ka linnad) selle institutsiooni seadusepärasust ise omalt poolt pidid kaudselt tunnustama ja, kui see neile kasuks oli, arvestasid ka ise, näit. veel oma otsustes Volmari maapäevale 1522 (AR. 3, nr. 136, 9, lk. 400). Blankenfeld tahtis ka tarvilikke parandusi kiriku olukorras läbi viia ning pahesid kõrvaldada. Blankenfeld kutsus kevadel 1520 Tartu piiskopkonnasinodi kokku, et seal „kõiksuguste kiri- kute-, altarite-, kellade-pühitsustega ja muusuguste jumalikkude toimingutega, nagu neid sinodaalvisitatsioonil harilikult peetakse", toimetada kihelkonnakirikute, kloostrite, hospidalide jm. revideeri- mist. Tartu linna magistraat protesteeris. Kuid 29. juunil pidas piiskopp ikkagi sinodi ära *). Samuti teatas Blankenfeld samal aastal ka T a l l i n n a ma- gistraadile, et ta tuleb Tallinna s i n o d a a l v i s i t a t s i o o n i p i d a m a , esmalt Toompeal, siis all-linnas, siis maal kõigis kihel- konnakirikutes ja muis jumalakodades, revideerides kihelkonna- kirikuid, kloostreid, hospidale jne. Tallinna magistraat vastas: linn soovib, et piiskopp ei toimetaks seda sinodaalvisitatsiooni mitte suuremas ulatuses kui ta eelkäijad; see pidi linna magist- raadi mõttes tähendama, et ta ainult konfirmeeriks ja pühitseks ') Vt. L. Arbusow, Die Einführung der Reformation in Liv-, Est- u. Kur- land, 1921, lk. 148 j. В XL. , K i r i k u v i s i t a t s i o o n i d e e s t l a s t e m a a l 51 uusi kirikukelli. Blankenfeld vastas, et kirikuseaduses on kindlad eeskirjad sinodaalvisitatsiooni suhtes ja neist tahab ta, olles sõna- kuulelik paavstile, kinni pidada, ilma et ta otsiks oma kasu, vaid Jumala ja kiriku kasu ja mõningate hingede lohutust. Et katk Tallinnas uuesti lahti puhkes, sõitis Blankenfeld a l l e s 1522 sinna; vahepeal oli linnal tüli piiskopi ofitsiaaliga (vaimuliku kohtupidamise asjus); seda tüli püüdis piiskopp nüüd lahendadax). Tüli harutamine toimus Toompeal, kuhu linn selles asjas oma esindajad oli saatnud. Sinodaalvisitatsiooni on siin nähtavasti ikkagi peetud, kuigi vahest lühendatud või pehmendatud kujul. Nii näeme kirikuvisitatsioonide pidamise ulatuslikke kavatsusi ja vähemalt ka osalist teostamist sel ajal kõigis 3 eesti piis- kopkonnas. Piiskopid kavatsesid 1521 (nagu juba 1504) Riias 1523 pi- dada provintsiaalkirikukogu (kontsiili). Olukord seda enam ei võimaldanud. Visitatsioonimaksudest (dat sentkorn), mida ka katoliku- usulised vasallid mitmesugustel ettekäänetel ei taha maksta, on veel mitmeti kõnet, näit. 1527 (AR. 3, nr. 242, 12. 14. 15. 16. 17), ja piiskopi vaimulikust kohtust, mida ei taheta sallida (rääkimata kirikuvande tarvitamisest). Riia peapiiskopp Brandenburgi Wilhelm teatab oma peapiiskopkonna vaimulikele muuseas ka seda, et ta on otsustanud neid visiteerida sügisel või talvel 1541 (vt. selle To- reidas 23. VI 1541 väljaantud üriku ärakiri Sitzungsberichte der Gesellschaft f. Gesch. u. Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russ- lands aus dem Jahre 1905, p. 36. 37). Teiselt poolt pidi võitlus edasitungiva reformatsiooniga häirima visitatsiooni pidamist. Tä- hendab, katoliiklikkude kirikuvisitatsioonide pidamine oli Vana- Liivi riikkonna lõpupoolel raskendatud ning häiritud. § 7. Kas on 1(>. sajandil meie maal hakatud protestantlikku kirikn- visitatsiooni pidama? Tõuseb küsimus: kas ei ole sel ajal seal, kus protestandi usk kasvava ja valdava ülekaalu sai, eeskätt linnades, p r o t e s - t a n t l i k k u k i r i k u v i s i t a t s i o o n i hakatud pidama? M Vrd. Hansen, Die Kirchen und ehemaligen Klöster Revais, 1. Aufl.,p. I l l— 113, nr. Ill; 3. Aufl., p. 207, nr. XII. Archiv f. d. Gesch. Liv-, Est-, u. Kurlands 111. 4. nr. 134. 137, 152, 155. L. Arbusow, m. t., lk. 150 j. 4* 52 OLAF SILD В XL. , Enne seda oleks tarvis selgusele jõuda, kas sel ajal protes- tandi usu mail, eriti luteri usu emamaal, on kirikuvisitatsioone peetud, ja kui on, siis missugustel alustel ja tingimustel. Kirikuvisitatsioonide küsimust Luteri kodumaal, Ernestini Saksimaal, ligemalt vaadeldes leiame, et kirikuvisitatsiooni pida- mise mõte ja üksikud väikesed katsed on seal 1524—26 etteval- mistavat käsitlust leidnud. Ametlikult ja hoogsamalt on 1527/28 kirikuvisitatsioonide pidamisele asutud. K i r i k u v i s i t a t s i o o n i p i d a m i s e k ä s k läks ametlikult välja k u u r v ü r s t i l t . Tema määras üksikute ringkondade jaoks visitaatorid ja andis neile 1527 vastava i n s t r u k t s i o o n i visitatsiooni pidamiseks. Olgu tähen- datud, et ka Luter oli kord nimetatud ühe ringkonna visitatsiooni- komisjoni liikmeks. Korraliste visitatsioonide komisjonides olid vaimulikkude liikmete kõrval ka ilmlikud, kes olid nagu täide- saatva võimu esindajaiks (executores). Visitaatorite peaülesandeks tehti järele katsuda, k a s k o g u d u s t e s j a k o o l i d e s t o i m u b e v a n g e e l n e õ p e t u s ja õpetusele v a s t a v a d k o m b e d n i n g e l u v i i s i d , ja selleks kaasa mõjuda ning direktiive anda, et see nii toimuks. Kangekaelseid vanausulisi või muidu kõlbma- tuid vaimulikke ning õpetajaid tuleb t a g a n d a d a , kui muud abinõud ei aita. Edasi tuleb eriti selgitada ja tarviliselt p a r a n - d a d a õ p e t a j a t e m a j a n d u s l i k k u j ä r g e j a k i r i k u - h o o n e t e s e i s u k o r d a . Mida visitaatorid ise oma otsuste ning abinõudega ei suuda parandada, sellest teatavad nad vürstiriigi ametnikele ja kohtunikele, teatavail juhtumeil otseteed kuurvürs- tile, kellele ka visitatsiooni aruanne (protokoll) tuleb esitada. Koha- pealseiks järelevaatajaiks ja abieluasjade lahendajaiks pidid visi- taatorid, eriti linnades, ametisse panema s u p e r d e n d i d . Visi- tatsioonikorra väljatöötamiseks on eriti M e l a n c h t h o n tegev olnud, kusjuures L u t e r ja B u g e n h a g e n tema töö läbi vaa- tasid ja vaid vähemaid muudatusi tegid. S i s s e j u h a t u s e k s seletab Luter veel visitatsioonide suurt tähendust, millede algust ta (liialdades) juba V. ja U. T-is, Kristuse ja apostlite juures arvas leidvat. Auväärt piiskopid on siis seda tööd suure kasuga jätkanud. Pärastpoole jätsid nad selle töö aga teistele, alamaile ametikandjaile ja asemikele ja need jällegi teistele. Ka visitatsioonid langesid katoliku kirikus ja muu- tusid äriks ning kahjuks. Ei mõeldud enam sellele, kuidas tuleb õpetada, uskuda, armastada, kristlikult elada, kuidas vaeste eest hoolt kanda, nõrku lohutada, hoolimatuid karistada jms. В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal o-i Evangeeliumiusulised oleksid heameelega evangeelseid visi- tatsioone korraldanud, kuid neil ei olnud kedagi, keda seks oleks kutsutud ja kellele see ülesandeks oleks tehtud, kuni nad palvega pöördusid oma maaisanda poole, et tema paneks ametisse tublisid visitaatoreid, mis ka sündis. See kõnesolev mainitud v i s i t a t s i o o n i k o r d ehk visi- tatsiooniraamat, mis ilmus trükis 1528 ja siis uuesti 1538 („Unter- richt der Visitatoren an die Pfarhern ym Kurfürstenthum zu Sachssen"), sisaldab 18 artiklit õpetusest, 10 käsust, õigest krist- likust palvest, ahastusest, ristimissakramendist, Issanda ihu ja vere sakramendist, õigest kristlikust kahetsustoimingust (Busse), õigest kristlikust pihist, õigest kristlikust tasust pattude eest, inim- likust kirikukorrast, abieluasjadest, vabast tahtest, kristlikust va- badusest, türklasest (sõjast), igapäevsest harjutusest kirikus, õigest kristlikust kirikuneedest, superdendi ametissepanemisest, koolidest (esimesest, teisest ja kolmandast liigist). Nendes artiklites pööratakse tähelepanu eriti sellele, mis sagedasti esineb puudulikuna või ekslikuna (vt. Aem. L. Rich- t e r , Die evangelischen Kirchenordnungen des sechzehnten Jahr- hunderts I, lk. 77—101). See visitatsioonikord kujutas enesest õ p e t u s e - , k i r i k u - ja k o o l i k o r r a l d u s e ja oli aluseks ning juhtnööriks järgne- vatele visitatsioonidele. Ka on visitatsiooni artikleid jaotatud eeskirjusse üksikutele seisustele, nagu näit. 1. eeskirjad aadlikele, 2. vaimulikele, 3. rae- härradele linnades, 4. talupoegadele (vt. Richter, m. t. I, lk. 101 : Kursächsische Visitationsartikel). Siinsamas (lk. 103 j.) „С" all „Kursächsischer Visitationsabschied" esitatakse lõppotsused aad- likkude, nende kihelkonnaõpetajate ja alamate suhtes. Muidugi võisid mõned parandused või täiendused muutunud olukorris tar- vilikud olla. Nii tehti instruktsioonile 1532. aastal mõningaid li- sandusi. Siin on valjumad määrused katoliiklikkude ja kõlbmatute nähtuste vastu ette nähtud, niihästi vaimulikkude kui ka võhikute suhtes. Nõuti kirikute varanduste täpset inventariseerimist ja kind- lustamist, samuti ka kloostrite ja sihtasutiste omi. Kloostrite ja muid vaimulikke varasid tarvitati (1532—43) osaliselt kirikute ja koolide ülalpidamiseks. Püüti kirikute oman- deid ja õpetajate sissetulekuid kindlaks määrata vanade matriklite alusel jne. Võõrandatud varandused tuleb sisse nõuda. Visitaatorid peavad k i r i k u l a e k a summade tarvitamist kontrollima ja visi- 54 OLAF SILI) В XL. , tatsiooniprotokollide alusel kontrollima, kas varemalt tehtud otsused on täidetud. Visitaatoritele anti õigus kogudusi ühendada ja la- hutada, nagu õpetajate ülalpidamise võimalused seda nõudsid. Uusi hooneid peab ehitama kogudus, parandama õpetaja. Ernestini Saksimaa eeskujul ja mõjul levisid niisugused kiriku- ja koolivisitatsioonid ka naabervalitsuskondadesse, näiteks Albertini Saksimaale 1537—40,Braunschweig-Wolfenbüttelimaa-alale 1542—44 (vt. С. Α. H. Burkhardt, Geschichte der sächsischen Kirchen- und Schulvisitationen von 1524 bis 1545, Leipzig 1879), Halberstadti piiskopkonda (vt. G. Nebe, Die Kirchenvisitationen des Bisthums Halberstadt in den Jahren 1564 und 1589, Halle 1880). Oli selge, et visitatsioonid k i n d l u s t a s i d r e f o r m a t s i - o o n i , t e m a k o m b e i d ja n õ u d e i d , eemaldasid papismi olluseid ja mõjusid, aitasid kindlustada ja parandada koguduste majanduslikku alust ja olemasolu, andes seisukorra ja vastavate vajaduste selgitusega tõuget uute instituutide, nagu superdentide ja konsistooriumide asutamisele ja stipendiumide määramisele tarviliku arvu evangeeliumiusuliste õpetajate ja kooliõpetajate välja- arenemise otstarbel. 16. sajandil on üksikutes protestandiusumaades tekkinud suur hulk protestandi kiriku seadlusi. Peaaegu igaühes neist seadlusist on visitatsioonil tähtis koht, nii näit. ka K u r a m a a k i r i k u s e a d l u s e s a. 1570. Mõnes Kuramaa osas on isegi alates 1560. aastast peetud visitatsioone (vt. E. Sehling, Die evang. Kirchenordnungen des 16. Jhs., V. Bd, 1913, p. 45—123). Kuidas oli siis nüüd lugu evangeeliumiusuliste kirikuvisi- tatsiooniga meie maal Vana-Liivi riikkonna lõpuajal? Kõige tihe- damad ning elujõulisemad olid evangeeliumiusulised kogudused suuremates linnades. T a l l i n n a s räägib õpetaja J o h a n L a n g e koguduseseaduse kavas muuseas ka kirikuvandest, mida peaks kogudus käsitlema Matt. ev. alusel avalikkude pahede teostajate vastu, kes endid ei paranda. Samuti nõuavad kirikuõpetajad raelt valjude komblusmääruste maksmapanekut liialdatud lahkuse, joo- mise ning liiderlikkuse vastu ja karistusi määruste üleastujaile. Kokkulepitud kava järgi pidi vaimulik kirikuvõim ülemõpe- tajale jääma, tegelikult aga muutus linnamagistraadi võim ikka otsustavamaks kirikute ja õpetajate suhtes. Evangeeliumiusuliste kirikuvisitatsioonidest tol ajal meie maal ei ole aga teateid leidnud. Nähtavasti ilma omamaalise visitatsiooni ergutamiseta on juhtunud, et mõned üksikud on saanud stipendiumi raelt välismaal Б XL. j 55 usuteaduse õppimiseks, nagu näit. ka eestlane H a n s K u h n ; samuti määras raehärra J o h . S e e l h o r s t ( j 1536) oma testamen- dis 4000 riia marka stipendiumideks vaestele usuteaduse õppijatele. Kuidas seletada tolleaegsete ev. visitatsioonide puudumist meie maal? Silmas pidades Saksimaa visitatsioonide algust ja korraldust Luteri aegu, oleks ka meie maal evangeeliumiusuliste visitatsi- oonide korraldamiseks tarvilik olnud maaisanda sellekohane korral- dus ning abi. Kuna maaisandad, piiskopid ja ordu jäid meie maal riikkonna lõpuni üldiselt katoliku-usulisteks (kuigi lõpupoo- lel mõned neist erilist sallivust üles näitasid protestandiusulistele), p u u d u s s i i n evangeeliumiusuliste visitatsioonide toimetamiseks ü k s p e a t i n g i m u s t e s t , mida olid vajanud Saksimaa visi- tatsioonid. Pealegi teame, et sel ajal vasallid ja linnad üldse ei suhtunud enam heatahtlikult visitatsioonidesse ja visitatsiooni kohtupidamisse, eriti vaimulikusse kirikuvandesse. On arusaa- dav, et vasallide ja linnaesindajate poolt oli visitatsioonidele hea- tahtlikkust ja toetust loota vaid siis, kui visitatsioonide pidamisel neil enestel oli mõjuv ning otsustandev võim. Evangeeliumiusuliste visitatsioonide pidamise soovist kuuleme Liivimaal l i n n a d e n õ u p i d a m i s e l V o l m a r i m a a p ä e v a l 31. j a a n . 1533 (AR. 3, nr. 322, 9), kus avaldati soovi valeõpetajate ning märatsejate tagasitõrjumiseks, evangeeliumi kiriku asjade korraldamiseks ja õpetajaile kasuks kutsuda Saksamaalt linnade kulul õpetatud mees, kes täidaks superdendi kohuseid kogu maal, visiteeriks ühe linna teise järel, paneks ametisse ja vallandaks jutlustajaid, et saaks linnade raadisid niisuguste asjadega rahuldada. Kuid s e d a e t t e p a n e k u t j a k a v a t s u s t ei o l e k u n a g i t e o s t a t u d . 15. jaanuaril 1598. a. sõlmiti rüütelkonna ja linnade vahel k o k k u l e p e V õ n n u m a a p ä e v a l , mille järgi tuleb ametisse panna Augsburgi usutunnistuse alusel seisev k i n d r a l s u p e r d e n t R i i a j a t e r v e L i i v i m a a j a o k s , tingimusega, et kindral- superdent peaks kogu maal vähemalt ü k s k o r d a a s t a s v i s i t a t s i o o n i . Selle abil taheti protestantismi koondada ja protestante üksteisele toeks ühendada katolitsismi-hädaohu vastu. See kavatsus jä i aga nähtavasti olude raskuse tõttu t e o s t a m a t a (vt. Napiersky, Livi. Kirchen- und Prediger-Matrikel, p. 3—6). See oli ju Poola aeg, kus käimas oli ka Liivimaal energiline vastureformatsioon ja Liivimaa rekatoliseerimise katsed. Tl peatükk. Kirikuvisitatsioonid Liivimaal Poola ajal ja Saare- maal Taani ajal. § 8. Kirikuvisitatsioonid Poola ajal Liivimaal. T r ie n di k i r i k u k o g u ja tema o t s u s e d on katoliku kiri- kule suure tähtsusega olnud enesekogumise, oma seisukohtade ühtlustamise ja oma jõudude koondamise mõttes vastupanuks edasitungivale reformatsioonile, selle tagasitõrjumiseks ja siis ka tema positsioonide ründamiseks. Katoliku kiriku koondatud jõu- dude juhtideks ilmusid jesuiidid. T r i e n d i kirikukogu otsuste ja määruste hulgas on ka nii- suguseid, mis käisid kirikuvisitatsioonide pidamise kohta osalt muutunud olukorris. Τ ri e η d i kirikukogu tahtis-kirikuvisitatsiooni elustada ja kõr- valdada pahesid, mis olid aja jooksul visitatsioonidele külge haka- nud. Decretum de reformatione, caput III, 11. nov. 1563 (J. D. Mansi, Sacrorum Conciliorum nova et amplissima Collectio, tomus 33, Pariisis 1902, veerg 158 j.) nõuab järgmist: 1. (Patriarhid, Primaadid,) Metropoliidid, Piiskopid peavad oma diötseese (piiskopkondi) iga aasta isiklikult visiteerima või, kui nad on selle seaduse poolt tunnustatud põhjustel takistatud, oma peavi- kaari või visitaatori kaudu (per suum generalem vicarium aut visitato- rem). Kui aastas tervet diötseesi (piiskopkonda) tema suure ula- tuse pärast ei saa läbi visiteerida, siis vähemalt tema suuremat osa, nii et 2 aasta jooksul oleks kõik läbi käidud. Arhidiakonid, dekaanid jt. võivad seal, kus nad siitsaadik on seaduslikult visitatsiooni pidanud, visitatsiooni vaid isiklikult ühes notaariusega ja piiskopi nõusolekul pidada. Kui kapiitel omalt poolt määrab visitaatorid, ei tohi see piiskopi visitatsiooni takis- tada ja kapiitli visitaatorid peavad piiskopile 1 kuu jooksul pärast В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 57 visitatsiooni sellest aru andma ja täielikud visitatsiooniaktid talle esitama, ilma et kehtivad oleksid mingisugused vastupidised põhjused. 2. Nende visitatsioonide pea-eesmärgiks on nüüd: t e r v e t j a õ i g e u s k l i k k u õ p e t u s t s ä i l i t a d a j a v ä ä r u s u d v ä l j a a j a d a , alles hoida häid kombeid, parandada halbu, rahvast manitseda usule, rahule, ilmsüütusele ja muule, nagu aeg, koht ja ülesanne seda nõuavad. 3. Et visitatsiooni tulusaid eesmärke saavutada, peab visi- t a a t o r i s a l i k u a r m a s t u s e g a ja k r i s t l i k u i n n u g a k õ i k i k o h t l e m a , ei tohi üleliigset hobuste, teenijate ja saatjate hulka kaasa võtta, mis oleks koormaks visiteeritavaile, ei pea visitaator ega ta saatjad raha ega muud, välja arvatud vahest vajalik toit, vastu võtma, või olgu siis, et visiteeritavad soovivad endi vanast ajast harjumuseks olnud taksi järgi paremini maksta või mainitud toitu anda. Kuid kloostrite, teiste vagade kohtade, alguses mitte kihelkonnakirikuteks olnud kirikute vanad kokku- lepped selles asjas jäävad maksma. Nendes kohtades ja provintsi- des, kus on viisiks, et visitaatorite poolt ei võeta vastu toitu, raha ega muud, vaid kõik toimub hinnata, tuleb selle järgi käia. Kui keegi selle korralduse vastu eksib ja enam võtab, peab ta kuu jooksul kahekordselt tagasi andma ja peale selle veel määratud karistust kandma. 4. Patroonid ei tohi endid visitatsioonil vahele segada asjus, mille kohta pole neil õigust, vaid piiskopid ise teevad tarvilikud korraldused. Triendi kirikukogu on mitmel puhul rõhutanud, et ükski ei tohi takistada seda, mis puutub piiskopi visitatsioonisse ja tema alamate eluviiside parandusse, tema korraldusi ega karistusi. Selles asjas ei maksa ükski apellatsioon ega mingisugused ette- toodavad vastupidised põhjused. Piiskopid toimivad seesugustel kordadel kui paavsti delegaadid (etiam tanquam sedis apostolicae delegati) [vt. Mansi m. t., torn. 33, veerg 161 (cap. IX, cap. X), v. 4δ (с. III, с. IV), v. 58 (с. XIV, с. XV). v. 86 (с. I), v. 127 (с. VIII), v. 179 (с. XX), v. 184 (с. VI), 185]. Piiskopkonna sinodeid tuleb iga aasta pidada (v. 157, с. II). Poola ajal ulatus vastureformatsioon meiegi maale. Laasta- tes maad ja laostades luteri usu kirikut on vene okupatsiooniaeg juba üksnes sellegi läbi pinda valmistanud järgnevale Poola vastu- reformatsioonile. Pealegi olid maal katoliku usu traditsioonid 58 OLAF SILD В XL. , rahva hulgas veel elavad ja jesuiite võeti maal enamasti rõõmuga vastu. Kuid luterlased panid eriti suuremates linnades südikalt vastu. Sõjad olid kirikuid ja kirikute varandusi laastanud ja inimesi hävitanud; sõjad rootslastega puhkesid mitmel puhul uuesti ja puudutasid ka kiriklikku seisukorda ja ähvardasid muuta konfessi- onaalset olukorda. Seesuguseil asjaoludel osutusid k i r i k u v i s i - t a t s i o o n i d võimaluse piirides h ä d a v a j a l i k e k s . Ei saa jätta tähendamata, et kirikuvisitatsioonide-protokolli- dega sarnlevad kiriklikkude andmete esildamise ja kirjeldamise poolest ka mõned s e 11 e a j a r e v i s j o n i d , näit. 1582. a. Poola revisjon, mille saksakeelne tõlge on Tartu Õ. E. S-is: „Inventar der Starostei Dorpat im Jahre 1582 . . ." (Õ. E. S. M. A 163). Kiriklikus suhtes veel tähtsam on a. 1599 Poola revisjon, mis on trükitud Jan Jakubowski ja Jõzef Kordzikowski väljaandel 1915 Varssavis (Polska XVI wieku, tom XXIV: Inflanty, czesr I), kus iga lossi revisjonil kirjeldatakse ka tema alla kuuluvaid kiri- kuid (košcioly) ja nende olukordi umbes samuti, nagu selle aja Liivimaa visitatsiooniprotokollides. Eesti ala loskondadest käsitle- takse siin: Tarvastut, Laiuset, Viljandit, Helmet, Põltsamaad. Põltsamaal nõudis see revisjon muuseas, et Põltsamaa prees- ter peab endale kaplani võtma, kes oskab eesti keelt, sest selle preestri majanduslik seisukord ei olevat sugugi halb, ja siis aja jooksul veel teise ja kolmanda kaplani! Selle aja visitatsiooniprotokollidest tuleb kõigepealt mainida seda, mille A. J. Turgeniev itaalia algkeeles ära trükib „Historica Russiae Monumenta" tom. I, lk. 396—399, nr. 255. Saksakeelses tõlkes on ta ilmunud Bunge Archiv'is I, lk. 276·—284. Selle visitatsiooniprotokolli kirjutaja oli üks saatjaist, kes saatsid visitaatorit. Saatjatena nimetatakse selles visitatsiooni- protokollis vaimulikke ja Riia jesuiitidekolleegiumi rektorit paater Leonhard Ruben'it. Visitaatoriks oli üks kardinal, nähtavasti kardinal G e o r g R a d z i w i l l : Ta ei visiteerinud mitte ainult kui kuberner (governatore), vaid kui piiskopp. Tähendab, siin peetakse vaimulikke ja politilisi, riiklikke olukordi üheskoos sil- mas, nagu selle aja revisjonideski. Visitatsiooni ajana on märgi- tud: 1583 ja 1584. Peab arvama, et viimane aasta on ehk õigem, sest visitatsiooni lõpul on öeldud, et see on provintsil juba III aasta Poola valitsuse all olla. В XL. j 59 Visitaator tahab olukordi oma silmaga näha ja mõningaid politilisi ja kiriklikke asju parandada. Selgub, et maal on veel rohkesti luteri usu vaimulikke, kuna katoliiklikkude vaimulikkude arv on väike, ei ole sugugi küllaldane ja nende majanduslik seisu- kord on enamasti halb ning vajab parandust ; ka kirikuid tuleks parandada ja ehitada. Leitakse, et piiskopi (Andreas Patricius Nidecki) ametisse- seadmisega ei tohi viivitada. 1599. a. r e v i s j o n i kiriklikkude andmete alusel paistab, et katoliiklaste kiriklik korraldus on hakanud osalt paranema : parandatakse kirikuid, ehitatakse mõni üksik kirik hävitatu asemele juurdegi (näit. Põltsamaal, Laiusel). Mõnd kirikut ja kabelit varus- tatakse patukustutisega, püütakse hankida vaba või vabaks saanud või vabaks tehtud kohtadele preestreid ja kuninga abiga aineliselt kindlustada kirikuid ja preestreid. Katoliku preestrid peavad aga veel sagedasti, kui mitte enamasti, mitmeid kirikuid teenima. Puhkesid ägedad võitlused poolakate ja rootslaste vahel. 1600. a. lõpul vallutasid rootslased Tartu. Okupeeritud maa-aladel on rootslased püüdnud evangeeliumi usku edendada ja katoliku usku tagasi tõrjuda. Sõjad, suur näljahäda, haigused ja katk on rahvast ja vaimulikke laiali pillanud ja neid, kirikuid ja kiriku omandit hirmsasti hävitanud. Kuigi poolakad vallutasid uuesti Tartu 1603, kestis sõjategevus edasi ja Võnnu piiskopp O t t o S c h e n k i n g jõudis Liivimaale tagasi alles 1609. a. lõpul. 1. jaanuaril 1610 saatis ta Riiast paavsti saadikule piiskopp F r a n c i s c u s S i m o n e t a ' l e aruande Liivimaa halatsemisväär- sest seisukorrast: lossid on maha jäetud, altarid lõhutud, kirikud põletatud, kirikuriistad röövitud, preestreid on vähe, ainult jesu- iitide paatrid kannavad suure innuga päeva raskust ning palavust. Aga veel raskemast loost peab piiskopp teatama ning abi paluma: tema vähesed Liivimaale jäänud k a n o o n i k u d on oma väärtegudega rahvale pahanduseks olnud. Kui seda „õigluse vahendusel ei parandata", on kõik töö siin asjata. Siin on tege- mist väärtegudega (graviter factis suis), mis vajavad rutulist „mõrum emendatio't", ja „kiriku distsipliini" (disciplinae Ecclesiasticae) langusega. Milles need väärteod just seisid, on piiskopp erisedelil ära tähendanud, mille tekst aga siin puudub. Et tarvilik eluvii- side, kommete parandus (mõrum emendatio) ei kannata viivitust, palub piiskopp saata kohase isiku apostliku komissarina ühes avaliku notaariusega v i s i t e e r i m a , läbi katsuma, otsustama ja fio Ρ, XL. , teostama, sest palju on niisuguseid asju, kus piiskopp sel puhul ise ei saa kohtumõistjana esineda, vaid peab olema „instigator". See komissar peaks ka korralduse tegema (modumque statuat), et tulevikus selliseid eksimusi ei saaks esineda (vt. A. Theiner, Vetera monumenta Poloniae et Lithuaniae, tom. III, Romae 1863, lk. 326. 327, nr. 254). 10. märtsil 1610 nimetas paavsti mainitud nuntsius paavsti protonotaariuse J o a n n e s M a r i a B e l l e t t o Võnnu ja Liivi- maa katoliku kiriku apostlikuks visitaatoriks kõigi kirikute, kloost- rite, hospitalide, kolleegiumide ja kiriklikkude isikute üle õigu- sega otsustada, kohut mõista, parandada ja karistada. Piiskopp Schenkingi kirja järgi kardinal Scipio Burghesiusele (A. Theiner, m. t. III, p. 345 j., nr. 263) on Belletto oma ülesande hästi korda saatnud, rikutud kombeid taltsutanud ja Võnnu kapiitli võõrandatud varanduse vabastamise lõpule viinud. Piis- kopp ei taha siin loendada kõike, mis visitaator korda saatnud, öeldes, et see selguvat kardinalile tema enese „relatsioonist" (relatione ipsiusmet . . . ). Et sõna „relatio" võiks mõista kirjaliku aruandena, palusin Vatikani arhiivist ärakirja, kuid seda aruannet seal ei ole. Härra Prefetto arvas, et see peitub arvatavasti mõnes teises Rooma arhiivis. Igatahes pööras Belletto oma p e a t ä h e l e - p a n u V õ n n u k a p i i t l i l e n i n g k l e e r i k u i l e ü l d s e ja nende ametikohuste väärikale täitmisele ning kohaste eluviiside nõudele, nii et tema v i s i t a t s i o o n a. 1610 oli õieti „visitatio specialis". Tema ülesandeks oli ka Liivimaa kleerikuile oma äranägemise järgi kohast juhatust kokku seada eluviiside, ameti- kohuste täitmise ja kiriku distsipliini suhtes. Mitmesuguste alli- kate alusel —• muuseas olid allikaks ka Triendi kirikukogu dek- reedid — seadis ta seks otstarbeks kokku „С ο π s t i t u t i o n e s". Nende konstitutsioonide viimane peatükk on: „De Visitatione Synodi et quibusdam aliis". Siin räägitakse visitatsioonist pea- asjaliselt Triendi kirikukogu dekreetide alusel. Sinodil võetakse muuseas ette hoolas vaimulikkude ja muu rahva kombluse juurdlus. Selles peatükis nõutakse ka preestriteseminari avamist ja koolide asutamist kihelkonnis. Peale Belletto visitatsiooni pidas piiskopp Schenking Riias p i i s k o p k o n n a - s i n o d i t , m i s l õ p u l e j õ u d i s 4. m ä r t - s i l 1611, apostliku visitaatori Belletto juuresolekul. Siin loeti, В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 61 avaldati ja võeti juhtnööriks „Konstitutsioonid", samuti võeti juht- nööriks Triendi kirikukogu otsused. Et piiskopp piiskopkonna suuruse ja oma rohke töö pärast ei arva võimaliku olevat ise piiskopkonda visiteerida, paneb ta selle ülesande o f i t s i a a l i d e l e (peavikaaridele) ühes kohustusega sellest aru anda piiskopile. Siis määratakse „Examinatores Synodales" ning „Judices Synoda- les" ja tehakse muid otsuseid, mis ei seisa otseses ühenduses visitatsiooniga ja mida me siin seepärast ei esilda. Olgu tähendatud, et Belletto „Constitutiones" ja Riia sinodi otsused on ärakirjas R. A. K-il olemas. Need ärakirjad on tehtud Riia linnaraamatukogu ärakirja järgi, mis omakorda on tehtud Jaluski raamatukogus olevate, Vilnos 1611 trükitud eksempla- ride järgi. Vastavalt vastuvõetud visitatsioonikorrale toimuski 6. a u g u s - t i s t k u n i 11. o k t o o b r i n i 1613 L i i v i m a a k i r i k u t e ü l d v i s i t a t s i o o n (visitatio generalis) Võnnu piiskopi vikaari, a r h i d i a k o n J o h a n T e c n o n ' i (U. J. D.) poolt Riia jesuiidi- paatri Erdmann Tolgsdorffi saatel. Trükitud on protokoll Bunge Archiv'is I, lk. 19—72: „Visitatio Livonicarum ecclesiarum, facta Anno 1613 a die Transfigurationis Domini usque ad 11-am Octo- bris per R. D. Archidiaconum Vendensem et R-mi Episcopi Livoniae Vicarium". See on trükitud Riia Linnaarhiivi eksemplari järgi. Üks ärakiri on Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjadekogus. Ülesandeks seatakse siin : ergutada katoliku preestreid hool- sale kohusetäitmisele, kuninglikkude mandaatide avaldamine lossi- des, et luteri usu õpetajad, kes Liivimaal mitmel pool sisse hiili- vad, rahvast ei tohi õpetada, järele katsuda koguduste ja preestrite majanduslikku seisukorda, sellest teatada piiskopile ja apostlikule nuntsiusele. et tarbe korral kuningalt abi ning toetust paluda ja nõutada. Triendi kirikukogul visitatsiooni eesmärgiks esikohal ülessea- tud nõudmine: säilitada tervet ja õigeusklikku õpetust ja väärusud välja ajada, on visitaatori vaenulist suhtumist luteri usu hoopis väheseisse õpetajaisse veelgi õhutanud. Visitaator püüab nüüd ka suuremates linnades (eriti Tartus ja Pärnus) eesti õpetajaid ja kogudusi kaotada. Aga ka katoliku preestrite arv on võrdlemisi pisike ja kogu- duste seisukord laastavate sõdade tagajärjel kurb. Et maaelanikkude enamik kaldus katoliku usule ja suur osa luteriusulisi mõisnikke 62 OLAF SILD В XL. , oli rootsisõbralikkuse pärast põgenenud, ei võinud maarahva lõp- lik rekatoliseerimine suuremaid raskusi teha. Suuremates linnades aga pani luterlaste vintsutustest nõrkev enamik survele jõudu mööda veel vastu, kuni ka Liivimaale saabus protestantlik valitsus ning riigikord (Rootsi valitsuse näol), nagu see oli Saaremaal ja Eestimaal. §9. Taani kirikuseadluse kehtivus Saaremaal. S a a r e m a a l pandi 1562 kehtima Taani kirikuseadlus (Ordinatio ecclesiastica), mis oli valmistatud a. 1537 kuninga ülesandel taani usuteadlaste poolt dr. Johan Bugenhagen'i abiga. See kirikuseadlus ei tunne konsistooriumi. Superdendid kannavad Taanis piiskopi nime ja nad on kuninglikud ametnikud kiriku valitsemiseks. Superdendid valvavad koolide ja vaeste-hoolekande järele ja toimetavad omal alal kirikuvisitatsioone. Vaimulikud ühes superdendiga valivad eneste hulgast praosti. Katekismuse õpetus olgu võimalikult lihtne ning arusaadav. Enne laualeminekut on erapiht. Linnakogudustes on ametis peaõpetaja ja abiõpetaja, maakogudustes ainult üks õpetaja. Taani sellise kirikuseadluse alusel ühes 1629. a. 27. märtsi täiendusega püüti Saaremaal kiriku- ja usuelu korraldada, niipalju kui kohalikud olud seda lubasid. Superdent asus Kuressaares ; arvatavasti oli ta juba sel ajal sagedasti, kui mitte enamasti, üht- lasi Kuressaare koguduse pea-õpetaja. Selle kiriku diakonid olid mõne teate järgi ühtlasi lossikiriku kaplanid. Kiriklikud kaebused tulid harutusele Kuressaare lossikohtus, mis moodustati maanõu- nikest kuningliku asehalduri juhatusel. Üksnes tähtsamais ja keerulisemais asjus oli ka vaimulikkond siin esindatud. Et ka Maasilinna ümbruses oli (Russowi teatel) alevik tekki- nud, jaotati Saaremaa kiriklikult kahte ringkonda: K u r e s s a a r e r i n g k o n d ja M a a s i l i n n a r i n g k o n d , kumbki esialgu 6 kihelkonnaga. Maasilinna maa-ala kuulus katoliku ajal ordule. Kuigi Taani peale Saaremaa ka Läänemaad endale püüdis — olid ju katoliku ajal mõlemad ühise Saare-Lääne piiskopkonna moodustanud —, pidi ta siiski viimaks olude sunnil Läänemaast loobuma, mis jäi lõplikult ühes muu Eestimaaga Rootsi valdusse. III peatükk. Kirikuvisitatsioonid ßootsi ajal. §10. Kirikuvisitatsioonid Agricola ja Dubberchi ajal. Evangeeliumiusulisi visitatsioone, nagu need toimusid Saksi- maal ja peaaegu igal pool mujal evangeeliumiusu-maades, hakati meie maal südikalt pidama Rootsi ajal ; esmalt Eesti ala põhja- osas (Eestimaal). Linnasuperdendiks 1561. a. nimetatud Tallinna Oleviste õpe- taja J. R. v. G e l d e r n pidi juba õieti ka maakirikute visitaato- riks olema, peamise ülesandega ametisse seada kõlblikke õpetajaid ja tagandada kõlbmatuid. Ta nimetati 1565 ordinaariuseks l). Kuid juba kõikuva ja halveneva politilise olukorra pärast sai tema tegevus vaevalt ulatuda väljapoole Tallinna ja ta ümbrust. 6. I 1586 anti piiskopp K r i s t j a n A g r i c o l a ' l e kuninga poolt volitus ja i n s t r u k t s i o o n v i s i t e e r i m i s e k s : „In- structio welcher gestalt in desser Provintz Leifflandt der Kirchenn Reformation unde folgendes eine General Visitation jerlich hirauff gehalten solle werden". Vt. Agricola ja Dubberchi visitatsioonide kohta käiv käsikirjaline materjal Ristiusu Arheoloogia Kabinetis. Visitatsioonid võetakse ette õige ning puhta õpetuse ja kristliku kari alleshoidmiseks Jumala auks. Antakse juhatust, kuidas toi- mida visitatsioonil ja lahendada küsimusi, kuidas kõike tarvilikku üles tähendada ja tarbe korral ülemusele aru anda ning abi paluda. Visitatsioonist võtavad osa peale vaimulikkude ka 2 aadlikku. Õpetajale isiklikult esitatakse 31 küsimust ilma koguduse esinda- jate juuresolekuta, siis esitatakse küsimusi veel ristimise kohta 3, matmise kohta 2. lõpuks pulmade kohta. Koguduse liikmeile esi- tatakse ilma õpetaja juuresolekuta 28 k., siis on juttu veel koolidest, vaimulikest harjutustest ja palvepäevist ; selleks antakse juhatust ja mõningaid laule või laulusalme. Arvan, et Agricola kirjutatud ') Vt. H. R. Paucker, Ehstlands Geistlichkeit, 1848, lk. 7/8. 64 OLAF SILD P> XL. 4 on ka Dubberchi paberite ja käsikirjade hulgas leiduvad : „offitium visitationis" ja „offitium Episcopi". Et Agricola mõnel pool tõepoolest on visiteerinud, tuleb juba sellest järeldada, et ta, nagu Dubberch pärast seletab, on mõnelt poolt kogudustes võtnud palju tähtsaid dokumente, kirju, pitsereid jms., et ärakirju teha ja need oma visiteerimisraamatusse mahutada, mille ta oli juba sisse seadnud ja alustanud. Algkirjad tahtis ta siis tagasi anda kogudustele, kuid surm segas seda kavatsust ja kõik need asjad pakiti ühes tema asjadega ning raamatutega kasti ja saadeti ta lesele. Agricola on suutnud üksikuid visitatsioone pidada, näit. Narvas vahest 12. I 1586 (v. Instruction leiduv ääremärkus), ta suri aga varsti (19. II 1586). Tööd jätkas tema kaastööline Tal- linna toompraost David Dubberch: 16. V 1586 andsid kuningli- kud komissarid Dubberchile volituse visitatsioonide pidamiseks. 1586 on kuninglikkude komissaride soovil kirjutatud „Proces- sus Visitationis apud Esthones", mis tahab anda rahvalikku õpe- tust vaimuliku elu põhiküsimustest visitatsioonil, silmas pidades ka katekismuse peaosi (vt. s?ma käsikirjade kogu R. A. Kabinetis). Dubberch valmistas ka visitatsioonikorra kavandi „Ordenunge so mith bostellunge, der verwosteden leibenn Gottsheuser, aise Kirchenn, Schulen. Auch des Kirchengerichts unde consistorij, in dieser Prouintz gleichförmich sol gehalten werden" '). Arvatakse, et see kavand on umbes 1595 valmistatud. Selles küsimuses tähendan vaid, et ühes oma kirjas aastast 1588 mainib Dubberch juba „visitations ordnunge", kuid ei ole näha, missugust korra- kava ta selle all mõtleb. Selles visitatsioonikorra kavandis mainib autor eeskujuna (kõnesoleval kohal kooliküsimuse suhtes) meie poolt ülal käsitletud „Unterricht der Visitatoren (autor kirjutab : der Visitation) an die Pfarhern ym Kurfürstenthum zu Sachssen". Visitatsioonist võtavad osa ka 2 aadlikku. 1593 palus visitatsioonikomisjon kuberneri, see et annaks talle abiks kirjutaja, sest visiteerimisraamatu sisseseadmine võtab palju aega ja Dubberch on juba vana mees (Winkler, lk. 22). x) R. Winkler, Der estländische Landkirchenvisitator David Dubberch, Reval 1909, lk. 8, arvab, et see kavand on Agricola kirjutatud; kuid arvan, et see kavand on igatahes Dubberchi käega kirjutatud ; ka Schirren on seda arvanud (vt. Verzeichniss livländischer Geschichts-Quellen in schwedischen Archiven und Bibliotheken, 1861, p. 170). 65 Ilmumine visitatsioonile on eesti ja saksa koguduseliikmeile kohustuslik. Kes visitatsioonile ei ole ilmunud, langevad karis- tuse alla. Dubberchi visitatsioonid olid seotud suurte raskustega, muuseas ka aadli poolt. Heatahtlikumaks kujunes viimase suhtu- mine alates a. 1595 (vt. Winkler, m. t. lk. 14 jj., lk. 35 j.). Kõnesolevas visitatsioonikorra kavandis esineb 12 üksikasja- list manitsust ja juhatust eriti õpetajaile. Siis räägitakse kiriku- vöörmündrite („die Kirchgeschwornen") ja kirikueestseisjate („die Provisoren") kohustest. Järgneb seletus koolidest. Siin palutakse muuseas komissare esineda kuningale palvega, et siin maal asutataks 2 partikulaar- kooli, üks Narva vene ja paganlikkude rahvaste tarvis, teine Haap- salusse saksa, rootsi ja eesti poeglaste jaoks, sest ka viimaste hulgas olevat palju häid vaimuandeid. Koolide ülalpidamise suh- tes mainitakse ka vaimulikke maid ja kloostrivarandusi. Edasi on juttu hospidalidest ja siis s i n o d i t e s t , kus peale vaimulikkude on ka ilmlikke ja kus tuleks muuseas kõigilt kihelkondadelt teateid nõuda nende õpetajate ja nende perekondade suhtes. Lõpuks räägitakse kiriklikust kohtust, konsistooriumist ja tema vaimuliku kohtu pidamise korrast. R. Winkler peab selle kirikukorra kavandi autoriks, nagu mai- nitud, Agricola't; selle vastu on ta leidnud vahepeal kaduma läi- nud David Dubberchi visiteerimisraamatust kindralsuperdent Arnold Knüpffer'i (1800—43) valmistatud ekstserptid. Ekstserpt 23 sisaldas täieliku visitatsioonikorra, mille tõenäoliseks autoriks peab R. Wink- ler D. Dubberchi. Need ekstserptid olid R. Winkleri teatel toom- kiriku arhiivis. Nende praeguse olemasolu ja asukoha kohta ei ole ma kuskilt andmeid saanud; ei saa seepärast järele katsuda, kas siingi mitte eksitusega tegemist ei ole. Selle täieliku visitatsioonikorra sissejuhatuses öeldakse (Wink- leri järgi), et visitaatori palvel määranud (kuberner) Boye vaimu- likele visitatsioonil lisaks igast kreisist 2 aadlikku. Visitatsioon algab kohaliku õpetaja jutlusega. Selle järel astuvad visitaatorid altariruumi ja esitavad oma instruktsiooni. Esiteks võetakse käsile kiriku „res externae" (jus patronatus, kiriku fundatsioon, kirikuinventar, kiriku sissetulekud, matriklid, kirjad, pitserid, kiriku kapitalid ja varandus, kirikueestseisjad jms.). Siis tuleb hoolas pikaajaline katehhisatsioon. Peale õpetaja hariliku ülekuulamise peetakse silmas tema rahvakeele-oskust. Et kirikuskäimist elustada, määratakse puudu- 66 OLAF SILD В XL. 4 jaile rahatrahve, mida köster peab sisse kasseerima. Juttu on sellest, et talupojad laupäeviti vesperiaegu tööst peavad vabaks lastama, paganlikkude katoliku jäänuste (väljakabelite, ristide, sammaste, piltide, patukustutuspühade ja laadapäevade) kaotami- sest jne. David Dubberch on Põhja-Eesti kirikuid väsimatult visiteeri- nud kuni enda surmani 1603. Winkleri poolt esildatud andmed Dubberchi visitatsioonide kohta on peaasjaliselt ammutatud A. Knüpffer'i ekstserptidest Dubberchi visiteerimisraamatust. Viimasesse harilikult ei kirjutatud visitatsiooniprotokolle täies ulatuses, ja Knüpffer omalt poolt tegi ju ka vaid ekstserpte ja nendest kui ka mõnest koguduseraama- tust Winkler omakorda jälle ekstrakte. Mõnes kirikuraamatus, mis Winkleril on kahe silma vahele jäänud, leidub siiski mõningaid täielikumaid Dubberchi visitatsiooniprotokolle, nagu see nähtub väljaantavast visitatsiooniprotokollide nimekirjast. Ka Dubberchi visitatsiooniprotokollide ekstraktide fotostaatilis- tel koopiatel, mis RAK on saanud Rootsi Riigiarhiivist, leidub mõni täiendus. Enam-vähem täielikult on siiski ikkagi vaid üksikuid Dubberchi visitatsiooniprotokolle või selle koopiaid alal hoidunud, rohkem on visitatsiooniprotokollide suuremaid või väiksemaid kokkuvõtteid või väljavõtteid (ekstserpte) säilinud. Küsimusi neis ei esine. Visitatsioonide kaudu püüdis Dubberch parandada koha peal ilmnevaid puudusi kirikute ja koguduste seisukorras, kirikuelus ja usulis-kõlblas elus. Oli tarvis hävitatud kirikute asemele uusi ehitada, lohutuid parandada, tagasi nõutada segaduste ajal kiriku- telt omavoliliselt äravõetud maad ja omandid, kokku otsida omandi ja valduse nimekirju ning tõendeid ja tarbe korral koostada uusi ustavate isikute tõenduste ja tunnistuste alusel. Kirikueestseisjailt või nende pärijailt püüdis ta välja nõutada nende kätte jäänud kirikurahad, kirikupaberid ja kirikuriistad, samuti sisse nõuda mõisnikele, linlastele ja ametnikele laenatud kirikurahad. Ta tah- tis lõpetada mõisnikkude omavoli õpetajate ametissepanemisel ja vallandamisel, hoolt kanda, et ametisse saaksid vaimselt ja usulis- kõlblalt oma ülesandeile vastavad õpetajad, kes oskaksid ka rahva- keelt, samuti ustavad vannutatavad kirikueestseisjad, ka köstrid ja linnades koolmeistrid. Ta nõudis katoliku usu ja paganausu kommete, jäänuste ja ohvrikohtade lõpetamist ja luteri usu kate- kismuse järjekindlat õpetamist. В XL. ! Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 67 David Dubberch on ka esimesi kirikuraamatuid sisse seadnud mitmetes kogudustes, kus puudusid või olid kaduma läinud tarvi- likud matriklid, nii näit. 1. Noarootsis 1586, 2. Haapsalus 1593 (7. juunil), 3. Keilas 1593 (28. aug.), 4. Vormsis 1596 (10. juu- nil), 5. Käinas (Hiiumaal) 1596, 6. Simunas 1596 (25. sept.), 7. Kadrinas 1596, 18 sept. (1651. a. ärakirjas säilinud Kadrina koguduse arhiivis) jt. Neist on Keila matrikkel algupäraselt säili- nud, teised mainitud on koopiad hilisemast ajast. Suurem osa niisuguseist raamatuist on vist jälle kaduma läinud ja hävinud. Paranduste läbiviimiseks pöördus Dubberch korduvalt ülemuse poole — kindralkuberneri, komissaride, riiginõunikkude ja kuninga poole, esitades aruandeid ja juhtides tähelepanu üldistele puudus- tele (vt. „Gravamina Ecclesiarum Livonicarum" samas käsikirja- lises R. A. K-i kogus), sõites ise Rootsi, kaitstes end pealekäi- miste ja süüdistuste vastu jne. Dubberchi katsumised on tulevastele parandustöödele ja visi- tatsioonidele m a t e r j a 1 i j a j u h t n ö ö r e p ä r a n d a n u d . Juba K a r l IX-nda kiriklik- haridusl ikud uuendustenõuded kasutasid Dubberchi visitatsioonidel saadud andmeid. Et aga ta läbirääki- mised aadliga ei andnud tagajärgi, võt^s G u s t a v A d o l f oma isa reformikava uuesti üles. Seks otstarbeks otsustas ta 1627 Eestimaale saata vaimuliku komisjoni, eesotsas piiskopp dr. J o h a n - nes R u d b e c k i u s ' e g a . §11. Visitaator piiskopp Rudbeckiuse visitatsioon Eestimaal. 27. aprillil 1627 on Rudbeckiusele välja antud sellekohane kuninglik instruktsioon. Siin tehakse talle muuseas ülesandeks kirikuametikandjaid kokku kutsuda ja selgust muretseda kogu kirikute seisukorra, koolide ja kirikukonsistooriumi olemasolu kohta. Selle järel peab ta püüdma ilmsikstulnud puuduste põhjusi kõrvaldada, parandama kirikute kui ka koolide majanduslikku alust (eriti kirikule makstava kümnise läbi), asutama Tallinnas kirikukonsistooriumi ning andma talle vastava korralduse ja koostama selle provintsi jaoks kiriku- seadluse, mille aluseks oleks Rootsi kirikuseadlus, mis aga tuleks kohastada kohalikkudele oludele. Vaimulikkude eluviisid ja tege- vuse peab ta läbi katsuma ja kõlbmatud vaimulikud tagandama 5* 68 OLAF SILD В XL. 4 ning paremad asemele seadma. Samasugune tegevus oli ka L i i v imaa ja Inge r ì kiriku kohta ette nähtud. Rudbeckius jõudis Eestimaale 15./16. juulil ühes 7-liikmelise vaimuliku komisjoniga. Peale selle oli ametisse määratud veel ilmlik komisjon eesotsas riiginõunik Philipp Schedingk'iga. Ka Rudbeckius soovis tutvuda D. Dubberchi visitatsiooniaktidega, mida talle ka võimaldas Haapsalu õpetaja Heinrich Lindemann, kes hankis talle leiduvad sellekohased D. visitatsiooniaktid. Tõe- näoliselt otsustas R. loobuda kavatsusest, visiteerida kõik Eestimaa kihelkonnad koha peal, arvatavasti aja nappusel ja halbade teede pärast. Liivimaal ja Ingeris kavatses ta aga seesuguseid teekondi ette võtta. Ent pärast selgus, et R. ei jõudnudki Liivimaale ja Ingerisse. 14. IX saatis ta vaid mõned komisjoniliikmed ühes senise superdent: N i l s Gaza 'ga Alutagusesse, Narva ja Inge- risse visiteerima. Neid visitatsioone ei tule ära vahetada Gaza omade visitatsioonidega, mis toimusid veebruaris 1627. T. Christiani eksib selles asjas (v. Bait. Monatsschr. 34. k., lk. 585). Tallinnas revideeris R. t o o m k i r i k u inventari ja toomkooli, maal käidi H a r j u - M a d i s e , Ri s t i ja J õ e l ä h t m e kihelkonnas. Visitatsiooniaktide hulgas on teateid eriti veel R õ i g i (Röyckis), L ü g a n u s e , K o e r u ja H a r j u - J ü r i kihelkonna kohta. Rõigi sai just sel ajal Rudbeckiuse läbi emakirikuks, kuna tema seni oli Käina filiaal olnud. Rõigi kirikuraamatus (EKA — 36—XII — 4 nr, 496, lk. 106) on märkmeid 22. juulist 1627. Keila vanimas kirikuraamatus nr. 1 (f. 47—53) on rootsikeelne ärakiri selle sinodi otsusest („Actum Revaliae 24. aug. a. D. 1627"), kusjuures allakirjutanud superdent, õpetajad ja praostid tunnusta- vad ladinakeelseis lauseis esiletoodud puudusi ning nende põhjusi kui ka neid viise ning vahendeid, kuidas neid puudusi saab ja tuleb kõrvaldada. Keila kirikuraamat (EKA — 76), mis algab 1620 resp. 1613. 1615, sisaldab märkmeid ja otsuseid Keila koguduse kohta, mis on Rudbeckiuse ülesandel sisse kirjutanud augustis 1627 Mart i n us L a u r e n t i u s A s c h a n e u s . Jüri kirikuraamatus de a. 1683—1709, lk. 59 (EKA), on visi- tatsiooniprotokolli ekstrakt 18. IX 1627 ja lk. 62 ekstrakt 8. VIII 1627. Eestimaa kirikliku olukorra selgitamise ja paranduspüüete teostamise pea-abinõuks kujunes Tallinnas peetud pro v i n t s i- a a l s i n o d . 30. juulil pidid kõik vaimulikud ja pedagoogid Tallinna ilmuma, kaasa võttes tarvilikke tunnistusi, dokumente, В XL. 4 69 inventari jms., et aru anda oma ametipidamisest, eluviisidest, koguduse seisukorrast jne. Selleks otstarbeks pidid ka igast kihelkonnast veel kaasa tulema vähemalt neli vanaduses ja usus proovitud talupoega, kes pidid aitama tõelist seisukorda selgitada ja ülekuulamisel teatavas mõttes osalt ka veel nagu endiste „sino- daal-tunnismeeste" kohuseid täitma. Me võiksime ehk ütelda, et sel moel toimus visitatsioon sinodil ; sel puhul ei läinud visitaa- tor kõigi üksikute kihelkondade juurde, vaid need tulid nõnda- öelda visitaatori ja sinodi ette. Katoliku aja provintsiaalsinodeil ja piiskopkonnasinodeil esinesid ju, nagu nägime, ka sinodaal- tunnismehed. Kõik õpetajad (ka Tallinna linna omad) ja toomkooli rektor pidid Rudbeckiuse või teiste komisjoniliikmete ees jutlustama, nagu proovijutlust pidama. Tegelik sinodaaltöö kestis 6.—26. augustini. Eksamineeriti, ordineeritij jagati mõnele õpetajale lai- tust, kolm neist tagandati, mõned pidid süütegusid heaks tegema. Ka mõnedele ilmlikkudele määrati kirikukaristust, kriminaalsüüteod anti komissaride poolt edasi ilmlikule kohtule. Selgus, et pärast Dubberchi ei ole siin visitatsiooni peetud kuni a. 1627. Alles selle aasta veebruaris visiteeris nõrgavõitu toomsuperdent toomõpetaja N i i s G a z a 13 kihelkonda {Harju- Jaani, Kose, Hageri, Ridala, Lääne-Nigula, Martna, Kirbla, Lihula, Hanila-Karuse-Varbla, Mihkli, Jakobi, Vigala, Kullamaa), aga Rud- beckiuse arvates kaunis väikese eduga. Ühtlast kirikuseadlust ei ole. Rootsi kirikuseadlus maksab vaid Toompeal. Muidu on tarvitusel laenatud osad Pommeri, Kuremaa, Mecklenburgi ja Nürnbergi kirikuseadlusest. Ka ei ole praosteid ametis, ei ole peetud sinodit ega ole konsistooriumi Toompeal. Tehti kiriku korraldusse puutuvaid otsuseid. Sissetulnud ja esildatud andmete, tõendiste ja tunnistuste alusel seati kokku Eestimaa kirikute ja osalt kabelite nimestik seadusepäraselt ametisse määratud ja seatud õpetajatega, pasto- raatidega ja mõne muu andmega : nagu ametist tagandatud õpe- tajate nimed ja süüteod. (RAK, Liber Aschanaei, lk. 910—916.) Kirikuõpetaja Martinus Laurentius Aschaneus (resp. Ascha- naeus) võttis sellest tööst osa visitaator Rudbeckiuse avaliku notaariusena. Rudbeckius määras ametisse 6 p r a o s t i t (kõigile maakon- nile). Praostid peavad iga aasta oma praostkonda visiteerima, superdent (või piiskopp) peab 5—6 nädala jooksul kõik praost- 70 В XL. 4 konnad visiteerima, iga aasta tuleb ka v a i m u l i k k u d e - s i n o d pidada (17.—-20. veebruarini). Kõne alla tulevad siin peale jut- luste ja ladinakeelsete kõnede eriti kihelkonnis juhtunud süüteod või kaebused (Casus). Ülepea peavad vaimulikud enam distsipliini silmas pidama vastavalt Rootsi kirikuseadlusest tehtud ja sinodile esitatud ning selle poolt vastuvõetud lühikesele ekstraktile. Piis- kopi kõrval on k o n s i s t o o r i u m tarvilik; seks tulevad praos- tid kaks korda aastas Toompeale kokku kandidaatide eksamineeri- miseks ning ordineerimiseks ja nõupidamisteks. Ametisse võib panna vaid õpetajaid, kes eesti keelt sedavõrt oskavad, et saavad toomkirikus eestikeelse proovijutluse pidada. Vastuseisu leidsid Rudbeckiuse seisukohad aadlilt, linna magistraadilt ja linna vai- mulikelt, kes rõhutasid oma erilisi privileege, viimased oma linna- konsistooriumi õigusi. Rudbeckius nõudis aadlilt, et pühapäeviti voorisid välja ei saadetaks, et alamatega karmilt ümber ei käidaks, et ühelegi talu- pojale ei keelataks oma lapsi kooli saata, mille läbi neid võib kasvatada voorusele ja kiriku- ja riigiametitele, et lagunenud kiri- kuid ja koolisid korda seataks. Mõned nõuded olid eriti vastu- meelt. Aadlikud ei tahtnud midagi teada kümnisemaksust kiriku heaks, talupoegade vabakslaskmisest ega maareformist. 13. oktoob- ril pani Rudbeckius ühe osa aktidest, Rootsi kirikuseadluse, registra- tuuri ja Dubberchi visitatsiooniprotokollid „igaveseks juhtnöö- riks" toomkiriku kappi ja asus 15. oktoobril Tallinnast koduteele. Rudbeckiuse n. n. visitatsioon 1627 ei saanud lahendada tähtsaid küsimusi, mis olenesid aadlist, kuid siiski on tal kirikliku elu ning korralduste suhtes siin oma tähendus olnud. Ta on puhastanud vaimulikkude koosseisu ja kirikuelu, on algatanud Rootsi kirikuseadluse tuttavakstegemist, jaotanud maa praostkon- dadesse ja on korraldanud edaspidiseid superdentide ja praostite visitatsioonide ja sinodite pidamist. Ta on, nagu Karl IX, üles seadnud küsimusi ja kuuldavale toonud nõudeid, mida ei võidud jäädavaks maha matta ja millede täitmisest pidi olenema meie maa ning rahva tulevik ning saatus. §12. Piiskopp J. Jhering'i j a ta järglaste visitatsioonid Eestimaal. Vana superdendi Niis Gaza asemele, kes lahkus ametist valitsuse soovil, saadeti Rootsist 1638 Eestimaa piiskopiks В XL. 4 71 määratud Joachim Jhering (1638—57), kes enne oli olnud Nykö- ping'i õpetajaks ja praostiks. J. Jhering oli üks tähtsamaid Eesti- maa piiskoppe. Peale kohalejõudmist asus ta kohe oma piiskop- konda laialdaselt visiteerima, et seisukorraga tutvuda. Aastani 1655 oli Jhering oma p i i s k o p k o n n a k o l m k o r d a l ä b i v i s i t e e r i n u d . 1639. a. hakkas Jhering õ ρ e ta j a te si no de id pidama. Konsistoorium oli puhtvaimulik ja samuti visitatsiooni- komisjoni koosseis, mis mõisnikkudele ei meeldinud. Sagedasti ei ilmunud nad kirikukatsumistele, nagu näit. 1. I 1656 Kose kihelkonnas ja mujal, hoides vahel ka oma alamaid tagasi visitatsi- oonile minemast. Piiskopp teatas neist väärnähtusist kubernerile ja avaldas junkrutele soovi (näit. kirjas 1. II 1639), et nad kõik ilmuksid visitatsioonile ja seda toetaksid; palus ka rüütelkonna esindajaid sinodile tulla, et visitatsioonidel ilmsikstulnud pahedest teateid saada ja ühiselt aru pidada nende kõrvaldamiseks. Ta palub ka mitte takistusi teha, et ta saaks revideerida endisesse Mihkli nunnakloostrisse asutatud g ü m n a a s i u m i oma instrukt- siooni ja volituse alusel. Sealtpoolt vastatakse, et neil ei olevat midagi visitatsiooni vastu, kui ainult midagi ei toimetata maa harjumuste ja vabaduste vastu ja kui piiskopi saatkond ei ole liiga suur. Aga nad ei ole nõus, et iga junkur kohustatud on sel puhul kiriku juurde tulema, ja gümnaasiumi revideerimist ei luba nad, sest neil on selle kooli kohta patronaat ja neil on usaldus kooli rektori vastu. Aga veel 20. VI 1660 ei ilmunud piiskopp V i r g i n i u s ' e visitatsioonile Kosel mõisnikke; 8. VIII 1669 olid piiskopp Pfeiffi- us'e aegu ilmunud 2 junkrut. Visitatsiooni asjus kirjutas kubermanguvalitsus 1. IV 1708 konsistooriumile, et kui maal visitatsiooni peetakse, teatatagu seda temale 6 nädalat ette, et ta seda saaks rüütelkonnale teatavaks teha. Tähendab, sel teel loodeti ja sooviti mõis-apidajate ilmumist visitatsioonile läbi viia, nagu seda tol ajal maksev Rootsi kiriku- seadus nõudis. Jhering võttis enesele võimaluse piirides juhtnööriks Rootsi kirikuseadluse, kuid soovis arvestada ka kohalikke olukordi. Oma esialgseid visitatsiooniküsimusi on ta koguduste seisukordadele vastavalt tarbe korral täiendanud ja arvult suurendanud. Nii on Karuse visitatsioonil 3. III 1641 esitatud 11 küsimust ja antud niisama palju vastuseid (kõik rootsi keeles): kas on kaebusi õpetaja kohta, jumalateenistusest, rasked patud, katekis- 72 OLAF SILD В XL. j muse õpetamisest, patroonist, õpetaja ja köstri ülalpidamisest, kiriku sissetulekud, kiriku ehitused ja parandused, kas on köstri- maad, kiriku eestseisjad, informaatoritest kihelkonnas). Visitatsi- oonil 14. XII 1645 Karuses on 12 vastust osalt eelmisest erineva- tele küsimustele, peale selle „Numerus Casuum" (5) ja „Petita" (palveid, 3) ja Piiskopi ja assistentide otsused süütegude kohta (samast päevast). Visitatsioonil 21. I 1654 on küll 12 vastust, kuid osalt jälle uute päevakorras olevate küsimuste kohta. Need küsimused tähendavad ära vaid pea-alasid, millede kohta tuleb üksikasjalise- malt selgust saada. Ka need mainitud visitatsioonid algasid jumala- teenistusega, mis selgub sellest, et sellest ajast on olemas eesti- keelseid visitatsioonijutlusi, näit. visitatsioonipäevilt Karuses]). Jheringi visitatsiooni kohta Kirblas 9/10. III 1641 on säilinud 11 vastust esitatud küsimustele („Relation och Swaar . . .") ja peale selle 3 punktis „Belehrung vber die vbergebene Casus bey der Visitation zu Kirrifer a. 1641 den 10. Marty" (vt. „Acta Eccles. St. Michaelis et Kirreier", EKA, 36—12—4, nr. 491, f. 109—111). Kirbla visitatsiooniprotokolli juures on säilinud tolleaegse Kirbla õpetaja Jonas Nicolai Nycopensis'e enda käega kirjutatud eesti- keelne visitatsioonijutlus (ibid. f. 122—129, 12 lk. teksti)2). Visitatsioonil katehhiseeriti juba. See selgub näit. Narva 1638. a. 26. ja 27. IX visitatsiooni „Abscheidist" (P. 1) 6. Χ 1638; see kannab Jheringi, Henrik Stahl'i ja õp. Andreas Besiehe all- kirju ja sisaldab 14 punkti (Acta ecclesiae Narvensis, I, f. 2—4). 