1. Sissejuhatus

Keskkonnafüüsika eriala missioon on arendada Eestis keskkonnauuringute füüsikalisi meetodeid ning valmistada ette tugeva täppisteadusliku baasharidusega teadlasi ja praktikuid, kes suudaks edendada keskkonnauuringuid ja projekteerida keskkonnakaitselisi meetmeid elukvaliteedi parandamiseks Eestis. Keskkonna füüsikalise uurimise meetodite spekter on lai ja instituut ei saa kõikvõimalike meetodite arendamisel teaduse esiliinil püsida. Arvestades olemasolevat teaduslikku kogemust, eeldusi ja Eesti riigi vajadusi, piiritleb keskkonnafüüsika instituut enda arengukava prioriteetsed ülesanded järgmiselt:

• Õhu aerosoolse ja ioonse komponendi elektriliste uurimismeetodite arendamine ja aerosooli füüsikalise struktuuri uurimine.
• Atmosfääri loodusliku ja saasteaerosooli monitooring ning klimaatiline hindamine Eestis.
• Keskkonna radioaktiivsuse uurimismeetodite arendamine ja Eesti keskkonna radioloogiline ekspertiis.
• Numbrilise meteoroloogia arendamine ja Eesti keskkonnakaitses kasutamiseks sobivate saastelevimudelite koostamine.
• Taimkatte kaugseire ja kiirgusreiimi uurimine ja Eesti taimkatte seisundi hindamine.
• Veekogude uurimine optiliste meetoditega ja Eesti veekogude seisundi füüsikaline ekspertiis.

1995.a. oli keskkonnafüüsika instituudi neljas tööaasta, mille iseärasuseks oli töö intensiivsuse tõus. Õppejõudude koosseis vähenes ühe inimese võrra, ainepunktides arvestatav töömaht kasvas aga 660-lt 779-le. Aruandes kajastamata 1996. a. sügissemester tähendab õppetöö mahu veel järsemat kasvu. Bakalaureuseõppes jäävad instituudi traditsioonilisteks ülesanneteks kõigi esimese õppeaasta füüsika baaskursuste (mehaanika, võnkumised ja lained, soojusõpetus) õpetamine füüsikaüliõpilastele, keskkonnafüüsikaliste eriainete õpetamine nii füüsikaosakonna kui teiste osakondade üliõpilastele ja keskkonnafüüsika aluste õpetamine geograafiaüliõpilastele. Sellele lisandus nüüd füüsika õpetamine meedikutele ja informatsioonitehnoloogia õpetamise arengut toetav õppeaine "kujutise töötlemine". Viimatinimetatud aine on Tartu Ülikoolis esimest korda õppekavas mis tähendas suuri jõupingutusi aineprogrammi koostamisel ja õppekirjanduse hankimisel ning kulutusi loengudemonstratsioonide ja laboratoorsete tööde sisseseadmisel. Teadur A. Luts ja dots. U. Veismann tulid eelnimetatuga hästi toime.

Aruandeaastal kasvas oluliselt instituudi poolt korraldatava doktoriõppe maht. Septembris võeti doktorantideks 6 inimest. Koos varem astunutega on nüüd instituudis 15 doktoranti, kellest 13 on esimese ja teise aasta doktorandid. Magistriõppe maht jäi ligikaudu endiseks. Magistri- ja doktoriõppe korraldamisel on süvenenud koostöö Eesti Mereinstituudiga ja Tartu Observatooriumiga. Eriti oluline on koostöö Eesti Mereinstituudiga, sest Tartu Ülikoolil endal ei ole baasi praktilise merefüüsika õpetamiseks ega vastavaks eksperimentaaluurimistööks.

Süvenes rahvusvaheline koostöö. Juhtivateks koostööpartneriteks on jäänud Soome teadlased, seda nii teadusuuringutes kui õppetöö edendamiseks vajalike kogemuste vahetamisel. Instituut algatas varasematel aastatel Kuopio Ülikooli kogemusele tugineva projekti interdistsiplinaarse ettevalmistusega keskkonnanõunike õpetamiseks Tartus. Nüüdseks on see idee realiseerunud vastava eriala avamise ja TEMPUS-projektiga JEP 11280-96, milles instituudipoolseks täitjaks on dots. H. Ohvril.

Teadustöö arengust annab tunnistust ETF grantfinantseerimise kasv. Arvestades ainult Tartu Ülikoois hoitavaid ETF grante, on kogusumma dünaamika järgmine:

Aasta:	1994	1995	1996	1997
Summa:	150	255	321	583	tuhat krooni.

Oluliseks arengusammuks on radioökoloogia-alase õppe- ja uurimistöö arendamine. Riia mnt. 142 füüsikainstituudis asuv dots. E. Realo poolt juhitav tuumaspektroskoopia laboratoorium on aruandeaasta jooksul kujunenud füüsikainstituudi ja keskkonnafüüsika instituudi ühislaboratooriumiks, kus uuem aparatuur kuulub valdavalt keskkonnafüüsika instituudile.

Instituudi arengut takistab jätkuvalt paiknemine neljas erinevas kohas:

1) füüsikahoones Tähe tn. 4,

2) laborite ja töökodade hoones Narva mnt. 4,

3) Füüsika Instituudis, Riia mnt. 142,

4) Tartu Observatooriumis ,Tõravere.

Esmaülesandeks on Narva mnt. 4 asuva laboratooriumi ületoomine Tähe tänavale. Aastate jooksul on selle ülesande lahendusele küll lähenetud, kuid nii mõnegi takistuse ületamise teed on tänaseni selguseta.

2. Üldandmed.

2.1. Ôppetoolide loend.

1. Keskkonnafüüsika.

2. Dünaamiline meteoroloogia.

3. Biogeofüüsika.

Keskkonnafüüsika õppetooli autonoomseks osaks on ETF summadest finantseeritav aeroelektrilaboratoorium

2.2. Ôppejôudude ja teadurite koosseis

Nimi	Ametikoht	Teaduskraad	Koormus	Märkused
1. Hannes Tammet	inst. juh., keskkonnafüüsika korr. prof.	dr (füüs-mat)	1.0
2. Tiit Nilson	biogeofüüsika korr. prof.	dr (geofüüs)	1.0	ühisõppetool
3. Rein Rõõm	dünaam. meteorol. korr. prof.	knd (füüs-mat)	1.0	ühisõppetool
4. Kalju Eerme	dotsent	knd (füüs-mat)	0.25
5. Hanno Ohvril	dotsent	knd (füüs-mat)	1.0
6. Enn Realo	dotsent	knd (füüs-mat)	0.25
7. Eduard Tamm	dotsent	knd (füüs-mat)	1.0
8. Uno Veismann	dotsent	knd (füüs-mat)	0.25
9. Piia Post	lektor	filos dr (geofüüsika)	1.0
10. Kadri Land	assistent	-	0.5	palgata puhkus kuni 31.08.97
11. Jaan Salm	v-teadur	knd (füüs-mat)	1.0
12. Urmas Hõrrak	teadur	mag (füüsika)	0.5
13. Ülle Kikas	teadur	mag (füüsika)	0.5
14. Aare Luts	teadur	filos dr (keskkonna-füüsika)	1.0
15. Feliks Miller	erakorr. teadur	mag (füüsika)	1.0	SOSTE
16. Aadu Mirme	teadur	filos dr (geofüüsika)	1.0
17. Madis Noppel	teadur	knd (füüs-mat)	1.0
18. Tiia-Ene Parts	teadur	knd (keemia)	1.0

Lisaks eeltoodule on Tartu Observatooriumi direktsiooni poolt kinnitatud ühisõppetoolide täiendavad liikmed, kes juriidiliselt ei kuulu Tartu Ülikooli koosseisu.

Dünaamilise meteoroloogia õppetool:

• Kalju Eerme, vanemteadur, knd (füüs-mat), 1.0
• Ain Kallis , teadur, knd (geogr), 1/4
• Meelis Mölder, teadur, 1/2; doktorantuuris Uppsalas
  • Priit Tisler, teadur; 1.0 (lepingulisel tööl Soome Ilmateenistuses)

Biogeofüüsika õppetool:

• Andres Kuusk, vanemteadur, dr (geofüüs), 1.0
• Urmas Peterson, teadur, filos dr (geogr), 1.0
• Juhan Ross, vanemteadur, professor, dr (füüs-mat), 1/2

2.3. Instituudi töötajate poolt 1996. a. kraade ei kaitstud

3. Finantseerimine.

3.1. 1996.a. kulud (tuh. kr.)

Hariduseelarvest (HAR) jäi kasutamata ehk 1997. a. reservi 7.4 tuhat krooni ja teaduse sihtfinantseerimise eelarvest (TBF) 2.4 tuhat krooni. Grandieelarved täideti ETF nõudeid jälgides täpselt.

3.2. Uurimistoetused

3.2.1. Otseselt Tartu Ülikooli käsutuses olevad uurimistoetused.

ETF grant nr. 446 "Atmosfääri läbipaistvuse regionaalne muutlikkus Eestis". Vastutav täitja dotsent Hanno Ohvril, 1996.a. summa 40000 kr.

ETF grant nr. 1205 "Gamma-indutseeritud röntgenfluorestsentsanalüüsi väljaarendamine õhu elementkoostise uurimiseks Eestis", vastutav täitja teadur Rein Koch (FI), KKFI 1996. a. osasumma 49 875 kr.

ETF grant nr. 1226 "Aeroioonide liikuvuste temperatuuri- ja rõhusõltuvuse uurimine". Vastutav täitja professor Hannes Tammet, 1996. a. summa 50000 kr.

ETF grant nr. 1879 "Atmosfääriaerosooli mõõtmespektri formeerumise uurimine". Vastutav täitja dotsent Eduard Tamm, 1996. a. summa 181000 kr.

Põhjamaade projekti "Radiation Protection East" Rootsi - Islandi -Eesti koostööprojekt EST - 4.04 "Aparatuur keskkonna-uuringuteks" (Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudi keskkonna radioaktiivsuse ja kiirguskaitse õppe- ja uurimislabori arendamiseks), 1995-1996. Juhendaja S. E. Palsson (Islandi Kiirguskaitse Instituut), vastutav täitja dotsent Enn Realo, TÜ KKFI osasumma 480000 SEK = 864000 kr.

Uurimis-konstrueerimistöö leping "ELVEX'i tehnoloogilises protsessis kiledel tekkivate pindlaengute neutraliseerimisest". Vastutav täitja: dotsent Eduard Tamm, 1996.a. summa 25000 kr.

