Tartu Ülikool

Füüsika-keemiateaduskond

Keskkonnafüüsika instituut

1998. A. TEADUSTEGEVUSE ARUANNE

Koostaja: instituudi juhataja prof. Hannes Tammet

Tartu 1999

I. Teadus- ja arendustegevuse üldiseloomustus

Keskkonnafüüsika instituudi teadustegevus on suunatud atmosfääriõhu kui elukeskkonna kvaliteeti määravate füüsikaliste protsesside uurimisele ja õhu kvaliteedi seisukohalt informatiivsete füüsikaliste mõõtmiste meetodite arendamisele. Tähtsaim uurimisobjekt on atmosfääriaerosool, mis kannab atmosfääris saasteaineid ja mille evolutsiooniprotsessid mõjustavad saasteainete levimist ja atmosfäärist väljasadestumist. Instituudi teaduslik kvalifikatsioon ja kogemus on heaks eelduseks kõigepealt elektriliste protsesside uurimisele aerosoolides ning füüsikalise aerosoolianalüüsi elektriliste meetodite arendamisele. Aerosooliuuringute elektriliste meetodite kõrval on uurimisobjektiks ka atmosfääriaerosooli poolt mõjutatud kiirguskliima. Instituudi 1998. a. teadustöö olulisemad kitsamad teemad olid:

· Atmosfääriaerosooli füüsikaline uurimine aerosooli mõõtmespektri ja aeroioonide liikuvusspektri aegridade baasil.

· Atmosfääriaerosooli mõõtmespektri formeerumise uurimine.

· Nanomeeteraerosooli ja aeroioonide liikuvusspektromeetria lahutusvõime parandamine.

· Elektrilise aerosoolispektromeetri arendustöö.

· Klasterioonide (potentsiaalsete kondensatsioonituumade) keemilise koostise ja struktuuri uurimine.

· Atmosfääri aerosooli ülipeene fraktsiooni elektriliste karakteristikute uurimine linna- ja maaõhus.

· Peente ja ülipeente aerosooliosakeste ekspositsiooni ja riski hinnangud keskkonnaõhus.

· Elektrivälja mõju radooni tütarelementide ja õhu saasteainete sadestumisele taimkattel.

· Väävelhappe ja vee aurude segu nukleatsiooniteooria täpsustamine.

· Atmosfääriaerosooli uurimine päikesekiirguse vaatluste baasil.

· Sademete hulga klimatoloogiline modelleerimine Eesti andmetel.

· Loodusliku ultraviolettkiirguse kui keskkonnafaktori uurimine.

· Ülemaailmse keskkonnaprogrammi GLOBE realiseerimine.

II. Teadus ja arendustegevuse tulemused

1. Sihtfinantseeritav teema

Atmosfääriaerosooli füüsikalise analüüsi meetodite arendamine ja rakendamine Eesti keskkonnaseisundi uurimiseks, teema TFKKF0070

Töögrupi juht Hannes Tammet

Annotatsioon:

Atmosfääriaerosooli mõõdeti originaalsete elektrilise aerosoolispektromeetri ja aeroioonide liikuvusspektromeetri abil. Viimane töötab 1988. aastast pidevalt Tahkuse Õhuseirejaamas. Täiustati liikuvusspektrist mõõtmespektri arvutamise algoritme ning leiti hea kooskõla niiviisi arvutatud ja otseselt aerosoolispektromeetriga mõõdetud spektrite vahel ühises mõõtmepiirkonnas.

Pikaajaliste mõõtmiste andmebaasi analüüsides leiti, et nanomeeterosakeste genereerumise puhangud kaasnevad antitsüklonaalse ilmastikuga, tekkivad meteoroloogiliste parameetrite kiire muutumise tingimustes ja on ilmselt seotud fotokeemiliste protsessidega. Täiustati varem välja töötatud meetodit aerosoolse saaste leviku uurimiseks kahes punktis sünkroonselt mõõdetud aerosoolispektrite aegridade alusel. Arendati välja pseudo-Lagrange’i meetod spektri arengu jälgimiseks ja vastava ajaskaala hindamiseks, mille abil hinnati Eesti õhu aerosoolisituatsiooni. Näidati, et aerosooli ruumala jaotus diameetrite vahemikus 0.1 - 2 µm võib erijuhtudel olla kahemodaalne ja et lahutunud moodide ilmnemise põhjuseks võib olla aerosooli vertikaalne tsirkulatsioon läbi atmosfääri piirkihi ning osakeste selektiivne kiire kasv pilves või vines. Leiti korrelatsioon vine värvuse ja suurusjaotuse moodide asukoha vahel. Näidati, et moodide eraldumine ilmneb reeglina puhtas õhus ning esineb koos üliväikeste aerosooliosakeste puhangutega. Nanomeeteraerosooli tekkepuhangud kaasnevad antitsüklonaalse ilmastikuga, meteoroloogiliste parameetrite kiire muutumisega ja on ilmselt seotud fotokeemiliste protsessidega. Puhangute kõige sagedamat esinemist täheldati on kevadel ja sügisel.

Arendati edasi osakeste elektrostaatilise hajumise kui ühe elektriliste liikuvusspektromeetrite mõõtmistäpsust määrava teguri teooriat. Aerosooliuuringute tähelepanukeskme nihkumine nanomeeterdiapasooni kõrgendab järsult liikuvusspektromeetrite lahutusvõimele esitatavaid nõudeid. Tavalisest eraldusvõimest ei piisav erineva keemilise baasiga klastritel kujunevate osakeste eristamiseks. Saadi uusi tulemusi lahutusvõime teooria arendamisel ja alustati kõrgendatud lahutusvõimega spektromeetri ehitamist.

Arendati edasi atmosfääri ioonkoostise matemaatilist mudelit, mis sisaldab ligikaudu 200 iooni, 150 neutraalset gaasi ja rohkem kui 1000 ioonide muundumist kirjeldavat protsessi. Mudeli abil õnnestus seletada USA ja Jaapani teadlaste hiljutisi mõõtmistulemusi. Täpsustati väävelhappe ja vee aurude segu nukleatsiooniteooriat, kusjuures selgus, et väävelhappe vesilahuse kokkusurutavuse arvestamine suurendab teoreetilist nukleatsioonikiiruse väärtust poolteist suurusjärku.

Näidati, et meteoroloogilise nähtavuse halvenemisel toimub oluline nihe valguse nõrgenemisteguri sõltuvuses osakeste suurusest. Hea nähtavuse korral on selle teguri maksimum osakeste diameetri vahemikus 1.3 - 2.1 µm, halva nähtavuse korral aga 0.56 - 1 µm Atmosfääriaerosooli regionaalsete iseärasuste uurimisel kasutati Tiirikoja järvejaama pikaajaliste aktinomeetriliste mõõtmiste vaatlusridu. Koostöös Bergeni Geofüüsika Instituudi teadlastega koostati atmosfääri läbipaistvustabelid Bergeni jaoks aastatele 1965‑1996. Tulemuseks on täpsemad hinnangud atmosfääriaerosooli optilistele karakteristikutele.

Sademete hulga klimatoloogiliseks modelleerimiseks analüüsiti kaheksas Eesti meteojaamas registreeritud sademete päevasummade aegridu kui tinglikku ahelprotsessi. Näidati, et tsonaalse tsirkulatsioonitüübiga kaasnevad Eestis keskmisest niiskemad, talvel soojemad, suvel aga jahedamad ilmad, meridionaalne tsirkulatsioonitüübiga aga vastupidi.

2. Eesti Teadusfondi poolt finantseeritavad teadustööd

2.1. Atmosfääriaerosooli mõõtmespektri formeerumise uurimine, grant GFKKF1879

Töögrupi juht Eduard Tamm

Annotatsioon:

Täiendati aerosoolispektromeetri (EAS) tarkvarapaketti uue mooduliga, mis võimaldab arvutivõrgu kaudu üle kanda diagnostika- ja mõõteandmeid. See võimaldab keskusest operatiivselt jälgida eemalasuvates mõõtekohtades oleva spektromeetri korrasolekut ja jooksvalt töödelda mõõteandmeid. Jätkati aeroioonide liikuvusspektri ja meteo- ning päikesekiirguse andmete regulaarset monitooringut Keskkonnaministeeriumi Tahkuse Seirejaamas, korraldati üks kompleksne mõõteseeria Tahkusel ja Pärnus, kus lisaks eelnimetatule mõõdeti mõlemas mõõtekohas aerosoolispektrit. Tulemused võimaldavad täpsustada aerosoolse saaste levimise uurimise meetodit ja uurida ioon-indutseeritud nukleatsiooni osatähtsust atmosfääris. Stohhastiliste ARIMA mudelite kasutuselevõtmisega täiustati aerosoolse saaste leviku uurimise meetodit osakeste kahes mõõtekohas sünkroonselt registreeritud mõõtmespektrite aegridade kaudu. Määrati osakeste spektri arengu ajategureid. Näidati, et vedelikufaasis sulfaate moodustavate keemiliste reaktsioonide tõttu kasvavatel aerosooliosakestel on oluline osa meteoroloogilise nähtavuse redutseerimisel. Tahkusel varem kogutud monitooringuandmete analüüsil leiti, et osakeste intensiivse nukleatsiooni juhtudel atmosfääris on homogeense nukleatsiooni tõenäosus suurem kui ioon-indutseeritud nukleatsioonil. Oluliselt revideeriti väävelhappe ja vee aurude segu homogeense nukleatsiooni teooriat. Jätkati tööd aerosooliosakeste mõõtmespektrite andmebaasi täiendamisel uute mõõteandmetega

2.2. Atmosfääri aerosooli ülipeene fraktsiooni elektriliste karakteristikute uurimine linna- ja maaõhus, grant GFKKF3326

Töögrupi juht Jaan Salm

Annotatsioon:

Atmosfäärimõõtmisteks valmistati ette aparatuur: elektriline aerosoolispektromeeter EAS, aeroioonide loendurid UT-8401, radooni monitor RM 3-B, aeroioonide spektromeeter UT-7914, mis paikneb Tahkuse Õhuseirejaamas, meteoroloogiliste parameetrite andurid. Põhimõõtmiste asukohaks valiti TÜ füüsikahoone ülemine (tehniline) korrus. Aparatuuri paigutamiseks ehitati eraldi paviljon põrandapindalaga 6,8 m² ja ruumalaga 17,8 m³. Neli aeroioonide loendurit ühendati ühtse õhuvõtukanaliga ning nende jaoks ehitati automaatne andmehõivesüsteem andmehõiveploki PICO ADC-16 ja 386 seeria personaalarvuti baasil. Koostati PASCAL programm mõõtmiste juhtimiseks. Viidi läbi kaks mõõtmisseeriat: 06.07.–18.08.98 Tartus ja 19.08.–18.09.98 Tahkuse Õhuseirejaamas. Mõõtmistulemused on töötlemisstaadiumis. Varasemate paralleelmõõtmiste alusel tehti aeroioonide liikuvusspektri ja aerosooliosakeste mõõtmespektri tunnikeskmiste väärtuste korrelatsioonanalüüs. Selle analüüsi tulemused esitati 5. Rahvusvahelisel Aerosoolikonverentsil Edinburghis 1998. a.

2.3. Elektrivälja mõju radooni tütarelementide ja õhu saasteainete sadestumisele taimkattel, grant GFKKF3050

Töögrupi juht Hannes Tammet

Annotatsioon:

Täiustati taimestiku gammaspektromeetrilise analüüsi metoodikat. Kõrgepingeliini all kasvava kuuse ladvaokstel mõõdeti radooni tütarelemendi ²¹⁴Bi aktiivsuseks kuni 1.4 kBq/kg. Saastelevi mudeli abil selgitati radooni tütarelementide leviku iseärasusi. Vahetute välimõõtmiste jaoks ehitatud spetsiaalse alfa-impulssionisatsioonikambri abil mõõdeti kõrgepingeliini all kasvava kuuse okkatippude eriaktiivsuseks 14 kBq/kg, mis võrdub Sillamäel tuumamaterjalide töötlemise ajal ladestatud jäätmete aktiivsusega ja ületab taimemassi tavalist eriaktiivsust tuhandekordselt. Leiti, et torooni tütarelementide aktiivsus ladvaokaste tippudel on radooni tütarelementide aktiivsusest ca 10 korda madalam. Mõõtmistega näidati, et erinevalt puuokstest ei avalda kõrgepingeliinid radooni tütarelementide sadestumisele rohttaimedele nimetamisväärset mõju. Täiustati ioonide liikuvusspektromeetria teooriat ja ehitati spektromeeter, mis peaks tagama senisest parema lahutusvõime ning võimaldama kontrollida radioaktiivsete ioonide mitmelaengulisuse hüpoteesi. Arendati õhu lisandite elektrilise sadestumise teooriat ja näidati, et vastupidiselt üldisele arvamusele võib elektriväli osutuda ka aerosooliosakeste sadestumist oluliselt mõjutavaks faktoriks.

3. Eesti Innovatsioonifondi poolt finantseeritav arendustöö

Elektriline aerosoolispektromeeter, grant IFKKF04298

Töögrupi juht Eduard Tamm

Annotatsioon:

Projekti eesmärgiks on Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudis pikaajalise uurimis-konstrueerimistöö tulemusena välja töötatud ja ehitatud seadme - elektrilise aerosoolispektromeetri (EAS) moderniseerimine ja Lääne turu nõuetele vastava maketi loomine. Aerosoolispektromeeter on seade õhus hõljuvate vedelate ja tahkete osakeste (aerosooliosakeste) kontsentratsiooni jaotuse (spektri) määramiseks osakeste läbimõõdu järgi: osakesed jaotatakse suuruse järgi fraktsioonidesse ja mõõdetakse fraktsioonikontsentratsioonid. 1998. a. loodi spektromeetri täiustatud matemaatiline mudel, mille abil optimeeriti seadme mõningaid sõlmi, projekteeriti EAS uue versiooni põhisõlmed (mõõtekondensaatorid, elektromeetrid, pingeallikad, juhtimis- ja mõõtesüsteemi elektroonikaplokid, õhutõmbesüsteem), muretseti enamus komplekteeritavatest sõlmedest ja detailidest ning materjalidest (metall ja plastmassid). Ehitati, katsetati ja optimeeriti elektromeetri ja madala müratasemega kõrgepingeallikate katseeksemplarid, samuti mõõtekondensaatori koguva katte sektsiooni mitmed variandid.