12. ja 13. I 1642 peeti Narvas Jheringi käsul jälle visitatsi- ooni 15 punktis (Dnj Matthiae Thomae försambling), sest et eesti kirikus olid toimunud „scandala et piacula". Piiskopile saadeti „Relation" (Acta ecclesiae Narvensis II, f. 80—81, f. 67). Juhtuvate süütegude („Casus") karistamises oli Jhering vali vastavalt Rootsi kiriku kombele. See selgus ka Narvas mitmeti, viimaks tuli isegi H. Stahl'iga selles asjas kokkupõrge (vt. Stahli kiri 3. VII 1643 — Aeta ecclesiae Narvensis II). J. Jhering'i visi- tatsioonidel esineb sagedasti süütegude juurdlus ja erakohtu pida- mine („privat-Inquisition"), vt. näit. visitatsiooniprotokollid : EKA, „Lahtine visitatsiooni materjal 1641 —1769". 1) Vt. „Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi", vihk I, 1927. a., lk. 69 jj, Lars Vigaeuse visitatsioonijutlused a. 1641 ja a. 1645 (lk. 90 jj.). 2) Vt. Usutead. Ajakiri, VIII a.-k., nr. 1. В XL. j Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 73 Lahkhelide asjus näit. kirikumaade pärast on ta ka erivisi- tatsiooni (tähendab: visitatio specialis) ette võtnud, näit. Hanilas ja Virtsu mõisas 8.—10. V. 1653 (vt. Hanila vanim kirikuraamat a. 1625, Kog. Α., lk. 42-46). Oma sellekohastes määrustes (a. 1645) nõuab Jhering, et ka iga kirikuõpetaja peab aastas vähemalt üks kord läbi käima oma kihelkonna ja mõisades ja külades lokaal- ehk koduvisitatsiooni pidama. Karuse 1654. a. visitatsiooni II vastuses on juttu niisu- gusest „privata visitatio'st", kus käsitletakse peaasjaliselt katekismust. Juulis 1641 määrati H. S t a h l Narva, Ingerì ja Alutaguse superdendiks keskkohaga Narvas. H. Stahl teatas piiskopile Narvast 1642, et ta on Narvas konsistooriumi koostanud ja praostid ametisse pannud, ta otsus- tas j a a n u a r i s 1643 p i d a d a s i n o d i t ja v e e b r u a r i s 1643 vi si t e e r i d a (vt. tema kiri 19. VIII 1642: Aeta eccl. Narv. II, f. 42). Stahl on sagedaid visitatsioone ja kirikukoosolekuid pida- nud, kuid ka temal oli raskeid kokkupõrkeid linna magistraadiga ; vt. tema kiri 23. IV 1645. Ü1R : Kk 533. 1651 ühendati Alutaguse jälle Eestimaa piiskopkonnaga. Narva ühendati Ingeriga. Jhering'ile järgnevad piiskopid ei olnud nii südikad visitaa- torid, kui Jhering seda oli; seda on neile ka nende arvustamisel süüks pandud, kuigi peab silmas pidama, et mõisnikkude passiivne vastuseis selles suhtes raskendas visitatsioonide pidamist ja mõjus rusuvalt. Samuti oli lugu aga ka Jhering'iga, kuid tema ei lask- nud end siiski visitatsioonipidamisest tagasi kohutada. Jheringi ametijärglastest on ehk kõige enam visiteerinud piiskopp J o a c h i m S a l e m an η (1693—1701). Tema visitatsiooniküsimuste arv oli 28—31. Ka piiskopp J a k o b L a n g (1701 — 10) on visiteerinud, nii- palju kui ta oma piiskopkonnas viibis; tema visitatsiooniküsimused erinevad tublisti Salemanni omadest, Langi visitatsiooniküsimuste arv on (umbes) 39. Üldiselt arenes Eestimaal visitatsioonide toiming ja käik sel ajal selles suunas, nagu see Rootsi kirikuseaduses a. 1686 oli kindlaks määratud. Juba Rudbeckiuse ajal tulid lahkhelid ilmsiks piiskopi ja Tal- linna linnakonsistooriumi vahel ka visiteerimisõiguse pärast. Peale linnakirikute on linnakonsistooriumi visiteerimisõigusi laiendatud ka Tallinna eeslinnadele ja mõnedele linna ümbruses olevatele 74 В XL. 4 aladele, nagu linna mõisadele ja küladele. Linnakonsistooriumi raamatus a. 1549 (Nigul. Kog. Arhiiv nr. 90, nüüd Tallinna Linna- arhiivis) loeme (lk. 177) 1650 den 17 Maji: „Item wegen der Visitation ausserhalb der Stadt geredet worden, vnd beschlossen, dass desswegen mit der Obrigkeit durch H. M. Ericum solle geredet werden, damit man das Werck auff künfftige Woche pro more fortstellen vnd nach bewilligung dessen es zuvor von den Cantzeln abgekündiget werden möge/- J ü r i k o g u d u s e v i s i t a t s i o o n i puhul 2. IX 1638 kirjutas piiskopp Jhering „Abscheidt'is" 3. IX, punkt 2, et Tal- linna linna kogudus 'on oma piirisid siiamaani laiutanud. Jüri õpetaja peaks selle vastu protesteerima ja tarbe korral „meie konsistooriumilt" nõu ja abi paluma. §13. Visitatsioonid Liivimaal Rootsi ajal. Liivimaal algas Rootsi aeg 1621. Ametis olid vaid 7 luteri usu õpetajat, kelledest 2 ka varsti surid, nii et jäid 5 järele. Kõlblikke kirikuid leidus sõdade tagajärjel tervel Liivimaal (välja arvatud Riia ja Tartu) vaid 17. Kiriku maad, varad ja kõrvalhoo- ned olid kurvas seisukorras. Maaelanikkude hulgas leidus kato- liku usu poolehoidjaid. Kirikute ja mõne kabeli seisukorda nimetab R o o t s i r e v i s j o n a a s t a s t 1624 („Ordinunge vnd Vorzeichnus der Kõngl : Heuser. Im Stifft Riga vnd in Liefflandt Laut gehaltener Revision Anno 1624" — Rootsi Riigiarhiivis Stokholmis). Ka R o o t s i r e v i s j o n i p r o t o k o l l a a s t a s t 1630 sisal- dab mõningaid kiriklikke andmeid, näit. Puhja kohta (vt. Kog. A. ärakiri 1630. a. revisjoniprotok., lk. 448, ärakiri valmistatud 1840. a. Võnnu õpetaja E. Körber'i poolt). 1622. a. Gustav Adolfi poolt superdendiks nimetatud H e r - m a n S a m s o r i ' i peaülesandeks oli visiteerimine, uute õpetajate katsumine, ordineerimine, ametissepanemine vakantsetele kohta- dele ja kirikuõpetajate sinodite pidamine. 1630 esitas ta kindralkuberner Johan Skytte kaudu kuningale superdendi „ R e l a t s i o o n i L i i v i m a a k i r i k u t e s e i s u k o r - r a s t " — (trükitud: Baltische Monatsschrift, 46. a.-k., 1904, lk. 452—459). Siin ütleb ta, et ta juba umbes 40 uut õpetajat on 75 ametisse pannud; esiotsa on veel vakantsed vaid 2 kogudust. Siin mainib ta kirikute, abikirikute seisukorda, õpetajaid nimepidi ja nende iildtegevust; kihelkondi mainitakse siin 50. Need andmed on antud toimetatud v i s i t a t s i o o n i d e p õ h j a l . See selgub sellest, et originaalis (mis asub Stokholmi Riigiarhiivis: Liv. vol. 176) on selge sõnaga öeldud: „Visitatio districtus Dorpatensis" (mis trükis on välja jäänud, nagu selgub originaali fotostaatilisest koopiast, mis on RA. Kabinetis). Osalt selgub see ka sisust: nii on Kambjast (Kodavere all, trükis oma- ette nr. 16) öeldud, et seda tuleb ligemal ajal visiteerida, ka ei ole tema kohta andmeid vastavalt antud. Antslast (trükis nr. 6) ja Kodaverest (trükis nr. 15) räägitakse nii, et aru võib saada, et autor seal ise on käinud. On säilinud ka Johan Skytte p a t e n t 26. VII 1630, milles kästakse korraldada „üldist visitatsiooni ja revisjoni" Liivimaal S a m s o n i juhatusel (RAK, „visitatsioonide- liigid etc."). 20. juunil 1630 oli sama kindralkuberner andnud volituse G e o r g i u s M a n с e 1 i u s'ele korraldada üldvisitatsioon Tartu kreisis (RAK, ibid.). Olgu tähendatud, et siin kästakse ühtlasi kõiki mõisnikke, valitsejaid, mõisarentnikke jt. küüditada visitaatorit 2 hea hobusega ja vankriga (ühes hobuste toiduga). Samsoni väljatöötatud „Sinodaalartiklites" (Articuli Synoda- les) nr. 22 öeldakse, et superdent ühes sinodiga (una cum Synodo) visiteerib iga aasta üht või teist ringkonda (districtum) ja jälgib tähelepanelikult, kuidas asju aetakse. Samuti peetakse neil sino- deil õpetajatega katsumist nende usu, õpetuse ja tegevuse kohta (vt. Lundström, Bidrag till Livlands Kyrkohistoria, lk. 220 ja 221). Samsoni enese kirja alusel on Johannes Skytte tunnistanud, et Samson visiteerib hoolsasti, kuid tähendanud, et ta ei katsu igal pool talupoegi üksikult. Samson seletas seda ajapuudusega, sest ta ei või üle 3—4 nädala Riiast ära olla, kus tal on õpe- tajaamet, mis talle ülalpidamist annab, kuna tal nagunii suurem osa superdendi palgast on saamata (Lundström, lk. 234 j.). 18. II 1633 andis kindralkuberner J o h a n S k y t t e välja „ K o n s i s t o r i a a l - j a v i s i t a t s i o o n i k o r r a " 39 peatükis. L o k a a l v i s i t a t s i o o n i d e s t räägivad peat. 21—23, p r a o s t i v i s i t a t s i o o n i d e s t peatükid 24—32, su perd end v i s i t a t s i o o n i d e s t peat. 34—39 (Lundström, m. t., lk. 244—250). Lokaalvisitatsioonidel peavad kohalikud õpetajad oma kihelkonna majast majja, külast külla läbi käima katekismuse õpetamise ning OLAF SILD katsumise ja hingehoiu otstarbel. Praostid peavad aastas üks kuu (mais) oma praostkonda visiteerima, 14 päeva kogudustele ette teatades (kantslist). Need visitatsioonid toimusid siis ligida- ses ühenduses allkonsistooriumidega, millede juhatajaks oli maa- kohtunik, tema kõrval praost, siis veel 2 vaimulikku ja 2 ilmlikku assessorit (vt. Lundström, lk. 255—261). Visitatsioonil on praos- tile kaasa antud assessor secundae instantiae ja allkonsistooriumi sekretär või kirjutaja. Kui nad visitatsioonil leiavad puudusi ja ekstsesse, teatavad nad sellest maakohtunikule, kes kohtu kokku kutsub, kus need asjad otsustatakse. Praost kutsub rahva ka mõisadesse kokku ja kontrollib lokaalvisitatsiooni tulemusi, samuti koguduseliikmete eluviise, õpetaja tegevust, kiriku vara, kas ame- tis on hooldajad (curatores), saksa koolmeister või köster või talupojast köster jms. Praost annab oma visitatsioonist aruande üldvisitatsioonile (vt. Lundström, m. t., lk. 266). Superdendi visi- tatsioon on suurema autoriteetsusega ja mõjuga. Ühes temaga on 2 assessorit vaimulikust ja samuti 2 ilmlikust seisusest. Visi- tatsioon antakse 4 nädalat ette kantslist teada. Visitatsioon algab jutlusega „de fine et utilitate visitationum" (visitatsioonide ees- märgist ja kasust), millele järgnevad katehhisatsioon (katsumine) ja siis küsimused õpetajale, koguduse esindajatele, hooldajatele. Ka koolide ja hospidalide olemasolu ning seisukorra selgitamine ja parandamine on visitatsiooni ülesandeks. Mida visitaatorid ei saa ise parandada või otsustada, seda esitavad nad konsistoori- umile otsustamiseks. Visitatsioonid on kahesugused: „visitationes generales", mis tegemist teevad koguduste üldseisukorraga, ja „speciales" (super- dent, 1 vaimulik ja 1 ilmlik assessor), mis tegemist teevad mõne erilise küsimusega. Nad kõik toimuvad kogudusliikmete kulul; seepärast manitsetakse lõpuks visitaatoreid, et nad ülearuse hulga saatjatega ja hobustega kogudust ei koormaks, et selle visi- tatsioonikorra läbiviimist mitte raskendada. Juunikuus 1636 on ülemkonsistoorium heaks kiitnud v i s i t a t s i o o n ikü sim u sed, mida p r a o s t i v i s i t a t s i o o n i d e 1 tuleb esitada „salva tamen pote- state augendi, minuendi". Praostile tehakse ülesandeks eriti järele katsuda, kas koguduse õpetaja usk ning õpetus on puhas, ja sel- lest superdendile üldvisitatsioonil aru anda. Õpetajad on kohus- tatud esitama kontseptid oma jutlustest, mis nad aasta jooksul on pidanud. I osa küsimusi on 33, need esitatakse õpetajale; II osa küsi- 77 musi on 21 -f 8, need esitatakse koguduseliikmeile (Lundström, m. t., lk. 261—266). 28. juunil 1638 on iilemkonsistooriumi poolt ning nimel selle esimees G. Wellingh avaldanud „Articuli Visitationis" (Lundström, lk. 272—278). I osas on 34 küsimust, mis käivad õpetaja ja tema tegevuse kohta. Need küsimused esitatakse patroonidele, pea- ja ametmeestele ja 3-le vanemale kodanikule või talupojale. II osa sisaldab 18 küsimust, mis nõuavad teateid patroonide, pea- ja ametmeeste kohta. Need küsimused esitatakse õpetajale, kirikueestseisjaile ja 3 vanemale kodanikule või talupojale. III osa sisaldab 10 küsimust, mis käivad kirikueestseisjate kohta. Need esitatakse patroonele, õpetajaile, pea- ja ametmeestele. IV osa sisaldab 38 küsimust, mis käivad kodanikust ja talu- pojast koguduseliikmete kohta. Need küsimused esitatakse patroo- nile, õpetajaile, pea- ja ametmeestele. 1648 muudeti kuninganna Kristiina poolt ülemkonsistoorium puhtvaimulikuks, nagu see oli Rootsis ja Eestimaal. Ülemkonsis- tooriumi juhatajaks ilmliku direktori asemel pidi olema superdent. Sellest tegi superdent J o h a n S t a l e n u s (1648—1650) järelduse, et ka kirikuvisitatsioone tuleb nüüd Rootsi eeskujul pidada ilma ilmlikkude kaaslasteta. Veel veebruaris ja märtsis 1650 on Stalenus visiteerinud ühes praost Averdunck'iga ilma ilmliku liikmeta. Käies ses asjas (suvel 1649) Rootsis leidis Stale- nus, et riigivalitsus teda küllalt energiliselt ei toeta. Liivimaa rüütelkond ja Tartu magistraat astusid opositsiooni konsistooriumide ja visitatsioonikomisjonide koosseisu muutmise vastu, sest et nad selle läbi kaotasid kiriku valitsusest osavõtmise õiguse ning võimaluse. Valitsus andis järele, et visitatsioonikomisjonist ka üks maanõunik osa võtab, et superdendile segaküsimustes abiks olla. Superdent K l i n g i u s ' e aegu (1650—56) ei lakanud rüütel- kond segakonsistooriumi uuendamist nõudmast ja takistas kiriku ülesehitavat tööd. Venelaste sissetung 1656 sundis superdendi Tartust lahkuma, kuhu ta enam tagasi ei tulnud. Olgu tähenda- tud, et visitatsioonikorra suhtes pooldas ta eriti Kuramaa 1570. a. kirikuseadluses antud visitatsiooni kohta käivaid määrusi, nagu see selgub tema L i i v i m a a k i r i k u s e a d l u s e k a v a n d i s t , mille ta esitas riigivalitsusele 1668 ühel ajal Gezelius'e Liivimaa kirikuseadluse kavaga (vt. A. Lehtonen, Die Livländische Kirchen- ordnung des Johannes Gezelius, Helsinki, 1931, lk. 77 j.). Kindralkuberneri resolutsiooniga 8. maist 1650 asutatakse 78 OLAF SILD В XL. 4 (osalt rüütelkonna meeleolu rahustamise otstarbel) ülem kir i к u- ee s t s e i s j a - ame t igas maakohtupiirkonnas, s. o. eesti alal Pärnu ja Tartu ringkonnas. Ülemkirikueestseisja-ametil, mille eesotsas seisab üks maanõunik, on kohuseks visiteerida oma ala kirikuid ühes vastava ala praostiga ja maakohtu ilmliku õpetatud assessoriga, ette teatades sellest visitatsioonist patroonidele, kiriku- eestseisjaile ja õpetajale. Esimene sellekohane visitatsioon peab toimuma 1650—51. Selle visitatsiooni järelevaatusele alluvad kiriku ja pastoraadi hooned ning nende korrashoid ja otstarbekohased parandused, kirikuarvete läbivaatamine, kaasabi õpetajale seatud maksude kättesaamiseks, lahkhelide kaotamine „bonis modis" õpetaja ja koguduseliikmete vahel, vanade kaduma läinud kirikumaade tagasi- nõutamine, ebajumalateenistuse ohvrikohtade kaotamine. Õpetaja ja koguduseliikmete õpetuse ja elu katsumine kui ka teised „casus consistoriales" ei puutu neisse. Pärast tulid aga neile veel mõned uued alad juurde, 1668 anti lõplik sellekohane instruktsioon välja. Kõnesolevate visitatsioonide protokollid tuleb aegsasti ülemkonsis- tooriumile saata. Maakohtu assessorid „Literati" on kohustatud ka superdendi iga-aastastel korralistel visitatsioonidel assisteerima (Lundström, m. t. lk. 296—299). 1668—70 on jälle niisuguseid visitatsioone peetud. 1668. aastast on säilinud suuremal määral niisuguste visi- tatsioonide protokolle eesti alalt, eriti P ä r n u - V i l j a n d i r i n g - k o n n a s t . Küsimusi esitati 17—18. Tähtsamates tulid kõne alla kirikueestseisjad, kirikuarved, kiriku tulud ja varandused, kiriku- maad, kiriku- ja pastoraadihooned ning kiriku inventar, õpetaja palk, kabelid, leskede-, vaeslaste- ja vaestemajad, kirikuteed, tülid, näit. kirikutoolide jm. pärast, ebausukombed, tööliste vabakslask- mine laupäeviti jm. Neid visitatsioone võiks nimetada m a j a n - d u s l i k e k s . Kuid neile visitatsioonele tulid ka mõned takistused või raskendused (eriti vahest vaimulikkude poolt), mispärast kindral- kuberner C h r i s t e r H o r n 30. IX 1677 ja siis jälle 10. XII 1678 välja andis sellekohased abistavad käsud (vt. RAK, visit.-liigid jne.). 1660 nimetati uueks Liivimaa superdendiks tolleaegne kiriku- õpetaja J o h a n G e o r g i i G e z e l i u s , kes tundis Liivimaa olu- sid, oli töökas ja energiline. Sel ajal, 1662, täitis valitsus rüütelkonna uuesti esiletoodud palve ning muutis konsistooriumid jälle sega- konsistooriumideks, kuid selle vahega, et nüüd pidi juhatus ülem- В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 79 konsistooriumis olema superdendil ja direktor pidi rahulduma teise kohaga. Gezelius pidas Riias 1664 esimest korda peale Samsoni surma jälle õpetajate-sinodit. Ka v i s i t e e r i s ta isiklikult peaaegu kõik Liivimaa kogu- dused 1663—65. Linnade konsistooriumid Tartus ja Pärnus, kus mõõduandvad olid linnade magistraadid, ei tahtnud tunnustada superdendi visitatsiooniõigust, nii eriti Tartu magistraat. Kuid ülemkonsistoorium ja superdendid ei loobunud sellest õigusest. Ka Pärnu magistraat püüdis asjata Gezelius't visitatsiooni-õiguses takistada. 1665 läks J. Gezelius Soome Turu piiskopiks. Gezeliuse põhivaateid visitatsioonipidamise kohta leiame tema „Liivimaa kirikuseadluse kavandi" II raamatu IX peatükist (vt. A. Lehtonen, m. t., lk. 306—321). Ta kirjeldab siin visitatsioonide käiku. Superdendi visitat- siooni teatatakse 3 nädalat ette. Karistusi määratakse nendele, kes visitatsioonile ei ilmu. Mõisapidajad võivad asemiku saata. Visitatsioonikomisjoni koosseis. Õpetaja esitab juba eelõhtul kirikuarved ja kirjalikult „Casus". Teisel päeval järgneb jutlus, superdendi kõne, katehhisatsioon. Siis esitatakse vanematele meestele küsimused altariruumis. Need, kel on suuremaid süü- tegusid, jäävad kirikusse, kuna teised eesti koguduse liikmed lah- kuvad. Süüdlastele määratakse süüteo iseloomu järgi kiriklikke karistusi, või nad antakse konsistooriumikohtu alla või aga ilm- liku kohtu kätte. Kui kõik lihtrahvas on koju lastud, küsitakse veel saksa koguduse liikmete arvamist õpetaja kohta ja õpetaja arvamist nende kohta. Kui visitatsiooni peetakse talvel, siis võib see toiming, mis järgneb katehhisatsioonile, aset leida õpetaja- majas või mõnes teises köetud ruumis kiriku ligiduses. Praosti visitatsiooni suhtes mainime siin vaid seda, et 1664 andis Gezelius ühes ülemkonsistooriumiga eespool-mainitud rohke- arvuliste artiklite asemele uued, l ü h e m a k o o s s e i s u g a ar t ik- l i d praosti visitatsiooni pidamiseks (vt. s. s., lk. 317— 319: I mis kuulajailt küsitakse: 4 küs., II mis õpetajalt küsitakse: 6 küs., III mis mõlemailt küsitakse: 2 küs., ja nõutakse jutluste kontsepte, kirikuraamatu esitamist ja katsutakse rahvast). Gezeliuse järeletulijaks oli tolleaegne Saaremaa superdent ja Tartu ülikooli endine professor G e o r g P r e u s s i u s (1665—75). Tema asus superdendina jälle Tartu elama. Tema kirikliku hool- 80 damise alla jäid kuni tema surmani eesti ala Tartu ja Pärnu kreis, kuna 1674 ka veel teine superdent, J o h a n F i s c h e r , ametisse pandi ja tema hoole alla Riia ja Võnnu kreis anti. Peale Preussiuse surma läks terve Liivimaa kiriku ala Fischeri alla, vastavalt kinnitati tema siis kuninga poolt 1678 ka juba Liivimaa kindralsuperdendiks. Fischeri ja ülemkonsistooriumi va- hel oli lahkhelisid. Et konsistooriumi võimu piirata, esines ta kuninga ees edukalt ettepanekuga, asutada vaimulikest ja ilmli- kest liikmeist koosnev üld-kirikukomisjon (Commissio Regia Ge- neralis Ecclesiastica)1), kellele ülesandeks tehti kogu kiriku seisu- korda läbi katsuda ja kiire iseloomuga parandused ning lahen- dused kohe maksma panna, kuulugu neid küsimusi ka iseenesest ülemkonsistooriumi võimkonda (casus consistoriales), jaotada suuri kihelkondi, asutada koole jne. Samuti oli Fischer 1675 loa saa- nud ülemkonsistooriumi ajutiselt Tartust Riiga üle viia, kus Fischer ise elas. Selle üld-kirikukomisjoni tegevus tuletas kirikuvisitatsiooni meelde, kuid tal olid harilikust visitatsioonikomisjonist suuremad volitused. Huvitav on näit. ära märkida, kuidas kaunis tihti ot- sustatakse kihelkondade (väiksemaid) piiri- või koosseisu-õiendusi. Komisjoni liikmed ei nimeta ennast ka protokollides visitaatori- teks, vaid kuninglikkudeks komissarideks (commissarii). Kuninga määrust mööda kuulusid komisjoni 4 isikut: maanõunik Gustav v. Mengden, superdent Fischer, ülemkonsistooriumi assessorid Dietrich v. Duriten ja Friedrich v. Plater. Et Mengden ei osa- nud eesti keelt, pidi tema vaid läti Liivimaal (Riia ja Kokenhu- seni-Võnnu ringkonnas) presideerima, kuna eesti Liivimaal (Tartu ja Pärnu-Viljandi ringkonnas) pidi tema asemel presideerima maa- nõunik Otto v. Stackelberg. Erakorraliseks liikmeks nimetati siis veel praost Bart,. Stübner. Komisjon alustas oma tööd nähtavasti 1. IX 1677 ja töötas kuni 10. IX 1677. Siis tuli seisak, sest et ülemkonsistooriumi direk- tor vaimulikele muuseas ära keelas komisjoni ette ilmumise jms. Kuid komisjoni kaitseks astus välja kindralkuberner Krister Horn. Komisjoni järgmine olemasolev protokoll on 26. I 1679. Komisjon jäi mitmeks aastaks ametisse; protokolle on nähtavasti kuni 1685. Kuigi tema tähendus tegeliku paranduse alal suur ei olnud, on ta x) Protokollid kandsid vastavalt nimetust: „Acta Commissionis Generalis Ecclesiasticae . . В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal siiski koguduste tõelist seisukorda püüdnud selgitada ja selleko- hased (visitatsiooni-)protokollid annavad selles suhtes tähtsaid kirikuloolisi andmeid. Ka see komisjon esitas muuseas küsimusi, mida esitati harilikkudelgi visitatsioonidel. Usuteaduskonna RA. Kabinetis on hoiul kaks suurt köidet protokolle, mis sisaldavad üldkirikukomisjoni protokolle, osalt segamini varajasemate ja hi- lisemate visitatsiooniprotokollidega. Olgu veel tähendatud, et Fischer on 1687 ühes ühe maanõu- nikuga, kes ei olnud ülemkirikueestseisja, ü l d k i r i k u v i s i t a t - s i o o n i p i d a n u d üle terve Liivimaa (vt. Westling, Beiträge zur Kirchengesch. Livlands 1656—1710, lk. 21). Liivimaa v i s i t a t s i o o n i d e k ü s i m u s e d viimasel ajal enne Rootsi 1686. a. kirikuseaduse maksmahakkamist o l i d j a o - t a t u d l i i k i d e s s e : I Patronus (und Compatroni), umbes 7 küs. II Filial und Eingepfarrte, 1—2 küs. III Küster und Schulmeister, 2—3 küs. IV Kirchenvorsteher, umbes 9 küs. V Kirchenvermögen, umbes 9 küs. VI Bau-Mängel, umbes 3 küs. VII Besoldung des Pastores, umbes 8 küs. VIII Gemeinde, umbes 6 küs. IX Pastor eiusque Labores, 15—18 küs. X Kirchen-Aetus, umbes 15 küs. XI Laster, umbes 4 küs. 1693. a. pidas Fischer Tartus sinodit, mil kirikute, pasto- raatide, rahvakoolide ja kirikuteede seisukorra kohta rohkesti and- meid esildati, mis vähemalt osalt põhjenesid visitatsioonide and- meil (RKA — Liivimaa Rootsi Arhiiv, X. 1). S a a r e m a a läks 1645 rahulepingu alusel Rootsi valdusse. Eestimaa p i i s k o p p J h e r i n g k a t s u s a. 1647 ka Saaremaa kirikuid. Ta pidi tunnistama, et usuline ja usulis-vaimne seisu- kord ei olnud siin üldiselt mitte halvem kui mannermaal, mõnes suhtes ehk paremgi. Kuid siiski oli siin erinevaid jooni ja Rootsi valitsus püüdis nüüd ka siin oma vajalikuks peetud reformisid läbi viima hakata. Saaremaa kirikule määras kuninganna Kristiina 1650 erilise superdendi, kes ühtlasi Kuressaare ülemõpetaja pidi olema. Konsistoorium oli esmalt segakonsistoorium. Vastavalt toi- mus ka visitatsioon superdendi, 2 õpetaja, meeskohtuniku ja tema 6 В XL. 4 2 assessori kaudu. Magnus de la Gardie andis i n s t r u k t s i o o n i superdent The о dor us P r a e t o r i u s e l e v i s i t a t s i o o n i d e pidamiseks 29. Χ 1650 (vt. Ε. Lundström, m. t., lk. 299 jj.). V a l j u m a k ä e g a , kui see Taani ajal oli sündinud, püüti Rootsi ajal soovimata nähtusi kõrvaldada ja uuendusi maksma panna. Rootsi vali kirikukari tuli nüüd ka Saaremaal tarvitusele, samuti senisest valjum katekismusekord. Iga kihelkonna jaoks oli siin kroonutalupoegadest „paluja" määratud, kes noorsoole „palumist" pidi õpetama, käies külast külla. Superdent P r e u s s i u s püüdis hoolt kanda, et Saaremaal ei puuduks vaimulikud laulud (vt. Ü1R, Kk.). §14. Kirikuvisitatsioonid Rootsi 1686. a. kirikuseaduse alusel. Rootsi 1686. a. kirikuseadus („Kirchen-Gesetz und Ordnung, So der Grossmächtigste König und Herr, Herr Carl der Eilffte. . . Im Jahr 1686 hat verfassen und im Jahr 1687 im Druck aussge- hen und publiciren lassen") hakkas meil maksma 1694 üksikute lubatud väikeste muudatustega. Alamkonsistooriumid kui ka Tartu ja Pärnu linnakonsistoorium kaotati, samuti alistati Tallinna linna vaimulikkond juba 1692 piiskopile ning toomkapiitlile. Liivimaa ülemkonsistoorium ja Saaremaa konsistoorium muudeti puhtvaimu- likeks. Fischer sai käsu jälle Tartu asuda. Alamkonsistooriumide kohuseid pidid osalt praostid täitma, pidades kord aastas praost- konnakohut (prosteting) ühenduses visitatsiooniga. Ülemkiriku- eestseisjaamet kaotati, selle asemele astusid kuninglikud majanduse- asehaldurid, kes allusid kindralkubernerile ja nüüd ka majanduslikke visitatsioone pidasid, — oli ju mõisade reduktsiooni alusel suurem osa pastoraate kuninglikkudeks muutunud, vt. näit. J ü r i k i h e l - k o n n a s asehalduri visitatsioon (30. IV 1693. EKA, Jüri kir. r. de a. 1683—1709, lk. 52—75). Visiteeris kuninglik majanduse-asehaldur M a t t h i a s ν. P o r t e n , ühe meeskohtuniku, kohaliku kirikueest- seisja ja õpetaja juuresolekul. Peale jumalateenistust esitati 29 küsimust, mis olid umbes samasugused kui eelneval ajal tarvita- tud küsimused. Seesama majanduse-asehaldur visiteeris Lihulast ka К a r u s e к i r ii к u t 14. VI 1694. Majanduse-asehaldurite üles- andeid käsitleb: „Statthalter-Instruktion d. d. 21. August. 1691" ja samas köites: „Oeconomie-Reglement d. d. 21. März 1696 Für В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 83 Livland". Kindralsuperdendi nõudmisel ja Karl XI korraldusel pidid asehaldurid teatama ülemkonsistooriumile oma korraldustest kirikute ja koolimajade ehitamise suhtes (RKA: 36 — XIV— 12, nr. 184a). Üldiselt ei toonud Rootsi kirikuseaduse maksmapanek Eesti- maa kiriku väliskorraldustesse niisuguseid muudatusi, nagu need Liivimaa kirikule osaks said. Visitatsioonide toiming oli Eesti- maal ja osalt ka Liivimaal Rootsi kiriku sellekohastel mõjudel arenenud selles suunas, nagu see siis Rootsi kirikuseaduses a. 1686 kindlaks määrati. Rootsi 1686. a. kirikuseadusega hakkas meie juures igal pool üldjoontes ühtlane visitatsioonikord maksma. Visitatsioonist räägitakse Rootsi kirikuseaduse 24. peatükis. Selle kirikuseaduse järgi on ilmumine visitatsioonile kõigile sun- duslik, ülematele ja alamatele. Kes ilma kaaluva põhjuseta puu- dub, peab rahatrahvi maksma vastavalt oma seisusele. Piiskopp (samuti käib kõik siin piiskopist öeldu ka superdendi kohta) peab omal alal kord aastas visiteerima võimalikult palju kogudusi. Piis- kopi (või superdendi) tulekul peab vastav praost aru andma oma tegevusest ja koguduste seisukorrast, kohalik õpetaja oma stuu- diumi jätkamisest, jutlustest ja katekismuse õpetusest; küsitakse, mis on piiskopi käskudest täide saadetud viimasest visitatsioonist saadik, kuidas käituvad kihelkonnas viibivad kaplanid, sõjaväe- õpetajad ja üliõpilased, läbi vaadatakse kirikuraamatuid ning nende üksikuid osi, inventarid, kirikutoolide registrid, kirikuarved jms. Lõpuks esitab õpetaja „ m e m o r i a a l i " asjade ja küsimuste kohta, mis tal tarvis visitatsioonil ette tuua. Visitatsioon algab järgmi- sel päeval jumalateenistusega, jutluse peab kohalik õpetaja või, kui see on haigustunud, kaplan. Järgneb katehhisatsioon. See- peale lubatakse naised ja noored koju. Kirikusse jäävad mehed, ja vanemad neist astuvad altariruumi, kus kõne alla tuleb, mis õpetaja memoriaali märgitud või mis muidu koguduse või üksi- kute poolt ette tuuakse ja mida visitaatorid tarvilikuks peavad kogudusele esitada. Visitatsiooniküsimusi ei ole siin avaldatud. Selles suhtes võis siis esineda nähtavasti teatavaid erinevusi. Notar kirjutab Aeta Visitationis, millele visitaatorid alla kirjutavad. Eriti tuleb manitseda vanemaid, et nad laseksid oma lapsi õpetada, ja kaplani või köstrit, et nad laste õpetust hoolega toi- metaksid. Piiskopi järelevalve all seisavad ka k o o l i d ja k o o l i - õ p e t a j a d . Kihelkonna vaeste- ja haigemaja sissetulekud vaa- 6* 84 OLAF SILD В XL. 4 datakse läbi ja soetatakse ülevaade selle kohta, kuidas neid valit- setakse. Öeldakse, et visitatsioonidel ei tohi kirikurahadest piis- kopile või praostile annetusi teha, vaid kui neid heast meelest soovitakse teha, siis tehku koguduseliikmed seda omal kulul. Praosti visitatsioonil tuleb praostil kontrollida katekismuse õpetust, kirikudistsipliini käsitlust, kirikule seatud maksude maks- mist, kiriku, õpetaja ja köstri hoonete seisukorda ja nende maid, kiriku kellasid, kiriku arveid jms. Tuleb pidada praostiraamatut, kuhu on märgitud praostkonnas esinevad süüteod, milledest praost temale alluvad ise otsustab, raskemaid piiskopile teatab ja tema käsu kohaselt toimib. Praostikohus toimugu sobival aasta-ajal, eriti sügisel. Selle järele räägitakse ka kohaliku õpetaja kodu- külastustest (lokaalvisitatsioonidest) majast majja hingehoiu ja õpe- tamise otstarbel. Olgu veel tähendatud, et ka siin iga aasta peetavad s i n o - d i d seisavad teatavas ühenduses visitatsioonidega, sest siin kasu- tatakse visitatsioonidel saadud andmeid, nagu ka „praostite acta'sid" selleks, et piiskopkonna koguduste seisukorda hoolega ning täp- susega läbi katsuda ja selgitada. Tartu sinodil 1693. a. 19.—22. juulini harutatakse kindral- superdent Fischeri juhatusel praostite visitatsioonide korraldust Rootsi kirikuseaduse alusel ja leitakse ning teatatakse kindral- kuberner Hastferile, et praostite visitatsioonidel, mida nad iga aasta on kohustatud pidama, on enne uue kirikuseaduse maksma- panekut oma takistused ja raskused olnud, kuid uue kirikuseaduse maksmapanekuga on jälle uued takistused ja raskused tõusnud. Kuna enne neist visitatsioonidest vaimulikud ühes ilmlikkudega on osa võtnud ja nad toimusid „välise rahvarikka formaalsusega", toimib nüüd praost üksi ühes alamkonsistooriumi assessoriga. Alamkonsistooriumid kaotati uue kirikuseaduse alusel ligemal ajal ja praostid pidasid siis ühenduses visitatsiooniga ühes kahe vai- mulikuga „praostikohut" (prosteting). Tagajärg on aga olnud, et mõnelt poolt (s. o. mõisaisandate poolt) suuremalt jaolt keeldutakse ilmumast visitatsioonile ja isegi teotatakse katsujaid ega hoolita visitatsiooni otsustest. Sinod leiab, et ka asehaldurite poolt ei leia uue kirikuseaduse mõned osad õiget tõlgendust ega täitmist, muuseas ka piiskopi ülesannete ja õiguste suhtes visitatsioonidel ja samuti praosti kohustest visitat- sioonidel (vt. RKA, Liivimaa Rootsi arhiivis X. 1, Usutead. Aj. 1929/30, nr. 1). В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 85 Sinodi esitise teises osas (2 fooliolehte) tuuakse sinodiakti- dest väljavõte üksikute kihelkondade kirikuhoonete, koolide, pas- toraatide ja kirikuteede seisukorra puudustest või üksikuist õien- dust nõudvaist nähtusist (vt. RKA-i mainitud akt ja Usut. Aj. mai- nitud nr., lk. 4—12). Teatavasti on Fischer koolide asutamise eestvõtja linnades, aga ta on püüdnud algatada ka rahvakoolide asutamist maal. Üksikuid seesuguseid leidub Liivimaal alates umbes a. 1680. Kindralkuberner Hastferi nõudel tegi maapäev 1687. a. kuninga soovil r a h v a k o o l i d e a s u t a m i s e linnas ja maal k o h u s t u s l i k u k s . Rüütelkond ehitagu sündsad kooli- majad kirikute juurde, varustagu koolmeistrid maaga ja mõjugu seks kaasa, et talupojad oma lapsed talvel kooli saadaksid. Hast- fer valvas hoolega koolide asutamise järele. Tagajärjed ei puu- dunud, kuid oli veel palju puudusi ja raskusi, nagu seda näitab ka selle sinodi esitis. Ka peale Rootsi valitsuse lõppu siinmaal pidi R o o t s i k i r i k u s e a d u s e s m a l t v e e l m a k s m a j ä ä m a ka V e n e a j a l . IV peatükk. Kirikuvisitatsioonid Vene ajal. § 15. Kiriku vaimulikkude visitatsioonid Vene ajal kuni 1832. a. Vene aeg algas peale Põhjasõja näljahäda ja katku jälle suure langusega majanduslikus, kõlblas-usulises ja kiriklikus elus. Teiselt poolt paisus suuresti rüütelkonna mõju üldiselt ja ka kirik- likus elus. Eestimaa vaimulikkond soovis endale jälle piiskoppi. Rüütelkond oli selle vastu, püüdes enesele episkopaalõigusi. Võit- lus rüütelkonnaga1) kestis kuni 1743, mil senat küsimuse lõplikult otsustas rüütelkonna kasuks. Eestimaa vaimulikkond jäi ka ilma superdendita ; toomkiriku ülemõpetajad pidid hädakorral selle kohu- seid täitma. Konsistooriumi eesotsas seisis presidendina üks maa- nõunikest, teisteks liikmeteks olid esmalt vaimulikud (kuni a. 1832), kuid konsistoorium hoiti maanõunikust esimehe läbi rüütelkonna ülevõimu kammitsas. L i i v i m a a ü l e m k o n s i s t o o r i u m muudeti jälle sega- konsistooriumiks, mille eesotsas seisis maanõunik, teisel kohal aga kindralsuperdent. Ta viidi üle Riiga. Samuti restaureeriti sega- konsistooriumidena Tallinna, Tartu, Pärnu 1 ί n n a k o n s i s t о о - r iumid, kus mõõduandvad olid linna magistraadid. S a a r e - m a a k o n s i s t o o r i u m i eesotsas on samuti maanõunik „direk- torina", tema kõrval superdent (alates 1732) „presidendina". *) Vt. Usuteaduslise Ajakirja Li s a v i h k , nr. 1: „Kas Tallinna doomkirik on kirikuloolises arenemiskäigus olnud piiskopi-kirikuks ?", 1926. Tuleb meelde, et tol ajal, kui ilmus see lisavihk, tegi Tallinna saksa lehes keegi etteheiteid autorile selle eest, et rüütlite tähenduseks on selles lisavihus vahel tarvitatud ka nimetust „junkrud". Kui etteheidete tegija oleks sirvinud rüütelkonna enese tolleaegseid protokolle, oleks ta pidanud nägema, et ka rüütel- kond ise on tol ajal oma liikmete kohta neis protokolles seda nimetust tarvitanud. Samuti tarvitab R. Winkler oma töös: „Der Estländische Landvisitator David Dub- berch und seine Zeit", Tallinnas 1909, rääkides Dubberchi ajast, seda nimetust, vt. näit. lk. 26: „Hierauf haben die Junker ein Schreiben . . . abgefertigt", jne. jne. В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 87 Narva k o n s i s t o o r i u m i ala kuivas kokku (alates 1721, kui Ingerì ühendati Peterburi kubermanguga) Narva linna alale ; selle puhtvaimuliku konsistooriumi koosseisu kuulusid kõik Narva vai- mulikud. Öeldust järgneb, et v a s t a v a t e v i s i t a t s i o o n i k o m i s - j o n i d e e e s o t s a s seisid (peale Narva) h a r i l i k u l t m a a - n õ u n i k u d j a b ü r g e r m e i s t r i d . Juba 1734 otsustas Eesti- maa rüütelkond, et kirikuvisitatsiooni ei või ette võtta, kui mitte maanõunik esimesena juures ei ole. Konsistoorium oli peale aju- tise maanõunikust esimehe Üxküll'i surma otsustanud visitatsiooni ilma esimeheta ette võtta. Rüütelkonna poolt esitatakse selles asjas palve kindralkubermangu valitsusele. Kui visitatsioonil maa- nõunik esimehena puudub, ei ilmuvat junkrud visitatsioonile (vt. E. Rüüt. prot. 1739, lk. 226 j.). Rüütelkond pidas oma õiguseks valitseda kiriku, koolide ja hospidalide üle. Muidu pidid kiriku- seadus, kiriku- ja koolikord kui ka visitatsioonikord sisuliselt esi- otsa jääma rootsiaegsele olukorrale, kuigi Rootsi kirikuseadusest mida rohkem edasi, seda enam kõrvalekaldumisi ette tuli. Ka jäi v i s i t a t s i o o n i s t o s a v õ t t Rootsi kirikuseaduse cap. 24 alusel k o h u s t u s l i k u k s . Seda rõhutatakse näit. veel 1752 Põltsamaal majanduslikul visitatsioonil. Kes visitatsioonist ilma kaaluva põhjuseta puudub, langeb r a h a t r a h v i alla. Pere- mees maksab 1 rubla, lapsed ja teenijad 2 marka hõberaha (s. o· 20 veeringut). Kihelkonnajunkrud maksavad (vastavalt 1669. a. maj. visitatsiooni otsusele) 20 riigitaalrit (vt. RAK, Prot. 1752, f. 22 b ) . Kui eesti Kaarli toomkirik Rootsi aja lõpul (22. VIII 1710) ära põletati, ühendati eesti toomkoguduse liikmeid osalt Jõelähtme kogudusega, osalt teatavatel tingimustel Tallinna Pühavaimu kogu- dusega1). See ühendamine oli mõeldud ajutiseks. Linnakonsis- toorium laiendas nüüd oma visitatsiooniõigused ka nendele Toom- pea krundil ja ligioleval rannal elavatele eestlastele2). V e e l 1730 oli ta lasknud v i s i t e e r i d a r o o t s i - s o o m e j a e e s t i k o g u d u s i . 15. V 1755 oli aga toomkonsistoorium otsustanud pidada 21. juunil 1755 k i r i k u v i s i t a t s i o o n i t o o m k i r i k u s neile !) Kaarli kogudus lõpetas järgneval ajal (1717—39) oma tegevuse. 2) Tallinna Linna arhiiv, В. o. 37 : Consistorial-Sachen wegen zu haltender Kirchenvisitation abseiten des Dohmschen Consistorii über die hiesige Ehstnische Gemeine, 1755. В XL. 4 eestlastele, ke s a s u v a d Toompea maa-a l a l linna juures ning ümbruses ja ligidal rannal, käivad aga nüüd linnas Püha- vaimu kirikus. Toomkonsistoorium palub linna magistraati teha korraldus, et harilikul viisil kahel pühapäeval kantslist seda tea- tavaks tehtaks Pühavaimu kirikus, et kõnesolevad eestlased ilmuk- sid tähendatud päeval oma naistega ja lastega toomkirikusse. Sooviti ka, et tuleksid mõlemad Pühavaimu kiriku õpetajad. Selle vastu protesteerisid Pühavaimu kiriku mõlemad õpetajad, samuti andsid linnakonsistoorium ja magistraat eitava vastuse, seletades muuseas, et nad on välja kuulutanud eneste kirikuvisitatsioonid 15., 16., 17. juunil sel 1755. aastal linnakirikutes, kusjuures kat- sutakse kogudusi, uuritakse õpetajate ja kuulajate vigasid ning pahesid ja koheldakse neid vastavalt kirikuseadlusele. Kogu selle küsimuse otsustamine läks kindralkubermangu- valitsuse ette. Mõlemapoolsed visitatsioonid pandi seniks seisma. See oli olnud 5. juunil 1755, kui konsistoorium pöördus sel- les asjas kindralkubermangu-valitsuse poole (vt. E. Konsistoo- riumi protokollid a. 1755, f. 69—71). 7. juunil s. a. ilmus kindralkubermangu-valitsuselt reskript nõudmisega, et konsis- toorium esitaks tõendised oma õiguste kohta rootsi-soome ja eesti koguduste kohta ja teataks, millal ta neis kogudustes on viimati visitatsiooni pidanud. 6. juulil s. a. vastates seletab kon- sistoorium soome-eesti Kaarli koguduse asutamist ja seal erilise õpetaja ametissepanemist eesti koguduse jaoks a. 1691. Kõik rannaäärsed talupojad Tallinna juures arvati selle koguduse juurde. Kui Kaarli kirik hävis, on eesti kogudustele esmalt toom- kirikus teenistust peetud. Õp. Fass on siis hakanud neid koguma hospidalikirikusse. Mitmesuguste takistuste pärast ei olnud, aru- saadavalt, võimalust neid sel ajal visiteerida. Linna magistraadi visitatsioonist a. 1730 ei ole neil midagi kuulda olnud, muidu oleks toomkonsistoorium esinenud selle vastu protestiga linnamagistraadi kui „turbator'i" vastu, kes ennast segab võõra jurisdiktsiooni asjusse. Vene valitsuse alla minekul kinnitatud eesõigused ja õigused käivad ka kiriku kohta. Palutakse otsustada, et Tallinna linna magistraadile antaks eeskiri, et ta ei tohiks ennast nüüd ega pärast- poole õigustatuks pidada visitatsioone korraldama kogudustes, mis enne kuulusid Kaarli kiriku juurde, vaid see õigus jääks ainuüksi keiserlikule konsistooriumile. See tüliküsimus lahendati lõplikult hiljemini sel teel, et 1862 asutati Tallinnas uuesti toomkonsistoo- 89 riumile alluv eesti kogudus, kellele ehitati uus Kaarli kirik, mis pühitseti 20. detsembril 1870. Et v i s i t a t s i o o n i k ü s i m u s i võidi tarviduse järgi üksik- asjus suurendada või vähendada, see oli tunnustatud seisukohaks kujunenud. Liivimaa ülemkonsistooriumi poolt 1636 heakskiide- tud artiklitele on selge sõnaga märkus juurde lisatud : „salva tamen potestate augendi, minuendi". Olukorra muutusega ja uue usuteadusliku suuna ilmumisega võis uusi küsimusi tarvilikuks osutuda. Nii on näiteks K a r u s e v i s i t a t s i o o n i l 1739 (samuti Kadrina visitatsioonil 25. VI 1738 jt.) visitatsiooniküsimused jao- tatud kahte liiki: 1) Enam kiriku välise olukorra kohta käivad küsimused (27), mis esitab maanõunikust esimees, ja 2) kiriku ja vaimuliku sisemise elu kohta käivad küsimused (31), mis esitas Tallinna toomkiriku pietistlik ülemõpetaja C h r i s t o p h F r i e d - r i c h M i c k w i t z . Viimane küsimus on: „Kas kogudus tahab oma Õnnistegijat armastada, nõnda kui Ta teda on armasta- nud ?" Kogudus vastab õhkamisega ja soovib, et ta seda pare- mini suudaks. Kogudusele näidati, kui väga ta seks on kohus- tatud Õnnistegija vere ja surmaga saavutatud õiguse nimel. K a r u s e k i r i k u v i s i t a t s i o o n i l 1769. a. küsitakse (küs. 18), kas õpetajale on teada mõningad ärganud hinged tema kogu- duses, millist küsimust õpetaja jaatab ja lubab järgmisel päeval need ärganud visitaatorite ette kutsuda. Küsimusi oli 1769. a. siin 80. Eestimaa Konsistooriumi Arhiivis (EKA) 4971 on „Lahtine visitatsioonimaterjal 1641 —1769", mille hulgas leidub ka 18. sa- jandi visitatsioonide küsimusi, nii „Fragstücke bey der Kirchen Visitation zu N i s s i , P o e n a 1, L e a l und K i r r i f e r , M i c h a e - l i s , G o l d e n b e c k , F i c k e l , M a r i a m a 1768", ka siin on 80 küsimust. Visitatsioonil Mihklis on neile lisandatud veel 9— 11 küsimust, mis käivad herrnhuutlaste koosolekute, neist osa- võtjate, nende juhtide, nende käitumise, erinevuste jm. kohta ; samuti küsitakse: kas õpetaja on kõigest sellest täpselt informee- ritud ja kannab ise hoolt ärganute eest või jätab nad teiste hoo- leks, jms. H a n i l a s jälle on lisandatud mõned küsimused, mis arvestavad asjaolu, et Hanila on Karusega ühendatud ja Hanila juurde kuulus V a r b l a . M a r i n a s käivad lisaküsimused ka herrnhuutlaste kohta: siin katsuti selles suhtes läbi (3. VII 1769) cand. theol. E r n s t ' i kuuluvuse küsimus Herrnhut'i kogudusse ja tema seisukoht herrn- OLAF SILI) В XL. 4 huutlaste erinevuste kohta. 1768. ja 1769. a. visitatsiooni 56. küsi- mus käib nii : „Wer die Ehstnische Jugend informiere ? und ob Bauer Schulen vorhanden?" Selles kaustas esineb veel teisi visi- tatsiooniküsimusi, näit. need, mis on esitatud I i s a k u k a b e l i s , kus 62 küsimust on lühendatud 45-le ; Haljalas esineb 61 küsi- must, nende seas küsimus 42: „Ob und wie viele Bauer Schulen im Kirchspiel vorhanden?" ja küsimus 43: „Ob der Küster und Schulmeister treu und tüchtig sey?" H a r j u - J a a n i , A m b l a jt. visitatsioonel esineb 71 küsi- must, samuti K u u s a l u s , kus esinevad küsimused ka e e s t i k e e l e s . Küsimus 55 käib nii : „Kas karja mõisadest ja tallo madest, mis mõisa prugitakse, õppetajalle ka kohhut ( = Gerechtigkeit) makstakse?" Ka 80 küsimust on eestikeelses tõlkes siin olemas. Visitatsiooniküsimuste arv Karuses oli aastal 1792—64, 1811 — 77 (samuti Kirblas). Karuse visitatsiooniprotokollide kogus on säilinud ka ρ r a o s t i - v i s i t a t s i o o n i e e s t i k e e l s e i d k ü s i m u s i (Küssimissed Loetamisse jures), arvult 36 8 liigis (ärakiri RAK-is). Olgu veel tähendatud, et nende küsimuste materjali kaantel on veel märkusi, millal kuni 1769. a. üksikutes praostkondades visitatsioone on peetud; siin seisab näiteks, et pärast 1753. ja 1754. aastat ei ole Virumaa ja Alutaguse kirikuid visiteeritud. 1794—98 visiteeriti Eestimaal 47 kihelkonda. Need visitat- sioonid andsid a n d m e i d k a E e s t i m a a r a h v a k o o l i d e ko hi a sel ajal: selgus nimelt, et mõnedes kihelkondades on koo- lide arv rahuldav, aga on ka kihelkondi, kus veel ei olegi koole. Maapäev otsustas 1803, et igas mõisas, kus ei ole veel talurahva- kooli, tuleb see aasta jooksul asutada. S a a r e m a a l palus superdent M e t z o l d maapäevalt abi rahvaõpetuse ning rahvakoolide asjus. 1730. a. maapäev lubas hoolt kanda, et kõik talurahvas katsumisele kirikusse läheks ja lapsed 10. aastast alates kooli saadetaks. Koolist kõrvale hoidjale määratakse rahatrahv või pannakse süüdlane kirikupakku. Saare- maa kogudused hakkavad lugema õppima. Selleks on kaasa mõju- nud Halle pietismi mõjud, milledega alles hiljemini ühinesid ka mõningad herrnhuutlaste mõjud. Viimaseid 1730 Saaremaal veel ei olnud, küll aga esimesi juba aastate jooksul; ka Metzold ise oli nende mõjudele vastutulelik. L i i v i m a a l oli esimeseks kindralsuperdendiks Vene ajal endine Narva õpetaja H e i n r i c h B r u i n i n g k (f 1736), kes hak- В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 91 kas jälle kirikuid visiteerima ja nõudis koolide jaluleseadmist. Sinodeid ei ole Liivimaal 18. sajandil peetud, küll aga Eesti- ja Saaremaal. Juba 1713 on Liivimaal rida visitatsioone peetud. Pilistvere õpetaja praost Lohmann'i visitatsioonel 1730 (ja 1731) esinevad küsimuste lõpul veel „Quaestiones ex officio", mis järele pärivad, kuidas viimase üldvisitatsiooni otsuseid on täidetud, kui- das on lugu koolidega, raamatutega noorsoole, kuidas võetakse uusi laule koguduses tarvitusele, kirikukerjajatest, kütisetegemisest pühapäevadel jm. (vt. RAK: Vis. IV). Visitaatorite ü l a l p i d a m i s e kohta loeme Harju-Jaani kiriku- raamatus a. 1712 — (lk. 57, § 6), et kihelkond saadab hobused sinna vastu, kus visitaatorid viibivad. Ülalpidamise eest hoolitse- vad mõisad repartitsiooni teel, saates õpetajamajasse, mis tarvis on. 1651 on veini sel puhul ostetud kiriku kulul (6 toopi His- paania veini — 6 stof Spanisch Wein). Vaivara kirikukonvent otsustas 14. V 1745, et visitaatorite käsutusse tuleb anda 15 küüthobust (Schüsspferde) ja 2 talupoja- vankrit (Bauer Wagen) (vt. EKA 36 — XIV — 8, nr. 161, lk. 2). Kindralsuperdent hallelane J a k o b B e n j a m i n F i s c h e r (1736—44) korraldas 1736 üldkiriku- ja koolivisitatsiooni, kus sel- gus, et tervel Liivimaal oli vaid 108 rahvakooli (78 — kirikute juures [kihelkonnisj ja 30 — mõisades). Kindralsuperdent esitas 1737 maapäevale maakoolide-kava, mille järgi pidi kõigile Liivi- maa mõisadele koolmeistrite ametissepanek ja vallakoolide asuta- mine sunduslik olema. 1742 esitas ta veel „suplemendi" selles asjas. Siinkohal nimetame ka neid j u u r d l u s k o m i s j o n e , mis moodustati kindralsuperdent J. B. Fischeri aegu Liivimaa maa- päeva ja ülemkonsistooriumi soovil h e r r n h u u t l a s t e v a s t u mõnelt poolt tõstetud süüdistuste selgitamiseks. Oli moodustatud kaks juurdluskomisjoni direktori (v. Wolffi) juhatusel: üks e e s t i a 1 a jaoks (Võnnu k i h e l k o n n a s ) , teine l ä t i ala jaoks (Volma- ris). Liivimaa kindralkubermanguvalitsuse kirjast 27. IV 1743 selgub, et sel ajal oli Eesti ala komisjon oma töö lõpetanud, õieti kestis selle komisjoni töö 28. I kuni 15. II 1743. Ametlikus kirjas 11. XI 1743 mainitakse, et mõlemate juurdluskomisjonide töö on lõpetatud. Läti ala komisjon lõpetas töö Volmaris 13. IX 1743. Mõlemate komisjonide originaalprotokollid on Peterburisse saadetud, ära- kirjad asuvad praegu Riias (Valsts Archivs: Protocolla der Herren- Hutschen Commission 1743, vol. Ι. II). Siin on peamiseks juurd- 92 OLAF SILD В XL. 4 lusobjektiks olnud kodumaal teotsevad herrnhuutlased, nende usu- vaated, meetodid, tegevus ja mõjud. Juurdluskomisjonis on ka 2 vaimulikku liiget 2 ilmliku ja sekretäri kõrval. Juhatajaks on ilmlik direktor. Ülemkonsistoorium andis vaimulikele liikmeile 24. X 1742 oma instruktsioonid. Seepärast sarnleb juurdluskomis- joni tegevus teatavas mõttes erakorralise visitatsiooniga (visitatio specialis); sel põhjusel ei saa me tast siinkohal ka mööda minna, kuigi mitmed Herrnhuti-sõbralikud õpetajad esinesid valitsuse ees protestiga uurimiskomisjoni vastu (vt. O. Sild, August Hermann Francke mõjud meie maal, 1928, lk. 114 jj. L. Adamovics, Die erste Verfolgungszeit der lettischen Brüdergemeinde 1743—1745, Studia theologica I, 1935, lk. 57 jj.). Kindralsuperdent Z i m m e r m a n n i ajal (1745—70) toimus kirikuvisitatsioon 1747 ja kestis mõni aasta. Katariina II aegu tuleb valitsus rahvakoolide asjus kirikule enam appi ja 1765 ilmub valitsuse patent, mille järgi iga mõis, mille suurus on 5 adramaad või suurem, on kohustatud enesele mõisakooli asutama. Väiksemad mõisad saatku oma lapsed „köstri- kooli". Järgnevad kirikuvisitatsioonid peavad hoolikalt silmas, et seda kirikuseadust peetaks. Kirikuvisitatsioonidel 1774—77 ja 1785—87 selgus, et rahvaharidus hakkab mitmel pool edenema ja on uusi koole juurde tulnud, kuid on koole ka jälle hooletusse jäetud. Kirikuõpetajaid kohustati 1774 vähemalt kolm korda aastas tolle- aegseid n. n. kihelkonnakoole ja külakoole visiteerimas käima. 1728 visiteeris p r a o s t A l b e r t u s S u t o r oma praostkonna kogudusi, esitades küsimusi, mis olid jaotatud järgmistesse lii- kidesse. I. Articuli, über welche die Herren Eingepfarrte zu befragen (21 küsimust õpetaja tegevuse ja käitumise kohta). Sellele järg- nevad siis tarvidust mööda lahkelt ja armastuses antavad manit- sused (Admonitiones) õpetajale 7 punktis. II. Articuli, über welche die unteutsche Gemeinde zu befragen (8 küs. õpetaja suhtumise kohta oma ülesannetesse). Järgneb : „Admonitiones" eesti kogudusele 8 punktis. III. Articuli, über welche Pastor zu befragen (39 küs. kihel- konna seisukorra ja õpetaja töö kohta). Järgnevad vennalikud manitsused 14 p. muuseas ka koolitöö edendamiseks. IV. Articuli, über welche der Küster zu befragen (12 k.). Järgnevad manitsused köstrile 3 punktis. В XL. 4 93 Olgu tähendatud, et visitatsiooni puhul K a r u l a s m a i k u u l 1815 anti uus määrus, et praosti visitatsioonidel peavad tulevikus kirikueestseisjad kohal olema, et kirikuõpetajaga üheskoos kirikute seisukorra ja kooliasjade üle nõu pidada. Praostit saatva kiriku- õpetaja kirjutatud protokoll läkitatakse kinnituseks „quoad interna" ülemkonsistooriumile, „quoad externa" ülemkirikueestseisja-ametile (vt. trükitud kaksikleht 1812. a. „Fragen und Verordnungen" juu- res T-VÜ k. e. Α.). Praostivisitatsiooni jaoks on 13. II 1824 antud 34 küsimust lisaks konsistooriumi kirjale (vt. EKA 36 — XIII — 47, nr. 106-, lk. 339—341 ). Visitatsiooniprotokollide hulgas esinevad vahel pro- tokollid, mis kannavad nime „Protokoll über I n q u i s i t i o n " või „privat-Inquisition" või „Inquisition" jms. Niisugune inkvisitsioon oli näit. 8.—10. V 1653 H a n i l a s , kus piiskopp J. Jhering ühes praost H. Gosekenius'ega tahtis lahendada vaieldavate kirikumaade kuuluvust ja samuti lahkhelisid kirikutoolide pärast (vt. Hanila vanim kirikuraamat a. 1625, lk. 42 — 46). Vene ajast toome näite inkvisitsioonikomisjonist, mis ülem- kirikueestseisja juhatusel ja ühe vaimuliku osavõttel 1728. a. 12.— 16. augustini Kabala mõisas harutusele võttis Pilistvere kihelkonna mõisapidajate kaebuse praost J o h a n K r i s t o p h e r L o h m a n n i vastu tema ametipidamise pärast. Kuulati ka palju tunnistajaid üle (vt. RAK, Acta Contra Praepositum Lohmann). Materjal saa- deti ülemkonsistooriumile. Seesuguseid inkvisitsioone võiksime hinnata kui spetsiaalvisitatsioone, millede ülesanne on teatavate eriküsimuste ja eriliste seisukordade selgitamine ja parandamine kui ka võimalust mööda lahendamine. Olgu veel tähendatud, et kirikuõpetaja i n t r o d u k t s i o o - n i l vaadatakse uue õpetaja ja kiriku eestseisjate ja kirikuvöör- mündrite juuresolekul läbi kiriku-inventar, kirikuriistad kui ka muu kiriku vara ja võrreldakse kirikuraamatuga ning eelmiste kiriku- inventari-nimestikkudega. Samuti vaadatakse läbi ka pastoraadi inventar. Kui selgub, et inventar on vähenenud, peavad eelmise õpetaja pärijad selle tasuma. See kõik kirjutatakse kirikuraama- tusse, kuna alla kirjutavad piiskopp või tema saadik ja teised kohalolevad preestrid (Rootsi 1686. a. kirikuseadus, cap. XXIII, § II). See oli viisiks juba Rootsi aja algul. Juba J. Jheringius pidas K a d r i n a s visitatsiooni introduktsiooni ajal 6. V 1649, kus- juures 12 visitatsioonipunktist 1 käis introduktsiooni kohta (vt. Kadrina Kir. r. a. 1651, lk. 42—48, Kog. A). 94 OLAF SILD В XL. 4 Ühes piiskopi, kindralsuperdendi resp. superdendiga (või praos- tiga) tuli sel puhul vahel ka teisi liikmeid kaasa, näit. Ka arm a s õp. Conrad Wilkens'i introduktsiooni puhul 8. augustil 1714 tulid introdutseerijaga kaasa veel maakohtu assessor ja konsistooriumi assessor. Seati kokku kirikule ja pastoraadile kuuluvate esemete nimekiri (vt. Saaremaa Kons. A). Sel puhul võis introdutseerijal läbirääkimisi olla ka kiriku- vöörmündritega, kirikueestseisjaga jms. S a a r e - J a a n i s peeti sel puhul 27. VI 1736 päris vormiline visitatsioon harilikkude visitatsioonikiisimustega. P o i d e s oli 28. VIII 1720 ka Saaremaa konsistooriumi direk- tor ja peale konsistooriumipresidendi, kelleks sel korral oli üks praost, veel üks vaimulik konsistooriumi assessor kaasa tulnud. Ülepea on eriti saartel sel puhul ka kiriku seisukord ja kiriku ja pastoraadi inventarinimestikud väga põhjalikult läbi katsutud. Muu- seas loendati Poides 1720 ka kiriku talupojad, nende perekonnad ja vallasvara. § 16. Üleinkirikueestseisja-ametid ja nende poolt toimepandavad majanduslikud visitatsioonid Vene ajal. Et rüütelkonnad Vene ajal suure tähenduse ja mõju oman- dasid, on arusaadav, et Rootsi kirikuseaduse maksmahakkamisega restitueeriti ja laiendati kaotatud ü l e m k i r i k u e e s t s e i s j a - a m e t i d . Liivimaal oli neid endisel arvul ja kohal, igas kreisis üks, seega Liivimaa eesti alal Tartu — Võru ja Pärnu — Viljandi ülemkirikueestseisja-ametid, Saaremaal üks ja Eestimaal 4, vasta- valt kreisidele. Iga iilemkirikueestseisja-amet koosneb ülemkiriku- eestseisjast kui eesistujast (kelleks on üks maanõunikest, kes õieti valitakse eluajaks, kuid õigusega ametist lahkuda 3 aasta pärast), ühest ilmlikust assessorist (assessor nobilis), ühest vaimulikust assessorist (assessor ecclesiasticus Ordinarius) kelleks on kreisi vanim praost, tema aset täidab äraoleku korral kreisi noorem praost, (assessor ecclesiasticus substitutus). Peale nende liikmete on veel kiriklik notar ametis kantseleitöö jaoks. Ülemkirikueestseisja-ametite kohta aja jooksul antud määru- sed on koondatud H. v. C a m p e n h a u s e n i kirjatöösse : „Samm- lung der hinsichtlich der Ober-Kirchen-Vorsteher u. Kirchen-Vor- steher-Aemter geltenden gesetzlichen Vorschriften und Local-Ein- В XL. 4 95 richtungen" (Tartu Ülikooli Raamatukogus, Estica A 525, on üks litografeeritud eksemplar olemas). Ülemkirikueestseisja-ameti ülesannete hulka kuuluvad ka sage- dad kirikute m a j a n d u s l i k u d v i s i t a t s i o o n i d (OberKirchen Visitation, Ober Kirchen Commission). Vaimulikel ja ülemkonsistooriumil oli nende visitatsioonide pidamise viisi suhtes mõningaid soovisid, milledega parajal kor- ral pöörduti kindralkubermangu-valitsuse poole. Seletati, et nii- sugusest visitatsioonist, õieti „kirikukomisjonist" osavõtjale praos- tile tehakse mõningaid takistusi kiriku s i s e m i s e elu katsumi- sel ja teiselt poolt segab ülemkirikueestseisja-amet end ise kiriku sisemise elu küsimustesse, nagu ka kirikukomisjonide küsimused ja protokollid end ülearu laiutavad. Ülemkonsistoorium tahaks neid katsumisi nimetada „spetsiaal- visitatsioonideks". Kindralkubermanguvalitsuse vastuses 16. ok- toobrist 1775 lubatakse hoolt kanda, et praostitel oleksid oma ala katsumistel vabad käed, avaldatakse aga muidu lugupidamist neile visitatsioonele ja peetakse „spetsiaalvisitatsioonide" nimetust sel- gusetuks ja alandavaks. Peetakse soovitavaks, et ka kindralsuper- dent neist osa võtaks, nii et nad täie õigusega oleksid „üldvisi- tatsioonid" (RAK, Visit, liigid jm.). Kindralkubermangu-valitsus arvab, et spetsiaalvisitatsioonideks võiks ehk nimetada vaid neid visitatsioone, mida peavad praostid omis praostkonnis. See nimetus esineb praostivisitatsiooni kohta tõepoolest, näit. praost Albert Sutori visitatsioonel a. 1728 (vt. RAK, Sut. prot. 1728, saatesõnad ülemkonsistooriumile 27. XI 1728). Kujunes vaade, et kui nende majanduslikkude visitatsioonide ülesandeks on koguduse igakülgset seisukorda läbi katsuda, siis nimetatakse neid üldvisitatsioonideks (visitationes generales), kui aga nende ülesandeks on vaid teatavate üksikute küsimuste läbi- katsumine ja õiendamine, siis on nad erilised ehk erakorralised visitatsioonid (visitationes speciales). Üldvisitatsioonikomisjoni liikmeteks on peale ülemkirikueest- seisja, kes on eesistuja, ka kindralsuperdent või tema poolt mää- ratud asemik „quoad interna ecclesiae", ilmlik assessor „quoad externa ecclesiae" ja harilikult veel üks superdendi või tema ase- miku poolt kutsutud õpetaja naabruskonnast koguduse katsumiseks. Neid visitatsioone võib pidada vaid kubermanguvalitsuse loaga ja talle aru andes ning esitades visitatsiooniprotokolli ühe ära- kirja, nagu konsistooriumilegi. 