Jaan ei ela enam Pärnus. *Jaan elab enam Pärnus.
Lõuna on juba valmis. *Lõuna ei ole juba valmis.

Eesti keeles on peale enam eituselembesed ka näiteks sugugi, iialgi, pähegi tulema, teab mis, nii väga, sõba silma peale saama; vrd:
Ma ei ole sugugi nõus. / *Ma olen sugugi nõus. (Õige: Ma olen täiesti nõus.)
Ma pole iialgi seal käinud. / *Ma olen iialgi seal käinud. (Õige: Ma olen kunagi seal käinud.)
Mul ei tule pähegi. / *Mul tuleb pähegi.
Ta pole teab mis noor. (Tähendab: Ta on vana.) / *Ta on teab mis noor.
Ta pole nii väga kuulus. / *Ta on nii väga kuulus.

Fraseoloogilised väljendid: Ma pole sõba silma peale saanud. / *Ma olen sõba silma peale saanud.
Ma pole silmatäitki maganud. / *Ma olen silmatäie maganud. (Mõlemad tähendavad Ma pole üldse maganud; jaatuse puhul samasugust üksust kasutada ei saa, kuid jaatav lause võiks olla: Ma olen natuke maganud.)

Eituselembeseid üksusi ei iseloomusta niivõrd see, et nad esinevad ainult eituses, vaid see, et nad ei esine jaatavas väitlauses. Nad võivad esineda mõnedes vormi poolest jaatavates lausetes, mis on sisult eitavad või vähemalt ei väida midagi absoluutselt; nt laused mis sisaldavad tegelikult eitust (nt ilma et..) või eitust väljendavaid määrsõnad (nt vähe), küsilaused, tingimuslaused ja võrdlustarindid:

Ta peaks seda teadma, ilma et ta oleks iialgi seal käinud.
Vähesed on iialgi seal käinud.
Kas ta on iialgi seal käinud?
Kui ta oleks iialgi seal käinud, siis ta teaks.
Tüdrukud on ilusamad kui iialgi varem.

Jaatuselembeseid üksusi iseloomustab see, et nad esinevad ainult jaatavates lausetes. Eesti keeles on peale juba sellised veel üsna, alles, aina, umbes, mõlemad, üle noatera; vrd:

See on üsna värske. / *See ei ole üsna värske. (Õige: See ei ole kuigi värske.)
Ta on alles noor. / *Ta ei ole alles noor. (Õige: Ta ei ole enam noor.)
Tal on umbes 100 pliiatsit. / *Tal ei ole umbes 100 pliiatsit. (Sõna 'umbes' ei sobi omamist väljendavasse eitavasse lausesse.)
Mõlemad suitsetavad. / *Mõlemad ei suitseta. (Õige: Kumbki ei suitseta.)
Eesti alistas üle noatera Horvaatia. (Tähendab: Eesti alistas Horvaatia väga napilt / hädavaevu.) / *Eesti ei alistanud üle noatera Horvaatiat.

Osa jaatus- ja eituslembeseid sõnu ilmneb kontekstis:
*Iga inimene ei saa elada ilma oma leiutiseta.
Õige: Ükski inimene ei saa elada ilma oma leiutiseta.

*Kui praegu meil ei ole ühte probleemi eestlaste ja venelaste vahel, siis pärast need tulevad.
Õige: Kui praegu meil ei ole ühtegi/ühtki probleemi eestlaste ja venelaste vahel, siis pärast need tulevad.

*Meil ei olnud elektrit umbes 6 tundi ja juba siis ma sain aru kui tugevasti ma sõltun sellest (televiisor, raadio, arvuti, pliit, kõik ei tööta, kraanist tuleb ainult külm vesi).
Õige: mitte miski ei tööta.

*Keegi ei saa elada ilma õlleta, keegi ilma raamatuta.
Õige: Mõni ei saa elada ilma õlleta, mõni ilma raamatuta.

*Tihti juhtub, et me ei märka midagi, aga hiljem me analüüsime sündmusi ja märkame, et juhus mängib suurt rolli meie elus.
Õige: Tihti juhtub, et me ei märka mõnda asja, aga hiljem me analüüsime sündmusi ja märkame, et juhus mängib suurt rolli meie elus.