4. Rahvusvaheliste organisatsioonide poolt finantseeritavad teadus- ja arendustööd

4.1. Suitsuaerosoolide elektriline analüüs tekkiva tule algstaadiumis kui tulekahjudetektorite modelleerimise alus, grandid VFKKF00297 ja VFKKF00397

Töögrupi juht Eduard Tamm

Annotatsioon:

1998. a. mõõdeti eelmisel aastal sama grandi raames mõõtepiirkonna laiendamiseks (alumine mõõtepiir nihutati 10 nm-lt 3 nm-ni) ümber ehitatud aerosoolispektromeetriga (EAS) Euroopa standardtulede tekitatava suitsu osakeste mõõtmespektri arengut ajas. Mõõtmisi tehti pidevalt nelja ja poole kuu jooksul Duisburgi Ülikooli Elektrotehnikateaduskonna tule detekteerimise laboris. EAS on seni maailmas ainuke aerosoolispektromeeter, millel on piisav ajaline lahutusvõime (spektri minimaalne mõõteaeg 4 s) tule algstaadiumis genereeritavate osakeste mõõtmespektri kiire arengu jälgimiseks. Mitmesuguste suitsu tekitavate mittepõlemisprotsesside eristamiseks tulekahjusituatsioonidest mõõdeti ka nimetatud protsessides (keevitamine, sisepõlemismootorite emissioon, elektriseadmete ülekuumenemine, toiduainete ja plastmasside ülekuumendamine) tekkivate osakeste mõõtmespektri arengut ajas. Kogutud katseandmete alusel on saadud standardtulede ja mittepõlemisprotsesside poolt tekitatava suitsu osakeste spektrite ja nende ajalise arengu detailne kirjeldus, mis on tulekahjudetektorite modelleerijatele ja konstruktoritele väga vajalikeks lähteandmeteks. Analüüsiti ka ionisatsioondetektorite ja valguse absorptsiooni printsiibil töötavate detektorite väljundsignaalide korrelatsiooni suitsuaerosooli spektri parameetritega.

4.2. Peente ja ülipeente aerosooliosakeste ekspositsiooni ja riski hinnangud keskkonnaõhus, leping VFKKF 02998

Töögrupi juht Aadu Mirme

Annotatsioon:

Töö kuulub osana laiemasse EU projekti ENV4-CT97-0568 (ULTRA 2). Tartu Ülikooli elektriline aerosoolispektromeeter ja tarkvara kohandati projekti ülesannete lahendamiseks. Mõõtmisi alustati Helsingi kesklinnas 30 oktoobril 1998, need toimusid pidevalt novembri ja detsembri jooksul ja jätkuvad praegu. 1998 a. andmed on töödeldud ja võrreldud teiste projekti osapoolte mõõtmistulemustega. Töö jätkub ja tulemuste analüüsi etapp seisab veel ees.

5. Teised teadustööd

6. Kaitstud doktoritöö

Teema: Atmospheric aerosol in the Baltic Region. Particle size distributions, sources, gas-to-particle conversion,

Doktorant: Ülle Kikas

Juhendaja: Hannes Tammet

Annotatsioon:

Töös on  esitatud atmosfääri aerosooli spektrite representatiivne statistiline kirjeldus Läänemerest idas asuvas geograafilises piirkonnas. On leitud mõõtmisandmetel põhinev üldine sõltuvus aerosooli kontsentratsiooni variatiivsuse ja osakeste suuruse vahel ning selle põhjal on hinnatud erineva suurusega aerosooliosakeste maksimaalset eluiga atmosfääris. On leitud aerosooli kontsentratsiooni tõenäosusjaotuse sõltuvus osakeste suurusest ja näidatud, et aerosooli kogumass on konservatiivsem kui erineva suurusega osakeste fraktsioonid, millest ta koosneb. On näidatud, et aerosooli spektrite multimodaalsuse ilmingud on seotud pilvisuse ja vinega ning et nad võivad tuleneda aerosooli vertikaalsest ringlemisest atmosfääri piirkihis. On kirjeldatud aerosooli ööpäevast muutlikkust kasvuhoones, uute aerosooliosakeste teket looduslikest süsivesinikest ning osakeste kasvu aine ülemineku tõttu gaasilisest faasist aerosoolsesse. On leitud osakeste kasvu kiiruse sõltuvus osakeste suurusest ja näidatud, et enamik osakesi kasvab osakeste kogu ruumalas toimuvate reaktsioonide tagajärjel ja ainult kitsas suuruste vahemikus toimub kasv aine kondensatsiooni tõttu osakeste pinnale. On välja toodud aerosooli spektri iseärasused halva nähtavuse tingimustes ja näidatud, et halva nähtavuse korral annavad kõige suurema panuse valguse nõrgenemisse osakesed, mille läbimõõt on » 0.75 µm. Statistilise modelleerimise tulemusena on hinnatud peamisi aerosooliallikaid Kuopio linnas, leitud nende keemiline koostis ja panus aerosooli kogumassi. On kogutud andmestik atmosfäärse tahma leviku kohta Eestis 1994. aastal ja näidatud, et talvine kütmine suurendab peaaegu kaks korda tahma kogust õhus suvisega võrreldes.

7. Publikatsioonid

Instituudi 1998. a. ilmunud publikatsioonide nimekiri on esitatud väljatrükina lisas 1 ning elektroonilisel kujul failidena FKKF98publ.xls ning FKKF98publ.doc. Allpool on esitatud publikatsioonide kokkuvõttetabel, milles täitmata veerud on vahele jäetud

Artiklid							Üksikväljaanded				Kokku
A1A	A1B	A1C*	A1D	A2	A3	A4	R1	R2	R3	R4
9	0	9	0	17	8	3	0	0	1	0	47

*) kaheleheküljelised konverentsiettekannete kokkuvõtted, Excel-failis esitatud kui liik A2, lisas 1 kui liik kas A1C või A2.

8. Instituudi poolt korraldatud seminarid/konveretsid

Nimetus	Toimumise Koht	Toimumise aeg	Osalejate arv	Rahvusvaheline /vabariiklik	Peakorraldaja
GLOBE õpilaste ja õpetajate õppelaager	Värska	16.-18.06.98	120	vabariiklik	Ü. Kikas (TÜ keskkonnafüüsika instituut)
GLOBE õpetajate väljaõppe 4. seminar	Tartu	4.-5.12.98	45	vabariiklik	Ü. Kikas (TÜ keskkonnafüüsika instituut)

