E 7871/2 (1) < Ambla khk., Tapa k. - Otto Hintzenberg < Mari Koonukõrv (1893) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Läksin Riia linna poole Riia linna sepa juure, Sep tegi mulle kuldse peiu Hõbedase teise poole. Läksin kullaga kojuje Hõbedaga alla õuue, Läksin kullaga magama Hõbedaga voodiisse; Hakan kulda katsumaie Hõbe aljast õõrumaie, Leian kulla külled külmad Hõbeda jalad jahedad. Siis lähen joostes külasse: "Küla eided eidekesed, "Valla vanad memmekesed "Andke nõu natukene: "Läksin Riia linna poole "Riia linna seppa juure, "Sep tegi mulle kuldse peiu "Hõbedase teise poole. "Läksin kullaga koduje "Hõbedaga alla õuue, "Läksin kullaga magama "Hõbedaga voodiisse; "Hakasin kulda katsumaie "Hõbe aljast õõrumaie, "Leidsin kulla külled külmad "Hõbeda jalad jahedad, "Siis tulin jookstes külaje." Küla eided eidekesed, Valla vanad memmekesed, Aitasid aru pidada pag. 7872 Andsid nõuu natukene: "Võta peigu poisteesta, "Äia esa=meesteesta "Siis mine kullaga magama "Hõbedaga voodiisse, "Haka kulda katsumaie "Hõbedada õõrumaie "Leiad kulla külled soojad "Hõbeda jalad soojemad." E 9030/1 (21) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Oleksin mina Olevi kannaksin mina kalevi siaksin mina pika mõega kardan kanda puutumaie uksile ulatamaie Sagarille sattumaie Ostaksin ma uue kuue kardan karva vieremaie võttaksin ma noore naise kardan noore nuttemaie ilusa igatsemaie käitki tupa toodemaie vibu parde pandamaie käitki on toale tüliksa vibu silma pistijaksa Ära pistis Äia silma Äia silma ja Ämma silma ja minia silmad mõlemad ja käristab mo käiksed, Tahaksin puusta teha naista ja tamme noittista taguda panin kullad kaelajeni Hõbedad üle õlade pag. 9031 Mõtlesin kullad kaunistama Hõbedad ilu ajama läksin kullaga magama Hõbedaga voodiessa1 Mis oli külge kulla poole sie oli külge külma poole mis oli külge vaiba poole sie oli külge sooja poole. 1 Sängie E 12092/3 (6) < Simititsa < Kuusalu khk. - Madis Odenberg < Els Migivor (1894) tüübinimed kontrollimata Loomine + Kuldnaine Lüroeepilised laulud Sini kirjä linnukane, Puna pääni pääsükäne, Lenn's sie liiä, liüges liiä, Lenn's sie meie kiiga külgi, Tegi pesä penni külgi, Haudus pojad haiste külgi. Haudus kuu, haudus kaksi, Haudus kuuda kolmatagi. Sai pojad veri sulisse, Hages poigida jagama, Pereta jo pillütämä: Ühe pani sebäksi Virusse, Tagujaksi Järve maale, Toise jordiksa jogeje, Kolmane pardiksa pajusse Mes on jordiksa juessa, Sie süöb jue kaluje; Mes on pardiksa pajussa, Sie süöb pajusta putki; Mes on sebäksi Virussa, Sie tieb vallale valjaaida, Kihelkonnale kirveeidä, Nume neidistele nugija. Vald ei kiitnud valjaaida, Kihelkond ei kirveeidä, Nume neidiksed nugija. Jättis vahet valjastesse, Kisüd kirveste terässe, Nurgad neidiste nugije Seppä süttüs ja vihästäs, pag. 12093 Viskäs pihid piesäesse, Alasimmed ala lauda. Hages kuldada koguma, Vana vaskeda taguma, Kogus kullasta emändä, Valas vasesta vaimukase. Sai siis vaimu valmieksi, Vei siis vaimu vainuelle, Kutsus valla vaatamaie, Kihelkonna kuulamaie: Moistke, moistke mihed nuored, Tiädke, tiädke naised targad, Arvage pere vanemad: Mes on vaimulle vajaje? Minä muistin, kostin vasta: Viis on, viis on vennikane, Viis on vaimulla vajaje: Kielt ei suussa, mielt ei päässä, Rinde ala ei südäntä, Südämel ei hingekestä, Hingel ei elu aseta! Sestäp seppä soimatie, Sebä lapsed laimatie: Süsüsed on seba lapsed, Tahmased on taguja lapsed, Sepp on ise ilma musta! E 15731/2 (265) < Harju-Jaani khk. - H. Pahlberg (1895) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine + Viru sepp Lüroeepilised laulud Sestap seppa sõimatie Seppa lapsi laimatie Et jäid vahed valjastesse Nurgad neidiste nugije Süsised olid seppa lapsed Tahmased olid taguja lapsed Seppa isi ilma meesta Seppa süttis ja vihastas Viskas pihid põesaassa Tangid ta maha vajutas Hakkas kuldada koguma Vana vaskeda varuma pag. 15732 Kogus kullaste emanda Valas vasesta vaemukese Sai see vaemu valmieksi Viis vaemu küla vahele Kutsus valla vaatamaie Kihelkonna kuulamaie. E 18821 < Äksi khk., Soontaga - P. Roose (1895) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine + Humal hõikas Lüroeepilised laulud ; Laulud meelelahutamiseks Vana laul. Veli hella vellekene, Tahit puusta naista teta, Lepa pakust lepitada, Tamme pakust tahuda. Kulda panna palge ela, Hõbedad ihu ilussa. Aga kulda es kõnela, Hõbe hella es tee heli Kullal vaja kolme asja: Keelekesta, meelekesta, Esi hella hengekesta. Hummal huikas pajuna Käbi kärkis põesaenna Tule seia noori meesi, Vii mu kotita koduje. Pane parre veere pääle Säe sängi tulba pääle. Sis saat tasku taaderida Punga poole ruubelida. E 27347/9 (11) < Viljandi khk., Päri v. - Johann Lepa (1896) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Kartus. Oleksin mina Olevi, Kannaksin mina kalevi; Peaksin mina pitka mõeka, Kardan kanda puutumaie, Uksile ulatamaie, pag. 27348 Sagarile sattumaie. Ostaksin ma uue kuue, Kardan karva veeremaie. Võtaksin ma noore naese, Kardan noore nuttemaie Ilusa igatsemaie, Kätki tuppa toodemaite, Vibu parde pandamaie. Kätki on tuas tüliksa, Vibusilma pistiakse! Ära pistis äia silma, Äia silma, ämma silma, Käristab mu käiksed. Tahaksin puusta teha naista, Tamme notista taguda, Panin kullad kaelajeni, Hobedad üle õlade, Mõtlesin kullad kaunistama, Hõbedad ilu ajama! Laksin kullaga magama, Hõbedega voodiesse; Mis oli külge kulla poole pag. 27349 See oli külge külma poole! Mis oli kulge vaiba poole, See oli külge sooja poole! E 40193 < Ambla khk., Tapa v. - Otto Hintzenberg < Leenu Tiik, 76 a. (1896) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Läksin Riia linna poole Riia linna sepa juure, Sep tegi mule kuldse peiu Hõbedase teise poole. Läksin kullaga koduje Hõbedaga alla õuue, Hakasin kulda katsumaie Hõbe haljast oerumaie Leidsin kulla küljed külmad Hõbeda jalad jahedad. Mina nuttes külaje: Vastas eided eidekesed Valla vanad memmekesed. "Mis sul viga tütar noori (Teisend) Mis sa nutud tütar noori? "Miks ep nuta eidekesed: Läksin Riia linna poole Riia linna sepa juure, Sep tegi mule kuldse peiu. Hõbedase teise poole. Läksin kullaga koduje Hõbedaga alla õuue Läksin kullaga magama Hõbedaga