3.2.2. Teiste asutuste käsutuses olevad uurimistoetused, mida kasutatakse osaliselt instituudi töötajate ja doktorantide poolt instituudi huvides

ETF grant nr. 172 "Atmosfääri lokaaltsirkulatsiooni dünaamiline mudel mesomastaapsete protsesside ja saastelevi uurimiseks". Vastutav täitja professor Rein Rõõm, 1996 a. summa 47500 kr.

ETF grant nr. 174 "Kosmilise kaugseire võimaluste väljaselgitamine Eestimaa puistute takseerandmete hindamisel ja vastava monitooringusüsteemi väljatöötamisel / Eestimaa puistute okkamassi mõõtmine kaugseire ja maapealsete meetoditega". Vastutav täitja professor Tiit Nilson, 1996. a. summa 175000 kr.

ETF grant nr. 186 "Õhusaaste modelleerimine ja prognoos". Vastutav täitja professor Rein Rõõm, 1996 a. summa 45000 kr.

ETF grant nr. 751 "Päikesekiirguse, bioproduktsiooni ja hapniku vertikaaljaotused järvedes nende ökoloogilise seisundi iseloomustajatena". Vastutavad täitjad Helgi Arst (Eesti Mereinstituut) ja Peeter Nôges (Zooloogia ja Botaanika Instituut), täitjate hulgas doktorandid Sirje Mäekivi, Anu Reinart ja Tiit Kutser, vastav osasumma 7000 kr.

ETF grant nr. 908 "Kaldapiirkonna ja avamere vaheline vee- ja ainete vahetus Soome lahes". Vastutav täitja Lembit Talpsepp (Eesti Mereinstituut), täitjate hulgas doktorant Urmas Raudsepp.

ETF grant nr. 1804 "Läänemere ning mõnede Eesti ja Soome järvede vete omaduste muutlikkuse hindamine passiivse optilise kaugsondeerimise meetodil". Vastutav täitja vanemteadur Helgi Arst (Eesti Mereinstituut), täitjate hulgas doktorandid Sirje Mäekivi, Anu Reinart ja Tiit Kutser, vastav osasumma 15000 kr.

ETF grant nr. 2008 "Erüteemse ultraviolettkiirguse monitooringu põhimõtted ja nende rakendamine regulaarmõõtmisteks Eestis". Vastutav täitja dotsent Uno Veismann, 1996.a. summa 10000 kr.

ETF grant nr. 2194 "Regionaalsete soolabilansside muutused Põhja-Läänemeres". Vastutav täitja Jüri Elken (Eesti Mereinstituut), täitjate hulgas doktorant Urmas Raudsepp.

Avatud Eesti Fondi grant E96-1.10-27: Projekt "Programmi GLOBE käivitamine Eestis". Vastutav täitja teadur Ülle Kikas, 1996.a. summa 30000 kr.

Euroopa Ühenduse projekt "Exposure and Risk Assessment for Fine and Ultrafine Particles in Ambient Air". Projekti koordinaator Juha Pekkanen (M.D., Ph.D., National Public Health Institute, Division of Environmental Health, POBox 95, FIN-70701 Kuopio, FINLAND. KKFI poolt osaleb teadur Aadu Mirme. (Projekti eesmärgiks on selgitada linnaaerosooli erinevate parameetrite mõju inimese tervisele.). Esimese etapi maksumus on 330000 eküüd, TÜ KKFI täidetava töö maht on orienteeruvalt 300000 kr.

Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia grant "Estimation of leaf area index of Estonian and Swedish forests from satellite images and ground-based radiometric measurements". Granti hoidja professor Sven Halldin (Uppsala Ülikool). Vastutav täitja professor Tiit Nilson, 1. juuli 1995 - 30. juuni 1996 - 99000 SEK, 1. juuli 1996 - 30. juuni 1997 - 37000 SEK.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekt "The Gulf of Riga Project" alamprojekt "Water exchange, nutrients, hydrography and database". Alamprojekti koordinaatorid Dr. Bertil Hakansson (Swedish Meteorological and Hydrological Institute) ja Dr. Pekka Alenius (Finnish Institute of Marine Research), täitjate hulgas doktorant Urmas Raudsepp.

3.3. Stipendiumid ja staeerimistoetused

Norges Forskningsrad'i stipendium teadustööks Norra Õhu-uuringute Instituudis (NILU) õhusaaste regionaalse leviku ja väljasadenemise alal, 13500 NOK, Norra ­ 16.05-14.06.1996. Doktorant Marko Kaasik:

Kesk-Euroopa Ülikooli stipendium enesetäiendamiseks Norra Õhu-uuringute Instituudis, 3000 USD, Norra ­ 15.-27.05.1996, 7.09-1.10.1996. Doktorant Veljo Kimmel.

Osavõtt ERCA talvekoolist Grenoble'is, tasuti elamiskulud (summa teadmata) ­ 6.01-10.02.1996. Magistrant Aarne Männik.

TEMPUS grant stazheerimiseks Granada Ülikoolis, 1900 ECU, Hispaania ­ 28.02-26.03.1996. Dotsent Hanno Ohvril.

NorFa stipendium teadustööks Soome Mereuurimise Instituudis Läänemere tsirkulatsiooni numbrilise modelleerimise alal ­ 15.09- 15.11.1996. Doktorant Urmas Raudsepp.

Lübecki Meditsiiniülikooli stipendium teadustööks sealses füüsikainstituudis sünkrotronkiirguse resonantse ettehajumise uuringute alal, 1500 DEM, Saksamaa ­ 6.01- 7.02.1996. Dotsent Enn Realo.

TEMPUS grant stazheerimiseks Amsterdami Vrije Ülikooli keskkonnauuringute instituudis, 1470 ECU, Holland ­ 29.09-20.10.1996. Doktorant Anu Reinart.

TEMPUS grant stazheerimiseks Müncheni Ülikooli meteoroloogia instituudis, 1400 ECU, Saksamaa ­ 18.11.-2.12.1996. Professor Rein Rõõm.

Fulbright'i stipendium nr. 19952 "Temperature and pressure dependence of nanometer particle mobilities", 15 250 USD, Minnesota Ülikool, USA. - 27.09.1995 - 16.02.1996. Professor Hannes Tammet.

3.4. Reisitoetused

Doktorant Marko Kaasik: reisitoetus 3000 EEK firmalt E.K.Au-Pair (Tierp, Rootsi) osavõtuks piirkihi meteoroloogia teemalisest rahvusvahelisest konverentsist Stara Lesnas, Slovakkia, 7.-11. oktoober 1996.

Teadur Ülle Kikas: reisitoetus Sloveenia Teaduste Akadeemialt ja Sloveenia haridusministeeriumilt osavõtuks rahvusvahelisest seminarist Ljubljanas Sloveenia rahvuslikus keemiainstituudis, 25.september - 2.oktoober 1996.

Doktorant Tiit Kutser: reisitoetus 200 MIP (7000 kr.) osavõtuks EARSELi aastasümpoosionist Maltal, 20.-25. mai 1996.

Doktorant Tiit Kutser: reisitoetus 4500 FIM Soome Akadeemialt ekspeditsioonideks Soome järvedele.

Doktorant Tarmo Kõuts: reisitoetus 4300 DKK Põhjamaade Min. Nõukogu juures olevalt teaduse ja kultuuri toetamise fondilt NORFA osavõtuks konverentsist "Baltic Marine Science Conference", Rønne, Taani, 22.-26. oktoober 1996.

Doktorant Sirje Mäekivi: reisitoetus Poola TA Välisvahetusfondilt osavõtuks sümpoosionist "Second International Symposium on Functioning of Coastal Ecosystems in Various Geographycal Regions", Sopot, Poola, 5.-7. september 1996.

Professor Tiit Nilson: reisitoetus 920 USD Hiina Teaduste Akadeemialt osavõtuks rahvusvahelisest sümpoosionist "Multiangular Remote Sensing: Measurements, Models and Applications", Peking, 13.-18. september 1996.

Professor Tiit Nilson ja magistrant Jaan Praks: reisitoetus NORFA fondilt, kokku 12000 NOK, osavõtuks NOPEXi programmi aastasümpoosionist "Boreal Forests and Climate", Uppsala, 27.-29. november 1996.

Teadur Tiia-Ene Parts: reisitoetus 2200 DKK ja osavõtutoetus 2000 DKK Põhjamaade Ministrite Nõukogult Taanis Helsingris toimunud NOSA/NORSAC sümpoosionist, 15.-17. november 1996.

Teadur Tiia-Ene Parts: osavõtutoetus 500 Dfl Euroopa Aerosooli Konverentsi orgkomiteelt, Holland, Delft, 9.-12. september 1996.

Doktorant Urmas Raudsepp: GKSS toetus osavõtuks INCO-COPERNICUS taotluse "Transport of Radioactive Contaminated Material in the Gulf of Finland Waters" ettevalmistamisest, Hamburg, 21.-23. veebruar 1996.

Doktorant Urmas Raudsepp: NorFa toetus osavõtuks konverentsist "Baltic Marine Science Conference", Denmark, Rønne, Bornholm, 22.-26. oktoober 1996.

Doktorant Urmas Raudsepp: EU grant MAS3 CT96 6333, osavõtuks konverentsist "New Challenges for the North Sea Research", Hamburg, 21.-23.oktoober 1996.

Vanemteadur Jaan Salm: reisitoetus 200000 JPY 10. Rahvusvahelise Atmosfäärielektri-konverentsi organiseerimiskomiteelt sellest konverentsist osavõtuks, Osaka, Jaapan, 7.-15. juuni 1996.

Professor Hannes Tammet: reisikulude katmine Uppsala Ülikooli poolt osavõtuks teaduslikust nõupidamisest ja seminarist Uppsalas 5.-7. november 1996.

Professor Hannes Tammet: reisikulude katmine Göteborgi Ülikooli ja Uppsala Ülikooli poolt osavõtuks teaduslikust seminarist Göteborgis ja nõupidamisest Uppsalas 5.-7. detsember 1996.