9. Ettekanded seminaridel ja konverentsidel

Ettekanne			Seminar/konverents, kus ettekanne toimus
Pealkiri	Liik	Autorid	Nimetus	Koht	Aeg	Korraldaja	Osalejaid
Theory of electrical mobility I	suul.	H. Tammet	Seminar of IITM	Pune, India	98.01.07.	Indian Institute of Tropical meteorology	30
Theory of electrical mobility II	suul.	H. Tammet	Seminar of IITM	Pune, India	98.01.08.	Indian Institute of Tropical meteorology	20
Original instruments in Air Electricity Laboratory, Tartu	suul.	H. Tammet	Seminar of IITM	Pune, India	98.01.09.	Indian Institute of Tropical meteorology	30
Measurements in Tahkuse Observatory	suul.	H. Tammet	Seminar of IITM	Pune, India	98.01.13.	Indian Institute of Tropical meteorology	20
Environmental importance of air ions	suul.	H. Tammet	Seminar of IITM	Pune, India	98.01.14.	Indian Institute of Tropical meteorology	35
Simultaneous measuring of aerosol and radioactivity	suul.	H. Tammet	Seminar of IITM	Pune, India	98.01.15.	Indian Institute of Tropical meteorology	20
Models of size distribution of atmospheric aerosol	suul.	H. Tammet	Seminar of IITM	Pune, India	98.01.16.	Indian Institute of Tropical meteorology	20
Global variations in atmospheric electricity	suul.	H. Tammet	Seminar of IITM	Pune, India	98.01.19.	Indian Institute of Tropical meteorology	30
Theory of atmospheric-electrical antennas	suul.	H. Tammet	Seminar of IITM	Pune, India	98.01.20.	Indian Institute of Tropical meteorology	20
Limits of the air ion mobility resolution	suul.	H. Tammet	Seminar of IITM	Pune, India	98.01.21.	Indian Institute of Tropical meteorology	20
Multichannel aerosol spectrometer EAS	suul.	H. Tammet	Seminar of IITM	Pune, India	98.01.22.	Indian Institute of Tropical meteorology	30
Laetud osakeste elektrostaatiline hajumine	stend	J. Salm	Eesti XXVIII Füüsikapäevad	Tartu	98.01.26.-27.	Eesti Füüsikaselts	200
Stratosfääri osoonikihi muutlikkus ja Rossby lained	suul.	K. Eerme	Eesti Füüsikapäevad	Tartu	98.01.26-27.	Eesti Füüsikaselts	200
Electrical dispersion of aerosol particles: an exponential mobility spectrum	stend	J. Salm	7^th European Symposium Particle Charact erization	Nürnberg	98.03.10.-12.	NürnbergMesse GmbH	200
Formation of atmospheric transparency and direct solar beam in Bergen, 1965-1996	suul.	Ohvril H.	Atmosfäärifüüsika seminar	Bergen	98.04.20.	Bergeni Ülikool	10
Nonhydrostatic experimental version of the HIRLAM	stend	A. Männik	European Geophysical Society XXIII General Assembly	Nizza	98.04.20-24	European Geophysical Society
Recent UV-activities in Estonia	suul.	K. Eerme	Nordic Ozone Group Meeting	Stockholm	98.04.24-25.	Nordic Ozone Group	25
Estimation of primary production in lakes by optical remote sensing data (Primaarproduktsiooni määramine järvedes optilise kaugseire abil)	suul.	A. Reinart	5^th Estonian – Finnish Seminar about underwater optics	Tallinn	98.04.28.-29.	Eesti Mereinstituut	25
Ice albedo measurements on Tvärminne Gulf, Finland	suul.	A. Reinart, M. Leppäranta	5^th Estonian – Finnish Seminar about underwater optics	Tallinn	98.04.28.-29.	Eesti Mereinstituut	25
Validation of models AEROFOUR and AEROPOL using model validation kit at Mol	suul.	M. Kaasik	5^th International Conference on Harmonisation within Atmospheric Dispersion Modelling for Regulatory Purposes	Rhodes, Greece	98.05.11-14	National Centre for Scientific Research "Demokritos"	150
About coupling of European circulation patterns and Estonian precipitation fields	stend	P. Post	Second Study Conference on BALTEX	Juliusruh, Island of Rügen, Germany	98.05.25.-29.	GKSS Research Center Geestacht, Germany	ca 200
Radiological Situation at the Sillamäe Site	stend	E. Realo	Nordic-Baltic Course in Environmental Radioactivity	Lund, Sweden	98.05.4.-8.	Lund university, NKS, SSI	50
Dose-Rates in the Estonian Environment	suul.	E. Realo	Regional IRPA Congress. Radiation Protection Issues in the Baltic Region with Emphasis on Cooperative Projects with Estonia, Latvia and Lithuania	Stockholm, Sweden	98.06.12.-13.	Nordic Society for Radiation Protection (NSRP), Fachverband für Strahlenschutz	60
Digitaalpiltide interpreteerimine	suul.	A. Luts	GLOBE õpilaste ja õpetajate õppelaager	Tartu ja Värska	98.06.16.-18.	TÜ keskkonnafüüsika instituut	120
On the summertime total ozone anomalies over Estonia	stend	K. Eerme, U. Veismann, M. Pehk, R. Koppel	European Conference on Atmospheric UV Radiation	Helsinki	98.06.29-07.02.		150
Emission of Natural Radionuclides to Air and Radiation Dose from Production of Electricity in Estonia	suul.	K. Realo, E. Realo and M.Lust	Marina Balt Seminar on the Radiological Exposure of the Population of the European Community to Radioactivity in the Baltic Sea	Stockholm, Sweden	98.06.9.-11.	EC and Risö National Laboratory (Denmark)	60
Atmospheric transparency in estonia during last 60 years	suul.	H. Ohvril, O. Okulov, J. Jaagus	International Conference on Climate and Water	Espoo	98.08.17-20.		300
Study of the aerosol size spectrum transformation by synchronized monitoring of atmospheric aerosol	stend	M. Vana, E. Tamm	5^th International Aerosol Conference	Edinburgh, UK	98.09.14-18.	The Aerosol Society	500
Binary nucleation of water-sulfuric acid system: the effect of the shape of the free energy surface and compressibility of solution on the nucleation.	stend	M. Noppel	5^th International Aerosol Conference	Edinburgh, UK	98.09.14-18.	The Aerosol Society	500
Study of covariations of aerosol and air ion mobility spectra at Tahkuse, Estonia (Aerosooli ja aeroioonide liikuvusspektrite koosvarieeruvusest Tahkusel, Eesti)	stend	U. Hõrrak, A. Mirme, J. Salm, E. Tamm and H. Tammet	5^th International Aerosol Conference	Edinburgh, UK	98.09.14-18.	The Aerosol Society	500
Examining the relationship between aerosol size distribution and atmospheric visibility in an urban area	poster	Ü. Kikas, A. Mirme and E. Tamm	5^th International Aerosol Conference	Edinburgh, UK	98.09.14-18.	The Aerosol Society	500
Microphysical characteristics of the atmospheric aerosol depending on air mass origin	stend	E. Tamm, M. Fischer, G. Jennings, A. Mirme	5^th International Aerosol Conference	Edinburgh, UK	98.09.14-18.	The Aerosol Society	500
Electrical aerosol spectrometer of Tartu University	stend	A. Mirme H. Tammet and E. Tamm	5^th International Aerosol Conference	Edinburgh, UK	98.09.14-18.	The Aerosol Society	500
Study of corona discharge aerosol with an electrical aerosol spectrometer	stend	A. Mirme (P. Paris, M. Laan)	5^th International Aerosol Conference	Edinburgh, UK	98.09.14-18.	The Aerosol Society	500
Experimental evidence of dimers, trimers and tetramers in cluster ions	stend	T.-E. Parts	5^th International Aerosol Conference	Edinburgh, UK	98.09.14-18.	The Aerosol Society	500
Optimal length of the plain Loscertales mobility analyzer	suul.	H. Tammet	5^th International Aerosol Conference	Edinburgh, UK	98.09.14-18.	The Aerosol Society	500
Electrostatic deposition of radon daughter clusters on the trees	stend	H. Tammet, V. Kimmel	5^th International Aerosol Conference	Edinburgh, UK	98.09.14-18.	The Aerosol Society	500
Aerosooliosakeste teke looduslikest süsivesinikest kasvuhoones	suul.	Ü. Kikas, S. Juuti, J. Ruuskanen	Atmosfäär, inimene, ulraviolettkiirgus	Pärnu	98.09.18	EV Keskkonnaministeerium & Pärnu Kurortoloogia ja Taastusravi Instituut jt	ca 40 (Salm pakub ca 30)
Ülevaade Tahkuse Õhuseirejaama tegevusest	suul.	H. Iher, U. Hõrrak, J. Salm	IV keskkonnakaitse-alane nõupidamine "Atmosfäär, inimene, ultraviolettkiirgus"	Pärnu	98.09.18	EV Keskkonnaministeerium, Pärnu Kurortoloogia ja Taastusravi Instituut, Eesti Põllumajandusülikool jt.	ca 30
Päikese erüteemse ultraviolettkiirguse mõõtmine	suul.	U. Veismann	IV keskkonnakaitse-alane nõupidamine "Atmosfäär Inimene Ultraviolettkiirgus"	Pärnu	98.09.18	EV Keskkonnaministeerium	ca 30
A model validation data set respect to the air pollution deposition in the northern winter conditions	stend	M. Kaasik	XXIII NATO/CCMS ITM on Air Pollution Modelling and Its Applications	Varna, Bulgaaria	98.09.26-10.03	NATO Committee on the Challanges of Modern Society	200
Eine Bewertung der Radiologishen Wirkung von Ölschifferflugasche in Estlands	suul. ja stend	K. Realo, E. Realo und M. Lust	30 Jahrestagung des IRPA/Fachverband für Strahlenschutz	Lindau, Germany	98.09.28-10.02.	IRPA/Fachverband für Strahlenschutz	200
A recent invention in the air ion mobility measurement: the instrument by Ignacio Loscertales	suul.	H. Tammet	Kõrgpingeinstituudi seminar	Uppsala, Sweden	98.10.06.	University of Uppsala	35
Comparison of orography and land use data from HIRLAM data base and Estonian base map	suul.	M. Kaasik	HIRLAM training workshop	Riga, Latvia	98.10.19-29	SMHI (Rootsi Meteoroloogiainstituut)	22
Relationship between primary production and optical properties of eutrophic water bodies for remote sensing purposes.	stend	A. Reinart, T. Nôges, P. Nôges	Fifth International Conference. Remote Sensing for Marine and Coastal Environments	San Diego, California, USA	98.10.5.-7.	ERIM International, Inc (koos NASA ja NOAA/NESDIS)	300
Estonian Radiation Protection Requirements and the Sillamäe Site	suul.	E. Realo	NATO ASI Workshop Turning a Problem into a Resource: Remediation and Waste Management at the Sillamäe Site, Estonia	Tallinn, Estonia	98.10.5.-9.	NATO Advanced Science Institute, AS Ökosil	50
Horizontal long wire antenna as an atmospheric electrical instrument	suul.	H. Tammet	Rootsi Kosmoseuuringute Instituut	Kiruna, Sweden	98.11.06.	Rootsi Instituut	25
GLOBE programm toetamas loodusõpetust ja õppeainete integratsiooni	suul.	Ü. Kikas	"Tiigervisiooni" konverents infotehnoloogia messil TELE '98	Tallinn	98.11.11.-14.	AS Vela messid	ca 40
Formation and growth of aerosol particles in greenhouse	suul.	Ü. Kikas, S. Juuti, J. Ruuskanen, H. Tammet	NOSA and the Finnish National Aerosol Symposium	Helsinki	98.11.12.-13.	Soome aerosooliühing	ca 100
Electrical aerosol spectrometry for environmental aerosol monitoring	suul.	A. Mirme, H. Tammet and E. Tamm	NOSA and the VII Finnish National Aerosol Symposium	Helsinki	98.11.12.-13.	Finnish Association for Aerosol Research	50
Temperatuuri ja sademejaotustest erinevate tsirkulatsioonitüüpide korral Eesti ja Saksamaa jaamades	suul.	P. Post	Sünoptilisest klimatoloogiast Eestis	Tartu	98.11.16	TÜ geograafiainstituut	15
Ülemaailmne keskkonnaprogramm GLOBE toetamas infotehnoloogia kasutamist loodus- ja täppisteaduste õpetamisel	suul.	Ü. Kikas	"Telemaatika '98"	Tartu	98.11.27.-28.	PHARE ISE &Tiigrihüppe Sihtasutus	20
GLOBE programm - loodusõpetus ja õppeainete integreerimine	suul.	Ü. Kikas	"Telemaatika '98" (vene koolidele)	Tallinn	98.11.29.-30.	PHARE ISE &Tiigrihüppe Sihtasutus	ca 200
MultiSpec kasutamine satelliidipiltide etalonideta klassifitseerimisel	suul.	A. Luts	GLOBE õpetajate 4. väljaõppe seminar	Tartu	98.12.04.-05	TÜ keskkonnafüüsika instituut	45
Excel kasutamine GLOBE andmete tootlemiseks	suul.	A. Luts	GLOBE õpetajate 4. väljaõppe seminar	Tartu	98.12.04.-05.	TÜ keskkonnafüüsika instituut	45
GLOBE hüdroloogia andmete tôlgendamisest	suul.	A. Reinart	GLOBE ôpetajate väljaôppe seminar	Tartu	98.12.4.-5.	TÜ keskkonnafüüsika instituut	45
Statistilise andmetöötluse põhimõisted ja nende rakendamine GLOBE andmete analüüsis	suul.	Ü. Kikas	GLOBE õpetajate väljaõppeseminar	Tartu	98.12.4.-5.	TÜ keskkonnafüüsika instituut	45

