Lisalugemist
Valgusest valgusmikroskoobis
Valgusmikroskoobi lahutusvõime alumine piir on ligikaudu 300nm (=0,0003mm), mis on enamvähem pool nähtava valguse lainepikkusest (400-600nm). See piirang ongi seotud just valguse lainepikkusega; kuna kujutise tekkimiseks valgusmikroskoobis peab vaadeldav objekt valgusega interakteeruma ja selle liikumissuunda mõjutama või häirima. Objektid, mille mõõtmed on oluliselt alla valguse lainepikkuse, valguse kulgemist enam ei "häiri" ja seetõttu jäävad nad ka valgusmikroskoobis nähtamatuteks.
|
Tööpõhimõte Valgusmikroskoop kujutab endast kahte suurendusläätse, mis üksteisest sobivale kaugusele paigutatuna suurendavad kujutist kahel korral - esiteks suurendab objektiiv - s.t. objektile lähemal olev lääts - kujutist 4-100x, ja seejärel suurendab okulaar (ehk silma juures olev lääts) objektiivi poolt tekitatud tõelist kujutist veel kõige tüüpilisemalt 10x. See tähendab omakorda, et mikroskoopi vaadates ei näe kasutaja mitte oma objekti, vaid suurendatud kujutist objektist. Ja kujutise suurendusaste arvutamiseks tuleb korrutada läbi objektiivi suurendus ja okulaarisuurendus, et saada mikroskoobi kogusuurendus. Näide: 10x objektiivi ja 10x okulaaridega mikroskopeerides näete te kujutist 100x suurendusega.
Mikroskoobi komponendid
Ehkki pildilolev enam kui 100 aasta tagune mikroskoop näeb välja pisut
algeline, on tal olemas kõik komponendid, mis tänapäevalgi mikroskoobist mikroskoobi teevad: objektiiv ja okulaar, valgusallikas ja kondenser, preparaadilaud, fokusseerimiskruvi ning statiiv, mis kõiki komponente koos hoiab.
|
|