5-aastane laps kasutab kõnes nii liig- kui üldnimetusi, hakkab kujunema sõnatähenduse 3.üldistusaste: 2.astme kujutlused ja sõnad ühendatakse veelgi üldisemateks rühmadeks (laud – mööbel – asjad; kass, rebane – loomad – koduloomad, metsloomad). Areneb omadussõnade kasutamise oskus: laps leiab antonüüme (lühike – pikk, mõistab, kuid kasutab piiratult sünonüüme (kõnnib, longib, sammub, astub). Oskab leida ka iseloomu, käitumist ja hinnangut tähistavaid sõnu (julge, rumal, huvitav). Laps mõistab, et mõnel sõnal võib olla mitu tähendust (nt koor, tee). Ta kasutab õigesti arv- ja järgsõnu (1-5) ning aega väljendavaid nimisõnu (hommik, päev, õhtu, öö). Selles vanuses moodustab laps vajadusel ise sõnu (Ema ostis mulle seeliku. See oli mummudega seelik. Nüüd ma ei leia seda… mummulist seelikut üles), eksides vahel siiski keelenormi vastu (triibukas, muldne). Laps hakkab mõistma ülekantud tähendusega sõnu (värske ajaleht, värske sai, tassi õrv, tooli jalg, seene kübar).

Allikas: M.Hallap & M.Padrik Lapse kõne arendamine. 2008. TÜ Kirjastus