10. Rakendusuuringute ja –tööde tulemused

Lühikirjeldus	Väljatöötatuse aste	Töögrupi juht	Tööga seotud lepingud ja kokkulepped	Patendiuuringu tulemus (lühidalt)	Kava edasiseks tegutsemiseks
Elektriline aerosoolispektromeeter	Matemaatiline mudel, põhimõttejoonised, projekteeritud, katsetatud ja optimeeritud põhisõlmed	E. Tamm	Leping nr 32it/98/IFKKF04298 EIF-ga; Leping SPIN0198/1 AS-ga AIREL	Leitud patendid kirjeldavad teaduskirjandusest tuntud analooge, midagi uut pole leitud	Valmistada töötav makett

11. Patendid ja patenditaotlused puuduvad

12. Osalemine teaduslikes organisatsioonides

Organisatsiooni nimetus	Organ. liige TÜ-st	TÜ poolse osaleja staatus organisatsioonis
American Institute of Biomed. Climatol.	Hannes Tammet	auliige
Eesti Füüsikaselts	Hannes Tammet, Kalju Eerme	liige
Eesti Loodusuurijate Selts	Kalju Eerme	liige
European Astronomical Society	Uno Veismann	liige
Gesellschaft für Aeosolforschung	Eduard Tamm, Marko Vana	liige
International Astronomical Union	Uno Veismann	liige
IRPA/NSRP (International Radiation Protection Association / Nordic Society for Radiation Protection)	Enn Realo	liige
National Geographic Society	Urmas Raudsepp	liige
New York Academy of Sciences	Urmas Raudsepp	liige
Nordic Society for Aerosol Research	Hannes Tammet	liige
Society of Atmospheric Electricity of Japan	Jaan Salm	liige

13. Saadud tunnustused, aunimetused

TÜ Innovaatikapreemia: Elektrooniline aerosooolispektromeetria (EAS), A. Mirme, E. Tamm ja H. Tammet

14. Osalemine teadus- ja arendusajakirjanduse toimetuskolleegiumides

Hannes Tammet on kirjastuse ELSEVIER poolt välja antava rahvusvahelise ajakirja “Journal of Aerosol Science” toimetuskollegiumi liige.

Eduard Tamm on Leedus väljaantava rahvusvahelise ajakirja “Atmospheric Physics” toimetuskollegiumi liige.

15. Osalemine teadus- ja arendustegevuse korraldusorganisatsioonides

Hannes Tammet on Rahvusvahelise Atmosfäärielektrikomisjoni liige.

Kalju Eerme on Eesti TA juures asuva Eesti Geofüüsika Komitee sekretär ja IAGA rahvuslik korrespondent.

Piia Post on Eesti TA juures asuva Eesti Geofüüsikakomitee komitee IAMAS rahvuslik korrespondent.

Hannes Tammet on Tallinna tehnikaülikooli keskkonnatehnoloogia keskuse nõukogu liige.

Hannes Tammet on Rahvusvahelise Geosfääri-Biosfääriprogrammi Eesti rahvusliku Komitee liige.

Ülle Kikas on Eesti ultraviolettkiirguse, osooni ja aerosoolide uurimise koordineerimise nõukogu liige.

