Rahvusvaheline statistika

Rahvatervise seisukohalt on liiklusohutuse taseme üheks oluliseks näitajaks suremuskordaja, näiteks liiklusvigastustesse suremus miljoni elaniku kohta (joonis 1, International Transport Forum, ITF). See näitaja võimaldab võrrelda erineva suurusega riike omavahel. Eesti liiklusohutuse olukord (suremuskordaja 98) võrreldes Põhjamaade Soome, Rootsi ja Taaniga (vastavalt 65, 43 ja 72) oli tunduvalt halvem, aga Baltimaade Läti ja Leeduga (vastavalt 141 ja 148) võrreldes mõnevõrra parem 2008. aastal.

Joonis 1. Liiklusvigastuse suremuskordajad miljoni elanikkonna kohta, 2008

Kui 1990. aastast liiklusõnnetused nii Euroopa Liidu (EU), Majanduskoosöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Rahvusvahelise Transpordi Foorumi (ITF) riikides oli tõusutrendis, siis alates 2000. aastast kõigis nimetatud ühenduste maades liiklusõnnetuste trend languse suunas (vt. joonis 2, ITF). EU-riikide liiklusõnnetuste järsem langustrend näitab ilmselt liiklusohutusprogrammide efektiivsust EU maades. Jälgides nii liiklusõnnetuste, -vigastuste ja liiklusvigastustesse suremuse näitajate trende alates 1990 aastast on suurim langus toimunud 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga (vt. joonis 2, ITF). ITF peasekretär Jack Short on arvanud, et järsu languse moderaatoriks on majanduskriis (ITF, 19.05.2010) ning seega võib arvata, et majandustegevuse elavnemine võib tuua kaasa liiklusõnnetuste, -vigastuste ja liiklusvigastustesse suremuse näitajate uue tõusu.

Joonis 2. Liiklusõnnetuste trendid, 1990 = 100%

Liiklusohutuse taset mõjutab sõidukite hulk teedel. Mida rohkem sõidukeid, seda suurem tõenäosus on liiklusõnnetuse toimumiseks. Liiklusohutuse taseme hindamisel, võrreldes liiklusvigastuste suremuskordajat (liiklusõnnetustes (LÕ) hukkunud miljoni elaniku kohta) mootorsõidukite kordajaga 1000 elaniku kohta on näha, et näiteks Ungaris ja Eestis on liiklusohutuse tase madalam kui Soomes või Norras, kuna suhteliselt madala autostumise taseme juures Ungaris ja Eestis on kõrgemad liiklusvigastuste suremuskordajad (vt. joonis 3).

Joonis 3. Liiklusohutuse tase erinevates riikides, 2010