Energiaallikas kivisüsi
Autorid: Siiri Velling, lektor ja Taavi Vaasma, doktorant
2013
Süsi kuulub sarnaselt maagaasi ja toornaftaga fossiilkütuste hulka, mis on moodustunud miljonite aastate jooksul orgaanilise aine lagunemise tagajärjel. Süsi katab ca 30% globaalsest primaarenergiatarbest (teisteks energialiikideks muundamata looduslik energia) ning kogu maailma elektrienergia tootmisest tänapäeval põhineb söel 41%. Söe varusid, mille kaevandamine ja kasutamine on hetkel tehnoloogiliselt võimalik ning majanduslikult otstarbekas, on kõigis maailmajagudes kokku hinnanguliselt 861 miljardit tonni (2011. aasta andmed). Praeguste tarbimismahtude juures jätkuks neist varudest veel järgnevaks 112 aastaks.
Turbatekke protsessi üleminekul söestumisprotsessiks toimus temperatuuri ning rõhu tõus, suurenes kivimi tihedus, vähenes niiskusesisaldus ning suurenes süsiniku sisaldus, mille tagajärjel muutus turvas pruunsöeks, see omakorda sub-bituminoosseks kivisöeks ja bituminoosseks kivisöeks ja antratsiidiks, millel on nimetatutest kõrgeim süsinikusisaldus ja kütteväärtus.
Õpiobjekt
- kirjeldab söe tekkimist ja omadusi;
- annab ülevaate söe leiukohtadest ja kasutamisviisidest;
- selgitab söe koostist ning kasutamisega kaasnevat mõju keskkonnale;
- analüüsib söe kütteväärtust;
- toob välja söe kasutamise eelised ja puudused;
- sisaldab küsimusi ja ülesandeid teadmiste kinnistamiseks.
Õpiobjekti maht on 0,15 EAP (4 akadeemilist tundi õppija tööd) ja sihtrühmaks eelkõige keskkonnatehnoloogia bakalaureuseõppe üliõpilased.
Märksõnad: süsi, söestumisprotsess, söe tüübid ja koostis, söe kütteväärtus, söe kaevandamine ja kasutamine, söe keskkonnamõju