16. Lepinguline tegevus (konsultatsioonid, arendustööd)

Nimetus	Töögrupi juht	Lepingu partner	Töö sisu	Lepingu kestus	Tulemused
Elektriline aerosoolispektromeeter	E. Tamm	Sihtasutus Eesti Innovatsioonifond	Aerosoolispektromeetri täiustatud mudeli projekteerimine ja ehitamine	01.07.98-01.07.99	Aerosoolispektromeetri näidiseksemplar
Suitsuaerosoolide elektriline analüüs tekkiva tule algstaadiumis kui tulekahjudetektorite modelleerimise alus	E. Tamm	Gerhard-Mercator-Universität Gesamthochschule, Duisburg	Euroopa standardtulede suitsuosakeste mõõtmespektri uurimine	01.01.97-31.03.99	Suitsuaerosooli osakeste tüüpjaotused standardtulede ja mitte-tule situatsioonide jaoks
Nanomeeterdiapasooni aerosooli tekke ja selle mõõtmespektri dünaamika uurimine atmosfääris	E. Tamm	Sihtasutus Eesti Teadusfond	Nanomeeterosakeste tekkepuhangute tingimuste ja põhjuste uurimine, osakeste spektri arengu modelleerimine	01.01.99-31.12.2002	Nanomeeterosakeste tekkepuhangute põhjused ja tingimused, spektri arengu ajakonstandid
Study of urban ambient aerosol time variations	A. Mirme	Soome rahvatervishoiuinstituut, Kuopio	Aerosoolijaotuse mõõtmised Helsingis ja nende analüüs	07.04.97-07.04.98	Andmebaas, võrdleva analüüsi järeldused
Exposure and risk assessment for fine and ultrafine particles in ambient air	A. Mirme	Soome rahvatervishoiuinstituut, Kuopio	Aerosoolijaotuse mõõtmised Helsingis ja meditsiinilise andmestikuga korreleerimine	30.04.98-30.04.2000	Andmebaas, eeltöötluse kokkuvõtted

17. Koostöökontaktid

17.1 Tartu Ülikooli teadurid/õppejõud välisülikoolides/-teadusasutustes (teadustöö,loengud)

Vastuvõttev organisatsioon
Riik	Organis.	Osak.	Külastuse eesmärk	Külastuse kestus	Külastuse finantseerija	Külastaja nimi ja amet
Hispaania	Granada Ülikool		Koostöö keskkonnaõpetuse ja ultraviolettkiirguse mõõtmise alal	2 nädalat	TEMPUS	U. Veismann, dotsent
Iirimaa	Galway Ülikool	Füüsikaosak.	Mõõteandmete analüüs	20.07-18.08.98	TEMPUS	M. Vana, doktorant
India	India Troopilise Meteoroloogia Instituut	Atmosfäärielekter	Teadustöö ja seminariloengud	1 kuu	Kombineeritud, IITM ja TÜ	H. Tammet, professor
Rootsi	Uppsala Ülikool	Geoteadused	Teadustöö	4 kuud	Rootsi Instituut	H. Tammet, professor
Saksamaa	Duisburgi Ülikool	Elektrotehn. teadusk.	Teadustöö ühisprojekti alusel	08.02-15.03.98 17.05-04.06.98	VFKKF00297	E. Tamm, dotsent
Saksamaa	Duisburgi Ülikool	Elektrotehn. teadusk.	Teadustöö ühisprojekti alusel	12.01-11.02.98 01-20.06.98	VFKKF00297	A. Mirme, teadur
Saksamaa	Duisburgi Ülikool	Elektrotehn. teadusk.	Teadustöö ühisprojekti alusel	13.03-02.04.98	VFKKF00297	T. Bernotas, el.-lukksepp
Saksamaa	Duisburgi Ülikool	Elektrotehn. teadusk.	Ühisprojekti aruande viimistlemine	15-19.10.98	Saksa Teadusfond, VFKKF00297	E. Tamm, dotsent A. Mirme, teadur
Saksamaa	GSF instituut	Inhalatsioonibioloogia instit.	Nõupidamine EÜ projekti Ultra II raames	24-28.06.98	Soome Keskkonnatervishoiu Instituut	A. Mirme, teadur
Saksamaa	Potsdami Meteoroloogiaobservatoorium		Koostöö ultraviolettkiirguse mõõtmise alal	1 nädal	ETF grant 2008	U. Veismann
Soome	Helsingi Ülikool	Füüsikateadusk.	Koostöö keskkonnahariduse alal	2 päeva	TÜ+Eesti Haridusminist.	Ü. Kikas, teadur
Soome	Kuopio Ülikool		Ühisartikli arutelu	3 päeva	TÜ+Kuopio Ülikool	Ü. Kikas, teadur
Soome	Soome Keskkonnatervishoiu Instituut		Teadustöö, EÜ projekti Ultra II täitmine	16-22.08.98 30.10-01.11.98 14-16.12.98	Soome Keskkonnatervishoiu Instituut	A. Mirme, teadur

17.2. Välisteadlased/lektorid Tartu Ülikoolis

Külaline
Külalise nimi ja amet	Riik	Kodu- organisatsioon	Osakond	Külastuse eesmärk	Külastuse kestus	Külastuse finantseerija
Prof. Helmuth Horvath	Austria	Viini Ülikool	Füüsikateadusk.	Koostöövõimaluste arutelu	3 päeva 19-21.02.98	Viini Ülikool + TÜ
Prof. Taisto Raunemaa	Soome	Kuopio Ülikool	Keskkonnatervise teadusk.	Ühismõõtmiste kokkuvõte	3 päeva 16-19.12.98	Soome TA
Dr. Jyrki Mäkela	Soome	Helsinki Ülikool	Füüsikateadusk.	Ühisseminar	2 päeva 22-23.06.98	TÜ

17.3. Ühisprojektid partneritega Eestist

Koostöö Partner (organ., kontaktisik)	Ühisprojekti nimetus	Töögrupi juht TÜ-s	Projekti eesmärk	Projekti finantseerijad	Projekti kestus
Ühisettevõte "Elvex"	TÜ FKKF poolt ehitatud staatiliste laengute neutralisaatorite hooldus ja täiustamine	E. Tamm	Toodangu praagiprotsendi vähendamine	"Elvex"	Jaan.-dets. 98
Tiigrihüppe Sihtasutus (Enel Mägi)	GLOBE programmi tegevuse jätkamine 1999.a.	Ü. Kikas	Keskkonnahariduslik	THSA, EV Haridusministeerium	Jätkuv, finantseerimine 1 aastaks
OÜ Tartu Keskkonnauuringud (Hilja Iher)	Õhuseire Tahkusel	J. Salm	Fooniseire atmosfääri füüsikaliste ja keemiliste mõõtmiste kaudu	TÜ ja OÜ Tartu Keskkonnauuringud	Tähtajatu
Tartu Observatoorium (Dr. Olavi Kärner, Dr. Sirje Keevallik)	Satelliidipiltide struktuuri iseloomustavate parameetrite kasutamine sademete kaugseirel	P.Post	Uute sademete kaugseiremeetodite väljatöötamine	ETF, Tartu Observatoorium
Pärnu Kurortoloogia ja Taastusravi Instituudi E. VEINPALU,	Loodusliku ultraviolettkiirguse mõju inimese tervisele	Ü. Kikas ja Aivo Reinart	loodusliku ultraviolettkiirguse ja aerosoolide suurusjaotuse mõõtmised Pärnus, loodusliku UV igapäevaste meditsiiniliste dooside määramine, UV ja meteoroloogia statistiline analüüs	ETF