96 Sel visitatsioonil peavad koguduse esindajatena kohal olema kirikueestseisjad, Õpetaja, praost, mõisnikud ning mõisarentnikud ja kiriku vöörmündrid kui ka vastavate mõisade talupojad. Proto- kollib ülemkirikueestseisja-ameti notar. Erakorralisi majanduslikke visitatsioone panevad ülemkiriku- eestseisja-ametid üksi toime. Üld- ja erilistel visitatsioonidel on ülemkirikueestseisja-amet kohustatud revideerima inventari, aga valmistama ka uusi inventarinimestikke. On säilinud rohke arv Liivimaa kubermanguvalitsuse pa- t e n t e 1 ) , milledes ühe või teise kreisi või ringkonna ülemkiriku- eestseisja-ametile tehakse korraldus pidada üld-kirikuvisitatsiooni (General-Kirchen-Visitation). Sellest antakse teada vastavate kihel- kondade inõisade omanikele, rentnikele, valitsejaile, praostitele, õpetajaile. Esineb ka eeskiri mõisapidajaile esitada vastavad talupojad ja vakuraamatud, nagu kirikueestseisjad peavad kirikuarved ette näitama. Kõik peavad komisjoni ette ilmuma (Rootsi) kirikuseaduses puudujaile ettenähtud karistuse ähvardusel. Seda üld-kirikukomisjoni peavad nad vääriliselt vastu võtma ja küüthobuseid ja prii ülalpidamist andma (mit denen erforderli- chen Schüssen (Schieszung) und benöthigter Defrayirung). Seda visitatsiooni peetakse pastoraatides ja ainult siis, kui seal ruumi ei leidu, mõnes mõisas (pat. nr. 1647). Nende katsu- miste ülesandeks on kirikute ja koolide parandus (paremale järjele aitamine: Verbesserung). Iga kreisi ülemkirikueestseisja peab aeg-ajalt oma kreisi k i r i k u t e i d visiteerima, et neid tarviliselt parandada. Selleks peavad iga kihelkonna mõisad talle 6—8 küüthobust andma (6—8 Schüszpferde). Kohalikud kirikueestseisjad visiteerivad oma kihel- konna kirikuteid omade hobuste ja sõiduriistadega (pat. nr. 2082). Vahel nimetatakse neil visitatsioonel ülemkirikueestseisja kõrval visitaatorina ka kindralsuperdente (vt. patent 5. XI 1765, nr, 1647). Sellekohased patendid loeti kantslist ette, saadeti mõisast mõisa ringi ja tulid siis kihelkonna õpetaja kätte tagasi (vt. pat. nr. 1647. 3044 jt.). Selliseid majanduslikke üldvisitatsioone on 1) Vt. Livländische Gouvernements-Regierungs-Patente, gesammelt von С. F. W. Goldmarin. Vrd. ka Κ· G. Sonntag'i Chronologisches Verzeichniss (1710—1822). В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 97 patentide järgi peetud pikema vaheaja järele talvel 1725x) Tartu kreisis, 17282) Pärnu ringkonnas (alates jaanuarist), 17753) Tartu kreisis (alates 28. I), 17754) Pärnu kreisis (alates septembri keskelt). Ka E e s t i m a a l on nüüd ülemkirikueestseisja-ametid visi- tatsioone pidama hakanud. S a a r e m a a l on 1768—1832 ülemkirikueestseisja-amet visi- tatsioone pidanud (vrd. E. R. Keskarhiivi Tegevuse Ülevaade 1921-1932, Tartu 1932, lk. 126). 1775. a. kirikukomisjoni majandusliku spetsiaalvisitatsiooni puhul anti konsistooriumi poolt praostitele „instructio ratione inter- norum (et pastoralium)". Siin on parajal kohal ka vastavad manit- sused õpetajaile („Wird gesagt") ette nähtud. Küsimused on jaotatud vastavatesse gruppidesse: I. Pastor eiusque Labores (21 к.). II. Gemeine (7 к.). III. Kirchen-Actus (20 к.). IV. Laster (1 к.). V. Schulmeister Person (7 k.). VI. Schulmeister Dienst (4 k.) (RAK, Visit.-liigid jm.). Instruktsioonis Ra t i one e x t e r n o r um esinevad samal kohal (RAK, Visit.-liigid jm.) järgmised liigid küsimusi. Titulus I: Kirchspiels Eingepfarrete und deren Gerechtsame bey der Kirche (5 к.). Tit. II: Gemeine (20 k.). Tit. III: Pastor eiusque labores (27k.). Tit. IV: Kirchen Handlungen (28 k.). Tit. V : Pastoris Besoldung (16 k.). Tit. VI : Fragen, die an die Kirchen Vormünder gerichtet wer- den (44 k.). Tit. VII : Kirchspiels Schulmeisters Verrichtung und Besoldung (18 k.). Tit. VIII: Organist und dessen Besoldung (2 k.). Tit. IX: Hofes Schulen (6 k.). Tit. X: Küster oder Glockenläuter Besoldung (5 k.). 1) Pat. nr. 260. 2) Pat. nr. 347. 3) Pat. nr. 2005. 4) Pat. nr. 2020. 1804 Tartu kreisis (pat. nr. 3044) jne. 7 OLAF SILD В XL. 4 Tit. XI: Pastorats = Schul und Priester=Wittwen Land und Grenze (4 k.). Tit. XII: Armen und Hospital (4 k.). Tit. XIII: Kirchen Vermögen und Geräthe (6 k.). Tit. XIV: Kirchen-, Pastorath- und Schulen Bau und Reparatur (8 k.). Tit. XV: Kirchhof (8 k.). Tit. XVI: Allgemeine Fragen (4 k.). Teatavate küsimuste juurde on ette nähtud vastavad määru- sed (Verordnung 1—32). Samas kogus on esitatud veel 226 trüki- tud küsimust, mis on jaotatud 17-neks tiitliks, mis üldiselt enam- vähem sarnlevad eelneva jaotusega. Liivimaa ja Tartu-Võru ülemkirikueestseisja-ameti visitatsiooni- küsimusi on rohkesti veel teisigi säilinud. „Fragen und angeführte Verordnungen bey der Gen. Kirchen- Commission de ao 1750—1752 und derjenigen von 1765—1768, extrahirt aus dem Anzenschen Kirchen-Protokoll." Jaotus : I. Patronus et Compatroni (21—22 к.). II. Kirchen-Vermögen (7 k.). III. Kirchen Geräthe (3 k.). IV. Kirchenbau (6 k.). V. Pastoratsbau (4 k.). VI. Kirchspiels-Schulbau (8 k.). VII. Armen und Hospitäler (3 k.). VIII. Hof- und Dorfschulen. IX. Priesterwitwenland (1 k.). X. Predigers Person, Besoldung und Amtsverrichtungen (k. 21—39). XI. Kirchspielschulmeisters Person, Dienst und Besoldung (9 k.). XII. Küsters Person, Dienst und Besoldung (k. 7). XIII. Glockenläuters Besoldung (k. 2—4). X Pastor ejusque labores. Titulus im Prot, de annis 1750— 1752 (20 к.). XIV. Gemeine (6 к.). XV. Kirchen-Actus (19 к.). XVI. Laster. X Kirchspielsschulmeisters Person. Titulus im Prot, de annis 1750—1752 (7 к.). Kirchspielsschulmeisters dienst (12 k.). Des Küsters Person und Dienst (8 k.). В XL. 4 Enam-vähem sarnleb selle kavaga R a n n u s 1729 peetud üldvisitatsiooni kava, kus ka kindralsuperdent osa võttis majan- duslikust visitatsioonist. „Fragen, welche der Landrath und Oberkirchenvorsteher bey der General-Kirchenvisitation ü b e r d a s Ä u s s e r e d e s K i r c h e n - w e s e n s anzustellen hat." I. Patronus et Compatroni (21 к.). II. Kirchenvermögen (7 к.). III. Kirchengeräthe (3 к.). IV. Kirchen Bau (6 к.). V. Pastorats Bau (5 к.). VI. Kirchspiels Schulen Bau (8 k.). VII. Armen und Hospital (4 k.). VIII. Hofes Schule (1 k.). IX. Priester Wittwen Land (1 k.). χ Besoldung des Pastors (21 k.). XI. Kirchspiels Schulmeister Besoldung (8 k.). XII. Küsters Besoldung (8 k.). XIII. Glockenläuters Besoldung (6 k.). Fragen, welche der G e n e r a l S u p e r i n t e n d e n s bey der General Kirchen Visitation ü b e r d a s I n n e r e d e s K i r c h e n - w e s e n s anzustellen hat." XIV. Pastor eiusque labores (20 k.). XV. Gemeine (6 k.). XVI. Kirchen Actus (19 k.). XVII. Laster (2 k.). XVIII. Kirchspiels Schulmeister Person (7 k.). XIX. Kirchspiels Schulmeister Dienst (12 k.). XX. Küster, Person und Dienst (8 k.). „Die in der im Rigischen Gouvernement geschehenen Kirchen- visitation zur Beantwortung vorgelegten Fragen und die auf die- selben sich beziehenden Verordnungen de anno 1777." Siin on küsimused 16 liigis (Tit. I—XVI). Sama liigituse alusel rajanevad ka Tartu Ülemkirikueestseisja-ameti Vis. küsimused 1775 ja „Kirchen Visitations fragen von 1775 bis 1777" (samuti 16 liiki küsimusi). Peale nende on olemas: „Fragen und Verordnungen der Kaiserl. Dörptschen Commission von dem Herrn Oberkirchenvor- steher Landrath O. F. v. Pistohlkors, dem Herrn Generalsuperin- tendenten K. Sonntag und dem Herrn Propst Asverus Ao 1804 7* 100 OLAF SILD В XL. ι entworfen". Von der livländischen Gouvernements-Regierung 7 Julij 1805 s. Nr. 3440 approbirt. Siin on 17 liiki (tituli). „Fragen und Verordnungen der Kaiserl. Dörptschen Ober-Kirchen-Visitations Commission 1812." (Siin on 17 liiki.) § I?· Kirikuvisitatsioonid 1832. a. kirikuseaduse alusel. 1832. a. anti Vene riigi Evangeeliumi-Luteri kirikule uus kirikuseadus, kuna seni maksnud Rootsi kirikuseadust mitte kül- laldase täpsusega ei peetud, seda mitmeti püüti omamoodi tõlgen- dada ja ta ka kõiki uusi aja ja olukorra muutusega esile tulnud vajadusi ei suutnud täiel määral rahuldada. Selle kirikuseaduse järgi (1832. a. väljaanne, § 275) pannakse nüüd ka E e s t i m a a l k i n d r a l s u p e r d e n t ametisse, kes on ühtlasi Tallinna toom- kiriku ülemõpetajaks. Püsima jäävad ka (§§ 290, 291) Saaremaa konsistoorium, kelle abipresidendiks on Saaremaa superdent, ja Tallinna linnakonsis- toorium, kuhu kuuluvad kõik Tallinna linna ev.-lut. kogudused peale toomkiriku ja eesti linnakirikusse kuuluvate maakoguduste. Ilmliku konsistooriumipresidendi puudumisel täidab tema aset kindralsuperdent resp. superdent (§ 292). Kuna Eestimaa, Liivi- maa, Riia linna, Kuramaa, Peterburi konsistooriumil on peale presidendi ja abipresidendi veel 2 ilmlikku ja 2 vaimulikku kaas- istujat, on Saaremaa, Tallinna linna ja Moskva konsistooriumil vaid 1 ilmlik ja 1 vaimulik kaasistuja. Praosteid on Ingeris 3, Eestimaal 8, Liivimaal 8, Kuramaal 7 (§ 264). See kirikuseadus sisaldab loomulikult ka otseseid määrusi kirikuvisitatsiooni kohta. Eriti paistab neis määrustes silma, et siin on kohustuslik- kude visitatsioonide arvu tublisti piiratud : K i n d r a l s u p e r d e n d i d j a s u p e r d e n d i d on kohus- tatud vähemalt 1 kord 6 aasta jooksul visiteerima kõigi praostite endi kogudusi, silmas pidades eriti praostite käitumist ja nende vahekorda oma praostkonna õpetajatega. Neil on õigus ka praosti- visitatsioonidel juures olla, kui nad seda tarvilikuks peavad (§282). Samuti võivad nad omal soovil, millest nad konsistooriumile ette teatavad, või konsistooriumi korraldusel aeg-ajalt mõnd kogudust ootamatult visiteerida (§ 285). Kindralsuperdentide ja superden- 101 tide omi kogudusi visiteeritakse vähemalt kord 6 a. jooksul erilise komisjoni poolt, kelle nimetab konsistoorium (§ 284). Kogudusi, mis ei allu praostitele, visiteerivad kindralsuper- dendid või superdendid ; kui kogudused on viimastele raskesti kättesaadavad, teevad konsistooriumid nende visitatsiooni mõnele õpetajale ülesandeks (§ 270, märkus). P r a o s t i d peavad vähemalt kord 3 aasta jooksul kõik oma praostkondade kogudused läbi visiteerima, võimalust mööda kaasa võttes mõne vaimuliku assistendi (§ 270). Kindralsuperdendi ja praosti kohustuslikkude visitatsioonide arvu piiramist tuleb peaasjaliselt nähtavasti sellega seletada, et konsistoorium oli õpetajate ja praostite korrapäraste aruannete läbi koguduste seisukorrast üldiselt informeeritud, oli ka mitut liiki visitatsioone juba olemas, mis üksteist täiendasid, ja koguduste elu hakkas üldjoontes normaalsemalt liikuma. Ka 1832. a. kirikuseaduse järgi vaadatakse uue õpetaja i n t r o d u k t s i o o n i l kindralsuperdendi või superdendi või praosti poolt läbi võimalust mööda veel kahe kirikuõpetaja assistentsil kirikuraamatud, kirikuarved, koguduseregistrid, kiriku inventar, hooned jms. Selle kohta koostatakse nimestikud, protokoll ja ühine aruanne konsistooriumile (vt. §§ 178—180, 106). Meie nime- tame siin niisugust toimingut, nagu rne seda juba Rootsi ajal kohtasime, i n t r o d u k t s i o o n i - v i s i t a t s i o o n i k s . Ü l e m k i r i k u e e s t s e i s j a d peavad § 494 alusel oma ring- konna kirikuid sagedasti visiteerima ja kirikute inventare, hooneid ja muud kiriku omandit revideerima kui ka tarvilikke korraldusi tegema, teostama ülemvalvet kirikupolitsei järele, kuhu kuulub ka hoolitsemine kirikuteede eest. Aasta pärast annavad nad kindral- konsistooriumile aru oma tegevusest ja esitavad üldarve vastava ringkonna kirikute sissetulekutest ja väljaminekutest. § 189 järgi on kirikuõpetajad kohustatud koguduseliikmete kodudes l o k a a l v i s i t a t s i o o n e pidama usuteadmiste rohken- damise ja kõlbla parandamise otstarbel. Samuti peavad nad m a a k o o l e k ü l a s t a m a ja noorsoo usulist haridust silmas pidama. Kõnesoleva kirikuseaduse 1901. a. väljaandes, mille toimetas R. v. Freymann, on X lisandina (lk. 241—258) ära trükitud „In- s t r u k t s i o o n k i r i k u v i s i t a t s i o o n i d e j a o k s " , mis on kin- nitatud siseministri poolt 31. I 1862 ja mis sisaldab 32 §-i ning suure hulga küsimusi. Siin formuleeritakse kõigepealt kirikuvisi- OLAF SILD В XL. 4 tatsioonide eesmärk, seletatakse, et visitaatoril tuleb võtta kaasa 2 assistenti kirikuõpetajate hulgast, hädakorral 1. Visitatsiooni- jumalateenistust tuleb kirikus pidada. Visitatsiooni erilised toimingud (küsimused jne.) peetagu käär- kambris, kui ruum ulatub, õpetaja- või koolimajas, ainult häda- korral kirikus. Protokoll tuleks kirjutada 3 eksemplaris : koguduse arhiivi jaoks, konsistooriumi arhiivi jaoks ja visitaatori (superdendi või praosti) arhiivi jaoks. Kirjutavad assistendid ja koguduse õpetaja, häda- korral mõni kirikueestseisja või kirikunõukogu kirjatoimetaja, kui see olemas. Vastutav on igatahes visitaator ise. Mis visitaator räägib õpetajaga üksi või mõne koguduseliikmega, ei tule proto- kolli, vaid saadetakse eriaruande osana konsistooriumile. Peetakse soovitavaks, et visitaator olgu oma assistentidega nii aegsasti kohal, et ta veel enne jumalateenistust saab tutvuda kirikuarhiiviga, kirikuinventariga, hoonetega ja kirikuvaranduse seisukorraga. Visitatsiooni-jumalateenistus peetakse üldiselt enamasti kihel- konna peakirikus, harvemini abikirikus. Pärast alglaulu astub visitaator altari ette ja tervitab kogudust, seletades oma tuleku ja visitatsiooni eesmärki (§ 1). Pärast koguduse õpetaja jutlust kogunetakse katehhisatsiooniks altari ette; esmalt katehhiseerib koguduse õpetaja, siis visitaator ja assistendid. Kus on koole visiteerida, katsutakse koolides õpilasi usuõpetuses. Kus koolide visitatsioon ei kuulu visitaatorile, kogutakse kooliõpilased kirikusse katehhisatsiooniks ja tulemused märgitakse protokolli. Peale katehhisatsiooni peab visitaator altarist kõne kogudu- sele ja teatab, kus kohal ja mil ajal visitatsiooniküsimusi esita- takse, kuhu vastusteandjad peavad kokku tulema, ja kutsub üles kõiki koguduseliikmeid, kel midagi on ütelda õpetaja kohta või kirikueestseisuse, jumalateenistuste jms. kohta, tulla kohe peale jumalateenistust käärkambrisse või määratakse neile eriline aeg. Õhtul peale jumalateenistust on visitaatoril siis kõnelus õpe- tajaga tema jutlustamisviisi, katehhiseerimismeetodi, edasiõppimise, hingehoiu kohta jne. Kui koolide revisjoni kohta ei ole teisi kor- raldusi, tuleb v i s i t e e r i d a ka k i r i k u k o o l i d , mille kohta võib pidada erilist protokolli. Kus koolisid veel teiselt poolt visiteeritakse, on visitaatorile ikkagi soovitav isiklikult seisukorraga tutvuda, kuid see ei ole В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal lO.'i hädavajalik ja piisab üldvisitatsiooni küsimuste vastamistest ja nende ülestähendamisest visitatsiooniprotokolli. V i s i t a t s i o o n i k ü s i m u s e d ja küsimuste materjalid on siin selles Instruktsioonis trükitud lk. 250—258. Üksikud konsis- tooriumid on vastavad materjalid kindralkonsistooriumile esitanud ja selle alusel on vastavad materjalid võimalikus täielikkuses kokku võetud. Vrd. näit. „Acta des Oesellschen Ev.-Luth. Con- sistoriums betreffend eine neue Kirchenvisitations Ordnung 11. X 1857 — 25. V 1862". Siin oli Saaremaa superdendi visitatsiooni ajaks ette nähtud, et 7—8 aasta jooksul kõik kogudused on läbi visiteeritud (vt. Saare- maa Kons. Α. järjekorranumber 452, vt. ka nr. 261 : „Entwurf einer Kirchenvisitations-Ordnung als Instruction für den Herrn Superin- tendenten dieser Provinz, 27. I 1844 — 27. III 1845"). Konsistooriumid võivad ette kirjutada need küsimused, mis igal visitatsioonil peavad esinema, või visitaatoritele enestele lubada Instruktsioonis antud materjalist üldiste küsimuste kõrval teata- vate koguduste jaoks veel erilised küsimused kokku seada. Küsi- mused on jaotatud siin järgmiselt: A. Ü l d i s i k ü s i m u s i j a k ü s i m i s m a t e r j a l e ( k ü s i - m i s a i n e i d ) k i r i k u ( k o g u d u s e ) j a k i r i k u v a l i t s u s e k o h t a . Siin on (vähemalt) 23 küsimust ja küsimisainet. Mõne- dest küsimisaineist võib palju üksikküsimusi moodustada. Uute küsimisainetena võiks selles liigis märkida uut kirikueestseisust, kirikunõukogu, kirikuvanemaid, kirikukonvente jms. ja Abikassa abiseltse, Piibliseltsi ja misjonitöö toetust. B. Õ p e t a j a a m e t i p i d a m i s e k o h t a (8 üldküsimusi). 1. Jumalateenistus (18 küsimust ja küsimisainet). Uue küsi- misainena oleksid eriti mainida palvemajad väljaspool kirikut, eriti vennastekoguduse omad, valve nende järele jne. 2. Ristimine (6 küs.). 3. Leeritamine (10 küs.). 4. Piht ja kommunioon (15 küs.). 5. Kihlus ja kopulatsioon (4 küs.). 6. Matus (6 küs.). 7. Vandestamine (2 küs.). 8. Kodu- ja koolikülastused (7 küs.). 9. Eriline hingehoid ja kirikukari (14 küs. ja küsimisainena kirikuõpetaja isiklik käitumine ja tegevus). В XL. 4 Siin on juttu ka arstidest, õpetatud ämmaemandaist, haige- majadest kogudustes, vanglatest ja vangide hingehoiust. C. Kirikuteenijad. 1. Köster (7 küs.). 2. Organist ja kantor, teised kirikuteenijad ja kirikusulased, kellalööjad (3 küs.). D. K o g u d u s e s e i s u k o r d . 1. Vaimses suhtes (2 küs. ja 2 küs.-ainet). Rahvaharidus, koolid, raamatud. 2. Usulises ja kiriklikus suhtes (10 küsimust ja küsimis- ainet). Eriliseks uueks küsimisaineks on siin l a h k - u s u d. 3. Kõlblas suhtes a) üldiselt (12 küs. ja küs.-ainet); b) abielus ja koduses elus (9 küs. ja küsimisainet). Ülemkirikueestseisja-ametid pidid kirikuseaduse järgi, nagu nägime, s a g e d a s t i visitatsioone ette võtma. Tartu-Võru ülem- kirikueestseisja-amet on niisuguseid visitatsioone kuni 1814 resp. 1822 pidanud. 1814 oli esitatud küsimusi kuni 228 (quoad externa ecclesiae). Ka visitatsioonid 1814kuni 1822toimusid õieti juba praosti- visitatsioonidena, kuna puudusid ülemkirikueestseisja-ameti ilmlikud liikmed. Neil esitati vaid 98 küsimust, enamasti quoad externa ecclesiae (vt. Programm für Kirchenvisitationen durch das Ober- Kirchen-Vorsteher-Amt, 1898—1901 (T-VÜkeA, Pakk 1:1750—1901). 1898 tegi Tartu-Võru Ülemkirikueestseisja-amet ettevalmis- tusi, et uuesti hakata visitatsioone pidama, kuid nüüd juba e r a - k o r r a l i s t e v i s i t a t s i o o n i d e n a (visitationes speciales). Seda põhjendati siis esitises konsistooriumile. Seletati näit, et vene- õigeusu levimise läbi aastal 1845 ja 1846 on luteri kiriku sisse- tulekud maadelt ja maksude poolest muutunud. Et rahvuslastel on elav soov omandada pärismatusekohti, tuleb surnuaedade tarvitamist senisest hoolikamalt korraldada ja samuti pärismatusekohtade eest laekuvate summade kasutamist. Et rahvakool on riigistatud, on maapäev soovi avaldanud, et ülemkirikueestseisjad ja kirikueestseisjad nüüd püüaksid eden- dada koduõpetust ja ettevalmistust leeriõpetusele. On tarvis püüda parandada kiriku- ja kihelkonnakonventide koosseisu. В XL. 4 105 Aja jooksul on kasvanud uute kasulikkude korralduste tarvi- dus kihelkonnis, nagu kiriklik vaestehoolekanne, kihelkonna post, kihelkonna arst, hospidal ja teised hügieenilised korraldused. Ka vastavad visitatsiooniküsimused olid välja töötatud ja konsistooriumile esitatud palvega arvamist avaldada. Konsistoo- rium oli kirjas 16. IX 1898 nendega üldiselt nõus, leidis vaid üksikute küsimuste kohta, et on mindud liiga sisekiriklikule alale. Küsimuste liigid on : I. Bestand des Kirchspiels (küs. 1—8). II. Gottesdienst (9—17). III. Kirchhof (18—29). IV. Kirchliche Gebäude (30—34). V. Kirchen-Wege (35—41). VI. Kirchen-Eigenthum (42—62). VII. Einkünfte des Predigers und der Kirchendiener (63—69). VIII. Hausunterricht und Vorbereitung der Konfirmanden (70 - 75). IX. Kirchendiener (76—83). X. Kirchliches Armenwesen (84—92). XI. Kirchen- und Kirchspiels-Konvente (93—101). XII. Wohlfahrts-Einrichtungen (102—107). Mõningaid küsimusi on pliiatsiga parandatud ja samuti nende numeratsiooni. Sel parandatud kujul on küsimused siin arves- tatud. Tartu-Võru Ülemkirikueestseisja-amet pöördus samas asjas ka Pärnu-Viljandi Ülemkirikueestseisja-ameti poole. Pärnu Ülem- kirikueestseisja-amet vastas 12. XI 1898, et ta kavatseb tulevas mais Helmes kirikuvisitatsiooni pidada. Tartu-Võru Ülemkirikueestseisja-amet korraldas 27., 28. okt. 1898 M a a r j a - M a g d a l e e n a s erivisitatsiooni. Aegsasti oli kirikueestseisjale, kihelkonnaeestseisjale ja kohalikule õpetajale sellekohane teade saadetud ja konvent teiseks visitatsioonipäevaks kokku kutsutud. Kirikueestseisjale saadeti küsimuste nimestik, et ta õpetajaga nende vastamist ette valmistaks. 3. ja 4. novembril oli erivisitatsioon N õ o s . 1899 visiteeriti A n t s l a , K a n e p i , T a r t u - M a a r j a , T o r m a - L o h u s u u . Visitatsioon kestis 2 päeva, ainult Torma-Lohusuus 3 päeva. Visitatsiooni viimasel päeval kutsuti kokku k i r i k u - j a k i h e l k o n n a k o n v e n t , mil- lest osa võtsid mõisade esindajad, koguduse saadikud, vöörmiind- rid, kogudusevanemad ja mis peeti ülemkirikueestseisja juhatusel 106 OLAF SILD В XL. 4 (vt. Tartu-Võru Ülemkirikueestseisja-ameti teated maanõunikkude kolleegiumile 24. XI 1899, nr. 573). 1900 visiteeriti Ä k s i , R a n n u , 1901 К a r u 1 a , H a r g 1 a (vt. Tartu-Võru Ülemkirikueestseisja-ameti kiri maanõunikkude kolleegiumile 24. IX 1901, nr. 382). V peatükk. Koolivisitatsioonid ehk -revisjonid meie maal. § 18. Koolivisitatsioonide korraldus Liivimaal. Nagu me mitmeti oleme näinud, on vanemast ajast saadik kirikuvisitaatori ülesandeks muuseas olnud ka usuõpetuse ja koo- lide seisukorda järele katsuda ja usuteadmiste ning koolide ede- nemise eest hoolt kanda. Meie üldvisitatsiooni-küsimuste hulgas oli ka üksikuid küsi- musi katekismuse õpetuse ja koolide kohta. Aga tõusis küsimus, kas neist üksikutest küsimustest piisab koolide asutamiseks, elus- tamiseks ja edendamiseks eriti maal. Me nägime, kuidas meie maal kiriku-üldvisitatsioonist erilisel olukorral ülemkirikueestseisja-ameti visitatsioon t ä i e n d u s e k s välja kasvas ja selle kõrvale astus, tehes suuremas ulatuses tege- mist eriti väliskirikliku olukorra kontrollimise ja parandamisega (quoad externa ecclesiae). Ka k o o l i d e k o r r a l d a m i s e asjus anti neile ülesandeid. Seda näitab näit. kindralkubermangu-valitsuse poolt „Ülemkiriku- eestseisja-ametile 30. VIII 1774 antud instruktsioon" (§§ 18, 19, 21, 23, 24). Vastavalt andis Riia asehaldurivalitsus (G. v. Browne) 1. dets. 1785 ülemkirikueestseisjatele kindralsuperdendi ettepanekul e e s - k i r j a r e v i d e e r i d a k o o l i s i d , kõrvaldada puudusi ja koolid kindlale järjele tõsta. Kindralsuperdent oli teatanud, et õpetajate ja praostite aru- annete järgi käiakse paljudes kohtades vähe koolis või mitte sugugi, sest küla- ja kiriku- (kihelkonna-)koolidel ei ole tarvilisi hooneid või kõlvulisi koolmeistreid. Õpetajad annavad iga aasta sellekohase aruande vastavale ülemkirikueestseisja-ametile, kuid sealtpoolt ei astuta vajalikke samme mõisaomanikkude suhtes, kes ei täida koolide kohta antud 107 tulusaid määrusi (vt. P a l a m u s e kirikukonvendi protokoll 21. III 1786 lisadega koolide asjus või samasugune K u r s i kirikukon- vendi protokoll 20. III 1786 (T-VÜkeA 37 — IX — 5. 2, P. 81). Antud eeskirja kohaselt asusid ülemkirikueestseisjad koolide visitatsioonile a. 1786, andes kohalikule kirikueestseisjale ja õpe- tajale visitatsiooni aja teada ja käskides kõik kihelkonna mõisa- omanikud ja mõisarentnikud kirikukonvendiks kokku kutsuda, ena- masti kästi ka kirikuvöörmündrid ja koolmeistrid kohal olla. Määratud ajal ilmus vastav ülemkirikueestseisja (Tartu-Võru ring- konnas oli see maanõunik ja ülemkirikueestseisja vabahärra von Loewenwolde) vastava kihelkonna õpetajamajasse, kus algas koo- lide seisukorra uurimine, kusjuures ülemkirikueestseisja esitas rea sellekohaseid üldisi küsimusi (enamasti arvult 10) eeskätt kiriku- eestseisjatele ja õpetajale koolide olemasolu, koolimajade kõlblikkuse, koolmeistrite, nende tegevuse ja palga kohta; muuseas küsiti ka, kas mõisapidajad käivad 1765. aasta 18. aprilli koolipatendi mää- ruste järgi. Selle järele selgitati kooliolusid kihelkonna üksikute mõisade alal. Siis peeti kirikukonvent, kus visitaator avaldas oma nõudmisi ilmsikstulnud puuduste kohaselt; nii seletati, et kool- meistriamet ja köstriamet peavad lahus olema, koolmeistrile tuleb kindel ülalpidamine ja palk määrata, 1765. a. 18. aprilli kooli- patendi kohaselt peavad mõisade poolt iga-aastasel detsembrikuu- konvendil sellekohased aruanded koolide asjus esitatama ja need ülemkirikueestseisja-ametile saadetama. Kohalik õpetaja peab omalt poolt aruande esitama koolide tegevuse kohta, peab lapsi mitte ainult katsuma, vaid püüdma neile ka selgeks teha, kui kasulik on kooliskäimine ; õpetajal tuleb iga nelja nädala jooksul mõisa- ja külakooli külastada ning vaa- data, kas lapsed on kõik kohal ja kas neid tarvilisel viisil õpetatakse. Ära kuulanud visitaator ülemkirikueestseisja seletused ja nõud- mised, võttis konvent esildatud küsimustes seisukoha ja tegi oma otsused, silmas pidades visitaatori nõudmisi. Tartu-Võru ringkonna vastavate kihelkondade koolide kohta on 1786. aastast sellekohased koolivisitatsiooniprotokollid R. Kesk- arhiivis säilinud (T-VÜkeA: 37 — IX — 5. 2, Pakk 81), ja nimelt Antsla, Hargla, Kanepi, Karula, Kodavere, Kursi, Maarja- Magdaleena, Nõo, Otepää, Palamuse, Puhja, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Sangaste-Laatre, Torma-Lohusuu, Vastseliina, Võnnu. Äksi kohta (20 kihelk. ja 2 abikihelkonda). 108 OLAF SILI) В XL. 4 Nii astusid siin kiriku üldvisitatsiooni kõrvale e r i l i s e d k o o l i v i s i t a t s i o o n i d koolide korraldamise ja kindlustamise otstarbel; need visitatsioonid olid esiotsa veel e r a k o r d s e d ja tegid tegemist enam koolide v ä l i s e seisukorra selgitamise ning parandusega ja toimusid juba olemasolevate kirikuorganite kaudu. L i n n a d e s läks koolide visitatsioon ja järelevalve i l m l i k - k u d e o r g a n i t e kätte. 19. sajandi alul asutati T a r t u ü l i k o o l i j u u r d e K o o l i K o m i s j o n kooliasjade valitsemiseks. Selle liikmeiks olid 7 korralist professorit eesotsas rektoriga. Koole peab 2 korda aas- tas revideeritama ülikooli vaheaegadel. Ülikool nimetab gümnaa- siumi- ja kreiskooli-õpetajad ja kinnitab kihelkonnakooli-õpetajad. Kooli Komisjon tegi ka ettepaneku asutada Liivimaal rohkesti (122) kihelkonnakoole ja allutada ülikoolile. Ülemkonsistoorium soovitas maakoolide juhtimise jätta tema kätte, kusjuures ülemkirikueestseisja-ameti ülesandeks oleks hoolit- seda koolide majandusliku külje eest. 1803. a. esitasid kirikuõpetajad Kooli Komisjonile aruandeid koolide kohta, vastates trükitud küsimustele (ÜAKo.K nr. 506, 506a). Maapäev (1806) lükkas Kooli Komisjoni ettepaneku tagasi. Koolid linnades allusid ülikoolile. Neid peab kaks (2) korda aas- tas revideeritama. Näit. suvel 1805 võttis prof. R a m b a с h Kooli Komisjoni ülesandel ette koolivisitatsiooni-reisu läbi Liivimaa linnade; Eesti alal peatus ta Viljandis, Valgas, Võrus ja Pärnus. Ta esitas siis tabelid ja visitatsioonide aruande Kooli Komisjonile (vt. ÜA Kooli Komisjon, nr. 522. 523). 1816 visiteeris B ö h l e n d o r f f Valga, Pärnu ja Viljandi koole Liivimaa eesti alalt (ÜA: Kooli Komisjon nr. 537, a. 1816). Kirikutegelased, nagu juba kindralsuperdent S o n n t a g , ja siis L i i v i m a a s i n o d jõudsid arusaamisele ning avaldasid soovi, et r a h v a k o o l i d e j a o k s tarvis luua veel e r i l i n e v a l i t s u s - a s u t i s . See jääks ligidasse ühendusse kirikuvalitsus-aparaadiga, moodustaks aga omaette hoolekande-ühiku. Kiriku üldvisitatsiooni kõrvale astuksid seega täienduseks erilised k o r r a l i s e d k o o l i - v i s i t a t s i o o n i d j a - r e v i s j o n i d koolide sisemise ja välise seisukorra selgitamise ja paranduse otstarbel. Liivimaa maapäev tegigi 1839. aastal otsuse, et iga ülemkirikueestseisja-ameti juurde luuakse maakoolide jaoks k r e i s i - m a a k o o l i v a l i t s u s (Kreis- landschulbehörde), mis koosneb ülemkirikueestseisja-ameti liik- В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 109 meist ja kahest ilmlikust ja vaimulikust koolirevidendist, kelledest ilmlikud valitakse maapäeva ja vaimulikud kirikuõpetajate poolt. L i i v i m a a e e s t i a l a l olid Tartu-Võru ja Pärnu-Viljandi Ülem- kirikueestseisja-amet. Ülem instants maakoolide valitsemises on ülem-maakooli- valitsus (Oberlandschulbehörde), mis koosneb kõigist 4 ülemkiriku- eestseisjast, kindralsuperdendist, asjatundjast koolinõunikust ja õigusteadusliku haridusega sekretärist. Kubermanguvalitsus kin- nitas ja avaldas selle otsuse 1840. a. 4. apr. patendis. Olgu tähendatud, et ülem-maakoolivalitsusel oli õ i g u s ka i s e k o r r a l d a d a r e v i s j o n e oma k o o l i n õ u n i k u k a u d u , kus ta seda tarvilikuks pidas (vt. „Instruction für Einrichtung und Verwaltung der Livländischen Landschulen evangelisch-Lutherischer Confession. Auf Grund von §§ 645—657 der Livländischen Agrar- und Bauer-Verordnung von 1849 und früherer Verordnungen", 1851, lk. 7, § 19; vt. ka „Instruction für die Livländischen Landschulen ev. Lutherischer Confession", Riga, 19. VII 1874, § 78). Juurde loodi siis veel alama asutisena k i h e l k o n n a - k o o l i - v a l i t s u s (Kirchspiels-Schulverwaltung), mis koosneb ühest kiriku- eestseisjast eesistujana, kohalikust kirikuõpetajast ja kihelkonna- kooli-õpetajast ja siis veel ühest kõigi kirikuvöörmündrite ja kooli- vanemate poolt valitud kihelkonnakoolivanemast. Valvet kodu- ja vallakooliõpetuse järele teostavad kirikueestseisja (quoad externa scholae) ja kirikuõpetaja (quoad interna scholae). Kirikuõpetaja külastab vähemalt kord kuus koole. Need k i r i k u õ p e t a j a k o o l i k ü l a s t u s e d ehk kooli- visitatsioonid on koolide suhtes umbes sedasama, mis on kodude ja külade suhtes kohaliku kirikuõpetaja lokaalvisitatsioonid. Meie seesuguseid lokaalvisitatsioone järgnevas osas üksikult ei registreeri. Siin mainime vaid seda, et selliseid koolivisitatsioone on hästi üles märgitud näit. Nõo kihelkonna koolide visitatsioonil sügisel 1858 (vihk Kog. A) : „Nüggens Kirchen und Schulconvents-Proto- colle vom Jahre 1839 an". C a m p e n h a u s e n i l t § 342 leiame määruse, et „ülemkiriku- eestseisja-amet on kreisi-maakoolivalitsusena kohustatud tarvilikul korral (ise) k o o l i v i s i t a t s i o o n e korraldama ja koolireviden- tide kaudu soovi mööda korraldada laskma, millisel otstarbel tuleb pidada erakorraline koolikonvent". Sääraseid koolivisitatsioone nimetati alguses ka „ k o o l i - i n s p e k t s i o o n i d e k s " , nagu ka koolikatsujaid kooli-inspektori- 110 В XL. 4 teks. Pärastpoole esineb eriti k o o l i r e v i s j o n i ja koolirevidentide nimetus k o o l i v i s i t a t s i o o n i (ja koolivisitaatori nimetuse) kõrval. Juhtuvatel kordadel on ülemkirikueestseisja-ameti liikmed ise koolivisitatsiooni pidanud. Nii pidas 4. mail 1860 A n t s l a s ülemkirikueestseisja-ameti kui kreisi-maakoolivalitsuse korraldusel koolivisitatsiooni selle ülemkirikueestseisja-ameti i l m l i k a s s e s - s o r (assessor nobilis parun Maydell Krüüdneri mõisast) ja v a i - m u l i k a s s e s s o r (assessor ecclesiasticus praost A. H. Willige- rode Tartu-Maarjast), sest juhtus, et mõlemateks tolleaegseteks koolirevidentideks olid sama Antsla koguduse kirikueestseisja ja õpetaja. Enamasti aga on koolivisitatsioone ehk koolirevisjone korral- datud Liivimaal k o o l i r e v i d e n t i d e k a u d u . „Liivimaa Lutheri usu Maakoolide Säädus" juulikuust 1874 määrab § 71 : „Rüütle kogu ja konsistooriumi poolt äravalitsetud Maakooli revidentid peavad omas maakondades kolme kuni kuue aasta sees kõik koolid läbi katsuma." Liivimaa kreiskoolirevidentide instruktsioon 20. I 1877 mää- ras, et revideeritakse I. Koduõpetust, II. Koolide korraldamist ja valitsemist, III. Koolide tööd ja tulemusi. Reeglipäraselt revideerib ilmlik koolirevident koolide korraldust ning valitsust, aga kodu- õpetust ja koolitööd ja tulemusi vaimulik koolirevident (§ 6). Neljakümnendail aastail olid näit. Tartu ringkonna vaimulikuks koolirevidendiks Laiuse õp. J a n n a u , Võru ringkonnas Põlva õpetaja S c h w a r t z . Harilikult määras iga kreisi-maakoolivalitsus teatava turnuse korras kindlaks, kui palju ja missuguste kihelkondade koolid sel- les kreisis revideerimisele tulevad (§ 7). Sellest teatatakse vastavate kihelkondade õpetajatele, et nad selleks päevaks kooliealise noorsoo kokku kutsuksid, ja kiriku- eestseisjale, et ta visitatsiooni lõpuks koolikonvendi kokku kut- suks. Need teadaanded kandsid, samuti nagu kirikukatsumistel, „notifikatsiooni" nimetust. T a r t u j a V õ r u p r a o s t k o n n a s peeti neid koolikatsumisi kuni 1881 kirikutes, teistes kreisides koolides. 19. I 1881 kirjutas ülem-maakoolivalitsus Tartu kreisi maa- koolivalitsusele ette edaspidi koolikatsumisi pidada koolides ja Võru kreisi maakoolivalitsusele sedasama, aga lisandusega, nii- palju kui võimalik silmas pidades, et Võru praostkonnas oli 17 Б XL. 4 111 kihelkonda 244 vallakooliga ja 20 kihelkonnakooliga, kusjuures Põlvas, Rõuges, Võnnus oli igaühes 24 kooli (vt. RKA T-VÜkeA: 37 — XI — 4, 2 P. 25 „Kirjavahetus"). Kirikusse tuli peale laste, koolmeistrite, koolivanemate, kiriku- vöörmündrite kokku ka lastevanemaid ja teisi koguduseliikmeid. Koolirevidendid (resp. ülemkirikueestseisja-amet kui kreisi-maa- koolivalitsus või selle assessorid, praost ja maakohtunik) kogune- sid kiriklasse ja astusid seatud ajal ühes kohaliku õpetajaga, vahest ka kirikueestseisjaga kirikusse, kus toiming algas koguduse ja laste vaimuliku lauluga; vaimulik revident pidas kohase kõne vanematele ja lastele altaris, järgnes katsumine ; toiming lõppes palvega ja õnnistusega. Revidendid koostasid tabeli katsumise tulemuste kohta („Sen- timent") koolide järjekorras : lugemises, katekismuses ja laulmises. Visitatsiooni viib lõpule järgnev koolikonvent kohaliku kirikueest- seisja juhatusel. Kujunes kombeks, et siin muude küsimuste kõr- val (vt. Campenhausen § 147, 2) vastati küsimused, mis ülem- maakoolivalitsus oli üles seadnud koolirevidentidele antud instrukt- sioonis, alates 1845. Lehekülje ühel poolel olid küsimused, seal kõrval antavad vastused tühjaks jäetud poolel. Küsimused liigitati mõni aeg järgmistesse liikidesse : Art. I. Kodune õpetus, II. Külakoolid, III. Õpilased, IV. Õpetamine ja distsipliin, V. Õppevahendid, VI. Koolmeistrid, VII. Valve koolide järele, VIII. Kihelkonnakoolid. Näit. 1853 oli küsimusi 66. Pärast trükiti niisugused küsi- mustelehed. 1874 oli liigitus: I. Küsimused koduse õpetuse kohta (1—4). II. Külakoolide kohta (5—29). III. Kihelkonnakoolide kohta (30—49). Peeti ka k o o l m e i s t r i t e g a k a t s u m i s i üksikuis aineis (piiblikohtade ülesotsimine, loetu sisu kokkuvõte, piiblilugu, ras- kemate kirikuviiside tundmine, kirjutamine, rehkendamine, ristiusu peaõpetused). Koolirevidendid esitavad koolikonvendile katsumise tulemused ja teevad neist tarvilikke järeldusi ning ettepanekuid ja võtavad vastu koolikonvendi soovisid ja ettepanekuid edasi- andmiseks kreisi-maakoolivalitsusele. Koolirevidentidel endil neil koolikonventidel hääleõigust ei ole (vt. 1874. a. instruktsioon, § 73). Koolirevidendid saadavad kreisi-maakoolivalitsusele ühes k o o l i - 112 OLAF SILI) В XL. v i s i t a t s i o o n i - ( r e v i s j on i - ) p r o t o k o l l i g a oma aruande, koolikonvendi algkujulise protokolli (kohaliku koguduse arhiivi jääb koopia, vt. 1874. a. instruktsioon, § 73) ja tabelid, mõnikord ka kihelkonnakooli õpilaste kirjatööde ja jooniste jms. proovisid vastavate õpilaste allkirjadega. Niisuguseid Liivimaa eesti ala koolivisitatsiooniprotokolle ja aruandeid on eriti säilinud RKA-is Tartu-Võru ÜkeA-is : a. 1841—1860 (37 — XI — 4. 1, Pakk 20), a. 1861—1882 (37 — XI — 4. 1, Pakk 21). Missuguste kihelkondade koolide visitatsiooniprotokolle lei- dub ja mis aastast, seda leiame visitatsiooniprotokollide välja- antavas nimestikus kihelkondade järjekorras. P ä r n u - V i l j a n d i ÜkeA 1807—1916 Keskarhiivis koos- neb vaid üksikuist arveist, kirjadest jms. Koolide kohta on I pakis hoopis vähe andmeid (vt. näit. Põltsamaa „Eduardi kool"), revis- joni andmeid ei ole üldse; mainida võiks, et 28. IV 1914 (nr. 3341) teatab maanõunikkude kolleegium kreisi-maakoolivalitsusele, et Pärnu-Viljandi kreisipäev on 3 järgnevaks aastaks uuesti valinud Pärnu kreisi jaoks ilmlikuks koolirevidendiks parun Stael v. Hol- steini ja asemiku, Viljandi kreisi jaoks koolirevidendiks F. v. Siversi ja asemiku (II pakk). Pärnu-Viljandi kreisi-maakoolivalitsuse koolivisitatsioonide kohta võime osalt andmeid saada mõnede vastavate koguduste arhiivest; eriti tuleks mainida Paistu koguduse arhiivis olevat sellekohast raamatut: „Tabellarisches Special-Verzeichniss des Schulbestandes und der Schulleistungen in dem Fellinschen Spren- gel". See raamat on peetud Viljandi ringkonna vaimuliku kooli- revidendi, Põltsamaa õpetaja E. H ö r s c h e l m a n n ' i poolt. Raa- mat on sisse seatud a. 1848, sisaldab kuni lk. 226 eriti 1854. a. kohta andmeid kõigis 8 kihelkonnas olevate koolide ja nende seisu- korra, koolmeistrite ja nende oskuste, proovilektsioonide ja palga kohta, samuti märkusi koolitabelite suhtes. Lk. 235—252 leidu- vad aruanded kõigi selle praostkonna kihelkondade koolikonvendi protokollidest, kooli tabelitest ja eripealkirjade all aruanded kooli- revidentide poolt peetud k o o l i r e v i s j o n i d e s t neis kihelkonnis aastast 1861—64. Alguses on koolirevidendid iga aasta kõigi 8 kihelkonna koolid läbi katsunud, aga alates 1861 on nad revisjoni nii korraldanud, et nad iga 2 aasta sees kõik kihelkondade koolid on läbi katsunud. Б XL. 4 Kihelkonnad on: V i l j a n d i , S u u r e - J a a n i , He lme , K o l g a - J a a n i , P õ l t s a m a a , P a i s t u , P i l i s t v e r e , T a r - va s t u. Kreisi-maakoolivalitsus vaatab läbi kooliaruanded ja peetud revisjonide aruanded oma varasuvisel plenaaristungil, teeb neist tarvilikke otsuseid ja saadab materjalid oma aruandega kuni 1. augustini Ülem-maakoolivalitsusele. Sügisesel plenaaristungil määratakse muuseas kindlaks järg- neval talvel ettevõetavad revisjonid ja antakse tarvilikku juhatust kihelkonna-koolivalitsustele ja koolikonventidele. Vaheajal võib kiire iseloomuga küsimusi otsustada Ülemkirikueestseisja-amet kreisi-maakoolivalitsusena. Ülem-maakoolivalitsuse k o o l i n õ u n i k u d annavad omalt poolt kokkuvõtliku aasta-aruande Liivimaa koolide olukorrast vas- taval aastal. Ülem-maakoolivalitsus laskis hiljemini vastavad aru- anded trükkida. Kõik need aruanded räägivad 1) maakooliõpeta- jatest, 2) koolirevisjonidest, 3) kooliaruannetest, 4) koolitabelitest (vt. RKA T-V ÜkeA, 37 — XI — 4. 1, P. 22, a. 1848—1885). Ülemkirikueestseisja-amet saatis aruande maanõunikkude-kollee- giumile Liivimaa küla- ja kihelkonnakoolide seisukorra kohta (1850—59). § 19. Koolikatsumistest Eestimaal. E e s t i m a a l oli maakoolide valitsemises ülemaks instantsiks Ü l e m k o o l i k o m i s j o n (ehk „Ülem Maakoolikohus"), mis koos- neb rüütelkonna peamehest eesistujana, 4 ülemkirikueestseisjast ja Eestimaa kindralsuperdendist. Juurde tulid siis veel Seminaride Kuratooriumi esimees ja riigivalitsuse poolt siseministri kaudu määratav liige. Ülemkoolikomisjonile allusid V i r u , Har j u, L ä ä n e , J ä r v a m a a k o n n a к r e i s i - к о о 1 i n õ u к о g u d e h к к r e i s i - к о о 1 i- k om i s j o n i d . Nende kooli-nõukogude ehk kreisi-koolikomisjo- nide liikmeteks olid: ülemkoolikomisjoni poolt määratav i n s p e k - t o r e h k r e v i d e n t , k e s o l i n õ u k o g u j u h a t a j a k s , 2 kirikueestseisjat1), keda valib kreisi kirikueestseisjate kogu, kon- sistooriumi määratav vaimulik liige, 2 kihelkonnakohtu kaasistujat *) P. Põllu „Eesti kooli ajaloos" on kreisi-koolinõukogu, nagu ka kreisi- maakoolivalitsuse liikmete suhtes juhtunud ebatäpsusi (vt. lk. 91. 116 j.). 8 В XL. 4 (talupoega). A l a m i n s t a n t s oli kohalik kihelkonna-koolivalit- sus ehk -koolikomisjon, mille esimeheks oli kihelkonna kooli-ins- pektor ehk kihelkonna koolirevident, keda valib kirikukonvent oma liikmete hulgast, liikmeteks üks kohalik kirikueestseisja, kohalik kirikuõpetaja, 1875. aastast alates ka üks talurahva esindaja, kelle valisid kihelkonna vallavanemad. Koolisid katsus kreisi-koolikomisjon. Koolikatsumisi nime- tatakse siin koolirevisjonideks, aga ka koolivisitatsioonideks. Kreisi- koolikomisjon visiteerib enamasti iga aasta mõne kihelkonna koo- lisid. Näit. revideerisid Vormsi koole Läänemaa kreisi koolirevi- dendi aruande järgi (1. juunist 1876) 2 kreisi-koolikomisjoni liiget. Järvamaa kreisi koolirevidendi aruande järgi jaotasid õppe- aastal 1875/76 kreisi-koolikomisjoni liikmed omavahel visiteerita- vate kihelkondade koolid sel viisil ära, et parun Toll ja praost Hoffmann visiteerisid Paide ja Anna kihelkonna koole, kuna kooli- revident Baranoff ja par. Rosen revideerisid Peetri kihelkonna koole. K o r r a l i s t e k o o l i k a t s u m i s t e kõrval võeti juhtuva vajaduse puhul, näit. koolmeistri juures esiletulnud puuduste ja eksimiste pärast, ette ka e r a k o r r a l i s i , millede pidamine ei olnud ette teatatud. Korralise katsumise algul pidas kreisi-koolikomisjoni vaimulik liige kohase kõne, siis lasti koolmeistril katehhiseerida ning kat- suda lapsi ja selle järele katsusid kreisi-koolikomisjoni liikmed. Pärast ühe kihelkonna koolide katsumist peeti ко oi i k o n - ve r e n t s i ühes kihelkonna-koolikomisjoniga, vastavate koolmeist- rite ja koolivanemate (vahest ka kirikuvöörmündrite) juuresolekul. Siin anti vastuseid ja seletusi vastavate koolide, koolmeistrite ja laste kohta ja tehti otsuseid ja tarvilikke järeldusi. K r e i s i - k o o l i k o m i s j o n i r e v i d e n t e s i t a s s i i s a r u - a n d e koolide ja katsumise kohta Ü l e mk o oi i k o m i s j o n i i e (määruse järgi maikuus ja novembris), arvestades ka neid aru- andeid ja statistilisi andmeid, mida pidid esitama kihelkondade koolikomisjonid kreisi-koolikomisjonile koolide seisukorra ja tege- vuse kohta aprilli keskel ja 1. oktoobriks. Ülemkoolikomisjoni esimees esitab iga aasta alul aruande haridusministrile. Keskarhiivis on r i d a a r u a n d e i d peetud koolirevisjonide kohta Eestimaal säilinud E. Ülemkoolikomisjoni arhiivis peaasjali- selt sissetulnud kirjade raamatuis. В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 115 Raamatus „Eingegangene Sachen der Oberschulcommission 1880" (nr. 63) on ka „Anleitung für die von den Kreis-Schulcom- missionen vorzunehmenden Revisionen". (Keskarhiivis antud seletuste järgi e i o l e E e s t i m a a k r e i s i - k o o l i k o m i s j o n i d e arhivaalisid Keskarhiivis olemas, ei olevat ka selge, kas ja kus neid arhivaale veel leidub. Lubati, et järgnevatel RKA-i inspektsiooni-reisudel seda küsimust püütakse selgitada.) § 30. Usuõpetuse katsumine peale maakoolide venestamist. 1885 a l i s t a t i k o o l i d h a r i d u s m i n i s t e e r i u m i l e ja 1887 loodi rahvakooli-direktorite ja -inspektorite kohad. Ainult usuõpetus jäi veel kirikuõpetajate ja kirikuvalitsuse organite kontrolli alla. Seniste maakoolide valitsusasutiste tegevust piirati sel mää- ral, et nad sunnitud olid kuni edaspidiseni oma tegevuse seisma jätma. Ü s u õ p e t u s e s j ä t k a s a g a k i r i k ev.-luteriusuliste kooliõpilaste k a t s u m i s t maarahvakoolides ja n. n. ministeeri- umikoolides. Seda katsumist pidid toimetama vastavad praostid ja nende abid. Selle katsumise jaoks oli välja töötatud e r i l i n e „ v i s i t a t - s i o o n i k o r d " (ärakiri RAK visitatsioonikordade kogus). Selle korra §§ 1 ja 2 räägivad ettevalmistusest visitatsioonile: Praost annab kohalikule kirikuõpetajale ja kirikueestseisjale oma tulekust teada ja palub päevad ning tunnid kindlaks määrata, mil- lal saab üksikuid koole koolimajades visiteerida. Ühel päeval ei saa enam kui 2 kooli katsuda. Kohalik õpetaja kutsub kantslist koguduseliikmeid, eriti laste vanemaid, visitatsioonile koolides. Kirikueestseisja annab eelseisvast revisjonist koolides ametis- olevaile isikuile ja mõisapidajaile teada ja hoolitseb, et saadetaks visitaator, tema assistent kohalik õpetaja ja kihelkonnakoolivanem koolist kooli (§ 1). Jõudnud kiriklasse, nõutab visitaator endale tarvilikud nimestikud koolide, usuõpetajate, usuõpetuse raamatute, läbivõetud aine jms. kohta (§ 2). §§ 3 ja 4 räägivad r e v i s - j o n i s t . Visitaator peab koolides kohalolijaile lühikese tervitus- kõne ja laseb siis kohalikul usuõpetajal hariliku hommikupalve pidada. Visitaator ja ta abi katsuvad 1.—3. aastakäigu lapsi piiblilugemises, selle järele katehhiseerib usuõpetaja õpilasi umbes 8* 116 В XL. 4 20 minuti jooksul. Seepeale katsutakse ja hinnatakse laste tead- misi muis usuõpetuse aineis. Iga õpilaste aastakäik saab igas õpiaines ühe hinnangu. Visitaator märgib üles katsumisele tulnud laste arvu igas koolis ja annab pärast toimunud katsumist kohalolijaile katsumise tule- mused teada. Mis visitaatoril usuõpetaja õpetamisviisi ja koolidistsipliini pidamise kohta ütelda on, ütleb ta talle nelja silma all resp. kohaliku õpetaja juuresolekul. §§ 5 ja 6 räägivad visitatsiooni lõppkoosolekust. Peale kihelkonnas olevate koolilaste katsumist kogunevad visitaatorid, kirikueestseisjad, kohalik õpetaja, visiteeri- tud usuõpetajad, koguduse koolivanemad ja kihelkonna koolivanem õpetajamajasse lõppkoosolekuks, kuhu kutsutakse ka kohalikud mõisapidajad ja koguduse vanemad. Visitaator teeb siin katsumise tulemused ja hinnangud teatavaks, nõuab ilmsikstulnud puuduste kõrvaldamist ja palub edaspidist usuõpetuse soodustamist ja eden- damist kohaliku koguduse organite poolt (§ 5). Visitaatorid kir- jutavad 3 eksemplaris aruande peetud revisjoni kohta ühes selgi- tavate l isanditega; 1 eksemplar läheb kogudusearhiivi, teine praostiarhiivi ja kolmas saadetakse aega viitmata Liivimaa konsis- tooriumile. Niisugused olid visitatsioonide liigid ja visitatsioonide kohta käivad korraldused Vene ajal. Vene aeg kestis kuni 1917. Pärast lühikest Saksa okupatsiooni aega a. 1918 järgnes uus Eesti iseseisvuse aeg. VI peatükk. §21. Kirikuvisitatsioonid Eesti ajal. Eesti ajal muutus Eesti kiriku korraldus ka selles osas, mis puutub kirikuvisitatsioonidesse. Kindralsuperdendi asemele on astunud jälle piiskopp, kes on (sega-) konsistooriumi esimeheks ja ülemaks visitaatoriks. Alale on jäänud praostid ja nende kirikuvisitatsioon. Kadunud on ülem-kirikueestseisjad ja nende visitatsioonid, kadunud kiriklikud koolivalitsusasutised ja nende koolivisitatsioonid ja -revisjonid, kadunud ka praostite ja nende abide usuõpetuse-revisjon rahvakoolides. В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 117 Murrangu- ja ümberkorraldusaegadel on kiriklikus elus ja koguduste kõlblas-usulises ja majanduslikus elus palju niisugust, mis vajab selgitust ja parandust üldises mõttes ja erilistes küsi- mustes. Proovitud abinõuks on kirikuvisitatsioonid. Seepärast töötati ka Eesti ajal välja ja võeti Usuteadlaste konverentsi ja siis IV kiriku- päeva poolt 14. juunil 1923 vastu „Kirikukatsumise kava" ühes „Kirikukatsumise küsimustega", mis siis uuesti kinnitati 1. nov. 1935 Kirikukogu poolt. Konsistooriumi ülesandeks on „järelevalve, et kirikukatsu- mine sünniks Kirikukogu poolt kinnitatud visitatsioonikava järgi" (E. E. L. u. K. Põhimäärused § 6 2 . 11). Selle kava järele on visitatsioonid k o r r a l i s e d j a e r a - k o r r a l i s e d . Korralisi peetakse igas koguduses võimalust mööda iga viie aasta tagant (senises kirikuseaduses oli öeldud, et mää- ratud ala läbivisiteerimine toimub 5 aasta jooksul kindralsuper- dendi poolt ja 3 aasta jooksul praosti poolt). Erakorralisi peab tarviduse nõudel konsistooriumi poolt määratud visitaator (erakorra- lised on varema-aegsed „speciales"). Visitaatoril peavad harilikus korras 2 vaimulikku ja 2 võõraste koguduste nõukogu liiget kaa- sas olema. Eriliseks jooneks on n õ u k o g u o s a visitatsioonil. Visi- tatsiooni algul vastatakse küsimused nõukogus, vaadatakse läbi ametlikud raamatud, arhiiv ja koguduse inventar. Koguduse koosolekul loetakse küsimused ühes vastustega ette ja selgitatakse koguduse elule tähtsaid küsimusi ; visitatsiooni lõpul võetakse nõukogu uuel koosolekul katsumise läbi avalikuks tulnud puudusi kõne alla ja peetakse nõu nende kõrvaldamiseks. Visitatsiooni-jumalateenistusel katsutakse „vähemalt kahe aasta- käigu leeritatuid". Visitatsiooniprotokolli algkiri jääb koguduse arhiivi, üks ära- kiri saadetakse konsistooriumi ja teine praostkonna arhiivi. (Kavas on ütlemata, kes protokolli peab; praostkonna arhiivi läks muidu eksemplar vaid siis, kui oli praostivisitatsioon.) Kava järgi „annab visitaator kirjalikult oma otsuse katsumise tagajärgede üle ühe kuu aja jooksul kogudusele teada, mis viima- sele peab saama ette loetud". See sobiks kõige enam erakorra- lisele visitatsioonile ; harilikul visitatsioonil tegi varemalt visitaator tavaliselt oma otsused, mis tema võimuses olid, visitatsioonil resp. sellele järgnevail päevil. 118 V i s i t a t s i o o n i k ü s i m u s e d on jaotatud l i ikidesse: A. Externa (1—7). B. Koguduse vahekord üldkirikuga (8 — 10). C. Õpetaja ja tema töö (11—33. Endise liigituse järgi on see muidugi : Pastor eiusque labores). D. Köster ja tema töö. Teised koguduse töötegijad (34—41). E. Nõukogu (42—50). F. Kogudus (51—77). Loomulikult on suurem osa küsimusi endised. Ühtlasi aga peab visitatsioon silmas pidama just oleviku erilisi olukordi, mis vajavad parandust või abi või ergutust. Käesolevad küsimused arvestavad ka niisuguseid olukordi Eesti kirikus ja kiriku-, kõlblas ja usuelus. Küs. 4 kä ib : Kas on kirikumaad tarvitada? Kahjuks on ainult sellest küsimusest üksi liiga vähe koha- liku seisukorra selgitamiseks. 