Teadlikkuse vööndid

Teadlikkus saab ilmneda vaid siin ja praegu. Isegi varasemalt kogetu meenutamisel toimub meenutamine siin ja praegu situatsioonis. Varasemate kogemuste valguses on teadlikkuse puudumisel oht ennast kaotada mälestusega seonduvate emotsioonide lainetesse. Teadlikolemine toetab kontakti iseenda ja keskkonnaga, aitab jääda kahe jalaga maa peale ning loob teatud distantsi mälestusest. Inimene saab aru ja suudab eristada varasemalt toimunut ja sellega seotud emotsioone ning hetkel temaga toimuvat.

Teadlikkust võib kirjeldada kui pidevalt toimuvat protsessi ehk teadlikkuse kontiinumit, läbi kolme võrdselt olulise vööndi:

  • Välisvöönd ehk teadlikkus välisest keskkonnast: nägemine, kuulmine, puudutamine, maitsmine, lõhnataju
  • Sisevöönd ehk teadlikkus enda sisemisest keskkonnast: tunded ja tundmused, tunnete kehalised aistingud
  • Keskvöönd ehk abstraktne teadlikkus: mõtlemine, planeerimine, unistamine, mäletamine, analüüsimine

 

Inimolenditele on loomulik ja eluliselt tähtis püüda mõtestada või korrastada toorandmeid välis- või sisevööndis kogetu kohta. Kui laps vaatab karpi esimest korda, siis peab ta seda kõigepealt hoolega uurima, et avastada asjaolu, et sinna saab asju sisse panna. Ühtlasi avastab ta ka, et kuigi karp on igast küljest isesugune, on ikka tegemist ühe ja sama karbiga. Kui ta on karbi omadused avastanud, teeb ta üldistusi kõikide karpide kohta. Samal kombel võib ta õppida üldistama, et pisarad tähendavad kurbust ja kähisev hääl väljendab viha. Ometi ei pea need üldistused alati paika. Pisarad võivad tähendada nii rõõmu kui ka viha, hääle kähisemine võib tähendada ka erutust ja jonnakuse taga võib olla kehv tervis.

Teadlikkus eespool kirjeldatud tähenduses hõlmab tähelepanu keskendamise küllalt pikaks ajaks, et põhjalikult kogeda keskendumise objekti. Seda võimet on kasulik treenida, sest see võimaldab omandada parema kontrolli oma emotsioonide üle ning iseennast seeläbi paremini juhtida. Näiteks võimaldab oma teadlikkuse treenimine vältida hinnanguid ja automaatseid tõlgendusi („minul/temal on depressioon", kui ollakse kurb/väsinud või „ma lähen hulluks", kui ollakse ärev jne). Mõnikord kiputakse unustama, et need on ainult abstraktsioonid, mis võivad eksiteele viia. Keskendatud teadlikkuse abil on võimalik hoiduda sellistest automaatsetest tõlgendustest ja säilitada teadlikkus sellest, mis tegelikult toimub ja et need on vaid üks viis maailma näha.

 

"Reaalsus pole midagi muud kui kogu teie teadlikkuse kogum, mida te nüüd ja praegu kogete."
Fritz Perls


 

iDevice ikoon Teadlikkuse vööndid

VÄLISVÖÖND

Keskendades oma tähelepanu välisvööndile, jätka teadlikkuse katsetamist, lõpetades lauseid, mis algavad sõnadega:
"Nüüd olen ma teadlik ... " Piira oma teadvustamist kõige sellega, mis jääb väljapoole sinu nahka.

Näiteks:
"Nüüd olen teadlik servade vahel jooksvatest peentest mustadest joontest. "
"Nüüd olen teadlik valgusevilkudest su silmis."

"Ära jälgi oma mõtteid, jälgi seda, mis on tegelikult olemas."

Fritz Perls

SISEVÖÖND

Jätka teadlikkuse katset, seekord keskenda oma tähelepanu sisevööndile.

Näiteks:
"Nüüd olen teadlik oma kannikate survest vastu istet, millel ma parajasti istun."
"Nüüd olen teadlik sellest, et mu suu on kuiv."
"Nüüd olen teadlik sellest, et kui ma kõnelen, on mul kurk kähe."


KESKVÖÖND

Kui võimalik, katseta koos kaaslasega või teleri ees, millel on hääl maha keeratud. Lõpeta laused, kus on ette antud järgmised lõigud: "Nüüd olen teadlik ... ja ma arvan, et see tähendab ... "

Näiteks:
"Nüüd olen teadlik sellest, et sul on silmad märjad (välisvöönd), minu arvates tähendab see, et oled kurb (keskvöönd)."

"Nüüd olen teadlik sellest, et sul põsed õhetavad (välisvöönd); minu arvates tähendab see, et sinus pulbitsevad tunded (keskvöönd).

 

 


iDevide ikoon Mõtisklus
Mille poolest erineb välisvööndi tajumine ("sinu silmad on märjad", "sinu põsed õhetavad") sisevööndi tajumisest ("oled kurb") ja mille poolest erinevad need mõlemad aistinguid tõlgendavast keskvööndist.