17.4. Ühisprojektid partneritega väljaspoolt Eestit

Koostöö Partner (organ., kontaktisik)	Ühisprojekti nimetus	Töögrupi juht TÜ-s	Projekti eesmärk	Projekti finantseerijad	Projekti kestus
Kuopio Ülikool Juhani Ruuskanen	Linnakeskkond ja inimese tervis	A. Mirme	Linnaaerosooli mõju tervisele	Soome TA, Kuopio Ülikool	kuni 2001
Helsinki Ülikool M. Kulmala	Ultra II	A. Mirme	Peen aerosool linnas	Euroopa Ühendus	kuni 2001
GSF Instituut, München, T. Tuch	Ultra II	A. Mirme	Peen aerosool linnas	Euroopa Ühendus	kuni 2001
ECN, Holland, H.d. Brink	Ultra II	A. Mirme	Peen aerosool linnas	Euroopa Ühendus	kuni 2001
Duisburgi Ülikool H. Luck	Suitsuaerosoolide elektriline analüüs tekkiva tule algstaadiumis kui tulekahjudetektorite modelleerimise alus	E. Tamm	Põlemise aerosool	Saksa Teadusfond	1998
Kuopio Ülikool, prof. Taisto Raunemaa	Atmosfääriaerosooli karakteristikud Soome lahe kohal	E. Tamm, A. Mirme	Aerosoolse õhusaaste allikate analüüs Soome lahe kohal	Soome Akadeemia, Eesti TA, ETF grant 1879	Juuli 1997 – detsember 1998
Bergeni Ülikool, Geofüüsika Inst., prof. Skartveit	Atmosfääri läbipaistvuse muutlikkuse uurimine	H. Ohvril	Selgitada atmosfääri läbipaistvust mõjustavad looduslikud ja antropoloogilised mõjurid	Norra TA, Norra Teadusuuringute Nõukogu, ETF	Algus 1995, jätkub
Granada Ülikool, prof. E.J. Olmo	Atmosfääri läbipaistvuse muutlikkuse uurimine	H. Ohvril	Selgitada atmosfääri läbipaistvust mõjustavad looduslikud ja antropoloogilised mõjurid	ETF, TEMPUS, Granada Ülikool, TÜ	Algus 1992, jätkub
Soome Meteoroloogia Instituut, Dr. M. Heikinheimo	Atmosfääri läbipaistvuse muutlikkuse uurimine	H. Ohvril	Selgitada atmosfääri läbipaistvust mõjustavad looduslikud ja antropoloogilised mõjurid	ETF, Soome TA, TÜ	Algus 1994, jätkub
Helsinki Ülikool	Eesti rannikumere ja väikejärvede optilised uuringud	A. Reinart		Eesti TA, Soome TA, Eesti Mereinstituut	Algus 1995, jätkub
University College Cork, Department of Environmental Engineering (Dr. Gerard Kiely)	Stochastic modelling of daily precipitation	P.Post	Eesti sademete stohhastiline modelleerimine kasutadesatmosfääri tsirkulatsiooniindekseid	University College Cork	1998, jätkub
SMHI (Dr. Daniel Michelson), Dresden Technische Universität (Dr. Franz Berger)	Fractal properties of mesoscale precipitation fields	P.Post	Uute kaugseiremeetodite väljatöötamine	SMHI	1998, jätkub
Uppsala Ülikool, prof. Sven Israelsson	Atmosfäärielektrilised mõõtmised Marsta Observatooriumis	H. Tammet	Atmosfäärielektriliste suuruste andmebaasi kogumine ja analüüs	Rootsi Instituut	1993, jätkub

III. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimine 1998. a.

Sihtfinantseerimine					ETF grantid					EIF		Lep., Eesti		Lepingud, partner väljaspoolt Eestit
Teema juht	Protsentuaalne jaotus			Summa	Granti hoidja	Protsentuaalne jaotus			Summa	Projekti juht	Summa	Pr. juht	Summa	Projekti juht	Summa
	Al.	Rk.	Ar.			Al.	Rk.	Ar.
H. Tammet	90	0	10	800000	E. Tamm	100	0	0	290000	E. Tamm	313000	-	0	A. Mirme	63544
					H. Tammet	100	0	0	250000					E. Tamm	117000
					J. Salm	100	0	0	190000

IV. Hinnang instituudi teadus- ja arendustegevusele 1998. a.

Instituudi enesehinnangu kohaselt on teadus- ja arendustegevus 1998. a. kulgenud kavakohaselt ning mõõdukalt tulemuslikult.

V. Instituudi hinnang TÜ teaduskorraldusele

Ülikooli juhtkonna teaduspoliitika: põhimõtetes õige, kuid üksikasjades piisavalt läbitöötamata või formuleerimata ja seetõttu pinnapealne.

Teadus- ja arendusosakonna tegevus instituutide ja ETF ning TKN suhtluse tehnilisel vahendamisel: rahuldav.

Teadus- ja arendusosakonna tegevus teistes valdkondades: Teadus- ja arendusosakonna muud ülesanded ei ole nende üksikasjus instituudile tuntud mistõttu instituut ei oska hinnangut anda. Kuna Tartu Ülikooli osa Eesti teaduspotentsiaalis on suur, siis võiks TÜ teadus- ja arendusosakonnalt ehk oodata enamat sekkumist Eesti teaduse administreerimisse, mis tänaseni on olnud heitlik ja tehniliselt kvaliteedilt tagasihoidlik.

Lisa 1

Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna keskkonnafüüsika instituudi (FKKF) teaduslikud publikatsioonid 1998. a.

ETF klassifikatsioonis ei ole kõigi publikatsioonide jaoks sobivaid rubriike. Selliseks on üheksa kaheleheküljelist konverentsiettekannete kokkuvõtet sisuajakirja “Current Contents” poolt jälgitavas eriala juhtivas ajakirjas “Journal of Aerosol Science” ja üks artikkel käsiraamatus “CRC Handbook of Physics and Chemistry”, mis on ise füüsika ja keemia tuntuim andmebaas ja mida seepärast ei refereerita. Nendele töödele on allpool omistatud klassitunnus A2. Klassifitseeritud nimekirja ei olnud üldse võimalik sobitada elektroonilisi publikatsioone.

Artiklid CC jälgitavates ajakirjades: A1A

1. Del Guasta M., Morandi M., Stefanutti L., Balestri S., Kyrö E., Rummukainen M., Kivi R., Rizi V., Masci F., Stein B., Wedekind C., Mielke B., Immler F., Matthey R., Mitev V. and Douard M. Lidar observation of spherical particles in a 65 deg cirrus observed above Sodankyla. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, 3, 357-374.

2. Grünsteudel H., Haas M., Leupold O., Mandon D., Matzanke B.F., Meyer-Klaucke W., Paulsen H., Realo E., Rüter H. D., Trautwein A. X., Weiss R. and Winkler H. Mössbauer spectroscopy with synchrotron radiation: a new technique entering biological inorganic chemistry. - Inorganica Chimica Acta, 1998, 275-276, 334-339.

3. Hõrrak U., Mirme A., Salm J., Tamm E. and Tammet H. Air ion measurements as a source of information about atmospheric aerosols. - Atmos. Res., 1998, 46, 233-242.

4. Hõrrak U., Salm J. and Tammet H. Bursts of intermediate ions in atmospheric air. - J. Geophys. Res. Atmospheres, 1998, 103, 13909-13915.

5. Noppel M. Binary nucleation of water-sulfuric acid system: A reexamination of the classical hydrates interaction model. - J. Chem. Phys., 1998, 109, 20, 9052-9056.

6. Reinart A., Arst H., Blanco-Sequeiros A. and Herlevi A. Relation between underwater irradiance and quantum irradiance in dependence on water transparency at different depths in the water bodies. - J. Geophys. Res., 1998, 103, C4, 7749-7752.

7. Talipova T., Pelinovsky J.N. and Kõuts T. Kinematic characteristics of an internal wavefield in the Gotland Deep in the Baltic Sea. - Oceanologiya, 1998, 38, 1, 33-42.

8. Tammet H. Reduction of air ion mobility to standard conditions. - J. Geophys. Res. Atmospheres, 1998, 103, 13933-13937.

9. Winkler H., Meyer-Klaucke W., Schwendy S., Trautwein A.X., Matzanke B.F., Leupold O., Rüter H. D., Haas M., Realo E., Mandon D. and Weiss R. Relaxation as seen by nuclei: Comparison between conventional Mössbauer spectra and nuclear resonant scattering of synchrotron radiation. - Hyperfine Interactions, 1998, 113, 443-448.