32. ja 39. küs. pärivad järele, kas ametikandjad õpetaja ja köster saavad koguduse poolt määratud palga ja maksud korra- päraselt kätte. Selgitamata jääb, missuguse palga ja missugused maksud. Kirikliku, majandusliku ja vaimuliku elu vapustuse aega- del on visitatsioonidel püütud ka kiriku ja õpetaja majandusliku elu seisukorda selgitada, parandada, kindlustada, selle juures oleks aga muidugi esimesel kohal pidanud seisma koguduse vaimuliku elu ülesehitus. Teine nõrk külg kiriku korralduses oli üksikkoguduse vahe- kord üldkirikuga ; sellest räägivad küs. 8—10. Küsimus 61 küsib, kuidas on usuõpetuse andmine koguduses korraldatud. Peaks arvama, et ei oleks ülearune ka selgitus ja informatsioon selle kohta, missugustes koolides kihelkonnas antakse usuõpetust, kes seda annab jms. Ajakohaselt küsitakse kirikulaulukoori järele (37), „teiste vai- mulikkude töötegijate" järele (41), armastuse ja misjonitöö (58), lahkuskude (73), teiseusuliste (76) ja vennasteseltsi liikmete järele (75). Enam küsimusi on nõukogu koosseisu ja töö kohta (42—50). Olgu veel tähendatud, et kiriku koguduste, kiriku juures asu- vate kiriklikkude organisatsioonide ja praostkondade majapidamise revideerimiseks, neile nõu andmiseks ja mõningate Konsistooriumi ja nende vahel tekkivate majandusküsimuste selgitamiseks võib Konsistoorium ametisse seada r e v i d e n t - i n s t r u k t o r e i d Kon- В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 119 sistooriuini poolt antavate juhtnööride alusel (Põhimäärused § 116, vt. ka § 152). Enne kirikukogu kokkuastumist oli niisuguseid revideerimisi Konsistooriumi ülesandel toimetanud mitmetes kogudustes konsis- tooriumi majandus-sekretär. Revident-instruktorite mainitud ülesanded tuletavad meelde endisi majanduslikke visitatsioone. Lõplikult selgub see antavatest juhtnööridest. •"ί * * Meie silmade eest on üldjoontes mööda läinud ristiusu kiriku igivana korraldus, mis on püsinud ajanõudeile vastavalt enam kui 1500 a. jooksul. Kui kirikuvisitatsiooni tähendus ei oleks suur, siis ei oleks ta suutnud nii kaua tarvitusel püsida. Kiriku languse-, ülemineku-, murrangu- ja ümberkorraldamisaegadel on üheks ter- vendamisvahendiks, üheks tervemate jõudude koondamise ja hai- guseidude allasurumise abinõuks olnud kirikuvisitatsioon. Kiriku- visitatsioonide langusajad, ühte sattudes kiriku enese langusega, on ühtlasi olnud kiriku enese langusaegadeks. Kirikuvisitatsioonides peegeldub teatava aja ja koha kiriklik, kõlblas ja usuelu. See asjaolu elustab meis soovi, et meil käe- pärast oleksid kõigi aegade ja maade kirikuvisitatsioonide kohta sisulised teated ja andmed, et meil oleks olemas ristikiriku ja krist- liku elu arengu kohta parimaid ajaloolisi allikaid. Aga niisugu- sed mõtted ja soovid viivad meid kaugele unistuste valda. Meie maa kirikuvisitatsioonide ajalugu on meile ü l d i s e l t näidanud ja selgitanud, mis ajajärkudel meie maal on toimunud kirikuvisitatsioonid ja missugusel viisil ning otstarbel ristiusu algu- sest kuni käesoleva ajani, et suudaksime õieti aru saada, mõista ja hinnata säilinud visitatsiooniprotokolle ja nende sisu. Eestlaste väikesel maal rajati ristiusu kirik alles 13. sajandi I poolel ja järgneva aja jooksul hakati pidama ka kirikuvisitatsioone. Eesti rahvas on ka kirikuvisitatsioonide, selle igivana kirikliku institutsiooni mõjusid tunda saanud, kuigi mitte päris pideval kujul. Oleks meil olemas kõigi siin peetud visitatsioonide protokollid, oleks meil üks liik parimaid kirikuloolisi allikaid võimalikus täie- likkuses. M i s s u g u s e d visitatsiooniprotokollid meil aga tõeliselt on säilinud, kus nad praegu asuvad ja missuguste visitatsiooniproto- kollide kohta, mis praegu puuduvad, on säilinud teateid, et nad kord on olemas olnud, seda tuleks eriliselt käsitleda. Lühendid, mis esinevad tekstis ilma seletuseta. AR. — Akten und Rezesse der livländischen Ständetage, Bd. 3, 1910. EKA = Eestimaa Konsistooriumi Arhiiv (Riigi Keskarhiivis). Kk = käsikiri, manuskript. Kog. A. = Koguduse Arhiiv. RA = Ristiusu Arkeoloogia. RAK = Ristiusu Arkeoloogia Kabinett. RKA = Riigi Keskarhiiv Tartus. T-VÜkeA == Tartu-Võru Ülemkirikueestseisja-ameti Arhiiv. Õ. E. S. = Õpetatud Eesti Selts Tartus. Ü1R == Ülikooli Raamatukogu. R e f e r a t . Die Kirchenvisitationen im Lande der Esten von der ältesten Zeit bis zur Gegenwart. V o r w o r t . Die K i r c h e n v i s i t a t i o n e n haben für das kirchliche, religiöse und sittliche Leben, zum Teil auch für das kulturelle und wirtschaftliche Leben der betreffenden Zeit eine grosse praktische Bedeutung. Besonders trifft das für die alte Kirchengeschichte und die Kirchengeschichte des Mittelalters zu, aber in gewissem Sinne auch noch für die Neuzeit, speziell in Übergangsperioden. Dementsprechend besitzen auch die betreffenden V i s i t a t i o n s - p r o t o k o l l e einen grossen historischen Wert, besonders weil ihre Angaben meist von zuverlässigen Personen geprüft und kontrol- liert wurden. Trotz ihrer Schlichtheit sind sie für die Charakteri- s ie rung des kirchlichen, religiös-sittlichen und kulturellen Lebens verschiedener Länder und Zeiten von grundlegender Bedeutung. Auch in Estland hat sich eine Anzahl von Visitationsproto- kollen seil dem ersten Viertel des 16. Jhs. erhalten und ist zu mancherlei Angaben von einer Reihe Forschern verwertet worden. Eine zusammenhängende Darlegung der Kirchenvisitationen im Lande der Esten ist jedoch bisher nicht geschrieben worden. Dabei leuchtet ein, dass erst die Bekanntschaft mit einer Ge- schichte der Kirchenvisitationen das Verständnis für diese Visi- tationen und die betreffenden Protokolle zu wecken vermöchte und deren rechte Bewertung und Einschätzung ermöglichen und erleichtern würde. E i n l e i t u n g . A l l g e m e i n e s ü b e r d i e K i r c h e n v i s i t a t i o n e n i n d e r a l t e n u n d m i t t e l a l t e r l i c h e n K i r c h e (§ 1). Die Geschichte der Kirchenvisitationen eines bestimmten Landes können wir erst dann recht verstehen, wenn wir über die Ent- ri 122 OLAF SILD В XL. 4 stehung und Entwicklung der Kirchenvisitationen in der alten und mittelalterlichen Kirche im allgemeinen orientiert sind. Einzelne für die späteren Kirchenvisitationen charakteristische Züge lassen sich bereits in der ältesten christlichen Zeit nach- weisen, aber auch Kirchenvisitationen im direkten Sinne dieses Wortes begegnen wir schon seit dem 4. Jahrhundert , so bei С h r y s o s t o m o s , A u g u s t i n u s , M a r t i n vo η Τ о u r s u. a. Auch erinnern d i e S y n o d e n die Metropoliten und Bischöfe an deren Pflicht die Bistümer zu visitieren Im Morgenlande gebrauchte man zur Bezeichnung dieser Visitationstätigkeit meist den Ausdruck περιοόενειν (herumgehen, herumreisen und dabei visitieren) und leitete davon ab περιοόεία> περίοόευτής. Auch im Abendlande begegnet man bisweilen dem entsprechenden Ausdrucke „circumire", doch wurden hier die Ausdrücke „visitare", „visitatio", „visitator" zu den eigentlichen terminis techniciis. Als H a u p t a u f g a b e der Visitation galt in ältester Zeit die Ausrot tung von Resten des Heidentums und Götzendienstes und allen damit verbundenen Vergehen, Neigungen und Gebräuchen ; andererseits sollten sie zur Verbrei tung und Vertiefung des Christentums und der christlichen Sitten dienen. Im Abendlande vereinigte man mit ihnen später auch die bischöfliche Konfirmation der Getauften. Ebenso war ihr Zweck die Amtstätigkeit und Le- bensweise der Geistlichen zu überwachen. ' Für die Aufnahme und den Unterhalt des Visitators und seines Gefolges hatten die visi- tierten Geistlichen und Gemeinden zu sorgen. Diese Verpflichtun- gen gegenüber dem Visitator bezeichnete man gewöhnlich mit dem Ausdruck „procuratio". Die Synoden suchten im Laufe der Zeiten die Prokurat ionen zu normieren, um einer Ausbeutung vor- zubeugen. Bis zum 13. Jh. durften die Visitatoren nur Procurat io- nen in natura verlangen, später auch in Geld. Im Reiche der Franken wurden die Visitationen zu S e n d - g e r i c h t e n (judicium synodale) erweitert. Im Sendgericht sollte der Bischof alle Vergehen, welche gegen Gott und die Gebote der heiligen Schrift verstiessen, richten und über die Schuldigen das Urteil sprechen. Zu Beginn wurde in der Kirche Messe gelesen und dann (gewöhnlich vor der Kirche) Gericht gehalten. Anfangs 1) Um Wiederholungen zu vermeiden sind die näheren Quellenbelege meist nur im estnischen Text angegeben und sind dort nachzusehen. Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 123 wurden nur öffentlich begangene Sünden ges t raf t ; später sollte der Visitator auch geheime Sünden untersuchen und strafen. Letzteres sollte durch die vereidigten Sendzeugen (testes synoda- les, juratores synodi) ermöglicht werden. Die Sendzeugen waren eidlich verpflichtet alle ihnen bekanntgewordenen Vergehen eines best immten Gebiets dem Visitator, ohne jegliche persönliche Rück- sichtnahme, anzuzeigen. Wahrscheinlich gab es bereits vor diesen Sendzeugen 1 ) in den Dörfern vereidigte Männer (s. g. w e l t l i c h e L a n d d e k a n e ) , welche die eidliche Pflicht hatten Vergehen, wie insbesondere mangelhaften Kirchenbesuch und Arbeit am Feiertage, ihren Pfarrern mitzuteilen. Diese Einrichtung bes tand an manchen Orten noch zur Zeit des Instituts der Sendzeugen, und sie ersetzte zunächst noch die Tätigkeit der Sendzeugen an Orten und in Dörfern, wo es noch keine Sendzeugen gab. Bald fielen diese weltlichen Landdekane (Zehntner) wohl häufig mit den Sendzeugen zusammen, da die letzteren wohl häufig aus der Zahl der Dorfältesten und Dorf- zehntner (Dorfdekane) gewählt wurden. Wie in der Beichte dem Beichtenden seitens des Beichtvaters Fragen vorgelegt und in den Beichtbüchern die Vergehen an der Hand von Fragen erörtert werden, so wurden auch bei der Visitation bald V i s i t a t i o n s - f r a g e n gestellt, um die Vergehen und Sünden, ihre Motive und die Umstände, unter welchen sie begangen worden waren, offen- zulegen sowie auch um die den Umständen entsprechenden Mittel zur Besserung zu erörtern und ausfindig zu machen. Aus älterer Zeit haben sich solche Visitationsfragen (und Visitationsfragestücke) besonders reichhaltig und zuverlässig bei R e g i n o v o n P r ü m (Regino Prumiensis abbas f 915) erhalten. In dem I. Buche seines Werkes „De ecclesiasticis Disciplinis" sind 95 Fragen angeführt , die sich auf die Kirche und den Priester, seine Amtstätigkeit und Person beziehen. Die 89 Visitationsfragen des II. Buches beziehen sich auf die Sünden und Vergehen von Laien und weltlichen Personen. Die Fragen und Verordnungen gründen sich hauptsächlich auf die Kanones und Vorschriften der Synoden. Die Visitationen und Synoden standen miteinander in engem Zusammenhang. Dem Sendgericht waren alle Einwohner des Bistums unterstellt . Alle, welche ohne genügende Gründe der Visitation fern blieben, 1) Anders Dove in „Zeitschrift für Kirchenrecht" IV 42 ff. 9* 124 OLAF SILD В XL. 4 wurden mit Exkommunikation bedroht. Ausser geistlichen Buss- strafen wurden auch Freiheit und Ehre beschränkende Strafen verhängt. Allmählich wurden für die Freien auch Geldstrafen zu- gelassen, während die Unfreien statt dessen gewöhnlich „zu Haut und Haar" gestraft wurden. Zweifelsohne haben die Visitationen im Laufe der Zeiten viel zur Erziehung und Disziplinierung der christlichen Völker und zur Gesundung des Volkslebens beige- tragen. Doch kamen, besonders im späteren Mittelalter, auch Schattenseiten zum Vorschein, welche die Visitationen zum Teil in Verfall brachten. Von solchen Schattenseiten könnten wir folgende nennen : 1) das Anwachsen der Prokurat ionen, wobei seit 1298 ev. auch Geld verlangt werden durfte ; 2) das immer häufiger werdende Überlassen der Visitationen durch die Bischöfe, welche inzwischen staatliche Verpflichtungen übernommen hatten, an ihre Abgesandten und Vikare, vor allem an die Archidiakonen. Letztere begannen im 13. Jh. selbständig zu visitieren und die bischöflichen diesbe- züglichen Rechte zu beanspruchen und auszuüben. Auch die Zu- lassung von Geldstrafen an Stelle der kanonischen Strafen hat den Verfall begünstigt , sowie auch das Bestreben der Städte, der Klö- ster und des Adels von der Unterordnung unter das Sendgericht f re izukommen. Das Tridentinische Konzil hat dann die Visitati- onen der katholischen Kirche wieder geregelt und geordnet. I. K a p i t e l . D i e К i г с h e n v i s i t a t i o n e n im L a n d e d e r E s t e n w ä h - r e n d d e r H e r r s c h a f t d e r k a t h o l i s c h e n B i s c h ö f e u n d d e s O r d e n s . Wir wenden uns nun der Frage nach den im Lande der Esten s tat tgehabten Kirchenvisitationen zu. Wenn wir in den ältesten altlivländischen kirchengeschichtlichen Quellen nach An- gaben über etwa im Lande der Esten (ev. auch im Lande der Liven) s tat tgefundene Kirchenvisitationen suchen, so finden wir in der ältesten livländischen Chronik einige Angaben über die R e i - s e n und die dabei ausgeführten Handlungen d e s p ä p s t l i c h e n L e g a t e n W i l h e l m v o n M o d e n a im Lande der Liven, Let- ten und Esten in den Jahren 1225 und 1226 (§ 2). Beim näheren Zusehen erhebt sich die Frage, ob diese Reisen und die dabei В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 125 ausgeführten Handlungen etwas mit einer Visitation zu tun gehabt hätten. Um diese Frage zu entscheiden, haben wir einerseits folgen- des zu beach ten : der päpstliche Legat, der mit uneingeschränkter Vollmacht ausgestat tet war, hatte schon an sich das Recht zu vi- si t ieren; Wilhelm reiste mit einem Gefolge von geistlichen und weltlichen Personen ; der Hauptzweck seiner Reisen bestand darin, an Ort und Stelle mit der wirklichen Lage der Dinge bekanntzu- werden, christliche Gottesdienste und Predigten zu halten, zu er- mahnen und zu warnen, Streitigkeiten zu schlichten und ihnen vorzubeugen, auch gerichtliche Urteile (judicia) zu fäl len; auf die Reisen folgte eine feierliche Kirchenversammlung oder ein Konzil in Riga in der Fastenzeit des Jahres 1226. Das sind alles Züge, die den Kirchenvisitationen entsprechen oder an sie erinnern. Andererseits bezeichnet der Verfasser der Chronik diese Reisen nicht mit dem Namen „Visitation", es werden auch keine Send- zeugen erwähnt u. ä., was ja bei der damaligen Lage der Dinge uns ganz natürlich erscheinen muss. In Anbetracht des Gesagten könnte man die Reisen und die dabei ausgeführten Handlungen des Legaten am besten als „ a u s s e r o r d e n t l i c h e V i s i t a t i o n " bezeichnen. Ähnlich verhält es sich mit der erwähnten feierlichen Kirchenversammlung: am besten könnten wir sie als „ a u s s e r - o r d e n t l i c h e s l i v l ä n d i s c h e s K o n z i l " bezeichnen. N a c h r i c h t e n ü b e r o r d e n t l i c h e K i r c h e n v i s i t a t i o n e n i m L a n d e d e r E s t e n ( § 3 ) . Es fehlt nicht an Nachrichten darüber, dass von Anfang an ordentliche Kirchenvisitationen in allen Bistümern in Aussicht genom- men waren. Die Art und Höhe der Prokurat ionen war sowohl im bi- schöflichen als im Ordenslande festgesetzt. Dass es sich dabei nicht um bloss beabsichtigte, tatsächlich aber überhaupt nicht zur Ausführung gelangte Visitationen gehandelt habe, kann man z. B. schon daraus schliessen, dass in den Streitigkeiten mit den Va- sallen, Städten und Orden wegen der Prokurat ionen und des Sendkorns die Vasallen, Städte und der Orden ihre ablehnende Hal tung nie damit begründet haben, dass Visitationen ja tatsäch- lich gar nicht s tat tgehabt hätten, obwohl eine solche Begründung, wenn sie wirklich den Tatsachen entsprach, doch von evidenter Beweiskraft hätte sein müssen. 126 OLAF SILD В XL. 4 Aus dieser Sachlage müssen wir folgern, dass während der Herrschaft der katholischen Bischöfe und des Ordens tatsächlich Kirchenvisitationen und Sendgerichte im Lande der Esten bestan- den haben. Eine andere Frage ist natürlich, wie oft damals solche Visitationen gehalten worden sind. Auch in diesem Lande war, wie aus späteren Nachrichten zu ersehen ist, das Sendgericht mit der Konfirmation der Getauften verbunden, und auch hier waren aus dem Volk gewählte vereidigte Sendzeugen (testes synodales) angestellt. In späterer Zeit kamen auch hier für Freie Geldstra- fen in Anwendung. B e l e b u n g d e r S e n d g e r i c h t e d u r c h d i e s b e z ü g l i c h e V o r s c h r i f t e n d e r P r o v i n z i a l s y n o d e n ( § 4 ) . Jedesmal, wenn Neuerungen im Lande nötig geworden wa- ren und man sie verwirklichen wollte, betonte man als ein Haupt - mittel für ihre Durchführung K i r c h en V i s i t a t i o n e n und mit ihnen zusammenhängende Synoden. Das kam auch auf manchen Landtagen, wo Reformen geplant wurden, zum Ausdruck, wie bei- spielsweise auf dem Landtag in Walk im Jahre 1422. Von noch grösserer Bedeutung waren in dieser Hinsicht die beiden 1428 und 1437 in Riga abgehaltenen Provinzialsynoden, welche unter der Lei- tung des Erzbischofs H e n n i n g S c h a r p e n b e r g stat tfanden. Besonders wichtig; waren die diesbezüglichen Best immungen (sta- tuta) der Provinzialsynode des Jahres 1428. Im 10. §-en wird hier ausgeführt , dass in bezug auf Visitationen und Prokurationen die auf Ver jährung fussenden Vorwände und Begründungen keine Geltung haben sollten. Aus dieser Best immung lässt sich zu- gleich schliessen, dass an manchem Ort längere Zeit keine Visi- tation gehalten worden war ; andererseits könnte man wiederum aus dieser Best immung folgern, dass Visitationen stat tgefunden hatten, bei denen die Entrichtung von Prokurationen verlangt wurde. Aus den Best immungen und Ausführungen dieser Provinzial- synoden geht hervor, dass als Visitator zu jener Zeit der Bischof oder sein Stellvertreter gilt. Der Archidiakon scheint hier kein selbständiges Visitationsrecht besessen zu haben. Die nahen Be- ziehungen der Sendgerichte zu den Provinzial- und Diözesan-Sy- noden sind jedenfalls ganz augenscheinlich. Als Hauptaufgabe der Visitation galt in jener Zeit die religiöse und sittliche Hebung der Landbevölkerung; für die Erreichung dieses Zweckes bildete В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 127 aber eine moralische, religiös-sittliche und geistige Hebung des geist l ichen Standes und eine bessere Beherrschung der Volkssprache seitens der Geistlichkeit die unbedingte Voraussetzung. Die Vi- sitationen und Synoden sollten daher auch diese letzteren Auf- gaben im Auge behalten. Die Reformsynoden und die beiden livländischen Provinzial- synoden Hessen es sich angelegen sein, den Bischöfen die Visitations- pflicht in allem Ernst einzuschärfen und vorzuhalten. Die diesbezüg- lichen Vorschriften und Anregungen muss ten das Bewusstsein der Pflichtmässigkeit der Visitationen beleben und stärken. Allein die damalige äussere Lage der Dinge in Livland war einer Reformbewegung nicht günst ig , vielmehr hinderlich. Das Verhältnis des Ordens zu dem Erzbischof (und den Bischöfen) war ein gespanntes und führte schliesslich zum Bürgerkriege (1481—91). Unter solchen Umständen behinderte der Orden in- nerhalb seines Gebiets die o rdnungsgemässe Ausübung von Visi- ta t ionen durch Prälaten und besonders durch den Erzbischof. Der Orden beanspruchte sogar das Visitationsrecht in der Rigaschen Kirche, ebenso wie in Kurland für sich. Erst als 1492 Frieden geschlossen worden war und der tüchtige Ordensmeister Wolter v. P l e t t e n b e r g 1502 glänzende Siege über die Russen erfochten hatte, wurden die kirchlichen Reformbestrebungen wieder aufgenommen, und das musste auch den Visitationen zugute kommen. D i e w i c h t i g s t e n V i s i t a t i o n e n a u s d e r S c h l u s s - p e r i o d e d e r H e r r s c h a f t d e r k a t h o l i s c h e n K i r c h e (§§ 5 - 7 ) . Sichere Kunde haben wir von Visitationen des öselschen Bischofs Johan Orgas (1491—1515) und besonders des öselschen Bischofs Johan Kyvel (1515—27). Orgas konnte auf Grund seiner Visitationen feststellen, dass dort, wo die Priester nicht auf der Höhe ihres Berufes standen, auch das Volk undiszipliniert und verdorben war. Er berief sowohl Laiensynoden als Klerikersyno- den und erliess auch eine Reihe von Vorschriften für den Klerus, auch hinsichtlich des geistlichen Unterrichts des Volkes in der Muttersprache. Er fand, dass besonders die Kenntnis der 10 Ge- bote mangelhaft war, und gab den Priestern kurze lateinische Er- klärungen zu den einzelnen Geboten als Richtschnur. 128 OLAF SILD В XL. 4 Bischof K y v e l setzte Orgas' Arbeit mit Erfolg fort und wurde hierin auch vom Erzbischof J a s p e r L inde (1509—24) unterstützt. Die Führer der Reformbewegung beschlossen im Lande eine Latein- schule zu gründen zur Vorberei tung einheimischer Priester aus dem Volke, die mit den Lokalzuständen bekannt waren und die Volkssprache beherrschten. Leider Hess sich dieser anerkennens- werte Plan nicht mehr verwirklichen. Kyvel versorgte 1517 seine Priester mit einer a p p r o b i e r t e n estnischen Übersetzung der wichtigsten Katechismus-Abschnit te und erliess für sie nützliche Vorschriften. Die älteste V i s i t a t i o n s o r d n u n g (in 88 Punkten), die wir besitzen, s tammt von ihm (wohl aus dem Jahre 1519), und ebenso s tammen von ihm die ältesten V i s i t a t i o n s p r o t o - k o l l e (4 Inventarverzeichnisse und 9 Visitationsprotokolle aus den Jahren 1519—1522). Die Visitation wird von ihm als „Sino- dalis visitatio" resp. „Sinodus" bezeichnet. Auch in Reval wurde 1501 und 1505 vom Bischof N i k o l a u s R o d d e n d o r p (1493—1509) in der Nikolai-Kirche „Send" ge- halten und wurden dabei die Getauften konfirmiert. Dieses Send- gericht findet aber nicht den Beifall der Kirchenvormünder, welche über die Ausgaben unwillig sind. Zur Zeit des Bischofs J o h a n - n e s B l a n k e n f e l d sucht man in R e v a l und in D o r ρ a t das Sendgericht zu verhindern, was aber nicht gelingt. Auch die Vasallen sind gegen das Sendgericht, vor allem gegen das geistliche Gericht des Bischofs, und wollen das „Send- korn" nicht hergeben, ζ. B. im Jahre 1527 u. s. w. Der Erzbischof W i l h e l m v o n B r a n d e n b u r g beab- sichtigte noch im Jahre 1541 zu visitieren. Andererseits musste der Kampf gegen die vordringende Reformation das Abhalten von Sendgerichten noch mehr erschweren. Wir könnten aber jetzt f r agen : h a t m a n u n t e r s o l c h e n U m s t ä n d e n n i c h t b e g o n n e n p r o t e s t a n t i s c h e K i r c h e n - v i s i t a t i o n e n z u v e r a n s t a l t e n , besonders in den Städten, wo der Protestant ismus die Übermacht über den Katholizismus erlangt ha t te? Im Mutterlande der Reformation hatte man besonders 1527/28 auf kurfürstlichen Befehl begonnen, Kirchenvisitationen zu veran- stalten. Der Kurfürst ernannte auf eine diesbezügliche Bitte L u t h e r s und seiner Gehilfen Visitatoren und gab ihnen eine В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 129 entsprechende „Instruktion". Die Hauptaufgabe der Visitatoren sollte in der Nachprüfung bestehen, ob die evangelische Lehre und die evangelischen Sitten in Gemeinden und Schulen Wurzel gefasst hätten. Wenn das nicht der Fall war, sollten sie dazu beitragen, dass dieses geschähe, und sollten auch die evan- gelischen Kirchen und Geistlichen materiell sicherstellen. M e l a n c h t h o n verfasste 1528 eine Visi ta t ionsordnung (unter Beihilfe L u t h e r s und B u g e n h a g e n s ) „Unterricht der Visi- tatoren an die Pfarhern ym Kurfürstenthum zu Sachssen". Fas t in allen protestantischen Ländern ents tanden nun Kirchenordnun- gen, in denen auch Kirchenvisitationen vorgesehen waren und eine bedeutende Stelle einnahmen. So ents tand z. B. auch in Kurland die „Kurländische Kirchenordnung" von 1570. In manchen Gegenden Kurlands, welches zu einem Herzog- tum unter polnischer Oberhoheit geworden war, hatte man schon seit 1560 begonnen Visitationen zu veranstalten. Im übrigen Alt-Livland ist aber von veranstalteten evangeli- schen Kirchenvisitationen nichts zu hören. Hier fehlte der evan- gelische Landesherr mit seinen diesbezüglichen Verordnungen und mit seinem Beis tande: die Bischöfe und der Orden blieben näm- lich bis zum Untergang des Ordensstaates katholisch. Ausserdem ist schon erwähnt worden, dass die Vasallen und Städte sich zu den Visitationen ablehnend verhielten. Auf ihre Unters tützung wäre nur dann zu rechnen gewesen, wenn ihnen bei der Visita- tion eine massgebende Stellung zugebilligt worden wäre. Wohl haben die Städte 31. I. 1533 geplant , für die Städte einen gelehrten Mann zu verschreiben und ihn „anstatt eines Su- perintendenten" anzustellen, der unter anderem auch eine Stadt nach der anderen visitieren sollte. Aber dieser Plan ist nicht verwirklicht worden. Ebensowenig ist wohl auch die Vereinba- rung der livländischen Ritterschaft und der Städte vom 15. I. 1598 zur Ausführung gelangt, nach der ein Generalsuper intendent für Riga und das ganze Land bestellt werden sollte. Dieser Gene- ralsuperintendent sollte wenigstens einmal jährlich das Land visi- tieren. Diese Massregel bezweckte wohl den Protestanten auch die Möglichkeit zu bieten sich gegenüber der Gefahr seitens des Katholizismus während der polnischen Herrschaft in Livland zu- sammenzuschliessen. 130 OLAF SILD В XL. 4 II. К a p i t e 1. D i e К i r с h e η v i s i t a t i o n e n i n L i v l a n d w ä h r e n d d e r p o l n i s c h e n u n d a u f Ö s e l w ä h r e n d d e r d ä n i - s c h e n Z e i t ( § § 8 und 9). Während der polnischen Zeit gelangte die Gegenreformation auch . nach Livland. Auf dem Lande waren damals noch starke katholische Reminiszenzen vorhanden und wurden die Jesuiten meist mit Freuden empfangen. In den grösseren Städten leisteten jedoch die Lutheraner der Rekatholisierung hartnäckigen Wider- stand. Die Kriege hatten die Kirchen zerstört, das Kirchenver- mögen vernichtet und die Gemeinden dezimiert. Der Krieg mit den Schweden i lammte mehrmals auf und drohte die konfessio- nelle Lage in entsprechender Weise zu ändern. Unter solchen Verhältnissen erwiesen sich die Kirchenvisitationen zur Klärung und Verbesserung der kirchlichen Zustände als unumgänglich notwendig. Das Tridentinische Konzil hatte durch entsprechende Verordnungen die Kirchenvisitationen zu heben und zu erneuern versucht. Es wurde wieder geltend gemacht, dass die Bischöfe selbst die eigentlichen Visitatoren zu sein und persönlich zu visitieren hätten und nur im Verhinderungsfalle ihren Generalvikar mit der Visitation beauftragen dürften. Die Visitation sollte in christlicher Liebe und ohne Eigennutz geschehen. Den Hauptzweck der Visitation sah man in jener Zeit in der Erhal tung des rechten (katholischen) Glaubens und in der Ver- t re ibung der Ketzerei. In Livland visitierte 1584 K a r d i n a l G e o r g R a d z i w i l l , der im Lande zu seinem Unwillen noch mehrere lutherische Geistliche vorfand. Das in italienischer Sprache verfasste Protokoll hat sich erhalten. Auch die p o l n i s c h e n R e v i s i o n e n vom Jahre 1582 und besonders vom Jahre 1599 be- rücksichtigten in grossem Umfange kirchliche Verhältnisse und Zustände, so dass sie hierin den Kirchenvisitationen ähnelten. Aus der Revision 1599 lässt sich eine aufsteigende Tendenz des katholischen Kirchenwesens erkennen. 1610 jedoch war das Land infolge des schwedisch-polnischen Krieges stark verwüstet, die Gemeinden waren dezimiert und das Kirchenwesen zerrüttet. Der katholische Wendensche Bischof O t t o S c h e n k i n g erbat sich vom päpstlichen Legaten einen ausserordentl ichen В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 131 päpstlichen Visitator zur Untersuchung und Emendierung der von den Kanonikern verursachten Ärgernisse. Zum apostolischen Visitator über die Kirchen und die kirchlichen Personen des ganzen Lan- des wurde 10. III. 1610 der päpstliche Protonotar J o a n n e s M a r i a B e l l e t t o ernannt. Seine Hauptaufmerksamkei t richtete Belletto auf das Wendensche Domkapitel und die Kleriker über- haupt . Zu ihrer notwendigen Belehrung verfasste er die „Consti- tut iones", deren letztes Kapitel von den Visitationen in Anlehnung an das Tridentinum handelt . Auf der Synode in Riga 1611 wurden die Tridentinischen Best immungen und die „Consti tut iones" zur Richtschnur erhoben. Auf Grundlage der angenommenen Visi tat ionsordnung fand vom 6. VIII bis zum 11. X. 1613 eine Generalvisitation statt . Es visitierte der bischöfliche Vikar Archidiakon J o h a n n T e c n o n (U. J. D.) in Beglei tung des Rigaschen Jesui tenpaters E r d m a n n T o l g s d o r f f . Die vom Tridentinum den Visitationen zugewiesene Aufgabe beseelte den Visitator. Er suchte jetzt auch aus den Städten luthe- rische Geistliche zu vertreiben, wie es z. B. mit dem estnischen Pastor in Dorpat geschah. Doch auch die Zahl der katholischen Priester im Lande hatte sich wieder verringert. Trotzdem konnte die endgült ige Rekatholisierung der Landbevölkerung nur eine Frage der Zeit sein. In den grösseren Städten widersetzten sich die Lutheraner nach Möglichkeit, bis endlich auch Livland unter eine protestantische Regierung kam, wie das auf Ösel und in Estland der Fall war. A u f d e r I n s e l Ö s e l erschien H e r z o g M a g n u s a l s l u t h e r i s c h e r B i s c h o f im Jahre 1560, also etwas früher als die Schweden in Est land. Auch waren die lutherischen Einflüsse hier beständiger als in Estland, wo die Kämpfe mit den Russen mit wechselndem Erfolg noch lange andauerten. Magnus besetzte auch das frühere Ordensland mit Soneburg, ebenso die Insel Moon. Auf die Wiek und die Insel Dago musste er aber schliess- lich endgültig zugunsten der Schweden verzichten. Auf Ösel wurde 1562 die Dänische Kirchenordnung vom Jahre 1537 eingeführt (später auch die Ergänzung vom 27. III. 1629). Diese Kirchenordnung kennt keine Konsistorien. Die Superinten- denten, welche in Dänemark den Bischofstitel t ragen, sind könig- liche Beamte, die die Kirchen verwalten und in ihrem Bezirk die Kirchenvisitation ausüben. Über kirchliche Klagen hatte das 132 OLAF SILD В XL. 4 Schlossgericht in Arensburg zu entscheiden, welches aus den Landräten unter Vorsitz des königlichen Statthalters bestand. Nur bei der Verhandlung besonders wichtiger Angelegenheiten war auch die Geistlichkeit vertreten. Der Superintendent wohnte in Arensburg und war wohl schon damals zugleich Oberpastor an der Kirche in Arensburg. Kirchlich war Ösel in 2 Bezirke getei l t : in den Bezirk von Arensburg und den Bezirk von Soneburg. Alte Gewohnheiten und Gebräuche im kirchlichen und religiös-sittlichen Leben wur- den zur dänischen Zeit mehr geduldet als während der in dieser Hinsicht strengeren schwedischen Zeit. Als Ösel 1645 unter die schwedische Herrschaft gelangt war, visitierte der estländische Bischof Ihering 1647 die öselschen Kir- chen. Er musste zugeben, dass das religiöse und geistige Leben auf Ösel im allgemeinen nicht niedriger stehe als auf dem Fest- lande. III. K a p i t e l . D i e K i r c h e n v i s i t a t i o n e n w ä h r e n d d e r s c h w e d i s c h e n Z e i t . A g r i c o l a u n d D u b b e r c h (§ 10). Die evangelischen Kirchenvisitationen begannen hierzulande zuerst in Estland während der schwedischen Zeit durch den Bi- schof C h r i s t i a n A g r i c o l a und den Dompropst D a v i d D u b - b e r c h . Bischof Agricola erhielt am 6. Januar 1586 vom schwedischen König die nötige Vollmacht und eine „Instruktion" zum Visitieren, die wohl Agricola selbst in der Hauptsache verfasst hatte. Auf- gabe der Visitationen war die Aufrechterhaltung der rechten rei- nen Lehre und der christlichen Disziplin. In der Instruktion finden sich auch 31 Fragen, die an den Pastor persönlich zu rich- ten waren, und 28 Fragen, welche an die Gemeinde zu richten waren. Agricola hat nur an wenigen Orten visitieren können, denn schon am 19. II. 1586 ereilte ihn der Tod. Dubberch setzte in sehr ausgedehntem Umfange die Visi- tationen fort, und zwar bis zu seinem Tode 1603. Dubberch hat auch den Entwurf einer Visi tat ionsordnung („Ordenunge . . .") oder gar eine vollständige Visi tat ionsordnung ausgearbeitet . Zur Visi- tationskommission gehörten zu dieser Zeit neben geistlichen Per- sonen auch weltliche aus dem Adel. Neben der Untersuchung В XL. 4 133 der Amtstätigkeit und Lebensweise des Pastors wird auch auf seine Kenntnis der Volkssprache geachtet. In dem Entwurf wird auch von Synoden geredet, auf welchen ausser geistlichen auch welt- liche Personen anwesend sein sollten. Von allen Kirchspielen sollten Nachrichten über ihre Geistlichen und deren Familien ge- fordert werden. Nur einzelne Visitationsprotokolle Dubberchs haben sich erhalten, meist sind es nur Extrakte. Dubberch hat ver- sucht auch den materiellen Besitzstand der Kirchen sicherzustellen und die verlorenen Dokumente durch neue Zeugnisse zu ersetzen. In manchen Gemeinden hat er den Grund iür die ältesten Kirchen- bücher gelegt. Die Ergebnisse seiner Visitationsarbeit sind für die Bestrebungen der nächstfolgenden Zeit von grosser Bedeutung gewesen. D i e V i s i t a t i o n d e s b i s c h ö f l i c h e n V i s i t a t o r s R u d - b e c k i u s i n E s t l a n d i m J a h r e 1627 (§ 11). Laut der von König Gustav Adolf dem Bischof Rudbeckius ausgestell ten „Instruktion" sollte er über den Zustand der Kirchen und Schulen Klarheit verschaffen, die Ursachen der Mängel besei- tigen, ein Kirchenkonsistorium gründen und eine Kirchenordnung für die Provinz ausarbeiten, auch untüchtige Geistliche beseitigen und tüchtige an ihre Stelle setzen. Diese Tätigkeit des Visitators sollte sich ursprünglich auch auf Livland und Ingermanland er- strecken, jedoch musste Rudbeckius sich schliesslich mit der Visi- tat ion Est lands begnügen. Rudbeckius kam an der Spitze einer geistlichen Kommission nach Estland. Pastor M a r t i n u s L a u r e n t i u s A s c h a n e u s war sein öffentlicher Notar. Rudbeckius verschaffte sich Dubberchs Visitationsprotokolle zur Einsichtnahme. Es stellte sich heraus, dass nach Dubberch bis zum Jahre 1627 keine Visitationen mehr veranstaltet worden waren. Erst im Februar 1627 hatte der schwächliche Superinten- dent Nils Gaza 13 Kirchspiele mit ziemlich geringem Erfolge visitiert. Durch Rudbeckius oder in seinem Auftrage wurden die Dom- kirche und Domschule in Reval und einige Kirchspiele auf dem Lande visitiert. Auch schickte er Gaza mit einigen Kommissions- gliedern zum Visitieren nach Allentacken, Narva und Ingerman- land. Diese Visitation sollte man nicht mit der eigenen Visitation В XL. 4 Gazas im Februar 1627 verwechseln, wie das meist geschehen ist. Rudbeckius konnte unmöglich alle estländischen Kirchspiele an Ort und Stelle selbst visitieren, darum berief er nach Reval eine Provinzialsynode und beschied zum 30. Juli alle Geistlichen und Pädagogen nach Reval zur Rechenschaftsablage, wobei sie die nötigen Zeugnisse und Dokumente mitnehmen sol l ten; aus jedem Kirchspiel sollten wenigstens 4 Bauern höheren Alters und erprob- ten Glaubens mitkommen, um Zeugnis von der wirklichen Lage der Dinge im betreffenden Kirchspiel abzulegen. Die Pastoren und der Rektor der Domschule hatten vor dem Visitator oder seinen Gehilfen gleichsam Probepredigten zu hal- ten. Es wurde examiniert, ordiniert, den schuldigen Pastoren wurden Verweise erteilt, 3 wurden ihres Amtes entsetzt, und auch manche weltlichen Personen wurden mit Kirchenstrafen belegt. Die Synodalarbeit dauerte vom 6. bis zum 26. August. Rudbeckius verliess Reval am 15. Oktober. Obwohl Rudbeckius zum Teil wegen des Widerstandes des Adels, des Magistrats und des Stadtkon- sistoriums nicht alle wichtigen Fragen zu lösen vermochte, hat er doch den Bestand der Geistlichkeit und das kirchliche Leben ge- reinigt, hat das Land in 6 Propstbezirke eingeteilt, das Halten von Visitationen und Synoden geregelt und geordnet, die Grün- dung des Konsistoriums angeregt und angeordnet und die Be- st immung hinterlassen, dass nur solche Kandidaten angestellt wer- den sollten, die in der Domkirche eine estnische Predigt zu halten vermochten. D i e V i s i t a t i o n e n d e s B i s c h o f s J o a c h i m J h e r i n g u n d s e i n e r N a c h f o l g e r i n E s t l a n d (§ 12). Der tüchtige Bischof J o a c h i m J h e r i n g (1638—57) hat sein Bistum bis zum Jahre 1655 dreimal durchvisitiert. Das Kon- sistorium und die Visitationskommissionen bestanden nur aus geistlichen Personen, was dem Adel nicht gefiel und weswegen die Junker der Visitation meist fernblieben, bisweilen sogar auch ihre Untergebenen vom Erscheinen zurückhielten. Bei der Visitation wurden Visitationspredigten gehalten (es haben sich etliche solche Visitationspredigten in estnischer Sprache erhalten), auch wurde schon katechisiert. Grosses Gewicht wurde auf die Untersuchung und Bestrafung von Vergehen gelegt, wie denn die Disziplin nach Sitte der schwedischen Kirche eine sehr В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 135 strenge war. Waren spezielle Untersuchungen und besondere Massregeln notwendig, so wurden „visitationes speciales" ange- ordnet. Von den Kirchspielspredigern verlangte Jhering das Halten von Lokalvisitationen in ihren Kirchspielen. Zusammen mit dem Bischof Jher ing hat auch der Propst H e i n r i c h S t a h l nicht selten visitiert. Er wurde später Super- intendent von Narva und Ingermanland, zeitweilig auch von Allen- tacken, und hat dann mit altem Eifer selbständige Visitationen gehalten. Jher ings Nachfolger haben im allgemeinen nicht so eifrig visitiert. Von seinen Nachfolgern hat vielleicht noch der Bischof J o a c h i m S a l e m a n n (1693—1701) am meisten visitiert. Auch hatte das Revaler Stadtkonsistorium manche Gebiete der Visita- tion des Bischofs und des Domkonsistoriums entzogen. D i e V i s i t a t i o n e n in L i v l a n d w ä h r e n d d e r s c h w e - d i s c h e n Z e i t ( § 13). Ähnliche Nachrichten wie in den Visitationsprotokollen ent- halten die Schwedischen Revisionen vom Jahre 1624 und 1630. Der Hauptvisi tator Livlands war zunächst der Superintendent H e r m a n n S a m s o n , der 1630 eine „Relation" über den Zu- stand der livländischen Kirchen auf Grund der auf den Visitatio- nen gewonnenen Kenntnisse durch den Generalgouverneur J о - h a n n S k y t t e dem König überreichen Hess. Auch G e o r g i u s M a n c e l i u s hatte 1630 vom Generalgouverneur die Vollmacht zum Visitieren im Dörptschen Sprengel erhalten. Johann Skytte hat im Jahre 1633 eine Konsistorial- und Visi ta t ionsordnung herausgegeben, in der die Lokalvisitationen, die Visitationen des Propstes in Verbindung mit dem Unterkon- sistorium und die des Superintendenten in Verbindung mit den Synoden vorgesehen und geordnet sind. 1638 wurden seitens des Oberkonsis tor iums Visitationsfragen veröffentlicht. Das s. g. ge- mischte Konsistorium wurde 1648 von der Königin C h r i s t i n a in ein rein geistl iches umgewandel t . Infolgedessen begann der Superintendent J o h a n n S t a l e n u s auch die Visitation ohne weltliche Mitglieder nach schwedischem Muster zu halten, worin er aber schliesslich von der Regierung nicht unterstützt wurde. 1650 wurde in jedem Kreise ein O b e r k i r c h e n v o r s t e h e r - 136 OLAF SILD В XL. i Am t errichtet, also im estnischen Teil Livlands in dem Pernau- schen und dem Dörptschen Bezirk. An der Spitze des Oberkirchen- vorsteher-Amtes stand ein Landrat. Jedes Oberkirchenvorsteher- Amt hatte die Kirchen seines Bezirks hinsichtlich ihres äusseren Zustandes und der äusseren Ordnung zu visitieren. Diese Visi- tationen könnte man demnach als wirtschaftlich-ökonomische be- zeichnen. 1660 wurde zum livländischen Superintendenten J o h a n n G e o r g i i G e z e l i u s ernannt , der die livländischen Verhältnisse gut kannte und in seinem Amte tüchtig war. Er visitierte per- sönlich fast alle livländischen Gemeinden während der Jahre 1663—65. Seine Grundsätze hinsichtlich der Visitation lernen wir am besten aus der von ihm verfassten „Livländischen Kirchen- ordnung" kennen. Er wurde 1665 Bischof von Âbo. Nach ihm wurde im estnischen Teile Livlands der frühere Professor G e o r g P r e u s s i u s (1665—75) Superintendent, im livisch-lettischen Teile J o h a n n F i s c h e r , der nach dem Tode des Preussius s. g. Generalsuperintendent von ganz Livland wurde. Auf Fischers Vorschlag wurde eine K ö n i g l i c h e G e n e r a l - K i r c h e n k o m m i s s i o n eingesetzt, welche den Zustand aller Kirchen im Lande untersuchen und Mängel, welche eine schnelle Abhilfe verlangten, an Ort und Stelle selbst beseitigen sollte. Die Protokolle dieser Kommission (1677, 1679—1685) erinnern in vieler Hinsicht an Visitationsprotokolle. Auch gewöhnliche General- visitationen hat Fischer 1687 über ganz Livland gehalten. Das livländische Oberkonsistorium war 1662 „auf die wieder- holten Bitten der Ritterschaft hin" wieder in ein gemischtes um- gewandelt worden, jedoch mit dem Unterschiede, dass die Lei- tung im Oberkonsis tor ium jetzt der Super intendent besitzen und der Direktor sich mit der zweiten Rangstelle begnügen sollte. Auch auf der 1645 schwedisch gewordenen Insel Ö s e 1 wurde 1650 ein Superintendent ernannt, ein gemischtes Konsistorium gegründet und dem Superintendenten eine Instruktion zur Abhal tung von Visitationen gegeben. K i r c h e n v i s i t a t i o n e n a u f G r u n d l a g e d e s S c h w e d i - s c h e n K i r c h e n g e s e t z e s v o m J a h r e 1686 (§ 14). Das Schwedische Kirchengesetz vom Jahre 1686 wurde in Estland mit einigen kleineren Änderungen 1694 eingeführt . Die В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 137 Unterkonsistorien und die Stadtkonsistorien in Reval, Dorpat, Per- nau wurden aufgehoben ; das Livländische Oberkonsis tor ium und das Öselsche Konsistorium wurden in rein geistliche Konsistorien umgewandel t . Aufgehoben wurde das Oberkirchenvorsteheramt, und die wirtschaftlich-Ökonomischen Visitationen sollten von nun an von den königlichen Ökonomie-Stat thal tern gehalten werden, da durch die Güterreduktion die meisten Pastorate zu königlichen Pasto- raten geworden waren ; von den Kirchenvisitationen handelt das Schwedische Kirchengesetz im 24. Kapitel. Durch die Einführung des Schwedischen Kirchengesetzes wurde die Abhaltung von Kirchen- visitationen im allgemeinen vereinheitlicht. Dem Anscheine nach konnte eine gewisse Verschiedenheit in den V i s i t a t i o n s f r a - g e n bestehen bleiben, da Visitationsfragen im Schwedischen Kirchengesetz nicht enthalten waren. Auf der Dorpater Synode 19.—22. VII. 1693' wurde darauf hingewiesen, dass die Visitationen nach dem Schwedischen Kirchen- gesetz ohne weltliche Kommissionsmitglieder stattfänden. Die Folge sei, dass die Gutsbesitzer und Arrendatoren den Visitatio- nen fernblieben und die Visitatoren und die Visitationsbeschlüsse missachteten. Ferner werden in einer Eingabe an den General- gouverneur Hastfer die Mängel der kirchlichen Bauten, der Schu- len, der Pastorate und der Kirchenwege in den einzelnen Kirch- spielen namhaft gemacht. Die Synode befindet, dass die könig- lichen Ökonomie-Statthalter den kirchlichen Rechten und Bedürf- nissen nicht immer gerecht würden, ebenso auch den Aufgaben und Rechten des Bischofs und des Propstes bei Visitationen. IV. K a p i t e l . D i e К i г с h e n v i si ta t io n en w ä h r e n d d e r r u s s i s c h e n Z e i t . D i e d a s i n n e r e L e b e n d e r K i r c h e b e t r e f f e n d e n V i s i - t a t i o n e n b i s 1832 (§ 15). Estlands Geistlichkeit wünschte sich wieder einen Bischof, die estländische Ritterschaft aber strebte selbst nach Episkopal- rechten und war gegen die Anstellung eines Bischofs. 1743 ent- schied der russische Senat die Streitfrage zugunsten der Ritter- schaft. An die Spitze des estländischen Konsistoriums trat ein von der Ritterschaft gewählter Landrat. Das livländische Ober- 10 138 В XL. 4 konsistorium wurde wieder zu einem gemischten mit einem Land- rat an der Spitze, die zweite Stelle nahm der Generalsuperintendent ein. Die Stadtkonsistorien in Reval, Dorpat, Pernau wurden als gemischte Konsistorien restituiert, in welchen die Magistrate mass- gebend waren. Auch das Öselsche Konsistorium wurde in ein gemischtes umgewandelt , an dessen Spitze ein Landrat als Direktor t ra t ; ihm zur Seite stand als „Präses" der Superintendent . Das Gebiet des Narvaschen Konsistoriums beschränkte sich schliesslich einzig auf die Stadt Narva ; dieses Konsistorium blieb ein rein geistliches. Aus der gekennzeichneten Lage ergab sich, dass auch a n d e r S p i t z e d e r V i s i t a t i o n s k o m m i s s i o n e n (ausser in Narva) gewöhnlich Landräte resp. Bürgermeister standen, wenn auch bisweilen in der Form, dass die al lgemeinen Visitationsfragen von dem Landrat behandelt wurden, die rein geistlichen von dem Oberpastor am Dom. Im übrigen sollte die Kirchenordnung, die Schulordnung, die Visi tat ionsordnung inhaltlich auf der Grundlage des „Schwedischen Kirchengesetzes" verbleiben, obwohl Abweichun- gen von diesem je länger, je mehr vorkamen. So wurde auch die Best immung, dass das Erscheinen zur Visitation obligatorisch sei, beibehalten und Zuwiderhandelnde soll- ten mit Geldstrafen belegt werden. Zwischen dem Domkonsis tor ium und dem Stadtkonsistorium ents tanden 1755 langwierige Misshelligkeiten wegen der Ausübung des Visitationsrechtes in den Gebieten, die in der schwedischen Zeit der estnisch-finnischen Karlskirche unterstellt waren. Diese Streitfrage wurde erst dadurch endgült ig gelöst, dass eine neue, dem Domkonsistorium unterstellte estnische Karlskirche gebaut und am 20. Dezember 1870 eingeweiht wurde. Die Visitationsprotokolle enthalten unter anderem auch wert- volle Angaben über die damaligen S c h u l e n und ihren Zus tand ; solches Material lieferten die Visitationen in Estland, auf Ösel, in Livland. Schon seit der schwedischen Zeit begegnen uns unter den Visitationsakten oder Protokollen solche, welche die Bezeich- nung „ P r o t o k o l l ü b e r I n q u i s i t i o n " oder „privat-Inquisi- tion" oder „Inquisition" u. dgl. tragen. Es sind eigentlich „visi- tationes speciales", sie werden aber als „Inquisition" bezeichnet, weil die Schlichtung spezieller Streitfragen eine genauere Unter- suchung (Inquisition) voraussetzte. Ebenso war es seit der schwedischen Zeit üblich, dass b e i d e r I n t r o d u k t i o n eines Geistlichen a u s s e r d e m Bischof (oder В XL. 4 Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal 139 dem Generalsuperintendenten, Superintendenten oder Propste) auch noch andere Mitglieder des Konsistoriums oder des Landgerichts sich einfanden, wobei im Beisein des neuen Pastors, der Kirchen- vorsteher und der Vormünder das Kircheninventar und das Pasto- ratsinventar, der Zustand der Kirche u. ä. untersucht wurde und das Ergebnis verzeichnet, protokolliert und unterschrieben wurde. Diese Untersuchung erinnerte in manchem an eine „visitatio specialis", besonders auf Ösel, aber auch auf dem Fest lande, um so mehr als mitunter bei dieser Gelegenheit eine regelrechte Visitation abgehalten werden konnte, wobei dann eventuell von den Visitat ionspunkten der erste die Introduktion betraf. Wir möchten solch eine Handlung und Untersuchung „ I n t r o d u k t i o n s - V i s i t a t i o n " nennen. D i e O b e r k i r c h e n v o r s t e h e r ä m t e r u n d d i e v o n i h n e n g e h a l t e n e n ö k o n o m i s c h e n V i s i t a t i o n e n (§ 16). Da die Ritterschaft während der russischen Zeit eine mass- gebende Stellung und grossen Einfluss erhalten hatte, so ist es auch verständlich, dass die Oberkirchenvorsteherämter restituiert resp. neu konstituiert wurden. Überall war für jeden Kreis ein Oberkirchenvorsteheramt vorgesehen : im estnischen Livland 2, in Estland 4, auf Ösel 1. Die Oberkirchenvorsteherämter sollten die Kirchen ihres Bezirkes „quoad externa ecclesiae" („in bezug auf das Äussere des Kirchenwesens") Öfter visitieren. Solchen ökonomi- schen Visitationen begegnen wir in den Akten unter den Be- ze ichnungen: „Ober Kirchen Visitation", „Ober Kirchen Commis- sion" u. ä. Sie konnten sowohl Generalvisitationen als auch SpezialVisitationen sein. Die ersteren hatten die kirchlichen Zustände in ihrer Gesamt- heit zu untersuchen, und die Kommission bestand in diesem Falle aus 4 Mitgliedern, in ihrer Zahl auch der Genera lsuper in tendent oder sein Vertreter. Die „SpezialVisitationen" hatten es nur mit der Unte r suchung und Regulierung einzelner wirtschaftlicher Fragen zu tun, und die Kommission bes tand in diesem Falle nur aus 3 Mitgliedern, wo- bei das geistliche Mitglied (ein Propst) das innere kirchliche Leben und „das Innere des Kirchenwesens" zu erforschen hatte. Gene- ralvisitationen konnten nur mit Erlaubnis des Generalgouverneurs vorgenommen werden, dem sodann eine Abschrift des Visita- io" 140 В XL. 4 tionsprotokolls einzuliefern war. Auch in Estland und auf Ösel haben die Oberkirchenvorsteherämter damals solche Visitationen gehalten. D i e K i r c h e n v i s i t a t i o n e n a u f G r u n d l a g e d e s „ G e - s e t z e s f ü r d i e Ε ν a n g e 1 i s с h - L u t h e r i s с h e K i r c h e in R u s s l a n d " v om J a h r e 1832 (§ 17). 1832 wurde für die Evangelisch-Lutherische Kirche in Russ- land ein neues Kirchengesetz erlassen. Auf Grund dieses Kirchen- gesetzes wurde jetzt auch in Est land ein Generalsuper intendent eingesetzt. Das Stadtkonsistorium von Reval blieb bestehen, be- stand aber, ebenso wie das Öselsche Konsistorium, ausser dem weltlichen Präses und dem Superintendenten als Hilfspräses nur aus einem weltlichen und einem geistlichen Assessor, während das estländische Konsistorium 2 weltliche und 2 geistliche Assessoren hatte. Pröps te gab es laut diesem Kirchengesetz : in Est land 8, in Livland 8, in Kurland 7. Dieses Kirchengesetz enthielt auch direkte Best immungen über das Halten von Kirchenvisitationen. Die Ausgabe des Ge- setzes vom Jahre 1901 enthält eine „Instruktion für Kirchen- Visitationen" (Beilage X, p. 241—258). Die Anzahl der für die Generalsuper intendenten und Super- intendenten obligatorischen Visitationen ist laut diesem Gesetz vermindert worden. Sie wurden damals verpflichtet mindestens 1 mal im Laufe von 6 Jahren die eigenen Gemeinden aller Propst- bezirke zu visitieren. Sie konnten aber auch mit Einwilligung oder auf Anordnung des Konsistoriums unerwartet manche andere Gemeinden visitieren. Die Pröpste waren gehalten wenigstens 1 mal in 3 Jahren alle Gemeinden ihrer Bezirke zu visitieren. Der Visitator zog zur Visitation 2 Assistenten aus der Zahl der Prediger hinzu, die er für die geeignetsten dazu hielt. Im Not- falle konnte die Visitation auch mit Hilfe eines einzigen Assisten- ten vollzogen werden. Die Visitation im engeren Sinne mitsamt der Beantwortung der Visitationsfragen sollte nach Möglichkeit in der Sakristei, im Pastorat oder in einem Schulgebäude, und nur im Notfalle in der Kirche stattf inden. Über die Visitation war ein e ingehendes Protokoll in 3 Exemplaren zu verfassen (für das Gemeindearchiv, für das Kon- 141 sistorium, für das entsprechende Archiv des Visitators). Anzuge- ben waren ausführlich die Gegenstände, welche in den Visitations- fragen der Berücksichtigung unterlagen. Betont wurde unter anderem auch die Beaufsichtigung des häuslichen und des Schulunterrichts, Haus- und Schulbesuche u. ä. Als neue Gegenstände, welche bei der Visitation zu berücksichti- gen waren, erscheinen : Kirchenräte, Kirchenkonvente, Kirchen- älteste, Hilfsvereine der Unterstützungskasse, Bibelgesellschaft, Mission, Andachtsversammlungen ausserhalb der Kirche und deren Beaufsichtigung, Bethäuser der Brüdergemeinde, Juden oder Pro- selyten aus anderen christlichen Konfessionen, Ärzte, ausgebildete Hebammen, Krankenhäuser in der Gemeinde, Seelsorge in den Ge- fängnissen des Kirchspiels, u. a. Die Oberkirchenvorsteherämter haben in den Kirchen ihrer Be- zirke ö f t e r Visitationen zu veranstalten, um die bei denselben befind- lichen Inventarien zu revidieren, die Kirchengebäude und alle übrigen zum Kirchenvermögen gehörigen Gegenstände zu besichtigen. Der Umfang der Gegenstände ihrer Visitation scheint sich darnach verringert zu haben. Dafür sind die Oberkirchenvor- steherämter bald durch die Erweiterung ihrer Mitarbeit an der Regulierung der Volksschulfrage gleichsam kompensiert worden. V. K a p i t e l . D i e S c h u l v i s i t a t i o n e n o d e r - r e v i s i o n e n i n L i v l a n d u n d E s t l a n d (§§ 18—20). Unter den allgemeinen Visitationsfragen befanden sich ge- wöhnlich auch solche, die den Unterricht selbst und das Schul- wesen im Auge hatten. Bald stellte sich dasBedürfnis nach speziellerer Berücksichtigung des Schulwesens heraus, zunächst in Fällen von besonderer Veranlas- sung. So wurden 1785 dieOberkirchenvorsteher beauftragt die Schulen zu visitieren und die vorhandenen Mängel zu beseitigen. Im Dorpat- Werroschen Bezirk wurden damals (1786) die Schulen von 20 Kirch- spielen und 2 Filialen revidiert. Die Protokolle dieser ausserordent- lichen Schulvisitation sind im Zentralarchiv in Tartu noch vorhanden. Während die Schulen in den Städten der Schulkommission der Universität unterstellt waren, sprachen das Oberkonsis tor ium und der Landtag den Wunsch aus, dass die Volksschulen auf dem Lande der Kirche und den kirchlichen Organen unterstellt bleiben sollten. Auf Vorschlag der Livländischen Synode wurden 1840 für В XL. 4 das Landschulwesen besondere Schulbehörden gegründet , nämlich in Livland als höchste Instanz die O b e r l a n d s c h u l b e h ö r d e , welche sich aus allen 4 Oberkirchenvorstehern, dem Generalsuper- intendenten, dem sachverständigen Schulrat und dem Sekretär zusam- mensetzte. Die nächste Instanz war die K r e i s l a n d s c h u l b e - h ö r d e , die aus dem entsprechenden Oberkirchenvorsteheramt und 2 weltlichen und 2 geistlichen Schuirevidenten bestand (für jeden Kreis je 1 weltlicher und 1 geistlicher Schuirevident). Die unterste Schulbehörde war die „K i r с h s p i e 1 s - S с h u 1 v e r w a 11 u n g", welche aus einem Kirchenvorsteher, dem Ortspastor, dem Parochial- lehrer und dem Kirchspielsältesten bestand. Die entsprechenden Instanzen i n E s t l a n d waren : die O b e r s c h u l k o m m i s s i o n , die K r e i s s c h u l k o m m i s s i o n e n , an deren Spitze ein Inspektor oder Revident stand, und d i e K i r c h s p i e l s - S c h u l v e r w a l t u n g oder -kommission. Die Schulvisitationen trugen anfangs auch die Bezeichnung „S с h u 1 i n s p e к t i o n e η" (dementsprechend nannte man den Schulvisitator auch „Schulinspektor") ; später nannte man sie auch S c h u l r e v i s i o n e n (in diesem Falle nannte man den Schul- visitator auch „Schuirevident"). Die Oberlandschulbehörde konnte auch direkt durch ihren Schulrat Revisionen anordnen, wenn sie es für nöt ig hielt. Ebenso konnten die Glieder des Oberkirchenvorsteheramtes selbst visitie- ren, aber d i e e i g e n t l i c h e n V i s i t a t o r e n waren die S c h u i - r e v i d e n t e n . Der weltliche Revident revidierte den äusseren Zustand der Schulen, der geistliche den Hausunterr icht und die Resultate der Schularbeit . Auch die Schulmeister wurden geprüft . Die Schuirevidenten schickten der Kreislandschulbehörde das Visi- tationsprotokoll, ihren Bericht und das Original des S c h u l k o n - v e n t s p r o t o k o l l s . Für den Dorpat-Werroschen Kreis haben sich Schulvisitationsprotokolle für die Jahre 1841—1860 u. 1861 — 1882 im Zentralarchiv und einzelne von ihnen in Gemeindearchi- ven erhalten. Die Berichte der Schulräte wurden später gedruckt. Das II. Kapitel dieser Berichte handelt von den Schulrevisionen. In Estland wurden die Schulen von den Kreisschulkommissionen, ihrem Leiter und den einzelnen Gliedern revidiert. Hier wurden aus besonderen Anlässen auch ausserordentliche Revisionen, welche nicht vorher angezeigt worden waren, vorgenommen. Es unterliegt keinem Zweifel, dass die Volksschulen in der Zeit bis zur Russifizierung der Schulen grosse Fortschrit te gemacht 143 haben. Seit der Russifizierung wurde die Tätigkeit der bisherigen Schulbehörden in dem Masse beschränkt, dass sie sich gezwungen sahen ihre Tätigkeit bis auf weiteres einzustellen. Nach der Rus- sifizierung der Volksschulen (1887) verblieb der Kirche nur noch d i e P r ü f u n g d e r l u t h e r i s c h e n S c h u l k i n d e r i n d e n R e l i g i o n s k e n n t n i s s e n . Für diese Prüfung war eine be- sondere „Visitat ionsordnung" ausgearbeitet , nach der die Schul- kinder von dem entsprechenden Propst und seinem Gehilfen in den Schulen geprüft wurden. Die Schlussversammlung wurde im Pastorat abgehalten. Hier ist noch zu erwähnen, dass 1898 das Dorpat-Werrosche O b e r k i r c h e n v o r s t e h e r a m t es für notwendig erachtete s e i n e V i s i t a t i o n e n w i e d e r a u f z u n e h m e n , und zwar in der Form von SpezialVisitationen, um die durch die Übertritte zur russischen Kirche veränderte wirtschaftliche Lage der Kirchen zu ordnen und den Hausunterricht und die Vorberei tung zum Konfirmationsunterricht zu fördern. Das Konsistorium war im all- gemeinen damit einverstanden, und auch das Pernau-Fell insche Oberkirchenvorsteheramt schloss sich dem an. So wurde denn noch im selben Jahre und in den nächsten Jahren in mehreren Kirchen eine ökonomische SpezialVisitation vorgenommen. Die russische Zeit dauerte bis Anfang 1918. Nach der kurzen Okkupat ion im Jahre 1918 wurde das estnische Volk wieder selbständig. VI. K a p i t e l . D i e K i r c h e n v i s i t a t i o n e n w ä h r e n d d e r e s t n i s c h e n Z e i t b i s z u r G e g e n w a r t . Die während der estnischen Zeit s ta t tgefundenen das allge- meine Kirchenwesen betreffenden Änderungen haben in mancher Hinsicht auch die Kirchenvisitationen berührt. An die Stelle des Generalsuperintendenten ist wieder ein B i s c h o f getreten, der zugleich Präses des (gemischten) Konsi- storiums und oberster Visitator ist. Geblieben sind die Pröpste und die Visitationen der Pröpste. Verschwunden sind dagegen die Oberkirchenvorsteherämter und ihre Visitationen, verschwunden auch die kirchlichen Volksschulbehörden und ihre Schulvisi- tationen und -revisionen, ausgeschaltet ist endlich auch die Visi- tation und Revision des lutherischen Religionsunterrichts in den Volksschulen durch den Propst und seine Gehilfen. 