4. Õppetöö

4.1. Põhiõpe

4.1.1. Andmed 1995/96. õppeaastal antud ainepunktide (AP) kohta

			Antud ainepunkte
Kood	Aine nimetus	Õppejõud	AP	Oma teadus- konda	Väljapoole oma teadus- konda	Kokku

FKKF.02.008	Atmosfääridünaamika alused	R. Rõõm	2.0	6	0	6
FKKF.03.004	Atmosfäärioptika ja aktinomeetria	H. Ohvril, H. Teral	2.0	8	0	8
FKKF.01.002	Loodusgeograafia	U. Peterson	1.0	4	14	18
FKKF.02.003	Sissejuhatus geofüüsikasse	K. Eerme	2.0	32	2	34
FKKF.03.006	Sissejuhatus merefüüsikasse.Läänemeri	H. Ohvril	2.0	2	6	8
FKKF.02.012	Füüsikaline klimatol.	P. Post	2.0	8	0	8
FKKF.02.006	Meteoroloogiline vaatlusvõrk ja mõõteriistad	P. Post, A. Kallis	2.0	8	0	8
FKKF.03.001	Keskkonnadosimeetria ja kiirguskaitse I	E. Realo	4.0	16	0	16
FKKF.01.001	Taimkatte kaugseire (loeng+praktikum)	T. Nilson	2.0	6	0	6
FKKF 03.020	Astronoomiatehnika	U.Veismann	3.0	21	0	21
FKKF.03.009	Mehaanika (loeng+harjutused)	E. Tamm	5.5	214.5	0	214.5
FKKF.03.018	Keskkonnafüüsika alused (geogr. I)	H. Ohvril	3.0	0	33	33

FKKF.02.002	Keskkonnaõpetus	K. Eerme	2.0	36	10	46
FKKF.02.005	Üldmeteoroloogia	P. Post	4.0	16	0	16
FKKF.03.008	Keskkonnakeemia alused	T. Parts	2.0	8	0	8
FKKF.02.004	Vaatlusmet. praktik.	A. Kallis	1.0	0	0	0
FKKF.03.017	Matemaatiline statistika ja mõõtmistulemuste töötlemine	H. Tammet, Ü. Kikas	2.0	4	0	4
FKKF.03.003	Meredünaamika	H. Ohvril	4.0	16	4	20
FKKF.02.010	Atmosfääridünaamika	R. Rõõm	2.0	10	0	10
	Keskkonna parameetrite mõõtmine (Mitteelektriliste suuruste mõõtmine)	U.Veismann	2.0	10	0	10
FKKF.03.019	Soojusõpetus (loengud + harjut.; eesti ja vene rühmad)	H. Tammet, A. Luts	4.0	72	0	72
FKKF03.019	Võnkumised ja lained (loengud + harjut.; eesti ja vene rühmad)	E. Tamm	1.5	55.5	0	55.5
FKKF.03.012	Mehaanika praktikum (eesti ja vene rühmad)	U. Hõrrak, J. Salm, E. Tamm, M.Noppel, H. Ohvril	1.5	37.5	0	37.5
FKKF.03.011	Molekulaarfüüsika praktikum (eesti ja vene rühmad)	U. Hõrrak, J. Salm, E. Tamm, M. Noppel, H. Ohvril	1.5	43.5	0	43.5
FKKF.02.015	Sissejuh. geofüüs. (geol.1, geogr.1, biol.1)	K. Eerme	2.0	0	12	12
BGGG.03.007	Meteoroloogia ja klimatol. alused (geogr.1) (meteoroloogia: loeng + praktikum)	P. Post	2.0	0	54	54
		Kokku:		634	135	769

4.2. Magistriõpe.

4.2.1. Õppekursused (valikained):

4.2.2. Magistrandide arv (seisuga 31.12.96) - 8

neist 1.a. magistrandid:

1. Jaan Praks (juh. T. Nilson, A. Kuusk)
2. Merle Lust (juh. E. Realo)
3. Peeter Saarelaid (juh. T. Nilson ja J. Ross - Tartu Obs.)
4. Ene Taalmann (juh. H. Tammet)

2.a. magistrandid:

1. Aarne Männik (juh. R. Rõõm)
2. Rainer Kivimaa (juh. H. Ohvril, P. Nõges - ZBI)
3. Ainer Torn (juh. H. Ohvril, U. Lips - Eesti Mereinstituut)
4. Üllar Lindmaa (R. Rõõm)

1992.a. immatrikuleeritud magistrantide arv	0
1993.a. immatrikuleeritud magistrantide arv	0
1994.a. immatrikuleeritud magistrantide arv	1
1995.a. immatrikuleeritud magistrantide arv	4
1996.a. immatrikuleeritud magistrantide arv	3
Lõpetanute arv 1996.a.	5
Väljalangenute arv 1996.a.	0

4.2.3. Kaitstud tööd

Nimi	Töö pealkiri	Juhendaja	Kraadi nimetus	Kaitsmise koht
Vladimir Babin	"Meteoroloogilise monitooringu ökonoomsete tehniliste meetodite otsing ja katsetamine"	prof. Hannes Tammet	MSc füüsikas, eriala: keskkonnafüüsika	TÜ füüsikaosakonna nõukogu magistrikomisjon
Anu Ülejõe	"Atmosfääridünaamika mittehüdrostaatiline mudel rõhukoordinaatides. Akustiliste häirituste filtreerimise probleem"	prof. Rein Rõõm	MSc füüsikas, eriala: keskkonnafüüsika	TÜ füüsikaosakonna nõukogu magistrikomisjon
Laur Mägi	"Water, Salt and Nutrient Budget of the Gulf of Riga" ("Liivi lahe vee-, soola- ja toitainete bilanss")	U. Lips (Eesti Mereinstituut), dots. H. Ohvril	MSc füüsikas, eriala: keskkonnafüüsika	TÜ füüsikaosakonna nõukogu magistrikomisjon
Oleg Okulov	"Pinatubo vulkaani mõju atmosfääri läbipaistvusele Eestis (Tiirikoja) ja Hispaanias (Almeria)"	dots. H. Ohvril	MSc füüsikas, eriala: keskkonnafüüsika	TÜ füüsikaosakonna nõukogu magistrikomisjon
Marko Vana	"Atmosfääri aerosoolse saaste leviku eksperimentaalsest uurimisest"	dots. E.Tamm	MSc füüsikas, eriala: keskkonnafüüsika	TÜ füüsikaosakonna nõukogu magistrikomisjon

4.3. Doktoriõpe.

4.3.1. Instituudi poolt spetsiaalselt doktorantidele orienteeritud õppekursuseid ei loetud.

4.3.2. Doktorantide arv keskkonnafüüsika erialal (seisuga 31.12.96) - 15

neist 1.a. doktorandid:

Veljo Kimmel ­ juh. H. Tammet

Janek Laanearu ­ juh. H. Ohvril, U. Lips - Eesti Mereinstituut

Laur Mägi ­ juh. H. Ohvril, U. Lips - Eesti Mereinstituut

Oleg Okulov ­ juh. H. Ohvril

Urmas Raudsepp ­ juh. H. Ohvril, Jüri Elken - Eesti Mereinstituut

Marko Vana ­ juh. E. Tamm

2.a. doktorandid:

Raul Hindov - juh. O. Kärner, Tartu Observatoorium, H. Tammet

Urmas Hõrrak - juh. H. Tammet, J. Salm

Marko Kaasik -juh. Rein Rõõm

Tarmo Kõuts -juh. J. Elken - Eesti Mereinstituut, H. Ohvril

Sirje Mäekivi - juh. H. Arst - Eesti Mereinstituut, H. Ohvril

Kalev Rannat - juh. H. Ohvril, J. Heinloo - Eesti Mereinstituut).

Anu Reinart - juh. H. Arst - Eesti Mereinstituut, H. Ohvril

3.a. doktorant:

Ülle Kikas - juh. H. Tammet

4. a. doktorant:

Tiit Kutser - juh. H. Arst - Eesti Mereinstituut, H. Ohvril

Lõpetanute arv 1996.a. 0
Väljalangenute arv 1

4.3.3. Doktoritöid aruandeaastal ei kaitstud.

5. Teadustöö

5.1. Üldandmed

Teadustöö projektide arv	11
Teadustöö teemade arv	3
Publikatsioonide arv	56
Current Contents'is hõlmatud teadusajakirja või
sellega võrdsed (ETF A1 tõlgenduses) artiklid	18
artiklid muus teaduslikus kogumikus või ajakirjas	17
populaarteaduslikud ja publitsistlikud artiklid	5
rahvusvaheliste konverentside teesid	12
lokaalsete konverentside teesid	4
konverentsiettekannete arv	35

5.2. Teadustöö teemad ja projektid

Teema Atmosfääriaerosooli füüsikalise analüüsi meetodite arendamine ja rakendamine Eesti keskkonnaseisundi uurimiseks.

ETF sihtfinantseeritav teadusteema reg. nr. 292, tunnusnumber TUFKKF001SO.

Kestus: 01.01.1995. - 31.12.1999.

Vastutav täitja: prof. H. Tammet.

Leiti uus võimalus vähendada fraktsioonidevahelise korrelatsiooni müra elektrilises aerosoolispektromeetrias ja suurendati mõõtmistulemuste täpsust ning usaldatavust. Tehniliste uuenduste tulemusena kasvas spektromeetri tundlikkus ja töökindlus. Koostöös Soome teadlastega näidati paljukanalilise elektrilise aerosoolispektromeetria eeliseid konkureerivate meetodite ees ja leiti meetod neuronvõrkude mudeli kasutamiseks antropogeense aerosoolsaaste kirjeldamisel. Leiti elektrilise aerosooliklassifikaatori füüsikaliselt võimaliku produktiivsuse ülemraja hinnang. Avastati, et aerosooliosakeste arvkontsentratsiooni sagedusjaotuse laiuse sõltuvus osakeste mõõtmetest on loodusliku ja antropogeense aerosooli puhul oluliselt erinev, see omadus on rakendatav praktilises keskkonnadiagnostikas. Koostati aeroioonide liikuvusspektri pikaajalistele vaatlusridadele tuginev statistiline mudel. Selgusid keskmiste aeroioonide episoodiliste esiletõusude seaduspärasused, mis aitab mõista atmosfääriaerosooli tekkeprotsesse. Töötati välja kaks meetodit aerosooli parameetrite arvutamiseks aeroioonide liikuvusspektrite järgi. Võrdlusmõõtmiste abil tõestati uute arvutusmeetodite adekvaatsus. Koostati ülevaade aeroioonide mõõtmismeetodite rakendustest keskkonnadiagnostikas. Koostöös Soome teadlastega leiti korrelatsioon ultrapeene atmosfääriaerosooli kontsentratsiooni ja astmaatiliste laste tervisliku seisundi vahel. Näidati, kuidas rutiinsed päikesekiirguse mõõtmised täiendavad satelliidimõõtmisi atmosfääri seisundi hindamisel. Leiti atmosfääri läbipaistvuse erinevate hinnangute korrelatsioon ja tõestati, et Eestis ja Venemaal kasutusel olevate kahe erineva meetodi tulemuste lahknevus on tähtsusetu. Arvutati Pinatubo vulkaanipurske kvantitatiivne efekt atmosfääri läbipaistvusele Eestis ja Hispaanias. Teadusliku potentsiaali rakendamiseks üldhariduse huvides võttis uurimisgrupp enda ülesandeks rahvusvahelise haridusliku keskkonnaprojekti "Globe" juhendamise Eestis.