Kaheleheküljelised konverentsiettekanded
CC jälgitavates ajakirjades: tabelites A2

1. Hõrrak U., Mirme A., Salm J., Tamm E. and Tammet H. Study of covariations of aerosol and air ion mobility spectra at Tahkuse, Estonia. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, S849-S850.

2. Kikas Ü., Mirme.A and Tamm E. Examining the relationship between aerosol size distribution and atmospheric visibility in an urban area. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, S661-S662.

3. Noppel M. Binary nucleation of water-sulfuric acid system: The effect of the shape of the free energy surface and compressibility of solution on the nucleation rate. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, S377-S378.

4. Paris P., Mirme A. and Laan M. Study of corona discharge aerosol with an electrical aerosol spectrometer. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, S845-S846.

5. Parts T.-E. Experimental evidence of dimers, trimers and tetramers in cluster ions. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, S891-S892.

6. Tammet H. Optimal length of the plain Loscertales mobility analyzer. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, S63-S64.

7. Tammet H. and Kimmel V. Electrostatic deposition of radon daughter clusters on the trees. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, S473-S474.

8. Tammet H., Mirme A. and Tamm E. Electrical aerosol spectrometer of Tartu University. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, S427-S428.

9. Vana M. and Tamm E. Study of the aerosol size spectrum transformation by synchronized monitoring of atmospheric aerosol. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, S205-S206.

Välismaal avaldatud teaduslikud artiklid: A2

1. Arst H., Mäekivi S., Reinart A., Kutser T., Kallaste K., Blanco-Sequeiros A., Nõges P. and Nõges T. Water properties in some regions of the Baltic Sea and different type of lakes in Estonia and Finland. - Report Series in Geophysics, 1998, 38, 7-23.

2. Dörnbrack A., Leutbecher M., Kivi R. and Kyrö E. Mountain wave induced record low stratospheric temperatures over Northern Scandinavia. - Proceedings of Rossby-100 Symposium, 1998, 101-103.

3. Gronskei K. E., Walker S. E., Kaasik M., Kimmel V. and Rõõm R. Validation of local and regional air pollution models in in northern winter conditions. - Air Pollution Modelling and its Application, 1998, 22, 737-738.

4. Kaasik M. Validation of models AEROPOL and AEROFOUR using model validation kit at Mol. - 5th International Conference on Harmonisation within Atmospheric Dispersion Modelling for regulatory purposes: INTRP/ Environmental Research Laboratory, 1998, 146-152.

5. Kikas Ü., Juuti S., Ruuskanen J. and Tammet H. Formation and growth of aerosol particles in greenhouse. - Report Series in Aerosol Science, 1998, 41, 40-45.

6. Kivi R., Kyro E., MacKenzie A.R., Rudakov V.V., Khattatov V.V., Chipperfield M.P., Lee A.M., Braathen G.O., Gernandt H., Mikkelsen I.S. and Molyneux M. APE/POLECAT transport studies: ozone sondes during APE. - Proc. 4th Europ. Workshop on Polar Strat. Ozone, Air Pollution Research, 1998, 66, 201-204.

7. Kivi R., Kyrö E., Wedekind C., Rontu L., Dörnbrack A., Stein B., Wille H., Mitev V., Matthey R., Rosen J., Kjome N., Rizi V., Redaelli G., Lazzarotto B., Calpini B., Del Guasta M., Morandi M., Stefanutti L., Agostini P., Antonelli A., Rummukainen M., Turunen T. and Karhu J. 1997. SAONAS activities at Sodankyläe in winter 1996/1997. - Proc. 4th Europ. Workshop on Polar Strat. Ozone, Air Pollution Research, 1998, 66, 135-138.

8. Kyrö E., Turunen T., Kivi R., Antikainen V. and Pienimäki K. 1997. EEC ozone sonde performance tests. - Proc. 4th Europ. Workshop on Polar Strat.Ozone, Air Pollution Research, 1998, 66, 692-695.

9. Lilover M.-J., Lips U., Laanearu J. and Liljebladh B. Flow regime in the Irbe Strait. - Aquatic Sciences, 1998, 60, 3, 253-265.

10. Mirme A., Tammet H. and Tamm E. Electrical aerosol spectrometry for environmental aerosol monitoring. - Report Series in Aerosol Science, 1998, 41, 9-14.

11. Ohvril H., Okulov O. and Jaagus J. Atmospheric transparency in Estonia during last 60 years. - Proc. of the Second International Conference on Climate and water, 1998, 2, 682-690.

12. Raudsepp U. Current dynamics of estuarine circulation in the lateral boundary layer. - Estuarine, Coastal and Shelf Science, 1998, 47, 715-730.

13. Realo E. Dose-rates in the Estonian environment. - Radiation Protection Issues in the Baltic Region with Emphasis on Co-operative Projects with Estonia, Latvia and Lithuania. Proceedings of the Regional IRPA Congress, June 12-13, 1998, Stockholm: Riso National Laboratory, 1998, 193-196.

14. Realo K., Realo E. und Lust M. Eine Bewertung der radiologischen Wirkung von Ölschifferflugasche in Estland. - Radioaktivität in Mensch und Umwelt: IRPA/Fachverband für Strahlenschutz, 1998, 2, 867-872.

15. Reinart A., Arst H., Nõges P. and Nõges T. The PAR region of spectrum in some Estonian and Finnish lakes in 1995-1996. - Report Series in Geophysics, 1998, 38, 23-33.

16. Salm J. Electrical dispersion of aerosol particles: An exponential mobility spectrum. - Preprints III of the 7th European Symposium Particle Characterization, 1998, 821-828.

17. Tammet H. Air ions. - CRC Handbook of Chemistry and Physics, 79th edition: CRC Press, 1998, Sect. 14, pp. 32-34.

Eestis avaldatud teaduslikud artiklid: A3

1. Eerme K. Stratosfääri osoonikihi muutlikkus ja Rossby lained. - Eesti Füüsika Seltsi Aastaraamat, 1998, 150-158.

2. Eerme K., Veismann U., Koppel R. and Pehk M. First four years of atmospheric total ozone measurements in Estonia. - Proc. Estonian Acad. Sci. Biol. Ecol., 1998, 47, 188-202.

3. Hõrrak U., Iher H. ja Salm J. Keskkonnaseire Tahkusel. Environmental Monitoring at Tahkuse. - Eesti Keskkonnaseire 1996 Estonian Environmental Monitoring: Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 1998, 30-33.

4. Kaasik M. Tartu linna õhusaasteallikate andmebaas. - Keskkonnatehnika, 1998, 6, 26-27.

5. Kaasik M. Õhusaaste leviku matemaatilised mudelid. - Keskkonnatehnika, 1998, 1, 8-9.

6. Mägi L. and Lips U. Budget components of water, salt and nutrients in the Gulf of Riga in 1993-95. - Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 1998, 47, 1, 14-31.

7. Raudsepp U. Climatic aspects of the sea level variations in Estonia. - Climatic Change Studies in Estonia: Stockholm Environment Institute, 1998, 79-84.

8. Raudsepp U. The sea level variability. - Country Case Study on Climate Change Impacts and Adaptation Assessments in the Republic of Estonia: Report to the UNEP/GEF: Stockholm Environment Institute, 1998, 107-110.

Populaarteaduslikud artiklid: A4

1. Eerme K. Kui kaugelt tulevad Eesti importilmad?. - Eesti Loodus, 1998, 9, 394-396.

2. Eerme K. Maa – meie planeet. - Tartu Tähetorni kalender 1999 aastaks, 1998, 80-100.

3. Eerme K. Päevitades põõsa vilus. - Eesti Loodus, 1998, 7, 302-304.

Eestis avaldatud üksikväljaanne: R3

1. Kikas Ü. Atmospheric aerosol in the Baltic Region. Particle size distributions, sources, gas-to-particle conversion. - Tartu, 1998. - 114 pp.