Autorid: Siiri Velling, lektor ja Taavi Vaasma, doktorant

2012

Eesti oma pruun kuld – põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara ja ühtlasi meie energiatööstuse alustala. Võib julgelt väita, et Eestis on ühed parimad teadmised ja kõrgeim kompetents põlevkivi kasutamise alal, kuna siin on seda maailmas vähekasutatud maavara tööstuslikult kaevandatud ja põhjalikult uuritud juba peaaegu 100 aastat. Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks, kuna see 400-450 miljonit aastat tagasi veekogude põhjas tekkinud settekivim sisaldab orgaanilisi ühendeid. Põlevkivi koostise tõttu, mis sisaldab nii mineraalset osa kui orgaanilisi ühendeid (kerogeeni), tekib selle töötlemise ja põletamise käigus märkimisväärses koguses tahkeid ja vedelaid jäätmeid. Seetõttu on uuritud põhjalikult ka põlevkivi kaevandamise ja töötlemise mõju keskkonnale.

Õpiobjekt

• annab ülevaate põlevkivi tekkeprotsessist ja leiukohtadest Eestis;
• iseloomustab põlevkivi keemilist koostist;
• selgitab, kuidas põlevkivist energiat saadakse;
• annab ülevaate põlevkivi erinevatest rakendustest ja mõjust keskkonnale;
• toetab käsitletava materjali omandamist ning aitab üliõpilastel ette valmistuda sisulisteks diskussioonideks.

Õpiobjekti maht on 0.15 EAP (4 akadeemilist tundi õppija tööd) ja sihtrühmaks eelkõige keskkonnatehnoloogia bakalaureuseõppe üliõpilased.