Pipralisi on ligi 3600 liiki, mis on jaotunud viie perekonna vahel, suurimad on perekond pipar (Piper) ca 2000 liigiga ja peperoomia (Peperomia) 1500 liigiga. Pipralised on troopilised roht- või puittaimed, sageli märkamatute õitega. Viljadeks on neil väike luuvili või mari, mida levitavad nahkhiired. Pipralised on aromaatsed tänu rakkudes leiduvatele eeterlikele õlidele. Pipralised on kasutusel vürtsidena, ilutaimedena (nt. Peperomia sandersii). Must pipar (Piper nigrum) on südajate lehtedega ronitaim Indoneesiast. Pisikesed õied on hulganisti pikal sabataolisel õisikul. Roheline pipar ja valge pipar ei ole eraldi liigid vaid musta pipra erinevatel aegadel kogutud viljad. Roheline pipar on toores pipramari, pipardest kõige aromaatsem ja mahedama maitsega. Must pipar on poolküps pipramari. Kuivatatuna on marjad krimpsus. Valge pipar on peaaegu küps ja piparde seas kõige teravam. Parima kvaliteediga jahvatatud valge pipar on saadud pipratuumast, kus on kõige rohkem eeterlikke õlisid.

Rose pipar on hoopis päriskaheiduleheliste klassi kuuluva troopilise puu Shinus molle pisikesed punased läikivad marjad. Botaaniliselt ei kuulu ta pipra perekonda, nimi on antud välise sarnasuse järgi.

Kagu Aasias näritakse näljatunnet vaigistavat, töövõimet ja vererõhku tõstvat beetlit, mille oluliseks koostisosaks on Piper betle lehed. Sealsetel elanikel on seetõttu hambad värvunud tugevalt oranžiks.