Eristatakse üldeitust ehk lauseeitust (eitatakse lausega väljendatut tervikuna) ja erieitust ehk moodustajaeitust (eitatakse lausega edastatavat moodustajat).

Üldeituse puhul kasutatakse eitussõna ei kindla, tingiva ja kaudse kõneviisiga (ei vaata, ei vaataks, ei vaatavat), eitussõna ära kasutatakse käskiva ja möönva kõneviisiga (ära vaata, ärgu vaadaku). Eitusvormi teiseks osaks võib olla kas vastav jaatava kõneliigi vorm (vaata/vat : ei vaata/vat), tunnuseta tüvi (vaata/n : ei vaata), kõneviisitunnusega tüvi (vaata/ksi/n: ei vaata/ks), umbisikulise tegumoe tunnusega tüvi (vaada/takse: ei vaada/ta) või mineviku kesksõna (vaata/si/n : ei vaada/nud, vaada/ti : ei vaada/tud).

Väite eitus eitab väite tõelevastavust a) Ma ei söö hamburgereid.
Keelu eesmärk on teatud olukorra tekkimine ära hoida b) Ära söö hamburgereid!

Erieitus moodustatakse lisades sõna mitte või sõna ei asesõnadele keegi, miski, mingi, mingisugune jms. Kes siin käis? - Mitte keegi. / Ei keegi. Millest see sõltub? - Mitte millestki. / Ei millestki.
Kui me vastame aga täislausega, on üldeituslik sõna ei kohustuslik, erieituslik sõna mitte aga valikuline: Kes siin käis? - Siin ei käinud (mitte) keegi. Millest see sõltub? - See ei sõltu (mitte) millestki.
Sama kehtib ka keelu puhul: Ära tee (mitte) midagi!
Laused, kus puudub mitte, on kontekstist äravõetuna tihti kahemõttelised: Siin ei klapi miski. Tähendab

1. ükski asi siin ei klapi (siin on kõik korrast ära);
2. mõni asi siin ei klapi (siin on midagi korrast ära.
3. Siin ei klapi mitte miski.Tähendab ainult 'ükski asi siin ei klapi' (siin on kõik korrast ära).

See kahemõttelisus tekib sellest, et gi-/ki-liitega moodustatud asesõnadel on kaks erinevat tähendust. Nad toimivad ühelt poolt umbmääraste asesõnadena, nt Keegi tunneb Toomast. Keegi = üks umbmäärane isik. Teiselt poolt toimivad nad koos eitusega eitusasesõnadena: keegi ei tunne Toomast. Keegi = mitte keegi, mitte ükski isik.

Erieituse puhul langeb eituse rõhk lause moodustajale, mis on vastavalt markeeritud. Eituse fookust saab markeerida

1. sõnajärjega (Eile hommikul ei kirjutanud ma sulle kirja. Sulle ma eile hommikul kirja ei kirjutanud), kusjuures eriti tugeva rõhu saab just lause algusesse asetatud moodustaja vastandava fraasiga sidesõna vaid abil (Eile hommikul ei kirjutanud ma sulle kirja, vaid luuletust);
2. eitussõnaga mitte (Eile hommikul ei kirjutanud ma sulle mitte kirja, vaid luuletust. Eile hommikul ma mitte ei kirjutanud sulle, vaid joonistasin).

Eitussõna mitte kasutatakse

1. puhta eituselemendina ühendava rinnastuse korral, nt Ma soovin jäätist, mitte mahlaKas sa soovid mahla? Ainult mitte mahla; ning ilma öeldiseta vastustes, nt
2. liitöeldistes verbi da-tegevusnime juures, nt Peaks ta ainult mitte hilinema. Ta võib üldse mitte tulla.

Keeles esineb varieerumine kolme eitusvariandi vahel:

1. öeldisverb on eitavas vormis ja eitussõna mitte ei kasutata (nt Eile hommikul ei kirjutanud ma sulle kirja, vaid luuletust);
2. öeldisverb on eitavas vormis ja eituse fookus on rõhutatud sõnaga mitte (nt Eile hommikul ei kirjutanud ma sulle mitte kirja, vaid luuletust);
3. öeldisverb on jaatavas vormis ja eituse fookus on rõhutatud sõnaga mitte (nt Eile hommikul kirjutasin ma sulle mitte kirja, vaid luuletuse).

Siiski on eesti keelele iseloomulik, et eitust väljendavas lauses on tegusõna enamasti eitavas vormis, seega ka erieituse korral on öeldisverb eitavas vormis. See tähendab, et ei ole õige *Selliseid hetki on mitte eriti tihti, sest öeldisverb on jaatavas vormis. Õige on Selliseid hetki ei ole mitte eriti tihti.

Liiteline eitus
Lisaks üld- ja erieitusele eristatakse eesti keele grammatikas ka liitelist eitust. Selle abil eitatakse sõna enda kaudu sõnatüve tähendust. Liitelise eituse vahendid eesti keeles on:

1. eesliited eba- (tõsine - ebatõsine) ja mitte- (tõsine - mittetõsine);
2. liide -tu (südamlik - südametu), sh matu-vorm (lahendatav - lahendamatu);
3. ilmaütlev kääne -ta ((ilma) mütsita), sh mata-vorm (õppimata).

Sõnade ei ja mitte kombineerimine ei tühista eitust; vrd:
See ei ole mitte õige lahendus. = ‘see ei ole õige lahendus' ≠ ‘see on õige lahendus'
Seevastu sõna ei kombineerimine liitelise eitusega tühistab eituse:
See ei ole mitte õige lahendus. = ‘see on õige lahendus' ≠ ‘see ei ole õige lahendus'.