3.1.4. Tuule kiirus

Tuule kiiruse mõõtmiseks on pikka aega olnud kasutusel Wild`i tuulelipp (joonis). See koosneb:

  • tuulelipust (a),
  • horisontaalsel metallvardal (b)
  • vabalt rippuvast metallplaadist (c)
  • ning tuulekiiruse skaalast (d).

Kogu tuulekiiruse määramise seadeldis pöördub koos all oleva tuulelipuga, nii on tuulekiiruse mõõteplaat alati risti tuule suunaga. Tuulevaikusega ripub metallplaat raskusjõu mõjul vertikaalselt, mida tugevam on tuul, seda enam kallutab õhuvool plaati horisontaalasendisse. Meteoroloogiajaamades kasutati tüüpiliselt kahte eraldi tuulelipu masti. Ühe otsas paiknes kerge plaat kaaluga 200 grammi ning teise otsas raske plaat kaaluga 800 grammi. Tuule kiirustel kuni 15 m/s teostati vaatlusi kerge plaadi järgi, tuulisema ilma korral kasutati rasket plaati.

Kirjeldatud tuule kiiruse mõõtjad on suhteliselt raske valmistada või hankida. Samuti on tuule kiirus tavaliselt ajas väga muutuv. Seega mõõteplaat kõigub tugevalt ning tuule kiiruse objektiivseks määramiseks on seda vaja pikemalt jälgida.

Seetõttu võiks algajad vaatlejad pigem kasutada Beaufort`i tuulekiiruse skaalat. See võimaldab tuule kiirust hinnata visuaalselt, arvestades tuule mõju näiteks puudele ja/või merele. Beaufort`i tuulekiiruse skaala on esitatud tabelis.

 

Joonis. Wild`i tuulelipp: tuulelipp tuulesuuna määramiseks.

Tabel. Beaufort`i tuulekiiruse skaala.
Beaufort'i pallid
 Tuule nimetus
Tuule kiirus m/s
Tuule mõju kirjeldus
0 Tuulevaikus 0-0,2 Suits tõuseb otse üles, veepind on peegelsile.
1 Vaikne tuul 0,3-1,5 Suits kaldub veidi kõrvale, veepind väreleb.
2 Kerge tuul 1,6-3,3 Tuult on tunda vastu nägu, puude ja põõsaste lehed sahisevad ning värisevad. Veepinnal on väikesed lained.
3 Nõrk tuul 3,4-5,4 Suits on peaaegu horisontaalne, lehed ja väikesed oksad võnguvad pidevalt, veepinnal on laineharjadel vahtu.
4 Mõõdukas tuul 5,5-7,9 Puuladvad painduvad, keskmised oksad liiguvad. Tolm ja vabad paberilehed hakkavad lendlema. Veepinnal on vahused lained.
5 Üsna tugev tuul 8,0-10,7 Peened puud õõtsuvad, nõrgad tüved ja keskmise suurusega oksad liiguvad, meri kohiseb.
6 Tugev tuul 10,8-13,8 Peened traadid undavad, jämedad puuoksad õõtsuvad. Tühjad plastmassist vedelikunõud kukuvad ümber. Veepinnal on rohkesti vahtu.
7 Vali tuul 13,9-17,1 Vastu tuult on raske käia. Puutüved õõtsuvad, oksad kalduvad. Laineharjad murduvad, veepind on vahuvöödiline.
8 Rajutuul 17,2-20,7 Tuul liigutab kohalt kinnitamata esemeid ja võib põhjustada kergeid purustusi, puuoksad murduvad. Pikad kõrged lained.
9 Torm 20,8-24,4 Mõned katused ja ajutised ehitised purunevad. Puuoksad ning mõned puud murduvad. Meri mühiseb, õhus on veepritsmed.
10 Tugev torm 24,5-28,4 Suured puud murtud või juurtega välja kistud, noored puud lookas. Hoonetel ja katustel purustused. Merel on kõrge lainetus, nähtavus väheneb veepritsmete suure hulga tõttu.
11 Maru 28,5-32,6 Laialdased tormikahjustused puudel, katustel, hoonetel. Merel tekivad erakordselt kõrged lained, veepind on kaetud suurte tuule suunast sõltuvate vahulaikudega, vahu ja pritsmete tõttu väheneb nähtavus nullini.
12 Orkaan 32,7 ja rohkem Metsad laastatud, ulatuslikud kahjustused hoonetel, nõrgemad ehitised ja mõned aknad purunevad. Merel on tekkinud hiiglaslikud lained. Õhk on täis veetolmu ja pritsmeid, meri on üleni valge ja nähtavus on nulli juures.

« Eelmine | Järgmine »