Sissejuhatus
Selles peatükis saate teada:
- Miks tänapäeval kasutatakse rasestumisvastaseid vahendeid ja kas see on alati nii olnud?
- Kas laste planeerimine on isiklik või ühiskondlik huvi?
- Milline on ideaalne rasestumisvastane vahend?
Raseduse planeerimine – tänapäeva võimalus
Enamik inimesi soovib lapsi saada soovitud ajal ja see on oodatud ja rõõmus sündmus. Tänapäeval ei olda valmis selleks, et sünnitada 10-20 last, kes viljaka ea jooksul sündida võivad. Selleks, et lapsed sünniksid oodatuna ja soovituna, on võimalik rasedusi planeerida, kasutades tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid.
Rasestumisvastased vahendid ei ole kaasaja väljamõeldis, kuigi enamik tänapäevastest rasestumisvastastest vahenditest võeti kasutusele alles vähem kui sada aastat tagasi. Juba muistsed egiptlased püüdsid leida vahendeid soovimatust rasedusest hoidumiseks, kasutades krokodillisõnniku, mee ja sooda segu tuppe asetamiseks, millel usuti olevat seemnerakkudevastane toime. Keskajal kasutati loomakelmetest, kalanahast või linasest riidest valmistatud kondoome - eeskätt selleks, et hoiduda toona levinud süüfilisest, kuid ka rasedusest hoidumiseks.
Suurim murrang saabus eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel koos esimese „antibeebipilliga” ning paljude arvates on see olnud koos vaktsineerimise ja antibiootikumide avastamisega üks eelmise sajandi kümnest tähtsamast meetmest rahvatervise parandamisel. Alles seoses tõhusate rasestumisvastaste vahendite kasutuselevõtmisega sai tegelikkuses võimalikuks oma laste arvu ja sünniaja üle otsustamine. See tõi kaasa suured muutused ka senistes seksuaalsusega seotud hoiakutes ning mõlema sugupoole osaluses laste saamisel ja kasvatamisel.
Rasestumisvastased vahendid - kas isiklik või ühiskondlik huvi?
Ühest küljest tundub, et laste saamine ja mittesaamine on isiklik valdkond. Siiski, rasestumisvastased vahendid, mis laste saamist planeerida aitavad ning otsustamine nende kasutamise või mittekasutamise üle on pakkunud alati huvi ühiskonnas laiemalt. Ükski ühiskond ei ole ükskõikne oma järelkasvu suhtes. Ikka ja jälle on sündimus poliitiliste debattide teemaks ja vastavalt ühiskondlikule huvile püütakse seda reguleerida. Nt kuulutati pillid Nõukogude Liidus ohtlikeks ja neid sai kasutada vaid erandjuhtudel. Katoliku kirik on samuti asunud mitmete rasestumisvastaste vahendite kasutamise vastasele positsioonile. Vastupidiselt on Hiinas viimastel aastakümnetel olnud „ühe lapse” poliitika ja rasestumisvastaste vahendite kättesaadavuse suhtes on tõhusaid samme astutud. Sellised otsused mõjutavad inimeste elu privaatset külge enam, kui me arvata oskaksime. Samas see selgitab, miks rasestumisvastaste vahendite suhtes esineb palju erinevaid vääruskumusi - kõike, mis on seotud laste saamise või mittesaamisega, vaadeldakse läbi erinevate hoiakute, uskumuste ja kogemuste prisma.
Tänapäeval on arenenud riikides valdav seisukoht, et igal üksikisikul peab olema põhiõigus ja võimalus oma järglaste arvu ja sündimise aega planeerida. Seepärast peab ohutu rasedusest hoidumise võimalus olema kättesaadav kõikidele, kes seda vajavad – sõltumata soost, vanusest või mistahes muust inimesi eristavast tunnusest.
Ideaalne rasestumisvastane vahend
Inimeste vajadusetele igakülgselt vastav ideaalne rasestumisvastane vahend peaks olema:
- 100% tõhus,
- 100% pöörduva toimega, st soovi korral peaks olema võimalus ise lõpetada meetodi kasutamine,
- 100% mugav (mitte seksuaalvahekorraga seotud),
- 100% ilma kõrvaltoimeteta,
- 100% kaitset andev seksuaalsel teel levivate nakkuste suhtes,
- omama teisi, mittekontratseptiivseid positiivseid omadusi,
- pole vaja meedikut külastada,
- on odav ja lihtsalt kättesaadav.
Tegelikkuses pole ideaalset rasestumisvastast vahendit olemas, sest igal meetodil on oma eelised ja puudused.
Õnneks on tänapäeval rasestumisvastaste vahendite valik väga lai. Kuigi asjatundja (arst või ämmaemand) saab pakkuda tõhusamat nõustamist, on vahendite kasutajatel hea teada põhilist rasestumisvastaste vahendite kohta – see aitab valida enda jaoks sobiva vahendi lähtuvalt oma vajadusest, võimalustest ja eelistustest.