voodiisse, Hakasin kulda katsumaie Hõbe haljast õerumaie Leidsin kulla küljed külmad Hõbeda jalad külmad Küla eided eidekesed Valla vanad memmekesed Aitasid aru pidada Andsid nõuu natukene: "Võta peigu poiste seasta, Äia isa meeste seasta Siis mine kullaga koduje, Hõbedaga alla õuue Mine kullaga magama, Hõbedaga voodiisse, Haka kulda katsumaie Hõbe haljast õerumaie Leiad kulla küljed soojad Hõbeda jalad soojemad. E 45724/7 (33) < Kuusalu khk., Kolga rand - J. Mikiver (1903) tüübinimed kontrollimata Loomine + Kuldnaine Lüroeepilised laulud Sinikirja-linnukane, - Punapäine pääsküläne Lens sie liiga ja liuges liiga, Lens sie meie lepikussa, Kandis meie kopelissa, Vahtis meie vainijulla. Etsis sie pesä-asetta, Etsis maad, muni munida, Aset, poigi hauduksesa. Ei löüdänd pesä-asetta, Ei maad muni munida, Aset, poigi hauduksesa. - Lens sie meie kiiga külgi, Tegi pesä penni külgi, Haudus pojad aiste külgi. pag. 45725 Haudus kuu, haudus kaksi, Haudus kuuda kolmatagi, Sai pojad veri-sulile, Hakkas poigija jagama, Peretäsä pillutama. - Ühe pani johvikeks jogeje, Toise pardiksi pajusse, Kolmane sepäksi Virusse, Tagujaksi Jarvamaale. Migä oli pardiksi pajussa, Sie süöneb pajusta putki; Migä oli johvikeks juessa, Sie sõi juesta kaluja; Migä oli sepäksi Virussa, Tagujaksi Jarvamaalla, Sie tegi vallal valjaaida, Kihelkunnal kirveeida, Numme neidistel nugija. - Jätt sie vahed valjastesse, Kisud kirveste terisse, Nurgad neidiste nugije. pag. 45726 Vald ei kiitänd valjaaida, Kihelkond ei kirveeida, Numme neiud ei nugija. Sestäp seppä soimatie, Sepä naista naeretie, Sepä lapsi laimatie: Süsine on sepä naine, Tahmased taguja lapsed, Sepp on ise ilma-musta. - Seppä süttis ja vihastas; Hakkas kuldada koguma, Vana vaskeda valama: Kogus sie kullasta emändä, Valas vasest vaimukase. Vei se vaimu vainijulle, Kutsus valla vaatemaie, - Kihelkunna kuulamaie: Muistke, muiste, mihed nuored, Tiadke, tiadke, naised targad; Mes on vaimulla vajaka? pag. 45727 Viis on, viis on, vennikäne, Viis on vaimulta vajaka: Kielt ei suussa, mielt ei päässä, Alla rinna ei südäntä, Südämel ei hingekestä, Hingel ei eluasetta. E 45792/4 (2) < Paistu khk. - Tomp tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Vanapoisi laul. Vanapoisi vaidelikku Vaidelikku maidelikku Tõotas teha kullast naista Kullast naista karrast naista Kord tõotas naeseta elada Teine kord kaasata kasvata Viimaks läks naista tegema, Üks õli kulda, isa kulda Tõine kulda ema kulda Kolmas ise enda kulda pag. 45793 Sai siis naene valmiessa Mis oli vaja kulda naesel? Keelekesta, meelekesta, Ise hella hingekesta! Võtis ta kanda kõlgussasse Võtis ta manu ta magame. Käändis ta külle, leidis külma Käändis ta selja leidis seina Ai' ta jalad, leidis jahe Tuli üles kurba meeli Kurba meeli, leina keeli Kes läks kurba küsimaie Leinajata leidimaie? Ema läks kurba küsimaie Isa leinajad leidimaie. Mis sull viga poiakene Emakene eidekene Isakene taadikene Tõmmba mulle nane noori Naene noori tõine pooli Kui sa ei võta naista noori Ega võta tõista pooli Ma küll sugen soesse Ma küll kargan karusse Ei ma ei murra mullikaida Ega tappa talleksida Ma küll muran aitasida Tappan talu tütrida pag. 45794 Ema läks naista kosuelle Poig aga pääle oppemaie Ära mine uniste õue Tahmaste tare lävele Mine sa usinate õue Tarkate tare lävele Ema läks naista kosuelle Läks ta läbi leppa metsa Läbi viie vitsa metsa Mis tal vastu paistunesse? Mõtles kuu kumavad Kumas neiu kulbi varre Mõtles koidu haljentavad Haljendas neiu anume Sai ta usinate õue Tarkade tare lävele Tõi ta naese nätekese Minija või meelta mööda. E 48741 (6) < Pöide khk., Tornimäe - Joannes Prooses (1902) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Oli minul üksi hella venda, Oli minul ainus armas venda, Oli üksi maksis kaksi Seisis seitsme mehe seasi Ise tema oli ilma tarka Suus ta sulatas hõbedad Keele peala keeru kulda Härjad pani hõbe igesse Ruunad hõbe kilpidesse - Lubas aga naeseta elada Abi kaasata kasuda .... E 51749/50 (4) < Kuusalu khk., Kolga v. - Salme Lamboth (1922) tüübinimed kontrollimata Loomine + Kuldnaine Lüroeepilised laulud Sinikirja linnukene. Sinikirja linnukene, Punapäine pääsukene, Lendis meie lepikussa Kõndis meie kopelissa. Otsis maad mune muneda Pesa aset andukseni. Tegi pesa kiiga külge, Haudus pojad aisa külge. Sai pojad veri-sulisse, Hakas poigija jagama. Ühe pani jordiksi jõgeje, Teise pardiksi pajusse Kolmanda sepaksi pajasse, Tagujaksi Järvamaale. Neljanda tetreks teiba'asse. Jordiks sööb kalu jõesta, Pardiks sööb pajusta ürbi, Tetr sööb teibast sammalaida Sepp teeb vallale valjasida Kihelkonnale kirve'eida, Nõmme neidiste nugija. Sestäp seppa sõimatie, Seppa lapsi laimatie, Sepa naista naeretie. Süsised on seppa lapsed Tahmased taguja lapsed. Seppa süttis ja vihastas, Viskas pihid põesa'asse Alasime alla liiva, Vasara vastu Jumala. Hakkas kuldada koguma Vana vaskeda valama. Tegi kullasta emanda, Valas vasest vaimukese. Kutsus valla vaatemaie Kihelkonna kuulamaie. Vei siis vaimu vainiulle "Muistke, muistke mehed noored pag. 51750 Teatke, teatke naised targad, Mis on vaimulta vajagi?" "Mina mõistan, miks ei mõista Viis on, viis on vennikene, Viis on vaimulta vajagi; Keelt ei suussa, meelt ei päässä Rinde alla ei südanta, Südamel ei hingekesta, Hingel ei elu aseta." E 56217/8 (8) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k. - Linda Pärt < Eeva Velström, 65 a. (1925) Loomine + Sepp + Kuldnaine (Kiigelaul.) Sinikir̍i̍a linnukkane punapäine pä̂sükkäne, len´Dis mei̍i̍e leppi#kkusse kon´Dis mei̍i̍e koppelisse siḙ otsiB pesạ̈ asetta leṇs sie mei̍i̍e ki̍se pä̂le teGi pesạ̈ penni pä̂le haụDus poi̍åD ai̍s̍te pä̂le sai̍D poiåD verisulisse hakkas poi̍Gii̍a i̍aGama ühḙ pani par̍Diksi pai̍usse toi̍se i̍or̍Diksi i̍oGeie kol̄mane seppäks nar̍vamåle par̍Diks süọ̈B pai̍usta ur̍Ba i̍or̍Diks süọ̈B i̍oe̮ kalui̍a sep̄ tie̮B vallale vali̍asiDa kihelkunnale kir̍vesiDa numme nei̍Distel̄ nuGii iät̬ sie̮ vahiD val̄i̍astesse kisu̍D miḙste kir̍vestesse nur̍Gad nei̍Diste nuGii̍e hakkasiD seppä soi̍mamai̍i̍e seppä nais̍ta nau̍ramai̍i̍e seppä lap̣si laimamai̍i̍e süsiseD oliD seppä lap̣seD tahmane taGai̍a nai̍ne seppä isḙ il̄ma