144 OLAF SILD 1923 wurden eine neue „Visitat ionsordnung" und neue „Visi- tat ionsfragen" von dem Kirchentag angenommen. Nach dieser Visi tat ionsordnung zerfallen die Visitationen in ordentliche und ausserordentliche (die letzteren entsprechen im allgemeinen den früheren „visitationes speciales"). Ordentl iche Visitationen sollen in allen Gemeinden nach Möglichkeit alle 5 Jahre stattfinden. Eine grosse Rolle spielen bei den Visitationen die örtlichen Kirchenräte. Den Visitator begleiten 2 Geistliche und 2 auswärtige Kirchenräte. Von den Visitationsfragen s tammen naturgemäss sehr viele aus der früheren Zeit. Doch muss der Visitator auch grade d i e b e - s o n d e r e n Z u s t ä n d e d e r G e g e n w a r t im Auge behalten. Dementsprechend berücksichtigen auch wiederum viele Fragen solche besondere Gemeinde- oder Kirchenzustände. Einige Fragen betreffen das Kirchenland, das Gehalt des Pa- stors und des Küsters, den Religionsunterricht, das Vorhandensein eines kirchlichen Sängerchors, Liebesarbeit und Missionsarbeit , Sek- ten, andere Konfessionen, die Brüdergemeinde, den Kirchenrat u. a. Vorgesehen ist auch die Revision der wirtschaftlichen Zustände in den einzelnen Gemeinden und kirchlichen Organisat ionen, wo sich dieses als notwendig erweist. Zu letzterem Behufe kann das Konsistorium einen Revidenten-Instruktor anstellen. Die gleichen Obliegenheiten hat mitunter auch der Ökonomie-Sekretär des Konsistoriums ausgeübt . Diese Revisionen erinnern in manchem an die wirtschaftlichen Visitationen der früheren Zeiten. * * * An unserem geistigen Auge ist die Entwickelung einer über 1500 Jahre alten Institution der christlichen Kirche vorübergezo- gen. Wenn die Kirchenvisitationen nicht von einer erheblichen Bedeutung gewesen wären, so hätten sie nimmer eine so lange Fortdauer haben und noch jetzt fortbestehen können. Im Lande der Esten wurde die christliche Kirche in der I. Hälfte des 13. Jahr- hunderts gegründet. Auch das estnische Volk hat die sittlich- religiösen und erzieherischen Einflüsse der Kirchenvisitationen erfahren, wenn auch nicht in regelmässiger und ununterbrochener Fortdauer. Besässen wir die Protokolle aller im Lande der Esten gehaltenen Visitationen, so hätten wir in ihnen eine Kategorie von kirchengeschichtlichen Quellen, welche in ihrer Vollständigkeit zu den zuverlässigsten gerechnet werden könnten. In einer beson- В X L . 4 K i r i k u v i s i t a t s i o o n i d e e s t l a s t e m a a l 145 deren Arbeit müsste noch dargelegt werden, welche Visitations- protokolle denn tatsächlich noch vorhanden sind und wo sie sich jetzt befinden. Auch diejenigen Visitationen müssten angegeben und gebucht werden, deren Protokolle jetzt nicht mehr zu finden sind, aber laut den Nachrichten, die wir noch besitzen, einst vorhanden waren. i s i k u t e n i m e s t i k . A r v u d n i m e d e t a g a m ä r g i v a d l e h e k ü l g i . R e g i s t r i s e s i r iaà l ü h e n d i d : k a r d . = k a r d i n a a l p a r . — p a r u n k . k u b . = k i n d r a l k u b e r n e r p a t r . = p a t r i a r k к о . r . = k o o l i r e v i d e n t p e a p . = p e a p i i s k o p p k o . v i s . = k o o l i v i s i t a a t o r p p . = p a a v s t к . s u p . = k i n d r a l s u p e r d e n t p r . = p r a o s t k u b . = k u b e r n e r r é f . = r e f o r m a a t o r k u n . = k u n i n g a s s u p . = s u p e r d e n t 1 . s u p . = l i n n a s u p e r d e n t v i s . = v i s i t a a t o r m . a s e h . = m a j a n d u s e a s e h a l d u r õ p . = ( k i r i k u ) õ p e t a j a p . = p i i s k o p p ü . õ p . = ü l e m õ p e t a j a À E A g r i c o l a , K r i s t j a n , T a l l . p . 6 3 j . E r i c u s , m a g . , T a l l . õ p . 7 4 A l b e r t , R i i a p . 2 2 E r i c u s G l i p p i n g , T a a n i k u n . 2 3 A m b u n d i , J o h a n , p e a p . 2 7 E r n s t , c a n d t h e o l . 8 9 A s c h a n e u s , M a r t i n u s L a u r e n t i u s , õ p . , n o t a r 6 8 j . F A u g u s t i n , A u r e l i u s 6 F a s s , P e t e r J o h a n , õ p . 8 8 A v e r d u n c k , W a l t e r , p r . 7 7 F i s c h e r , J a k o b B e n j a m i n , к . s u p . 9 1 В F i s c h e r , J o h a n , s u p . , к . s u p . 8 0 j . 8 5 B a r a n o f f , к о . г . 1 1 4 (χ B e l l e t t o , J o a n n e s M a r i a , v i s . 6 0 j . G a z a , N i l s , s u p . ; v i s . 6 8 j j . B l a n k e n f e l d , J o h a n n e s , p . , p e a p . 5 0 j . G e l d e r n , J o h a n R o b e r t v . , 1 . s u p . 6 3 B l u m f e l d t , E . 3 G e z e l i u s , J o h a n G e o r g i i , s u p . 7 7 j j . B o n i f a c i u s V i l i , p p . 1 3 j . G o d e f r i d u s , S a a r e m . p . 2 2 B r u i n i n g k , H e i n r i c h , L i i v i m . k . s u p . 9 0 j . G o s e k e n i u s , H e i n r i c h , p r . 9 3 B u g e n h a g e n , J o h a n , r é f . 5 2 . 6 2 G r a l o w , M i c h e l 3 5 B u r g h e s i u s , S c i p i o , k a r d . 6 0 G u s t a v A d o l f , R o o t s i k u n . 6 7 B ö h l e n d o r f f , p r o f . , v i s . 1 0 8 H С H a g e n , G o t t s c h a l k , T a l l . p . 5 0 C a m p e n h a u s e n , H . v o n 9 4 . 1 0 9 H a s t i e r , J a k o b J o h a n , к . k u b . 8 4 j . C h r y s o s t o m o s , J o h a n n e s , p a t r . 6 H e n r i k I I Ü x k ü l l , T a l l . p . 2 9 D H e r m a n n u s I , T a r t u ( L i h u l a ) p . 2 2 . 2 3 D e l a G a r d i e , M a g n u s 8 2 H i l d e b r c n d , H e r m a n n 3 6 . 3 0 j . D o v e , R i c h a r d 1 0 H i l d e b r a n d , M i c h a e l , p e a p . 3 0 j . D u b b e r c h , D a v i d 3 . 6 4 j j . 6 8 . 7 0 H o f f m a n n , H e i n r i c h F e r d i n a n d , p r . к о . D u n t e n , D i e t r i c h v . 8 0 v i s . 1 1 4 В X L . 4 K i r i k u v i s i t a t s i o o n i d e e s t l a s t e m a a l 1 4 7 H o r n , C h r i s t e r , k u b . 7 8 Ρ H ö r s c h e l m a n n , E m i l H e i n r i c h A u g u s t , P l a t e r , F r i e d r i c h v . 8 0 õ p . , к о . г . 1 1 2 j . P l e t t e n b e r g , W o l t e r v . , o r d u m e i s t e r 3 0 P o r t e n , M a t t h i a s v . , m . a s e h . 8 2 J P r a e t o r i u s , T h e o d o r u s , s u p . 8 2 J a n n a u , H e i n r i c h G e o r g v . , L a i u s e õ p . , P r e u s s i u s , G e o r g , p r o f . , s u p . 7 9 j . ко. r. 110 R J h e r i n g , J o a c h i m , T a l l . p . 7 1 j j . 8 1 I n n o c e n t i u s I I I , p p . 1 4 . 2 2 R a d z i w i l l , G e o r g , k a r d . , v i s . 5 8 j . I n n o c e n t i u s I V , p p . 1 4 j . 2 3 R a m b a c h , p r o f . , k o . v i s . 1 0 8 J o h a n n e s , R i i a p r . 2 0 R e g i n o P r u m i e n s i s 9 . 1 0 J o h a n n e s , T a l l . p . 2 5 R o d d e n d o r p , N i k o l a u s , T a l l . p . 4 9 j . R o s e n , p a r . , k o . v i s . 1 1 4 К R u d b e c k i u s , J o h a n n e s , p . , v i s . 6 7 j j . 7 3 j . K a r l I X , R o o t s i k u n . 6 7 S K l i n g i u s , Z a c h a r i a s L a r s s o n , s u p . 7 7 S a l e m a n n , J o a c h i m , T a l l . p . 7 3 K n i i p f f e r , A r n o l d , к . s u p . 6 5 S a m s o n , H e r m a n n , s u p . 7 4 j . 7 9 K r i s t i i n a , R o o t s i k u n . 7 7 . 8 1 S c h a r p e n b e r g , H e n n i n g , p e a p . 2 7 . 2 9 K y v e l , J o h a n I V , S a a r e - L ä ä n e p . 3 . 3 4 J ) . S c h w a r t z , J o h a n G e o r g e , P õ l v a õ p . , 3 4 j j . k o . г . П О L S i v e r s , F . v . , к о . г . 1 1 2 L a m b e r t u s , s e m g a l l i d e p . 2 0 S k y t t e , J o h a n , к . k u b . 7 4 j j . L a n g , J a k o b , T a l l . p . 7 3 S o n n t a g , K a r l G o t t l o b v . , к . s u p . 1 0 8 L a n g e , J o h a n , T a l l . õ p . j a r e f . 5 4 S t a e l v . H o l s t e i n , p a r . , k o . г . 1 1 2 L i n d e , J a s p e r , p e a p . 3 4 S t a c k e l b e r g , O t t o v . 8 0 L i n d e m a n n , H e i n r i c h , H a a p s . õ p . 6 8 S t a l e n u s , J o h a n , s u p . , 7 7 L o h m a n n , J o h a n K r i s t o p h e r , p r . 9 3 S t t i b n e r , B a r t . , p r . 8 0 L u t h e r , M a r t i n , r e f . 5 2 S u t o r , A l b e r t u s , p r . 9 2 . 9 5 Ж Τ T e c n o n , J o h a n ( U . J . D . ) , a r k i d i a k o n , M a g n u s , H o l s t e i n i h e r t s o g , S a a r e m . p . 1 3 1 M a n c e l i u s , G e o r g i u s , v i s . 7 5 v i s . 6 1 T o l g s d o r f f , E r d m a n n , j e s u i i d i p a a t e r 6 1 M a r t i n u s T o u r s ' i s t , p . 6 M a y d e l l , p a r . , k o . v i s . 1 1 0 T o l l , p a r . , k o . v i s . 1 1 4 M e l a n c h t h o n , P h i l i p p , r e f . 5 2 T o r c h i l l u s , T a l l . p . 2 3 M e n g d e n , G u s t a v v . 8 0 W M e t z o l d , J o h a n Q u i r i n u s , S a a r e m . s u p . 9 0 W e l l i n g h , G . , ü . k o n s , d i r e k t o r 7 7 M i c k w i t z , C h r i s t o p h F r i e d r i c h , ü . õ p . 8 9 W i l h e l m , B r a n d e n b u r g i , p e a p . 5 1 W i l h e l m M o d e n a s t , l e g a a t 1 8 N W i l k e n s , C o n r a d , õ p . 9 4 N i c o l a u s , R i i a p . 2 2 W i l l i g e r o d e , A d a l b e r t H u g o , k o . v i s . , N i d e c k i , A n d r e a s P a t r i c i u s , V õ n n u l i n n a p r . 1 1 0 p . 5 9 W i n k l e r , R . , p r . 3 . 4 . 6 4 1 ) · 6 5 О Ζ O r g a s , J o h a n I I I , S a a r e - L ä ä n e p . 3 1 j j . Z i m m e r m a n n , J a k o b A n d r e a s , k . s u p . 9 2 S i s u k o r d . Lk. Eessõna 3— 4 Sissejuhatus : § 1. Kirikuvisitatsioonidest üldse vana- ja kesk- aja kirikus 5 — 17 I peatükk : Kirikuvisitatsioonid meie maal katoliku piis- koppide ja ordu valitsuse ajal 18— 55 § 2. Modena Wilhelmi teekonnad ja kontsiil · · 18— 22 § 3. Teated korralistest kirikuvisitatsioonidest meie maal 2 2 — 26 § 4. Sinodaalvisitatsioonide elustamine provint- siaalsinodite sellekohaste eeskirjade läbi · 2 6 — 31 § 5. Tähtsamad visitatsioonid katoliku kiriku lõppajastust 3 1 — 36 § 6. Kyvelilt säilinud visitatsioonikord ja visitat- siooniprotokollid · 3 6 — 51 § 7. Kas on 16. sajandil meie maal hakatud pro- testantlikku kirikuvisitasiooni pidama? · · 5 1 — 55 II peatükk: Kirikuvisitatsioonid Liivimaal Poola ajal ja Saaremaal Taani ajal 5 6 — 62 § 8. Kirikuvisitatsioonid Poola ajal Liivimaal · · 5 6 — 62 § 9. Taani kirikuseaduse kehtivus Saaremaal · · 62 III peatükk : Kirikuvisitatsioonid Rootsi ajal 6 3 — 85 § 10. Kirikuvisitatsioonid Agricola ja Dubberchi ajal 6 3 — 67 § 11. Visitaator piiskopp Rudbeckiuse visitatsioon Eestimaal · 67— 70 § 12. Piiskopp J. Jhering'i ja ta järglaste visitat- sioonid Eestimaal 7 0 — 74 § 13. Visitatsioonid Liivimaal Rootsi ajal 74— 82 § 14. Kirikuvisitatsioonid Rootsi 1686. a. Kiriku- seaduse alusel 8 2 — 85 В X L . 4 K i r i k u v i s i t a t s i o o n i d e e s t l a s t e m a a l 149 IV peatükk : Kirikuvisitatsioonid Vene ajal 86—106 § 15. Kiriku vaimulikkude visitatsioonid Vene ajal kuni 1832 a. 8 6 — 94 § 16. Ülemkirikueestseisja-ametid ja nende poolt toimepandavad majanduslikud visitatsioonid Vene ajal 94—100 § 17. Kirikuvisitatsioonid 1832. a. kirikuseaduse alusel 100—106 V peatükk: Koolivisitatsioonid ehk -revisjonid meie maal. 106—116 § 18. Koolivisitatsioonide korraldus Liivimaal · · 106—113 § 19. Koolikatsumisest Eestimaal 113—115 § 20. Usuõpetuse katsumine peale maakoolide ve- nestamist 115—116 VI peatükk : § 21. Kirikuvisitatsioonid Eesti ajal 116—119 Lõppsõna 119 Lühendid, mis esinevad tekstis ilma seletuseta 120 Referat: Die Kirchenvisitationen im Lande der Esten von der ältesten Zeit bis zur Gegenwart · · · · 121—145 Isikute nimestik 146—147 Sisukord 148—149 C o r r i g e n d a : Lk. 54 ( 8. rida alt) t u l e b l u g e d a : l u k s u s e (pro lahkuse) „ 55 (14. „ „) „ „ r a h u l e j ä t t a (pro rahuldada) „ 75 ( 4. „ „) „ „ s u p e r d e n d i (pro superdend) „ 87 (9. r. ülevalt) „ „ e s i m e h e n a (pro esimesena) „ 94 (17. rida alt) „ „ et Rootsi kirikuseaduse maks- mahakkamisega kaotatud ü l e m k i r i k u e e s t s e i s j a - a m e t i d restitueeriti ja laiendati. HANS MORITZ AYRMANNS REISEN DURCH LIVLAND UND RUSSLAND IN DEN JAHREN 1666—1670 A U S S E I N E N E I G E N H Ä N D I G E N A U F Z E I C H N U N G E N Z U M E R S T E N M A L V E R Ö F F E N T L I C H T U N D E I N G E L E I T E T V O N KURT SCHREINERT M I T E I N E R T A F E L B E I L A G E T A R T U 1 9 3 7 Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis) Ti XL. -, K. Mattiesens Buchdruckerei Ant.-Ges., Tartu 1937. V o r w o r t . Die im folgenden auszugsweise mitgeteilte Reisebeschreibung des Nürnbergers Hans Moritz Ayrmann aus der zweiten Hälfte des 17. Jahrhunderts ist der Forschung bisher völlig unbekannt geblieben. Sie ist in der eigenhändigen Niederschrift ihres Verfassers erhalten, die mit andern die Familie Ayrmann betreffenden Papieren schon in alter Zeit — vermutlich von Christoph Friedrich Ayrmann, dem einzi- gen Sohne des Reisebeschreibers — unter der Bezeichnung „Ayrmann - sehe Familienpapiere" zu einem starken Bande zusammengefaßt wor- den ist. Heute ist dieser Band im Besitz der Preußischen Staats- bibliothek zu Berlin (Ms. Germ. Fol. 1031) ; dort fand ich die Reise- beschreibung im Sommer 1936 auf. Diese Reiseerinnerungen bilden das erste Stück des Sammelbandes, der im übrigen handschriftliche und gedruckte Leichenpredigten, Testamentsabschriften, Nativitäten, Briefe und andere Erinnerungsblätter an Mitglieder des Geschlechts Ayrmann enthält. Diesen Papieren danke ich meine Kenntnis der Lebensschicksale des Reisebeschreibers und seines Vaters, die ich in der Einleitung ausführlicher darlege. In seiner Reisebeschreibung gibt Hans Moritz Ayrmann auf 83 Folioseiten eine für die damalige Zeit recht anschauliche und leben- dige Schilderung seines bewegten Reiselebens, das ihn durch Deutsch- land, Österreich, Böhmen, Mähren, Holland, Dänemark, Schweden, Finnland, Kurland, Livland, Polen und Rußland führte. Aus dieser Darstellung hebe ich die besonders umfangreichen und interessanten Teile über Livland und Rußland aus. Im allgemeinen verfuhr der Verfasser bei seinen Beschreibungen mit der „beliebten Kürze" seiner Zeit; die Schilderungen der livländischen und russischen Stadie und Verhältnisse jedoch gediehen ihm zu gerundeten Darstellungen, die sicherlich das lebhafte Interesse der Fachwissenschaftler finden wer- den, um so mehr als sie — soweit ich es beurteilen kann — das überlieferte Bild um manchen neuen Zug bereichern. Wertvoll ist selbstverständlich vor allem das, was Ayrmann aus der eigenen An- 4 KURT SCHREINERT В XL. s schaumig beschreibt, während seine historischen Nachrichten den zwei- felhaften Wert dessen haben, was man nur vom Hörensagen kennt; der einzige Wert, den diese historischen Auslassungen für sich bean- spruchen dürfen, ist der, daß sie zeigen, wie sich die geschichtliche Vergangenheit in den Köpfen der Nachfahren spiegelte. Nicht gelehr- ter Ehrgeiz trieb Ayrmann dazu, seine fur^e (Erinnerung unb 'Sibfafhmg aller berer Canbi . . . К>е1фе Зф (сфпе ιαφιη §u meiben) Ьигф reî enb Ijabe befei)en, niederzuschreiben — einschränkend fügt er hinzu : 6o toeti ίφ ιηίφ erinnern fan —, sondern er setzte sie auf, wie er gegen Schluß seiner Aufzeichnungen bemerkt, mier 511 einer аппе()тПфеп erin* nerung unb ben liebfien Peinigen . . . sum [гейпЬПфеп anbenden. Gegen Ende seiner Darstellung erklärt er, daß derjenige, der cinft über lang ober furi} sein „judicium" über seine Aufzeichnungen abgebe, erwägen möge, daß er unmöglich alles auf seinen Зппег̂ аШ 6еф§ За̂ геп miit ber Äülff unbf 93e9fianbt ©oiteé abgelegten Reifen habe sehen und be- schreiben können, und gibt dem Kritiker den Rat, baf? (£r enttoeber 0elbfi bie mül)tt>alhmg auff Θίφ nefjme, gemelfe £änber ρ befehlt, ober in fetner contraren opinion fo lange verbleiben möge. Der Zeitpunkt der Niederschrift der Reiseerinnerungen läßt sich nur mittelbar erschließen — Ayrmann selbst geizt sehr mit der An- gabe von Jahreszahlen. Doch läßt sich mit Sicherheit das Jahr 1672 als Entstehungsjahr der Handschrift ansetzen. Und zwar aus folgen- den Gründen. Ayrmann berichtet, daß er sich im August im Gefolge des Grafen Christian Horn zur polnischen Königswahl nach Warschau begeben habe; es handelt sich um den Wahlgang von 1669, bei dem die polnische Krone dem Edelmann Michael Wisniowiecki zufiel — wenig später bezeichnet er ihn als i$o regirenben ^bnig in ^olen (er starb im November 1673). Von Warschau aus reiste Ayrmann mit der schwedischen Gesandtschaft unter Horn nach Moskau; im März, also 1670, kehrte er nach dreimonatigem Aufenthalt in Moskau nach Stockholm zurück. Seine letzte Seereise in schwedischen Diensten, die ihn von Schweden nach Amsterdam führte, trat Ayrmann im *>or= jabr su Gnb beš Februarij an. Diese Reise, die mit einem Schiffbruch endete, bei dem Ayrmann nur das nackte Leben rettete, muß in das Jahr 1671 fallen; er kehrte danach in seine Heimatstadt Nürnberg zurück, wo er ein Äalbja^r ^obifranef darniederlag. Es ergibt sich also, daß die Handschrift im Jahre 1672 entstanden sein muß. Was die Wiedergabe des Textes in der vorliegenden Veröffent- lichung angeht, so ist die wörtliche Treue durchaus gewahrt. Ich habe den Worten Ayrmanns keine richtenden Schienen angelegt; nur В X L . δ H a n s M o r i t z A y r m a n n s R e i s e n 5 liie und da sind Ergänzungen in eckiger Klammer eingefügt. Die Uneinheitlicbkeit der Orthographie und die mundartliche Färbung der Sprache sind beibehalten. Eine gewisse Schwierigkeit bereitete neben der Wiedergabe der zusammengesetzten Wörter die Entscheidung über Groß- und Kleinschreibung; in diesen Fällen habe ich mich an die größere graphische Wahrscheinlichkeit gehalten. Die Zeichen- setzung ist leicht verbessert, und hin und wieder habe ich der Über- sichtlichkeit wegen einige Absätze über die Urschrift hinaus ge- macht. Abkürzungen wurden nur aufgelöst, soweit sie uns heute nicht mehr vertraut sind. Zweifelhafte Lesungen sind durch Frage- zeichen in eckiger Klammer gekennzeichnet. Mit Erläuterungen habe ich in dieser lediglich als Quellenveröffentlichung gedachten Ausgabe absichtlich sehr zurückgehalten; die kulturgeschichtliche, länder- und völkerkundliche Nutzung der Veröffentlichung überlasse ich den Män- nern vom Bau. Für die Erlaubnis zum Abdruck der Handschrift sage ich auch an dieser Stelle Herrn Professor Dr. Karl Christ, Direktor der Hand- schriftenabteilung der Preußischen Staatsbibliothek zu Berlin, meinen aufrichtigsten Dank. Für freundliche Hilfe durch gelegentliche Aus- künfte und Hinweise bin ich Herrn Professor Dr. Walter Anderson in Tartu sowie den Herren Bibliothekaren Dr. Ludwig Denecke — Ber- lin und Otto Freymuth — Tartu, ferner den Herren Doz. Dr. H. Sepp, Mag. P. Ariste und Dr. J. V. Veski, sämtlich in Tartu, dankbar ver- pflichtet. Um die Aufhellung der näheren Lebensumstände des \Ter- fassers der Reisebeschreibung haben sich — leider erfolglos — be- müht: das Schwedische Reichsarchiv, das Schwedische Kriegsarchiv, das Sächsische Hauptstaatsarchiv, die Evangelische Kirchengemeinde in Torgau, die Bruderschaft der Schwarzenhäupter in Tallinn und Herr Archivar Dr. Granzin in Stade ; auch ihnen sei herzlicher Dank gesagt. Tartu, den 8. März 1937. Kurt Schreinert . E i n l e i t u n g . Der Verfasser der vorliegenden Reisebeschreibung, Hans Moritz Ayrmann, war ein Nürnberger Kind. Sein Vater Georg Ayrmann hatte sich als Großkaufmann einen weiten Ruf erworben; sein Name (der gelegentlich auch in der Schreibung Ayermann begegnet) hatte nicht nur in Deutschland, sondern auch in Holland, England und Italien •einen guten Klang. Er war ein sehr vermögender Mann, der man- chem Fürsten und Herrn mit Geldvorschüssen wirksam unter die Arme zu greifen vermochte — so enthalten die Familienpapiere beispiels- weise u. a. Schuldscheine der sächsischen Kurfürsten über recht be- achtliche Summen. Im Jahre 1623 wurde er von Kaiser Ferdinand II. auf dem Fürstentag in Regensburg toegen feiner ireuen unb tapffern <5)ienfie mit (Stnem f e r n e n ЗВарреп unb '^Ibeié'Brieff begnabtgei, wie es in den handschriftlichen Aufzeichnungen für die Leichenpredigt auf •eine seiner Töchter heißt. Georg Ayrmann hatte sich zunächst in Leipzig niedergelassen. Die Kriegsläufte taten seinen Geschäften großen Abbruch ; etlichemal hat er unerfejUc^en бфаЬеп auff ber 6 i ra f j e an feinem Vermögen unb © ü t e m erlet>ben müfjen. Er schloß sich Gustav Adolf an, dem er außer einem starken Geldzuschuß eine berittene Kompanie auf eigene Kosten zur Verfügung stellte. Seine Verdienste um die schwedische Sache wurden von Gustav Adolf durch die Ver- leihung des Ranges eines General-Proviantmeisters und Rittmeisters anerkannt und belohnt. Im Jahre 1635 ging er eine zweite Ehe ein mit •der Witwe des Assessors des Leipziger Kurfürstlichen Schöppenstuhls Dr. Jonas Möstel, der jüngsten Tochter des Leibarztes des sächsischen Kurfürsten Johann Georgs I. Dr. Georg Leuschner. Im folgenden Jahre wurde dem Ehepaar eine Tochter, Elisabeth Sophie, geboren (I 1698); 1638 folgte abermals eine Tochter, Sophie Elisabeth (f 1713). Die wiederholten Belagerungen Leipzigs veranlaßten Georg Ayrmann im Jahre 1639 zur Übersiedlung nach Nürnberg, das offen- KURT SCHREINERT В XL. 5 bar seine Heimatstadt war Dort verbrachte er seinen Lebens- abend. Er wurde Mitglied des Größern Rates. Um 1650 herum segnete er das Zeitliche. In Nürnberg erblickte Hans Moritz als drittes Kind aus Georg Ayrmanns zweiter Ehe am 28. Dezember 1641 das Licht der Welt. Bei der Taufe — darin spiegelt sich die geachtete Stellung des Vaters — waren Vertreter des späteren Kurfürsten Johann Georgs II. von Sachsen und anderer Wettiner zugegen. Der Knabe erhielt zunächst einen trefflichen häuslichen Unterricht, an dem sich auch seine Schwestern beteiligen durften. Besondere Verdienste um die Ausbildung der Kinder in allerlei) fingen unb fmnretcf)en ^SMfjenfc^aften erwarb sich der letzte Hofmeister, ein Herr Johann Friedrich Ritter, dessen noch in den Leichenpredigten der Töchter dankbar gedacht wurde. Nach dem Tode ihres Gatten scheint sich Margarete Ayrmann zunächst nach Leipzig gewandt zu haben, wo ihr Sohn aus erster Ehe lebte — das fofibare Haus in Nürnberg überließ sie ihren Stiefkindern aus der er- sten Elie Georg Ayrmanns —, ihren endgültigen Wohnsitz nahm sie in Saalfeld; dort verstarb sie 1675. Ihr jüngster Sohn Hans Moritz besuchte zunächst von 1652 ab die Trivialschule in Coburg; 1657 ging er auf das dortige Gymna- sium über. Im gleichen Jahr wurde er, vermutlich an der Jenenser Universität, deponiert. So berichtet er selbst in seinem leider nicht ganz zu Ende geführten curriculum vitae. Im August 1662 ließ er sich an der Universität Jena immatrikulieren, wo er sich dem Studium der Theologie unter Christian Chemnitius, Johann Musaeus, Sebastian Niemann und Johann Ernst Gerhard widmete. Im Juni 1664 trat er in das Regiment des Obersten Friedrich von Wolfframsdorf ein, um — wie er selbst angibt — wider ben erbfeinb, ben bürden, rtfferitci) fecf)ien. Doch kam es dazu nicht; bereits am 3. April des nächsten Jahres verließ er gettnfjer ιφφφ toegen den kursächsischen Heeresdienst und begab sich nach Altenburg, wo er sich in *>erirbfiung, ιηίφ in ©ienfi anstmefjmen, bis Anfang August 1665 aufhielt. Hier brechen die Aufzeichnungen des curriculum vitae ab. Seine Altenburger Hoff- nungen erfüllten sich offenbar nicht, und er scheint sich nunmehr nach Süden gewandt zu haben, nach Österreich, Böhmen und Mäh- * ) I c h s c h l i e ß e d a s d a r a u s , d a ß i n d e r j ü n g e r e n M a t r i k e l d e r U n i v e r s i t ä t L e i p z i g 1 5 1 9 — 1 8 0 1 ( h g b . v o n G e o r g E r l e r ) , I ( 1 9 0 9 ) , S . 1 2 m e h r e r e T r ä g e r d e s N a m e n s A y r m a n n b e g e g n e n , d i e g e b ü r t i g e N ü r n b e r g e r w a r e n , u n t e r i h n e n a u c h e i n J o h a n n G e o r g A y e r m a n n , d e r 1 6 1 9 i n s k r i b i e r t w u r d e u n d r e c h t w o h l e i n S o h n G e o r g A y r m a n n s a u s e r s t e r E h e g e w e s e n s e i n k a n n . В X L . δ H a n s M o r i t z A y r m a n n s R e i s e n 9 ren. Dieser Schluß wird dadurch nahegelegt, daß er seine Reisebe- schreibung mit der Schilderung dieser Länder beginnt und daß er sich die Kenntnis dieser Reichsteile auf keiner andern der von ihm be- schriebenen Reisen erworben haben kann. Auch diesen Bemühungen scheint der Erfolg versagt geblieben zu sein, und er setzte seinen Stab, nunmehr gen Norden, vermutlich um unter Berufung auf seinen Vater sein Glück im schwedischen Heere zu versuchen. Diesmal schlug sein Plan nicht fehl; er wurde in schwedische Dienste aufge- nommen1). In seiner Reisebeschreibung, die — wie ich im Vorwort ausge- führt habe — im Jahre 167*2 entstanden ist, bemerkt Ayrmann, daß er im Laufe von sechs Jahren elfmal über See gefahren sei; da seine letzte Seereise im Jahre 1671 erfolgte, muß er die erste also im Jahre 1666 angetreten haben — er selbst gibt in der Aufzählung seiner Seereisen nur an, daß die erste Fahrt im ЭДсф erfolgt sei. Diese Reise führte ihn auf einem neuerbauten Schiff in achtzehntägi- ger Fahrt von Lübeck nach Reval. Etwa ein Jahr verweilte er in dem damals schwedischen Livland, dann reiste er im April des fol- genden Jahres auf einem holländischen Schiff von Riga aus in fünft» l;alb tagen miti einem fliegenben 0turm, Ьоф favorablen ÇSMnbt nach Dänemark. In Kopenhagen sah er sich — wie überall — tüchtig um und besuchte dort u. a. auch die Örtlichkeiten, die an das bewegte Treiben des hochverräterischen dänischen Adelsführers Corfiz Ilfeld (1606—1664) erinnerten. Er beschreibt den zerstörten Ulfeldschen Hausplatz, ba it̂ o mitten auff ηΐφί mef>r al$ eine Gteinerne Geule jum ewigen Θροίί gefettet, barauff biefje QOßorte eingehalten fef>en Corbitz Uhlfeldt 93orräbere ock Sckelm til ehwick Sckam ock Spott, ©iefjer ^laÇ ttnrbf аиф 6onffen faft oor ипе̂ гНф erfanf, alfo ba§ niemant bafelbft meber ettoaš anbauen ober barauff feil galten tarff. Von dem symboli- schen Strafgericht gegen den entwichenen Ulfeid berichtet er, es sei 0etn ^ilbtnufj oon ôolç auff bem ΘφΙο§ρία^ l'uftiftcirei worden, пе̂ пШф ber ^opf и. bie ^φίε ibanb abgehauen, fo bafelbfi oben auff baé 9ΐαί)ί= 1>аиЗ gefteefet morben, ber £eib aber in 4 tijeil genauen, die man auf den vier Ecken der Stadt ηοφ bifš dato an einem °Pfa^l miti Letten ange= bunten 6tucftt>ei3 sehen könne. Auch die eingekerkerte Gattin Ul- feids, Eleonore Christine, eine Tochter Christians IV. und der Christine Munk, sucht er auf: ®iefje£ geb en Uhlfeldt (Ehefrau ift in bem 1 ) L e i d e r w a r n i c h t z u e r m i t t e l n , w e l c h e s A m t e r e i g e n t l i c h b e k l e i d e t h a t ; i c h v e r m u t e , d a ß e r d i e S t e l l u n g e i n e s V e r w a l t u n g s o f f i z i e r s , e t w a e i n e s P r o v i a n t m e i s t e r s , e i n g e n o m m e n h a t . KURT SCHREINERT В XL. 5 ^fmrm, Θ ο gleich forn an bcm ΘφΙο£, ρ bberff etngemaurei unbt ρ meiner 3eit fampt einer g r a u e n ηοφ lebenbig gu fehen getoefen, bie oon aufjen ηοφ überbafi allejeii Ье1г>аф< tourbe, u. ηίφί mehr a l s ein £оф, ba man baé (Efjen eingeben fan , in baé 3 immer gehet, baburcb S i e mir аиф finti ge^eiget toorben. Θο atte bet)be oon е^фгесШфег ©icfen toorben, t)ann 3hnen an (Efjen ηίφίε$ entgehet, fonbern a l leat i oon beé $ ö n i g £ taffet gefpeifjet toerben. Yon Kopenhagen aus unternahm Ayrmann noch im gleichen Jahi- ni 667) seine dritte Reise über die Ostsee, die ihn jedoch nicht un- mittelbar an sein Ziel Lübeck führte, sondern nach Kiel verschlug. Vermutlich auf dieser Reise lernte er die Insel Falster kennen, auf der е^Кф mun t e r t e 0iein^auffen sein Interesse erregten. Er be- schreibt diese Hünengräber anschaulich in folgender Weise : Qtß f ielen 4 ober toof)l 8 , bait toeniger ober mehr, grofje unbehauene ftein . . . ©iefje (Sein ettoan ^>aib 9 ï ïanne£ ί)οφ ober offt toa$ barüber ; auff gemelten ftei- nett lieget ein getoaltig großer unbehauener u. unformirter ftein, unter toeU феп ιφ einen observiret, ber toohl 4 (f in in ber l i e f e n u. 6 ober mehr in ber breiten getoefen, alfo toenn mann eé mitt fleifj itjo alfo einen Θίείη aufflegen toolfe, müfjte man fehr grof*e mühe unbf oiel leufe ba r ju gebrau-- феп, и. Ьегд1е{феп fetynbt oiel §u fagen, baroon n u n ber gemeine 9Cftann « feh le t , bafj oor Seiten auff Se lber 3 n f u l ÇRiefjen h e i i e n getoohnet, bte §u ehtoiger деЬаф^ш^ 3hrer ©tarcfe, ba 6 i e 3h*e ^ o b e n hw begraben Mafien, e i e ein ΘοΙφε£ (Epitaphium unbt 6teinhauffen gefettet 3nmafjen 6 i e аиф auff fönigl i$en 93efehl einften unter einem fehr gro£, getoaltig o. langen fteinhauffen пафдгаЬеп и. toaé 6 i e befinben mögten su fehen müfien, ba <5ie ηίφί mu· ein getoaltig grofješ Θ φ ϊ υ ε ^ ί unbt ein baar Sporen über El lenlang u. bie räter einer |Ίαφεη ^ftanneé hartbf, in bie runte §u гефпеп, grofj getoefen gefunben, über ше1феп aber einen ettoaš ^афеп ftein, barauff ηοφ alte Ό^ηΐΐφε fa f t unbefante Θ φ ^ ί ftehet. Diesen Fund — so be- richtet Ayrmann weiter — habe man nach Kopenhagen gebracht, wo er noch zu sehen sei. QSké eé nun 0 c i n ΘοΙΙ, h°tt w a n ηοφ fein геф= ien ber i . In Lübeck scheint Ayrmann nur kurze Zeit verweilt zu haben; er kehrte wieder nach Kopenhagen zurück. Seine vierte Seereise (ich folge seiner Zählung) trat er Ende Oktober (1667) von Lübeck aus an; das Ziel war Riga. Diese Fahrt verlief nicht so glücklich wie seine erste Reise nach Livland: graufame Sfurm^QSMnbe und Nebel hielten das Schiff sieben Wochen lang auf hoher See, und auch den Bestimmungshafen erreichten sie nicht, sondern mußten am Eingang der Rigaschen Bucht bei dem З^таЗ 9^efi (Domesnaes) am Çôlocfhaug В X L . δ H a n s M o r i t z A y r m a n n s R e i s e n 11 Anker werfen und zu Fuß nach Riga weiterziehen. Von Riga aus reiste Ayrmann auf dem Landwege durch ganz Livland nach Narva. Im Juli (1668) verließ er Narva auf einem englischen Schiff und er- reichte in glücklicher Fahrt Amsterdam. In Holland war seines Blei- bens nicht lange ; schon zu Ende September trat er auf einem hol- ländischen Schiff die Rückreise nach Reval an. Nach kurzem Auf- enthalt in Reval unternahm Ayrmann im November seine siebente Seereise, die ihn über Abo nach Stockholm führte. Er hielt sich einige Monate in Schweden auf und reiste Anfang April (1669) auff 3 h r Exceli. Carl Gustav Wrangel felbherrn £eii>6cinff, genanbt ber ®ro£e Q&rangel, nach Rügen — wie er erklärt, in 3 h r Exceli. beS 9fotd)gfelb« Ä e m t S ОЗешфШпд. Auf der Insel Rügen besucht er das sagenhafte Raubschloß des getoaltigen S e e r ä u b e r s Klaus Störtebeker und das Lust- schloß Spieker seines Auftraggebers. Von Rügen aus bereiste er die pommerschen Städte, die ihm recht wohlgefielen, zunächst Stralsund, eine йегШфе, 93efte, бфЬидеЬа^е . . . Θίαίί, sodann Greifswald, Wol- gast, Anklam, Stettin. Auf einem Umweg über die mecklenburgi- schen Städte Rostock und Wismar — au£ gemifjer ι φ φ φ — kehrte er nach Rügen zurück, wo ihn der „Große Wrangel" wieder aufnahm. Die Rückreise führte an Bornholm vorbei zunächst nach Kalmar, wo sich Ayrmann aus dienstlichen Gründen einige Zeit aufhalten mußte. Auf dieser Fahrt umsegelten sie die berüchtigte „Schwedische Jung- fer", eine gefährliche Klippe, von der Ayrmann folgendes zu berich- ten weiß *) : (ES hott Θ ί φ »»г Hilters in (Einer Θίαίί in бфшеЬеп Christi- anopolis genant (Θο ba дГегф an ber See gelegen unbt mann in oorbety Segeln berfelben ihürme bet) fiarett Ometter toohl fielet, ben Θίε ηίφί mett »on Calmar gelegen iff) zugetragen, bafj bafelbft eine 3ungfe r (©ott molle 33n§ in gnaben baroor beioahren) mitt bem bö§en geift befefjen geme^en, unbt bie pfaffen in bamahligem ^ a p f t u m hüben eS Θο mett bahin деЬгаф^ baft ber Dü f f e l oon bieder 3ungfe r mig [wich] unbt oon 3lmen einen O r t begehrete, bahin er fliehen unbt ©ein regiment haben mogie ; meiln 3hnen nun ohnge^toeiffelt obgemelte f l i p p e befani, bafj bafelbft fein 9Леп{ф auff= toohnef ηοφ tn folgenfer 3ei t jemanf Θ ί φ m o h n h a f f t ^ barauff fetjen mirbf, btemcil feine (Erben, fein einziger bäum, otel mentger ©raf* ober maS bem m e n f e n sur lebenS Unterhaltung пй^Нф barauff gu finben, bahero S ie « Ь ф ф genommen, (Einem fokhen ©фИттеп ©af t bie |e Berber u. ÇDôoh^ nunge §u übergeben, bafj ban, mie S i e contrahiref, eroolget unbt аиф ba-- 1 ) A u c h A d a m O l e a r i u s i n s e i n e r „ O f f t b e g e h r t e n B e s c h r e i b u n g d e r N e w e n O r i e n t a l i s c h e n R e i s e " ( 1 . A u f l . , S c h l e s w i g 1 6 4 7 , S . 5 7 ) e r w ä h n t k u r z d i e s e „ g r o s s e r u n d e K l i p p e " . 12 K U R T S C H R E I N E R T В X L . 5 hero biefje ^ l ip, genanbt bie 6ci) ebtfci)e 3ungfc r , 3 h « n G a h m e n befom= men. 93ep 6о1фег f l ippen, Θο rt>eit ntan S i e faf i fielet, f>atf eS ηοφ btf* Dato biefje bei4)ciffenhetf, baj? ber Lucifer ηοφ immer S e p n Spie l barbet) hati, u. 6 0 offi ber beffe toinbi u. toeiter iff, erhebet Θ ί φ umb bie gegent ein 93ngeftüm, S a u d e n u. 93rau^en beé l e e r e s , al§o baf* bie Schiffer, ehe man §u ber f l i p p e n gelanget bie ntififahrenben u. unlotfienben toegett ber f l i p p e n fleißig »ermahnen unbt ermahnen, ba§ ©te in erblicfung u. »orbet> Segeln berfelben ηίφί »tel Dicenteé »on ber f l i p p e n тафеп, ηοφ guieS ηοφ böfieS ba»on rebcn, fonbern otelmehr einen guten ©efattg ober апЬаф= fig gebet »or Θ ί φ ihutt mögen »or S ieür* unb Q®el;rung beS D ü f f e l s m a u. getoali. QBte battn bet) ηαφί, Θο man eS enbern fan, fem S i f = fer gerne barbet) Segelt, 1ое1феЗ unfj aber, ипдШсШф bent guten favora- beln toinbt ju »tel frauenbf, letter in ber 9 ΐ α φ ί getroffen, baf j toier »er- tnetnei, ben guten loinbt ηίφί »ergebend loehen §u la^en, S o n b e r n ben Sel= ben »telmehr milf »ollem Sege l ^u f a f e n u. bamtff toa£ gutes α η ^ π φ ί ε η , haft Θ ί φ bet) antrebung ber ηαφί, ba loter ηοφ faunt bie Äelffte bieder f l i p p e n auf j 93n§er äugen деЬгаф^ h<*ft S i ber lombi miif großem S i u r m a e n gan^ contrai· erzeiget, и. h f> toter miff Laviren btefelbe gattine 9 ΐ α φ ί (miff loaf* gefahr unbi nohi, iff ©off ». i l n f j befani) umb bie^e gegenf, ηίφί^ »or un£ bringenbf, ^идеЬгаф^ bar»on ttn$ ben ber *ЩтафНде ©oti ben 21nbern tag ïoteber mitt guten ftinbt erlöset 93. unf j in ben S t e r n Waffen »or (Salutar, genanbi ber Calmar S o n b i , ol;ne 5фаЬеп S i e r tt. glücfltd) eittgeleibcf unbt gefiihret. Von Kalmar aus machte Ayrmann einen Abstecher auf die Insel Öland; dort beobachtet er in den berühmten Steinbrüchen die Her- stellung von Mühlsteinen. Auf dieser neunten Reise, die im Juli (1669) in Stockholm ihren Abschluß fand, scheint er auch die alte Hansestadt Wisby auf der Insel Gotland besucht zu haben, vormals eine fehr дго^е и. таф^де Statt . . . nun aber faft nur ein ^ ф е г ^or f f 3U nennen. Schon im nächsten Monat, zu Anfang August (1669), trat Ayr- mann seine zehnte, seine ausgedehnteste Reise an. Auf dem Orlog- schiff „Der Rode Löv" reiste er im Gefolge des Grafen Christian Horn von Stockholm nach Riga und von dort zu Lande weiter nach Warschau zur polnischen Königswahl. In Riga übernahm der livlän- dische Generalgouverneur Graf Klas Tott die Leitung der Gesandt- schaft1). Nach der Wahl Michael Wišniowieckis zum König von Po- len erwies sich eine weitere Reise nach Moskau notwendig, um den 1 ) V g l . a u c h T r e u m u t h - L i i v , P o l o n i c a E e s t i r i i g i k e s k a r h i i v i s — P o l o n i c a i m E s t n i s c h e n s t a a t l i c h e n Z e n t r a l a r c h i v . T a r t u 1 9 3 1 , S . 7 8 , N r . 1 8 . В X L . 5 H a n s M o r i t z A y r m a n n s R e i s e n 1 3 wegen der Nichtwahl seines Sohnes ergrimmten Großfürsten Alexei Michailowitschl) zu beschwichtigen. Dieser Gesandtschaft, die unter der Leitung des Grafen Horn stand, schloß sich Ayrmann in gotteS nahmen und miff freüben an, während andere bezeichnenderweise Θίφ lieber miti gelbt baoon abfaufften. Nach dreimonatigem Aufenthalt in Moskau kehrte die Gesandtschaft im März (1670) in sechswöchiger Schlittenfahrt Ьигф SD̂ ofcau, ßappßanbf, 9^orbbofen, ^inn&mbf, 2lh£anbi unbt ban in бфшеЬеп nach Stockholm zurück; auf der Rückfahrt wur- den die Reisenden von Flußfieber und Krätze ergriffen, acht der Ge- fährten starben, und auch der Graf Horn — so berichtet Ayrmann — wurde ein Opfer dieser anstrengenden diplomatischen Unternehmung. Auch Ayrmanns Gesundheit war stark erschüttert; noch lange hinter- her machten sich die Folgen dieser Reise in seinem Befinden be- merkbar. Gegen Ende Februar (1671) war er jedoch so weit wiederher- gestellt, daß er seine elfte und letzte Reise über See von Stockholm aus antreten konnte. Das Fahrtziel war Amsterdam. Ein gewaltiger Schiffbruch machte der Reise aber ein vorzeitiges Ende. Ein unbe- kannter Freund Ayrmanns schildert dieses Unglück in einem der Reisebeschreibung nachträglich vorgesetzten Alexandrinergedicht über den Nutzen des Reisens im allgemeinen und für Ayrmann im beson- dern in folgender Weise : Φα3 frantfe Θφίίί jerfpringt unb mirb ber бее §u феЦ. Φα iff nun mifoerborben, tt>af? bu Ьигф fauren Θφη?εφ fo müfjfam i>aff ermorben. ©ein ©lücf erhält ηοφ Ьгф. ©in 93ret baS trägt Ыф fort unb bringt bein £eben ηοφ an einen guten Ort. Über Köln und Frankfurt kehrte Ayrmann nunmehr in seine Heimat, nach Nürnberg zurück. Hier warf ihn eine schwere Erkran- kung für ein halbes Jahr aufs Krankenlager. Ein wichtiger Lebens- abschnitt war mit seiner Rückkehr in die Heimatstadt für ihn been- det, und wohl aus dieser Erkenntnis heraus hat er sich in der Zeit der Genesung an die Niederschrift seiner Reiseerinnerungen gemacht. Als er an den Schluß kam, da lockte ihn das Leben wieder mit neuen Zielen. Mit dem Dichter, so führt er aus, könne er zwar !иг$Пф, Ьоф miff fug fagen : Tot mala sum passus, quot in Aethere Sidera lucent, und er sei Gott zu Dank verpflichtet, der ihm frafft unb etärefe, @e= funtl;cit, £eben unb 6egen oon Oben herab bifj auff biefie Sfunbe mittig= 1 ) V g l . e b e n d a S . 7 7 , N r . 1 6 . 14 KURT SCHREINERT В XL. s Ιίφ »erliefen, daß er во1фе g e f ä h r d e QReifjen nicht nur glücklich habe bestehen können, sondern daß er auch sein 9 M e S OSor^abcn, ш\ф ηοφ toeiier in bic QBelbi 5« begeben, tn guier ©efunb^eti unbi »Migen gefunben ©liebmafjen . . . anfreben fan. Mit einer echt barocken Abwandlung des Bildes vom Leben sschifflein und dem toüfenben ИпдШс&ЗЯееге ber Qöelbf, das ihn noch keinen Θίφεπι °Porf, bafelbfi ben En t i e r ber H o f f n u n g auf? SU tt>erffen, habe finden lassen, tröstet er sich in (frtoegung beS, tt>af? ηίφί j u enbern fielet : ne^tn ίφ willig an, ^ a n ίφ ηίφί tote ίφ totit Θο tmll ίφ tote 3 φ fan. Mit einer Anrufung an Christus, sein Lebensschiff auch weiter- hin im Sturme der Welt zu beschirmen und sicher zu geleiten, ver- bindet er die Bitte um ein 93ernünffiig unb 6eel ige$ (fnbe, bamitt ί φ ίε^Ιίφ §u allen meinen überftanbenen £lngiücf fvfyüd) 6 a g e n mbge : In portum \reni, Spes et Fortuna valete. Nil mihi vobiscum, ludite nunc alios. Welcher Art das 9foüe Vorhaben Ayrmanns war, das geht aus den Familienpapieren nicht hervor. In dem schon erwähnten Wid- mungsgedicht sagt der unbekannte Freund, ein {фопеё ©lücf scheine Ayrmann nunmehr aufs«blühn, dem nachzuziehen er sich entschlossen habe, und knüpft daran die hoffnungsvolle Erwartung: Bellona ttnrb bir ΐφοη einmahl s u bearer 3et i ben toohfoerbienien Cohn gehoppelt fiellen su. Uber Hans Moritz Ayrmanns spätere Lebensschicksale unterrich- tet uns ein den Papieren beigebundener Zettel. Daraus geht hervor, daß er sich am 8. November 1686 in Meißen verheiratet hat und daß das junge Ehepaar wenige Tage nach der Hochzeit nach Leipzig über- gesiedelt ist. Aus dieser Ehe gingen drei Kinder hervor, von denen zwei, ein Knabe und ein Mädchen, bereits in der ersten Kindheit starben, während das dritte, Christoph Friedrich (geb. 1698 in Leip- zig), den Vater überlebte. Im Jahre 1704 kam Christoph Friedrich auf die Schule in Torgau, und wir begehen schwerlich einen Fehl- schluß, wenn wir annehmen, daß diese Tatsache in Zusammenhang steht mit einer Übersiedlung der Eltern von Leipzig nach Torgau. In Torgau jedenfalls starb Hans Moritz Ayrmann am 27. Juli 1710 В XL. 5 Hans Moritz Ayrmanns Reisen 15 im Range eines Kurfürstlich Sächsischen Regimentsquartiermeisters — so melden die biographischen Nachrichten über seinen Sohn, während Sophie Elisabeth, die Schwester Hans Moritz Ayrmanns, in ihrem 1710 aufgesetzten Testament ihren Bruder als @hurf. Θαφ(. Kriegs 3<Φ^ ambfg ОЗегюапфеп bezeichnet. Hans Moritzens Sohn Christoph Friedrich scheint der letzte be- deutende Vertreter der Familie gewesen zu sein. Im Gegensatz zu seinem Großvater, der seine ganze Kraft dem kaufmännischen Beruf gewidmet hatte, und zu seinem Vater, der das ungewisse Leben eines Kriegsmannes geführt hatte, schlug er die gelehrte Bahn ein. Im März 1747 verstarb er als Professor der Geschichte in Gießen1). Vermutlich aus seinem Nachlaß kamen die „Ayrmannschen Familien- papiere" über andere Zwischenbesitzer2) im Jahre 1885 schließlich an die Preußische Staatsbibliothek ; auch die Universitätsbibliothek Tartu besitzt mehrere Stücke aus seiner Hinterlassenschaft, so u. a. zwei Bände mit handschriftlichen Briefen an ihn (Manuscripta 52, 53)3), 1 ) Ü b e r i h n s . S t r i e d e r , G r u n d l a g e z u e i n e r H e s s i s c h e n G e l e h r t e n - u n d S c h r i f t s t e l l e r - G e s c h i c h t e 1 ( 1 7 8 1 ) , 1 9 9 f f . u n d . R o c h u s v o n L i l i e n c r o n i n d e r A l l g e m e i n e n D e u t s c h e n B i o g r a p h i e I , 7 1 1 . D i e V e r m u t u n g v o n S t r i e d e r ü b r i - g e n s , d i e a u c h L i l i e n c r o n ü b e r n o m m e n h a t , d a ß C h r . F r . A y r m a n n n i c h t 1 6 9 3 r s o n d e r n 1 6 9 5 g e b o r e n s e i n m ü s s e , w i r d d u r c h d i e F a m i l i e n p a p i e r e w i d e r l e g t , a u s d e n e n m e h r f a c h z u e r w e i s e n i s t , d a ß d a s G e b u r t s j a h r 1 6 9 3 g e w e s e n i s t . D e r v o n L i l i e n c r o n a l s Q u e l l e a n g e f ü h r t e „ B e r i c h t v o n C . F . A y r m a n n ' s L e b e n u n d S c h r i f t e n . 1 7 3 4 " , d e r m ö g l i c h e r w e i s e n ä h e r e N a c h r i c h t e n ü b e r d i e F a m i l i e e n t h ä l t , w a r n i c h t a u f z u t r e i b e n ; i m G e s a m t k a t a l o g d e r P r e u ß i s c h e n B i b l i o - t h e k e n f e h l t e r . 2 ) U n d z w a r z u n ä c h s t B i b l i o t b e c a B ü l o v i a n a i n B e i e r n a u m b u r g ( i m K r e i s e S a n g e r h a u s e n ) , s o d a n n R e g i e r u n g s r a t v o n T e t t a u . 3 ) E i n i m K a t a l o g d e r g e d r u c k t e n B ü c h e r v e r z e i c h n e t e s „ C o m m e r c i u m e p i s t o l i u m C h r . F r . A y r m a n n i , s . 1 . e t a . 4 ° " w a r z u r z e i t l e i d e r n i c h t a u f f i n d b a r . L i v o n i a obet £teff£ü>en gelegenes ß a n b i , Wirbi n u n »on ^ a g 51t iag befter bebauei unb i an е^Ифеп Orien grofte ί ΐαφε fetbi g e m a e ; es h<*ii »or anbern län iern großen C o r n b a w , w e ^ e r in weit abgelegene £ a n b i 511 Wafter ία^νΐίφ in großer mä n g e weggefiil)ret wirbt, ba»on S baS gan^e ß a n b t bem [!] gröften 9?uÇen ίφαΙΤεη u. aitbere ЬаЬигф ©elb t ein ^ b r i n g e n zwingen fan . (£s tyatt bar innen gute Q3ie^e u и. паф е^Нфег Orten gelegentmi 5?оЩ{фе QBeibe »or baS 93iel)e. S i e t)<*ben »iel β φ α α ί ^ 93öc£e, S w c n u. h i n t e r . Q3on G i l t e n g i e r e n , S o sur 9Zal)rung beS 93?en= ΐ φ ε η bienen, giebt eS »iel h a f t e n , аиф 9^e^e u. böcf, aber (feine . δ ΰ ^ φ ) ©Henbe giebt eS аиф, аиф »on Q3ogelwercf in großer 90^enge a l s 93ircfhän, i b ü n n e r , 2 Iwer=Ääner , Witte (Snben u . ©änf t e ( S o ba auff ben großen S e e n in ber mänge g e f o f t e n werben), in д!егфеп аиф S w a n e n unbt η ο φ an= bere art »ogelwercf, S o bety Q3nS η ίφί fonberto^ befani. ® i e fleinen Q3ögel aber , a l s £егфеп ober Siarren ober CrammetzQ3öget и. Ьегд1е1феп, biefe αφίεη S i e η ί φ ί ber *гШ1)е §u f angen , и. wann S i e аиф gebraien werett, Würben S i c S i ί φ ε ΰ ε η bar»on su eftett. 3)iefteS grofte Q3ogetwercf ifi 511 gewifter 3 e i t bermaften gutes ^auffeS, baft ί φ eS »tel n ä h e r 2 ) a l s anber f l e i l ^ fauffen fan u n b i bie ßanbeStnwoner & ί φ beften S o über i rüf t ig f r e i e n , baft S i e lieber ein Sittcf beefet ΐ ϊ ε ί ΐφ 3 ) ober fnaefwurf t ober f i n c f e n eften a l s ein [!] gebraien ^ircf-- ober ^ w e r h a a t t . ^ lnlangenbe ber V i t i e n ^|>ier, 1 ) a m R a n d e : o b e r » o n b e r Θ φ α η ί } b e t y 9 ? t g a , b a b i e D i n a t n b i e S e e 6 ί φ e r g e u f t ; i f i 2. « t e i l e n . 2 ) = w o h l f e i l e r ; d i e s e B e d e u t u n g n e b e n d e r b e k a n n t e n h a t t e d a s W o r t s c h o n i m M i t t e l h o c h d e u t s c h e n . 3 ) = P ö k e l f l e i s c h . 18 K U R T S C H R E I N E R T В X L . 5. Θο ba bem 9Леп[феп su ФфаЬеп gefcfjaffcn, giebt e£ ЬеЗ £anbc3 аиф eine ^ e n g e . 'ЗИЗ ОЗеегеп, groft и. ftetne, wormiff bie bauren einen ehtoigen ^rteg, o^ne einigen Sitllfianbi, führen u. Θ ί φ atteseti »or benenfelbigen Salviren müften. <3Böiffe giebet eé аиф fehr »tel, alfo baft S i e tn [!] QBinfer in ber menge su 10 ober 20 mitt ein anber Θ ί φ fehen laften, thun т е ^феп unbi Q3tehe groften ©фаЬеп. £иф|зс werben bafclbfi аиф »iel gefangen, berer beltj ein деЬгаифПф fufier bafclbfien ifi. ©iebci аиф »iel ^ф£*е, Wtlic fa^en, ibermelttt и. Wag ЬегдШфеп mehr. QSom Q3ogel= merci, bie ba аиф bem £anbmann groften ©фаЬеп su fügen, h<*be ίφ S e l b f t ge f of ten gefehen bergeftalt grofte <~Raub»ögel, baft ©te wohl »on ber ftärcf Θεΐ)η, eine ©anf t , »telmehr ein Äut t , ja аиф fletne Cammer miii Θ ί φ hiu= weg j u führen, u. weil btefteé lanteé S o w o h l bem reiftenbett frembiett al£ bem £anbe3 3nWohner »ergönnef ifi, »on allerhanbi ©фаЬ= и. пй^Пф »ogel= Wercf и. anbere untrer su ίφίεί^η, wirbt bergeftalt »iel ΘοΙφε unahrf attft= gerottet u. tobt ge f of ten, inmaften аиф fein bauer tft, ber ηίφί einen guten ©фй^еп sur παφί abgiebet, u. Wenn Θίε аиф im ОЗ^ф s« acier stehen, haben S i e aUeseti 3 h t gesogen rohr bei) ίίφ, baft 3huen bettn wegen ber gefahr ber Witten llnthier »ergönnet u. su gelaften werben tmtft. S i e hoben аиф ein Hein bet)l allesett Θαιηρί einem mefter an 3hrer gürtel hengen, wormitt S i e bermaften gewift Werffen föttnen, baft S i e auff 30 ober mehr ΐ φ η ί ί bamitt auff einem bta^ einer h<*nbbreti werffen u. ηίφί Ιείφί fehlen, и. ifi ba$ beil allesett fo ί φ α ^ al£ ein mefter, wekheg S i e аиф nur sut defension ber beeren unb wölff u. ηίφίέ bamitt su arbeiten an ber Seiten hengenbt tragen. ОЗоп <3^фегереп h^ben Sie аиф biefteé £teff£anbe3 feinen mangel : al3 Werben bei) Reval herrlid)c u. »iel Lacks gefangen, ohne einige grofte mühe, u. , S o su rebett, fangen S i c S »ott S i Selbfiett in betten barsu g e m a e n bchälfnüftett ; an ber S e e и. аиф tn ber Dina werben tn überauft grofter menge flehte ϊίίφ, fo ba eiwa (Sin ober anberihalb Q3ierihetl lang fcprt, genanbi Sirömlit tgc, gefangen, berer mann S i nimmer genug eften fan ; bemt tnan fan S i e auff allerhanbi егЬепсШфе ahri Sieben, f o e n , braiett unbi аиф iroefnen ober in Θαίί3 еттафеп и. über iahr u. iag ge= nteften, S o bem armen bauren ober fonfien arntett leüien ein guier behülff u. nahrung ifi, baft, wann ίφ »or 3 pfennig ober 4 pfennig unfereš gelbeš ηαφ fauffe, h a be ίφ ein guteš g e ^ i baran su eftett ; mann fan S i c аиф nur in bloftem Sa l^ abfiebett u. eften u. ftnbi boch WohH^mecfenbt ; berglei= феп fangen Sie аиф in grofter menge, baher Sie Selbff bieften reimett Sagen, пеЬтИф auff ieuifd) : Queren llnft bie Strömlinge ηίφί gebogen, S o werett wter S w c b c n allsumahl »erlohren, — — — _ î)Cl. f û n g φ Q3nft alleine. В X L . 5 33et) Dö r p t tn £ief f£anbt tn bent »or ber Θίαίί be^flief?enben QSBafêer, genanbt bie E m p e c k , 6 0 ba a u f j ber B e i b u s (iff eine grofje ©ee in ber Mofcau gelegen, auff е^Иф 20 metlen lang u. 18 breif) 3hrett uhrfprung hatt, barinnen ©te b a š ganije jahr Ьигф bali alle Verna i 3hrett befonberen ^ ф fangen unb b e l e g e n bafelbfi eine guie f n a b e l w e t t e h<*ben. 3nfon= berhett su Einfang beš f rüh l ingg a lé tn M a r t i i ober A p r i l , пафЬеш Θ ί φ ber M i n i e r bief?e£ οτίξ>^ bali »on ©te ΐ φ ε ^ ε ί , ifi eine ЬеггИфе £ u f t ba §u fehen (Wenn e£ fonf i tu anbern Säube rn η ί φ ί befier befani), ba in gentelien rcafjer д1егф nahe bety ber Θίαίί Θ ί φ bie ^ " Ф р д е anfangen*), ba S i e offi, wenn bag glücf gu i Will, 3 0 , 4 0 , 5 0 ber Θ φ ο η ^ ε η и. gröfcefien ^»εφίε и. anbere beg orig befanie и. пй^Ифе ^ ф е auff einen sug fangen. Зп= fonberheit ifi ein guier ^ ф bafelbfi, ben ©te J a s 2 ) nennen . ЭДКЬаг gehen nun guie 'Jreünbe , ©efellen, 3 u n g f e r n , M ä n n e r »übt g r a u e n ober f ah ren аиф auff bem Wafjer hinaug unbi lafjen Θ ί φ bann (Sineg bem A n b e r n auff S e i n gut ©lücf ober ©efunihetf einen ^ ф з и д (baoor man offi »or ©о1фет Sug einen halben ober аиф, Wann bie neÇ gar grofi, einen 9"ЫфЗфа1ег ge= ben mu§) фип. 3 f i bag gelücf n u n guf , fo wirb t m a n n offi beg ^ h ^ l e r g 6 ober 8 f ä t bclohnef, Wo η ίφί , befomf man offi gar wenig ober η ίφίεέ ; bar mitten nun bie M ä n n e r ober аиф Wohl 3unggefellen betten £teff£änbt= ΐ φ ε η ^ f tä i t igeng , wollen ©te anberff angenehm fet>n, 3h^e mtlie h<*nbt auff ihun tt. © 0 lang stehen laf*en, bi f j matt w a g f ä n g e f ; ba r ©inbf ©te ban g e l a t o m i über her, т афеп ©te auff , paberi ί φ ο η f ä§e r bei) © ί φ и. © a l ^ e n ein fheil citi, ettt iheil nehmen ©te al fo sunt aufffroefnett u . börren mit © ί φ heim. 93nbt wenn man nutt © ί φ bergeffalf ergerei, iff bag ^ r a u e n s i m m e r wieber η ίφί f a u l unbi фип 3hte itt großen H o r b e n miff © ί φ genommene fal fe Шфеп her fü r ; ba m a n n ben itt betten s u t ) 0 r g e m a f e n selfent ober hüffen © ί φ lagerf uttbf, © 0 »iel ©off giebef, genie te t , аиф einen ^ ф е п р1"ф barbel) ηαφ begehren h abert fan. © a m u f j ban аиф Wohl ©ραηίίφ= weitt, геи^фег Q3ranfewetn и. Ьегд1е{феп miff © ί φ hinunter auff ben ^ φ = Sug tn ^ α ΐ φ ε η f u t f e r t t 3 ) geführet werben, bamit t 3 h r e erfälte m a g e n wieber SU erhi^en u. 3l;men alfjo fein f a b e t t bei) bieder Äau^hö l f i gen »orforge u n b t großen betnühung g e f e h c n möge, w e ^ e g battit ЬегпафтаЬ^ ber ^ a n n bag gan^e jähr Ьигф »ott ber frauett hörett muf j , ©0 offt er »ott betten ^ ф е п ifjei. За, ©aget t ©ie , wenn ί φ im 93or jahr η ί φ ί Were hin auff ben 1 ) a m R a n d e : erftrecfen Θίφ tängft bem wafjer I)tnauff über bie 8 ober 10 metiert, ba fd)ort bte gröfje öeg wafjerö »erbeut, Weiter bie neij aufj werffen; tft аиф unnö t i g , tttbem ber fifrf) auf} bem faltjwafjer bag ^ ф е и. enge wafjer Θυφεί. 