Sallivus - tolerantsus - nõuab, et suhtuksime inimestesse lugupidavalt kui isikutesse isegi siis, kui me nende valikuid heaks ei kiida.

Sisehindamine - pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Vähemalt üks kord kolme aasta jooksul viiakse läbi.

Situatiivne õppimine - mõeldud toimetulekuõppes mõõduka intellektipuudega õpilaste jaoks; õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. Toimetulekuõpe suunab õpilast täitma korduvates situatsioonides praktilisi ülesandeid koostegevuses ja eeskuju järgi, rakendama omandatud oskusi näidise ja lihtsa suulise korralduse alusel.

Situatsioonimäng - aktiivõppemeetod; nt bussireis Prahasse, turg jne.

Sotsiaalne areng - sageli kognitiivsest arengust raskesti eristatav. Sotsialiseerumine on protsess, milles omandatakse ühiskonna täieõiguslikule liikmele omased hoiakud, normid, motiivid, käitumismudelid.

Sotsiaalne kaasatus - tähendab inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus - omada li­gipääse ressurssidele ja teenustele, olgu nendeks siis näi­teks võimalus tööd teha, saada sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, omandada haridust, kasutada infotehnoloogia võimalusi.

Sotsiaalne pädevus - suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke muudatusi ühiskonnas. Sotsiaalse pädevuse kujunemisel on tähtsad õppeainetena ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika; läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Turvalisus jne. Sotsiaalne kompetentsus on sotsialiseerumise käigus omandatud oskuste kogum.

Sotsiaalne sidusus - selle mõistega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: esiteks, ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ja teiseks, sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine.

Sotsiaalne tõrjutus - vastandina sotsiaalsele kaasatusele tähendab olukorda, kui inimesel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde. Sellised ressursid ja teenused võivad olla näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele või ka infotehnoloogiale.

Sotsiaalne võrgustik - oluliseks sotsiaalse turvalisuse elemendiks on toimiv sotsiaalne võrgustik, mis võib toimida väga erinevatel tasanditel. Selline esmatasandi võrgustik on säilinud eriti külades ja teistes väikeasulates, kus toimivad veel traditsioonilised sotsiaalse kontrolli, küünarnukitunde, naabriabi/naabrivalve elemendid. Suuremates asulates on enam märgatavad elanikkonna passiivsus ja sotsiaalne tõrjutus. Seda on kompenseerima asunud erinevad järgmise tasandi sotsiaalsed võrgustikud - aktiivsemalt tegutsevad mitmesugused kodanike algatusgrupid, tugevneb ja saab tunnustust nn kolmas sektor (vabaühendused).

Standard - kvaliteedi jm nõuete kogum; neid nõudeid kehtestav dokument.

Statsionaarne õpe - koolikohustuslikele isikutele või õpilastele, kelle jaoks õppimine on põhitegevus, suunatud õpe, kus kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel.

Suhtekorraldus - selle funktsiooniks on luua ja hoida vastastikkust heaolu võimaldavaid suhteid, võib oletada, et suhtekorralduse juured ulatuvad tsivilisatisooni tekke algusaegadesse. Filosoof Locke oma kirjelduses hüpoteetilisest looduseisundist väitis, et inimesed on algselt huvitatud koostööst. Tulemuslik koostöö aga eeldab vastastikku arusaadavat kommunikatsiooni - seega suhtekorraldust.

Suhtlemine - kitsas tähenduses informatsiooni edastamine. Suhtlemise tulemuseks võib olla analüüs ja süntees so uus informatsioon. Suhtlemisel on suur osa inimeste vahelise usalduse ja meie-tunde kujunemisel.

Suhtlusvahend - keel, žestid, signaalid, sümbolid jne.

Supervisioon - nõustamine, interaktsiooni protsess, mis käivitab refleksiooni ja enerefleksiooni ja aitab viimast üleval hoida. Individuaal- , paari- , grupi-, organisatsiooni s. Superviisor ei ole sama organisatsiooni liige, nn kolmas silm, erapooletu.

Suuline eelkursus - nt inglise keel; õpetatakse õiget hääldust, alustatakse lihtsamast ja liigutakse raskemale, õpitakse lihtsamaid väljendeid.

Suurim lubatud nädalakoormus - õpilaste suurim nädalakoormus põhikoolis on 1. klassis 20 õppetundi; 2. klassis 23 õppetundi; 3. klassis 25 õppetundi; 4. klassis 25 õppetundi; 5. klassis 28 õppetundi; 6. klassis 30 õppetundi; 7. klassis 30 õppetundi; 8. klassis 32 õppetundi; 9. klassis 34 õppetundi.

Sõltuvusained - huuletubakas, "maagilised" seened, seemned ja taimed, uimastid, alkohol, nikotiin jne.

Säästev areng - Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on järgmised: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal.

Säästev eluviis - tähendab energia säästmist, prügi vähendamist, igapäevaste esemete ja materjalide korduvkasutamist ja ümbertöötlemist ning ka keskkonnateadlikku ostlemist. Jälgides teadlikult oma igapäevaseid tegevusi, võime korda saata väga palju.

Säästlik ressursside kasutamine - looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

Süntees - jaguneb: a) originaalse suulise või kirjaliku sõnumi produtseerimine; b) plaani koostamine; c) abstraktsete seoste kompleksi tuletamine (näiteks teoreemi originaalne tõestus). Süntees eeldab suutlikkust kombineerida elemente terviku moodustamiseks: võimalike koostisosade analüüs ja komplekteerimine uute või seni selgelt formuleerimata loogiliste struktuuride kujundamiseks. Sisuliselt on see analüüsile vastandlik oskus, kuid eeldab analüüsioskust. Üliõpilase lõputöös tähendab see eelkõige erinevate teoreetiliste allikate võrdluse (analüüsi) baasil üldistamist ja terviklikuma pildi loomist ning oma uuringu tulemuste ning varasemate uuringute tulemuste üldistamist ja nendele tuginevate üldistavate järelduste tegemist.

Süvaõpe - süvendatud õpetamine toimub lisatundide kaudu. Lisatunnid võimaldavad klassi- või aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks.