Aastahinne - pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

Abituurium - gümnaasiumi või keskkooli viimane klass; abiturient - (Eestis) 12. klassi õpilane.

Abiõpe - õpilast toetav õppekorraldus nt ajutiste ainealaste õpiraskustega või väljakujunemata õpioskustega õpilaste puhul.

Abiõpetaja - toetab põhiõpetaja tegevust, aitab vajadusel hoida klassiruumis distsipliini, töötab mahajääjatega, töötab õpilastega individuaalselt.

Aine - teadmiste ja oskuste valdkond, mida õppekavas eristatakse ja milles hindamine toimub eraldi.

Ainedidaktika - vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus.

Ainekava - iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu.

Ainepunkt - arvestuslik ühik, milles arvutatakse õppemahtu kõrgkoolis. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti. Euroopa Ainepunktide Ülekande Süsteemi rakendamisel vastab üks ainepunkt 26 tunnile üliõpilase tööle ja ühe õppeaasta maht on 60 ainepunkti.

Ainepädevus - kujuneb saavutatud õpitulemuste ehk õpiväljundite põhjal.

Ainesüsteem - õpetamine toimub ainete kaupa, selle kõrval on võimalikud projektõpe, teemaõpe, klassiõpe ja valdkonnaõpe (nt loodusvaldkonda kuuluvad zoloogia, botaanika, geoloogia, geograafia jt)

Ainetevahelised seosed - erinevate õppeainete mõistete, ideede, põhiprintsiipide vahel seoste loomine; üldistades omandatavaid teadmisi ja rakendades ühes aines õpitut teistes ainetes.

Ainetsükkel - samalaadsete ja sarnaste ainete kordumine.

Ainetund - õppetund - koolitund - õppetöö korraldamise põhivorm, vastav õppimisega tegelemiseks eraldatud ajavahemik koolis.

Ainevaldkond - lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained.

Aineõpetaja - töötab põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, õpetades üht või mitut ainet.

Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne.

Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis.

Aktselereerimine - tähendab eesti keeles kiirendamist ja see on selline õppevorm, kus kursus või ained läbitakse kiiremas tempos. Tavalised aktselereerimise liigid on:varasem kooliastumine, klassikursusest ülehüppamine, kiirendamine mõnes aines või õpperühmas.

Alaealiste komisjon - seitsmeliikmeline kogu, mis on moodustatud maavanema korraldusega või kohaliku omavalitsuse juures (linna/valla komisjon), arutab alaealiste (7-18 a) õiguserikkumisi ja määrab neile mõjutusvahendeid.

Alaealisus - iga, mil inimene ei vastuta veel täielikult oma tegude eest, tema õigusvõime on piiratud, (Eestis) 7 -18.a.

Algaja õpetaja - esimest aastat töötav õpetaja, kes on registreerunud kutseaastaks, teeb koostööd mentpriga ja osaleb kutseaasta programmis.

Algharidus - tänapäeva arenenud riikides enam ei eristata, kuna kohustuslik on põhiharidus.

Algkool - oli kunagi üldhariduskoolide esimene aste; Eestis oli algkoolis 3, 4 või 6 klassi; ühte klassi õpetas üks õpetaja, koolimajad olid väikesed.

Alternatiivpedagoogika - (ebaõnnestunud termin) kasutatakse üldkasutatavast ja üldtunnustatavast pedagoogikast erineva pedagoogika kohta; tegelikult ei tohiks neid kahte vastandada. Nt võib tuua Montessori, Steiner, Waldorf pedagoogika.

Alusharidus - koolieelses lasteasutuses või kodus omandatud haridus; teadmiste, oskuste, vilumuste, käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.

Alusoskused - õppimise alusoskused omandatakse koolieelses lasteasutuses; vaatlemine, kuulamine, võrdlemine, järjestamine, rühmitamine, mõtlemisoskus jne.

Amet - positsioon hierarhilises tööjaotuses. Ametisse (ametikohale) määratakse, valitakse või nimetatakse. Amet(ikoht) tähendab eelkõige otsuste tegemise õigust ja sellega seoses automaatselt ka vastutamise õigust. Olles ametikohal, teeb inimene protsesse juhtides kogu aeg otsuseid. Ametikohad on nt treial, tähetorni juhataja, hambaarst, kooli sekretär, ministri nõunik, polikliiniku osakonna juhataja, kooli kirjandusõpetaja, tankiroodu komandör, õigusbüroo notar.

Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest.

Apellatsioonikomisjon - vaatab läbi riigieksami tulemuste kohta esitatud vaided; kuuluvad: HTM-i järelevalveosakonna juhataja ja teenistuja, üldharidusosakonna teenistuja, kaasatakse eksperte.

Areng - pöördumatute muutuste järgnevus, mis kulgeb organismi eluperioodi algusest kuni küpsuse saavutamiseni ja edasi kuni surmani.

Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arengusuundadest, kus arvestatakse asutuse kui organisatsiooni potentsiaali ning asutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengus. Inimeste jagatud arusaam ja kokkulepe edasise tegevuse suhtes.

Arenguvestlus - süstematiseeritud vestlus juhi ja töötaja (õpetaja ja lapsevanema ning õppija) vahel, mille käigus arutatakse töötaja töötulemuste (õppija õpitulemuste), karjääri, palga ja kõigi muude tööga seotud küsimuste üle.

Arvestuslik hindamine - ühe tervikliku aineosa käsitlemise järel nõutavatele õpitulemustele hinnangu andmine.

Auvis - audiovisuaalne dokument; eriseadmete abil kuulmis-ja nägemismeelega tajutava informatsiooni kandja: heliplaat, laserplaat, helilint, helikassett, diapositiiv, diafilm, videokassett, mikrofilm.

Avastusõpe - suunatud uurimuslik õpe, sobib hästi noorematele õpilastele, 4 esimest etappi on ette kirjutatud, õpilane (või õpilased) peab uurimuse läbi viima ja tulemusi analüüsima.

Avatud õpe - võimalus õppida väljaspool auditooriumi.