2 ) C o r e g o n u s m a r a e n a v a r . m a r a e n o i d e s . 3 ) F l a s c h e n f u t t e r = R e i s e b e h ä l t n i s f ü r G e t r ä n k e . 20 K U R T S C H R E I N E R T В X L . δ ftfchPÖ gefase r t , waf Reiteri luter it^o ju e f e n ; brumb voeun man fein itt ber seit etnfdjaffi, mien lef matt, 6 0 fyatt man, wenn mang beiürffi. ©em aber urtgead)i, ob ΐ'φοη bet) Sokher f i f fa >rt 4 mal;! mehr »erfreuen, »er- foffen u. in ber heimfahrt bie tntii gewefene 3unggefellen ben mann ηοφ wohl cornuftftrei u. еШф tag »or 3 h r ^Фзид gelt b e f m a u f e haben, Θο muf eg Ьоф ber mann gui heilen, baoor banden uttbf »or eine ^аи§Пфе QSorforge ober «Sorgfältige .foauf haliung erfennen ; caetera t e x t u s h a b e t . Θο »tei »on ^феп. ^rebg mangeln barbel) аиф ηίφί, unbi giebt eg in btefem w a f e r w o h ^ t n e i f e n b e u. grofe &rebg. 3 n Suntma bag ganÇ £teff£aitbi ifi ein геф(е^ ^refCanbf, uttbf wenn mann аиф miif bloßen fü^en gehen foli, ertrüge eg Ьоф тапфег lieber, alg baf (Sr feinem ЗЗаиф eiwag abfparen unbt Äuttger leiten folte, unb Were ba»oit »tel gu erschien, Θ ο it30 mein »orl)aben ηίφί tft. ©te principalffett örter btefeg £anbeg fittbi »olgenbe : 9£iga* ©tefcg ifi bie Ä a u p i Θίαίί in £ieff£at tbf; ifi citte h ^ b e r ü h m i e S e e unbi ibattbelg Θίαίί, bahinn »on allerhanbi ö r i e t t , Θο wohl bei) u. in ber Of t S e e gelegen, a ls аиф auf ÄoHanbt, ф г апйтф , Spanten, (Sttgelanbi, Portugal etc. зи ΘφίίΤΰ anlangen, ba auff einer Seiten bie Dina fl iefei (Θο ein 5гетПф breifer fluf ifi, iontmei auf ber Mofcau her Seinem uhr= fpritng ηαφ), fïieftef 2 t e i l e n »Ott 9^iga in bie Off See , bafelbfi bie вфап^е, S o fehr »efi ifi, wo a l l c t t i bie Schiff tit $ lu f и. (Sin fahren 3hrcn iribui ablegen, ifi genanbi Dunamunte, u. bag 93locfhauf barbel), © t e f e S t a t i ha« einen ^Шфеп <2BalI и. ©raben, bartnnen w a f e r tft, u. ϊο^Ιίφε 93afiei)cn ; bie M a u r e n aber finbi tiiger jeti ηίφί »tel ttu^e mehr §u fortification ber S i a t i , aufgenommen baf [fie] einen е^фгесШфеп ^huvrn ait ber matter etnfeifg beg ßanbeg haii, ber ba bie ganÇe S i a f t , meifteng wo matt 3 h r ßanb i bekommen fait, umb S i b e f t e f e n fait < и. in bem legten x ufco >if i f en ^ r i e g bie S t a i i тафНд salvirei fyatt : baher mann ηοφ fielet, mti wag gewaliigeit fugeltt ber feittb biefen $hurnt b e f o f c n u. ju fällen getneittei tfi, aber alleg »ergebeng, uitbi 3 h m bef= wegen !etn S a b e n g e f e h e n ; auff biefem ^ h n r m iantt man Weit hinauf tng felbi langen, S o bie ÇRufett wohl ittgeworben fel)tt. ©te S i a t i an unbi »or 5 ί φ Sclbffcit ifi »01t innen mti ΐφοηεη, all »Ott S f e t n gebaueiett £ a ü = f e r n gejterei, haü 4 5?ή·φεη in S u. »or bem einen 5фопеп ^hurm att ber -ö a u p i f i ^ e t t getjabi. S o aber »or 7 3al)ren g h ^ f a m eni§Wel) ge= borfien, herab gefallen u. bie halbe ^1гфсп miti 5 ί φ ohne grofen S a b e n 21 ber menfc^eri barnieber gefi^iagen, bar»on 3 per for imi geiobei worben*) , u. ifi bet) meiner 3ei t baran au fzubauen voieber ein A n f a n g gentacf)ei worben. ®g hatf einen бфопеп 9ïïarcf, barauf bag 9Çaf)il)auf u. fonft ηοφ wol)l gebaute Ä a ü f e r fielen, аиф bie grofe gül i f iuben; bet) ber Θίαίί unbi tn bem ΟΏαίί liegei bag Θφίο£, Θο »or Θ ί φ Selber ^toar ηίφί be»efiigei, fonbern Ьигф ober »on bem Siaf iWalt ntiii be»efitgei i f i ; auff ber einen Sei ie ber Θίαίί и. beg Θ φ Ι ο ^ f l iefei bie © ina , bafelbfi Ьоф аиф ein Wall »or bie Θίαίί ifi. 3 n bem Θ φ ^ resiclirei allenii ber General Guuerneur, Θο gu meiner 3ei i 3l)r Exceli, mein gnäbtger iberr ©raff Tott bief e Sieï ïe bebieneie ; пафЬет ifi аиф ηοφ ein Guuerneur, Θ ο über bie Soltatefca u. £anb i su guuerniren, Θο 5U meiner 3ei i »orbem gewefener ^ ö n i g l . 9Jîat)t. in ©фшеЬеп Oberfier ÇJorfier2) bebieneie ; meil nun bief e Θίαίί »on bem &önig in ©фшеЬеп Gustavo Àdolpho miii bem ©фшегЬ g l e i f m erobert и. eigenilmm geworben, »orbem S o n f i atteseti ^ ο ί η ί ϊ φ [!] gewefen, alfo ifi bif dato eine föntgl. fiarefe ОВафе Sowohl tagg alg n a g in allen ga fen barinnen §u finben unbi ifi аиф ηοφ eine guie inclination gegen benett ^ o l e n barinnen <$u »erfpüljren, bieweil bie 3nwone r bie met= fien ceremonien, ^ ä n i j e и. Ьегд1е{феп ροίηίίφε деЬгайфе ηίφί »on Θ ί φ ablegen unbi ein xtà>t р о ^ ф е г Ratio status, Ьоф tacite, barinnen »er= borgen, ©te 3nnt»ol)ner ber Θίαίί fetmbi gegen bie frembien »or anbern allen beg £teff£anbeg fe^r Human unbi geben einem ©einer dignität ηαφ grofen respect, bergegen la fen S i e Θ ί φ аиф gerne Wieber ei)ren u. Valien »iel »on i b ö f f ^ f e t i и. ceremonien. 3nfonberl)eii finbi Sie magnifie in Rei fung unbi fe^en аиф gerne, baf , wer miii S ie in conversation leben will, beqenige аиф wol)l ffaffiref u. ηίφί Ιηιηρίφί gelten möge. ^ l m i man miebrtgen fall, S o »erleürei man allen respect и. wtrbf wenig ober ηίφίg e a e ; benn S i e bag conclusum olme bie prsemissen alf bali тафеп, baf ein übel geiletbeier ^ e r l »erfoffen unbi nullius pretii f et). 3^ re QBei= ber и. 3ungfrauen lafen Sie mel)r alg §u »iel m ü f i g gelten u. S ber Äoffar i ( S o ba fe^r grof bet) bem QSetbg Q3olcf ifi) befteifigen, alfo baf S i e Sommerg 3ei i »or u. ηαφ bem (Sfen »or benen iimren (ίφ ргзв- senttren unbi umbffeljen, unbi wenn Sie frü^e in ber вгфеп gewefen fetyn, ^гефеп Sie : f)eüi ifi, wollen wier, mein Ijer^enmann, ein weiligen fpa^iren fahren ; ba benn aller ifi. ©en iomi eine sur anbern, unbi bag £anb i= 1 ) D e r E i n s t u r z d e s T u r m e s d e r P e t r i l ä r c h e w a r a m 1 1 . M ä r z 1 6 6 6 e r - f o l g t ; n a c h W . N e u m a n n , R i g a u n d R e v a l ( L e i p z i g 1 9 0 8 , S . 3 0 ) , f o r d e r t e d a s U n g l ü c k 8 T o d e s o p f e r . 2 ) I r r t u m A y r m a n n s ; e r m e i n t o f f e n b a r d e n B a r o n F a b i a n v o n F e r s e n ( 1 6 2 6 — 1 6 7 7 ) , d e r l a u t A r b u s o w , G r u n d r i ß d e r G e s c h i c h t e L i v - , E s t - u n d K u r - l a n d s ( R i g a 1 9 1 8 , S . 3 3 0 ) , v o n 1 6 6 3 b i s 1 6 7 4 G o u v e r n e u r v o n R i g a w a r . K U R T S C H R E I N E R T В X L . 5 toerd gc^et tag »or tag fori . ^©tnferg 3 e i t l a f e n S i e Θ ί φ auff bem Θφΐ ί ί ί εη, umb ben R i n c k j u fahren, fleißig bebiet ten 1) . © t e manne r ba= fetbft gctüoimen ober toerben g e m o t t e t »on ben metbern, baf S i e ehe S e l b f i unter bem C a n t e i eft»ag bon р)*феп ober Ьегд1е1феп mitt Θ ί φ ηαφ i o a u f tragen, alg baf S i e 3 h r e f r a u betnübefen, bor bie ^ h ü r e j u gehen it. ettoag e tn ju fau f fen , »tel toentger auf bett ^ a r d , mekheg ba einer (^hrfamen <5rau ober 3 u n g f r a u bie 1;оф^е S a n b e mere. l i m b btefe S t a t t tft eg аиф luftig 31t fpal)iren unbt borbent S ö n c , nutt bon neuem toieber ange- legte ©a r t en h a ü ; tft bafelbfi eine g r o f e 93orfiat i , S o S i e bag ibadel toerd nennen , ba r innen »iel hanbmerdgleüte mohnett и. аиф ju (Subì ber ÇRufett-- ü o f f tft, toorinnett 6 ί φ alle bie bafelbfi negoei i renben 9Rufen auffhalien unbi 3h^e gütfer зи »erfauffett haben ; b. tft b tefe »orffatf faff gant) u m b mit i pa la fa fen [!J u . einem flehten graben g c m a e u. hait τεφίε фоге, barbeb аиф allejeti т афеп ftehen. Sonfien шеге η ο φ mehr Ьаьоп ju gebenden, S o aber für^e halben barbet) beìnenben mag. QSnbt tft 31t n terden, ba f £ ie f f£anb t ©ret) - f taupi D i s t r i c t unb t &re t f hai t , ba run te r ber < R g i f e ber »ornehmfic, uttbf tt>trbf btefeg gegen Cîhur- £anöi uttb ß t i f a u gelegene ort , №е1феп bie Dina ϊ φ ε ^ ε ί , bag £ e t f ß a n b t genanbf . © t e f e S p r a i f i faff ber £ t i faut fd)eu д1егф unbi fönnett S i e ein anber toohl »erftehen ; unter П>е1фет Distr ict аиф η ο φ gelegen bag S f ä i l e m 2Boitnar. © t e f e g Heget 2 4 metlen »on 9 î t g a auff bem QBeg, S o m a n ηαφ © ö r p i r e i f en mill, ifi in f r e i e m f e l b i ; bafelbfi ifi eg eine ferne bef iung u. f an 5 ί φ j u r noht toohl halien, h a ü rtngff u m b S einen 933all u. ©rabet t u . ηαφ 21гф einer 93effung tüohl f o r m i r t iff ein S o f barinnen u. S o n f i e n bem gebait ηαφ etn geringer ori, meil eg offt u. mei bafelbfi btf auff ben g runt abgebrennet iff. 9le*>aL © i e f e g iff ηαφ bem 9йд1(феп ber ЭДпЬег Distr ict beg £ te f f£anbeg unb t iDtrbf bag E s t l a n d genanbt , bie S p r a (ζ^ί ίφ, S o ba miff ber finni- 1) A m R a n d e : NB. beç ÇRtga ift biefeé furijtoeiltg merden: ttmmt es аиф mitten in Sommer, ηοφ »telmehr tn ôerbft ober ^riihlinggjeit ein toenig regnet unbt alfo nur bie Steine ^ a f fepn, la fen 5 ί φ bte alten M a t r o n e n ober finter, ja аиф mand>mahl bte grofen ftrunt}*) auff einem £ф1Шеп, ber ba unten grofe unbi breite Muffen fyatt, mitt einem »orgefpannten ^ f e r b t offt »on ber ^ г ф е ober аиф »or bte S i a t i htnaué ίφίερρεη и. toifen θ ί φ offt ηοφ gar »tei bamti »orthun [!]. ФгитЬ heift eg : £стЬИф 5ίίίΙίφ. * ) S t r u n z e , v e r ä c h t l i c h = W e i b s p e r s o n . В X L . 5 H a n s M o r i t z A y r m a n n s R e i s e n 2 3 (феп in cttoaš übere infommei u . S i c einanber toohl oerfiehen fonnen . © t e f e Θίαίί ifi η ίφί geringer benn 9 Ü g a unb i überir i f f i аиф faff ber Fortification ηαφ bic Θίαίί Çfttga. 3 n m a f e n Reval η ί φ ί nur einen ЬеггИфеп νοαίϊ unbi t>effe pafieçen [hai] , S o t t b e r n аиф einen bieffen ©rabe t t , ba r in е^Иф orien <2Bafer, е^Иф orien (Sr irucfen iff, innier bem 2ö a l l einen 3tt>tnger u n b i bait bte S f a i i ^ a u e r , bte &a r ingf i u m b bie Θίαί ί gehef, unbi fehr üiel f h u r m , je einer al£ ber *2lnber in bie ЭДаиег gani) nahe, eftoa einen Sfeinttmrff tt>eif »on einanber gebauef, f fehen ; tff fehr toohl j u fehen uttbf haff аиф η ο φ bett ruhtn, b a f S i e η ο φ eine 3 u n g f e r iff (ba£ iff, ©te iff, S o l a n g e S i e gefianfett, η ο φ η ί φ ί f e t n b ^ b e d u n g e n unbf übergeben toorben) , tn= m a f e n [fie] in 3 h r e m S f a i i t o a p p e n , ba f S i c an T h o r e n u. anbe rn orien in ficin gehauen haben, η ο φ eine 3 u n g f r a t t miii fltcgenbctn haare ein Йгап^ auff bem Ropf habenbf, f ü h r e n 1 ) , tmbt iff 3 h r e m u h r f p r u n g ηαφ oon einem ^ ö n t g a u f Dennemarck fundiret unb i erbauet toorben; ba bann oor lan- gen jähren ber Mofcoviter b tefe S i a i f einfielt fehr harbf über 2 ober mehr jähr belagert unbf geängffigef g e h a l f e n 2 ) uttbf S i e faff ber länge ηαφ heffe nohi leiten m ü f e n , haben S i e betn föntge [!] in Dennemarck, S o miif benen Russen conspiriref, η ίφί mehr erfennen, S o n b e r n ben ^ b n t g in S f t > c b c n bteéfalé u m b Succurs anflehen mollen miif ОЗефгефеп, 3hme [!] baoor i i t f fünff i ig f ü r einen 5 фи^ £ е г г п anzunehmen uttbf §u erfennen, S o ba oom ^ o n . bewilliget unb t 3hne t t j u toafer u . j u £ a n b c Succurs ge= ( φ ΰ ί ε ί morben, auff П>е1фе ahrf ban η ο φ btf dato ber S t t > e b a l š ein S u ^ ô c r · ber S i a t i erfennef [irnrb]. S o n f i e n aber in ber S i a i i η ίφίε3 mehr §u gebieien, benn bafelbfi ber ÇRahf bte S i a i i S o l b a i c t t ann immei , befolbet и. аиф bie Shore Ьешафеп l ä f e i ; auff bem S l o f aber ( S o ba in ber h^he д1егф an ber S i a i i gelegen u. oott ber 9^aiur beoeffigei ifi, alfo baé rtttgff u m b hohe f l ippen, auff П>е1феп bag S l o f gelegen, ffehen) baff ber ^ ö n i g S e i n e S o l b a f e n u. bte ΐυαφί befclben, morauff аиф ber Guuerneur bafelbfi toohnei, u. oben ein grofer plaij afë eine fletne S i a i i 3U fepn ΐφείηεί, ba ber »on 2lbel , S o auff bem £anbf toohnen, 3 h r e ju= ffänbtge W o h n u n g e n fe^n u . alleé, toaé bem ^ ö n t g mehr suf fänbtg , barauff 3U ftnben iff ; ba r inn аиф eine S ö n e g r o f e Rivdben miff »telen E p i t a p h i e n , Antiquitäten и. ^ Ш ф е hoher ö f f t e i r , ©ra f f en u. H e r r e n freubf^ unbf f r auc r fahnet t hängen, u . ttnrbf ba r tnnen юофепШф S e ü t f unbi S t e b t f gc= prebtgei ; man gehet дШф unien in ber S i a i i Ьигф ba š ihor einen berg hinan auff baé S l o f ; a lbar, too S t ettoaé in ber S i a i i , S o in beé 1 ) V g l . d i e A b h a n d l u n g v o n 0 . G r e i f f e n b a g e n , D i e W a p p e n R e v a l s [ 1 9 1 4 ] . 2 ) a m R a n d e : N B . 3 u m д е Ь е ф 1 п и £ btef er herben erlittenen betagerimg tvtrbt ίαί^Ιίφ auff ben tag ber 9?ufen ^ b j u g ein banef unb freubenfeft bafeibft s o l e n n i t e r c e l e b r i r e t . 2 4 В XL. s rahig jurisdiction gefct^cn, juiritge u. vice verfa auff beg fönigg ober beg бф1о |е£ ©eiten, alg pflegen ©ie in biefern gemelien halb Θφίο£ u. Θίαίί ^ h ^ r eine ^ u f l i e f f e r u n g miii betyberfetfg g e l t e n j u фип Etc. ©tefe Θίαίί Reval Шг^Пф in и. αη Θ ί φ ©elbffen j u bef re ben : ifi ©te аиф miii fetnen ©fernem häufe rn toohl getterei, 3hrer Canbegahrf ηαφ gebauei u. haff einen oefiern Sie in bafelbfi j u bem ^ a u f b a u e alg j u 9\iga. 3 n ber Θίαίί ©inbf 3 5вгфеп, toorunfer bie (Sine an bem ^ftard; fieheitbf, jum Ä . ©etff gettanbf, bie Ιΐηίείϊίίφε Шфе ifi, in П>е1фег аиф fem ίεηίίφεΓ priffer beffaliei totrbf, fonbern in ber ЗВофеп alg am ^ ï ïonfag »on ber grofen ΘίαίίϋΓφεη einer eine ^ ε η ί ί φ ε prebtgf ablegen m u f . ©ittbf alle Θ φ ο η «on innen unbi a u f e n gebauei u. haben bie 2 gröfien eine jebe einen ^ h u r m mtfi fupfer gebeefef, tote аиф bie .Шгфеп mii fupfer gebeefef fet>n. 9 ΐ ί φ ί toeii oon ber fletnen ©f ranfpor t ber Θίαίί intoeniig haben bie Mofco- viter (Θο unier beg ^ ön tgeg u. ber Θίαίί ©фи<з Θ ί φ begeben unbi in ber 1 Θίαίί 3hre buien haben) ЗЬге ) Ййфеп, barinnen S ie 3hreg ©laubeng leben fönnen. Sonf ien ifi in btefer Θίαίί, ©otoohl аиф in 9\iga unbi in ganÇ £teff£anbi , gegen uttf hier ju £anbf in gemeinem QSefen unbi unier ber b ü r g e ^ a f f i btefer деЬгаиф, baf Sic (anfiaif tote toter hier ju ßanb i »on Suttffien toifen) in jeber Θίαίί 2 ©ülben, alg bie g rofe u. bie fleine, haben, ba r ju ©ie аиф аЬ^пЬегПфе K ä u f e r [haben], пеЬтКф eineg bte ©rofgülbf iuben, bag anbere bte fleine ©ülbfiuben genennei toirbi. 3 n ber grofen ©ülbfiuben ©tnb nun in gemein alle &auffleui , frätner uttbf hänbler, tote S i e nahmen haben mögen, in дШфеп toerbett аиф bte Literati, Θο Θ ί φ quo vis modo bar aitffhalien, 33eheï)rai ober feüer unbi herbi halien, miii hinein genommen, bte f re ien fünfiler alg ©о^фпиеЬе, Zah le r , Etc., Θο aber berer ηίφί »tel, toegen ber grofen gab, Θ ί φ j u ber ehr fehlten mögen. ЗВапп nun einer Θ ί φ betoeibei2) uttbf bürger toerbett toill, tn obgemelien ©fänben muf mann Θ ί φ j u erfi umb btefe ©ülbe bemühen, baf mann alg ein membrum barin auff u. angenommen toerbe, matttt muf vera Testimonia ©einer еЬШфеп ©ebuhrt и. herfommeng produciren; too bag ηίφί fan e f e h e n , toirbi (Sr ηίφί aeeeptirei, Item ©eineg bafelbfi еЬШф geführten hanbel u. toaniel u. toag Ьегд1е{феп mehr; unbi © o nun einer д1ехф bag bürger r e ber ©ίαίί (eitoan auf Favor beg raf)fg ober o o ^ r i f f f beg föntgeg) hefte erlanget u. überfommen u. aber ηίφί in bie ©ülbe miff Inscribirei toere, © o toere er nur ein »erfftmmelf ober faum halber ОЗйгдег ju nennen ; benn (Sr barff © ί φ ηίφί ber Nahrung alg an-- bere деЬгаифеп, item (Sr barff n t f e g tn grofer mänge oon u. auff bte 1 ) d a r ü b e r = e i n e . 2 ) w o h l S c h r e i b f e h l e r f ü r b e t o t r b e i . 25 6ci)iffe fauffen ober »erfattffen, аиф ηίφί atte toahren, Item (Sr barff miif brauen Θίφ аиф ηίφί, tote anberc, nehren. In Summa (Sr iff an alien orfen gehtnberf, ba»on »tel 31t erschien toere. il. toag ίφ hierbei) »Ott ber grofen gülben erjehlei, fan ίφ аиф gar toohl »on ber fletnen gülben Sagen unbi â majore ad minus einen пфйдеп Θφίιι^ тафеп и. ireffen. ®tcfe fleine ©ülbfiuben haü nun in Θίφ alle 5battbtoerе1фег dignität, ehe man gelanget, аиф Seine getotfe jeti u. ahri haü. QBann nun in bem Siaiirahi, So bte дапзе Siaii concernirei, eitoag foli betoilligef unbf georbnei toerben, So müfen necesfariô bet)bc ©ülben barmtü, unier S t baoon 31t consuliren u. concludiren, зи rahi befragei toerbett, ba nun bte kleine »on ber grofen ©ülbe depen dirci, bief elbe toteber »от 9Çaht; unbf gef tche offi, baf S ^ bte grofe gülbe bem rath in ^φίιηα= ftgen S a n toteberfe^ct u. 6 ί φ ber rahi »on fetner Opinion abtreiben lafen muf. ^ u f ber ©rofen ©ülben toerben nun bte vacircnben rahig fiellen »on eba en judieibus toteber erfe^ei u. erganoci; mit ηίφίεη aber auf ber fletnen, bann beg £anbeg ©еЬгаиф ηαφ fein iòanbtoercfgmann 31t einer ^Burgermeifter ober rahtg »ertoanien dignität jemalg gelangen fan, tote &lug u. »crffänbtg (Sr аиф Set). 3n benen grofen Sfäben haben Sic alle= 3eif 2 Literatos u. (Sinen ober 2 auf ber ^auff£eüie Orfen зит 93urger= metffer.Э ДИс .Йофзейеп gentelfer Siänbe ηαφ gef ehen nun in gcmelfer ©ülbStuben, too ηίφί extraordinar. ^erfohuen, So get f i^ alg п>е1Шф, 26 KURT SCHREINERT В XL. δ bie eitoan in privat, Käufern де(фе̂ еп mögen. 9ΐοφ eineg Notabels ifi in btefer Θίαίί Reval ju obferviren, toe^eg man Selben ober gar ηίφί ЭДпЬег Orien finbeit toirbi, Θο ίφ benn ein toentg, Θο »iel mter ju erinnern, ge-- benefett totU. (£g ifi »on uhralfen 3eiien bief er Θίαίί ein bafelbfi toohl erbauefeg Äauf 51t fehen, Θο genanbi toirbi bte Θφη>αΓί5εη£αηρίει·; führet jum 3etgen einen ^ftohrenfopf, toekher аиф in (Eingang beg ibaufeg über ber fhür Sampi anbern Figuren in ficin gehauef ju fehen ifi. 3nntoenbtg ifi baé Âauf fe^r lange unbt barinnen »iel ϊφοηε Antiquitäten ju fehen, пе̂ тИф gattine rüfiungen miii ©etoehr u. allem jugehör öotoohl ju pferb alg ju fuf, ©piefe, Федеп, Stangen, £>απηΐφ Etc. »on ипдкшЬИфег !фп>еге, gröfe и. Sfcrcfe, barauf abzunehmen, toag »or jeifen »or fiarefe leüie getoefen u. tote nun î tge jeif bie 9?afuren »erfleinerf u. gef toä e finbi ; über bag fiel;ei man 'Silier potentate«, Könige, ^aif er, dürften, ©roffürffen, ©raffen u. Herren 93tlfnufe ad vitam gemahi'ef fiehen, Θο ba mti ίεΗφίεη »ertoahrei auff= unbi jugejogen toerben formen. ®ie рф alle 3n perfohn Selbff in 3hrer jugenbf bafelbfi alg brüber (tote ba»on toeiber foil beri toerben) haben inferibiren, abmahlen u. barinnen »er= ehren lafen; u. tft »or jeifen auff bag Äauf Θο »iel gehalten toor-- ben, baf Θίφ аиф bie Röntge »or ein ehr gel^eÇef, Sampi anbern potentates Sotoohl anbern geringem barimten 93rüber ju fepn: tote mann nun bafelbfi in getoifheti auf ber Clironick, Θο allein bag häuf concerniret u. Sie аиф toohl»ertoahri Ь°Ф̂ >аиепЬ( in bem Äauf bif dato »ertoahren и. {адПф bie Зе{^фшЬипд barin continuiren, auftrücf= Ιίφ fehen fan. So hait bief eg S toar^cnÄäup cr ibauf Seinen uhr-- fprung »on bapfern 3uugertgefellen So toohl $lbel alg llnabel genommen, bie S i$ ba д1е1ф anfangg bet) erbauung ber Statt gegen ben Mofcoviter unbt bie bamalg let fam toilfenC eüie bapffer u. ηίίεΓίίφ im felbe gehalten, »iel treffen u. blutige 6φ1αφίεη gehabt u. erhalfen, unbt toann Sokhe junge leüte ηαφ gehabter victori S t ein toenig recreiren unbf S i in bie ΐφοη ettoag be»effigfe Staff begeben, haben Sie S i meiffen alle an= fangg uttbetoeibf befunben ; bahero иЬг1*аф getoottnen, in getoohnefer bapffer= u. her^bafffigfeif ju »erbleiben u. Θίφ ηίφί eftoan Ьигф QGßetbeg 93olcf ju ίφΐυαφεη ober feig тафеп ju lafen, haben Sie in 3hrem lebigen ©fanbe eine gef toorne 93rübe^afft unier Θίφ auffge^iet, baf, toer miif Sie ju felbe stehen unbf in ber ©cfel^afi fetm toollen, haff ba ηοφ lebtgen Sfanbeg fepn müfen, аиф »or bem fein toeib gehabf haben iürffen; ηαφ gehalfenen guten Succesfu in bero brubet^affi haben Sie alg bann ju mehrer 3hrer Sonberbahren Conversation biefeg ibauf αιιΙί̂ εΗφίεί, miff ЬегИфеп privilegien begäbet и. gejteref unbf beuen ehtoigen na fommett В XL. 5 Hans Moritz Ayrmanns Reisen baf ипепЬПфе Jus Ccelibatus nehtoenft anbern gant) ипоегепЬегИф eingc= bunbcn unbt feft über ju halten oerlafen1), п?е1фе̂ nun bif dato auff Θοίφε $lhri ηοφ observiret u. gehalten toirbi. QOßer nun bie (Shre toil! haben, Θίφ ober Seinen nahmen in bag uralte 5ф*оаг^еп.йсш^ег ЗЗиф {barinnen, tote oben gemelt, 60 »tel hoher potentaten u. grofer leitie, аиф ber oor е̂ Иф 100 jähren bapffern Felben nahmen де̂ 'фпеЬеп ju fehen) ,ju infcribiren ober etnjuoerleiben, ber ^ u f btefe qualitäten ober eigen= ΐφαΐίί an Θίφ haben, tote oolget. (£г(Шф, baf er ηοφ lebigen ftanbeg c unbt Θίφ nie fein QBeib огЬепШфег 2Beife an Seine Seiten trauen unbt zuführen habe lafen, muf er mitt jeügen ober bei) beteürung, totebrigen falleg Seiner (Shre и. геЬНф1ей oerlufitg ju fepn, Ьагфип (So eg аиф bergeftali toere u. einer ein toetb in ber grembi heite и. Sid) oor einen ©efellen liefe Infcribiren, fönte bief eg Âaitf oermög 3hrer grofen privi- legien einen So en, quo vis locò (£r S t auffhielte, »or einen S elm u. gant? ипеЬгИфеп erflären и. aufruffcn и. Seinen Gahmen toteber auf bem ЗЗиф oertilligen). 3um Zubern muf (Sr beg Stanbeg Setin, barauf man 2lbel ober ÇRittcrmefig toerben unbt barju gelangen fönne, (Snbtoeber Selbfi oon $lbel ober S^auffmat^affi jugethaner ober Literatus, studiosus ober aber ein Solbat и. Ьегд1е{феп frepe Ceüte. Шсг bie Äanbtoercfg- gefellen u. alle, So ba fordidae Conditionis leben, toerben penitus exclu- dire t, ηίφί aeeeptiret unbt nimmermehr oor brüber erfannt. QBenn S t nun einer in geba ter S toart5enÄäub er 93rübe^affig Äauf unbt in bero 93 и φ toil! taf en Infcribiren, toerben ihm juoor bie Leges2), statuta, frep= Reiten, ©ctoohnhetten unbt alleg baju gehörige proponiret, barbep е̂йпЬНф gebeten ober ermahnet, baf (Sr benen, So (£r ein membrum toorben, 1гейИф mitt bepftehen unbt, So lange Sein lebiger ftanbt toeren mögte, gehorfam leiften toolle. ^öorauff ηαφ ber 'älteften brüber Consens unbt übercin= ftimmung ber 3enige, So 93ruber toerben totll, oon bem äitefien S affer <£inem ein grofer ^ofal oon Silber u. 93ergult miti ÇSkin ε^είφεηοΐεί bargcret unbf 5ид1егф bag 93иф, barin (Sr Seinen Aarnen u. toaf (Sr bem Äauf jum ebä fnuf oerehren toill (eg Sety nun So bait baar gelbf ober ein Silberner 93ефег ober toaf Seiner Difcretion ηαφ eine QSerehrung ju heifen iff) barbet) in bag ЬиФ nehtoeft Seinem Gahmen mitt ein <2>фт= bet. So bag де|*феЬеп unbt toenn ber ^euertoehltc 93ruber auf bem Ьефег, fo fehr grof ift, bringen toill. So toerben [!] 3hm ju ehren 00t ber Shür ober аиф in bem iòauf auf 2 fletnen Sfücfen 3 mahl feüer gegeben, auff toeld)e 3 mahl er bann bem Ьефег lebigen muf, barbety аиф ju ehren bie heerbauefen in u. oor bem lohff efen ber Siücflein gerühret u. gcf lagen 1) = hinterlassen. 2) am Rande : Beneficien. 28 toirbi; ηαφηκφΐ gratulimi 3hnt bte antoefenbe Herren trüber , bep berert ^llfeffett man Θίφ alg ban ber (?hr bebancfef unbi toohl eftoan ηοφ toag Θίφ ban ju ber 3etf auffhälf imbi ein freither^tg ЬгйЬегга«(фдеп miii ηαφ häufe traget. <2>ie Beneficien, θο man ettoan »on btefetn .Sbauf haben [fanti] ober ju getoarten hatf, ifi [!J bief eg ; baf bag Äauf unbf bte gattine ^rüberfc^afft ©фи(Ь{д unbf аиф toittig iff, (Einern θοίφεη angenommenen bruber, bafern £:r in 93nglücf u. ЭДшиф Ьигф 0ее[фаЬеп ober anbere jufälle geriete [?] u. in ©ein lebtgem 6fanbf umb hülff bei) bem ibauf an= langete, baf 6te einen θοίφεη ηίφί »erlafen, fottbern bepfieürett u. auff= helffen muf. Ober aber ba ein 6о1фег in Seinem lebtgen Sfarti über lang u. furi? beg Orthg ftürbe u. ηίφί fo »iel »erliefe, baf er jur erben ionie beftaffei toerben, mltffe θ ίφ nohftoertbtg bag ibauf Setner annehmen u. 3hn еЬгПф begraben lafen, unbf in anbern imoerfehenen llnglücfgfellett haft θίφ ein bruber beg ibauf θφηί^ ju geiröfien. ©iefe Erfahrne Q3ruber= fcbaffi toirbf аиф öffferg bep »ornehmen Actibus alle 3eif in specie unbt solennisfimó invitiref, toorbep Sie ben ju freübf unbf leti ηαφ ctneg jeben »ermögen θ ίφ herfür fhun u. fehen lafen u. 3l>re getotfe Orbnung gege- ben toirbf. ^omt eg, baf Sie ju pferbf in Actu quodam publico rnitfen ег(фетеп и. θ ίφ presentimi, haben Sie allejeif 3h^c Srommefer toohl mundiret »or θ ίφ Sampf ber Äeerbaum *) reifen uribf miff hellem θφαΙΙ auf u. etnjtehen börffen, тд1е1феп аиф tarffen 0ie eine 0fanbar, barinnen 3hr Signum beg ^ïïorenfopfeg, miff θ ίφ führen Etc.; и. bief eg alleg hatt man θ ίφ θο lange miff ju деЬгаифеп и. ju erfreuen, θο lange man Icbtg iff ; θο balf man aber beheürafef, desperiret btefe £uff unbf barff man θίφ berer де1""еИ1*фар ηίφί mehr beptoohnenbi erfreuen. Зф habe bep meiner jum öffferrt btefeg Orthg getoefenen ©egentoahrf u. ^2lntocfenheif ηιίφ in btefe 1оЬНфе 93rübe^afff аиф begeben (ohne rühm ju mclbcn), tote oben gemelbef miti allen Solennifäfen bin beehret toorben, habe т{ф inferibiret u. bem ibauf аиф jum Je lt m деЬаф^1^ eine »erehrung ge= lafen2). θο »iel in (Sil »on bief en θφιυα^εη Ääupfem. θοη|"ίεη toere »on bief er berühmten θίαίί Reval и. bereu деЬгаифеп »iel, θο ilrtf hier ju £anbf ganij untotfcnbf, ju erjehlen, θο mein »orha= haben aber ηίφί fepn fan, in eil aUeg accuratè Ьигф ju gehen. 0onbern nur obitèr btefeg ju gebenden, toaf ceremonien in ber Q^ahfg^öahl »or= gehen, iff btefeg: (£g pflegen θ ίφ jur QBahlSeif auff bem ÇRahfhauf (θο ba toohlgebauei auff bem ^üiaref fiehef) bte 93urgermeiffer unbf alle 9^ahfg-- 1) wohl verschrieben für Ä e e r b a u c f e n . 2) Ayrmanns Name findet sich jedoch weder in den Bruder- noch in den Gästebüchern, wie mir der Archivar der Schwarzenhäupter-Bruderschaft Herr Carl Stempel mitteilte. В XL. 5 Hans Moritz Ayrmanns Reisen ОЗегшапЬе unbi bebicnfen ju »erfanden. 3)afelbft toirbi nun ein Catalogua auffgefe^ei ерИфег capabeln pcrfoimen, bie in bie vacirenbe ffellen beg rat)tg ber ипра^ер[феп Q35ai)i ηαφ mögen gejogen toerben, toorauf nun ein jebtocbcg membrum beg rahig, auf ber grofen ©ülfen, ©ne Seinem guf-- αφίεη ШфНдс perfohn extrahiret unbt annotirei, auff ein 3effel ΐ φ ^ ε ί u. btefe vota alle bem ältcffen 93urgermeifter ϋ&εη·είφεί toerben müfen. o e g ban jum anbei* it. 3fen mahlt oteberholef u. toag bie plurima vota concludiren, детспидИфе ber principal votift, ber älfeffe QSurgermeiffer, miti etnfftmmcf itnbi gui heifef, toorauff, Θο Sie nun erfläret unbf getoehlef, Θο triff ber gantée rahf ηαφ 3hrer örbnung oben in ben geöffneten rathhauffenfiern, alfo baf man auff ben marcf ftehenb, biefelbe oben alle fehen fan. 5)a-- felbfi ban ein fenffer ju erb lebig gelafen toirbf, barbep ber ral;fg biener einer Stehet u. Θο mcl 93räber1) (eftoan eineg 2 ein lang u. hanbtbreii biete) »or Θίφ liegen h<*ü, Θο »tel alg raft)gl)crrcn getoäl;let unbf proclamiref toerben Sollen. Qöenn nun ber jüngffe 93urgermciffer (So alle 3eif bie proclamation unbf oration fhun muf) erfflid>, gcbr u g ηαφ, bie Sfaft-- legeg miff ju»or imperirten Silentio abliefet, ein Sermon ober Oration дефап unbt auff aufruffung beg 9?cüertoehlten ÇKahtherrng balf fommef, muf ber ral;fgbtener miti einen ϊφ^^Ι auff ein 93reb f meifen, alfo baf eg rafclf и. prafelf, unbt ban bie Stiicf ju bem fenffer auftoerffen, unbt So »iel 3t)rer fepn, So »tel breber toerben je^lagen. Θα θίφ ben leüfe finben, bie bte Sfücfe aufgeben u. aug grofer frepbe »or berer 9?cuer= toeljlfcn Herren Q53eiber bringen, bie benn ein gef encf ba»or geben. Q35ag Sie aber miff bem holt} тафеп, ob Sie bem neügebacfenen rahfgherrn einen Ыфеп baoott baefen, eper fteben Etc. ober toag Sie miff тафеп, toeif id) ηίφί cui bono2). 9ΐοφ eineg ju gebenden : 5111c 3af>r an S. Thomas fag toirbf eine с̂й{)"фс prebigf ju frü£)e tn ber Ä. ©eiffeg ^кфеп, auff bem 90?arcf ge- legen, miff θφοηεΓ Mufic gehalten, barcin ber ganpe Staff 9^at)f Sampf bepber (Bülten ^tieften »om rahfhetuf itt procesfion gehen, ben ©oiicgbtcnfi abtoarfen u. ηαφ »oUbringung befen gehen Sic toteber in gemelfer procesfion auff bag 9Îahfhûuf, fcÇet θίφ ber дапрс rahi längft an bte Gaffel, ba benn bte ganÇc burgci^afft, einer ηαφ bemЭ ДпЬегп, 3hr Debitum — tft etu 9^hgfbalet· — auff einen befonbern fifcb legen и. ihreg toegeg toteber gehen. ®cn fag läfef ber rath е̂ Иф faf bier unten tm rahfhauf frep ol)nc gclbt ju frincfen auff encfen unbf t»em beliebet frep geben, babcp abei· bie Intonirfe [?] bürgerfd^afff, 3hrem respect ηίφί jutoieber, bep Sokhem 1) = Bretter. 2) Über die Wahlzeretnonien vgl. F. G. von Bunge, Die Revaler Raths- linic (Reval 1874), insbesondere S. 47 f. 30 В XL. 5 Srund »telmahl mehr toettt u. bier bem rahi ju gut »or 3hr Qeibt irittden alg baf Sie an bem gefd)endien Θίφ begnügen u. де[ф{тр^ [?] ju fet>tt hielten. Q3mb btefe Statt ift [eg] Sonfien аиф luftig u. hafi grofe 93orffäie, aber alleg fφΐεφί oon fyolfy gebauei, hat* ber lanteg ahri ηαφ feine gärten. ®ie offene See ift harbt bet) ber Statt gelegen, ba man auff eine lange brüefen hinauf gehei u. Θίφ auff betten bafelbfi »telen Θφοηεη (iauffarfel) Θφίίίεη beluftigen fan. öhnferne ber Θίαίί ifi ein ö n e g £ufitoälfgen, Θο man bte grofe Goppel ttennei ; bahin fan man fpaÇtrett gehen, retien, fahren unbt allerhanbi Infi tntii bei) fid) habettber Oefellfφα|^ί haben. ©ie 3nm»ohner ber Θίαίί Setyn eitoag gröber и. ηίφί fo human alg ju 9йда, аиф gegen bte frembien ηίφί fo ehrerbietig unbi ctgenfiolijSmnige Seüfe. 3)af ma e u. iff bie иЬг(аф, toetl ηαφ ber grofen ^eff, bie juleti fafi ben ganzen garaitg bafelbfi gefptelef и. toettig über gebliebenx), Θίφ algban oon allerhanbi orten 9?eüe (Sitttoohner unbi offi lumptd)fe fram= gefellen bafelbfi bcheprahfef, 3hnen bag glüd ηαφ ber 3cif favorisirei u. alfo in attffnahme gefomtnen fet)tt. 0te benden nun, nos pomse [?] natamus, u. meinen, Sie Se^n grofe potentaien. ©aher Sie ben bte nod) über gebliebene'2) gefrepeie Зипде 'гШЬдеп in ΘοΙφεη bauer SfolÇ mcifieit erjogeit u. bie bie 3l)rtgen toteber ηίφί befer, alf Sic totfen, erstehen föntten. ©Ιείφίυο^ aber lafen Sie Θίφ nod) toohl (toettn man erfi befani miii Sie toirbi), Ьоф ohne grofe Complemento с̂йиЬПфег, alg man metnef, erftnbett, и. ob Sie д1е{ф öffetti^ einem ju banden ηίφί modi αφίεη, totfen Sie ϊφοη bag gratias agere privatim ju occafioniren Etc. (fg gtebei аиф »or allen 5lnbern Districteu btefeg Canbeg ben ргаф= iigfien и. т0ф^д^еп 5lbel bafelbfi, bte 3n flcitung auf bereifen ttnbf anbern begängmtfen fid) fehr her»orihun; gegen bie frembien Stnbi Sie Human, unbi toer θίφ nur in 3f)re Siri u. QBcif cum tempore fd)iden lernet, ber fan tool)l miti Sie ju геф1 fomnten. ®ann eg, QSnfer ßanbeg <2lhri ttad), bafelbfi einen grofen unie^eif gtebei unbf man fafi eine bcfon= bere politicam bety Sic Siubtreit muf, uttbf toer hinter 3hre ^niff fommet, haff gut leben bei) Sie. £)ie grauen ». 3ungfrauen, Sotoohl 5lbel alg unabel, Selbeg Orfg lafen θίφ faff mehr alg nöhftg bebtenen uttbf cere- moniiiren. Sie Stnbi fehr hetmtüd^ unbi bod) babet) miif einer (Stufali bemenget, uttbf toer θίφ nur aitfangg fein Sfili ju ftellen u. feinen licbeg- geden auf 3hm fel)en täfef, Sonbern ertoartef, btf ben ^rauenjimmer bag jugefrome ^ftaul etnmahl auffiauef, и. miff maniiir anftoorfef, bem mögen 1) Gemeint ist wohl das große Peststerben von 1602/03. 2) d. h. von der Pest verschonten. В XL. 5 Hans Moritz Ayrmanns Reisen 31 6te поф toohl leiten. 3nfonberf)etf aber toer beg £anbeg bet) großen ober geringen 6tanbeg ^annegperfo^nen totll angenehm fetm, mu| barne^toen 3i)re toeiber ηίφί ρ feinbe ^ben u. аиф Θίφ in Θίε ju joiden toimen. 6οη(ί iommei man ηίφί too^l fori Etc. unbi miii biedern ganzen District haif eg дГегфе 93etoantnu ;̂ barju gehören ε$ίφ fleine 6iäigen и. 6ф1о§ег alg Hapsal, Wessenbergck Etc., Ьагап ηίφί »iel ju noiiren toürbtg ifi. Remato* ©ie^eg ifi аиф oon benen principalfien Θίαίεη, Θο in £ieff£anbi an ber Θεε gelegen ^ίίφεη 9йда и. Reval (ttKkî g 50 ηιείΐεη oon είη anber Θείη) ; alfo ifi nan g рггпаи ηιίίίεη ίηηεη, аиф είηεη ζίεΐηΐίφεη Äanbel jur Θεε, toof8lbft οίεΐ Θφίίί auf ibolianbf, ßübed и. 5lnbern an Ьгг Ο^Θεε b na bahr n ôrfern anlegen, ifi аиф jur no î miii toällen и. graben too^l fortificai и. toarb ju metmr ^είί ηοφ i ä g ^ ang bauef. 3« ber Θίαίί aber ni g onberl eg oor 5U^rn ju ϊε^εη, ο^ηε1) ba£ Με privilegien Ьгг Academiae ju ®örpf nun ηΐε^ auff fihtigl. Orinung ηαφ Με̂ εηι per- nau transportini unbi allba ПжЬгг in ^lor unbi auffnahtw g bra f toor= 6εη. ^ ί ε ίφ ben ju тетгг J it an Ьгт Collegio fleifng | &ε Ьаигп и. einen anfang тафеп gef )en. ^Birb bafelbfi beertet) ©ргаф alg £eiitfcb и. (^ίίΐφ ereb и. огг̂ апЬеп, аиф jum фей ΘφΐυεΜϊφ, tote benn аиф tn ganÇ ßieffCanbi, jutnabl in Ьгпеп Θίαίεη, bie ΘφίυεΜίφε бргаф ηίφί fnmbi, ^пЬггп ΐυοΙ) είαηί, o rf anb n it. gereb toirbf. ®iefje Θίαίί ifi аиф eine 93οπιεΙ?ηιε бее onbi ibanb8lgfiafi, tooroon Με бее 2 ntetten дг1едеп, и. oon bar είη grof^r influf д1гхф Ьгг Θίαίί oor- Ьг̂ itt Ьгг Θεε bafmt auf} Äollanbi, (žttgeCanbf, ^ΓαηείΓείφ, Θραηίεη и. oon Ьгг Ο^Θεε belegenen ôriern jur Θεε ЗсфгПф õiele [Θφχ(Τε] anlangen. ®ίε§ε Θίαίί ^αίί Sonfien bem Mofcoviter е1дгпЬПф ju ge^bni, nun аЬгг gui ΘφίυεΜί'φ. Äaif bief e Statt oott bent ^luf* 9?аг0а Ьгп nahmen, ber ba Mofcan it. £teff2anbi Selber Orien ΐφε^εί, alfo ba ίφ oor 6 3ah= ren bet) einigen Tractaten, Θο jtoifd;en Ьепгп Mofcovitcrn unbi ©фюеЬеп clb g Orig оогдапдеп, cf l)cn, tote auff biefktn flufj, Θο ηίφί ίεί)Γ breii, τεφί ttt ber miiien ein Äöl^ertt ibaufj geba^i, barinnen tn ber ^ftifie etn Ь1̂~ф unbi ettoait Ь*г εΙ;ΐοεη2) ber Siubett 4 ίφηίί^είί toar, ba hinein man 1) = ausgenommen. 2) Ebene, Fläche. KURT SCHREINERT auff е̂ Нфеп treppen aufffieigett mitfie, u. ban auff betten Setien eine bcücfcn »ott Canbf btf an bag ib auf gebauef toorbien, ba batt ber 6d)n>ebtfci)e So- tool)l аиф Mo co ,itif e Legatus jeber »ott Seinem lanbt in bag ibauf ge^en unbt Sie ein anber bte hanb шфеп mogten uttbf Ьоф jeber auff Sei- nem grunbf unbf boten ffuttbe. Vorauf abzunehmen, tote nahe Sie bte frenÇ S eibung biegen Orieg haben. Würben auff gemelten ibauf аиф bte Tractaten ber̂ etf дйШф abgelcget, uttbf oott bar θίφ altcmal)l ein 3eber, ohne befrebuttg beg %tbertt lanbt, toteber auff Setiteg Herren lanb begeben fönnett. ®tefer ^luf 9^ar»a fommei аиф aug ber großen Mofcovitifd)en See, genanbt bie Beibas, uttbf toetut ηίφί ein tleineg Crd bei) 9?аг»а ber grofe 5lbfali toere (Ьа пе1)тНф btefeg toafer θίφ einer grofen Sieinfluffi hinunter geüft), So fönten auf ber Mofcau alg ooit ber Beibas bafelbfi bie θφι^εη iti bte ÖftSee ebra tt. gar ein bcquemltd)er hantel getroffen toerbett ; toeftoegen aber Sie bafelbfi anlegen, u. 3hre gütfer miff mühe 51t Cattbf auf it. itt geführet toerben müfen. <î)iefe Statt 9?ar»a an unbf für θίφ Selbft, iff eg ein fleiner aber toohl fortificirter Ort, mitt Starder 'ЗЯаиег, toall u. graben. 3ittoenbig Sittb in furften jähren gar »Ottx) 9^cügebaufe Sd)ötte Käufer ju fehen, gtebei jum Shetl тфе Ceüf barimi, l)att eine feine ftrd)e bali in ber mitten ber Sfati gelegen, hatf аиф itt ber Sfati ein Sd)lof, too mann д1с1ф itt ber länge ber Sfati zu erbten [?] übet' eine brüdett hbtetrt gehet, ®afetbffen аиф ein Guuerneur residiret. unbf btefer District ber £tcff£anbeg toirbf genant bag Q&terlaitbi ober Latine Vir] an dia. ©afelbft аиф bte [ϊηηίίφε θρΓαφ metffen »erffanben tt. bag итсШ1~ф tote bet Reval gerebef toirbf, u. iff faff einerlei) (ргаф, bartmteit btefer uitierfd)ctb zu nterden, baf, дЫфипе tn beüifdjett bag 1)оФ и. btatfeüifd;c ober 9!ftetfitifd) и. ^rändt]"^ differirei и. Ьоф alleg Φεΰίϊφ ift, alfo btefe Spi-афе aud) alfo iff. ©еден über ber Staff, ba matt über eine bollente brüdett gehet, lieget bag fehr Q3efte θ φ ^ 3tt>angrau obe* I v a n o w g o r o d , bag Seinen Gahmen hatt »on bem ^reitltgen St) rannen unbi ©rof dürften ber Moscovitcr, genanbt Ivan Basylibitz, ber btefeg θ φ ^ fundiret unbf erbauet, ©orob ober ©rat» heift auff Μοβοονί^φ citte ^urd ober S l o f . ^öckhcg 31)пеп пафта^ »on benen вфи>сЬеп abgenommen, ©tefeg iff ηαφ £attbcg Slcfh ber Moscovitifdjen Q3cfftmgen gebauef, пеЬтПф rtngff umb hohe дк1ф auffgeführfe dauern, toekhe »on ипд1аиЬНфег bide fepn, baburd) fem ©εϊφίίί} leicht Ьгефеп toirbi. 5luff allen 4 (£den bide tn bte 1) Dieses „von" ist partitiv aufzufassen wie auch sonst oft bei Ayrmann. ! Î j j m к ! • P i i " t ^ 4 f i/3 ? тЧт>% Он *·*< r y у2д fsfcbr + Я$~ГУ УкъС+х, Obty Д- ГЛ-W/jrf^" W~Jì UH 7»Ί\·η+*^[Τ*4 àbu. ^ C j j ^ Jfrd>9*~ Ъг**> QuZ 0*£ач7туМ*Ъ ^rJ>r,cf£r>'ó ^ 4 V C j ^ v ^ v J S * ^ - t · ^ürb**} ^*Α£ττ*\έ y^r^rf tyt**rr+L:ty*f"V-* y ^ t ^ J j ^ / l CyrrtLZ'rì++*~b- ; Д 5з • ^ y V / k ÜvL <£<ο %^α· dsH.j/2fA ^ - ΐ * έ t**J2. oJStrtAfdA "ÇÎLJÎ S+-^HηΧό+* *+%. Xh . ^ V ^ L w | \ **£ 5-rv/^eO^/v ^ r r i?£rV5-Yv^ ^ • d ^ r V ^ ' ϊ τ α Λ ^ ^ r V ^ v f ^ r r л « * · ··> o^V^«*« V a W 0ϋζ&*τ^*^$ί -Л- ~&*>+y +*·> t r V ^ * 0 . i ž t f C f h * 2. с**~/;л+ ¥*>ί*~ c r ^ A ^ - г u U f Z * [ i ~ y £ Ή-#-»· ^ L j l ^ $-:+> 4р~л^С 'ЗгИк ^ Л / ^ · fa—fog Ï * & f l *yz Льу/Ч^и&ыу « ν / ^ - Λ ν Т > П Г £ ^ y^i*^Ì4*£l*£ & rt* (&£?** ^ 1 ^ ^ И ^ * y ^ » r i f t ' < £ / $Λφ~\ί*Λ *ACr* фШгг'сА*} &>τΐ %+**&-* QS+JL rfal^ Q?b$k%£- СъЗ* rf^. <^4rw fyd^LbutKj « *»*ßa*b4bßi « • · £ ν 0 Ή Qib+j^lier ^ r / W - j ***/+'+5%^ ^ β 0-Uj%~Q*LyjQP ν ^ o g ^ ^ j j V A p f l n t ; и Л ^ i V t 1 ^ 7 C C ^ Г А ^ С А « # , ώ a£X*]j«1 Probe der Handschrift Ayrmanns (etwas verkleinert); vgl. S. 33 f. Hans Moritz Ayrmanns Reisen 33 batter miii eingebaute Stürme, bie ba u>a£ h^er ben bie dauern 6ein, alfo baf man oon aitfeu im hinauff fehen eti^rccfen möge, 6inbi hin u. her mei 6chteflöcl)er, ba matt mti ©iücfen tt. 5lnbern fetter auf geben iati, ibaff einen graben unbt nicht gar grofen toall, ohne tuo baß einige Shor, ba man über ein brüefen fehref, 0tttb barbet) 'Sluftoercf ju fehen. Фаг hinein toirbi man ηίφί Ιΰίφί gclafeit, tote ίφ eß аиф »on Зппеп ηίφί febcn fönnen. Ç)tefc аЬдеЬафк Θίαίί Narva lieget »on Reval 30 Betten, »on 9Rtga 74 mciien, »on 3)örpf аиф 30 nteilett. ilmb ober ©etitoerié, Θο ίφ über getttelie brüefen »on 9?аг»а gehe, tüohnen bafelbfi eine grofe lange gafett hinab, bel)berfcii an (Seiten beß i»afer3, bte 9\ufen, Θο unfer ΘφίοεΗϊφεη Θφηί*, 3hren h°nbel и. Daniel ju iretben, Θίφ begeben, mofelbfien Θίε аиф 3hre ^гфеп unbi ben ©oiiešbtenfie ju »engten fretygelafen ift. ©erpt ober D o r p a t u m . Ç)tefeé nennen ©te аиф, auff 3hre ©ргаф, Tarto. 3ft ЬаЗ centrum glcid)fam beß ganzen £teff£anbié и. »or 3ctien ein ЬеггПф ^tl'chofflidjer Θί^ getoefen. ©iefe Θίαίί Itegei »ott ÇRiga 40 mcilcn, »on Reval 30 inetlen, »on Narva 30 mciien, »on Bernau 36 tnetlcn. 5lber jettfeti ber Mofcau Itegei eß etwaß näher ; ben Θο ίφ toil! ηαφ Plefcau, Θο eine ЬеггПфе Μοίοονΐίίίφε Θίαίί, ifi 14 mctien uitbi toieber ηαφ ρείίφηι*, Θο аиф eine ΜοΓοονΐ^φε Θίαίί, 12 mctien gelegen habe [!]. 5)iefe Θίαίί ifi »or bem berühmi unbt ein ЬегПфег Ori get»efen, и>е1феЗ bte п^ега^поф genugfatn bafelbfi jetgen. 9?афЬет <ò\e aber juttt öfffern »on bem Mofco- viter belagert, eingenommen и. )0ттегИф demolirci, ifi Ьоф ηοφ ein toc- ntgeš, bartttnen bte leüfe Θίφ bchelffen fönnen, übergeblieben, bif leiier Ao. 1667 im junij Ьигф cine un»erfehettc grofe feûerébrunfi ber Ori bergeffalf »erierbei unbi )аттегНф ju gc^ief morbett, baf ηοφ fauni ein toentger fheil gebaueic häufer ju fehen fetytt. 3nbeni bte ηοφ ju meinem (Srfien cinfriff in guietn (Sfo geffattbene Θφΐυ^ίίά^ Йкфеп 3h?en ihurnt ttnbi bte 3n fich gehabfett grofen ©locfen Ьигфё fetjer »erlohrett, bie ϊφοηεη glocfen 5ег1'фто1̂ еп hentnber gefallen, and) bte вгфеп (Θο ohnebem »on benett 5 jährig2) ingelcgetten Mofcovitern jtemlid) spoliref toorbett) ЬаЬигф grofen ©фаЬеп erltffett. ФаЗ o f , Θο »tel д1с1фшо1;1 »on benen fetnben ηοφ übergclafcn toorben, baf citt General Major alé Commendant barin toohnen fömten, Sampi »ici barbet) bif ait bent ^arcf gelegenen ηοφ toohl gebaue- 1) = raderà. 2) von Okt. 1656 ab. 3 34 В XL. 5 ten Käufern ifi itt Selben brani alleg im grunbf in bie Щфеп gelegef îoor= ben, alfo baf nun juleti meiner 3eii ηίφί mehr alg bie beütfüe йкфе un= oerfehref Θαηιρί ηοφ anbern toentg Käufern in ber Θίαίί gelegen ju fehen getoefen iff. 0iefe Θίαίί i>aff eine Θφοηε Q3effe batter gehabt Θαιηρί ffarefen fl)ürmen, aber nun fehr demolirei, unbt ifi meiner 3eii an е^Пфеп grofen oon 9?eü angefangenen ^luftoercfen grofer fletf angetoenbef u. ooll= b r a toorben, unbf tote man Sagt, ΘοΚ eg ju einer General 93efiung inffünffiig etnge^fef ober gar ju einem offen u. freien blaÇ gema e toerben ; bann Θο bali Θίφ unier Mofcau u. ©фюеЬеп ein &rteg erh^bei, iff bag ber (Srffe Ori, Θο ba anfiof leifen unbi ber übergab Θίφ be= f ü^ ien muf. ®ie Snntoohtter beg £>rieg, tote ΐφίεφί u. ehlenb Sie Ьоф toohnen, erfennen 3hren jammer ηίφί, fonbern finb bermafen ber ^letberhoffari er= geben, baf Sie lieber einen ganzen ^ram oott allerhanbt färb, jeug unbi 93änber an Θίφ hingen, alg baf Sie Θίφ auflefen u. getoife färben er= tuehlen folien u. finbi fehr neu д!тф in allen Θαφεη u. totfen jeberntan те{^егИф Ьигф bie Ьефе1 ju jiehett. Θο Θίφ tn toahrheti att einem Θο toeii abgelegenen Ori ju oertouniern, tote ©te Ьоф barju gelangen. ©afel&ff iff neujähr^ bag Ponigi. i bo f f ge^ i ober Juridic, bahin oon allen Districfen beg ganzen £ieff£attbig 5lbcl onbi QSnabel citirei toer-- ben unbi е^фетеп müfen. 933е1фе̂ Θίφ 3tn Januarij anfanget и. bif 8 Sage oor Ofiern offen gehalten toirbf, uttbf ifi btefeg ©επφί in ЬегдШфеп ζ^ίφίεΓ begriffen : 9?еЬтПф : (£g iff ©η prsesident unbt ein vice president, Θο alle 3etf Barones fetyn. 9^афЬет folgen bte ßanbrähte, Θο 3hrer 4 ©etm onbi bie Afsesfores beg ВтдКфеп .iòoffge^ieg, Θο ba allejeti 8 fetyn folien, unbt btefeg Οεηφί muf allejetf auffg toenigfie mifi 10 ober 12 perfofmett befe^et fet)n u. feiner 5lufen bleiben, Sonfien toerben bie Urtei l ηίφί де^гофеп ; über btefe ifi ber Secretarius, Θο Ьа Θί^ an einem 3)ΐΐφ allein haii, пафЬет ber protonotarius, ben ein ©фгеШег oer= gbnnef, unbi 2 San^ltfien ober ßopifien unbi ber föntgl. ßattbi u. ôoffge-- ηφί£ Yifcal. Q3or biefem ©εηφί toirbf nun aHeg offenfl agirei, bie Advocaten toerben ber Citation 3hrer (ïlieniett ηαφ abgelefen, bie bann 3hre klagen u. defenfiones produciren, öffenflid) ©elbff oerlefen u. bann bem Secretarlo йЬегтфеп müfen, Ьа bann bte llriheil publicirei unbf oon bem Secretano аиф ö f fen i^ gelefen toerben, mag д1е{фе£ falg, ©elährf uttbf 93ngelährf, miti ^ ΐ φ ε ^ ι ^ ε ί ί tn bte Stuben beg (Вепф^ hinein gehen unbi ungehtnieri oon anfang bif ju ßrnbe alle Actiones h^rett unbt oerneh= теп ; ο. Θο otel tn für^e bief eg. <5)tef e Θίαίί hatt аиф ηοφ jur jetf tn Θίφ bag Jus Episcopatus Mediterranee, unbi ifi ber Θο депапЬ Q tf off ein D. Theol. onbi gehörei ηίφί ju ber Seüff en йгфеп bafelbfi, toorbet) В XL. 5 35 2 аЬ[опЬсгНфе priffer 0et)tt u. аиф 0on f agg uttbf in ber ЭДофеп »ott einem ordinar ί ΐηίεϋίίφεη pastore a u f f 3I)ve 0 р г а ф itt ber b e ü f e n Нгфеп geprebtgf и. ber ©oifegbiettff »εηήφί toirbf. Obgemcl fer < i f o f f aber foli и. pfleget itt ber 0φη>εΜΐφεη fii-феп 0ottfagg и. itt ber 1»офеп auff 0φ ΐ υ ε Μ ί φ etite prebigt abzulegen. (fr iff аиф Ober Confistorial9^ai)t bafelbfi. •Jßaf nutt ferner in Genere btefeg ganzen £ieff£anbig uttbf berer 3nntoofmer beg £anbeg 5li)rf деЬгейф, 0tffett, (ζίόεηίφαίΤίεη unbf Ьегд1е1феп betreffen mag, toere »iel bogen baoott ju befc^rcibett, aber eg toill mter ber fûrÇe toegett ju toetilciuffiig fallen unbt 0 a g c nur Шг^Иф, toaf bag gemeine 93olcf ober bte battent anbelanget, baf iff meiftentl)cil gar armfeltg »olei, bte ba alle З^гег öbrigfe i f ßcibcigeii tutfcrfljatt fepn tt. Ьоф barbet) lo fe 0фе1т е gtebei; eg giebet аиф unter 31)пеп fretybaitcrn, bte ba 0 ί φ 0 ф о п tool)l herfürzutbttn totfen. 0 o ίφίεφί unbt chlcrtbf 0 t e аиф leben, finbi 0 i e Ьоф »ergttügef и. fönitett el;r einen böfett alg guten S a g »erfragen; bentt toer 3 lmen »iel gufeg toill fl)un, bent flrnn 0 i e getotf böfeg ; bero-- toegett 0 t e alle 3e i t itt ber Sclaverey erhalten u. ηίφί 5lnberff getoolmef toerben m ü f e n . S* (£ine g a t t ^ f u r Ç e $lbfaf$un<$ b e t P o l n i f d j e n u n b t M o i c o v i t i f c t y e n 9 le i f t* 5llg Зф (tote (φοη »or деЬаф^ in Legation miif ibcrrn ©raff Totten пафег ЗВа^фаи miitgereifef, Stnbi toter »on 9Rtga auf £teff£anbi über bie Dina ηαφ GfmrSanbf u. an bief e (Stende »orbet> marchiref. ©ie ibaupiSiatt iff Stiate)» % t btefen Or i finbi toter jtoar in tÇi »ermelier 9îeife ηίφί gefommen, bafelbfi ίφ aber ίφοη »or bem getoefen u. einffen »on ÇRiga über gereifef bin; lieget »on 9^tga 7 metlen. 3ft ein grof u. toeitlauffiiger Orth, aber im teufen ïrtege tft [er] fet)r demolirei toorben, barinnen ein Θ φ Ι ο ^ mitt toafergräben u. einem toad tote аиф dauern utnbgeben, toorauff ber 'Jürff im Sl)ur£anbt toohnet, berne ίφ аиф ηίφί nur gefehen, Sonbern toegen getotfer »етфШпдеп, Θο bet) ©emfelben ίφ abzulegen gei)abf, рег^пПф auffgetoarfei и. auf einem Silbern 93oc!al miif einem irunef auf Setner hanbi bin begnabigei toorben1). 3fi ein fehr humaner unbi civiler Äerr2). Q5on bar toter alfbalien in £tihauen eingegeben fepn, u. jtoar btefeg mahl nur an ber Œrenij, toeWEjeg toter in biefem march zur lincfen feite haben liegen lafen, if i 0ottfien £iftyauen i [ i ve ] Li thuania btefeg lanbt »on bem £ieff2attbf fnnauff gegen bie toetfen 9?ufen Ьигф ben ^ l u f bte Dina gef teben, So ba tiiger jeit аиф ein fheil bem S toeben pffänbig, u. haü eine grofe gemetnf aff mit benenfelben, baher bte бргаф auff 9^ gif er Seiten £είίφ per sincopen quasi £εφαηίίφ ge- nennet toirbi и. аиф miif berfelben too ηίφί ganÇ, Ьоф eine grofe gemein^ febafft haff u. Sie in btefer θρΓαφ ein anber toohl »erffehen fönnen. 5ln= langenbe beg orteg gelegenhetf iff eg »or berne ein grofeg toetflaüffitgeg 1) Am Rande : Ш^ег in Shur£anbt ift guter 9Jieet, ben 6te Си^феп SKeet nennen; »or allen ber beffe. 2) Herzog Jakob, der von 1642 bis 1682 regierte. В XL. 5 lembi getoefen, berne aber auff ÇRufnfcber Setien oon benfelben »tel enijogeit u. аиф tiiger jeti ηίφί mehr ben Gahmen führen barff; тд1е!феп gegen ^Pölert haü eg el)toen bief e betoanfnuf, и. Θο toeif ίφ ben Tractuin loci observirei, ift eg ein 9^ога^{феё, mitt rnelen pfüijen ober Сафеп tote аиф be»efitgfcn 3>ίφεη, 3n= и. aufliefenbett toafertt angefülfeg £aitbt, haü tn= д1е{феп »tel Qöalt unbt 93ηίφ, bartnnen (д1егф tote tn £teff£anbi ober Mofcau) айефтЬ ϊφαΜίφε toilfe Shier, alg 93eren, ^öölff Etc. ju ftnben ; tn дМфеп fetyn toter tn bent begriffenen marcii gegen ber Mofcau Ьигф einen toalt gefommen auff 3 metlen, 1»е1фег gehegei unbt an getotfen orteen umb= ίφΓεηοίεί (Θρ toter tn auf и. ein march gefeiert) getoefen, bartnnen toitte ^ferbe tn grofer menge ju ftnben toarett, berer toter аиф jum iheil gefehen, u. btefer Orth ηοφ bent ^o lcn jufienitg toar, bartitncn 1(фгИф »iel »on geba en pferben toerben herauf gefangen it. gejeihtuei, alfo baf man ©te ju reiten u. in toagen toohl деЬгаифеп fan, bte beg Orieg ηίφί rar fetytt, и. toter аиф barnahl auff ber ^ o f i chtoett Ьигф ben toali ЬегдШфеп riitenJ), btc bartnnen gefallen и. gejeüget toorben fetytt, it. lafen Θίφ ΘοΙφε pferbe »on hiïxfen ηίφί bef lagcn. Sonfien aber feine different unter benett jah= mett alg totlfcit pferben grof ju observiren tft. ®ie leüte auff [bem] ßanbe toohncit aud; ϊφίεφί itt hölzern häufern, u. hatt ϊφοη gan^ bie ahrt ait Θίφ tote £teff£attbi ober Mofcau. ferner tft 93nfer March Setftoerig 93reüfen (ba toter аиф eftoag ba»oit berühret) unbt ηαφ bem ^ f t a f a u e r C a t t b f , f[ive] Masovia ge= itanbt, gegangen, toortnnett nun bte Θίαίί *20 a r f φ a и bte »ornehmfie ift. ©tefeg ßattbf i f i öonfiett ζΐοίϊφεη 93rettfett, Cithauen u. ^o len gelegen, nun aber bem В т д т ф ^olen proprie j u g c ^ n e i и. bahero ©eineg alien nahmeng barbep »ergefett toirbf. ®tcfe Θίαίί liegei an ber QSÖeiyel, alfo baf barüber eine .Sbollente briiden tn bte Θίαίί gef lagcn ifi. 3hre föntgl. 9)bjeftäi, tijo regirenben ^öntg tn ^olen, Herren Herren 90? t φ a e l ЗЭМфаПЬ ii* Q B i f n i o b t ^ f i , habe ίφ bamahl bie gnabi gehabi jum öffiern рег^ЬЬпНф ju fehen, ber ba, tote nunmehr toelfberühmt, ein gar ^еипЬЦф unbi »erftänbiger Äerr iff. Seiner Statur ηαφ tfi ©r ηίφί alljit lang, Sonbern unierfe^feg ©iard u. graben letbeg, ΐφοη и. ^ейпЬНф »on όβ^φί unbi auff ^είί ί ϊφε Kanter »on baarbi unbi Äären, tote аиф ©eine ^letiung bamahlg beü f er Habit toar. Q®af nun bamahl bet) Θο grofer 93erfatnlung »teler ЗЯаф^деп potentaten alg &at)fer, ntge u. fürfien, ©efanben, Herren uttbi ©raffen, 5lbel и. unabel ju fehen, 1) Das Postwesen, das Ayrmann im damaligen Rußland vorfand, wird sich wohl kaum von dem unterschieden haben, das Siegmund von Herberstein 1517 in Rußland antraf (vgl. Fr. Adelung, Siegmund Freiherr von llerberstein. St. Petersburg 1818, S. 66 f.). 38 KURT SCHREINERT mere ein gattÇcg Ьиф baroott jtt crjchlen, 6 0 aber biefegmaht ίφ ηίφίε^ ber iitrÇe falber l)tertnnen berühren fan. 21lf toter nun »ott 0Ваг[фаи toteber auffgcbro ett и. unfern (£ilfcrft= gen March ηαφ ber Mofcau χ·»or bte h^nb genommen, alg toill ίφ mitt furijen anführen, Ьигф toag £aitbf toter gefonttnett, unbt toeiltt totr bamahtg faff bet; fag и. 92аφt muffen itt march begriffen fct>n it. тапфет orf, too ηίφί gar itttbcfeheng vorbeigehen, Ьоф ttnf auffg toettigff ηίφί lang »er= tocilett ηοφ xnel itmbfcheu, bif toter ηαφ ber Mofcau gefomtitcit. 5l l f finbi toier Ьигф geb e Maso\riam ober ^o lcn toteber in bag είφαιήΐφε gefrebett, ЬаЬигф an ©eifen ber Dina itt bag Μοίοονίίίϊφε, bafelbfi ©te bte toetfett QRufen gertennef toerben, gegangen u. ba toter jttvor einen herr= ϊίφ oeffett Orf*), ber ba auff allen ©etien miff toalf ttmbgebett u. aber umb Θίφ fret) offen Cattbf u. laufer 932orrafi ίηιϋ, x>orbet) gefomntett. ©a toter auff bte 3 meiieu auff laufer unbcf u{f cne, nur (φΐεφί abgchaücfe bäume, Θο über bent 932orafi alg citte britcfeit gelegef, reifen tt. miff grofer gefahr tt. bef tocr e bafelbfi marchiren mufiett, alfo baf ttttfer ©[cltger] iberr ©raf f 2 ) Ьигф einen fehlfrtü ©ettteg ttttfer 3hm hûbeitbcit pferbeg bcrmafcit gcffürljct, baf eg ein Заттег attjufehen toar (ЬегдШфеп lct fer t e toege gtebei eg »tel, ©otoohl tu polen, £tfl)auett, Mofcau alf аиф itt £teff£anbi, bahero eg in bief en lättbern beg toinferg befer ben iti 6ontmcr ju reifen iff, toeiicn beg toinferg alle moraff и. toege ©о chtoeit и. glaft fet)ti alg in einer ©fubett) ; tote toir ttutt j u (Snbe btefeg tocgcg bet) etnent 93locfheiit, 9)?ecbf и. »ott geiröchfett3) alf аиф ^ ф е п toilfvogcln ifi bem iberni ®raf= fen аиф etn (Sapful mtü allerhanbi ϊφη^ηοειτΕ (ше1фе^ etite ЭДрофейе hetfett folie) oor ©einen fall, iheilg itt u. auf en ju деЬгаифеп, mtü jum ehrettgefd)cncf gcf tcfc u. presentirei toorben, ©0 jtoar ber gute iberr mtü bebanefung aeeeptirei, aber Ьегпаф 93nf ju gefiellci, tocM)eg toter im march toegett beg gefianefeg x>on l l i t f ϊ φ η ^ ε η ; alba toter einen halben tag u. ηαφί 33n f x>ertoetleien u. bett anbern tag nttff ^ ф е п pferben toteber forirücfcten, ba toter иаф Зеп fageit an einen ibaupfpaf, an bag ^ürffen^ фит Smolenfco gelanget, bafelbfi auff begehren Httfcrcg ibemt ©raffen 1) am Rande: Coloninckfchi [?] genanbt . 2) Christian Horn, vgl. Einleitung S. 12 f. 3) d. h. getrockneten (von niederdeutsch „drögen" trocknen). 39 oon Ьеш Commendante!! beg Orig in einem Θίαίίϊείη Q3nf eine öiarcfe Convoy j u pferbf Ьигф bte bamahlg tui ganzen lanbf gelegenen oölder ΘίφεΓ j u begleiten haü angenommen u. öatnpi Slnbern ©hrbezeügungen solennitèr tractiref. ©eg Ortg tourbeit 93ttfern ioerrn ©raffen oon Gittern МоСсоу1Щфеп dürften, 6 0 ehtoen umb btefer gegenbi auff ber 3agi getoefen, ίε^Ιίφ totl-- prei [!] oon einem VPtlfen Οφίεη Θαηιρί anbern delicaten oogeüoercf oer= ehret, berne1) аиф ber iberr ©raff ju fehen oerlanget u. begtoegen eine halbe meile Θίφ auff bte 6etfe begeben, toe^eg thier oon ег̂ фгесШфег gröfe unbt ittfonberhcii umb ben ^op f miff betten gewaltigen hörnern einem ein с^фгейеп anjufehen gab, barbet) otel l u f e , 2 beeren, е^Ифе Qjöölffe unbt 3 Glenbt ju fehen toaren. (£g ift Q3nf Sonfien aller Orten bif ηαφ ber Mofcau fehr ioohl auffgevoartet unbt toaf bte lanbegfrü e miti Θίφ bringen, i l t tf bafelbfi t ^ i g gemangelt, nur ift ber bamahh'ge fehr mohraftig u. bei) bem 9?cgenioeiier ηοφ f l immer getoorbener QBege l l n f bag be= ίφΐυεΓΗφ^ε getoefi, berne voter bann, lote ΐφΐίιηιη er аиф aufgefehen, Ьоф Ьигф marchiren müfen. ФаЗ ©rofjfürftentfyutn M o s c o v i e n ober Ruis ia . Q3on biefetn ©etoaliigen 9ΐείφ ift ηίφί nur in alten, бопЬегп аиф 9?eüen I t i ne ra r i j s aUbereif fehr Q3tel in ö f fen i^em true!2), alfo baf ίφ baroon otel zu erjehlen unbt beg ßanbeg bef rc bung ju unterftehen ηιίφ gati^ ι η ^ ε ί φ ί ί ί barju εΐ'αφίε; onbt ioeilit eg д1е1ф№оЬ1 oon unferem ^еШ|ф= £anbt ein ηοφ ζίεηιΐίφ toeitabgelegener Ort, ber ba ηίφί Ιείφί oon l lnfer Nationen [!] beireben toirbi unbi 9!ftter ben ©οίί bte gnabf unbi ©efuniheii oerltehen, 6elbigen ju beireben unbi toteber miti ©efuniheii Ьаооп ΐοεφζη-- fomrnen, Θο toill ίφ Ьоф mitt gar wenigen gebenden, toefen ίφ ииф ηοφ ju entfinnen loetf. 3n biefem Sotoohl аиф tn ^olen, Йфаиеп, £ieff£anbi unbt £app= Canbi fatt ίφ toegen beg Orfeg gelegenheti toohl eine оегдЬпфипд тафеп ; bann alle btefe bemelte £mtbcr gatti) Gh*»en ohne einzige hohe 93erge unbt flippen gelegen fet>n ; ferner 6 inb i Sie аиф ju оегд1е1феп miif benen grofen Seen unbt otelett 3n unbt bu^fltefenben mafertt. ЗВет ift unbefani, ber nur ein toettig in ^polen gef mecfe , toaf oor ЬеггПфе fliefenbe u. fiehenb toafer bafelbfi hin u. her anzutreffen fetm, alfo aueb in ber Mofcau unbt 1) d. h. den Ochsen. 