Teadlikkus saab ilmneda vaid siin ja praegu. Isegi varasemalt kogetu meenutamisel toimub meenutamine siin ja praegu situatsioonis. Varasemate kogemuste valguses on teadlikkuse puudumisel oht ennast kaotada mälestusega seonduvate emotsioonide lainetesse. Teadlikolemine toetab kontakti iseenda ja keskkonnaga, aitab jääda kahe jalaga maa peale ning loob teatud distantsi mälestusest. Inimene saab aru ja suudab eristada varasemalt toimunut ja sellega seotud emotsioone ning hetkel temaga toimuvat.

Teadlikkust võib kirjeldada kui pidevalt toimuvat protsessi ehk teadlikkuse kontiinumit, läbi kolme võrdselt olulise vööndi:

• Välisvöönd ehk teadlikkus välisest keskkonnast: nägemine, kuulmine, puudutamine, maitsmine, lõhnataju
• Sisevöönd ehk teadlikkus enda sisemisest keskkonnast: tunded ja tundmused, tunnete kehalised aistingud
• Keskvöönd ehk abstraktne teadlikkus: mõtlemine, planeerimine, unistamine, mäletamine, analüüsimine

Inimolenditele on loomulik ja eluliselt tähtis püüda mõtestada või korrastada toorandmeid välis- või sisevööndis kogetu kohta. Kui laps vaatab karpi esimest korda, siis peab ta seda kõigepealt hoolega uurima, et avastada asjaolu, et sinna saab asju sisse panna. Ühtlasi avastab ta ka, et kuigi karp on igast küljest isesugune, on ikka tegemist ühe ja sama karbiga. Kui ta on karbi omadused avastanud, teeb ta üldistusi kõikide karpide kohta. Samal kombel võib ta õppida üldistama, et pisarad tähendavad kurbust ja kähisev hääl väljendab viha. Ometi ei pea need üldistused alati paika. Pisarad võivad tähendada nii rõõmu kui ka viha, hääle kähisemine võib tähendada ka erutust ja jonnakuse taga võib olla kehv tervis.

Teadlikkus eespool kirjeldatud tähenduses hõlmab tähelepanu keskendamise küllalt pikaks ajaks, et põhjalikult kogeda keskendumise objekti. Seda võimet on kasulik treenida, sest see võimaldab omandada parema kontrolli oma emotsioonide üle ning iseennast seeläbi paremini juhtida. Näiteks võimaldab oma teadlikkuse treenimine vältida hinnanguid ja automaatseid tõlgendusi („minul/temal on depressioon", kui ollakse kurb/väsinud või „ma lähen hulluks", kui ollakse ärev jne). Mõnikord kiputakse unustama, et need on ainult abstraktsioonid, mis võivad eksiteele viia. Keskendatud teadlikkuse abil on võimalik hoiduda sellistest automaatsetest tõlgendustest ja säilitada teadlikkus sellest, mis tegelikult toimub ja et need on vaid üks viis maailma näha.

"Reaalsus pole midagi muud kui kogu teie teadlikkuse kogum, mida te nüüd ja praegu kogete."
Fritz Perls