Teema Eesti taimkatte optiline monitooring.

ETF sihtfinantseeritav teadusteema, tunnusnumber TOT2.1.

Kestus: 01.01.1991 - 31.12.1996.

Vastutav täitja: prof. T. Nilson.

Märkus: teemat täidetakse koos Tartu Observatooriumiga.

T. Nilson, A. Kuusk ja A. Jõeveer täiustasid Nilsoni metsa heleduse mudeli algoritmi, mille tulemusena on nüüd võimalik arvutada metsa heledust mistahes kaldu vaatesuunas Päikese vertikaaltasandil. Vajadus kaldu vaatesuundades tehtud aluspinna ja ka metsade mõõtmistulemuste interpreteerimiseks on muutunud eriti aktuaalseks seoses uute kosmoseprogrammide MISTRA, MODIS ja POLDER ettevalmistamisega. Tehti esimesed heleduse nurkjaotuse arvutused mõnede Järvselja männikute ning rahvusvahelise eksperimendi BOREAS käigus Kanadas mõõdetud musta kuuse, halli männi ja haava puistute jaoks. BOREASe objektidel avanes võimalus võrrelda mudelarvutuse tulemusi radiomeetrite PARABOLA (D. Deering, GSFC, NASA) ja POLDER (M. Leroy, CESBIO, Toulouse, France) abil saadud heleduse nurkolenevuse mõõtmistulemustega. Esialgsed võrdlused näitasid head kooskõla halli männi, kuid olulisemaid erinevusi musta kuuse ja haava puistutel. Erinevuste põhjused vajavad veel väljaselgitamist.

Teema Radioaktiivsus ja kiirgusdoos Eesti keskkonnas.

ETF sihtfinantseeritav teadusteema, tunnusnumber FI013

Kestus: 01.01.1996 - 31.12.2000.

Vastutav täitja: dots. E. Realo.

Märkus: teemat täidetakse koos Füüsika Instituudiga.

K. Realo, E. Realo ja J. Jõgi selgitasid kõrglahutusega gammaspektromeetria abil põlevkivi lendtuhas sisalduvate looduslike radionukliidide tehissaastet Kirde-Eesti pinnases ja hindasid vastavaid elanikkonna kiirgusdoosi komponente. Inhalatsiooni aastadoosid suurte põlevkivil töötavate elektrijaamade lähikonnas ulatuvad 0,02-0,06 mSv, mis ületab enam kui suurusjärguga vastavaid doose Rootsi tuumajaamade ümbruses. Uuringud jätkuvad koostöös Lundi Ülikooli kolleegidega muude kütuseliikide radioloogilise koormuse määramiseks. M. Lust ja E. Realo evitasid ja kohaldasid Eesti tarvis radionukliidide atmosfäärse leviku ja doosihindamise tarkvarapaketi LENAWIN (SSI, Rootsi), mille abil modelleerisid mitmeid võimalikke avarii-stsenaariume Eesti piiride lähedastes tuuma-elektrijaamades. K. Realo ja E. Realo võtsid Põhjamaade NKS EKO-1 projekti kvaliteeditagamise (QA) alaprojekti raames osa gamma-spektromeetrilisest interkalibratsioonist. Kahe setteproovi interkalibratsiooni tulemused radionukliidide Cs134,137, K40, Th232, Pb210 analüüsil olid parimate seas tunnustatud Põhjamaade laborite hulgas, kuid näitasid ka kätte Ra226 määramise metoodika edasise täiustamise vajaduse.

Projekt Atmosfääriaerosooli mõõtmespektri formeerumise uurimine.

ETF grant nr. 1879

Kestus: 01.01.1996. - 31.12.1998.

Vastutav täitja: dots. E. Tamm.

A. Mirme töötas H. Tammeti ja M. Noppeli varasematele töödele toetudes välja spektromeetri täpsustatud matemaatilise mudeli, mis võimaldab spektromeetri kalibratsiooni arvutuslikult täpsustada. Eksperimentaal-vaatlusliku töö osas korraldati üks kuuajaline atmosfääriaerosooli mõõtmespektri sünkroniseeritud mõõteseeria (Kellasaare ja Tõravere); Tahkuse Monitooringulaboris mõõdeti kuu aja jooksul nanomeeterosakeste mõõtmespektrit paralleelselt seal pidevalt registreeritava aeroioonide liikuvusspektriga. 1995. a. sünkroonmõõtmiste aegridade töötlemisel kontrolliti selliste aegridade kasutamise võimalust osakeste mõõtmete muutuse relaksatsiooniaegade ja aerosoolispektri ühes punktis tehtud mõõtmiste representatiivsuse ala raadiuse hindamiseks (E. Tamm ja M. ja M. Vana). Töötati välja (U. Hõrrak, H. Tammet ja J. Salm) meetod aerosooliosakeste mõõtmespektri hindamiseks aeroioonide liikuvusspektri järgi. M. Noppel töötas välja SO₂ ioon-indutseeritud nukleatsiooni mudeli, mis arvestab aerosooliosakeste klastreid neelavat mõju.

Projekt Aeroioonide liikuvuste temperatuuri- ja rõhusõltuvuse uurimine.

ETF grant nr. 1226.

Kestus: 01.01.1995. - 31.12.1996.

Vastutav täitja: prof. H. Tammet

Selgitati välja liikuvuse temperatuuri ja rõhusõltuvuse iseloom kõigi laetud osakeste jaoks alates atomaarioonidest ja klastritest kuni mikromeeterdiapasoonis makroosakesteni. Seni atmosfäärielektrilistes uurimistöödes üldtarvitatav Langevini redutseerimisreegel osutus temperatuurisõltuvuse redutseerimisel lubamatult ebatäpseks ka klasterioonide puhul. Uus täielik redutseerimisskeem osutub kahjuks tehniliselt tülikaks ja sellest tuleneb soovitus esitada vaatlustulemuste publitseerimisel vahetult mõõdetud liikuvusi koos temperatuuri ja õhurõhu näitamisega. Redutseerimine ainult õhurõhu järgi osutub suhteliselt lihtsaks. Selgusid Langevini reegli rakenduspiirid ka ainult rõhu järgi redutseerimisel, mis on klasterioonide puhul õigustatud, suuremate aerosoolioonide puhul aga mitte. Tulemusi on rakendatud aeroioonide mõõtmistulemuste töötlemisel ja nad võimaldavad täpsustada varasemate mõõtmistulemuste tõlgendusi.

Projekt Gamma-indutseeritud röntgenfluorestsentsanalüüsi väljaarendamine õhu elementkoostise uurimiseks Eestis.

Kestus: 01.01.1994. -31.12.1997.

Vastutav täitja: teadur R. Koch (FI).

Märkus: täidetakse koos Füüsika Instituudiga (FI).

Jätkati aerosooliosakeste proovide kogumist eelmisel aastal ehitatud väikesemahulise proovivõtuseadme abil, varieerides prooviõhu mahtu ja filtri materjali. Eestile tüüpiliste õhusaaste allikate analüüsimiseks võeti proove: diiselmootoriga seadmete väljalasketorudest, pliivaba ja pliid sisaldava bensiiniga töötavate autode väljalasketorudest, tahke kütuse (okas- ja lehtpuu, turbabrikett) küttekollete suitsulõõridest. Katsetati erinevaid metoodikaid pinnasetolmu proovide kogumiseks filtrile. Projekteeriti jaosaliselt ehitati valmis suuremahuline proovivõtuseade, mis võimaldab oluliselt suurendada proovivõtu ajalist lahutusvõimet, võrreldes väikesemahulise proovivõtuseadmega. Uuema puudumisel seati töökorda vana Ungari päritoluga paljukanaliline spektrianalüsaator.

Projekt Atmosfääri läbipaistvuse regionaalne muutlikkus Eestis.

ETF grant nr. 446.

Kestus: 1.01.1994 - 31.12.1997.

Vastutav täitja: dots. H. Ohvril.

On võrreldud atmosfääri läbipaistvuse aastakeskmisi viimase 40 aasta jooksul nii Tiirikoja järvejaamas kui Tartu-Tõravere meteojaamades (Tartu-Tõravere andmed saadud dr. V. Russakult). Vaatamata mõningatele erinevustele algandmete kogumise metoodikas on mõlemad read üllatavalt sünkroonsed. Siit järeldub, et atmosfääri läbipaistvuse muutlikkus Eesti erinevates kohtades ei sõltu mitte niivõrd antud maakoha kohalikest mõjuritest kui millestki üldisemast, milleks suure tõenäosusega on võimsate vulkaanide pursked. Pinatubo-vulkaani (Filipiinid, juuni 1991) järgse atmosfääri läbipaistvuse kahanemise uurimiseks võrreldi läbipaistvusi Tiirikojal ja Almerias (Hispaania). Maksimaalne on vulkaani mõju 7-8 kuud pärast purset, kogu vulkaanilise mõju kestvus 25 kuud.

Projekt Kosmilise kaugseire võimaluste väljaselgitamine Eestimaa puistute takseerandmete hindamisel ja vastava monitooringusüsteemi väljatöötamisel / Eestimaa puistute okkamassi mõõtmine kaugseire ja maapealsete meetoditega.

ETF grant nr. 174.

Kestus: 01.01.1994 - 31.12.1996.

Vastutav täitja: prof. T. Nilson.

Märkus: projekti täidetakse koos Tartu Observatooriumiga.

T. Nilson, J. Anniste ja M. Lang esitasid teoreetilise aluse satelliidiülesvõtetel ja olemasolevatel metsanduslikel andmebaasidel baseeruva geoinfosüsteemi loomiseks, milline võiks olla rakendatud Eesti tulevases metsakorraldusüsteemis. Olulise ühenduslülina satelliidiülesvõtete ja metsanduslike andmebaaside vahel peaks olema Tartu Observatooriumis välja töötatud metsa heleduse mudel, milline võimaldab satelliidiülesvõttele sarnase heleduspildi arvutada lähtudes andmebaasis olevatest metsatakseerkirjeldustest. Ka vastupidi, omades uuritava piirkonna ühe või mitu satelliidiülesvõtet, saab metsa heleduse mudeli pööramise teel hinnata metsanduslikku huvi pakkuvate parameetrite väärtusi ja nende muutusi. T. Nilson, J. Praks ja J. Anniste mõõtsid summaarse ja hajusa kiirguse metsa alla läbitulekut kahe 4-kanalilise radiomeetri abil Uppsala ümbruses rahvusvahelise NOPEX programmi uurimispiirkonnas. Tuletati regressiooniseosed puistu okkapinnaindeksi ning puistu heleduse vahel Landsat TM satelliidiülesvõtetel Järvselja ja Uppsala ümbruse männikutele.