2) Ayrmann denkt hier vornehmlich wohl an die „Offt begehrte Be- schreibung der Newen Orientalischen Reise" des Adam Olearius (1. Aufl. Schleswig 1647), die ihm sicher bekannt war (vgl. Anni. 1 auf S, 58). 40 KURT SCHREINERT В XL. 5 tit cutbcm [Cänbern] eine befd)affeni)ett h<*tf· ^ i e grofe unbi Weif umb Θίφ ftcfettbc 932oraftc Sieget man in ber Mofcau, ja baf toter offi im march auff einem Dam in 4 bif 5 metlen ηίφί mitt einem pferbc Qitfytv auff bie Seifen ju reiben Q3nf haben unierftehen iörffen ; Ьегд1е1феп iff in gemelfett anbern αηφ. Ç©af anlanget bie ©rofen ^öälber unbf Qöiltnufc, too finbef mann auff einen puf fen unbt in einer ÇRetfe toohl mehr alg in btefen gemelfen £änbern ; gaitij Mofcau, Θο toeif toter Ьигф!оттеп, fmbe ίφ mitt ber д1е{феп 1иа1Ьсфйдеп toegen gefefjen и. angetroffen, bergleid;en bte anbern länber аиф. ©ag ^Söitte unbf jahme Q3ici>e belangenbt tft in biefem £anbf Mofcau fein mangel, alg ait beren, toölffett, £иф|еп unbf ber= дЫфеп f ä b t i e Shier giebet cg genug. ©ag 92й^Иф totlbc Shier iff аиф ηοφ ettoag alg toilie Оф^еп, Glcnbf, 9\chc, i5afen, и. von allerhanbi teft= Ифсп grofen toilfen Q3ogeln ift bafelbfi viel anzutreffen (aber feine iòtrl*che ηοφ toilfcr Θφΐυείη giebet eg toeber in Mofcau ηοφ in £teff£anbf ηοφ £app£anbf, von polen и. Cithau toill ίφ ηίφί Sagen, ob berer аиф toerctt, Θοίί eg Ьоф toag rareg Septt). ©ag jahme QStehc *211 f £)ф{еп, ^iihe, a f f c , ^öde, Θφιυείη iff tn btefcm lanbe beï> alleu bauren 31д'с beffe nahrung и. genug ju fiitbcn. ОЗоп ^фюерегп iff ηαφ obgeba fen Seen и. 2öafem barin feitt mangel и. ein fheil bermafen angefüllcf, baf eg аиф anbern länbern von ©einem überflitf )аЬгПф mitt theilen fan. ©er ^lcferbau и. £aitbegfi^fe, Θο iff jtoar in Mofcau поф Soldier felbtbau, baf ©te Θίφ auf ihrem lanbe дЫф№оЬ1 ηοφ erttchrcn fönnen, vttbf ob Sie ίφοη ηίφί Θο ζίετίΐφ и. bequem alg bep Q3ttf in © ^ ί ϊ φ £ α ι ώ ί 3ht* tiefer j u x t e n fönnen, So gtebei 3hnen Ьоф ©oit tn bem toilben toefeit ηοφ So viel ^ φ ί , baf Sie ein genügen barvon haben, bag Cteff-- £anbf aber in bief em bent Mofcau fehr toeif überlegen ifi ; u. pflegen Sie (mttt furtum ju gebenden) 3hren aderbau bergeftatt anjttridjfen E[xempli] Gfra t ia] : Gg toirbf einem baucr voit Seiner -foerrfdjaffi ein Stüd toilbt u. toüffcg £anb, So voit grofen bäumen и. Ь ^ ф т е ^ е ganij angcfüllef, gegeben ; ba mag er Θίφ nun in ΘοΙφειη circuitu einen ader аи^пафеп. ©a muf ban ein Sold)er bauer bag crfie jähr fletf antoenten, baf Gr juerft bte hohe u. grofen bäume von oben bif unfett fahl u. äffelohf ιηαφεί, alfo baf ber blofe Θίαιη fichait bleibet; toattit nun Sokhcg alleg fahl ffehef, Θο hauet Gr von unten bie fletnen Stämme u. baf anbere tttebrige b t ^ toe rd аиф ab u. legef cg alleg fein übereittattber gebreifcf in biefem ganzen Greif herumb unbi läfci eg ban bag crfie jähr Θο liegen, ©ag attbere jähr, Θο balbi ber ©фпее abgegangen, eitoan im Junij ober julij, Θο ntadjcf Gr unter bag gelegte ΘίΓαιιφινει^ hin и. her feper, alfo baf alle bag де^гайф l e i f a m jur af en и. Staub wirbt; toann nun ηαφ biefem citt во1фег piai} eftoag freper u. ber bauer raunt getoinnef, bartnnen ju hanbiren, So fänget Gr an В XL. Г, Hans Moritz Ayrmanns Reisen 41 bte fleineffen bäume bif auff bie wurzeln abjuhauen ober gani* augjuftlligen u. waf 3i)m nur möglich ju heben u. ju legen auf bem Wege ju räumen; barauff nimmet Gr Seinen pflüg (ber ift gemattet yon eifcit ale 2 jäncftcl), bei) benen fpitjen ein wenig breit u. aufgebogen, barbep gefefyärffet u. ange= ηιαφεί, baf ber bauet u. bag pferbf ^ ί ΐ φ ε η 2en fangen eingefpannet fepn), ba iridef ber bauet baf eifen in bie et ben u. bag pferbc ziehet, 6 0 Weit alg bie erben пафдеЬеп fan ober Θίφ auffreifen läfet. 2Bo nun ein fiod ober Stein unbewe l i anhält, ba muf ber baucr ben pflüg beben u. 3hn bepfetfg, Θο nahe Gr fan, wteber einftofen u. alfo immer fort in bem ganzen blaÇ hanbiren, bif епЬНф alleg auffgerifen u. bie Grbcn blof §u fel)cn. §)a gehet nun ber baucr weiber mit ©einem 93olcf in S o f e r n aefer u. jerhauet bie ηοφ ftarefen 6τΜΐφι·οΙΐ6η и. ιηαφεί cg Θο gut alg erg fan, ba unter mänget Θίφ bte gebremteie af en mitt ber Grbcn unbt giebet alfo ber Grbett ηαφ beg £aitbeg ahrt bie beffe Ьтдипд (ban fein bauer ba= fclbft Sein tag eine hanbt voll mift auff ©einen aefer führet) ; тапфта1)1 Wattn ein bauet fein flctfig Sein Will, fan Gr alfo дЬпф bag anbete jähre, ηαφ angelegtem S2lcfcr, Seinen ©aamen barauff Seen, ba ban ©oft auf Seiner ^ Ι ίηιαφί betten armen £cüten itt Sonet t wüffett tt. wilben äefettt Sold)ctt Segen giebet, ber д1е{фсп wicr oft auff Q3nfcrrt htcrju£anbf wol)l beffcllcfcn ädern ηίφί fehen fönnen ; ift aber hierbei) miff wenigem ju merefen, baf Sic in bet Mofcau Sowohl auch tn £icff£anbt сг^Нф ju ettbe beg juni j ober attfaitg beg juli j 3l)re äefer ρ bcffellctt Pflegen, ba bar β ϊ φ ju »er- Wunfertt, wie fräfftig u. in gcfd)Wtnfer jeit bie Sonne bag (20аф$^ит χι. ©off Seegen giebet, baf ηαφ ber Saat itt б ЗВофеп ΐ'φοη alleg in beffer positur ffehet u. aber big liebe gefreibf auff ben ädern ηίφί wie bei) 93nf reiffet ober seifig wirbt, Soitbcrit warnt bie förttcr Sampf beitcit Sfäitgcltt ηοφ gattÇ grün Sepn, вфпеНеп Sic cg in bem September getnettttglid) ab unbf führen bag itt bie barju ema fc barrhäufet, So Sic 9\ügcn x) nennen (btefe häufer Stnbi ηαφ art 3hi*eg laitbeg gebäu won langen über ein anber gelegten ibolt^ детафс^ barittnen 2 ober 3 fa φ lange, itt bie quer tt. läng gelegte unbt eingefügte Stangen fcptt, barauff Sic bag font ΐ φ ί φ ί η ^ ε legen, unfett abet iff »ott ^elbtSfcincn ein fehr grofer Offen, alg wie Wter bte badöffen ju тафеп pflegen ; barein werffen Sic allejetf bei) tag u. ηαφί faft gant}e bauhöl^et tt. grofe bäume hinein, baf alfo in »tclcn tagen bag feiier bammelt ηίφί aufί^ίφεί -). ©tefe grofe Щ muf nun bag font brudncit и. So »tel operirett, baf matt cg nachmahlg auffref ett fait, unbf were »on 1) eigentlich „Riege"; zu diesem Wort, das auch im Ostpreußischen vor- kommt, vgl. die Ausführungen von V. Kiparski in „Fremdes im Baltendeutsch» (Helsingfors 1936), S. 66 f. 2) am Rande : Ç)ag I)olÇ foftei 6 ie bar fern gelbf u. ift überflüftg genug. 42 KURT SCHREINERT В XL. 5 З^гег mmtferiid)cn ί«[φθΓί »tel furijmetltg 5« ergien, mann ίφ ηιίφ ηίφί ber fürije деЬгаифеп unifie; и. ©о meit »on 31)rcm 'ШегЬаи. Sonfien ift ηίφί unbefanni, maf »ov grof}e Quant i tä t an ^ lad j f unbi Äanff auf biefett Mofcau jährlich in anbere ßätibcr geführei, bacbet) аиф bag Qöachf ober bag ibotttg »on bar tn großer mänge benen ^inbern iänbern jugemenbei mtrbi, п>е1фс£ Äonig ηίφί efmait alleg in betten barzu bcrcitcbcn ©iodett gefatnlct, ©onbent in benen grofen mältcrn »on Θίφ ©clbft ol;ue mühe ber battent »on benen bicncn in holen bäumen jubereibei tt. gcfuitbcn unrbi. Ob uttu Ιοίφί jeimebereg laitbi ηίφί alleg ©elbfi in Θίφ hüben и. ©clbft zeugen fan, Θο iff аиф bief cg Mofcau ber »erttunffi ηαφ megen ber fäifc ηίφί geahrfef, baf cg fri^ibrtngcube ©ärictt tt. Obfimerd barinnen haben mag, и. Ьсгдкчфсп ben in ^ ф е п Gfo eine rarität, дЫфто!)! aber toirbf jährlich »01t anbern L\inbctt Ьигф &\iuffmaitfd;)affi alg öpffcl, birnett, 92üfc, Citroncn, ^omcranÇen Etc. eine ©о1фс mättge etttgeführei, baf Зф ©olcheg »or ©cibi 51t gemtfer 3cti genug erfauffen fait. ©ahero ben ab- zunehmen, mic meit Sich 3h r c garten ^η φ ί erffredef, alg fraut u. fohl iff bie beffe ^ η φ ί barhmett Etc. ferner mic Sie bag Äcl» cittjufammlen pflegen, iff btefeg 3h?e ari, baf Sie 3fu'c micfcnbiäi3c auff grofen ©ιπηρ|ϊφί-- uttbf maraffigen orient haben ttttbf bahero aÌXc^eif lattgeg graf (mie mier аиф hier ju £anbf tn bcr-- glcichcn orten fchett) h^ben ; bafelbtgc abjuhaucn müfen Sic »on breiten Icichtcu bräfent, Θο eineg mol)l 3 (Sin lang и. einer ©pannen breit ifi, an 31п'с fit f с, in ber mtfic aufffichenbi, btttbcit; bartniff lattffen ©te hinein in bie maraffigen Orfer u. hauctt bag ©raf ab unbf fönnen alfo banntfi ηίφί einfinden1), ferner тафеп ©te auff ©о1феп Maraffigen ^lâÇcn einen (Ì i rd-) miii grofen pfählen, alfo baf bag aitffgemorffettc £cm barauff fan iroefen liegen, unbf тафеп alfo barauff einen grofen iÒet»£auffen, и. be= rcr, nad) gröfe beg orig, 2, 3 ober mehr lafen ©te alfo tut ^clbe fiehen bif in bem minier, ba alle 9ftoraffe gefrohren u. fragen ; algban führen ©te eg miff ©φϋίίΰη in 3hrc Q3auerhaufer. 93. metln ©te bag 93tche auff ©о1фе ©umpftgic öricr nichi fönnen treiben, ©0 müfen ©ic bamitt in ben mälbern ©ommerg zeit mett hinein manient it. berer nahruttg ©ифеп lafen, ba ©ie an ben Schcnbcn (ohne 9 ^ φ ί it. ίφηΠ^ίεί ί ) »on allerhanbi Q3ieheg ariett 1) am Rande: NB. mit Gold)en an bte füfe gebuttbetten brebevn gehen aud) bte bauern mtnberg zeit in bem grof= u. bteffen f n e e ober h™/ °hnß berne Sie 6onften barinnen »erfinden, untbfommen u. nid)tg tnt felbf ober malt tttad)en tönten. 2) = Bezirk, Umkreis (vgl. Kluge, Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache 11. Aufl., 1934, S. 54). 43 betten ЗЗеегеп u. toölffen unaufbletb^ nolentes vole n te s geben müfen, Ьефег ©te Θίφ auff Θο grofe ibunbe befleifigctt, bte barjti getvohnet tvcr= ben, baf ©ic mitt bem viehe in bem QSalbf auf tt. eingehen u. ba offi fein ιηεηίφ mitt barbet) iff; battu im fall ber 9M;t Sie ©о1фе$ gegen bic nnlbctt Shter Θο bapfer ju bef ü^en totfen, baf тапфег i;ttnbf ηίφί£ ηαφ einem beeren fraget u. Θίφ mitt bemfelben umbivirffct ; ba bann ber batter baé lernten verttitnmei, giebet er offt ben britten mann u. mitf ber 93ccr ben ййг^егп jieh'en tt. bent bauern Seine ^aubt lafen, те1фс bann beš armen battertt hernad) ein guter i b a u f r a f l ; ift, barauff Gr ©ampt Seinen SvHubern an beiteê fiait liegen fan (bann ber baucr tit Mofcau ЬаЗ ffrol) viel ju ί;ατίίφ αφί€ί, baf Gr ίίφ barauff legen ober ju fänffiigung feiner ruhe деЬгаифеп folte). Qiöaf nun anlanget btefeg £aitbcê gebätt tt. ber Menfchcit ttttferl;al= fttitg, ift Ы gegen 93 tt fern Caitbf eine grofe Different/. 3l)re ^öohnungeit Set)ttbf mehr (salv. hon.) betten ©фтст tt. Q3ichcffäücit al£ häuf ent ju усгдМфеи ; auff 3hrc ©ргаф heifett Sic etn batteruhauf Kata. ©artitucit mm ba$ vicl;c (mie eß аиф nahmen haff) Sampi ben Menfchcit unbt bcncit Southern 5ид1с1ф unter Ьаф lieget tt. ©ίφ mifteinanber vertragen tttuf, 1»е1фсЗ ίφοη barjit gemottet, baf citici bem anbern Sein Accommodität läfct и. tn^gtebf. ©te flemeffett finber aber, bamitt Sic voit betten ©фтстсп ηίφί mögiett befi)äbigt ober gar gefrefen ober von anbern cr= irebett tverbeit, barju тафеп Sic miff 4 brebent ober аиф voit eineê ban- ntet abgejogenc rinfcit einen faffcit, ber oben offen iff ; beute hängen Sic an cittc oben in 3hrer mohnuitg quer über дстаф1с ffangeit, miif ^af f angebttnfen, barin tverffen Sie bte arme fleincfic finber. So viel 3hrer Sct)n, jufammen, u. mcittt Sie 3hnt gar дйШф фии, So merffett Sic Shncit eüvattn eine beereitfa^c ober Sonff ein filici barvoit hinein ober аиф mohl ein mtgegerbei f aff ober bocféfelï, bamiff mögen Sic ©ίφ accom- modiren, u. menu Sic cß eftoan ffilleit molleit (mit mter Sonff bie fittber miff tvtegen ju fitUctt pflegen), So haben Sic baran ein fiücf paff herunter hängen, baf jcrreit Sic ab ; bamiff gtebei bic fiattge einen f t attg u. fähret ber faffett auff u. ab, baf ίφ offi gcbachi, bic fittber führen vor frettben ober bic breber herauf и. Ьгсфси l;al£ и. bctit, и. baf iff eine ahri 3hrc finber ju fttllcn, uttbf ivcil cß 3huen bann mol;l gcfälf tt. befontmf 3hncn аиф mohl (So hab ίφ offt ju ihnen gefagt), baf ЗЬпеп bic Invention, finber ju tviegen ober jtt ffilleit, ηίφί Ιείφί jemattf паффип mtrbf. 31дс flctfung iff von groben filç, atë mie f>icr ht Seüff £anb bte GappuÇhter-- fuiien gema t fel)it, 1»с1фе£ Sic uitfcr ©ich ©elbfi machen fönnen ; voit paff ober räuchern leber тафеп ©ic ©ίφ miti ftriefen an bic ^ i i fc gcbttit-- iett citte Verwahrung ober ahri barvon [?], ©tieffel be£ lattbeš tragen ©ic KURT SCHREINERT аиф mohl, bic Θίφ ©onbcrlid) oermögen, umb ben icib gürten ©te Θίφ, (>üben Ьагап ein Mcfer и. аиф einen meiiffetn l ) hangen, unbt hohe fpi^tge hübe beß Sommerà, in minier iragen Sie mütjen unbi ganÇc Θφαίίεηε bel^rödc, bic ©ic аиф ©clber gar ατίΠφ ju тафеп mifjen. 3i>rc metber ober grofe magic, menti ©ic baheim ober ©ommcrë jeti im felbe fci)it, haben ηίφί mehr al$ »on gant} groben Θαοίίηφ ein hembi an, Ьоф ol;nc Oürmcl u. f orne ohne (φ(ί^, nur baf Sic ben fopf oben burd)ffedeit, in ber läng bif an bic fuie, u. gehen in ber ^irbetf minier^ и. tootnmeré barfüßig. *21п 3hrett hären haben Sic, maé ηοφ lebige birnc ©eptt, nur einen 3opf gcfiochicn u. hinfen eine Quast, »on maé сЗ аиф fetjn mag, anhängen ; Θο Sic aber mol;l апдефап ©cpn, fragen Sic lange 9?ödc »on oben bi|5 uttien an Etc. 3hi'c ©peife ifi cimati »on geiörreiem ^ ί ί φ ober ^lcijd), baf Sic miii 5?raui unbf fohl и. maé 3hnett j i tr hanbf fotntnef alleg in einen bopf mcrffeit »itbf unfer ein anber ίοφαι, So 3hnen д(е1ф= »tel iff ; mann cß nur eine feine grofe höli3erttc ©фй|~;cl füllef, So haben Sic fd)on genüge an ; bei) allen fpcifcti Ьгаифеп Sic 3h^c löffei, bic ba tiitff !uri3c fftelc u. grofen mauler gcma cf feptt. 3l;r Sranrf ifi аиф ϊφϊΰφί, inbettt Sic mol;l gern an тапфет ori mafer irtnefen mögfen, menn Sic cé heffett, iff aber alleg moraftig, alé l;ab ίφ gcfchen, baf Sic cfmag (д1егф mie mter einen badtrog aufgehauen haben) »on einem bautn aufgehauen auff einen 3 ober 4 fu f fichen haben, bar an einer Seiten ein 4ccficbi Ιοφ cingefchniffcn ifi, bar»or »on h«>^ ein gegätter детаф1, bamtii bte förtier ober biete mafcri) nicht miti auflaufen fan ; barein merffen Sic mm 3hre art bcš ЗЛаИзсгг, So offt befer »or bic © ф т е т alß bie menfòen taugt; an Θίαίί bcš h^pfené aber haben Sie gemtfe kraater , bic ba ge= förref fci)tt, bic merffen Sic mii i hinein, те1фе£ einen gef mad »спфНафеи folle, и. mann baš jufammen iff, giefen Sic barauff mann mafer tt. lafen e£ citte 3cif fichen, bif cß fali mirbi ; bann feijett Sic ein h^e r t t faf unfer u. lafen ein mettig Ittfff, baf cß ablauffen fan ; an bem faf haben Sie einen grofen löffei hengen ; ment nun beliebet, auf ju irittden, ber nimmet bett löffcl tt. f öpfef baraué ; cß Stehcf ber gefrattd ganÇ meifΗφί tt. tff So ίφΙοίίΓ -) alé mic ©ф1спп it. berne Sie аиф »or bent befiett hai-· fett, hetfen cß auff 3hrc ©pro φ Tarra, -öicrbep iff ttutt ber armen МоГсст^фсп ЗЗлиегп Miserabelcr Sfattbf ober Condi t ion ju ermefen u. ©tubi Sic all Scia,ven ober Cctbctgene, Icüie. Θο mohl аиф tn ßicffCanbi. 3hi· ©otieébicnff Sol l jmar ηαφ 3h^er ^ h i ' i ber дпф11"фс ©laub fcpn, aber Sie mifen mettig baroott; mann man Sie fragt, an maf ©tc glau= 1) = Wetzstein. 2) = schlüpfrig, glatt, schleimig (vgl. Grimm, Deutsches Wörterbuch 9, 586). В XL. 5 Hans Moritz Ayrmanns Reisen 45 ben, 6 o 0agen 0te, mag 3hr 3ar glaubet, bag glauben 0ie αηφ. 0agf man nun, mag Gr ben glaube, 0 o (ргефеп 0te, bafj lafjctt mter 3im baoor 0orgen ; ifi 0onft letter bet) bem gemeinen bauergmait ηίφίέ anberg alg bag bur1) lauter -Sbetybenihum ηοφ ju fehen, auf} bem 0te otel ηαΓηίφε unbt abergläubtf e деЬгаифе, baroott otel ju erjehlett mere, unfet anbern : an 3hrem eigen leib haben 0ie bag jum Aberglauben, baf? 0tc' mitt feiner 0феег ηοφ Mefjer ЗЬге lebetag fein haar ηοφ (salv. hon.) nagel oon hättbf u. füfjen abf ne ben in ntetnung, eg geriete 3hncn jum haften oer= terben 3h^er nahruitg u. ein 0о1фег imberbis ober bcf orner u. bef nt e= ner hefte пафта^З fein glücf junt Acferbaue u. ber О^еЬе^иф^ и. alleg, mag Ьигф 0etne ibanbi ginge, mere oertorben ; bef̂ megett 0ie аиф 3hre 0öhne, menn 0te bte jähr ber Manbarfeti erlangen u. ohne baarf bleiben, ganf) oon 0 ί φ jagen и. ηίφί ju bauern деЬгаифеп, 0onbern tn anbern Conditionibus 3h^e sustentation 0ифеп mûfîen. 3hre ganij fletnen finier pflegen 0te bait ηαφ ber gebührt miff 0 ί φ ing babf ju nehmen (battu bic Mofcoviter, 0 o arm alg т ф , fehr otel auff bag baben halten); ba haben 0te ben oon bürefenbaunt, moran bte bleffer u. 0 o ba getörref fetyn, eine 0 o genante Quast , bte ίαυφεη 0te in bag marnte mafjer, unbf mujj eg 0ein eigener Q3afer unbt bte nel)cffett freüttbe bamitt maefer beü f en ober ΐ φ ^ ε η umb unbt umb; u. bag haben 0te jutn Aberglauben, mann eg mohl gerahten foil, ти|з eg mohl gequaftet u. gef lagen merben ; bahcr menn 0ie böfje finber haben, geben 0te bem bte иЬФФ, eg fet) tm erfiett babe ηίφί mohl gequaffei morben, ο. ϊ φ ^ ε η über bte, 0 o ba u h r f a bat- oon getoefen и. eg 0 o bbfj miii bem ftnbe getneinef heifen. 3h^e tobe pflegen 0te детешдНф auff einem erhöhefen ort in einem ÇCBalbt ju oergraben, и. eg mere oon benen armen и. oerblenten leüien, toafš ίφ gefehen, mohl otel ju erjehlen, menn ίφ ηίφί ber für^e halben аЬЬгефеп müfie. 93nbt 0 o otel gar Шг^Пф oon bem armen £anbiQ3otcf. NB. Gg if i miti oermunberung bep benen leüien ju fehen, mafs bte 92aiur ben те^феп lehren fan. 9?афЬете ehmen bajutnahl, mie ίφ tm lanbe mar, bag 0alç bafelbfi fehr ieüer и. fafi ηίφί j u befommen mar, ЬаЬигф ber arme bauergman, alg me^eg fein befteg Condimentam, bali gant} oerjagen motie, befjmegen аиф otel berjeti gefiorben, bahero haben 0ie 0 ί φ in mangel be^en eine Qöurijcl erfunben, bte 0te geiruefnei u. jerffofjen o. anfiati beg 0atijeg ebrau e haben, baoott Зф 0elber im tnuitbi genom= теп и. miti munter gemerefet, baf} 0 o ^ e g д Ы ф т о ^ jur noht einen ίφα^= fen u. falijigien gef macf gehabt; berer mir аиф miti in bie 0tatt Mofcau g e b r и. дго|зе oermunberung bamitt bet) oielen ermecfei, mafjen 3h«ett l) = pur. 46 KURT SCHREINERT В XL. г, ein 6о1фе£ 0onff 3ht' Icbfag ηίφί befani gctocf]en. ЗпдШфеп iff beg lattbeg ηίφί unbefani, baf] 0te auf] bem 0afff u. fraffi ber Prettier u. tourtjeln bic 0фЬп^с Farben тафеп fönnen, oon benen eg αηφ bie £ap= pett it. Ctcfflicnbcr ober bic oon 3l)ncn gelcntcf u. ttt gebraud) haben, © a r p totf]en 0tc 0eibfi bag beffe büd)fett ^u locr , befjer alg toter hier haben mö= gen, 51t bereifen. 3l)re -Öaitptffaff in Mofcovien iff bic 0faft Sftoffau ober Moîcovia. ©tef]cg iff bic Äaitpf unbf ©rof]fitrffltd)c Kesidentz0faff ber 9?uf]en nubi 0oU in ber ntificit beg 9îuf}£attbeg gciegcn fet)U. 0ie lieget ίφοη in ehtoen fladjen fclbf, haff in 0 ί φ otel fließen be u>af]cr, itnfer attbern iff einer bie Mofk genannt, 0 o ba ttt ber länge ber 0taff bui^flicfjcf. ©te grbfje biefter 0faff toirbf toohl in bic 4 fcüfl^c ntctleit 0ct)ti, uttbf iff berer an feinem ori ein Gttbe 51t fehett, toirbi аиф immet· mehr и. mehr oerlättgerf u. gebreitet, 3nmaf}eit man alle fag ein gantjeg häuf] fait §u fauffen befottu mett, loekheg bie bauren lotuferg ^etf fiüdtoeif] ίφοη gant3 gewimmert auff bett blähen in fd>lificti feil haben, unbf gel^tchcf offt mit bent ^cuer großer f abcn itt ber 0taff, bal)ero bag ^abaefirittefetti) ö f f c i t i ^ gar bet) groficr 0 t raf f oerboften, tocil ЬаЬигф ипЬе '̂фгаЬПфег 0фаЫ offf in betten bufett Ьигф ttnoor^f ig oolcf auf] gcfontmcit и. Ш|~Шфе güffer oerbranbf fet)tt. ©te 0faff u. gebaüefe 0et)tt alle bergcffalf oott hcli3 gebauef unbf berer ge= тсМдНф itt einer langen reihe 30, 40, offf toentger u. mehr ; hinfer benen 0elbcn toteber 0 o otel, alfjo baf] 3hrc Äöff oon l)infen ^ufammen ffofjen u. fein häuf} Ьагр^феп gebauef iff, и. bcrgeffalf auff allen 4 eden bebauet iff, и. ein 0о1фег großer 0iocfhättf]er тафе1, je einer ηαφ ber anbern auff obgentclie ahri gebauef, bte unfci^etbung, ber ©afjen läng u. breite, unbt btefie form toirbf ttt ber ganzen 0faff Mofcau toohl obferviref, ba man fein häuf], bag allein ffehef, ober е^Нфс wenig alg 3 ober 4 bet)fammett ffehen ftnbctt toirbf, ЬаЬигф eine fleine gaf]cn ober tocg ginge, fonbern alleg auff obct^ehlte mamrett 51t febett iff; an beut langen fluf] bte Mofck 0ein längff hinab laufer häufjcr-Joöffc u. oon fönten bte häufjer; hinten nun an bem toaf]cr 0inbt bei) jeben citte babffttbett (barbet) зи melfett, tote gerne 0ie haben, ja alle ^etf über Ьсп.Зсп2), aud) offf bett anbern tag gehen 0te in bag babf, 0oiool)l Die geringen alg oontehmett leüfe. ©сгд1е{феп baffffubett ίφ mein fag ηίφί gcfcl)cn, tote ίφ juleti gebenden toill). 0 o matt beg orfg, tote toter cg tut totufer offf bie länge htnauff gefahren auff bem Gif], luftige 1) d. h. das Rauchen. 2) = dritten. В XL. 5 Hans Moritz Ayrmanns Reisen 47 fur^wetl »on benen 9?ctcfenben leüien, bie in bem gröften frofi in bag n>cif?cr, όίοίφ oon ben babfiubeit aitfî, Θίφ begeben, ©ehen fan, auff 1ое(фст loader mann Wohl 3 ober mehr mei(en fteieg ^ίοίίφεη häuf}crit fahren fait, ferner Sie^ei man bte örbfnitng u. tn einer reihe lauter 93ufen, ba allerhanbi Nationen 3hve wahren feti haben ; bafelbfi otel Persianer, Tartaren, Chili e - ser, bürden, 'polett unbt ©ottfien oon benen umbltegenben, bem Mofcoviter jugehörigen Cänbent otel frembfe Θίφ ihetlg unter beg Zaren б ф и ^ gar ba fejšhafft, theilé nur ρ hanbeln Θίφ tttebcrgelafjen. ^Better tft аиф fafi einer eigenen Θίαίί д(е{ф ber ^ ί ί ί ϊ φ ε ober © webtf e £off , bet) 3hnen bte Saamok genanbf, barinnen oon aller- hanbi Nationen ρ ftnben alg ber Mofcoviter tteheficr Э^афгёаЬгеп, bte £teff£änber, ©фШеЬеп, FinnCänber, Äollänber, Gngelänber, ^ranijofen, Ital iener, Spanier, Portugifen unbi аиф ^ей!1~фе auf} Hamburgk unbt ßübeef, ©ettnemaref Etc. u. wag ηοφ mehr, bte oon Агфапде1 herabfom= men, bafelbfi ρ fehen. ©о1фе Nationen alle, wie ©te nahmen haben, biefje haben nun alle 3hre befonbere 93uben in ber länge hinab i ä g ^ offen, bar man umttfer über wunber fiehei, alfjo baf} man offi mehr auf} ungewohnheit berer 9?crri-- f e n Ahrien ober Nationen auff 3hre eigene °Perfohn аф(ипд gtebei tt. anfiehet Alf} auff 3h^e Ш^Нфе wahren, uttbf will berer ilnf} hier Ρ Canbt unbefanfen Nationen alfo аиф 3h?e wahre in gar Wenigen gebenden. 93. belangenf bte persianer, ©ittbi Sie ©tard oott ©фи11ег unbi unierfe^ieg leibeg, an Θο otelen alg ίφ observirei, ηίφί aber Θο grof} alg bte Mofco- viter, haben grofje fahlföpff1), barauff einen gefärbten bunbf2), berne ©te gar Шп^Нф oon ©eitenäeüg pfantmen geflo fen, unbt lange rode bif} auff bte Grben, ja allezeit 2 über ein anber, bar ber innerfte miti einem ©eiferten banbt fehr bid umbwunben umb ben leib iff. ЗЬ^е 9©ahre iff meiften oon fe f f ^en ©etfenwerd alg ЬеггНфе ^eptdrte oon allerhattbf Ш^Шф eingear= betfeben Figuren; ©фопе beden, ©ο ©ίφ bte Mofcoviter и. аиф bte Cteff-- ßättber auff 3hren ©φΐίίίεη miff benen hevabheitgenben grof}ett fransen ρ деЬгаифеп wifjen; fehr ίφοηε mit baumwollen bur nehe e uttbf Шп^Иф getna e bedett, berer ©ίφ tn Mofcan bte oornehmett ait ©tatt ber öbcr= beffe детешдПф деЬгаифеп, ЬегдШфеп ©te аиф tn ©d)Wcbctt и. £teff- ßattbf Ьгаифеп ; allerhanbi gefärbte ©etbeite §ейф, ©о bag Mofcovitil^e ^rauengimmer ρ fragen pfleget ; ja ©ie haben аиф gar Шп^Иф miit gant) ©ammei u. ©etten aufgearbeitete ©fühle, ©o ba gcf tof}en ober рдетафе^ аиф offen ρ fragen fepn, berer bte 'polen ©ίφ 3hreg ebrau g ttad) otel 1) am Rande: o b e r b e m munt h a b e n 6 t e b e r t i , u n t e n a b e r g a n t j f a f ) l . 2) = Binde, Turban. 48 KURT SCHREINERT В XL. s erfauffen. In summa ίφ fan So eilenbt ηίφί alleg fpecificirett, wag henv Пфе Θαφεη btefe ^erftatter alleine haben. ©te Chineser bclaitgeitbf, alg Зф Sie miti »ertottnberung habe an= fehen müfett, alle, 6 o »tel ίφ gefehcit, haben Sie alle breite genfer, fleine mauler u. barüber »Ott oben gar Wenig gcfiopfeliett baarbi, bem Sie gani5 ηίφί αφίεη, toetln 3hrer »tel gtebei, bte gar feinen baarbf befotnmen, gar fleine, oben bratbi it. unien eingebogene Olafen, flettte tt. gar nahe bepfam= men fiehettbe Augen ; 3hre haar jeugen Sie jtoar lang, lafen eg aber ηίφί abhengen u. αφίείεη eg »or citte grofe бфапЬ, Sottbern toifett eg Θο gier* Ιίφ 3« Samtnen ju toinien, baf eg oben auff bent ^opff alg ein miif fletf »on hären gema eg toeref liegef ; bett Sie Selten 3hre &öpffe bebeefen, u. ίφ habe аиф attfattgg ηίφί attberg gemetnef, eg Sen ein Θο Шп^Иф де= flo encg mitalein ; baher Зф Ьигф einen Ьо1п^фег ctttfi einem biiiett liefe, ιηίφ Ьоф genau o e g Sehen ρ taf ett, habe ίφ observiret, baf ©te oben miiien Ьигф miti einem fubtilcn ^апдНфеп bie untbtouniette haar auff bem QSMrbel be»efiigei hätien, Θο ba gar агШф ρ fehen, barp mter btefer Sagen Hefe, tote (fr hörte, baf ϊφ ιηίφ »ertounicrie, toenn Зф Grft 3^'c toeiber beg fopffeg jieraf Sehen folte, baf folie mter ηοφ toohl mehr toutu ferg тафеп Etc. ©tefe leüfe haben nun »on fe f t ^en gctoürijen feil, аиф allerhattbf frembie tourijeln, freüfer, Alaun, reif, Äterfe и. ЬегдЫфеп. Sie haben аиф »ott getoehren alg bogen и. pfetl и. allerhanbi ЬегдШфсп вафеп, So ίφ ηίφί lange ρ erschien ηιίφ auffhalten toill. ©ie Tartaren, So finb bag Ье|1Иф и. е^фгесШфе leüie, So »tel ίφ berer observirei ; Sie haben breit unbi btefe gebier, ungef icffe föpf, ba= rauff toentg u. ttt bte ffruÇenbe haar, bieffe tnltegenbe Augen, über benen bte augbranen toohl über ein glteblang Siraufenbf l ) umbhengen, barauf Sie ег1~фгесШф auffeilen. Ober bem M a u l haben Sie ein grofett, miti langen [haaren] herunferhengenben fttebel barbi, unien aber Stnbi Sie fahl; Stnbi btcf tt. fiaref »on leib, ©tefe haben »iel »on 3h?en pferben, pferbf^eitgett, Sattel, §aümett, bcütf ctt u. toag berne mehr jufommci, feil, barp аиф »Ott 'Злдсг haüiett u. in Summa allerhanbi unf ипдеюсфпПфе вафеп. ^Öetltt nutt bte ^ttrcfett и. ^olett Q3ttf hierôu2anbt So gar unbe-- fatti in berer bef retbung ηίφί fct>n, alg toill ίφ eg bet) btefett toentgen beruhen lafen. ©te Anbern Nationen iff Ιείφί ρ ertnefett, toag etn jeber Seiner ßattbeg ahri ηαφ bafelbfi ρ negocijren haii- ЗЗЗет nun toaf beliebet ju f auffett, ber ftitbet allejeti bei) ». utnb btefe gegent ber fetlha= 1) = straubig, struppig (vgl. das frühneuhochdeutsche Verbum „streißen" oder „streußen" — bäumen). Hans Moritz Ayrmanns Reisen 49 benben Nationen ©oUmeffcber ober, tote ©te ©agen, ©olde, bte Θίφ balb einem anjuprsesentiren totften ; metfien aber reben ©te t o e b , °ροίηί[φ, ^ ίηηί ίφ u. gar toenig eitoag Μαίίεϋίϊφ, jurnahl bie mitt benen gatti* toetf abgelegenen Nationen ju reben toimen]), miff benen man nun in gemelieit ©ргафеп ©ein begehren eröffnen u. reben rnuft : 6 0 fan man Θίφ aller- hanbi erfragen. -Über btefteg iff in bieder Θίαίί g ei fam in Meditullio ein abfonber- Цф be»efitgier Ori , barinnen 3l>re 3απΐφε Majestät 2 herrltd;e ©ф1о|зег, eineg »on ©feinen u. bag anbere »on Äol^ gebauef, haben, barbep jeben ein toafter »orbepflteftei unbf bafelbfi allejeti тафНде ©iarde 1»афе oon Зппеп и. auften ju fehen. ©ie fet>nbf miii getoaliig h^en Mauern »on auftett д1сгф auffgebauef ju fehen, baratt mä ige fiarde fhürme ffehen unbi »on auften mii großen boltoerden 3hrer ßanbeg ahrf ηαφ umbgeben, »on Зппеп mii ^ ΐ ΐ α η ί ϊ φ ε η , »on ©olbf, ©ilber u. ©eibcn bermaften f ö f i ^ e n auft= gearbetfen ίερρϊφίεη behängef »nbf bejieref, baft man ηίφί toeift, too man »or »ertounberung ©eine Augen hintoenfen foil, ©afelbff ein ©о1фег apparat »on ©olbf, Gbelgefietnen, perien unbi ЬеггИфеп pretiofen ©афеп ju fehen, alg ηίφί genugfam fan u. mag bef rieben toerben. ®er gemelfe Ori, ©о im Medi- tullio be»effigef ifi, toirbi genennbi bie Θ f e r l i I3 [!], barinnen alle ©roftfürffl. hohe bebienfe u. £etb Quardi, berer eine grofte anjahl fepn foil, toohnen, feinem frembien aber barinnen ju hanbeltt ober ju toohnen »ergönnei toirbf. (?g iff ein fehr grofter Or i in btefter Θίαίί, barinnen allejeti »iel ^auftenbf Mofcovitifd)e Mölder u. ©olbafen liegen u. balf ben ganzen Orfh betoohnen, heiftef bte Sclilapotti [!]. ©tefte »ölder müften metfien begtoegen (tote man ©agi »nbi toohl offf »or bem gef ehen), baft ©te ©ίφ beg Tartarg etnfall toteberfeÇen fönnen, bafelbfi parat fepn, bann offi ber Tar- tar gefengef u. gebrennet, ehe man eg emntahl in ber ©faff геф1 де= toahr toorben. ©tefte ©etyn nun iheilg ju pferbi u. ju fuft u. müftett alfto ber ganzen ©fafi guie ΐυαφί halfen, ©0 toohl bep fag alfto аиф bet> ηαφί, и. obtoohl btefte getoalftge grofte ©faff umb ©ίφ feine Fortification, ©0 iff ©te Ьоф ganÇ »on auften »tel metlen tn bem circuitu balbi hier и. bori ипте^Иф beüefftgei, unbi toemt ©te ©ίφ etneg getoalfigen fetnbeg, ber ©te ganÇ ju umbjtehen getotllei, »ermuhieng toeren, fönien ©te miii »old ein unbi anbere päfte (berer [eg] umb ber ©ίαίί »on ferne ©ehr »tel gtebei) bermaften befe^en u. ©ίφ alfto ©{фег тафеп, baft ЗЬпеп ber fetnbf miff »ollen hauffen и. aller munition ηίφί Ιείφί ober gar ηίφί nahe fönne bekommen. 3mttoenbtg it. nahe beh ber ©faff ©inbf »tel graben, miii fleift детафе^ ju fehen, barüber hbl^erne brüden и. ©ф1адЬаите auff fet)n. 1) am Ran d e : »erffehen toenig ίείϋίφ. 4 50 KURT SCHREINERT В XL. s Item 3n ber Θίαίί unbi umb bte fiaff, fo man nur tn eine ©fragen eingehen toill, ftitbf iattier ©ф1адЬсште детафе{, bie Θίε ©tard mifi etfjen oer-- tt>afyref ober εί^Ιίφε gar alg Θραι^φε reuier formirei ju ftnben fetjn. 3n ber Θίαίί tff аиф eine fef)r grofte menge »on $ύφεη, bte ba alle, oon anbern Ijäufjern abgefonberf, auff einem miff blandenx) ober boltoerd umbctrcfett großen bla^e fielen. 6ie деЬгаифеп Θίφ fetner Θο l;ol?en и. fpt^tgett фйгт wie toter, f)aben fel)r otel flein u. grofte floden, berer Sie je eine ηαφ ber anbern an аЬ^пЬегНфеп ffriden Θο агШф ju letfett mifîen, baf} eg einen Γεφίεη Instrumenta f en φοη gtebei. Ab- ^пЬегПф ^aben Θίε bafelbfi eine tn ber toelbi ηηοε^Ιείφίίφ gro^e ©lode, bte ber j it ©rffurf (ίοείφε Зф аиф gefefjett) voeti tn bem umbfang überlegen ifi, Θο Θίε nur art benen >̂οί)εη ^ ί ε η ^ören lafjen; Θίε iff Ьгт ό[εί· Идеи] Nicolao alg 3i>rett l;öf)effen patron consecriret. Q3nbf νοείΐη ber tijige Заг ober ©roft 'Jürff2) etn abfonberlt$er ^Ь|>аЬгг Ьгг Metallenen vt>erde, alg baff ©r ju Seinern ©еЬеф*пи|з »tel ΐεϊίΐίφε ©loden, öiüde u. feuer Mörf te l3 ) gießen u. аиф artbere Metallene Θαφεη tn Θείηεη palatijs auffielen laften, ba ©г аиф bali felbfan Ьг̂> ber Schlapoti Ьигф pro- birurtg e n g дгшаШдеп ncü gegofjenen feüer Mörf3elg, b r J rfprun n, oon ΘοΙφεη fiüden were итЬдеЬгаф1 toorben,b an ηίφί toeif oon beg Zaren Seifen Θείηεη ЬгЫегШп είηεηι bag llrtglüd Ьигф είη ηνείαΙΙεη ffüd g öb f Iwff. 3n 3ί)νεη 5?ίι·φεη дсЬгаифгп Θίε Θίφ ίείηεΓ ffüt)t и. ftÇe,t otet oter bet) 93rtft, аиф feiner Crucifix и. gemaci [!], ηοφ voeniger begraben Θίε einen toben bartnrtert. 3l;mt ©ot gbt nft l;ören Θίε m if n fie^nbi и. 3 ^ ε grö^ Devotion фип Θίε ίηίεεη^, Ьоф alfto baft Θίε miti b m ©ε^φί Θίφ gan| jitr erbe büdett и. beügen Etc. 3ßaft eitoatt ©onffen berer Religion u. ΘοΙφεη ceremonien anf)engtg, totll ίφ ηίφί otel dicentes baroon тафеп; benn εδ toobi tn frud ber ganzen ΐυείί ηοίοηΐφ ifi- Зф i>abe аиф fet^ umbgänge, tote bep benen СаШоЩфеп fonfi дгЬгаифИф iff, oon 3ί)ηεη ge= feiert ; ЬаЬгр mart Θίφ аЬгг in αφί mfmten muft, ein ΘοΙφ piaculum ηίφί ju despectiren, ©ottbern Θίφ дШф n n апЬггп Juf |)enbe fiellen rnuft. З^ге Ääufter b d tt Θίε b rg f al , toie bte ιηείϊίεη αΙΙε j u ϊε^εη, baft Θίε ει^ίίίφ д1егф toie toter auff bag gefperr4) Ьгг £αίίεη f lag n, barauff nageln Θίε lang br b r, auff Μείε ε leg n Θίε oon birden ober anbere baumÇRtnfen bid ηεΐηοεη г т а г ^ г , и. Ιε^Ιίφ barauff 1гдгп Θίε grofte ßfüde 9^af}en, Θο ba gatti? ^ ί ί φ aug Ьгг ©^εη allererff αη^ε^οφεη toorben, ein ffüd eitoatt einer Θραηηεη bid и. апЬггфаШ ΐραηηεη lang unbi breit, 1) = Planken. 2) Alexei Michailowitsch (1645—1676). 3) = Mörser. 4) = Sparren, Dachbalken. 51 unbi 6о1феЗ Îegcn Θίε genau jufammen, aifjo baf} eg εηΜίφ Ьигф ben 9\egen jufammen шаф^е* и. д!етф wie ein fefter Mafien ober 6 f üd Grbf-- гегф anjufe^en ift ; ЬаЬигф nutt ηίφί ΙείφίΙίφ ein regen findet ηοφ bag ^attfi oerfauiet. 3l)re ibäufler ftttbf metfien alle gar ηίείεηφ и. auff bag meifie 2 ober 3 ©todwerd ί>οφ gebauet, ©artnnen i)aben 6te einen großen tt. Weiten ΐφο^ίείη, berne Θίε Θίφ att ftatt eineg offeng ju Wärmen и. ju Ьфеп деЬгаифеп (Ьоф wag geringe leiife Θε^η), и. Ьгаифеп ©ie feine offen ; ttt jcbem Äaufj f)aben Θίε buben и. (£аттггп atte auf b t (£гЬгп дгЬаш^ и. Waf} Θίε ίοφεη, Ьгаифеп Θίε ηίφί barju ггЬспг $5pf, Θοη- bent alleg itt fefjeln ; »on fupfer ober Gtj^en ema c iöpffe iff 3|>r beffer l)auf}ral)t, 4ε(ίίφί 1;οΙΐ3εηιε fetter g brau n Θίε Θίφ дгтешдНф. 3 ^ ε ©peilen Θείη utt^cr £anbeg at)rf ηαφ meiften gani} anberg, u. mü^en Wt t barin unfjere ίεϋίϊφε tnägett ganf} anberff gewehrten. Θίε efjen lieber bag, Θο ΐ'φοη eiwag ju»or en w b r in Θαίί} eine weil де1едгп ober gat einge- fallen worben alg von * ϊ ^ ε Ι ^εχ|φ, »on ε^εΐαΐί^εηεη Ρίφεη, bem· Θίε auff »telerlep a^rf ^aben. Item. <2öaf? Ьа im 9?аиф ge )ang n и. 5ίε^ει§ atteg iff 3ί)ηεη ИгЬсг alg bag ^ ί ΐ φ ε f^ifeb- Θίε b t a u n Θίφ tn 31)шп Щгп gar »ίεί g $поЫоф| и. Ьгг j w ^ l n ! 3ξ>ίε ιηαΐ^είίεη fangen Θίε ju erffen miff einem trund branb w m [an], g Θερ mitiagg оЬгг ab nbg, ЬагЬгр Θίε twag oon ber art b r 1еЬ^феп ί ^ ε η , Θο aber gar elenbig ΐ φ η ^ ε ί , in д1г{фгп ип1гг r mal)ljett Ьгаифеп Θίε allejeti n ЬгапЬг- wetn ; bep »orne^men leitten wirbt allejeti ΘραηηίίφεΓ wein mel)r gea fe alg апЬгггг r nd, b me Θίε аиф tn Mofcan ju ε^εη am ιηεί^εη g = ^αηφεη; b m Γείηίΐ'φεη W8tn ίξ>ηη Θίε ηίφί »iel; aber т т { ф е п 93ηιηίε= wein, ben führen Θίε аиф ju Θίφ tn großer mänge. n g l i e n r a u n Θίε Θίφ b g tn Ьгт 1апЬг gar fei)r, ber af tbff, W g n b g »ίείεη Ôoni g, tn grofjer mänge gebrauef и. аиф w o l ^ i l ju b fomm n iff. 93tcr ^aben Θίε аиф, aber iff ηίφί auff ОЗп^ге Arft) gebrauef, и. wil l ίφ 3|?re Al)rt ju Ьгаигп tn fürije ε^ε^Ιεη. (£^ίΙίφ ιηαφεη Θίε bag MalÇ ^Ιείφ аиф Wt w r ju £anbf, alfjo baf? eg ttt ber Mi t t le f roben и. bif} jum brauen ober Ьфеп praepariref iff; bann Ijaben Θίε gro^e Ijölijerne Muffen gtetd) Ьгпеп ilnfjerigen, barinmn Wter bag ΜεΓ abjufü|)ten оЬгг ί ^η ΐφί ί ίεη pflegen, barein фип Θίε bag »erf rb t Mal i } unbi д1г)зеп ban t>alb Warm и. halb falfeg Waf^r barauff, пафЬгтг ^аЬгп Θίε babep auff είηεηι großen фейег^гЬг είηε g w f т0пдг ob r jaf)l grofsc ίΐύεηίε1) fel f n ίφοη tn paratf af , btef^ > ben Θίε miif einer Jend f n ga l f tn m n »on Ьгп ШфгпЬеп forten herauf} и. w rff n Θίε in bag miii Waf^r Με^ο^εηε Mali}, w l Θίείηε algban bag Waf r Θο ίφοη a u f f t n и. ίοφεη 1) = glühende. 4* 52 KURT SCHREINERT В XL. г, тафеп, alg wie toter eg bet) 93n f} in fefjet 6teben fê en. ©an ^aben Θίε аиф in einem grofjen fefjel ben Äopffen, Θο Θίε öteben, и. barein И>афо1= ber 6irauf}e miti ίοφεη lafjett, u. gebett bem bier benf yopffen,д 1е{ф аиф tote toter, miii bem anbern фип Θίε аиф tote toter, и. biefieg iönnen 3i)rer toenig bet; 3f)nen »εηήφίεη *), atfjo baf} ΘεΙίεη είη iberr einen ίηεφί unbi Magbt fyatt, bte ba ηίφί alle bag brauen »erfiünfen, jumai)! tn £teff£anbf. Зп Θφη^εη, t̂nttCanbf и. berer na|)e belegener örier ifi аиф alleg ber деЬгаиф, 3f)r bier alf}o 3^ηηφίεη, unbit otf}ctt Θίε аиф im ganzen lanb Θίφ feiner Anbertt A|)rf, bier ju brauen, Θίφ ju деЬгаифеп, alg tote ίφ eg bef rieben. 03. btefjeg bier iff ηίφί nur Θο gut alg bag Q3n êrtge, fonbern аиф offf »tel Ье}зег. 9?оф einer A^rt toill ίφ gebencfen, berer Sie Θίφ in Reservirung ber "̂фе, Θο ba ηίφί gefallen tt. Ьоф über 5 bif} 6 Monat ^ίίφ bleiben и. ba»or gegefjen toerben, деЬгаифеп. 9?εί)ΐηΙίφ toann eg tn October fom-- mef, Θο beginnet tn ber Mofcau bte &älfe ΐφοη toteber anzufangen, alf}o baf} bte toafjer зи enb btefeg Monaig ober Ьоф in bem November ίφοη и ganÇ з gefrieren. G>| e nun bag f t b f, Θο pflegen bie ^фег ober bie ba ηιαφί l)aben, in großen Seen зи ^феп, 3i>rett »ort^eil babe^ in αφί зи nehmen, baf3 Θίε пе̂ тИф, Θο lang Θίε ηοφ З г̂с grof3e 9ίε^ε деЬгаифеп и. aufjtoe^n Βηηεη оЬгг Θίφ »or bem Gif} mitt faulte f^rumb зи fahren bag οίίεηε toaf^r |)аЬгп, Θο lange фип Θίε 31)ггп т0д(гф г̂п ftetf^, |ϊίφε Зи fangen, b rer Θίε ban аиф umb btefje §cit tn grower menge fangen; bamiff Θίε aber Με ^фе bif} зи ber seit, ba Θίε апдгт|>тгг unbf ίεΐίτεΓ и fet)n, ίηίφ b )alt n и. 3urücf l g n fönmtt, Ι^εη Θίε Ыг|зе$ з 3i>rer Invention : Θ о bali Θίε bte Щфе aug Ьемп 9Îei*en an bag £anbt tocrffen, Θο lafien Θίε ЬггГеШеп tn b m Θφηεε luftig l^rumb ίρΓ^εη ob r umb= η>εϊί}εΙη, ©ittbf аиф аЬ̂ пЬегИф εΐ̂ ΐίφε Ьагзи beff ll f, Ьгг ba α11ε§είί miit f auffeln ^ίίφεη ϊφηεε и. είη tranig п?а}~згг auff bte ^фе ΐοε^εη и. ϊφίίίεη ; bamitt юсгЬгп ΘοΙφε ^φε mitt ΐφηεε unbf εί)} b rma^en итЬзодсп unbf bcfro^mt, baf} Θίε bar №дгп alg νυίε bag дг1)атпг f)olf5, и. führen Θίε ΘοΙφε g frorn ίίϊφε mitt Θίφ ίη З г̂г bauern )öff , Ια ε̂η Θίε baf lbf in Θφηεε ηηίεΓ ε̂ϊ>εη Rimmel ^дгп и. tegen Θίε Χ toetf} auffetnanber, alg ιυίε toter bag tyolfc зи ^ ε η pfl n; unbf ίυεηη g nun 2 оЬгг 3 monat in Ьгп ίυίηίεΓ fomm f, ba αΐίε toaf^r |ε̂ Γ bief зи дг̂ оггп |ε̂ >η, unbt man ίείηε ^ί|φε ^φε befommen fan, algban pfleg8n ΘοΙφε 3^ε дг^о^тг ^φε mitt ΘφΙίίίεη η>είί unbt naf)e tn bie ©tabe ju füb^n unbf ba^lbft oor ^ίΐφε ft j φ зи οεΓΪαη|Τεη, unbf п>ггЬгп аиф itt großer m ng baoor »on Ьгп küfen gefaufff unbt εί)ίυεη Θο ug rt , ηήε man Ьгг, Θο aufš Ьгт toaf^r ег[Шф fommen fet)n, зи b r f n pfl g . Θίε ηε̂ ηίεη bte gefrornen unbt toerffen 1) Ayrmann meint wohl, dass es dazu mir weniger Leute bedürfe. В XL. 5 Hans Moritz Ayrmanns Reisen 53 Θίε tn falteš loader, bann fc£)cief Θίφ baé Stfj ab unbt tft ber ^ф, аиф ϊοεηη Sr 5 ober 6 monat bartnnen gelegen, Θο ΐφοη anjufe^en, alg farne Sr erft aujš bem toaf^r. Φε^Ιείφεη Зф ben otel и. offt gegeben и. ©te mter gar toof)i gef mecfe . Aber bag ma e bte tanbeg a^rt u. bte grofje сопйпшгИфе falte barin; bann in ber Mofcau, toann eg etrtmâ l anfanget 3U frieren u. einen Θφηεε leget, Θο bleibet egt ooÇ>l hfy сопйпшгИфет faltent oetferb ig einftent oteber зи ©einer §eit u. pfleget bartnnen ηίφί Θο offt in bem tointer auffgutauen unbt ban toteber зи gefrieren tote |)ter ρ ßanbf, unbt toetl btefeg hier зи £anbf eine rarität ift, l)abe ίφ eg ettoag toeitläufftig unbt егдепШф erje l̂en toollen. Зф f)abe аиф gefel)en, bafj Θίε bag ^ίίφε ίϊείίφ genommen unbf in bem ©фпее mitt toafjer oermenget l)er-- umb getoelult 93nbf alfjo ρ einem großen Θίίίεί Grifi §u gefrieren laften, bafj Θίε ben gar otel φαίεη ρ twiner. seit, ba bag ΘαΙ̂ fo ίεϋετ tn b r Mofcau toar, bafj аиф εί)ΐυεη too^l ^ί|φ bl b t. ОЗоп b r Mofcovtor Q3abfü^n оЬгг at>rt зи ЬаЬгп, toetl g 0ε^ 93п|з rn^fant, toill Зф аиф Шг̂Иф дгЬгп^п. ΟδίεΙφε ba tn Mofcau είη tt^nig Θίφ toag o rmö en unbf ein З г̂ег art ηαφ too|)Ig bau g Äau§ а̂Ьгп, Με b fl f n Θίφ аб̂ пЬсгПф, bar= bety είηε 33abffuben зи bauen, bie ba, дШф tote 3l)re Ääuf^er, alle oon t)ofy fetyn. öinbf 4ειίίφί gebauef, oon oben ge^n Με ^п^гг и. ηίφί auff 5εΓ Setien ginein, Θο ba аиф oon Θφ'όηεη gläsernen Θφε εη дгтафг^ in Ьгг ίηίίίεη аЬгг iff είη fleineg Ιοφ, Θο Θίε öffwn unbf opf n fön= г ηεη, tocnn Θίε ίοοίίεη, barauft Θίε Ьгп britfcl) дг1)гп Ια ε̂η, ίοεηη Θίε auff bte glüenbe Θίείηε д1г|зеп. Θίε brau en Θίφ bartnnen feiwr offen, ©опЬггп ί^εη nftoeb r tntoenbtg gar з1егПф gelegte Θίείηε, bie oon aufjen Ьигф bag feüer fönnen er̂ tÇef toerben ober ί ^ ε η аиф tooljl ШкпЬе Θίείηε auff einem Gfijšern rofi |)ίηείη, barauff дгг)зеп Θίε toarm toa)^r, bag i b t nun είηε Щ oon Θίφ, unbi Θο ba toag oornet>m |εν>η, Με дгЬгаифгп Θίφ gar ίοίίΐίφ praepartrie деЬгапЬг toaf^r oon alkrfyanbt gu n Kräutern Зи ΘοΙφεη auffgtef^n, bag ban είηεη Θφοηεη дггиф oon Θίφ i b t onbi, tote Θίε ©адгп, gar g8funf ίεϊ)η foil ; f rn r 1;аЬгп Θίε аиф, tote bety on§, eftoag er^ö^efe fcfylviçbânde barin, ηηίεΓ апЬггп alfo 3ubere^f, bafj man barauff Θίφ ^ ε ί ϊυίε auff είη beti, bann Θίε 1едгп oon lan n ιοείφεη grafj tn ein oon fetner leintoant alfjo ug r n öacf, bamiit Θίφ nt g ^rumb ϊίΐ'εφεη2) fan, unbf зи ίο^εη iff eg Ьигф ein erl)öl^g ЬггЬдгп аиф fein alg είη ^opffüf^n s^reibet; auff biefem ^tofacf n Θίε пжЬгг oon flaw Ιείηίυαηί εί^ε^ Шф ; toann man nutt Θίφ oor fyev 1) — Brodel. 2) = streuen. 54 В XL. з tn ber 93abffubeit miii ©фкн1)сп ttubf babett Θ ί φ fehr crmatict unbt man (φοη fein ©auber iff, leget matt Θ ί φ alfo auff btefeg pberetbeie beile ober Äe tofad , bleibet man S e i n e r b c q u e m ^ f e t i ηαφ fo lange, alg matt toill, liegen, ja ntatt bequemet Θ ί φ barauff аиф mitt einen feinen geltitbett Θφιυεί^, Θ ο matt auff bie ©feine gießen läfjcf, и. Ьигф bag öberfte Ιοφ in ber babffuben fönnen S i e Θ ί φ bie l)t^e temperiren, tote ©ie toollen, и. ©old)eg mag einer ηαφ ©ettter bcquemlid)fetf gcb ·au en, ©о offt Sr toill. ©te Ьгаифеп © ί φ aber fettteg fratjerg ηοφ ber ahrt (salv. honore) ben unflaf Don leib abzunehmen tote toter, ©onbertt ©te ^aben eine alfjo ge= nanbe Quast (bag iff Don btrdeitbäumett laub, ©о ba geförref iff и. berer ©te tn ©ommer otel unjetjltge toagett ooll, toann ©te ηοφ g rün ©epn, in bte ©täbe ρ oerfauffen führen , toeldje ba ein jeber haufitotrfh in ber quantitilt fauffet и. ©te ρ förren auffhänget , baf] S r ben ganzen tointer genug att haben fan , ftnbf bergeffalf j u fammen gebuttfen, bag eg fein bid и. ein furÇer ffiel baratt iff), barmtff e ü f f e n ober f l a g e n ©ie © ί φ ant ganzen leib ober legen © ί φ auff bte ©фпп^Ьапй tt. Iaf]en © ί φ oon einen anbern toaefer b e ü f e t t . ©tefee quast ΐοείφεη ©te jtioor ein in toarm toafier, © o ba аиф (toaf] oontehnte leüfe ©et>n) ein toof)lrtc enbeg ober oon guten freütern gefotteneg toafier iff, unbt toamt ©te © ί φ toohl ge= quaftet, © o nehmen ©te ban btejie quast и. 1а|"зеп © ί φ über ben leib toaefer bamtff auff u. nieber reiben ober f iretgett l) , baoott hebet ©id) (salv. hon.) bag ©arfitge att ber haut auff, u. übergtef]ett Θ ί φ algban am ganzen leib и. firetgett Θ ί φ miff ben l;enbett fein ab. ©tejieg f£)un ©ie © o offf, btj3 ©te ©ehett, bafî ©te gatti* retit fet)tt; barbet) nutt haben bie Mofcoviter in b a t e n biefjeg аЬ̂ опЬегИф oor ein gefunteg toefen, toann ©te пе̂ тИф oott oben bifî unten miti toarmett toafier gatti) geretnigef unbt ©auber fepn unbt ehe ©ie auf] ber babffubcit gehen (toafi ba oornehtne fepn), bte lajien © ί φ miti gatti? eijjfalieit toafier oon &opf bif] auff bte ^ufi fobleit über и. über p m öffiern begießen, и. Ьагпаф finb ©ie fertig, ©e r gemeine 9)ΐαηη aber, п>е1фе 3hre babffubett g eme tn t g^ an bem fltefienben toafier gebauef haben (alg tote in ber ©tatt Mofcau ait bem Mofck fluf? toohl auff 3 met® len lengffeit зи feheit tft), btefje, ©о balbi ©te © ί φ ant metfien erhtßef, gehen ©te fo balbi, tote ©te ©off e r f a f f e n hatt, herauf] in bag faite fltefjenbe toafier, ©eÇen ©td) bar hinein etite gute lange seti, eg fei) g l e t ©ommer ober tointer. 3t t ©ommer habett ©te oott 2 langen h ö ^ e r n alg 2 tote eine |фгоЬ1е1(ег) tn bent loader liegen, Ьагзп^феп hengen ©te © ί φ 1) = streichen. 2) Ayrmann denkt wohl an eine Sclirotleiter, d. h. eine Leiter, wie sie beim Verladen von Fässern benutzt wird (vgl. Grimm, Deutsches Wörterbuch 9, 1794). В XL. s Hans Moritz Ayrmanns Reisen 55 ηαφ ber гефе ginein in bag toafier; tn bem toinfer aber Ì;attcn ©te grofjc 1офег in bag © f ] u . legen oben querüber е^Ифе © i a r d e fiattgcn, ba ran ©tc 6 ί φ feffhalfen u. аиф tn bag etfifalie Voa^er fpringett. ©teficg h ^ e n ©tc fci>r gefunf zu fetm. (£g ifi miff oer tounferung zu fehett, toafj Ьоф ©о1фс £eüt oor h a r b c N a t u r e n haben. ©ie ©ehen offf an bem leib Θ ο roi;f auf] atg mie ein ^ r e b g , toenn ©te aufi ber © t u b e n fommen , u . feÇen Θ ί φ η ο φ bargu tn ©фпее eine gute 3e t f lang; onbi Θ ο getoohnen ©te аиф 3t)fe gar fletnen finber zum baben. Qöeil n u n аиф biefje Ahvf zu baben hterzulanbf unbefant unbf ί φ in Ьегд(е{феп аиф offi miii getoefen, ©о mter gar toohl gefallen fyatt, alfo h<*be ϊ φ eg eitoag toetilauffitg erschien toollen. Sterbet) aber аиф mehr zu merefen, baf] ί φ bei) oornel;men Mofcoviï^en ^ a b f f u b e n пеф^ obcrzehlien деЬгайфеп аиф bief]cg observtref, baf] ©te tnntoenitg bte babfiube oben и. auff benen ©etien allcg miff toetf]cr ίφ5ηεΓ ße tn toanbi bebedef и. umbzogen fyabeη, ©о gar angenehm fd)ctnef, ЬегдШфеп ©te meinen © e i l i g e n Ä e r r n ©ra f fen allezeit zuberetfeien. Q3nbt деЬгаифеп © ί φ аиф auff ber Srben beg gehadien ©annenbaümer f i räud) , tote Зф ohngefehr oor her erzehlcf, baf] ©te fottff аиф ttt ^t t tnßanbf фип, ©о ba einen gar аппе^тИфеп дегиф in ber toärnte giebef. 3tt ©t tn tma m a n toirbf faff in feinem £ a n b e ftttben, ba mehr oott beut baben gehalten toirbf alf] tn btef]em Mofcau. © t e toetber bafelbfi ©ифсп bartnnen 3h? summum bonum ; toorbep ί φ ιηίφ аиф ber Mofcovitcr деЬгаиф erinnere, bafi feine frau η ο φ 3 u n g f r a u oor 3hre 3ar i fd)e Majestät angcf idj i сгТфег= neu barff, bte © ί φ η ί φ ί einen tag oor her l;aff in bem bab gefäuberf , toieberigen fallg ©ie 3h reg lebeng oerluffig ; ο. η ο φ zu merdett, baf] ©ie in bem baben feine b a b f ü r £ e n gebraud>en η ο φ toentger ettoag baroott totf]ctt, fonbern zur © ф а т bebedung Ьгаифеп ©te eine Q u a f f . A n l a n g e n b bte Mofcovitcr © e l b f f : 3h?er © i a i u r ηαφ fet)n ©te metfien grofie © i a r d e leüie, langeg £etbeg, © i a r d u . breibe f u l b e r n , barbep aber fehr plump unbi η ί φ ί ©о e f d f ober Agiles д1с1ф1г>1с bie Polen, bie ba аиф felien fletn fet)n ; bag man an 3hrer action alg tm gelten ftci)cf, ba ©te д1егф oor ϊ ίφ freben alg ein Ο φ ^ . 93on g e ^ f ©e in ©ie and) f i a rd , h^ben unien unbf oben grofie bärbe, bte ©te д1егф oott jugettb att toa fen laf jen u. bartnnen eine f o n b e r ^ e autboritäf zu hoben oermeitten. 3h^e hаф1~]еп, Ьгаифеп © ί φ beg ©omtnerg дго^е fpti3tge hübe и. im Minier grof]c 93Шзеп. 3hr fleti iff ein langer bif] über bie toahfen abhengettber rod ; 3 n ben ©etfett iff er ein toentg eng д е т аф^ ben ©te allezeif offen f ragen , tt. unter betn η ο φ cht fleti bif] ait bte fnie lang tragen, ©iteffel, © o n u r bif] über bic toahien gehen u. unien miii etfjen b e f a g e n , barzu ©te © ί φ allerhanbi KURT SCHREINERT В X L . s färben ρ 3hren flctfertt gebrauchen 03. tn fnmma : её ifi » e r t r i e f } ^ u . α « φ unmöglich, 0 o furi? alleg eigentlich mitt zu gebenden. 3 n b e m аиф bie= lieg abfonberlid) mein vorhaben hiertttnen ηίφί, baf} ί φ aller berer Nation, Θ ο ί φ efmait, Ьоф ohne rühm zu S a g e n , gefehen, molte b e f r e b e n , Θοη-- bern »telmehr biejleg habe ί φ mter vorgenommen zu gebenden, mie и. те1фег geftalf obgebad)fe ß ä n b e r gelegen u. genaturef fetytt ; 6 0 otel, meinem ment-- gen abnterden ηαφ, ί φ mier in febem Canbt zum деЬефШи{з behalben. Q3nbf 0 o mett ίφ ber Mofcovitcr 9?afur ober politic befattb morben, 3 f t btefjeg eine h e m b ü d t f e Nation ; 0 t e fönnen 0 ί φ zu>ar 0 o bemühttg и. ererbiebtg anftcllen, baf; man meinte, eg ging 3hnen alleg oon herben, 93nbf 0 o 0 i e bag tl)un, hoben 0 t e gemijl einen betrug barbet) im 0tttne. A l g bitten 0 t e etmaf} an Äohet t , 0 o ift bag 3l)r erfte Reverentz, baf} 0 t e »or einem auff ctn fitte nteberfallen, mitt ber νεφίεη hattbi eineg 0 e t n e r unterfleiter ober mie ηαφ 3hrer A h r i bett 0 a u n t beg rodeg anrühren »nbt bemühfigft füflen, bc= geben 0 t d ) alflo miti bieffen büden ohne utnbmenben с^Ифе ί φ η ί ί ε zurüd , bitdett 0 ί φ пофтаЬ^ mieber gan^ bteff mitt ben leib, laf}en bte ^ φ ί ε hanbt bif} auff bte S r b e finden и. ftellen 0 ί φ ban mteber in ihre positur; ift zu merden, baf} 0 t e miti ben f üf j en feine zurüdf t re i f fung ober reverentz alg mter ίάί ί ϊφεη zu т афеп pflegen ; aud) pflegen 0 t e eittanber η ίφί bte hänbe Zu geben, alg mie bie teûtfdç>e modi ift. 0 o n f t fönnen 0 t e 0 ί φ 3hrer art ηαφ gar höffltd) aufteilen u . muf} m a n mol)l bet) 0 t e tn αφί nehmen, baf j , mer eimatt ttt uumiUen miii 0 t e geräl)ief, baf} m a n eg η ίφί läft al t merben, 0 o n b e r t t 0 ί φ bali mteber miii 3hnen »ergletd)ef, 0 o 0 t e ben fehr tn ge= Ьгаиф, baf} 0 t e einen balbi ein »ertrag anbieten, mteberigen fal l haf t m a n 0 ί φ einer he intbüdt f en гафе »or 0 t e zu b e f ü ^ f e n , alfio baf} 0 t e einen ηαφ £etb unbf leben ύ-αφίεη, ЗпЬет 0 t e meinen, mer 0 ϊ φ η ί φ ί mitt 0 i e »сгдГегфеп mill, ber habe aud) Ьегд1е{феп in ©einem herben mieber 0 t e be= ίφΙο|1εη. © a h e r o offf »orttehme leüte ^ε ί ί ί ϊφεΓ ober anberer Nation bet) ЗЬпеп ttt grofjeg Q3nglüd gerahten, baf; ein 0о1фег erzürneier ober beletbtgfer Mofcoviter η ίφί ehr Stnett in bag h ^ f t e i l n g l ü d bringen f an , alg m a n n S r burd) 3 zeügett (bte Sit ter offi barzu erfauffef) bemetjlef u. einem ein crimen lesa) Zarias Majestatis bergefialiett auffbürbet , auff те1фе auflag am erfien eine Execution ober Ьоф etite 0 i ra f fe , mie fehr S r 0 ί φ аиф purgiren mag, erfulben и. auflfiehen muf} ~), berer Stempel matt im £ a n b e genug metjl, unbt аиф mettter zeit etn »orttehmer fauffntat t »on ß ü b e d , ge= 1) am Rande: NB. umb 3hren Sbalfj fragen bie Mofcoviter feinen fragen ηοφ fug [— Tuch], fonbertt, ber eg »ermag, einen bunbt per len ober Oßtnferg* jetf einen бфопеп 3obei. 2) vgl. dazu Olearius a. a. 0. S. 128 f. В XL. s Hans Moritz Ayrmanns Reisen 57 nembi Зсфапп »on © u \) χ e η , tourbe umb 6о1фег An ï l a g in 6 fa rc !en 03er-- t)ûffi gefül)rei, юе1ф(.г p oo r in Mofcau bet) bem taigen Загеп in 6о1фег gettaben gefianben, baf} S r 3im ρ einem für f ien S e i n e g £anbeg g e t n a f)aff, ber Θ ί φ ba umb ben Z a r η toegen eineg ш^фиПидсп ^Ле^фсп, berne S r ben Zaren оеггафе^фег toetfje auf} ί ε ύ ί ϊ φ £ α ^ ί ginein ηαφ ber M o f c a u pract ic iren f)elffen, alfo in gnaben oerbieni д е т афе ! ; u. toere oott bieder Histor ia otel ρ e r g i e n , Itoffe aber, её Set), too η ίφί im iruef, Ьоф Son= fien toofylbefanni, baf} eitoan oor 12 ober metyr Sauren ein Mofcoviter in ber Mofcau Θ ί φ e m p ö r e t u . toteber ben Z a r e n auffgefc^ef in oorgabe, baf} S r ber геф1е gebo^rne © r o f j f ü r f i unbf S r b e beg £anbeg toere *), ber içige Z a r aber toere n u r eineg bauern S o l m unb i gegen 3l )m auf}ge t t^ f}e l i toorben (bann S e i n e f r a u M u t i e r foli §u δείίΐίφ 3l?me g e b o g e n ijaben, 93nbi ban bie Mofcovi ter η ί φ ί me^r eine ипое^сфпИфе 6ίίίεΓΤηφί unbt гафд{ег auff 3t>re toetber toerffen alg in frühzeitiger gebührt , beg S i c β ί φ дап^ η ίφί tooUen etnreben laf jen, baf} eg in ber 9 ? a f u r fetyn fönne , ba Ьоф bie Medici fampi ben 3urifien probabi l ia a r gumen ta jur genüge, Ьоф cer t i s rationi- bus a f f i rma t i v è a n p f ü f ) r e n toimen), toetl n u n (tote bie rebe in geheim η ο φ im lanbe ge^t) bem alf}0 fetyn foil и. aber berjentge Seine Intention η ίφί p r o f e q u i r e n fönnen unb i S k i ) £апЬ^йф^д детафе^ ί>αίί 3 f m e gtoar ег[Шф ber вфи>еМ tec tè unier S e i n e p r o t e c t i o n genommen unbt 3l)ne пафта1)^ f)in= auf} ηαφ $ей1(ф£апЬ{ recommendirei, ba Θ ί φ ban berfelbe balbi ba и. bori an ü>erren|)bffen auffgeljalien, bif j S r аиф an beg f ü r f i e n »on Äollffein S e i n e n Äoff ρ Se inem ^0φΤίεη unglücf gelanget u . bafelbften lange c o m p l e m - m e n t i r e i unb i oerel)ret toorben ; ίηδϊοίΐφεη l)ati S e i n oerräl^ier η ίφί g e f l a f f e n , пе^тИф obgeba e r Зо^ап »on © u ^ r e n , ber su ber §eii gar ein geringen banbel u . b e f a n f a f f in bte M o f c a u gehabt. ©ief je r nutt f)aii Ьигф Seine corre- fpondentz β ί φ S o otel erpract icirei , baf} 3 ^ m ber ©rof}fürf i оефгофеп, too S r 3f>m biegen £апЬ^йфйдеп Mofcoviter itt Seine £anb f ober 51t S e i n e n £>еп= ben lieffern toürbe, baf} S r З^п oor anbern tn Seinem ß a n b e N e g o c i j r c n b ^офЬедпаЫдеп ober befreien unbf аиф gar ρ einem für f ien т афеп toolie, toorauff ber Зо^ап oon © u ^ r e n mii i bem - ό ο Ι ί ^ ί η ί [ φ ε η d ü r f t e n c o n s p e r i r e i , и. batniü S r ben fü r f ien getottinen и. S r fettte intention oollbringen mogie, ^aii S r mtü bem für f i en c o n d i t i o n a l i t è r t r a c t i r e i , toeil 3|>m η ί φ ί unbe- toufi getoefen, bajš ber © r o f j f ü r f i , toegen ber P e r s i a n i s c h e n L e g a t i o n 2 ) , 1) Ayrmann meint hier den Thronprätendenten Timoschka Ankudinow, der 1653 von Herzog Friedrich III. von Holstein-Gottorp an Moskau ausgelie- fert wurde; allerdings wurde er nicht „zu Tode geschmäucht", sondern (An- fang 1654) gevierteilt. Vgl. Russkij biograficeskij slovarj II (St. Pet. 1900), S. 152-154. 2) am Rande: berer (£r einen großen оо^фиЬ get^an. 58 В XL. s 1 tooruitfer ЗЗгифтапп principalis getoeftcn ), 6 0 oon ben Äolifteinifd^cn f ü r f i e n 3 | ) ren u l ) r fprung gehabt , an ben .$bollffeimf$en H e r r e n ηοφ eine grofsfфа^епЪе pretention l;abeti mag, bamitt nun bag &оЩеи^фе &auft 6о1фег fobcruitg summatim mogie quii и. fret) toerben, f)ati S r ег(Шф, oermöge S e i n e r A n b a b e n b e n 2 а ^ ф е п οοΑιηαφί, einen оог[ф!ад дефап, п о ф т а ! ^ bte © r o f t f ü r f i ^ e Confirmation erhalten и. ban ben £οϋ[ί6ίηί[φεη Äerrt t bamitt getrieben, baft (Sr mit i pilato д1е1ф(ат feine l)cmbe деи>а{феп unbf 3f>m auff einer Siniulirten luftigen <3φίίΤίαξ>Γί bief^en и^фи1Ыдеп Mofcoviter йЬегтфеп laften, ba ben berfelbe auff ein ί φ ο η befielfeg <2φίίΓ an fyänben u. füf ten g e f l o f t e n u. alfto ηαφ ber Narva in Cief fßanbi §u toafter angefü^ref u . ba an lanbt g e b r a f toorben, п>е1феп alfobalbe bte aujfioarfenbe Mofcoviter g e f ä n g ^ angenommen u. folgenbt gar tn bte S t a t t Mofcau g e b r f l)abcn. Φα S r ben gu einem j a m m e r t e n tobt oer= u r t e i l e t unbt bte Execution bergeftalt an 3|>m ool^ogen toorben ift, baf? Sitt großer ^ober ^ ro l ) t t ober S iu l ) l , alg β ρ ο ί ί ϋ φ unbt т 0 гЬе^фег toetfte 001t ganzen etften ift oerferbiget unbt miit 6 ftuffen ge tna e t toorben, oben alg ein Sef te l , barbet) ein btefer eiserner ftoef a n e m a e getoefen, auff ge= b a c n ftuffen unbt intoenbig S o toof)l am Si i* a lg an ber le|me beg ftuf)leg fein lauter uaielfpt^tge eiserne 3acfen, unter Юе1феп nun alleg S o ju be* rettet, baf; e t f a m in einem befmltnuft lauter f lüenbe fohlen gelegen, bte Ьигф ffeftg anblaften unbt anfetoern bag Stften ober ben ganzen fiuf)l f lüenbt g e m a , toorauff ber gefangene Mofcoviter, пафЬете S r juoor )аттегПф gebeu f e t , 3 f t gefüijret , auff ben f i l t r i gefe^et, 3i)me baft glüenbe etften anf ta t t eineg Sepierg in bie Ä a n b gegeben unbf 51t tobt g e f m ö g e t 2 ) toorben. 