PCOS diagnoosi kriteeriumid
Vaatamata PCOS sagedasele esinemisele, on sündroomi diagnoosimine varieeruva kliinilise pildi tõttu keerukas. Erinevates uuringutes on diagnoosi kriteeriumid olnud lahknevad.
1990. a National Institutes of Health (NIH) poolt esitatud diagnoosi kriteeriumid:
- oligo-anovulatsioon
- hüperandrogeneemia
- teiste sarnase kliinilise pildiga patoloogiate puudumine
2003. a European Society of Human Reproduction and Embryology (ESHRE) ja American Society of Reproductive Medicine (ASRM) poolt esitatud kriteeriumid, millest täidetud peab olema 2 järgnevast:
- oligo-anovulatsioon
- hüperandrogeneemia
- teiste sarnase kliinilise pildiga patoloogiate puudumine
2006. a Androgen Excess Society poolt esitatud kriteeriumid:
- munasarja talitlushäire (oligo-anovulatsioon ja/või polütsüstilised munasarjad)
- hüperandrogeneemia (hüperandrogeneemia ja/või hirsutism)
- teiste sarnase kliinilise pildiga patoloogiate puudumine
Erinevad patsiendid
Võttes aluseks erinevad kriteeriumid võib samasuguse kliinilise pildiga patsiendi olla PCOS diagnoositud või mitte.
Näiteks menstrutsiooni tsükli häirega ja polütsüstiliste munasarjadega patsientidel, kellel ei esine hirsutismi ega aknet võivad ESHRE-ASRM järgi diagnoositud PCOS, NIH ega AES järgi mitte.
|
Sümptoom |
Fenotüüp |
|||
|
A |
B |
C |
D |
|
|
Munasarja düsfunktsioon |
X |
X |
X |
|
|
Hüperandrogeneemia |
X |
X |
|
X |
|
Polütsüstilised munasarjad |
X |
|
X |
X |
|
|
||||
|
NIH 1990 |
√ |
√ |
|
|
|
ESHRE-ASRM 2003 |
√ |
√ |
√ |
√ |
|
AES 2006 |
√ |
√ |
|
√ |
Kristiina Rull (2011), Tartu Ülikool