mus̍ta seppä süttüs i̍a vihastas visk̍as pihiD pue̮saasse pag. 56218 alasimme alla li̍va vasara vas̍ta paGana hakkas kul̄DaDa taGuma vanå vask̍eDa valama si̍s teGi kullasta emänDä valås vasest vaimukkase sai̍ si̍s vai̍mu val̄mii̍eksi si̍s vei̍ vai̍mu vai̍niulle kut̄sus valla vāttemaīīe mes̍ on mes̍ on vallakkane mes̍ on vai̍multa vai̍aGi val̄Da var̍si vas̍tu kos̍tis Vi̍s on vaimulDa vai̍aGi kie̮lD ei̍ süssa mie̮lD ei pạ̈ssä rinDe al̇ ei̍ süDänDä süDämel̄ ei̍ hiŋŋekkestä hiŋŋel ei eluasetta E 58559/60 < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - J. Gutmann < Katri Märtinson, 84 a. (1926) Kuldnaine Pahatelle küla poistele, kes palju neiusid valivad. Oh tii ulli noore mehe, Paa küla targa talupoja. Tahtsõ tii puusta naista tehta, Rii tallust tahuda. Kulda panda palgõhõssa. Hõbe panda iho ilos Kuld läts mant maahtõh! - pag. 58560 Hõpõ hõlma võõthõh! - E 71521/3 (18) < Põlva khk. - A. Kuusik < Peter Johansen, 36 a. (1931) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine + Kaevul kosija Lüroeepilised laulud Tahtse iks puust naist tetä tarupakust tahuda Lepapakust lebäda Panni kulda ihu ilus Panni no hõbe palges Lätsi siis patta pandama pag. 71522 Ega ikka puust naist saa tarupakust tahuda Lää ma merde kosjalle Kalajärve kaemahe Sai siis mere saare pääle Kea mul vastu putunessa Putunessa, johtunessa neiu iks vastu putunese karratsilla kannipuila vasitsilla vankerilla. Anna no vett verevä juvva anna halli haijutella mustal ruunal muhaskella Siis iks saad mino uma minu meelimarjakene Kui iks saa ei vett anda pag. 71523 anda verevälle juvva, siis ei saa uma ei siis enamb ei saa kosjalle. E 82628/9 (1) < Pärnu l. - Hilda Martinson, Vändra Majandusgümn. õpil. < Johann Neiland, 65 a. (1933) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Oleksin mina Olevi ja kannaksin mina Kalevi pag. 82629 peaksin mina pikka mõõka, kardan kanda puutumaie, Võtaksin mina noore naise kardan noore nuttemaie, ilusatta igatsemaie. Kätki tuppa toodemaie tahaksin puusta teha naista tammesta notista tahuda panen kullad kaelani ja hõbedad üle õlani. Siis lähen mina naisega magama mis oli külga kulla poole see oli külga külma poole, mis oli külga vaiba poole, see oli külga sooja poole. E 51424b (6) < Kolga-Jaani khk. - August Anni (1919) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Õbenaene. Vennakene, ella venna, Tõotsid naeseta elada, Abikaasata ajada Tüdrukuta tehä tööda. Elasid ühe aasta Piäle mõne päeväkese, Võtsid aava armastada Kasepuuda kallistada Lepapuuda lepitada Marapuuda maalutada Siis läksid sepa palviille: Tee mulle tinane naene, Vala vaskine emanda Pane puna palgeesse, Pane õbe ammastesse, Kulda sil'mile siluda. Sai siis naene valminesse Viisin siis kulla koduje Läksin kullaga magama Mis sel kullal puudunesse? Suhu kielta, pähä mielta Alla rinnu tal südäntä. Ei sii kuldane kõnelend Õbedane teinud iältä. Püürsin külle leidsin külmä Püürsin sellä leidsin seina; Kõik ollid külmäd külle lauad Ärmätänud ääre lauad Jahedad jalutsi lauad Kobistan vana kasukast Tere mu vana kasukas Sooga piän mina olema Sooga piän mina elämä Võtsin kirbuga elädä Lutikaga lüüa lõõri. E A 348/50 (9) < Tarvastu khk. - J. Pausk Arg kosilane + Kuldnaine Emakene ennekene Tee mulle siidi silma rätti Kalevista kaela rätti Lõuendista lõua rätti Ma lään kulla kosimaie Valda lapsi vaatamaie Kül oli näha näidusida Kaunis hulka karja maala Läksin külla kõndimaie Valda lapsi vaatamaie pag. 348 Käed valged käissed valged Üle mustad ümarkused Panin püssi püüdamaie Võrgu kinni võttamaie püss ei püüdnud võrk ei võtnud Läksin kulla kusimaie Küla eided ellakesed Oli näha naidussida Kaunis hulka karjamaala Käed valged kaissed valged Üle mustad ümarkused Panin pussi püüdamaie Võrgu kinni võttamaie Püss ei püüdnud võrk ei võtnud Küla eided ellakesed Kostsid mulle kavalaste Oh sa rumal poisekene Sees ep oli püssi püüdamaie Võrgu kinni võttamaie pag. 349 Läksin Soome sepa juure Kulda viisin kuue täie Hõbet viisin hõlma täie Vana vaske vaka täie Kulla seppa ella seppa Katsu mulle kaasakesta Sepitse mulle selosilista Hõbe pane uuledesse Kulda silma kulmudesse Vana vaske varvastesse Sep see tegi seitse päeva Valmistas kaasa kaunikese Viisin kodu kamberisse Panin ette võida leiba Meelitasin metta sööma Ise varjusta valati Ei see naine võta võida Ei see naine meki metta Viisin metsa lõikuselle pag. 350 Säädsin kätte sirbikese Ei ta nõrkund lõikuselle Läksin külla küsimaie Külla eided ellakesed Aidake aru pidada Mis sell minu neiduselle Ei see neiu võtta võida Ei see neiu mekie metta Kulla eided kostsid jälle Neli sel neiul puudunessa Keelt tall suhu meelt tal päha Alla rindu südanta Südamesse hingekesta. E A 512 (5) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kauger Kuldnaine Poisikõnõ prällikõnõ Lag'amagu lallikõnõ Tahtsõ puust naist tettä Tarupakust tahuda Kulda panda palgõõs Hõbõõt ihu ilus. EKmS 4° 2, 336/8 (44) < Audru khk. - H. Jaagu (koguja) & A. Grenzstein (ümberkirjutaja) (1874/5) Kuldnaine Jaanikene vennakene Hakkas puust naist raijuma Kase puust saab naene kallis Lepa puust saab naene lõbus Haava puust saab naene armas Viisin küla vainule Kutsusin kõik küla eided Ja kõik küla atid kokku Tulge mu naist vaatama Küla eided ütlema Küla attid ütlema Oh sa rumal noori mees pag. 337 Oh sa hullu ja rumala Kuida võib hengetu elada Jalutu teed mööda kõndida Sõrmita raha lugeda. Vrd H, R 1, 190 (1) EKmS 4° 5, 770 (27) < Kõpu khk., Puiatu v. - T. Kiimann < Mari Lõhmus (1988/9) Kuldnaine Eli ella vellakene Tõotid naeseta elada Abikaasata aavita Saanud ei naeseta elada Abikaasata ei avita Kosimata ära koolda. Said elama, said olema Koko panid isa kulla Koko panid ema kulla, Seitsme sõsarde kulla Koko viie venna kulla Läksid siis kullast naist tegema Tamme puusta tahumaie. Sai see naene valmiesse Kolme talle puudunusse, Keelta suhu, meelta päha Südant tall alla rindu. Viisin siis naese magama, Hõbedasse õlgedesse Kuldanesse kõlgastese Poole ööd sina magasid Teise poole mõtelesid Pöörsid suu oli külma Pöörsid sella oli seina Läksin siis külasse kuulamaie Küla naesed nännekesed Lina põlled linnukesed Tanu pea tasasekesed Aidake aru pidada Miks see