Projekt Atmosfääri lokaaltsirkulatsiooni dünaamiline mudel mesomastaapsete protsesside ja saastelevi uurimiseks.

ETF grant nr. 172

Kestus: 01.01.1993 - 31.12.1996

Vastutav täitja: prof. R. Rõõm

Märkus: projekti täidetakse koos Tartu Observatooriumiga.

On tuletatud akustiliselt filtreeritud võrrandid rõhukoordinaatides atmosfääri adiabaatiliste protsesside modelleerimiseks. Filtreerimise füüsikaline olu on selles, et dünaamiline rõhuväli keskkonnas asendatakse balansseeritud kvaasistaatilise väljaga. Selles mõttes erineb rakendatav filtreerimisprintsiip kardinaalselt tavapärasest kokkusurumatuse eeldusest seni kasutusel olnud hüdro- ja atmosfääridünaamika mudelites. On läbi viidud mudeli testimine numbrilistes eksperimentides ja näidatud, et see annab väga hea täpsuse skaalapiirkonnas 100 m - 10 000 km.

Projekt Õhusaaste modelleerimine ja prognoos.

ETF grant 186

Kestus: 01.01.1993 - 31.12.1996

Vastutav täitja: prof. R. Rõõm

Märkus: projekti täidetakse koos Tartu Observatooriumiga.

Õhusaaste hajumis- ja sadestumismudel "Aeropol" on kohandatud operatiiv-kasutuseks. Mudel võimaldab hinnata gaasilise ja aerosoolse saaste kontsentratsiooni ning kuiv- ja märgsadenemise voogusid paljude saasteallikate samaaegsel olemasolul. Mudel on rakendatud Ökoloogia Instituudis (Tallinn). Veebruaris ja märtsis 1996. a. viidi läbi lumesaasteproovide kogumine Ida-Virumaal. Analüüside statistiline töötlus (faktor-, korrelatsioon- ja klasteranalüüs) näitab, et enamus saastekomponente on pärit Eesti ja Balti Soojuselektrijaamadest ja Kunda Tsemenditehasest. Arvestatav kogus nitraate, Zn, Cd ja Pb-t on pärit teistest allikatest (transport). Sadestumisvood eelpoolnimetatud peamiste saasteallikate läheduses ületasid fooniväärtused 3-100 korda. Tehtud sadestumismõõtmisi on plaanis kasutada hajumismudelite testimisel.

Projekt Erüteemse ultraviolettkiirguse monitooringu põhimõtted ja nende rakendamine regulaarmõõtmisteks Eestis.

ETF grant nr. 2008

Kestus: 01.01.1996-31.12.1998.

Vastutav täitja: dots. Uno Veismann.

Märkus: projekti täidetakse koos Tartu Observatooriumi ja EMHIga

Varem väljaarendatud osoonikihi paksuse määramise metoodika ja aparatuur juurutati regulaarmõõtmisteks EMHIs. Valmistati ette UV-B kiirguse sensori hankimist ja rakendamist. Toimetati maapinnalähedase õhu osoonisisalduse katsemõõtmisi.

Projekt Programmi GLOBE käivitamine Eestis.

Avatud Eesti Fondi grant E96-1.10-27

Kestus: 20. 09.1996 - 31.12.1996.

Vastutav täitja: teadur Ü. Kikas.

Märkus: projekti täidetakse koos haridusministeeriumiga.

Projekti ülesandeks oli ette valmistada 27 Eesti üldhariduskooli osavõtt ülemaailmsest keskkonnaprogrammist GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit Environment). GLOBE on üldhariduskoolidele tuginev programm, mis ühendab lapsi, õpetajaid ja teadlasi kogu maailmast selleks, et tõsta inimeste keskkonna-alaseid teadmisi, suurendada Maa globaalprobleemide teaduslikku mõistmist ja toetada kõrgemat haridusstandardit loodusteadustes ja matemaatikas. Õpilased teevad keskkonnamõõtmisi ja vaatlusi, saadavad tulemused Interneti kaudu GLOBE keskusesse USA-s, võtavad vastu GLOBE ülemaailmseid andmeid ja kaarte Maa ilmastiku ja looduse kohta ning kasutavad neid õppetöös ja uurimustes. Käesoleva projekti raames saadi 2 rahvusvahelise GLOBE juhendaja litsentsi ja õpetati välja 41 GLOBE õpetajat, kes hakkavad juhendama atmosfääri ja vee pH mõõtmisi koolides ning andmete edastamist arvutivõrgu kaudu. Koostati ja pandi välja Eesti GLOBE kodulehekülg, mis sisaldab keskkonnamõõtmiste juhendeid ja mõõtmisvahendite kirjeldusi, annab konsultatsiooni arvutivõrgus töötamiseks ning tutvustab Eestit ja Eesti GLOBE koole inglise keeles. Projekti täitmisel osalesid KKFI poolt Ülle Kikas (GLOBE koordinaator Eestis), Aare Luts, Aivo Reinart ja Aili Linnas.

Projekt Interdistsiplinaarne keskkonnaharidus Eestis.

TEMPUS grant JEP 11280-96

Kestus: 1996 - 1999.

Vastutav täitja prof. T. Tenno

KKFI poolne vastutaja dots. H. Ohvril

Kolme õppeasutuse (TÜ, EPMÜ ja TTÜ) ühisprojekti eesmärgiks on keskkonnanõunike ettevalmistamise ja keskkonnaõpetuse edendamine Eestis kasutades eeskätt Soome kolleegide kogemusi. Projekt oli 1996. a. käivitamisstaadiumis

Projekt ELVEX'i tehnoloogilises protsessis kiledel tekkivate pindlaengute neutraliseerimisest.

Leping TÜ ja ELVEX vahel.

Kestus: 07.02.1996 - 31.05.1996.

Vastutav täitja: dots. E. Tamm.

Selgitati välja staatiliste laengute tekketingimused ja -mehhanismid ühisfirma ELVEX tootmisprotsessis. Selle alusel konstrueeriti ja ehitati koroonalahendusel põhinevate neutralisaatorite maketid kilede lõikelaua ja nende transportimise seadmete juurde. Sellega likvideeriti täielikult töötajaid häirivad elektrilöögid. Aerosooliosakeste kontsentratsiooni ööpäevase käigu mõõtetulemuste alusel anti soovitusi tolmuallikate mõju vähendamiseks. Mõlema abinõu rakendamise tulemusena saadi statistiliselt märgatav praagiprotsendi langus. Põhitäitjad: F. Miller, A. Mirme, J. Maasepp.

5.3. Teaduskonna aruande jaoks valitud teadustulemused

Valmis Balti mere regiooni atmosfääriaerosooli mõõtmejaotuse statistiline kirjeldus. Kirjeldus tugineb kaheksa aasta jooksul Eestis, Soomes ja Leedus tehtud mõõtmistele, mis on tehtud Tartu Ülikoolis loodud originaalse metoodika ja aparatuuri abil. Järeldused on regionaalklimatoloogiast laiema tähendusega. Leiti, et antropogeenset saastekomponenti saab looduslikku päritolu aerosoolist eristada mõõtmejaotuse järgi. Tartu Ülikoolis loodud neljaparameetriline KL mudel osutus mõõtmespektri esitamiseks piisavaks 80% kõigist juhtudest. Näidati, et aerosooli mõõtmefraktsioonide statistiline variatsioonikordaja omandab minimaalväärtuse ca 0.7 diameetrivahemikus 0.1-1 mikromeetrit ja tõuseb väärtusteni 1.2-1.8 diameetri kahanedes 0.01 mikromeetrini või kasvades 10 mikromeetrini. See oluliselt uus järeldus aitab senisest paremini mõista aerosooli erinevate tekke- ja teisenemismehanismide osatähtsust atmosfääri maapinnalähedases kihis.

Põhitäitjad: Eduard Tamm, füüs.-mat. kand.,

Aadu Mirme, filosoofiadoktor,

Ülle Kikas, füüsikamagister.

Lühikokkuvõte on publitseeritud artiklis: Kikas Ü., Mirme A., Tamm E., Raunemaa T. Statistical characteristics of aerosol in Baltic Sea region.- J. Geophys. Res., 1996, 101, 19319-19327.

Lahendati oluline atmosfäärielektrilise mõõtmismetoodika paradoks. Maakera kliimat füüsikaliselt integreeriva elektrilise globaalahela uurimise tööriistana kasutatava pika horisontaalantenni kirjeldamiseks oli seni kaks erinevat teoreetilist mudelit, millest üks annab kalibratsioonikonstandile kaks korda suurema väärtuse kui teine. Uue tulemuse kohaselt on kalibratsioonikonstandi õige väärtus kahe eelnimetatu vahel ja varieerub olenevalt antenni kõrguse ja maapinnalähedase elektroodkihi muutliku paksuse (atmosfäärielektrilise Debye pikkuse) suhtest. Siit järeldub antenni kalibratsioonikonstandi varieeruvuse minimiseerimise nõue ja sellest tulenevalt senistest erinevad soovitused antenni parameetrite valimiseks. Tööst tuleneb ka soovitus varasemate atmosfäärielektriliste mõõtmisridade kalibratsioonivea arvutuslikuks korrigeerimiseks.

Põhitäitja: Hannes Tammet füüs.-mat. doktor.

Tulemus on esmaselt publitseeritud artiklis: Tammet, H., Israelsson S., Knudsen E., Tuomi T.J. Effective area of a horizontal long-wire antenna collecting the atmospheric electric vertical current.- J. Geophys. Res., 1996, 101, 29671-29677.

Selgitati põlevkivi lendtuhas sisalduvatest looduslikest radionukliididest põhjustatud radioaktiivse saastatuse tase Kirde-Eesti õhus ja pinnases. Selleks kasutati kõrglahutusega gammaspektromeetriat ja määrati komponentide kaupa elanikkonna kiirgusdoosi põlevkivi põletamisest tulenev osa. Inhalatsiooni aastadoosid suurte põlevkivil töötavate elektrijaamade lähikonnas ulatuvad 0,02-0,06 mSv, mis ületab enam kui kümnekordselt vastavaid doose Rootsi tuumajaamade ümbruses.