9®е(фег mörberf iu^l поф ju metner seti in ber Ster l i^ oon llnft allen ifi gefel)en it. angetafief toorben. Q3nbi ifi fein jtoetffel, eg toirbi епЬПф bem ОЗсгга^ег Зо^ап oon © u b r e n bag f p ^ t o o r t per q u o d q u i s peccat Etc. аиф η ο φ fetyn letter toÇm feïm. S g toürbe j u l ang fa l len, aïïeg gu e r g i e n , toaft ί φ ιηίφ eitoan oon bem Mofcau gu erinnern toeift. QSnbf miti toentgem berer Mofcovitcr QBetber ober ^ r a u e n s i m m e r gu gebenden, S t n b i biefelbige oon ©εΚφί bermaften ϊφοη, baft S i e otel Nationen übertreffen u. feiten über i roffen 1) Der Hamburger Kaufmann Otto Brughmann (Brügman) war neben Philipp Crusius Legatus auf der von Olearius (vgl. Anm. auf S. 39) beschrie- benen Holsteinschen Gesandtschaftsreise nach Moskau und Persien gewesen. Wegen seiner Verfehlungen auf dieser Reise war er 1640 in Gottorp hinge- richtet worden. 2) Niederdeutsches „smöken" (hochdeutsch „schmauchen") hat den Sinn von „mit Rauch behandeln"; der Ausdruck „einen zu Tode schmauchen" ist mehrfach zu belegen. В XL. 5 Hans Moritz Ayrmanns Reisen 5 9 toerben, toenn nur bag getücf fo gönfftg iff, bag man Θίε ρ gefid)f fan befommen, benn Θίε gar Ì)et)(ig in ber Mofcau geholfen toerben u . η ίφί fo o f f e n f ^ tote bet) Q3nf; Θ ί φ iürffen fe^ett laf?ett. Θίε ge^en atteseti oer= iecfef, аиф toobi in Ä ä u f j e r n , и. fan Θίε bergefialf bie S o n n e ober bte £ufff η ί φ ί oericrbeit, über bag (ajšen S i e Θ ί φ bel) ber 9?αϋϋΙίφεη ϊφοιφε ί ί ηίφί genügen, fonbern alle iag f m ü n c f e n S i e Θ ί φ , и. toirbi biefje getoof)n-- heii bet) 3f)nen in eine iugenb unbi not^toenbigeg toefjen деЬгаф(. S i e fet)n ΐ φ ο η iang unbf f m a e g teibeg, bavero З^пеп 3|)re oon oben bif] unfett an lange röcf fef)r f ö n anf ie len. S i e ίφηΐΰιίεη Θ ί φ З^гег Al ; ri ηαφ über bie mafjert 1о^Ьа|)^Нф miff 93erien и. fleinofiett, berer S i e allezeit in ben o^ren an giiibenen ringen Mengen f)aben; аиф an benen fingern Ьгаифеп S i e ί ί^ίί ίφ ringe. 3 b r e ^are, toenn eg 3ui tg fern fepn, | ΐ ε φ ί ε η S i e miff einen 3opf f u. sieren ben alfso miff perlen u. ©otbf , bag eg toutt^ fer ΐ φ ο η sn fe^en, и. su enbf beg ^erab^engenben s°Pffe3 i>ctben S i e citte oon ©ülbenen faben ober S e t i e n ober miff berlett, ©olbf u . S i l b e r Ьигф= ΪΙοφίεηε Ö u a f i e an Mengen, S o ΐ φ ο η s u f e^en; an füf jen iragett S i e oon Т al ierf janbt fä rben leferne St ie f fe i . ©tefjeg МоГсо\Ш{фе frauen3immer toeif; Θ ί φ in fonber^etf miff erttfihaffftgen a n m u t i g e n gebeerten su pra3sentireit, ЗпЬете, S o eg je bie gelegene seti gtebei, baf; S i e Θ ί φ müf;en fe^en laf;en, u. m a n S i e tniii ceremonien beehret, ifi bief;eg 3 ^ r complement: S i e fiellen Θ ί φ oon g e ^ f fe^r e rnf f^a f f f ig и. Ьоф η ί φ ί т й г ^ ф ober ΐαηει ίορρίΐφ, fonbern miif ^ ε ΰ η ^ ί φ ί ε ί ί uttiermängef, fetttegtoegeg aber toirbf m a n etttmaljl eine ΘοΙφε Ф а т е 1афеп fe^en, ηοφ toentger miff S o 1феп frin^enben ober 1афепЬеп gebeerten, tote bag frauensimmer l)iersulanbf im Ьгаиф ί)αϋ, 3l)re )öffti = и. αηηε^ηιΐίφΐείί an tag geben. S i e oerffellen аиф η ί φ ί Ιείφί 3l)r g e ^ f , toeber miif fopf rücfett ober m a u l einbetf;en ober liebäuglett, fonbern bleiben atiseif in etnmalj l angenommener positur. Θ ί ε fahren аиф η ί φ ί f jerumb tote bie ί π ί υ ί ί φ , fonbern деЬгаифеп Θ ί φ atte toeg ber gravitât, и. toann © te einen empfangen ober banefett tooUett, Θ ο f ie len Θίε α ΐ ^ ε ί ί barsu géra i a u f f g e ^ i , ηεΙ)ΐηεη bie геф(е l>anbf f t n ϊαφίε an 3|>re Itttcfe bruft ЬгГ) Ьгт heruit, Ια^εη Θίε fein ίαφίε дМф abftnefen, alfjo baf; betybe arme gerabf an ber feifett herab hengen ; ban büefen Θίε Θ ί φ mtü bem o b e t & t b Θ ο b ff bif] utnb Με helffte b8g teü^g unbi b n Θ ί φ in ΘοΙφεΓ ceremoni пжЬггитЬ tn 31)гг g r a b positur. © a g h a n b b n ifi Ьг^ 3hnen аиф ίείη дгЬгаиф. In Sumina : g iff είη 9^оЬг1 oolcf ansufel>en, Θίε müfšen Θ ί φ b r oor 3hrett M ä n n e r n fehr in αφί neunten, bann Θίε 3fmctt η ί φ ί Ιείφίε i rauen; и. ΐοεΓε © o n f i ga r otel oon b f r Nation sn ersehten, bag ί φ аЬгг tn fo f u r a t i η ίφί αΙΙε^ ίη Με f b r Ьгтдгп fan. (*кпид oon btef;en. ΟΒίεΓ haben nun tn a b m a r c h oon Mofcau аиф Ьигф bte т а ф ^ д unbt grof^ Θίαίί, gettattbi 60 В XL. г, 9iau$arben ober Neogorodt undent toeg genommen, ©tef je Θίαίί nennei man S o n f i e n in gemein tn bent £anbe N a u g a r d e n , toirbi aber e i g e t t b i ^ N e o g o r o d t ober, q u o d u n u m e t i d e m e s t , N o v o g r o d де(фпеЬеп. 3 f t gelegen oon ber Θίαίί M o f c a u gegen i'teffCanbf, 9 0 t e i l e n Μ ο ί ο ο ν ί ^ φ ε . 3 f t αηφ ein 93Мфйд u. be= rühmte Θίαίί, Θ ο toohl toegen 3hrer toeiilauffitgen gröfie unb i аиф 3hreg guien hanbelg ; bafclbffen Stnb i ЬеггИф oeffe фа^е и. aber Sonfien oon aiifjett д1егф tote bte Θίαίί M o f c a u alleg offen ρ fehen; bie gebaü finb аиф tote in ber Oberdieten Θίαίί M o f c a u f o r n i r e i и. al^o aber f o n b e r ^ otel baoott ju e r g i e n überf lüf j ig gu fepn егаф!е. 9?ur btefeg barbety $u »telien, baf? bafelbfi auff einem erhabenen Ori l ) ober berg ein oefieg Siei= nertteg ΘφΙο|"ί gebauef ρ fehen ifi. Q3nbf umb btefjen аиф η ίφί ber ge= riitgfien и. btrühmien O r i ρ fei)ett, finbi toter in bte 20 metlen a u f j l inder C u r s iti ber prüc i re t f ; §u gefallen gebogen, toetl ber S[e l tge] iberr ©raf f ein oerlangett i rug , аиф btefie Θίαίί j u fehen, Зпта |зеп toter honorificen- t i s f imè auff m o f c o v i t t ime arfh bar tnnen fetyn t r ac t i r e f u . 3 fag bafelbfi auffgehalien toorben. 3 f) r e 3 a r t f φ e M a j e s t ä t , З а г A l e x i M i c h a l o w i t z ©rof i fü r f i tn M o f c a u , habe ί φ in Se iner R e s i d e n t z §u е^Иф mahlen gefe* hen. Seiner perfoh» ηαφ iff S r ein grofjer Starcfer Ä e r r , οοΙΙίφ unbf fehr ernfihaffitg oon © ε ^ φ ί , ηαφ A h r i ber d u f t e n einen großen breiten baa rb i , iur^e haa r u . S e i n e flet iung Μ ο ί ο ο ν ί ί ί ΐ φ '). ^lef fau ober Plefcovia. ©tefjeg ifi аиф eine ЬеггИф unbi berühmte S i a i i in M o f c a u e n , ba= felbfiett ίφ ηίφί auff btefjer Q^etfje in L e g a t i o n gefommen, S o n b e r n cur ios i iäf halben, alg ί φ ιηίφ gu © e r p i oor bem habe auffgehal fen , bahrn geret te t b i n ; S i e lieget oon 0 e r p f , д(егф an ber Μ ο ί ο ο ν ί ΐ ί ί φ ε η Sren^e, 14 metlen, S o man Sommerg§etf in etttem fag abreißen ! a n ; toetln aber b tefeg д1е1ф|зат gegen £ tc f f£anbf ein i b a u p f p a j j u. Q3efiung iff, alfo toirbf niemanbf , ber ηίφί s p e c i a l paf? Se iner о е т ф й т д halber bartnnen §u фип haft, bar hin* etn geladen ; unbt ί φ gtoar in bte S t a t t η ίφί etnfommen, oon auf jen aber biefelbe gettugfam gefehen, toie otel u. grofie Йгфеп, аиф grofie menge an gebäuen S i e h a f f ; iff rtngff umb miff graben, toall o. mauern ЬеггИф be= oeffigei, oon aufjen ber Sta f f ift ein grofieg o. toeitlaufffig gebaueteg ibaufi 1) am Rande: NB. befagteg Zaren Seine Weitung ift bergeftatt ргафйд oon (Šbelgeftetn bejteret, baf j tounfer j u fehen, и. 3nfonberhetf fraget Sr etn bunb per ien umb ben Äalfj, bte υηίφε^βαΓ fepn. В XL. 5 Hans Moritz Ayrmanns Reisen 61 t J u. -fooff, genanbt ber ieütfcfye й г и д ) , bar alle fag eine grofte menge Don ben (ίαίί(φεη herauftfommen, umb 5« hanbeln u. su manbeln, bafelbfi man aller- hanbt fe^en u. 3hrer £anbeg fmd) te befommen f a n , u . mtrbf i ä g ^ »on aller= hanbi ab= unbt sureifenben Ьепаф(Ьа^еп Nationen bafelbfien Diel gehanbeli. 9Ήφί mett alg 7 metlen fetimerfg bieder gemelfen Θίαίί ^ l e f f a u lieget аиф eine feine Μ ο ί ο ο ν ΐ ^ φ ε Θίαίί, genanbf ^effcfyur* 3)tefteg ifi аиф ein Q3efier Ori, aber gar fletn, haft 3n ί ίφ ein fehr berühmfeg Slof ier , Θ ο ba metfien unier ber Srben gebauei ifi, u. hatt iu Θ ί φ grofie öe t l t g ihümer , 3 n m a f t e n S i e аиф alle 3ahr Don bar nacb ^ l e f f a u 3hre procefs ion haben unbi so lenni f s imè ce lebr i r e t t , berer ί φ eine an bem ΟΒε^ηαφί 03eft einfien miti habe angefehen; barbet) eine grofte menge nttif u Θ φ Ι ϋ ί ε η unbt аиф s pferbt η α φ ί ο ^ ί , bte Θ ί φ alle miti гаифтегс! an u Θ ί φ и. 3hren pferben behangen haiien, baft eg munier s fehen mar. u OBag fonfi mter eiman megen Mofcau ohngefehr s notiren benef- mürbig ΐφείηεί, ift аиф btefteg : baft пеЬтЦф letter bie tobifünbe ber So- tomitterety bafelbfien in groftett ©фтапд gehet, alfto baft S i e btefte faff η ί φ ί alft ©üt tbe S t r a f f e n unb i n u r alg ein grobeg Êafter ober böfte ge= mohnheti ses t imi ren . 3nmaften ben miff einem SQZuiierpferbt ober ©iubet t bafelbfi ö f f e n t ^ §u reiten u . su деЬгаифеп, einem Don bem gemeinen ЗЯапп gur ©фапЬ g e r e n e и. alfto тедеп etneg garffigen Der a feg gum fpoit auftgeleget mirbf. ®egft>egen m a n Θ ί φ аиф im ß a n b e mohl in αφί ρ nehmen. 03. Зф erinnere ητίφ аиф eineg ροΙΗΐ ΐφεη ©iücfletng, Θ ο etn роШ^фег Mofcoviter etnffen §u meinem ©ehligen ©ra f f en ©elbfien S a g t e , 9ΐε{)ΐηΙίφ menu ©ie tn 3hrem lanbe gerne einen ΐ φ ο η betagien öornehmen bebtenien ober aber einen al ien Don A b e l , ber ba grofteg gut u . feine ober Ьоф 1афепЬе Srben barsu haü, toolien lohft fepn ober Don broi geholffen Dnbt abgeihan mtften, berne c o o p e r i r t e etn Derlangenber S u c c e f s o r ober Srbe S e i n e r güier, baft ein ©о1фег bet) 3hre Z a r { f e M a j e s t ä t in S i g n u m g r a t i s e Dor anbern mürbe e l eg i r e f unb i su einer rneii abgelegenen g a n ^ eilferti= gen reifte d e p n t i r e t . ©о(фег geftalf etn fetner Modus fet), u. barff Θ ί φ beften feiner ηίφί , mer ©г аиф fe^), 3hrer Z a r i f e n M a j e s t ä t tn b f l g e n uttier- fiehen. 3n ber дЫфеп ί φ аиф einften su ÇRiga einen abgefertigfen Dornehmen alien M o f c o v i t e r gefehen, ber ba bie 200 metlen innerhalb 12 tagen p e r p o s t [?J hat t ablegen u . mit i ©einem tobi beenbigen müften. 1) am Rande: ober аиф ber £ ϋ Η ί φ β Йгид. Eelmiste köidete sisu. — Contenu des volumes précédents. A I (1921) . 1. A. P a l d r o c k . Ein Beitrag zur Statistik der Geschlechtskrankheiten in Dorpat während der Jahre 1 9 0 9 — 1 9 1 8 . — 2. K. V ä i s ä l ä . Verallgemeinerung des Begriffes der Dirich- letschen Reihen. — 3. C. S c h l o s s m a n n . Hapete m õ j u kolloiidide peale ja selle tähtsus patoloogias. (L'action des acides sur les colloïdes et son rôle dans la pathologie.) — 4. K. R e g e l . Statistische und phy- siognomische Studien an Wiesen. Ein Beitrag zur Methodik der Wie- senuntersuchung. — 5. H. R e i c h e n b a c h . Notes sur les microorga- nismes trouvés dans les pêches planctoniques des environs de Covda (gouv. d'Archangel) en été 1917. — Mise. F. B u c h o l t z . Der gegen- wärtige Zustand des Botanischen Gartens zu Dorpat und Richtlinien für die Zukunft. A I I (1921). 1. Η. В e k k e г. The Kuckers stage of the ordo- vician rocks of NE Estonia. — 2. C. S c h l o s s m a n n . Über die Darm- spirochäten beim Menschen. — 3. J. L e t z m a n n . Die Höhe der Schneedecke im Ostbaltischen Gebiet. — 4. H. K a h o . Neutraalsoo- lade mõjust ultramaksimum - temperatuuri peale Tradescantìa zébrina juures. (Über den Einfluss der Neutralsalze auf die Temperatur des Ultramaximums bei Tradescantìa zebrina.) A I I I (1922). 1. J. N a r b u t t . Von den Kurven für die freie und die innere Energie bei Schmelz- und Umwandlungsvorgängen. — 2. А. Т о м с о н ъ (Α. T h o m s o n ) . Значеше аммошйныхъ солей для питашя высшихъ культурныхъ растешй. (Der Wert der Ammonsalze für die Ernährung der höheren Kulturpflanzen.) — 3. E. B i e s s i g . Ophthalmologische Bibliographie Russlands 1 8 7 0 — 1 9 2 0 . 1. Hälfte (S. I—VII und 1 — 9 6 ) . — 4. A. L ü ü s . Ein Beitrag zum Studium der W i r k u n g künstlicher Wildunger Helenenquellensalze auf die Diurese nierenkranker Kinder. — 5. E. Ö p i k. A statistical method of counting shooting stars and its application to the Perseid shower of 1920. — 6. P. Ν. К о g e r - m a n . The chemical composition of the Esthonian M.-Ordovician oil- bearing mineral „Kukersite". — 7. M . W i t t l i с h und S. W e s h n j a - к о w. Beitrag zur Kenntnis des estländischen Ölschiefers, genannt Kukkersit. — Misc. J. L e t z m a n n . Die Trombe von Odenpäh am 10. Mai 1920. A I V (1922). 1. Ε. В 1 e s s i g. Ophthalmologische Bibliogra- phie Russlands 1870—1920. II. Hälfte (S. 9 7 — 1 8 8 ) . — 2. A. V ä i - d e s . Glükogeeni hulka vähendavate tegurite mõju üle südame spe- tsiifi l ise l ihassüsteemi glükogeeni peale. (Über den Einfluss der die Glykogenmenge vermindernden Faktoren auf das Glykogen des spezifi- schen Muskelsystems des Herzens.) — 3. E. Ö ρ i k. Notes on stellae statistics and stellar evolution. — 4. Η. K a h o . Raskemetallsoolade kihvtisusest taimeplasma kohta. (Über die Schwermetallgiftwirkung in bezug auf das Pflanzenplasma.) — 5. J. P i i p e r und M. H ä r m s . Der Kiefernkreuzschnabel der Insel Ösel Loxia pityopsittacus estiae subsp. nov. — 6. L. P o s k a - T e i s s . Zur Frage über die vielkernigen Zellen des einschichtigen Plattenepithels. A V (1924). 1. E. Õ p i k . Photographic observations of the brightness of Neptune. Method and preliminary results. — 2. A. L ü ü s . Ergebnisse der Krüppelkinder-Statistik in Eesti. — 3. С. S c h l o s s m a n n . Culture in vitro des protozoaires de l'intestin humain. — 4. H. K a h o. Über die physiologische Wirkung der Neutralsalze auf das Pflanzenplasma. — 5. Y. K a u k o . Beiträge zur Kenntnis der Torfzersetzung und Vertorfung. — 6. A. T a m - m e k a n n . Eesti diktüoneema-kihi uurimine tema tekkimise, vana- duse ja levimise kohta. (Untersuchung des Dictyonema-Schiefers in Estland nach Entstehung, Alter und Verbreitung.) — 7. Y. K a u k o . Zur Best immung des Vertorfungsgrades. — 8. N. W e i d e r p a s s . Eesti piparmiindi-õli (Oleum menthe esthiciim). (Das estnische Pfefferminzöl.) A Y I (1924). 1. H. B e k k e r . Mõned uued andmed Kukruse lademe stratigraafiast ja faunast. (Stratigraphical and paleontological sup- plements on the Kukruse stage of the ordovician rocks of Eesti (Esto- nia).) — 2. J. W i 1 i p. Experimentelle Studien über die Bestimmung von Isothermen und kritischen Konstanten. — 3. J. L e t z m a n n . Das Be- w e g u n g s f e l d im Fuss einer fortschreitenden Wind- oder W a s s e r h o s e . — 4. H. S c u p i n . Die Grundlagen paläogeographischer Karten. — 5. E. Ö ρ i k. Photometrie measures on the moon and the earth-shine. — 6. Y . K a u k o . Über die Vertorfungswärme. — 7. Y. K a u k o . Eigen- tümlichkeiten der H20- und C02-Gehalte bei der unvollständigen Ver- brennung. — 8. M. T i l z e n und Y. K a u k o . Die wirtschaftl ichen Mög- lichkeiten der Anwendung von Spiritus als Brennstoff. — 9. M. W i t t - l i c h . Beitrag zur Untersuchung des Öles aus estländischem Ölschiefer. — 10. J. W i 1 i p. Emergenzwinkel, Unstetigkeitsflächen, Laufzeit. — 11. H. S с u p i η. Zur Petroleumfrage in den baltischen Ländern. — 12. H. R i c h t e r . Zwei Grundgesetze (Funktion- und Strukturprinzip) der lebendigen Masse. A V I I (1925). 1. J. V i l m s . Kõhreglükogeeni püsivusest mõne- suguste g lükogeeni vähendavate tegurite puhul. (Über die Stabilität des Knorpelglykogens unter verschiedenen das Glykogen zum Ver- schwinden bringenden Umständen.) — 2. E. B l e s s i g . Ophthal- mologische Bibliographie Russlands 1 8 7 0 — 1 9 2 0 . Nachtrag. — 3. 0. K u r i k s . Trachoma Eestis (eriti Tartus) möödunud ajal ja praegu. (Das Trachom in Estland (insbesondere in Dorpat) einst und jetzt.) — 4. A. B r a n d t . Sexualität. Eine biologische Studie. — 5. M. H a l t e n - b e r g e r . Gehört das Baltikum zu Ost-, Nord- oder zu Mitteleuropa? — 6. M. H a 11 e n b e r g e r. Recent geographical work in Estonia. A V I I I (1925). 1. H. J a a k s o n . Sur certains types de sy- stèmes d'équations linéaires à une infinité d'inconnues. Sur l'interpolation. — 2. K. F r i s c h . Die Temperaturabweichungen in Tartu (Dorpat) und ihre Bedeutung für die Witterungsprognose. — 3. 0. K u r i k s . Muutused leeprahaigete si lmas Eesti leprosooriumide haigete läbivaata- mise põhjal. (Die Lepra des Auges. ) — 4. Α. P a l d r о с к. Die Sen- kungsreaktion und ihr praktischer Wert. — 5. A. Ö ρ i k. Beiträge zur Kenntnis der Kukruse-(C2-)Stufe in Eesti. I. — 6. M. W i t t - l i c h . Einiges über den Schwefel im estländischen Ölschiefer (Kukersit) und dessen Verschwelungsprodukten. — 7. H. K a h о. Orientierende Versuche über die stimulierende Wirkung einiger Salze auf das Wachs- tum der Getreidepflanzen. I. А I X (1926). 1. E. Kr a h n . Uber Minimaleigenschaften der Kugel in drei und mehr Dimensionen. — 2. A. M i e l e r . Ein Beitrag zur Frage des Vorrückens des Peipus an der Embachmündung und auf der Peipusinsel Pirisaar in dem Zeitraum von 1682 bis 1900. — 3. M. H a l t e n b e r g e r. Der wirtschaftsgeographische Charakter der Städte der Republik Eesti. — 4. J. R u m m a. Die Heimatforschung in Eesti. — 5. M. H a 11 e n b e r g e r. Der Stand des Aufnahme- und Kartenwesens in Eesti. — 6. M. H a l t e n b e r g e r. Landeskunde von Eesti. I. — 7. Α. T a m m e k a n n . Die Oberflächengestaltung des nord- ostestländischen Küstentafellandes. — 8. K. F r i s c h . Ein Versuch das Embachhochwasser im Frühling für Tartu (Dorpat) vorherzubestimmen. A X (1926). 1. M. H a 11 e n b e r g e r. Landeskunde von Eesti. II—III. — 2. H. S с u p i η. Alter und Herkunft der ostbaltischen Solquellen und ihre Bedeutung für die Frage nach dem Vorkommen von Steinsalz im baltischen Obersilur. — 3. T h . L i p p m a a . Floristi- sche Notizen aus dem Nord-Altai nebst Beschreibung einer neuen Gardamine- Art aus der Sektion Dentaria. — 4-. T h. L i ρ p m a a. Pigmenttypen bei Pteridophyta und Anthophyta. I. Al lgemeiner Teil. — 5. E. P i p e l i- b e r g. Eine städtemorphographische Skizze der_ estländischen Hafen- stadt Pärnu (Pernau). — 6. E. S ρ o h r. Uber das Vorkommen von Siurn erectum Iluds. und Lemna gibha L. in Estland und über deren nordöstliche Verbreitungsgrenzen in E u r o p a . — 7. J. W i l i p. On new precision-seismographs. A X I (1927). 1. T h . L i ρ p m a a. Pigmenttypen bei Pteri- dophyta und Anthophyta. II. Spezieller Teil. — 2. M. H a l t e n - b e r g e r . Landeskunde von Eesti. I V — V . —• 3. H. S c u ρ i n . Epiroge- nese und Orogenese im Ostbaltikum. — 4. K . S c h l o s s m a n n . Mikro- organismide kui bioloogiliste reaktiivide tähtsusest keemias. (Le rôle des ferments microbiens dans la chimie.) — 5. J S a r v . A h m e s e geomeetri- lised joonised. (Die geometrischen Figuren des Ahmes. ) — 6. K. J a a n - s o o n - O r v i k u . Beiträge zur Kenntnis der Aseri- und der Tallinna- Stufe in Eesti. L A X I I (1927). 1. E. R e i n w a l d t . Beiträge zur Muriden-Fauna Estlands mit Berücksichtigung der Nachbargebiete. — 2. Α. Ο p i к. Die Inseln Odensholm und Rogö. Ein Beitrag zur Geologie von NW- Estland. — 3. A. Ö ρ i k. Beiträge zur Kenntnis der Kukruse-(C2-)Stufe in Eesti. II. — 4. Th. L i p p m a a . Beobachtungen über durch Pilz- infektion verursachte Anthocyaninbildung. — 5. A. L a u r . Die Titra- tion des Ammoniumhydrosul f ides mit Ferricyankalium. — 6. N . K i n g . Uber die rhythmischen Niederschläge von PbJ2, Ag2Cr04 und AgCl im kapillaren Räume. — 7. P. N. K o g e r m a n and J. K r a n i g . Physi- cal constants of some alky 1 carbonates. — 8. E. S p o l i r . Uber brunsterzeugende Stoffe im Pflanzenreich. Vorläufige Mitteilung. A X I I I (1928). 1. J. S a r w . Zum Beweis des Vierfarbensatzes. — 2. H. S с u p in. Die siratigraphische Stellung der Devonschichten im Südosten Estlands. — 3. H. Ρ e r 1 i t z. On the parallelism between the rate of change in electric resistance at fusion and the degree of closeness of packing of mealltie atoms in crystals. — 4. K. F r i s c h . Zur Frage der Luftdruckperioden. — 5. J. P o r t . Untersuchungen über die Plasmakoagulation von Paramaecium caudatum. — 6. J. S a r vv. Direkte Herleitung der Lichtgeschwindigkeitsformeln. — 7. K. F r i s c h . Zur Frage des Temperaturansteigens im Winter. — 8. E. S ρ o h г. Über die Verbreitung einiger bemerkenswerter und schutzbedürftiger Pflanzen im Ostbaltischen Gebiet. — i). N. R ä g o . Beiträge zur Kenntnis des estländischen Dictyonemaschiefers. — 10. C. S c h i о s s - m a n n . Etudes sur le rôle de la barrière hémato-encéphalique dans la genèse et le traitement des maladies infectieuses. — 11. A. Õ p i k . Beiträge zur Kenntnis der Kukruse-(C2-C3-)Stufe in Eesti. III. A X I V (1929) . 1 . J. R i v e s . Über die histopathologischen Veränderungen im Zentralnervensystem bei experimenteller Nebennieren- insuffizienz. — 2. W . W a d i . Kopsutuberkuloosi areng j a kliinilised vormid. (Der E n t w i c k l u n g s g a n g und die kl inischen Formen der Lun- gentuberkulose. ) — 3. E. M a r k u s . Die Grenzverschiebung des Wal- des und des Moores in Alatskivi. — 4. К. F r i s c h . Zur Frage über die Beziehung zwischen der Getreideernte und einigen meteorologischen Faktoren in Eesti. А XV (1929). 1. Α. N õ m m i k . The inf luence of ground l imestone on acid soils and on the availability of nitrogen from several mineral nitrogenous fertilizers. — 2. Α. Ο p i к. Studien über das estni- sche Unterkambrium (Estonium). 1—IV. — 3. J. N u u t . Über die An- zahl der Lösungen der Vierfarbenaufgabe. — 4. J. N u u t . Über die Vierfarbenformel. — 5. J. N u u t . Topologische Grundlagen des Zahl- begri f fs . — 6. T h. L i p p m a a . Pflanzenökologische Untersuchun- gen aus Norwegisch- und Finnisch-Lappland unter besonderer Berück- sichtigung der Lichtfrage. A X Y I (1930) . 1. A. P a r i s. Über die Hydratation der Terpene des Terpentinöls zu Terpinhydrat durch Einwirkung von Mineralsäuren. — 2. A. L a u r . Die A n w e n d u n g der Umschlagselektroden bei der potentiometrischen Massanalyse. Die potentiometrische Best immung des Kaliums. — 3. A. P a r i s . Zur Theorie der Strömungsdoppelbrechung. — 4. 0. К u r i k s. Pisarate toimest silma mikrofloorasse. (Über die Wirkung der Tränen auf die Mikroflora des Auges.) — 5. K. O r v i k u . Keskdevoni põhikihid Eestis. (Die untersten Schichten des Mitteldevons in Eesti.) — 6. J. К о p w i 11 e m. Über die thermale Zersetzung von estländischem Ölschiefer Kukersit. A X V I I (1930). 1. Α. Õ p i k . Brachiopoda Protremata der estländischen ordovizischen Kukruse-Stufe. — 2. P. W . T h o m s o n . Die regionale Entwickelungsgeschichte der Wälder Estlands. A X V I I I (1930). 1. G. V i l b e r g . Erneuerung der Loodvege- tation durch Keimlinge in Ost-Harrien (Estland). — 2. A. P a r t s . Über die Neutralsalzwirkung auf die Geschwindigkeit der Ionenreak- tionen. — 3. C h . R. S c h l o s s m a n n . On two strains of yeast-like organisms cultured from diseased human throats. — 4. H . R i c h t e r . Die Relation zwischen Form und Funktion und das teleologische Prinzip in den Naturphänomenen. — 5. H. A r r o . Die Metalloxyde als photo- chemische Sensibilatoren beim Bleichen von Methylenblaulösung. — 6. A. L u h a. Uber Ergebnisse stratigraphischer Untersuchungen im Gebiete der Saaremaa-(Ösel-)Schichten in Eesti (Unterösel und Eury- pterusschichten). — 7. K. F r i s c h . Zur Frage der Zyklonenvertiefung. — 8. E. M a r k u s . Naturkomplexe von Alatskivi . A X I X (1931). 1. J. U u d e l t . Über das Blutbild Trachomkranker. — 2. Α. Ο ρ i k. Beiträge zur Kenntnis der Kukruse-(C2-C3-)Stufe in Eesti. IV. — 3. H. L i e d e m a n n . Über die Sonnenscheindauer und Bewölkung in Eesti. — 4. J. S a r w . Geomeetria alused. (Die Grund- lagen der Geometrie.) А X X (1931). 1. J. K u u s k . Glühaufschliessung der Phosphorite mit Kieselsäure zwecks Gewinnung eines citrallöslichen Düngmittels. — 2. U. К a r e 11. Zur Behandlung und Prognose der Luxationsbrüche des Hüftgelenks. — 3. A. L a u r . Beiträge zur Kenntnis der Reaktion des Zinks mit Kaliumferrocyanid. I. — 4. J. К u u s к. Beitrag zur Kalisalzgewinnung beim Zementbrennen mit besonderer Berücksichtigung der estländischen K-Mineralien. — 5. L. R i n n e . Über die Tiefe der Eisbildung und das Auftauen des Eises im Niederungsmoor. — 6. J. W i 1 i p. A galvanometrically registering vertical seismograph with temperature compensation. — 7. J. N u u t . Eine arithmetische Analyse des Vierfarbenproblems. — 8. G. В a r k a n. Dorpats Bedeutung für die Pharmakologie. — 9. K. S c h l o s s m a n n . Vanaduse j a surma mõistetest ajakohaste bioloogiliste andmete alusel. (Über die Begriffe Alter und Tod auf Grund der modernen biologischen Forschung.) A X X I (1931). 1. Ν. К w a s с h n i η - S s a m a r i η. Studien über die Herkunft des osteuropäischen Pferdes. — 2. U. К a r e 11. Beitrag zur Ätiologie der arteriellen Thrombosen. — 3. E. K r a h n . Über Eigenschwin- gungszahlen freier Platten. — 4. A. Ö p i k . Über einige Karbonatgesteine im Glazialgeschiebe NW-Estlands. — 5. A. T h o m s o n . Wasserkultur- versuche mit organischen Stickstoffverbindungen, angestellt zur Ermittelung der Assimilation ihres Stickstoffs von seiten der höheren grünen Pflanze. A X X I I (1932). 1. U. K a r e l l . An observation on a peculiarity of the cardiac opening reflex in operated cases of cardiospasmus. — 2. E. K r a h n . Die Wahrscheinl ichkeit der Richtigkeit des Vierfarben- satzes. — 3. A. A u d o v a . Der wirkl iche Kampf ums Dasein. — 4. H. P e r l i t z . Abstandsänderungen nächster Nachbaratome in einigen Elementen und Legierungen bei Umordnung aus der kubischen flächen- zentrierten Anordnung in die kubische raumzentrierte oder die hexago- nale dichteste Anordnung. A X X I I I (1932). 1. J. P o r t . Untersuchungen über die Wir- kung der Neutralsalze auf das Keimlingswachstüm bezüglich der Ab- hängigkeit von ihrer Konzentration. — 2. E. M a r k u s . Chorogenese und Grenzverschiebung. —• 3. A. Ö p i k . Über die Plectellinen. — 4. J. N u u t . Einige Bemerkungen über Vierpunktaxiome. — 5. K. F r i s c h . Die Veränderungen der klimatischen Elemente nach den meteorologischen Beobachtungen von Tartu 1866 — 1 9 3 0 . A X X I V (1933). 1. M. G r o s s . In der Butter vorkommende Sprosspilze und deren Einwirkung auf die Butter. — 2. H. P e r l i t z . Bemerkungen zu den Regeln über Valenzelektronenkonzentrationen in binären intermetallischen Legierungen. — 3. A. Ö p i k . Über Scolithus aus Estland. — 4. T. L i p p m a a . Aperçu général sur la végétation autochtone du Lautaret (Hautes-Alpes). — 5. E. M a r k u s . Die süd- östliche Moorbucht von L a u g e . — 6. A. S p r a n t s m a n . Über Herstellung makroskopischer Thalliumkristallo durch Elektrolyse. — 7. A. Ö ρ i k. Über PI ecta m bon i ten. A X X V (1933). 1. Α. Ö p i k . Uber einige Dalmanellacea aus Estland. — 2. H. R i c h t e r . Ergänzungen zu: „Die Relation zwischen Form und Funktion und das teleologische Prinzip in den Naturphänomenen". Die Rolle, welche „S p i r a 1 e" und „ W i r b e l " in den b i o l o g i s c h e η Ρ h ä n o m e n e η spielt, besonders auch in bezug auf die feinere Struktur des lebendigen Protoplasmas. — 3. T. L i p p - m a a ja K. E i c h w a l d . Eesti taimed 1 (1—50) . (Estonian plants.) — 4. Ii P i i p e n b e r g . Die Stadt Petseri in Estland. — 5. A. M i l - j a n . Vegetationsuntersuchungen an Naturwiesen und Seen im Otepääsehen Moränengebiete Estlands. Ι. — 6. R. Li v i a n d e r . On the colour of Mars. — 7. Α. Τ u d e b e r g . Über die Theorie und die An- wendungsmethoden der Quadraturreihen. A X X Y I (1934). 1. Ε. В 1 e s s i g. Index ophthalmologic Bal- ticus. — 2. E. Ö p i k. Atomic collisions and radiation of meteors. — 3. J. T e h v e r und Α. K r i i s a . Zur Histologie des Harnleiters der Haussäugetiere. — 4. H. K a h o . Leelissoolade toimest taimeraku de- plasmolüüsile. (Über den Einfluss von Alkalisalzen auf die Deplasmolyse der Pf lanzenzcl len. )— 5. A. Ö p i k . Über Klitamboniten. — 6. A. T u · d e b e r g . Über die Beweisbarkeit einiger Anordnungsaussagen in geo- metrischen Axiomensy steinen. A X X V I I (1 934). 1. К. L o l l e p. Simulation von Geistes- krankheiten und deren Grenzzuständen. — 2. M. T i i t s о. Hingamise ergulisest regulatsioonist. I teadaanne : Stenoosi toime inimese hinga- misele. (Über die nervöse Atemregulation. I. Mitteilung: Der Einfluss der Stenose auf die menschliche Atmung.) —• 3. M. T i i t so . Hinga- mise ergulisest regulatsioonist. II teadaanne: Inimese hingamisfrekvents kopsude erineva täitumise korral. (Über die nervöse Atemregulation. IL Mitteilung: Die Atemfrequenz des Menschen bei abnormen Lungen- lullungen.) — 4« M. T i i t s o . Hingamise ergulisest regulatsioonist. Ill teadaanne : Propriotseptiivsete aferentside toimest hingamisele. (Über die nervöse Ateinregulation. III. Mitteilung: Über die Auswirkung der propriozeptiven Ail'erenzen auf die Atmung.) — 5. J. T e h ν e r and M. K e e r d . The number of ribs in the ox and pig. — 6. A. K ä r s n a. Über das Problem der Vorhersage des nächtlichen Temperaturminimums. — 7. K. S c h l o s s m a n n . A study of bacterial carbohydrates with special reference to the tubercle bacillus. — 8. A. Ö p i k . Ristnacrinus, a new ordovician crinoid from Estonia. — 9. A. K i p p e r . Variation of surface gravity upon two Cepheids — ö Cephei and η Aquilae. — 10. li. L e p i k . Fungi Estonici exsiccati. Uredinaceae. [I.] — 11. H. P e r l i t z . The structure of the intermetallic compound A u 2 Pb. A X X V I I I ( l 935). 1. T. L i p p m a a . Une analyse des forêts de l'île estonienne d'Abruka (Abro) sur la base des associations unistrates. —-2. J. S a r v. Foundations of arithmetic. — 3. A. T u d e b e r g . Orthogonalsysteme von Polynomen und Extremumprobleme der Interpola- tionsrechnung. — 4. T. L i p p m a a . Eesti geobotaanika põhijooni. (Aperçu géobotanique de l'Estonie.) A X X I X (1936). 1 . A. Ö p i k . Hoplocrinus — eine stiellose Seelilie aus dem Ordovizium Estlands. — 2. A. K ä r s n a . Vereinfachte Methoden zur Berechnung des Korrelationskoeffizienten bei normaler Korre- l a t i o n . — 3. J. N u u t . Eine nichteuklidische Deutung der relativistischen Welt. — 4. H. K a h o . Das Verhalten der Eiweissstoffe gesunder und abbaukranker Kartoffelknol len g e g e n Salze. —• 5. T. L i ρ p m a a ja К. E i c h w a l d . Eesti taimed. II (51-—100). (Estonian plants.) — 6. J. N u u t . Ansätze zu einer expansionistischen Kinematik. — 7. A. L ü ü s . Données anthropologiques sur les nouveaux-nés esto- niens. — 8. A. T u d e b e r g. Energieverluste im Eisenblech bei niederfrequenter Ummagnetis ierung. — 9. W i 1 h. A n d e r s o n . Existiert eine obere Grenze für die Dichte der Materie und der Energie? A X X X (1936). 1. E. Ö p i к. Researches on the physical theory of meteor phenomena. I. II. — 2. J. G a b o v i t š . The TiO colour effect, and the densit ies of M stars. — 3. J. W i l i p . Über Licht- strahlung während der Sonnenfinsternis am 21. August 1914 in Üx- küll. — 4. E. L e p i k . Fungi Estonici exsiccati. Uredinaceae. II. — δ. E. M a r k u s . Geographische Kausalität. — 6. К. S c h l o s s m a n n . Einige Gedanken über die Ausbildung des praktischen Arztes. — 7. U. K a r e 11. Aneur ism of the internal carotid and the ligation of the carotids. — 8. K. K i r d e . Meteorological elements characterized by frequency curves. A X X X I (1937). 1. V. R i d a l a . Inquiries into the pathogenic effects produced by Brucella Abortus in the udder and certain other organs of the cow. —: 2. W i 1 h. A n d e r s ο η. Zu Η. Vogts Ansichten über die obere Grenze der Sternmassen. — 3. J. G a b o v i t š . The pulsation theory of Mira Ceti. — 4. T. L i p p m a a . E. V. Tartu Üli- kooli Botaanikaaia süstemaatilised ja taimegeograafi l ised kogud. (Les collections systématiques et phytogéographiques de l'Université estonienne à Tartu.) I (p. 1 — 1 9 2 ) . A X X X I I ( 1937). 1. W i 1 h. A n d e r s о n. Kritische Bemerkungen zu S. Rosselands und W. Grotrians Ansichten über die Sonnenkorona. — 2. T. L i p p m a a . E. V. Tartu Ülikooli Botaanikaaia süstemaatilised ja taimegeograafil ised kogud. (Les collections systématiques et phyto- géographiques de l'Université estonienne à Tartu.) И (p. 193— 3 7 5 ) . — 3. xA. Ö p i k . Trilobiten aus Estland. Ii I (1921). ί . M. V a s m e r. Studien zur albanesischen Wort- forschung. I. — 2. A. v. B u i m e r i n с q. Einleitung in das Buch des Propheten Maleachi. 1. — 3. M. V a s m e r . Osteuropäische Ortsnamen. — 4. W . A n d e r s o n . Der Schwank von Kaiser und Abt bei den Minsker Juden. — 5. J. B e r g m a n . Quaestiunculae Iloratianae. В I I (1922). 1. J. В e r g m a n. Aurelius Prudenti us Clemens, der grösste christliche Dichter des Altertums. 1. — 2. L. K e t t u n e n . Lõunavepsa häälik-ajalugu. I. Konsonandid. (Südwepsische Lautgeschichte. I. Konsonantismus.) — 3. W. W i g e t. Altgermanische Lautunter- suchungen. В I I I (1922 ). 1. Α. ν. В u ] m e r i n с q. Einleitung in das Buch des Propheten Maleachi. 2. — 2. M. A. К у р ч и н ск ii i (M. A. K u r - t s c h i n s k y). Социальный законъ, случай и свобода. (Das soziale Gesetz, Zufall und Freiheit.) — 3. A. li. C e d e r b e r g . Die Erstlinge der estländischen Zeitungsliteratur. — 4. L. K e t t u n e n . Lõunavepsa häälik-ajalugu. II. Vokaalid. (Südwepsische Lautgeschichte. IL Voka- lismus.) — 5. E. K i e c k e r s . Sprachwissenschaftl iche Miscellen. [I.] — 6. A. M. T a l l g r e n . Zur Archäologie Eestis. 1. В IV (1 923). 1. E. K i e c k e r s . Sprachwissenschaftliche Mis- cellen. IL — 2. A. v. B u l m e r i n c q . Einleitung in das Buch des Propheten Maleachi. 3. — 3. ΛΥ. A n d e r s o n . Nordasiatische Flutsagen. — 4. A. M. T a l l g r e n . L'ethnographie préhistorique de la Russie du nord et des Etats Baltiques du nord. — 5. R. G u t m a n n. Eine unklare Stelle in der Oxforder Handschrift des Rolandsliedes. l i V (1924). 1. H. M u t s с h m a n n . Milton's eyesight and the chronology of his works. — 2. A. P r i d i k . Mut-em-wija, die Mutter Amenhotep's (Amenophis ' ) 111. — 3. A. P r i d i k . Der Mitregent des Königs Ptolemaios II Philadelphos. — 4. G. S u e s s. De Graecorum fa- bulis satyricis. — 5. A. В e r e n d t s und K. G r a s s . Flavius Josephus : Vom jüdischen Kriege, Buch I—IV, nach der slavischen Übersetzung deutsch herausgegeben und mit dem griechischen Text verglichen. I. Lief. (S. 1 — 1 6 0 ) . — 6. IL M u t s с hm an n. Studies concerning the origin of „Paradise Lost". Β V I (1925). 1. A. S a a r e s te . Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes. I. Analüüs. (Du sectionnement lexicologique dans les patois estoniens. 1. Analyse.) — 2. A. B j e r f e . Zur Psychologie des Mordes. В VII (1926). 1. A. v. B u l m e r i n c q . Einleitung in das Buch des Propheten Maleachi. 4. — 2. W . A n d e r s o n . Der Cha- lifenmünzfund von Kochtel. (Mit Beiträgen von R. V a s m er. ) — 3. J. M ä g i s t e . Rosona (Eesti Ingerì) murde pääjooned. (Die Haupt- züge der Mundart von Rosona). — 4. M. А. К y ρ ч и и с к i й (М. А. К u r t s с li i n s k у). Европейскш хаосъ. Экономичесшя иослЪдетв1я великой войны. (Das europäische Chaos.) В VII I (1926). 1. Α. Μ. T a l l g r e n . Zur Archäologie Eestis. II. — 2. H. M u t s с h m a n n. The secret of John Milton. — 3. L. K e t t u n e n . Untersuchung über die livische Sprache. I. Pho- netische Einführung. Sprachproben. В I X (1926). 1. N. Ma im . Parlamentarismist Prantsuse restau- ratsiooniajal (1814—1830). (Du parlementarisme en France pendant la Restauration.) — 2. S. v. C s e k e y . Die Quellen des estnischen Ver- waltungsrechts. 1. Teil (S. 1—102) . — 3. A. B e r e n d t s und К. G r a s s . Flavius Josephus: Vom jüdischen Kriege, Buch I—IV, nach der slavischen Übersetzung deutsch herausgegeben und mit dem grie- chischen Text verglichen. IL Lief. (S. 161 — 2 8 8 ) . — 4. G. S u e s s. De eo quem dicunt inesse Trimalchionis cenae sermone vulgari, — 5. E. K i e c k e r s . Sprachwissenschaft l iche Miscellen. III. — 0. C. V i l h e l m s o n . De ostraco quod Revaliae in museo provinciali servatur. В Χ (1927). 1. Η. Β. R a h a m ä g i . Eesti Evangeel iumi Luteri usu vaba rahvakirik vabas Eestis. (Die evangelisch-lutherische freie Volks- kirche im freien Eesti. A n h a n g : Das Gesetz betreffend die religiösen Gemeinschaften und ihre Verbände.) — 2. E. K i e c k e r s . Sprachwissen- schaftl iche Miscellen. IV. — 3. A. B e r e n d t s und K. G r a s s . Fla- vius Josephus : Vom jüdischen Kriege, Buch I—IV, nach der slavischen Übersetzung deutsch herausgegeben und mit dem griechischen Text ver- glichen. 111. Lief. (S. 289 — 4 1 6 ) . — 4. W . S с h m i e d - К о w a r z i k. Die Objektivation des Geistigen. (Der objektive Geist und seine Formen.) — 5. W . A n d e r s ο n. Novelline popolari sammarinesi. I. В X I (1927). 1. 0. L o o r i t s . Liivi rahva usund. (Der Volks- glaube der Liven.) I. — 2. Α. B e r e n d t s und K. G r a s s . Flavius Josephus : Vom jüdischen Kriege, Buch 1—IV, nach der slavischen Übersetzung deutsch herausgegeben und mit dem griechischen Text ver- glichen. IV. Lief. (S. 417 — 5 1 2 ) . — 3. E. K i e c k e r s . Sprachwissen- schaft l iche Miscellen. V. В X I I (1928). 1. 0. L o o r i t s. Liivi rahva usund. (Der Volksglaube der Liven.) 11. — 2. J. M ä g i s t e. oi-, gi-deminutiivid lääne- meresoome keelis. (Die oi-, ^/-Deminutiva der ostseefinnischen Sprachen.) В X I I I (1928). 1. G. S u e s s. Petronii imitatio sermonis plebe qua necessitate coniungatur cum grammatica illius aetatis doctrina. — 2. С. Ш т е й н (S. v. S t e i n ) . Пушкин и Гофман. (Puschkin und E. T. A. Hoffmann.) —- 3. Α. V. К õ г v. Värsimõõt Veske „Eesti rahva- lauludes". (Le mètre des „Chansons populaires estoniennes" de Veske.) В X I V (1929). 1. H. Майм (Ν. M a i m ) . Парламентаризм и суверенное государство. (Der Parlamentarismus und der souveräne Staat.) — 2. S. v. C s e k e y . Die Quellen des estnischen Verwaltungs- rechts. II. Teil (S. 1 0 3 — 1 3 4 ) . — 3. E. V i r à n y i . Thalès Bernard, littérateur français, et ses relations avec la poésie populaire estonienne et finnoise. В X V (1929). 1. Α. ν. В u 1 m e r i n с q. Kommentar zum Buche des Propheten Maleachi. 1 (1, 2— 1 1 ) . — 2. W . E. P e t e r s . Benito Mussolini und Leo Tolstoi. Eine Studie über europäische Menschheits- typen. — 3. W . Ε. Ρ e t e r s. Die st immanalytische Methode. — 4. W . F r e y m a n n . Piatons Suchen nach einer Grundlegung aller Philosophie. В X V I (1929). 1. 0. Lo or i t s. Liivi rahva usund. (Der Volksglaube der Liven.) 111. — 2. W . S ü s s . Karl Morgenstern ( 1 7 7 0 — 1 8 5 2 ) . I. Teil (S. 1—160) . В X V I I (1930). 1. A. R. C e d e r b e r g . Heinrich Fick. Ein Beitrag zur russischen Geschichte des XVIII. Jahrhunderts. — 2. E. K i e c k e r s . Sprachwissenschaft l iche Miscellen. VI. — 3. W . E. P e t e r s . Wilson, Roosevelt, Taft und Harding. Eine Studie über nordamerikanisch-englische Menschheitstypen nach stimmanalytischer Methode. — 4. N. M a i m. Parlamentarism ja faš ism. (Parliamenta- r ism and fascism.) В X V I I I (1930). 1, J. V a s a r. Taani püüded Eestimaa taas- val lutamiseks 1 4 1 1 — 1 4 2 2 . (Dänemarks Bemühungen Estland zurück- zugewinnen 1411 — 1 4 2 2 . ) — 2. L. L e e s m e n t . Über die livlän- dischen Gerichtssachen im Reichskammergericht und im Reichshofrat. — 3. А. И. С τ e ii д e ρ - II e τ e ρ с e н (Ad. S t e n d e r - Ρ e t e r s e η). О пережиточных следах аориста в славянских языках, преимуще- ственно в русском. (Über rudimentäre Reste des Aorists in den slavi- schen Sprachen, vorzüglich im Russischen.) — 4. M. К у р ч и н с к и й (Μ. К о u r t с h i n s k у). Соединенные Штаты Европы. (Les États- Unis de l'Europe.) — 5. K. W i l h e l m s o n . Zum römischen Fiskal- kauf in Ägypten. В X I X (1930). 1. Α. ν. B u l m e r i n c q . Kommentar zum Buche des Propheten Maleachi. 2 (1, 1 1 — 2 , 9). — 2. W . S ü s s . Karl Mor- genstern ( 1 7 7 0 — 1 8 5 2 ) . II. Teil (S. 1 6 1 — 3 3 0 ) . — 3. W. A n d e r s o n . Novell ine popolari sammarinesi. IL 15 X X (1930). 1. A. O r a s . Milton's editors and commen- tators from Patrick Hume to Henry John Todd ( 1 6 9 5 — 1 8 0 1 ) . I. — 2. J. V a s a r . Die grosse l ivländische Güterreduktion. Die Ent- stehung des Konflikts zwischen Karl XI. und der livländischen Ritter- und Landschaft 1678— 1 6 8 4 . Teil I (S. 1 — 1 7 6 ) . — 3. S. v. C s e k e y . Die Quellen des estnischen Verwaltungsrechts. III. Teil (S. 135 — 1 5 0 ) . В X X I (1931). 1. W. A n d e r s o n . Der Schwank vom alten Hildebrand. Teil I (S. 1— 1 7 6 ) . — 2. A. O r a s . Milton's editors and commentators from Patrick Hume to Henry John Todd (1695—1801) . II. — 3. W. A n d e r s o n . Über P. Jensens Methode der vergleichenden Sagenforschung·. В X X I I (1931). 1. Ε. Τ e n η m a n n. G. Teichmüllers Philo- sophie des Christentums. — 2. J. V a s a r . Die grosse livländische Güterreduktion. Die Entstehung des Konflikts zwischen Karl XI. und der livländischen Ritter- und Landschaft 1 6 7 8 — 1 6 8 4 . Teil U (S. I—XXVII. 1 7 7 — 4 0 0 ) . В X X I I I (1931). 1. W. A n d e r s o n . Der Schwank vom alten Hildebrand. Teil II (S. 1—XIV. 177—329) . — 2. A. v. B u l m e r i n c q . Kommentar zum Buche des Propheten Maleachi. 3 (2, 10 — 3 , 3 ) . — 3. P. A r u m a a . Litauische mundartliche Texte aus der Wi lnaer Ge- gend. — 4. IL M u t s с h m a n n . A glossary of americanisms. В X X I V (1931). 1. L. L e e s m e n t . Die Verbrechen des Dieb- stahls und des Raubes nach den Rechten Livlands im Mittelalter. — 2. N. M a i m . Völkerbund und Staat. Teil 1 (S. 1 — 1 7 6 ) . В X X V (1931). 1.' Ad . S t e n d e r - P e t e r s e n . Tragoediae Sacrae. Materialien und Beiträge zur Geschichte der polnisch-lateinischen Jesuitendramatik der Frühzeit. — 2. W . A n d e r s o n . Beiträge zur Topographie der „Promessi Sposi". — 3. E. K i e c k e r s . Sprachwissen- schaftliche Miscellen. VII. В X X V I (1932). 1. A. v. B u l m e r i n c q . Kommentar zum Buche des Propheten Maleachi. 4 (3,3—12). — 2. A. P r i d i k . W e r war Mutemwija? — 3. N. M a i m . Völkerbund und Staat. Teil IT (S. I—III. 1 7 7 — 3 5 6 ) . В X X V I I (1932). 1. К. S c h r e i n e r t . Johann Bernhard Hermann. Briefe an Albrecht Otto und Jean Paul (aus Jean Pauls Nachlass). I. Teil (S. 1— 1 2 8 ) . — 2. A. y. B u l m e r i n c q . Kommentar zum Buche des Propheten Maleachi. 5 (3, 1 2 — 2 4 ) . — 3. M. J. E i s e n . Kevadised pühad. (Frühlingsfeste.) — 4. E. K i e c k e r s . Sprachwissenschaft l iche Miscellen. VIII. . B X X V I I I (1932). 1. P. P õ l d . Üldine kasvatusõpetus. (Allge- meine Erziehungslehre.) Redigeerinud (redigiert von) J. Τ о г к. — 2. W. W i g e t. Eine unbekannte Fassung von Klingers Zwil l ingen. — 3. A. 0 r a s. The critical ideas of T. S. Eliot. В X X I X (1933). 1. L. L e e s m e n t . Saaremaa halduskonna finantsid 1618/19. aastal. (Die Finanzen der Provinz Ösel im Jahre 1618/19. ) — 2. L. R u d r a u f . Un tableau disparu de Charles Le Brun. — 3. P. A r i s t e . Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles. (Die est landschwedischen Lehnwörter in der estnischen Sprache.) — 4. W . S ü s s . Studien zur lateinischen Bibel. I. Augustins Locutiones und das Problem der lateinischen Bibelsprache. — 5. M. K u r t s c h i n s k y . Zur Frage des Kapitalprofits. В X X X (1933). 1. Α. P r i d i k . König Ptolemaios I und die Philosophen. — 2. K. S c h r e i n e r t . Johann Bernhard Hermann. Briefe an Albrecht Otto und Jean Paul (aus Jean Pauls Nachlass). II. Teil S. I—XLII -f- 129—221) . — 3. D. G r i m m . Zur Frage über den Begriff der Societas im klassischen römischen Rechte. — 4. E. K i e с k e r s. Sprachwissenschaftliche Miscellen. IX. В X X X I (1934). 1. E. P ä s s . Eesti l iulaul. (Das estnische Rodellied.) — 2. W. A n d e r s o n . Novelline popolari sammarinesi . III. — 3. A. K u r l e n t s . „Vanemate vara".' Monograafia ühest jooma- laulust. („Der Eltern Schatz". Monographie über ein Trinklied.) — 4. E. K i e c k e r s . Sprachwissenschaft l iche Miscellen. X. В X X X I I (1934). 1. A. A n n i . F. R. Kreutzwaldi „Kalevi- poeg". I osa : Kalevipoeg eesti rahvalaules. (F. R. Kreutzwalds „Ka- levipoeg". I. Tei l : Kalevipoeg in den estnischen Volksüberlieferungen.) — 2. P. A r u m a a. Untersuchungen zur Geschichte der l itauischen Personalpronomina. — 3. E. K i e c k e r s . Sprachwissenschaft l iche Miscellen. XI. — 4. L. G u l k o w i t s c h . Die Entwicklung des Be- gr i f f es Häsid im Alten Testament. — 5. H. L a a k m a n n und WT. A n d e r s o n . Ein neues Dokument über den estnischen Metsik-Kultus aus dem Jahre 1680. В X X X I I I (1936). 1. Α. A η n i s t ( A n n i ) . Fr. Kreutzwaldi „Kalevipoeg". II osa: „Kalevipoja" saamislugu. (Fr. Kreutzwalds „Kalevipoeg". II. Teil : Die Entstehungsgeschichte des „Kalevipoeg".) — 2. H. M u t s c h m a n n . Further studies concerning the origin of Paradise Lost. (The matter of the Armada.) — 3. P. A r u m a a. De la désinence -tb du present en slave. — 4. 0. L о о r i t s. Pharaos Heer in der Volksüberlieferung. I. — 5. Ε. К i e с к e r s. Sprachwissenschaftliche Miscellen. XII. В X X X I V (1935). 1. W. A n d e r s o n . Studien zur Wortsilben- statistik der älteren estnischen Volkslieder. — 2. P. A r i s t e . Huulte võnkehäälik eesti keeles. (The labial vibrant in Estonian.) — 3. P. W i e s e i g r e n . Quellenstudien zur Volsungasaga. I (S. 1 — 1 5 4 ) . В Х Х Х У (1935). 1. Α. P r i d i k . Berenike, die Schwester des Königs Ptolemaios III Euergetes. I. Hälfte (S. 1 — 1 7 6 ) . — 2. J. T a u l . Kristluse Jumalariigi õpetus. (Die Reich-Gottes-Lehre des Christen- tums.) I pool (lk. I—VIII. 1—160) . В X X X V I (1935). 1. A. P r i d i k . Berenike, die Schwester des Königs Ptolemaios III Euergetes. II. Hälfte (S. I—VIII. 1 7 7 — 3 0 5 ) . — 2. J. T a u l . Kristluse jumalari igi õpetus. (Die Reich-Gottes-Lehre des Christentums.) II pool (lk. 161—304) . В X X X V I I (1936). 1. A. v. B u l m e r i n c q . Die Immanuel- weissagung (Jes. 7) im Lichte der neueren Forschung. — 2. L. G u 1- k o w i t s c h . Das W e s e n der maimonideischen Lehre. — 3. L. G u l k o - w i t s c h . Rationale und myst ische Elemente in der jüdischen L e h r e . — 4. W . A n d e r s o n . Achtzig neue Münzen aus dem Funde von Naginšcina. — 5. P. W i e s e 1 g r e η. Quellenstudien zur Volsungasaga. II (S. c 1 5 5 — 2 3 8 ) . — 6. L. G u 1 к о w i t s с h. Die Bildung des Begriffes HäsTd. Ι. В X X X V I I I (1936). 1. J. M ä g i s t e . Einiges zum problem der oi-, g/-deminutiva und zu den prinzipien der wissenschaft- lichen kritik. — 2. P. W i e s e i g r e n . Quellenstudien zur Volsunga- saga. III (S. '239—430) . — 3. W . A n d e r s o n . Zu Albert Wesse lsk i ' s Angr i f f en auf die f inn ische folkloristische Forschungsmethode. — 4-. A. K o o r t . Beiträge zur Logik des Typusbegriffs. Teil I (S. 1 — 1 3 8 ) . — 5. E. K i e c k e r s . Sprachwissenschaft l iche Miscellen. XIII. В XXXIX : ilmub hiljemini (paraîtra plus tard). В XL (1937). 1. H. M u t s c h m a n n . Milton's projected epic on the rise and future greatness of the Britannic nation. — 2. J. G y ö r k e . Das Verbum ' lle- im Ostseefinnischen. — 3. G. S a a r. Johann Heinrich Wi lhe lm Witschel ' i „Hommiku- ja õhtuohvrite" eestindised. (Die estnischen Übersetzungen der „Morgen- und Abendopfei" von J. H. W. Witschel.) — 4. 0. S i l d . Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni. (Die Kirchenvisitationen im Lande der Esten von der ältesten Zeit bis zur Gegenwart.) -— 5. K. S c h r e i n e r t . Hans Moritz A y r m a n n s Reisen durch Livland und Rußland in den Jahren 1 6 6 6 — 1 6 7 0 . С I — I I I (1929). I 1. Ettelugemiste kava 1921. aasta I pool- aastal. — 1 2 . Ettelugemiste kava 1921 aasta II poolaastal. — 1 3 . Dante pidu 14. IX. 1921. (Dantefeier 14. IX. 1921.) R. G u t m a n n . Dante Alighieri. W. S c h m i e d - K o w a r z i к. Dantes Wel tanschauung.— I I 1. Ettelugemiste kava 1922. aasta I poolaastal. — I I 2. Ettelugemiste kava 1922. aasta II poolaastal. — I I I 1. Ettelugemiste kava 1923. aasta I poolaastal. — I I I 2. Ettelugemiste kava 1923. aasta II poolaastal. С I V — V I (1929). I V 1. Ettelugemiste kava 1924. aasta I pool- aastal. — I V 2 Ettelu gemiste kava 1924. aasta II poolaastal. — V I . Ettelugemiste kava 1925. aasta I poolaastal. — V 2. Ettelugemiste kava 1925. aasta II. poolaastal. — V I 1. Ettelugemiste kava 1926. aasta I poolaastal. — V I 2. Ettelugemiste kava 1926. aasta II poolaastal. 0 V I I — I X (1929). V I I I . Ettelugemiste kava 1927. aasta I pool- aastal. — V I I 2. Ettelugemiste kava 1927. aasta II poolaastal. — V I I I 1. Loengute ja praktiliste tööde kava 1928. aasta I poolaastal. — V I I I 2. Loengute ja praktiliste tööde kava 1928. aasta 11 poolaastal. — I X 1. Loengute ja praktiliste tööde kava 1929. aasta I poolaastal. — I X 2. Loengute ja praktiliste tööde kava 1929. aasta II poolaastal. — I X 3. Eesti Vabari igi Tartu Ülikooli isiklik koosseis 1. detsembril 1929. С X (1929). Eesti Vabariigi Tartu Ülikool 1 9 1 9 — 1 9 2 9 . С X I — X I I I (1934). X I 1. Loengute ja praktiliste tööde kava 1930. aasta I poolaastal. — X I 2. Loengute ja praktiliste tööde kava 1930. aasta II poolaastal. — X I 3. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli isiklik koosseis 1. detsembril 1930. — X I I 1. Loengute ja praktiliste tööde kava 1931. aasta I poolaastal. — X I I 2. Loengute ja praktil iste tööde kava 1931. aasta II poolaastal. — X I I 3. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli isiklik koosseis 1. detsembril 1931. — X I I I 1. Loengute ja praktiliste tööde kava 1932. aasta I poolaastal. — X I I I 2. Loengute ja praktiliste tööde kava 1932. aasta II poolaastal. — X I I I 3. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli isiklik koosseis 1. detsembril 1932. — X I I I 4. K. S c h r e i n e r t . Goethes letzte Wandlung. Festrede. — X I I I 5. R. M a r к. Dotsent Theodor Korssakov f. Nekroloog. G XIV (1932). Tartu Ülikooli ajaloo allikaid. I. Academia Gusta- viana. a) Ürikuid ja dokumente. (Quellen zur Geschichte der Universität Tartu (Dorpat). I. Academia Gustaviana. a) Urkunden und Dokumente.) Koostanud (herausgegeben von) J. V a s a r . С XV (1932). L. V i 11 e с о u r t. L'Université de Tartu 1 9 1 9 — 1 9 3 2 . С X V I — X V I I I (1936). X V I 1. Loengute ja praktiliste tööde kava 1933. aasta I poolaastal. — X V I 2. Loengute ja praktiliste tööde kava 1933. aasta II poolaastal. — X V I 3. Eesti Vabari igi Tartu Ülikooli isiklik koosseis 1. detsembril 1933. — X V I I 1. Loengute ja praktiliste tööde kava 1934. aasta I poolaastal. — X V I I 2. Loengute ja praktiliste tööde kava 1934. aasta II poolaastal. — X V I I 3. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli isiklik koosseis 1. detsembril 1934. — X V I I 4. R. Õ u n a p . Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna kriminalist ikaõpetaja А. P. Melnikov f . — X V I I 5. F. Ρ u k s ο v. Rahvusvahel ise vaimse koostöötamise insti- tutsioonid ja nende tegevus 1 9 3 2 — 1 9 3 3 . — X V I I I 1. Loengute ja prakti- liste tööde kava 1935. aasta I poolaastal. — X V I I I 2. Loengute j a praktiliste tööde kava 1935. aasta II poolaastal. — X V I I I 3. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli isiklik koosseis 1. detsembril 1935. С X IX — X X I : ilmuvad hiljemini (paraîtront plus tard). O X X I I (1937). Teise Balti riikide vaimse koostöö kongressi toimetis 29. ja 30. nov. 1936 Tartus. (Actes du Deuxième Congrès Interbaltique de Coopération Intellectuelle tenu à Tartu les 29 et 30 no- vembre 1936.) Eesti koha- |a tänavanimed peavad olema väl jendatud maksvate eestikeelsete nimetuste järgi kõigis Eestis avaldatavais trükitooteis ja perioodilise trükitoote nimetuses. Erandina võidakse tarvitada Eesti koha- või tänavanime muukeelset vä l jendust trükis avaldatavais ajaloolistes ürikuis ja ü ldse kirjutistes, kus koha- või tänavanimi esineb ajaloolises käsitluses. (Riigi Teataja 2 — 1935, art. 12, § 13.) Les noms de lieux et de rues de l'Estonie doivent être donnés dans leur forme estonienne officielle dans tous les imprimés publiés en Estonie, et aussi dans les titres des périodiques. Exceptionnellement, on peut employer les formes étrangères des noms de lieux et de rues de l'Estonie en publiant des documents historiques, et en général dans des écrits où le nom d'un lieu ou d'une rue est traité du point de vue historique. (Riigi Teataja 2 — 1935, art. 12, § 13.) TARTU Ü L I K O O L I TOIMETUSED ilmuvad kolmes seerias: A : M a t h e m a t i c a , p h y s i c a , m e d i c a . (Mate- rn aatika-loodusteaduskonna, arstiteaduskonna, loomaarsti- teaduskonna ja põllumajandusteaduskonna tööd.) Β : H u m ani ora. (Usuteaduskonna, filosoofiatea- duskonna ja õigusteaduskonna tööd.) Cs A n n a l e s . (Aastaaruanded.) Ladu: Ülikooli Raamatukogus, Tartus. LES P U B L I C A T I O N S DE L ' U N I V E R S I T É DE T A R T U (DORPAT) se font en trois séries: A : M a t h e m a t i c a , p h y s i c a , m e d i c a . (Mathé- matiques, sciences naturelles, médecine, sciences vétéri- naires, agronomie.) B : H u m a n i o r a . (Théologie, philosophie, philo- logie, histoire, jurisprudence.) C: A n n a l e s . Dépôt: La Bibliothèque de l'Université de Tartu, Estonie.