kuldne ei kõnele, Hõbedane ei tee healta Mina tarka poisikene Mina kuulsin kostsin vasta, Teatsin targaste kõnelda Vii see hõbe padaje Kulda kanna katelisse Tee siis sõtsil sõrmussiida Karjaselle kaelusiida Omal lapsel helmesiida. EKmS 4° 5, 839/40 (8) < Simuna khk. - H. Böckler Kuldnaine Oh kulles kuninga poega Naleb nati naise poega Hakkas puust naista tegemaie Tamme pakusta tahumaie Kuusest naista kuivatama Haavast naista haudumaie Lepast naista lepitama Pani kullad palgeksi Hõbedad näu iluksi Läks ta kullaga magama Hõbedaga hingamaie Mis oli külge kulla poole See oli külge külmetanud Mis oli eide varba alla See oli külge sooja külge Oh minu sugu sõgeda Õed õiete rumalad pag. 840 Sundsid mind suisu soele Korutes karu pojale Oli mull veike vaibukene Hõbe ilus tekikene Läksin kolliga magama Õelaga hingamaie Välja paistsid kolli koivad Kolli koivad kolli küüned Karu varbad vaiba alta. EKmS 8° 4, 54/62 (23) < Räpina khk., Kõnnu k. - Jakob Jagomann (1876) Kuldnaine + Tooma l Seesama laul kui No 4 pag. 494 jj siinsamas. *1 Tomas torro Poisikene Maari matal mehekene Tahtsi iks naiseta eläda. Tahtsi koolda kosimata Jõvva es naiseda elädä - Jõvva es koolda kosimada Tahtsi iks puusta naista tetta Lepä pakust lõigada Kulda tahtsi panta palgõest Hõbõhõta heä hilus Ega iks puusta naista saa Leppä pakust lõigada Pussu ei kulda palgeeh pag. 55 Hõbõ heä hiluhne Ärrä iks sulli suula maitseh Palli patta pantonoh Kose iks naista võtti naise Kose kolmest päävasta Haari üttest humogust Kaldu naine kaugeesta Viibu vijesta suvesta Haari iks neijoda vihhada Haari pessa perke pääd Kui sai üska üssaline Kässi pääle kässiline Se olli iks juttust jogi paikoh Seo kõnnost kõrtsi paikoh Must tulli iks muide seäst Tõrvas kant tõistõ seäst Tomas iks torro poisikene Maari mattal Mehekene Mes sa annat tappijalo Massat palkast mattijalõ Tomas iks vasta terehti Anna vakka vanna rahha pag. 56 Kulumitto killinkit Tikka sai iks kõivo maele Vahher norka nõzo pääle Ala saa vii vaski vaadi Kulda koppa kumutõlõ. Essi mine iks ohkeh ollilõ Pääd pottoh päitsele Siis nakka mahla tahdemahe Vahtra vet vaidõlõma O iks tuot nuurt norikut O iks tuot ninni neidsekeist Siis timä vaino vasta lasi Taar viil tareh vastano Koa õlut kurnatas Tomas iks vasta torahti Ega ma iks tahha sino taari Mõtõlõ ei sino mõttu Mina iks mahla tahhasi Vahtra vet vaidolosi O iks tuut nuurt norikut pag. 57 O ninni neitsekeist Är iks minna meä tettä Är iks kävvä kui kästi Neijokene noorekene Sääld iks joosi aida teele Keä sääl iks aidah ol Üla essä heläkene Hoide iks mino ulli Kaege mul katsi vaesta Maa lää Mahlalo mäele Ala vahtera Magõta. Essä iks laussi meelestani Mine iks mine minijani Käu käu käski jalk. Kül sava ulli hoijetus Saava kana kaetus Kuiva neile iks kooro koratasõ Vatsa veere vissataso Sääld timä joosi taro teele Keä sääl Taroh iih olli pag. 58 Ülä ol imä hellakene Hoidge iks mino ulli latso Kaege katsi vaesta Imä lausi meelestani Mine iks mine minijani Käü käü kaski jalk Kül sava ulli hoijetus Saava kana kaetus Kuiva neile iks kooro korataso Vatsa veere vissatasõ Näijokene noorokene Läts iks ta aida ehtimahe Päälgohe päädimähe Kirstu iks kiriva külele Vakka valgõ varjolõ Sääl löüs ehtit ikkõvat Suure puutit puhuvat Küssuteli nõvvatõli Mes iks ikot ehtekese Puhut suuro puutokose Mes ma ikkõ näijokene pag. 59 Jääs iks mul katsi kanasta Katsi maalo Marakeist Kül teil iks pääle pantaso Kül teil sälgä säedas Siis läts näijo minemähe Lätsi kaab kaalumahe. Küütu kunni nurmõ pääl Natu kaits karja kaldaeh Küütu iks keeli küntemast Natu karja kaitsemast Ärä iks mingo minijani Viirko mii vele naine Sinna iks soe summe lätsi Kahru kattoh hulkahna Viis läts valda varosita Kats kõrta kaaronit Kõik iks verus suu verele Kõig rõõke Rõipõlõ Tema Lausi meelestani Kuulõ iks mu höa ülä veli pag. 60 Kuulõ kallis kaasa sõssar Är iks on minna meä tettä Är kävvä kui kästi Läts iks neijo minemahe Lätsi kaabo kaldonahe Kuuli iks suuhna sobinat Pilli Ruuh robinat Miil iks mõttol mottusit Söa jauh jänesit Näijokene noorekene Tulli vällä Musta meesi Kirvõs ol Murkune olala Kuvves ol kuusine perähnä Näijokene noorokene Koa iks surm sul suromba Koa raik Rassehemb Mürku iks surma surombo Ravva Raik Rassehõmb Siis pant pää pakku pääle Ninni pää niido pääle pag. 61 Lei iks näijo poolo pääd Näijo Essä ilma Rikkas Vele Venne maa kuninga Essäl ol summa sulasit Ol parke palgalisi Näijot iks peräh otsiti Kaabo peräh kaedi Essä iks lausi Meelestani Kuulko iks mu suma sulase Kuulko parke palkalise Tekke tii tuli kessale Tekke valu vanijalõ Viike tii Tomas tulelo Pahha päidi palavalõ Vaja ajage täl suhho Vahru pähä panke ka Kokko kutske nulka noromehe Kokko kolka kosilasõ Valla valgõ hiiuso pag. 62 Tomas iks Tullilda torrisi Pallavilda pajati Ärä tiiki nii tekko Kui tei ma Tomas poisikene Ära ma iks tappi noro naase Huksi intise eläjä Saije ka essi hukatus Vaga veri valõtus. *1 Jakob Hurda märkus. EKmS 8° 4, 494/501 (4) < Räpina khk., Kõnnu k. - Jakob Jagomann (1876) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine + Naisetapja Lüroeepilised laulud Toomas Torre Poisikene Seesama laul kui No 23 pag. 54 jj. siinsamas. *1 Tomas torre Poisikene, Maari Mattal mehekene Tahtsi iks naisseta elladä Tahtsi koolda kossimada. Jõvva es naiseda ellada Jõvva iks koolda kossimada, Tahtsi iks puusta naista tedda Leppa pakust lõigada Kulda tahtsi panda palges Hõbõhõda heä hilus. Ega no iks puusta naista saa Leppa pakkust lõigada Püssu iks kulda Palgõeh Hõbõ heä hiluhna. Ärrä iks sulli suula maitseh Palli patta Pandõnõh pag. 495 Kosse iks naista võtti naise Kosse kolmest päävasta Haari üttest humogust. Kaldu naine kaugeesta Viibü viije suvvesta Haari iks naijoda vihhada Haari pessä perrge pääd. Kui sai üska üssaline Kässi pääle kässiline, Se olli iks jutust joki paigoh Seo kõnnest kõrtsi paigoh Must tulli iks muide seäst Tõrvas kant tõiste seäst. Tomas iks Torre poissikene Maari matal mehekene Mis sa annat tappijale Massat palgast mattijale Tomas iks vasta torahti pag. 496 Anna iks ma vanna rahha Kulimito killingit. Tikka iks sa kõivo mäele Vahher norka nõtso pääle Ala saa vii vaski vaadi Kulda koppa