Põhitäitja: Enn Realo, füüs.-mat. kand.

Tulemused on publitseeritud, sealhulgas artiklis: Realo, E., Realo K., Jõgi J. Releases of natural radionuclides from oil-shale-fired power plants in Estonia.- J. Environ. Radioactivity, 1996, 33, 77-89.

5.4. Instituudi publikatsioonid

Nimekiri sisaldab instituudi töötajate ja doktorantide 1996. a. ilmunud teaduslikke ja populaarteaduslikke töid. Erinevalt varasemate aastate aruannetest ei ole nimekirja arvatud biogeofüüsika ja dünaamilise meteoroloogia õppetoolide nende liikmete töid, kes ei kuulu Tartu Ülikooli koosseisu. Publikatsioonide klassifikatsiooni aluseks on ETF aruandlusjuhend. Nimetatud juhendis puudub konverentsi ettekande teksti ja teeside eristamise eeskiri. Käesolevas on publikatsioon loetud teesideks juhul kui kas

1) väljaande või publikatsiooni enda nimes esineb sõna "abstract" või
2) kui publikatsiooni maht on alla 2 lehekülje olenemata väljaandest.

Artiklid

A1. Artiklid ja konverentside ettekannete tekstid rahvusvahelise levikuga retsenseeritavates ajakirjades ja kogumikes, mida refereeritakse vastava eriala tähtsamates andmebaasides ja referatiivajakirjades. Artiklid, mida indekseeritakse tsiteerimisindeksites ja jälgitakse sisuajakirja Current Contents poolt

1. Hõrrak, U., J. Salm, E. Tamm, and H. Tammet, Derivation of the size spectrum of aerosol particles from a mobility spectrum, in Nucleation and Atmospheric Aerosols, edited by M. Kulmala and P.E. Wagner, pp. 562-565, Pergamon, 1996.
2. Hõrrak, U., J. Salm, and H. Tammet, Method of calculation of the size spectrum of aerosol particles according to their mobility spectrum, J. Aerosol Sci., 27, S223-S224, 1996.
3. Kikas, Ü., A. Mirme, E. Tamm, and T. Raunemaa, Statistical characteristics of aerosol in Baltic Sea region, J. Geophys. Res. Atmos. 101/D14, 19319-19327, 1996.
4. Kikas, Ü., I. Peil, and F. Miller, Black carbon in the air of Estonia, in Nucleation and Atmospheric Aerosols, edited by M. Kulmala and P.E. Wagner, pp. 554-557, Pergamon Press, 1996.
5. Kikas, Ü., and E. Tamm, Frequency distributions of aerosol particle concentrations, J. Aerosol Sci., 27, S 89-S90, 1996.
6. Mirme, A., P. Minkinen, and J. Ruuskanen, Behaviour of urban aerosol, black carbon and gaseous pollutants in urban air: exploratory principal component analysis, in Nucleation and Atmospheric Aerosols, edited by M. Kulmala and P.E. Wagner, pp. 423-426, Pergamon, 1996.
7. Mirme, A., and J. Ruuskanen, Comparison of aerosol measurements in urban environment, J. Aerosol Sci., 27, S23-S24, 1996.
8. Nilson, T., and J. Ross, Modeling radiative transfer through forest canopies: Implications for canopy photosynthesis and remote sensing, in The Use of Remote Sensing in the Modeling of Forest Productivity, ed. by H.L. Gholz, K. Nakane, and Shimoda, pp. 23-36, Kluwer Acad. Publ., Dordrecht, 1996.
9. Noppel, M., Nucleation in the presence of air ions and aerosol particles, in Nucleation and Atmospheric Aerosols, edited by M. Kulmala and P.E. Wagner, pp. 208-211, Pergamon, 1996.
10. Parts T.-E., On the nature of small indoor air ions, J. Aerosol Sci., 27, S444-S445, 1996.
11. Raunemaa, T., K. Kuuspalo, T. Ålander, A. Mirme, and E. Tamm, Age estimation of atmospheric black carbon over Finland from combined aerosol size distribution and radon progeny measurements, J. Aerosol Sci., 27, N. 3, 455-465, 1996.
12. Realo, E., K. Realo, and J. Jõgi, Releases of natural radionuclides from oil-shale-fired power plants in Estonia, J. Environ. Radioactivity, 33, 77-89, 1996.
13. Reponen, A., J. Ruuskanen, A. Mirme, E. Pärjälä, G. Hoek, W. Roemer, J. Hosiokangas, J. Pekkanen, and M. Jantunen, Comparison of five methods for measuring particulate matter concentrations in cold winter climate, Atmospheric Environment, 30, N. 22, 3873-3879, 1996.
14. Rõõm, R., Free and rigid boundary quasi-geostrophic models in pressure coordinates, J. Atm. Sci., 56, 1496-1501, 1996.
15. Ruuskanen, J., J. Parkkinen, A. Mirme, and P. Liikanen, Urban airborne pollutant analysis by a neural network, in Nucleation and Atmospheric Aerosols, edited by M. Kulmala and P.E. Wagner, pp. 639-642, Helsinki, Finland, 1996.
16. Tamm, E., and M. Vana, Experimental study of the particulate pollution propagation and of the area of representativity of the atmospheric aerosol spectrum measurements, J. Aerosol Sci., 27, S87-S88, 1996.
17. Tammet, H., Productivity of an electric mobility classifier, J. Aerosol Sci. 27, S219-S220, 1996.
18. Tammet, H., S. Israelsson, E. Knudsen, and T.J. Tuomi, Effective area of a horizontal long-wire antenna collecting the atmospheric electric vertical current, J. Geophys. Res. Atmospheres, 101,29671-29677, 1996.

A2. Muud välismaistes väljaannetes avaldatud artiklid ja ettekannete tekstid

1. Heikinheimo M., H. Ohvril, A. Venälainen, A. Skartveit, J.A. Olseth, V. Laine, H. Teral, M. Arak, K. Teral, Recent variations of atmospheric turbidity at selected sites in Finland, Estonia and Norway as revealed by surface solar radiation measurements, Geophysica, 32, N.1-2, 195-216, 1996.
2. Hõrrak, U., J. Salm, and H. Tammet, Outbursts of intermediate ions in atmospheric air, Proc. 10th Int. Conf. Atmos. Electr., 76-79, Osaka, 1996.
3. Hõrrak, U., J. Salm, and H. Tammet, Statistical characterization of air ion spectra at Tahkuse Observatory 1993-1994, Proc. 10th Int. Conf. Atmos. Electr., 72-75, Osaka, 1996.
4. Leupold, O., H. Grünsteudel, W. Meyer, H.F. Grünsteudel, D. Mandon, H.D. Rüter, J. Metge, E. Realo, E. Gerdau, A.X. Trautwein, and R. Weiss, Nuclear resonant forward scattering of synchrotron radiation by the synthetic iron porphyrin FeO₂ (SC₆HF₄)(TP_pivP), Conf. Proc. of Italian Physical Society, 50, ICAME '95, ed. by I. Ortalli, 857-860, SIF Bologna, 1996.
5. Paris, P., M. Laan, A. Mirme and E.M. van Veldhuizen, Corona discharge as generator of aerosol, Int. Symp. On High Pressure Low Temperature Plasma Chemistry, Sept. 2-4, 1996, 185-189, Mlovy, Czech Republic, 1996.
6. Parts T.-E., On the chemical nature of small air ions, Proceedings of the NOSA/NORSAC Symposium 1996, ed. by P. Hummelshj, 60-62, Ris-R- 934(EN), 1996.
7. Realo, E., M. Haas, W. Meyer, O. Leupold, H. Winkler, H. Grünsteudel, H.F. Grünsteudel, J. Metge, E. Gerdau, and A.X. Trautwein, Spin-Hamiltonian system in the time domain: nuclear resonant forward scattering of synchrotron radiation by ferrous high-spin iron in [Fe(CH₃ CO₂ )(TP_pivP)]^-, Conf. Proc. of Italian Physical Society, 50, ICAME-95, ed. by I. Ortalli, 861-864, SIF Bologna, 1996.
8. Tammet, H., Air ions and aerosol science, Phenomena in Ionized Gases, AIP Conf. Proc., 363, 224-233, 1996.
9. Tammet, H., Reduction of air ion mobility to standard conditions, Proc. 10th Int. Conf. Atmos. Electr., 64-67, Osaka, 1996.

A3. Eesti väljaannetes avaldatud artiklid ja ettekannete tekstid

1. Eerme, K., Greenhouse gases and their impact on the radiation balance, in Estonia in the System of Global Climate Change, edited by Jaan-Mati Punning, pp. 10-17, Tallinn, Institute of Ecology, Publication N. 4, 1996.
2. Hõrrak, U., J. Salm, and H. Iher, Õhuseire Tahkusel (in Estonian), in Keskkonnaseire 1995, pp. 25-28, EV Keskkonnaministeerium, Tallinn, 1996.
3. Kaasik, M., Atmospheric dispersion and deposition of technogenic calcium: model estimation and field measurement, Proc. Estonian Acad. Sci. Ecol., 6, N. 1/2, 41-51, 1996.
4. Kaasik, M., and R. Rõõm, Air pollution dispersion models (in Estonian), in Eesti Füüsika Seltsi Aastaraamat 1995, (Yearbook of Estonian Physical Society), 183 -192, Tartu, 1996.
5. Kärt, M., V. Kimmel, R. Arula, and V. Tihane, Linnaõhu seire (in Estonian), in Keskkonnaseire 1995, pp. 20-25, Tallinn, 1996.
6. Kikas, Ü., F. Miller, and I. Peil, Kooliõpilaste keskkonnaprojekt "Tahm Eesti Õhus" (in Estonian), in Eesti Füüsika Seltsi Aastaraamat, 1995, (Yearbook of Estonian Physical Society), 165-182, Tartu, 1996.
7. Ross, J., and U. Veismann, Globaalsed ja kohalikud osooniprobleemid, Tähetorni Kalender 1997, 77-83, Tartu Observatoorium, 1996.
8. Veismann, U., T. Kübarsepp, T. Vajakas, The silicon photodiodes as standard detectors in optical radiometry, Proc. Baltic Electronics Conf. BEC'96, Tallinn, October 7-11, 1996, 341-342, Tallinn Technical University, 1996.

