Sissejuhatus
Candida albicans on pärmiseen, kes on ühtlasi ka inimese oportunistlik patogeen. Ta kuulub inimese seedetrakti normaalse mikrofloora hulka. Uuringud on näidanud, et umbes 80% inimpopulatsioonist omab seedekulglas C. albicans'i rakke. Enamus inimestel ei põhjusta ta haigusi. Sellele vaatamata on C. albicans kõige enam levinud inimese patogeen, kes põhjustab limaskesta põletikke ja süsteemseid infektsioone. Ta on võimeline koloniseerima peaaegu kõikidel inimese kudedel ja organites. C. albicans'i leidub ka teiste soojavereliste imetajate seedekulglas (harvem nahal).
Candida albicans kui liik kirjeldati esmakordselt 1839. a.
C. albicans kuulub:
- riik seened Mycota
- alamriik Dikarya
- hõimkond kottseened Ascomycota
- alamhõimkond Saccharomycotina
- klass Saccharomycetes
- selts Saccharomycetales
- sugukond Saccharomycetaceae
- perekond Candida
C. albicans ja Saccharomyces cerevisiae omasid ühist eellast ligikaudu 900 miljonit aastat tagasi. Fülogeneetiliselt on need kaks liiki üksteisest sama kaugel kui kalad inimesest.
Agarplaatidel kasvades, moodustab C. albicans ümmargusi valge värvusega kolooniaid ("albicans" tähistab ladina keeles värvust "valkjas"). Ta on võimeline fermenteerima glükoosi, maltoosi ja sahharoosi. C. albicans ei ole võimeline kasutama süsiniku allikana laktoosi. Seda kasutatakse ka tema eristamiseks teistest Candida liikidest.