kumutõlõ. Essi mine iks ohkeh ollile Pääd põttoh päitsile. Siis nakka mahla tahtema Vahhtra vet vaidelema. O iks tuut nurt norikut, O iks tuut ninni neitsit. Siis tima vaimo vasta laasi Taar viil tareh vastane Koah õlut kurnatas, Tomas iks vasta torahti Ega mii iks tahha sino taari Mõtele ei sinno mõtu. pag. 497 Mina iks mahla tahhassi Vahtra vet vaidelesi, Är iks tuut norikut, O ninni neitsikeist, Är iks minna meä tettä Är iks kavva kui kästi Säält iks joosi aida teele Keä iks sääl aidah oll, Ülä Essä helläkene Hoidge ikes minno ulli Kaege mul katsi vaesta, Maa lää mahlale määle Ala vahtera mageha Essa iks lausi meelestani Mine iks minijani Käü iks ki käski jalk Kül sava ulli hoijetus Sava kana kaedus. Kuiva neile koore korjatase Vatsa vere vissadase pag. 498 Sääld tima joosi tare teele Keä sääl tareh ih oll. Ülä ol ima hellakene Hoidge iks mino ulli latse Kaege katsi vaesta, Ime laussi Meelestani Mine iks mine minijani Käü Käü kaski jalg. Kül sava ulli hoijetus Kül sava kana kaedus. Kuiva neil iks kore korjatase Vatsa veere vissatase Läts iks ta aida ehtimahe Paalgohe päädimahe, Kirstu iks kiriva külele Vaka valge varjole, Sääl löus ehtit ikkevat Suuri putit puhkuvat, Küssuteli nõvvateli Mes iks iket ehtegese pag. 499 Puhut suure puutegese Jääs iks katsi mul kanasta Kats maale marjakeist. Kül tii iks pääle panete Kül tii sälgä säedas. Siis läts näijo minemahe Lätsi kaabu kaalumahe Kütü künni nurme pääl Natu kaits karja kaldeeh Küdu iks keeli küntemast, Natu karja kaitsemast. Ärrä sa iks mingo minijani Viirgo mi vele naine, Sinna iks soe summe lätssi Kahru kateh hulgahna Viis läts valda varesida Kats kõrda kaarenit. Kõig iks verus suu verrele Kõig rõõge rõipele. Temä lausi melestani Kule iks mi mu höa üla veli Kuule kallis kaassa sõssar pag. 500 Ärrä iks mul minna mea tettä Ärrä iks kävvä kui kästi Lätsi iks neijo minemahe Lätsi kaabo kaldenahe Kuuli iks suuhna sobinat. Pilli ruuh robinat. Miil iks mõttol mõttusida Söa jauh jännesid Tulli välä musta meesi Kirves ol murkune ollala Kuvvas kuussine perahna Näijokene noorekene, Koa iks suurm sul suremba Koa raik Rassehemb, Mürku iks surm suuremba Ravva raik Rassehemb. Siis pant pää pakku pääle Ninni pää niido pääle Lei iks neijo poole pääd Näijo Essä ilma rikkas Velle Vinne maa kuninga pag. 501 Essal ol summe sullasit Ol parge palgalisi. Näijo iks perah otsiti, Kaabo perrah kaaedi, Essä iks lausi meelestani Kulke iks mu summe sullase Kuulge parge palgalisse Tekke ti tuli kessale, Tekke valu vanijale, Viige tii Tomas tullele Pahhe päidi pallavale Vaja ajake iks suhho Vahru pähhä pange kaa. Kogo kutske ti iks nulga noore meehe Kokko kolga kossilase, Valla valge hiuse, Tomas tulilda torrisi Palavilda pajadi, Ärrä ti iks ni tekko Kui tei ma iks Tomas poisikene Är ma iks tappi noore naise Huksi initse elläjä, Saije ka essi hukatus, Vaga veri valetus. *1 Jakob Hurda märkus. ERA II 5, 380/1 (3) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Anelema k., Jaani maja - Voldemar Erm < Ann Tomson, 75 a. (1928) Kuldnaine + Õhtul üksi Tuleb see õnnis õhtu aeg Ja see kallis kaasa aeg - Igaüks läheb omaga, Igakaks läheb kaasaga. Ma võtsin kullasta emanda. Hõbehase armukese; Võtsin kulla kaenelusse, Hõbearmu hõlma alla. Läksin laudile magama. Ei põlnd kullast küljel sooja, Hõbearmust õlal varju pag. 381 Pöörsin külje, leidsin külma, Pöörsin selja, leidsin seina. Räästasvihud ei rääkind mu'ga, Ulualune ei ajand juttu. Mis sest vanast mulle varju, Küürakast on küljel sooja. Viska vana vare peale, Kääna kaske kaela peale. E, StK 10a, 155/7 (8) < Paistu khk., Holstre - Oskar Loorits < Liisu Mägi (Puru Liisu), snd. 1831 (1921) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Puust ~ kullast naine. Jatk laulule Oma valla kiitus. (B V 7 lp. 238). (Nevä näeve näiu nälgä). Ku tuleb küläst kodu astub aita mäele paneb kinda kirstu pääle käbärä kinnaste " Jemä tuleb manu küskimaie: kus sa käisid, poiga noori? - Käisin näideste koduna mõrsijate mõisiana ei nee näiu minu-s näe talutütre ei mu-s taha. Sis pand kokku jesä kulla kokku viie velle kulla seitseme sõsara " pag. 156 Võt´t sis kaia kase pakku tamme pakusta tahuda - Rais sis valmis naise noore pand sis kulda palgeesse õbet pand ihu ilusse vaske liits ta liikemesse. Läits sis aita ta magama ei sis kulla es kõnela kulla ei kõrvan kõnela õbe-s lausu õlminagi vask es vaada varjustagi. Tõusi üles ommukulta läits sis jemä päetsesse " " jesä " o mu jellä jesäkeine, jesäkeine, taadikeine ei see kulla ei kõnela õbe-s lausu õlminagi. ? Sis läits karu karjamaale pag. 157 läits ta soole sõitamaie arule aelemaie külä veli vellekene es saa naista siita maalta. Siis läits ooras ommetagi läits ta jesä jenge pääle kasujemä kaala " usse tei sis ooralatse värdija väräti ala. Jatkab lauluga Oma valla kiitus A V 9. EÜS III 315/20 (33) < Paistu khk., Holstre v., Koigu k., Härjakoorma t. - J. Sakkeus & J. Aavik < Liisu Mägi, u. 60 a., "Puru Liisu", pime (1906) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine + Lauliku sõim Lüroeepilised laulud ; Laulud laulust Minge nüüd linna liputama Linna saksu saagutama Miski, siiski, siiperasta Et lää linna liputama. Isand püünab mind ilule Ärra äile rõõvielle Poisi püünave punale pag. 316 Kuule kulla vellekene Ärä'p ma näie neegi päivä Kui su viiti kohtu teeda Särk jäi litsi sängu pääle Pussak pordu oodiessa Kaagi selga su kasuka Kannid rahvi, massid raha Litsi lipu oli kähena Ikki näied näiu nälga Võtsid sis käsil kase paku Tamme pakku sa tahuda Raisid valmis naise noore Pandsid kokku esä kulla Pandsid kokku emä kulla Kokku viie velle kulla Pandsid kulla sis palgeesse Obe panid ihu ilusse Vaske liidid liikmeessa Lätsid sis õhtu magama Võtid sis manu magama pag. 317 Ei sii kulla es kõnele Õbe es lausu õlmenagi Käänid külle löusid külma Panid pää löusid päetsi Aid jala löusid jalutsi Sellä üle sängi servä Tõusid ommiku ülesse Lätsid emä päetsisse Ei sii kulla ei kõnele Õbe ei lausu õlminagi Sis lätsid ooras ometagi Lätsid esä enge pääle Lätsid emä enge pääle Küla alla kükakile Aia alla roomakile Tahtsid talu näidusida. Usse teid sa oora latse Värdja väräti pääle Otsid sis latse oidijeda Pudru pott oli