A4. Populaarteaduslikud artiklid

1. Eerme, K., Kas metaan on atmosfääri hall kardinal? (in Estonian), Eesti Loodus, 38-40, 1996.
2. Eerme, K., Pidevas muutumises kliima (in Estonian), Horisont, N. 2, 14-18, 1996.
3. Kikas, Ü., Kus elab tahmanägu? (in Estonian), Eesti Loodus, N.3, 83-85, 1996.
4. Tuvikene, T, and U. Veismann, Kosmoseaasta 1994-1995 (in Estonian), Horisont, N. 1, 14-15, 1996.
5. Veismann, U., Mitmepalgeline osoon (in Estonian), Horisont, N. 4, 45-48, 1996.

Teesid

1. Arst, H., T. Kutser, A. Reinart, and A. Blanco-Sequeiros, Investigation of the Estonian coastal and inland waters by remote sensing and contact optical measurements, Abstract Book of the Second International Symposium on Functioning of Coastal Ecosystems in Various Geographical Regions. September 5-7, 1996, p.16, Sopot, Poland, 1996.
2. Arst, H., S. Mäekivi,T. Lukk, and A. Herlevi, On the relationship between the beam attenuation coefficient and the downwelling irradiance attenuation coefficient in the water bodies, Abstract Book of the Second International Symposium on Functioning of Coastal Ecosystems in Various Geographical Regions. September 5-7, 1996, p.15, Sopot, Poland, 1996.
3. Frisk, T., J. Haapamäki, V. Kisand, R. Kivimaa, O. Malve, P. Nõges, and T. Nõges, Modelling physical and bio-geochemical properties in lake Võrtsjärv, Estonia - Combining ecological and hydrodynamic approaches. Proceedings International PELAG symposium "Eutrophication in planktonic ecosystems: Food web dynamics and elemental cycling", August 26-30, 1996, Helsinki, Finland, p. 41, Finnish Environment Institute, 1996.
4. Kimmel V., Atmosfääriõhu seire Tartus 1996 a. algul ja NO₂ foonikontsentratsioonid Lõuna Eesti linnades (in Estonian), EV Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse Infoleht, 2, p. 3, 1996.
5. Laanearu, J., and U. Lips, Sill flow observations between two sub-basins (The Gulf of Riga and The Baltic Proper), Annales Geophysicae, Hydrology, Oceans, Atmosphere & Nonlinear Geophysics, Part II, European Geophysical Society, Supplement II to Vol. 14, p. 415, 1996.
6. Ohvril, H., V. Russak, H. Teral, M. Arak, K. Kaasik, K. Teral, F.J. Olmo Reyes, and L. Alados Arboledas, Atmosfääri läbipaistvus Eestis viimase 60 aasta jooksul (in Estonian), Eesti Teadlaste Kongress 1996. Ettekannete kokkuvõtted, 140, Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 1996.
7. Pekkanen, J., J. Ruuskanen, K.L. Timonen, J. Hosiokangas, A. Reponen, and A. Mirme, Ultra-fine particles and PM10 in urban air and respiratory health among symptomatic children, Second Colloquium on Particulate Air Pollution and Health, May 1-3, 1996, 1 p., Salt Lake City, Utah, 1996.
8. Pekkanen, J., K.L. Timonen, J. Ruuskanen, A. Reponen, and A. Mirme, Ultra-fine and fine particles in urban air and peak expiratory flow among astmathic children (abstract), International Conference of ATS, May 11-15, 1996, 1 p., New Orleans, Louisiana, 1996.
9. Post, P., On the relationship between daily precipitation, windfield and topography, Annales Geophysicae, 14, Suppl. 2, Part II Hydrology, Oceans, Atmosphere, and Nonlinear Geophysics, C577, 1996.
10. Rõõm, R., Sound-filtered p-and sigma-coordinate models for meso-scale dynamics, Annales Geophysicae, European Geophysical Society. Part II, Hydrology, Oceans, Atmosphere & Nonlinear Geophysics, 14, Suppl. 2, C484, 1996.
11. Rõõm, R., and M. Kaasik, Atmosfääridünaamika-alasest uurimistööst Tartu Observatooriumis (Research into atmospheric dynamics at Tartu Observatory, in Estonian), Eesti Teadlaste Kongress 11. - 15. augustini 1996. a. Tallinnas, ed. by A. Aaviksaar, p. 146, Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 1996.
12. Rõõm, R., and A. Männik, All-scale acoustically filtered pressure-coordinate model of atmospheric dynamics (abstract), Climate and Atmospheric Physics and Chemistry, January 8 - February 7, 1996, Abstracts of the Posters. ERCA, 26, Grenoble, France, 1996.
13. Ross, J., and U. Veismann, Globaalsed ja kohalikud osooniprobleemid, Eesti teadlaste kongress. Ettekannete kokkuvõtted, p. 145, Tallinn, 1996.
14. Tammet, H., Applications of air ion measurement in environmental diagnostics, Europhysics Conference Abstracts, vol. 20E, part A, 23-26, European Physical Society, 1996.
15. Tiitanen, P., K.L. Timonen, J. Ruuskanen, A. Mirme, and J. Pekkanen, PM10 from street dust and peak expiratory flow among symptomatic children (abstract), ISEE -96, 1 p., 1996.
16. Toompuu, A., and A. Torn, A stochastic model of the Gulf of Riga hydrographic fields and its applications (abstr.), Annales Geophysicae, Part II, Suppl. 2 to V.14, p. C420, European Geophysical Society, 1996.

5.5. Konverentsid, seminarid jm.

5.5.1. Korraldatud konverentse

Õppeseminar üldhariduskoolide õpetajatele AEF projekti "Programmi GLOBE käivitamine Eestis" raames, 6.-7.detsember 1996, Tartu. Osavõtjate arv 60. ­ Korraldaja teadur Ülle Kikas.

5.5.2. Osavõtt konverentside korraldamisest

10th International Conference on Atmospheric Electricity, June 10-14, Osaka, Japan. Jaan Salm - chairman of session 4, Hannes Tammet - member of International Advisory Board.

European Aerosol Conference 1996, September 9-12, Delft, The Netherlands. Hannes Tammet - member of International Scientific Committee and chairman of session "Nano sized measuring".

