- Abilehed - väikesed lehesarnased väljakasved lehe alusel.
- Autotroofsus - organismi võime endale sünteesida elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).
- Eosla - eostaimedel esinev kambrike, milles tekivad eosed. Eos on lihtsamate taimede (sammal- ja sõnaljalgtaimede) üherakuline paljunemise vahend, mis on spetsialiseerunud levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
- Iduleht - õistaimedel üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu. Idulehtede arvu järgi jaotuvad õistaimed kaheks klassiks: üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks.
- Iridoiidid - taimedel (ka mõndadel loomadel) esinevad sekundaarsed metaboliidid. Nad on alkaloidide sünteesi vaheproduktid. Iridoiide sisaldavad paljud ravimtaimed, taimele annavad nad eelkõige kaitse herbivooride ja mikroorganismide vastu. Neid leidub paljudel asteriididel nt. uibulehelised (Ericaceae), madaralised (Rubiaceae), palderianilised (Valerianaceae), sealõuarohulised (Scrophulariaceae), huulõielised (Lamiaceae) jt.
- Kambium - kaheidulehelistel taimedel ja okaspuudel esinev algkude, mis võimaldab jämedus- ehk teiskasvu.
- Kladood - on lame, lehekujuline lehe ülesannet täitev vars. Erinevalt lehest kannab kladood pungi.
- Kodarik - varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogum.
- Kupar - hulgaseemneline kuivvili, mille seemned asuvad pesades, seemned pääsevad välja vilja pakatamise teel.
- Kõder - kahepesaline kaheks poolmeks avanev vili, mille pikkus ületab laiuse rohkem kui kolm korda.
- Kõdrake - kahepesaline kaheks poolmeks avanev vili, mille pikkus ületab laiuse kuni kolm korda.
- Liitlehed - üksteisest selgesti eristunud lehtedega lehed nt. roosi lehed (vt joonist).
- Luuvili - üheseemneline vili, mille seemet ümbritseb puitunud sein ja sellest väljaspool lihakas kiht. Nt aprikoos, kirss, ploom.
- Lõhestunud leht - leht, mille laba on madalamate või sügavamate väljalõigetega (vt joonist).
- Lõhine leht - leht, mille sisselõiked on suuremad kui neljadik lehe suurusest (vt joonist).
- Mari - mitmeseemneline lihakas vili. Nt. mustikas, banaan, tomat, viinamari.
- Mugul - juurest või varrest moodustunud kerajas, piklik või harunenud säilitusorgan (liilialistel).
- Mugulsibul - sibulaga sarnanev, säilitatavad ained kogunevad õhukeste soomustega kaetud keskmisse ossa (Gladiolus, Colchium, Crocus).
- Mükoriisa - ehk seenjuur on sümbioos seente ja taimejuurte vahel. Seen varustab taime toitainetega, mida taim ise kätte ei saa ja vastu saab taimelt suhkruid.
- Narmasjuurestik - juured väga laialt harunenud.
- Ohe - harjasjas moodustis kõrreliste õisikus.
- Pähklike - puitunud või nahkja viljaseinaga kuivvili, viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Seemneid saab kergesti viljaseinast eraldada.
- Pööris - liitõisik, mille külgharud kannavad kobarataolisi lisaõisikuid.
- Risoom - maa-alune jämenenud vars (lauk, iiris).
- Sammasjuurestik - esineb üks peajuur, millest lähtuvad külgjuured.
- Seeme - seemnetaimede (paljastaimede ja õistaimede) paljunemis- ja levimisvahend. Seeme koosneb kolmest osast: idust, idu toitekoest ja mitmekihilisest seemnekestast.
- Sibul - lihakaks muutunud lehtedest ja vartest kujunenud säilitusorgan.
- Sõrmroodne leht - leht, mille laba alusest väljub mitu peaaegu ühetugevust roodu (vt joonist).
- Sügomorfne õis - ehk ebakorrapärane õis, mida saab jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks ainult ühe lõikepinnaga.
- Teris - üheseemneline vili, millel seemnekest on viljaskestaga kokku kasvanud. Seemneid on raske eemaldada paksust viljakestast.
- Terpenoidid - taimedes esinevad orgaanilised ühendid, millel on aromaatsed omadused.
- Välistupp - mõnede taimede õitel väljaspool õietuppe esinev lehtede ring.
|
 |