Süvad veenid saadavad samanimelisi artereid ja on jäseme distaalsetes osades kahekordsed. Ühekordsed on vaid suuremad tüved, milleks on õndlaveen ehk v. poplitea ja reieveen ehk v. femoralis.

Tagumised sääreluuveenid ehk vv. tibiales posteriores võivad koosneda mitmest harust, mis saadavad tagumist säärearterit ja koonduvad õndlaveeniks (v. poplitea).

Eesmised sääreluuveenid ehk vv. tibiales anteriores on jätkuks selgmiselt jalaveenilt (v. dorsalis pedis) tulevatele ühendusveenidele.

Õndlaveen ehk v. poplitea saab alguse tagumiste sääreluuveenide (vv. tibiales posteriores) ja eesmiste sääreluuveenide (vv. tibiales anteriores) ühinemisel põlveõndla alumises osas. Õndlaveeni (v. poplitea) jätkuks on reieveen (v. femoralis).

Ülemine ja alumine põlveveen ehk v. genicularis superior et inferior viivad ära venoosset verd põlve piirkonnast.

Reieveen ehk v. femoralis kulgeb koos reiearteriga reie ülemises 2/3-s. Reie alumises osas katab veen arterit, üleval on arterist tagapool ja kubeme piirkonnas jääb reiearterist mediaalsemale. Umbes 4 cm allpool kubemesidet ühineb temaga süva reieveen ehk v. profunda femoris ning suur alajäseme-nahaveen ehk v. saphena magna.