5.5.3. Konverentside ettekanded

1. Arst, H., Kutser, T., Reinart, A., Blanco-Sequeiros, A., Investigation of the Estonian coastal and inland waters by remote sensing and contact optical measurements, Second International Symposium on Functioning of Coastal Ecosystems in Various Geographical Regions, Sopot, Poland, 5-7 September 1996, poster presentation.
2. Arst, H., Mäekivi, S., Lukk, T., and A. Herlevi, On the relationship between the beam attenuation coefficient and the downwelling irradiance attenuation coefficient in the water bodies, Second International Symposium on Functioning of Coastal Ecosystems in Various Geographycal Regions, Sopot, Poland, 5-7 September 1996, poster presentation.
3. Eerme, K., Starting total ozone measurements in Estonia, Nordic Ozone Group Meeting, Riga, Latvia, 23-25 March 1996, oral presentation.
4. Hõrrak, U., J. Salm, and H. Tammet, Method of calculation of the size spectrum of aerosol particles according to their mobility spectrum, European Aerosol Conference 1996, Delft, The Netherlands, 09-12 September 1996, poster presentation.
5. Hõrrak, U., J. Salm, and H. Tammet, Outbursts of intermediate ions in atmospheric air, 10th International Conference on Atmospheric Electricity, Osaka, Japan, 10-14 June 1996, platform presentation.
6. Hõrrak, U., J. Salm, and H. Tammet, Statistical characterization of air ion spectra at Tahkuse Observatory 1993-1994, 10th International Conference on Atmospheric Electricity, Osaka, Japan, 10-14 June 1996, platform presentation.
7. Hõrrak, U., J. Salm, E. Tamm, and H. Tammet, Derivation of the size spectrum of aerosol particles from a mobility spectrum, 14th International Conference on Nucleation and Atmospheric Aerosols, Helsinki, Finland, 26-30 August 1996, poster presentation.
8. Kaasik, M., Rõõm, R., A Fourier-Spectral Model For Air Pollution Dispersion Calculations, Meteorological Processes in the Boundary Layer of the Atmosphere, Stara Lesna, Slovakia, 7-11 October 1996.
9. Kaasik, M., Rõõm, R., Õhusaaste hajumismudelid, Eesti XXVI füüsikapäevad, Tartu, Eesti, 3.-4. veebruar 1996.
10. Kikas, Ü., F. Miller, I. Peil, Kooliõpilaste keskkonnaprojekt "Tahm Eesti Õhus", Eesti Füüsika päevad, jaanuar 1996, Tartu, suuline ettekanne.
11. Kikas, Ü., I. Peil, and F. Miller, Black Carbon in the air of Estonia, International Conference on Nucleation and Atmospheric Aerosols, Helsinki, Finland, August 1996, poster presentation.
12. Kikas,Ü., and E. Tamm, Frequency distributions of aerosol particle concentrations, European Aerosol Conference, Delft, Netherlands, 9-12 September 1996, poster presentation.
13. Kutser, T., Arst, H., Mäekivi, S., Blanco-Sequeiros A., Optical inverse problem in turbid waters, Ocean Optics XIII, Halifax, Kanada, 21-25 October 1996, poster presentation.
14. Kutser, T., Arst, H., Mäekivi, S., Leppänen J.-M., Blanco, A., Monitoring of algae blooms by optical remote sensing, Annual Symposium of European Association of Remote Sensing Laboratories, Msida, Malta, 20-25 May 1996, poster presentation.
15. Lust, M., Modelling and Evaluation of Atmospheric Radionuclide Transport, Nordic - Baltic Seminar on Emergency Preparedness, Liepaja, Latvia, 9-11 December 1996, oral presentation.
16. Mäekivi, S., and H. Arst, Optical influence of the yellow substance in some regions of the Baltic Sea and Estonian and Finnish lakes, Second International Symposium on Functioning of Coastal Ecosystems in Various Geographycal Regions, Sopot, Poland, 5-7 September 1996, poster presentation.
17. Mirme, A., Minkinen, P. and Ruuskanen, J., Behaviour of urban aerosol, black carbon and gaseous pollutants in urban air: exploratory principal component analysis, ICNAA, Helsinki, Finland, 26-29 August 1996, platform presentation.
18. Nilson, T., A BDRF model for forests, International Workshop on Multiangular Remote Sensing: Measurements, Models and Applications, Beijing, China, 13-18 September 1996, platform presentation.
19. Nilson, T., Anniste, J., Lang, M. and Praks, J., Determination of needle area index of forest canopies in the NOPEX region from ground-based optical measurements and satellite images, Symposium Boreal Forests and Climate, Uppsala, Sweden, 27-29 November 1996, platform presentation.
20. Noppel, M., Nucleation in the presence of air ions and aerosol particles, The Fourteenth International Conference on Nucleation and Atmospheric Aerosols, Helsinki, 26-30 August 1996, poster presentation.
21. Paris, P., Laan, M., Mirme, A., and E.M. van Veldhuizen, Corona discharge as generator of aerosol. Int. Symp. On High Pressure Low Temperature Plasma Chemistry. Mlovy, Czech Republic, 2-4 September 1996 (M. Laane ettekanne).
22. Parts, T.-E., On the chemical nature of small air ions, NOSA/NORSAC Symposium, Helsingr, Denmark, 15-17 November 1996, platform presentation.
23. Parts, T.-E., On the nature of small indoor ions, European Aerosol Conference, Delft, Netherlands, 9-12 September 1996, poster presentation.
24. Post, P., On the Relationship between Daily Precipitation, Windfield and Topography, European Geophysical Society XXI General Assembly, The Hague, The Netherlands, 6-10 May 1996, poster presentation.
25. Raudsepp, U., and T. Kõuts, Variability of near-bottom current shear in the Gulf of Riga, Baltic Marine Science Conference, Rønne, Denmark, 22-26 October 1996, poster presentation.
26. Realo, K. ja Realo, E., Põlevkivi lendtuha radioaktiivsus ja radioloogiline hinnang , Seminar Kohtla-Järve reovete probleemidest, Lohusalu, 21.-22. november 1996, suuline ettekanne.
27. Rõõm, R., Kaasik, M., Atmosfääridüünaamika-alasest uurimistööst Tartu Observatooriumis, Eesti Teadlaste Kongress, Tallinn, 11-15. august 1996.
28. Rõõm, R., Lainete filtreerimise probleem atmosfääridünaamikas, Eesti XXVI füüsikapäevad, Tartu, Eesti, 3.-4. veebruar 1996.
29. Ross, J., Veismann, U., Globaalsed ja kohalikud osooniprobleemid, Eesti teadlaste kongress, Tallinn, 12. august 1996; suuline ettekanne.
30. Ruuskanen, J., Parkkinen, J., Mirme, A., and Liikanen, P., Urban airborne pollutant analysis by a neural network, ICNAA, Helsinki, Finland, 26-29 August 1996, poster presentation.
31. Tamm, E., and M. Vana, Experimental study of the particulate pollution propagation and of the area of representativity of the atmospoheric aerosol spectrum measurements, European Aerosol Conference, Delft, Netherlands, 9-12 September 1996, poster presentation.
32. Tammet, H., Applications of air ion measurement in environmental diagnostics, ESCAMPIG XIII, Poprad, Slovakia, 27-30 August 1996, invited lecture.
33. Tammet, H., Productivity of an electric mobility classifier, European Aerosol Conference 1996, Detft, The Netherlands, 09-12 September 1996, poster presentation.
34. Tammet, H., Reduction of air ion mobility to standard conditions, 10th International Conference on Atmospheric Electricity, Osaka, Japan, 10-14 June 1996, platform presentation.
35. Veismann, U., Kübarsepp, T., Vajakas, T., The silicon photodiodes as the standard detectors in optical radiometry, 5^th Biennal Conference, Tallinn, 7-11 October 1996, poster presentation.
36. 5.5.4. Seminariloengud
37. Kikas, Ü. Measurements of air pollution in Estonian public schools, Seminar lecture, National Institute of Chemistry, Slovenia, Ljubljana, 26 September 1996.
38. Kimmel, V. Passive samplers ­ a good tool for Air Quality measurements and optimizing monitoring, Seminar lecture, Norwegian Institute of Air Research, 25 September 1996.
39. Kõuts, T. Variability of water exchange between the Gulf of Riga and Baltic Proper, Seminar lecture, Gulf of Riga Project, Tallinn, 22-23 January 1996.
40. Mirme, A. Comparison of the results of atmospheric aerosol measurements in Erfurt and Petten, Seminar lecture, National Public Health Institute of Finland, Helsinki, 17-18 October 1996.
41. Mirme, A. Electrical Aerosol Spectrometer of University of Tartu, Symposium lecture, GSF-Forschunszentrum für Umwelt und Gesundheit, Neuherberg (München), 19-20 December 1995.
42. Mirme, A. Results of the atmospheric aerosol measurements in Erfurt, Seminar lecture, GSF-Forschunszentrum für Umwelt und Gesundheit., section in Erfurt, 15-16 April 1996.
43. Mirme, A. Urban Aerosol Measurements by Electrical Aerosol Spectrometer of University of Tartu, Seminar lecture, GSF-Forschunszentrum für Umwelt und Gesundheit., section in Erfurt, 29-30 January 1996.
44. Ohvril, H. Vulcanic influence to the atmospheric transparency in Estonia, Seminar lecture, Department of Geophysics, University of Helsinki, 16 December 1996.
45. Post, P. Atmosfääri suuremastaabiline tsirkulatsioon ja Euroopa ilmasüsteemid, seminariloeng, Tartu Observatoorium, 1. aprill 1996.
46. Post, P. Regional distribution of Precipitation over Latvia and Lithuania for 1992-1993, Seminar lecture, Institut für Atmosphärenphysik GKSS Forschungszentrum Geestacht, 02 May 1996.
47. Reinart, A. Investigation of the Estonian inland waters by remote sensing measurements, Seminar lecture, Institute of Environmental Studies, Vrije University, Amsterdam, 03 October 1996.
48. Rõõm, R. Variational principles of mechanics: the use for model foundation in atmospheric dynamics, Seminar lecture, Institut für Meteorologie, München Universität, 27 November 1996.
49. Tammet, H. Aerosol in atmospheric electricity, Seminar lecture, University of Minnesota Particle Technology Laboratory, 19 January 1996.
50. Tammet, H. Air ions in environmental physics, Seminar lecture, Chalmers University of Tehnology Department of Physical Chemistry, 06 December 1996.
51. Tammet, H. Air ions, Seminar lecture, University of Minnesota Particle Technology Laboratory, 12 January 1996.
52. Tammet, H. Lagrangian method in DMA theory, Seminar lecture, University of Minnesota Particle Technology Laboratory, 05 January 1996.
53. Tammet, H. Mobility of big cluster ions, Seminar lecture, Institut für Ionenphysik, Universität Innsbruck, 05 September 1996.
54. Tammet, H. Optimization of DMA diffusion-limited mobility resolution in nanometer size range, Seminar lecture, University of Minnesota Particle Technology Laboratory, 26 January 1996.
55. Tammet, H. Problems of interpretation of long wire antenna measurements, Seminar lecture, Uppsala University Institute of High Voltage Research, 06 November 1996.

6. Väliskoostöö.

6.1. Koostöölepingud

Institituut ei ole pööranud tähelepanu koostöö lepingulisele vormistamisele. Sisuline koostöö, mis võiks olla koostöölepingu aineks, on paljude teadusasutustega, nende hulgast võiks esmajoones nimetada:

• Kuopio Ülikooli keskkonnateaduste töörühm,
• Helsingi Ülikooli aerosooliuuringute töörühm,
• Uppsala Ülikooli meteoroloogiainstituut,
• Norra õhu-uuringute instituut NILU,
• Lübecki Meditsiiniülikooli füüsikainstituudi dosimeetria töörühm,

6.2. Osavõtt rahvusvahelistest organisatsioonidest ja toimetuskolleegiumidest

Hannes Tammet on Rahvusvahelise Atmosfäärielektrikomisjoni liige (International Commission on Atmospheric Electricity, ICAE).

Aadress: Dept. of Earth, Atmospheric and Planetary Sci., MIT, Cambridge, MA 02 139, USA.

Telefon: +1 617 2532459, Fax: +1 617 2536208.

(Ülikoolist teisi liikmeid pole.)
--------

Hannes Tammet on Ameerika Biomeditsiinilise Klimatoloogia Instituudi liige (American Institute of Biomedical Climatology, AIBC).

Aadress : 1023 Welsh Road, Philadelphia, PA 19115, USA.

Telefon: +1 215 6738368.

(Ülikoolist teisi liikmeid pole.)
--------

Hannes Tammet on kirjastuse ELSEVIER poolt välja antava rahvusvahelise ajakirja "Journal of Aerosol Science" toimetuskollegiumi liige.

Kirjastuse aadress: Elsevier Science Ltd, Bampfylde Street, Exeter EX1 2AH, UK.

Telefon: Exeter 01392 51558. Fax: 01392 425370.

(Ülikoolist teisi liikmeid pole.)
--------

Eduard Tamm on Saksa Aerosooliuurimise Ühingu (Gesellschaft für Aerosolforschung e.V.) liige.

Ühingu peasekretär: Prof. Dr. A. Schmidt-Ott, Institut of Combustion and Gas Dynamics, Gerhard MercatorUniveresity of Duisburg, D-47048 Duisburg, Germany.

Telefon: +49 (0)203 379 2511. Fax: +49 (0)203 379 3087.

(Ülikoolist teisi liikmeid pole.)
--------

Eduard Tamm on Leedus väljaantava rahvusvahelise ajakirja "Atmospheric Physics" toimetuskolleegiumi liige.

Toimetuse aadress: Institute of Physics, A. Goštauto 12,2001 Vilnius, Lithuania.

Telefon: +370 2 621058. Fax: +370 2 617070.

(Ülilkoolist teisi liikmeid pole.)
--------

Rein Rõõm on Eestit IUGG-s vahendava Eesti TA juures asuva Eesti Geofüüsikakomitee esimees.
--------

Piia Post on samas komitees IAMAS-i kontaktisik (national correspondent).

Eesti Geofüüsikakomitee aadress: Tartu Observatoorium, Tõravere, EE2444, Tartumaa.

Telefon: 410 258, Fax: 410205.
--------

Rein Rõõm on AGU (Ameerika Geofüüsika Liit) liige.

AGU aadress: American Geophysical Union,

2000 Florida Ave. N.W.,Washington,

DC 20009 USA.
--------

Doktorant Urmas Raudsepp on New York Academy of Sciences liige.

Aadress: New York Academy of Sciences,

2 East 63rd Street, New York, N.Y. 10021, USA.
--------

Doktorant Urmas Raudsepp on National Geographic Society liige.

Aadress: National Geographic Society,

1145 17th Street N.W., Washington, D.C. 20036-4688, USA
--------

U. Veismann on Rahvusvahelise Astronoomialiidu (IAU) ja Euroopa Astronoomiaühingu (EAS) liige.
--------

Hannes Tammet
Professor, instituudi juhataja