Ristõielised on ühtlane rühm õistaimi, maailmas ca 4000 liiki, Eestis ca 90 liiki. Tegemist on kiire arenguga rohttaimedega, mille lehed on vahelduvad mitmeti lõhestunud või terved, rootsutud, ja ilma abilehtedeta. Õisi on kollaseid, valgeid ja lillasid, vili on küll sarnane liblikõieliste kaunaga, kuid tema avamisel on näha vaheseinu ja botaaniliselt nim. seda kõdraks* või kõdrakeseks*. Ladinakeelne nimi Cruciferae viitab õie risti kujulisusele, õiekate koosneb 4 kroon- ja 4 tupplehest, samuti on neil neli tolmukat, neist kaks on pikema tolmukaniidiga. Õie järgi ja ka iseloomuliku lõhna järgi on neid hea teistest sugukondadest eristada. Ristõielistele on iseloomulik omapärane biokeemiline ainevahetus, mille käigus taimekudedes tekivad vürtsikad sinepiõlid. Just nende pärast meeldib meile toiduks kasutada sinepit (Sinapis), mädarõigast (Armoracia), redist (Raphanus), samuti on nad tervisele väga kasulikud.

Sugukonnas on rohkesi toiduks tarvitatavaid köögivilju (valge peakapsas - Brassica oleracea var. capitata, lillkapsas - Brassica oleracea var. botrytis, rooskapsas ehk brüsseli kapsas - Brassica oleracea var. gemmifera ), õlikultuure (raps ehk õlikaalikas - Brassica napus), ilutaimi (nt. levkoi - Matthiola) ja umbrohte (harilik hiirekõrv - Capsella bursa-pastoris, harilik tõlkjas - Bunias orientalis). Juured on kujunenud varuainete (tärklis, suhkur, inuliin) säilituspaigaks mitmetel ristõielistel. Kaheaastastel taimedel, nagu kaalikas (Brassica napus ssp. napobrassica), redis (Raphanus sativus) ja naeris (Brassica rapa subsp. rapa), on juured muutunud lihakaks. Lihakalt paksenenud juured on erineva kujuga, sest erineva osatähtsusega on jämenendud kas juur ise või varre alumine osa. Kaalikale moodustub esimesel aastal tugeva lehekodarikuga mahlakas juur, teisel aastal 1-1,5 m kõrgune õisikuvars.

Lähimad sugukonnad on veel kapparilised (Capparaceae) ja melonipuulised (Caricaceae). Torkav kappar (Capparisspinosa) on Lõuna-Euroopas tarvitav igapäevaselt. Kasutatakse peamiselt kappari marineeritud õiepungi või kappari marju. Papaia e. melonipuu (Carica papaya) vili papaia on suuruselt nagu melon ning botaaniliselt kuuluvuselt mari. Viljaliha on omapärase aroomiga ja väga toitev. Puu ise meenutab veidi palmi, sest kõik lehed asuvad ladvas.