• Sõnasta võimalikult lühidalt ja heas stiilis järgneva tekstikatkendi mõte.
• Märgi ära need kohad, kus viide kirjandusallikale lisaks kirjapandule teaduslikku veenvust.
• Postita oma tekst e-kursuse foorumisse.
  

"Sooliste erinevuste ilmnemist õpilaste toimetulekus püütakse mõista erineval viisil. Üldiselt saab eristada seletused, mis keskenduvad erinevast soost indiviidide bioloogilistele erinevustele, nendest seletustest, mis keskenduvad kultuuriliselt määratletud soorollidele ja vastavatele indiviidi toimetulekuviisidele. Esimesel juhul on lähtekohaks mees- ja naisorganismide ülesehituse ja toimimise erinevused (nt närvisüsteemis, käitumise hormonaalses regulatsioonis), mida püütakse seostada käitumise soospetsiifiliseks peetavate tendentsidega (nt meestel sagedamini enam väljendunud agressiivsus või üldiselt naiste puhul täheldatud natuke tagasihoidlikum edukus ruumilise mõtlemisega seotud ülesannete lahendamisel). Seletused, mis võtavad vaatluse sooliselt diferentseerunud toimetulekuviiside kultuurilise algupära, lähtuvad sellest, et arenev laps suheldes ümbritsevate inimestega identifitseerib ennast sooliselt ja omandab sellele vastavad hoiakud , normid ja tegutsemisviisid (nt poiste hulgas tundub enda agressiivsuse avalik väljendamine olevat sagedamini aktsepteeritav kui tüdrukute hulgas). Ka see, et enda või kellegi teise kohta saab öelda, et ta on poiss või tüdruk, demonstreerib indiviidi mõtlemises kultuuriliste vahendite kasutusele võtmist sugude erinevaks määratlemiseks. Soolised eripärad kujunevad sellisel moel enda Mina sotsiaalselt vahendatud konstrueerimise kaudu. See aga tähendab, et inimeste käitumises avalduvate sooliste erinevuste algupära ei peitu ainuüksi ja tingimata indiviidis, vaid teda ümbritsevates inimestes (sh vanemad või teised lähedased täiskasvanud, õpetajad, erinevast soost kaaslased, meedias vahendatavad kuvandid), kes pakuvad oma tegevusega eeskujusid, väljendavad lapsele suunatud ootusi ja tagasisidestavad tema käitumist. Kuigi erinevad autorid võivad kalduda rõhutama ühe tegurite valkdonna rolli teise kahjuks (bioloogilised-pärilikud vs. sotsiaalsed-kultuurilised tegurid), aitab mõlemat sorti tegurite koosmõju arvesse võtmine erinevast soost õpilaste koolis toimetuleku omapära kujunemisest, iseloomust ja ulatusest paremat ettekujutust saada. Siinjuures tuleks eeldada, et seda mööda, kuidas lapsed võtavad omaks oma sotsiaalses keskkonnas esindatud kultuurilisi mehhanisme, võivad need nii süvendada kui ka kompenseerida erisoolistel laste pärilikke soodumusi." (Autor 9)