Mõnikord võib kirjutajal tekkida küsimus, kas eelistada tsitaati või parafraasi. Kui originaali sisu ja sõnastus on nii täpsed, et kirjutaja ei soovi neid muuta, tuleks kasutada tsitaati. Tsitaadis ei kasutata üksnes teise autori mõtteid ega andmeid, vaid ka tema täpseid sõnu. Nii langeb tsitaat kokku algupärase tekstiga kuni fakti- ja kirjavigadeni. Tsitaadi saab põimida hõlpsalt oma teksti. Ometi soovitatakse kasutada tsitaati üksnes siis, kui see on hädavajalik (mitte enam kui 1-2 korda), sest tsitaatide rohkus muutub lugeja jaoks häirivaks.

Tsitaadi kasutamine on õigustatud, kui

• originaalallika stiili ei saa asendada
• allikmaterjal on nii oluline/ autoriteetne, et selle muutmine võib kahjustada kirjutise sisu/ stiili
• tahetakse säilitada ütluse sõnastust/ vormi.

Kõikidel muudel juhtudel tuleks eelistada teiste autorite põhiidee edasiandmist oma sõnadega, st parafraasi. See nõuab tekstist arusaamist ja loetu mõtte täpset ning adekvaatset tõlgendamist. Mida kogenum on kirjutaja, seda paremini suudab ta infot selekteerida.

Kokkuvõtteks. Kuigi tsitaat ja parafraas on teadustekstis vajalikud, tuleks võõraid mõtteid kasutada oma mõtete toetuseks, mitte ehitada nendele üles oma tekst. Uus tekst ei tohi olla üksnes erinevatest allikatest pärit teiste autorite mõtete kollektsioon, vaid sidus ja lõimuv originaalne mõttearendus. See põhimõte kehtib nii referaadi, essee, seminari- kui ka bakalaureusetöö kirjutamisel.

Loe lisaks

Hirsjärvi, S., Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

Writers Handbook. (2004). Külastatud 19. mail, 2009, aadressil http://www.wisc.edu/writing/Handbook