puusa pääl pag. 318 Levä päts oli pää otsan Kuule kulla vellekene Litsu oma laia lõvva Kata oma arva amba Amba ku' viru-värati Suu sul seitsme sopiline Nina nelja nurgeline Sul om silmä sellä pääl Silmä kulmu kukkerin Mis sa laulad kui sa ei mõista Siga sul sõna segane Musta ärja joonu ääle Kits su meele mekitanu Kuule kulla vellekene Sul ei ole äälta laulda Mine külä nurme pääle Võta ääles paari äkli Võta kurgus adra kure Mis sa kiunud kitsi vittu Suu sul suitseb sula sitta pag. 319 Keele pääl sul pärgle paska Sis tuli vasta vaidelema Mina laula laada vasta Üle mere meiste vastu Taga Narva naiste vastu Üle Poola poiste vastu Ärä mina peta pilli ääle Ärä sakste sarve ääle Kuramaa kümne pasuna Ära vene vilispilli Ende maa eli käsila Kik ma puha laula vällä Tuleb omme uusi päivä Vana taivas valge ilma Ma too Riiast riigi-ravva Mina noki sinu nuki Kärbi ärä sinu kärsä Kaku ära kõtu karva. Oles mul kääri kähena Sis ma pöas pürva karva pag. 320 Sul om titti tingatedu Kella kotti korbatedu Sa ei ole meesi meesi vastu Tõise meesi vastu. EÜS IV 1836 (341) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Imma m. < Viljandi khk., Uue-Võidu v. - M. Saar & H. Siimer < Jaak Kull, u. 80. a. (1907) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Tere seppa, mis sa seisad, Ilus seppa, mis sa istud? Tee mull' tinane naene, Vala vaskene emanda. Tere sepa sellikene. Kui sa ei oska rauda taguda, Sepp siis viskab lahti jälle. Käi siis otsi kust sa leiad, Kust sa jälle leiba suad! Ei ole enam, kes sull' annab. Küll sa hulgud mõõda maad. Oh sul torp ju kondist saadik, Kerjad leiva kanikid. EÜS V 89 (99) < Otepää khk., Pilkuse v., Kivi t. < Sangaste khk. - A. Kiiss & E. Eisenschmidt < Liisa Jõgi, u. 60 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud :,: Siin om poisi ilu kõrgi:,: ilukõrgi ilmatarga Tahtva puista naista tettä Emä lepist ehitede Jummal olli nii tarka Kallis Jummal nii kaunis Kolme asja puudunessa Keelta suvve meelta pähä Sisse illust engekeista. vt. v. 99 EÜS V 305/6 (3) < Helme khk., Riidaja v., Lahtre t. - A. Martin & P. Tatz < Reet Tahvel, 52 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Juhanike, vellekene! Tõotid sa naiseta elada - Elasid sa üte aasta Pääle aasta katsi päevä Võtid puhta naista tettä pag. 306 Tamme pakust või tahude Lepä pakust lepitada. Kui sai naine valmiessa Lätsid sa õhtu magame - Käänid külle - leidsid külmä Käänid sellä - leidsid seinä. vt. v. 2 EÜS VI 531 (133) < Häädemeeste khk. - A. Martin & E. Juhanson < Kadri Mass (Kepi Kadri), 85 a. (1909) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Oli üksi ainus venda Ainus venda, armas venda Lubas naiseta elada Abikaasata kasuda Sai elama, sai olema Ei või naiseta elada Abikaasata ei kasuda Akkas puusta naista tegema Sai sii naine valmielle Mis ep talle puudunesse? Kolme talle puudunesse: Keelekesta, meelekesta Alla rinnade südata. EÜS VIII 1571/2 (68) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k. - K. Viljak & G. Vilberg < Miina Salström, 53 a (1911) Loomine + Viru sepp + Kuldnaine Sinikirja linnukene, Poua päine pääsukene Lendas meie leppikussa, Kondis meie koppelissa, Vahtis meie vainijulla; Otsis maad muni muneda, Aset puegi anduksesa. Ei saand maad muni muneda, Aset ei puegi auduksesa. Lendas meie kiige külge, Tegi pesa penni külge, Audus pojad aeste külge; Audus kuu, audus kaksi, Audus kuuda kolmandagi, Nädalgi ju neljatagi, - Said pojad verisulile Siis akkas puegida jagama, Peretagi pillamaie: Ühe pani pardiksi pajusse, Teise johvikes jogeje, Kolmane Viru seppaaksi, Mis pani pardiksi pajusse - Sie süöneb pajusta putki Mis pani johvikeks jogeje, - Sie süöneb juest kaluja Mis pani Viru seppaaksi - pag. 1572 Sie tegi vallal valjaaida, Kihelkonnal kirveeida, Numme neidisel nugije. Vald ei kiitnud valjaaida, Kihelkond ei kirveeida, Numme neidised nugije. Siepärast seppa soimatie, Seppa naista naeretie, Seppa lapsi laimatie, Et jättis kisud kirvestesse, Vahed jättis valjastesse, Nurgad neidise nugile. Seppa süttis ja vihastas: Viskas pihid puesaasse, Alasimme alla oue; Valas vasest vaimukese, Ja tegi obedast emanda; Viis sie vaimu vainijule: Tiadke, tiadke, muistke, muistke, Arvake küla ueksed, Mis on vaimulta vajaki? Mina kui kuulsin vasta kostsin: Viis on, viis on, vennikäne, Viis on vaimulta vajaki: Kielt pole suussa, mielt ei päässa, Alla rinna ei südanta, Südames ei ingekesta, Ingel ei elu aseta. Karja toon. vt. v. l59 EÜS VIII 1822/4 (50) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspää k. < Uuri k. - K. Viljak & G. Vilberg < Juula Walk, 78 a. (1911) Loomine + Viru sepp + Kuldnaine Sinikirja linnukene, Punapiane pääsukene Lendis meie lepikussa, Kondis meie koppelissa - Otsis sie pesa aseta. Lendis meie kiige külge, Audus pojad aeste külge, Tegi pesa penni piale. pag. 1823 Audus kuuda, audus kaksi, Audus kuuda kolmatagi; Sai pojad veri sulile, - Akkas puegida jagama, Peret laiali pillamaie; Ühe pani jõhvikiks jõgeje, Teise pardiksi pajusse, Kolmanda sepaks Järvamaale. Mis oli jõhvikiks jõessa, Sie sõi jõe kaluja; Mis oli pardiksi pajussa, Sie sõi pajusta putki; Mis oli sepaks Järvamaalla, Sie tegi vallal valjaaida, Kihelkonnal kirveeida, Nuortel neidudel nugije. Jättis vahed valjastesse, Kietis kisud kirvestesse, Nurgad neidude nugije. Vald ei kiitnud valjaaida, Kihelkond ei kirveeida, Nuored neidised nugije. Sestap seppa sõimatie, Sepa lapsi laimatie, Sepa naista naeratie: Süsised on sepa lapsed, Tahmased taguja lapsed, pag. 1824 Sepa naine on süsista, Sepp on ise ilma musta, Seppa süttis ja vihastas,- Viskas pihid põesaasse, Tangid taskuje vautas. Akkas kulda ta koguma, Vana vaskeda varuma, Õbe aljast armastama. Tegi kullasta kujugi, Õbedast tegi emanda, Valas vasest vaimukese. Sai sie vaimu valmistatud - Viis aga vaemu vainijulle, Kujugi küla vahele. Kutsus valda vaatamaie, Kihelkonna kuulamaie. Mõistke, mõistke, mihed nuored, Tiadke, tiadke naised targad, Mis on vaimult viel vajagi? Viis on, viis on, vennikene, Viis on vaimult viel vajagi: Üks on mieli, teine kieli, Alla rinna ei südanta, Südamel ei ingekesta, Ingel ei elu siessa - Ingel ei elu aseta. EÜS VIII 1895/8 (129) < Kuusalu