Jututubade keelekasutus

Nagu eelnevast ülevaatest selgub, on Interneti suhtlusportaalidel mõju eesti kirjakeelsetele tekstidele (Salla, 2002; Salumets, 2007). Selles peatükis analüüsitakse jututubade keelekasutusele iseloomulikke jooni ning nende seotust kõne- ja kirjakeelega. Ehk aitab see kaasa teadlikumale emakeele kasutamisele: sõltuvalt olukorrast ja auditooriumist/vestluspartneritest tuleb valida õige suhtluskeel.
iDevice ikoon Anna hinnang!
  1. Kas Sina kasutad Interneti keskkonnas suheldes mõnda allpool kirjeldatud joontest / sõnadest / fraasidest / väljenditest?
  2. Kuidas on jututubade keelekasutus mõjutanud Sinu või Sinu sõprade kirjalikku väljendusoskust ja/või õigekirja?

Jooned, mis esinevad jututubade keelekasutuses
Kirjakeele sarnased
Kõnekeelsed
kõnekeelsed sõnakatked (suht, norm)

+
anglitsismid/ingliskeelsed sõnad (nonsenss, love, after party, casting)
+

mõttekriipsud, millele järgneb häälitsus (mm, ee, aa, mhmh)

+
suulise kõne partiklid (siis, nagu, vot, vat, kah)
+

a-abisõna (a kes)
+

eesti- ja ingliskeelsed lühendid (vbndst, kle, omg 'O, my good!', sry 'sorry', plz 'please')
+
küsi- ja asesõna liitumine (missa teed, misasja 'mis asja?')

+
kahe abisõna või abi- ja küsisõna liitumine (nomis, novot, nojah)

+
sõnade kokkusulamine (assa 'ah sa'; ossa 'oh sa')

+
häälduspärast inglise keelt kasutatakse eestikeelse teksti vahel (kreisi, keiss, kräpp, jess, eniveis)

+
-nd lõpp tegusõnas (kadund, teind)

+
lühenenud sõnad (šampus)

+
argituletised, nt kas-lõpulised (multikas)
+
üldsõnad (värk, asi)
+

argisõnad (ennem, vahest, jama)
+

mittekeeleline täiteaine (tjah, ehh, ahjaa, nujah, ah, noh, no)

+
lauselõpuline küsipartikkel (vä, va, vai)
  +
iDevice ikoon Loe lisaks!
  1. Kangur, M. (2007). Kle kus asub trt lahedam resto? Eesti Päevaleht, 20.07.2007.
  2. Salla, S. (1999). Jututubade arvutisläng. Artikleid ja arhivaale,11, 60-70.
  3. Salla, S. (2002). Jututuba kui võrgusuhtlusvorm. Tekstid ja Taustad. Artikleid tekstianalüüsist. TÜ Eesti keele õppetooli toimetised 23,128-156. Tartu.
  4. Salumets, M. (2007). Internetikeele semantika kasutamine kiirsuhtlusprogrammides. Tartu Ülikool. Avaldamata bakalaureusetöö.