Käima

Sellel leheküljel saad tutvuda erinevate ühendverbidega, mille üheks koostisosaks on tegusõna ’käima’. Esmalt on ära toodud rida verbi ’käima’ kõrvaltähendusi (mida sõna peale põhitähenduse – käies liikumise – veel tähendada võib). Seejärel aga rida ühendtegusõnu ning näited nende kasutamise kohta lausetes.

Tutvu nendega enne harjutama asumist, sellest on harjutades kasu. Harjutusi tehes võid aga siia lehele ikka ja jälle tagasi pöörduda.

Virtsu ja Kuivastu vahel käib praam (=sõidab).

Uks käib lukus (=õige on uks lukku panna, nii tehakse).
Mantel käib mitu talve (=annab kanda, peab vastu).
Tuli koju käima (=korraks koju, külla).
Pani poe käima (=avas poe).
Vein käib (=käärib).
Tüdruk käib juba poistega (=kurameerib).
Kelle kohta see käib (=keda see puudutab?)?
Käib seaduse järgi (=järgib seadust).
Kuidas käsi käib (=kuidas elad, kuidas sul läheb?)?

Alla käima

Kunst on alla käinud (=tasemelt viletsaks muutunud, mandunud).

Lahti käima

Karp käib lahti (=karpi saab lahti).

Läbi käima

Külm jutt käis südame alt läbi (=ehmatasin).
Käis oma murega kõik sugulased läbi (=rääkis/tutvustas kõigile).
Ei käi naabritega läbi (=ei suhtle naabritega).

Peale käima

Käis peale nagu uni (=püüdis midagi välja meelitada).

Peal käima

Tal käivad krambid peal (=esinevad aeg-ajalt)

Välja käima

Käi mu majast välja (=mine ära!)!
Tal käib viinahais suust välja (=eraldub).
Käis välja ristiemanda (=kasutas, esitas - kaardimängus).
Käis huvitava mõtte välja (=esitas).

Üle käima

Ema käis põranda märja lapiga üle (=pesi kergelt, mitte väga põhjalikult).
Linnast oleks nagu katk üle käinud (=tabanud, laastanud).
Minu jõud ei käi temast üle (= ei saa temaga hakkama).

Ümber käima

Vanapoiss ei oska naistega ümber käia (=naisi kohelda).
Noormehi õpetati relvaga ümber käima (=relva käsitsema).