Vanas klassifikatsioonis kuulusid lootos ja vesiroos ühte sugukonda, sest nad on väliselt väga sarnased ja mõlemad on veetaimed. Kuid hiljem selgus, et vesiroosi tolmutera on üheavaline nagu teistelgi üheidulehelistel. Lootose tolmutera on aga kolme avaga ning molekulaarsed tunnused lisaks paigutasid need taimed erinevatesse klassidesse ja sugukondadesse.

Lootose (Nelumbo) perekonda kuulub kaks liiki. India lootos (N. nucifera) on veetaim, kes on looduslikult levinud Lõuna- ja Kagu Aasiast Austraaliani, Põhja- Ameerikas levib kollaseõieline lootos (N. Lutea). Lootostel on suured, kilpjad, vahakihiga kaetud lehed. Lootose suured õied on pühad Indias, Tiibetis ja Hiinas. Pühaks ja ka igavese elu sümboliks on lootos saanud tänu seemnete aastatuhandeid kestvale eluvõimele. 1951. aastal leiti Tokio lähedalt turbasoost 5,5 m sügavuselt lootose seemneid, mille vanuseks hinnati orienteeruvalt 2000 aastat. Seemnetesse tehti sisselõiked ja vees leotamise järel hakkasid nad mõne päevaga idanema, tänu sellele on lootos saanud igavese elu võrdkujuks. Taim avab oma õied koidu ajal ja sulgeb päikeseloojangul, seetõttu sümboliseerib ta ka sündide ja taassündide igavest ringkäiku.