Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti on üsna tuuline maa ja perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks on palju. Majanduslikku otstarbekust silmas pidades tuleks tuuleenergeetikat eelisarendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel on üle 5 m/s. Suuremal osal Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s, mõnes piirkonnas aga isegi 6 m/s, täpsemaid andmeid võib leida  aadressilt http://www.taastuvenergia.ee/tuule-kiirus.html. Seepärast on Eesti saared Euroopa üks tuulisemaid piirkondi, mistõttu tuuleenergia tootmine peaks olema majanduslikult kõigiti otstarbekas. Näiteks võib rannikualadel, sh saartel üks 1,5 MW tuulik toota aastas vähemalt 3,5 miljonit kWh elektrienergiat, mis rahuldab umbes tuhande majapidamise tarbe. Sama koguse tootmiseks Narva elektrijaamades kuluks 5000 tonni põlevkivi (Tomson T. 2000).

2011. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184MW, mis tootsid 365 GWh energiat, mis omakorda on umbes 5% kogu elektritarbimisest. Eesti suurimad tuulepargid on 18 tuulikuga Alulepa tuulepargi I etapp (39 MW), 8 tuulikuga Aseriaru (24 MW), 8 tuulikuga Viru-Nigula (24 MW), 8 tuulikuga Pakri (18,4 MW) ja 8 tuulikuga Tooma tuulepark (16 MW). Ent tuuleparkide ehitus jätkub - ehitatakse kolme tuulikuga Ojaküla tuuleparki Viru-Nigula vallas (6,9 MW), 18 tuulikuga Paldiski tuuleparki (45 MW) ning installeerimise lõpufaasis on Narva tuhavälja 18 tuulikuga elektrijaam (39 MW).

  Hüdro- ja tuuleenergia tootmisvõimsused Eestis 2002-2011. aastal (Statistikaamet 2012).