khk., Kolga v., Kolga-Aabla k. < Virve k. - K. Viljak & G. Vilberg < Ann Birk, 67 a. (1910) Loomine + Viru sepp + Kuldnaine Sinikirja linnukene, Punapäine pääsukene Lendis meie leppikussa, Kondis meie koppelissa: Etsis maad muni muneda, Aset poigi anduksesa. Ei saand maad muni muneda, Aset ei poigi auduksesa, - Lendis meie kiige külge, Tegi pesa penni külge, Munis munad laua pääle, Audus pojad aisa pääle. pag. 1896 Audus kuuda, audus kaksi, Audus kuuda kolmatagi- Sai pojad veri sulile, Siis akkas poegije jägämä, Perettasa pillamaie: Ühe pani pardiksi pajusse, Teise jordiksi1 jogeje, Kolmane tetreks teibäässe, Neljani seppaksi Virusse, Tagujaksi Järvamaale. Mis oli pardiksi pajussa, Sie sõi pajusta putki2; Mis oli jordiksi juessa, Sie sõi jue kaluja; Mis oli tetreks teibäässä, Sie sõi teibästä samblu; Mis oli seppaksi Virussa, Tagujaksi Järvamaalla, Sie tegi vallal valjaaida, Kihelkonnal kirveeida, Nuortel neidistel nugija. Vald ei kiitnud valjaaida, Kihelkond ei kirveeida, Nuored neidised nugija, - Et jätt vahed valjastesse, Ja jätt kisud kirvestesse, Nurgad neidiste nugije. pag. 1897 Sestap seppa sõimatie, Seppa naista naeratie, Seppa lapsi laematie: Süsised on seppa lapsed, Tahmased taguja lapsed, Sepp oli ise ilma musta. Seppa süttis ja vihastis: Viskas pihid puesaasse, Alasimme alla laua, Tang̊id ta maha vajutas. Siis akkas kuldada koguma, Vana vaskeda valama. Tegi kullasta emanda, Valas vasest vaimukese. Siis sai vaimu valmijeksi, Viis siis vaimu vainijulle, Kutsus valla vaatamaie, Kihelkonna kuulamaie: Muistke, muistke, tiadke, tiadke, Muistke, muistke, mihed nuored, Tiadke, tiadke naised targad, Arvake pere vanemad, Mis on vaimulla vajaka? Viis on, viis on, vennikäne, Viis on vaimulta vajaka: Kiel on suusta, miel on päästä, Rinde alla ei südänta, Südämel ei ing̊ekesta, pag. 1898 Ing̊el ei elu aseta. 1 (ka: jorvikeks) 2 (ka: varbu) vt. v. 88 (123) EÜS X 1636/8 (211) < Haljala khk., Vihula v., Kosta k. - K. Viljak & J. Mark < Tohver Klembork, 79 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Neiu linn + Viru sepp + Kuldnaine Laulud meelelahutamiseks ; Lüroeepilised laulud Meie, meie ellad vennad, Meie kolmi vennikesta, Kui kolmi ua ivada. Üks oli einaksi joessa Teine palgiksi pajussa, Kolmas sepaksi Virussa. Kes oli einaksi joessa, Sie sõi joesta kaluda, Joe laiu lattikaida. Kes oli palgiksi pajussa, Sie tegi tua tuule pääle, Maja marja varre pääle, Elu eina kaare pääle. Tuli tuuli tõstas tormi, Vei maja marja varre päälta, Elu eina kaare päälta. Kes oli sepaksi Virussa, Sie tegi valda valjaaida, Kihelkonda kirveeida, Nurme neiule nugeda, pag. 1637 Sest aga seppa sõimattiie, Sepa lapsi laimattiie; Jättis kisud kirvestessa, Nurgad neiude nuassa. Seppa süttis, sie vihastas, Viskas pihid pilvetesse, Aameri Alutahaje, Lõetsa lõuna Aasiasse, Akkas aga kulda korjamaie, Korjas kokku kuue kulla, Kokku kolme oe kulla, Tegi kulla kaasukese, Obedast tegi teise puole, Läks aga kullaga magama, Obedaga ingamaie, Kieras külle, leidas külma, Kieras selja, leidas seina, Sest olid kulla külled külmad, Obedal jalad jäledad, Säält oli viitta viel vajaka; Mielt old pias, ei kielt old suus, Alle rindade südanta, Südamel ei ingekesta pag. 1638 Ei ingel elu asetta. EÜS XII 1283/5 (49) < Kõpu khk., Puiatu v. < Halliste khk., Kaarli v. - J. Ilus < Ann Ilus, s. 1831 (1914-1915) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Veli, hella vellekene Võtid teta kullast naista, Hõbe hella noorikid. Lätsid kullage magame Hõbe hella oodiesse. Ei see kulda es kõnele, Hõbe hella tee ei häälta. pag. 1285 Mis sinna manu puudunessa? Keelt tall suhu, meelt tall päha, Alla rindu võis süanta. H I 1, 241 (118) < Järva-Jaani khk. - M. Roosileht (1888) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Naller Nuat oli Nuadikene See tahab naeseta elada Emandata olla ilma Tüdrukuta minna tööle. Hakkas puust naista tegema Tamme pakusta tahuma Lepast naista lepitama Kasest naista kasvatama. Pani kulla palgeeksi Hõbeda ilu näoksi. - Läks ta kullaga magama, Hõbedaga voodiesse. - Mis oli külge kulla poole Seep oli külge külmetanud Mis armas hõbeda poole Seep oli armas hangetanud Mis oli eide vaiba vasta Seep oli külge sooja külge. H I 2, 407 (20) < Laiuse khk., Laiuse v. - Mart Korts (1888) tüübinimed kontrollitud Kuldnaine Lüroeepilised laulud Mardikene, poisikene, Lubasid naeseta elada. Abikaasata kaduda; Võttis puusta naista teha Tamme pakusta tahuta. Haava puusta Annekesta, Maarja puusta Marikesta, Kasepuusta Kaiekesta. Sai aga naene valmis saanud, Ei see kullake kõnelnud, Hõbedane ei teinud healta, Siis läks Rootsist rohtu tooma, Kellega naista suitsetada, Suitsetasin ühe korra, Suur ju varvas liigutelli Suitsetasin teista korda, Kõik ta keha kergatelli. Suitsetasin kolmat korda, Juba see kullake kõneles, Hõbedane ju tegi healta, Heitis naesega magama. Kõik öö õled kõhasid, Nõrkusid nõrgad sängi lauad, Paukusid sulised padjad. H I 2, 553 (1) < Sangaste khk. < (?) Tarvastu khk., Suislepa v., Musti t. - Peeter Roose < (?) Leena Undritz, s. Must, s. 1826 (1888) Vt. lisaandmeid leheküljel H II 59, 780. tüübinimed kontrollimata Kuldnaine + Humal hõikas Lüroeepilised laulud ; Laulud meelelahutamiseks Veli, hella vellekene, Tahit puusta naista teta, Lepa pakust lepitada, Tamme pakust tahuda. Kulda panna palgeessa, Hõbetad ihu ilussa. Lätsit kullaga magama, Hõbe hella hingama; Ei na kulla es kõnela Hõbe hella es tee heli, Kullal vaja kolme asja. Keelekesta, meelekesta, Esi hella hengekesta. Hummal huikas pajuna, Käbi kärkis põesaenna: Tule siia, noori meesi, Vii mu kottita kodusse, Pane parre veere pääle, Säe sängi tulba pääle, Sis saat kotti kopikida, Sis saat tasku taalerida, Punga poole ruubelida, Sis sa ostat uvve naise, Ostat uvve, saat parema. H I 5, 220 (3) < Viru r. - Thomas Undritz (1894) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine + Viru sepp Lüroeepilised laulud Mul on kolmi vennakesta, Kolmi kui ua ivada. Üks on palgiksi pajussa Teina heinaksi jõessa Kolmas Virus sepaaksi. Mis on palgiksi pajussa, See teeb tuulele tubada, Alla tuale akenaida. Mis on heinaksi jõessa See sööneb jõe kaluda, Jõe laiu latikaida. Mis