Kontrollige oma teadmisi vastates alljärgnevatele küsimustele! Vastuseid näete küsimustel klikkides.
1. Millised on histoloogias enim kasutatud uurimismeetodid?
Valgusmikroskoopia, elektronmikroskoopia, histokeemia ja immunohisto(tsüto)keemia
2. Milline elektronmikroskoop võimaldab rakkude ja kudede ruumilist (kolmemõõtmelist) uurimist?
Skaneeriv elektronmikroskoop
3. Mida on võimalik kindlaks määrata histokeemia abil?
Histokeemias kasutatakse kindlaid keemilisi värvained, mis omavad afiinsust spetsiifiliste rakusiseste keemiliste ühendite suhtes, mis võimaldab neid rakkudes paiknevaid ühendeid kindlaks määrata
4. Mida kasutatakse immunohisto(tsüto)keemias?
Immuunohisto(tsüto)tsütokeemias kasutatakse antikehi, mis on spetsiifilised kindlate rakumolekulide suhtes ja mis võimaldavad määrata nende olemasolu koelõikudes
5. Mis on immunfluoressents?
Immuunfluoressents on immuunohisto(tsüto)keemia meetod, kus antikeha märgistatakse fluoresseeruva värvaine abil ja selle paiknemine tehakse kindlaks fluoressentsmikroskoobi abil
6. Millised on histoloogilise preparaadi valmistamise põhietapid?
1. Materjali võtmine 2. Materjali fikseerimine 3. Fiksaatori eemaldamine ja veetustamine 4. Sisestamine 5. Lõikamine mikrotoomiga 6. Preparaadi värvimine 7. Sulundamine, preparaadi katmine katteklaasiga ja säilitamine
7. Kuidas jaotuvad fiksaatoreid koostise alusel?
a) lihtfiksaatorid; b) liitfiksaatorid
8. Mida kasutatakse veetustamiseks?
Veetustamiseks kasutatakse alkoholide rida tõusvas kontsentratsionis
9. Milleks on tarvis materjali sisestust enne selle lõikamist?
Sisestamine annab materjalile lõikekonsistentsi
10. Mis on liitvärvid?
Liitvärvid sisaldavad mitut värvainet (nt. hematoksüliin ja eosiin, karmiin-pikroindigokarmiin jt.)