on Virus sepaaksi, See teeb valla valjaaida Kihelkonna kirveeida Nurme neidude nugeda. Vahed tema jätab valjastessa Kisud tema jätab kirvestesse Nurgad neidude nugeje. Sest siis seppa sõimatie Sepa lapsi laimatie. Süsised on sepa lapsed Tahmased taguja lapsed Sepa ise ilma musta. Sepa sütis ja vihastas: Viskas pihid pilveeie Viskas tangid taevaaie Aameri Alutahaje. Hakas kalda korjamaie. Kokku korjas eide kulla Kokku korjas taadi kulla Ja siis viie venna kullad Ja kuue õdede kullad. Siis tegi kullast kaasakese Hõbedasta teise poole. Läks siis kullaga magama Hõbedaga hingamaie. Keeras selja, leidis seina, Keeras külle, leidis külma. Miks on külmad kulla külled, Hõbeda jalad jäledad? Sest on külmad kulla külled. Hõbeda jalad jäledad, Et on viitagi vajaka: Keelta suhu, meelta pähe Südamelle hingekesta Hingele elu aseta! - H I 6, 43 (11) < Põlva khk. - H. Huik, Joosu koolmeister (1894) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Nuunu, nuunu noorimehi Kui teie meile kurja olete Kulle te'e käide kumme külla Sandite sada tare lävve Hobu teil kulud kuue raua Peiu pidi pikka särgi Kui sai naine kaietetud Huba huuli ostetus Mat eid tee naiseta olla Kosi mata ära koolda Nakside naista naidemaie Leppa pakkust naista tegema Tamme pakkust naista tahuma Pannid ta kulda palgeessa Pannid hõppe ihu ilussa Kulda sulli suuda mõske Hõppe holma võetelleh. H I 7, 260/1 (33) < (?) Viljandi khk. - Anton Suurkask (1895) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine + Öösel üksi Lüroeepilised laulud ; Laulud noorrahva elust Hellakesed, vellakesed Ärge naerge neidisida Teotage tüdrekida. Ütsid huulile rumala Ütsid silmila madala Ütsid paksu palgela Mina aga vasta kostan: Hobu huulila rumala Härg on paksu palgela. Hellakene, vellakene Ära sina vaeva neidisida Teota sa tüdrekida. Alles sul naene näitemata Tina rinda tingimata Kudrus kaela kuulamata Lumi pea lunastamata. Ei sa saa siita naesta Ega siita vallastagi Kihelkonnast kolmestagi. Küll sa käid kümme korda Küll sa käid tuhat tubada Sada sauna uksekesta Said siis viimse peresse Taha otsasse talusse. Säält said müti mättaesta Konna koobaste vahelta. Ei see sõge sõkku leiba Ega pime peksa rehte Sarmas ei maada laota Äbarik ei niida heina. Hakkad kodusta minema Hakkad memme palleima: Kulla memme, hella memme, Tulgi mu naene tubaje Aita ta ahju edeje Kutsu pime kolde'ele. - Memm tulkis naese tubaje Aitas ahju edeje Sealt ta kutsus koldeele. Naene siis kukkus koldeesse. Siis hakkas memmel ütlemaie: "Nüüd toon Narvast naese noori Võttan Võnnusta emanta." - Läks siis naista võttemaie Virust tõi siis vimma selja Arust tõi siis hammas pika, Kõnnust tõi nina kõvera Narvast tõi jalad jämedad See siis jälle langes laukaesse! Siis võttis teha puusta naesta Tame pakusta tahuda Haava puust tegi Anekesta Leppa puust tegi Leenukesta Sai siis naene valminesse Viis siis Viru sepa kätte Hakkas seppa palvele: Kulla seppa, hella seppa Tee mulle tinane naene pag. 261. Vala vaskene emanta. Pane kulda palge'esse Hõbe silmile silenda." Sepp tegi tinase naese Valas vaskise emanta Panni kulla palge'esse, Hõbe silmile sileda. Viis siis kodu, panni sängi Võttis kullaga kõnelda Hõbedaga heita keelta: Ei see kullane kõnelnud! Kõik ollid külmad kulla külled. Jahedad hõbeda jalad! Võttis siis kirbuga kõnelda Lutikaga lüia lusti Täiga tänu pidada. Kirbud ollid kõrgid ei kõnelnud Täid ei tänu pidanud. Siis teretas vana kasukat: "Tere mu vana kasukas! So'oga pean mina elama So'oga armud armastama! Istus siis veel lee lõuka alla Puhkus siis tule süsida Öögu, öögu öömekene Tõuse teise poolekene! H I 8, 418 (6) < Vastseliina khk., Vastseliina mõis - Jaan Sandra < Kristin Raudpuu, Andri naine, 60 a. (1896) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Oh tie ulli nooremehe'. Oh tie ulli nooremehe', Taijulda talo poja'. Tahtse tie puusta naista tetä, Taropakust tahoda, Panni kulla palgehes, Hõpõ, iä ilosas, Kuld sulas soola maitseh, Hõpõ hõõrus hõlma võttõh, Jääs kuld jäle pääle, Satas hõpõ sammu pääle. Olli mull ütsi väiku vello, Esi tillo, esi terävi, Tuo hõpõ maast võtte, Kulla sai sammu päälta, Või hõpõ seppä kätte, Kulla ravva rähnile. Tie sepa, tilka sepä, Tie tsõdsel tsõõri sõlge, Minijale meeli telge Minka kävvü käletsile Minka sõuda sõsarile, Minka oiju umatsile, Minka veerda velitsile. H I 8, 425/6 (36) < Vastseliina khk., Vastseliina mõis - Jaan Sandra < Kristin Ruus, lesk, 66 a. (1896) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Vaene naine. (Kadrina laul) Olõ-õs vaesel naasel pääd, Võti üte savi=paa, Säält, tei vaesel naasel pää. Olõ-õs vaesel naasel silmi, Võti katsi taiva tähte, Säält tei vaesel naasel silma. Olõ-õs vaesel naasel kõrvu, Võti katsi kuiva kringlit, Säält tei vaesel naasel kõrva. Olõ-õs vaesel naasel ninna, Löüse üte piibu tobi, Säält tei vaesel naasel nina. Olõ-õs vaesel naasel suud, Võti üte söögi luidsa, Säält tei vaesel naasel suu. Olõ-õs vaesel naasel kässi, pag. 426 Võti katsi kahru käppä Säält sai vaesel naasel käe. Olõ-õs vaesel naasel kõttu, Võti üte haina koti, Säält tei vaesel naase kõtu. Olõ-õs vaesel naasel jalgu, Võti üte sita hargi, Säält tei vaesel naasel jala Olõ-õs vaesel naasel persta Võti üte põrsa molli, Säält tei vaesel naasel perse. H II 1, 586/7 (764) < Lüganuse khk., Saka k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Peeterson, 55 a. (1888) tüübinimed kontrollimata Viru sepp + Kuldnaine Lüroeepilised laulud Meid oli kolmi vennakseida, Kui kolmi ua ivada, Kaks oli kaura seemekesta; Üks läks heinasta jõgeje, Tõine pardista pajuje, Kolmas sepasta Viruje. Mis läks heinasta jõgeje, See sööneb jõe kalada, Jõe ausi augisida Jõe laia latikuida pag. 587 Mis läks sepasta Viruje See teeb rahva rattaaida Kihelkonda kerveeida; Jätse kisud kerve sisse, Raod1 rataste vahele. Mina seppa sõimamaie: Süsidsed on sepa lapsed, Sepa naine lõõtsanahka. Seppa süttis ja vihastas Pistis pihid põesaaie, Aamerid ane pajuje, Akkas ümber arvamaie; Võttis pihid põesaasta, Aamerid ane pajusta, Tagus kuldasta emanda, Õbedase neitsikese; Läks siis kullaga magama, Õbedaga voodieie. Ei see kuldane kõnelnud, Õbedane ei teinud äelta. 1 Pragu H II 2, 290/1 (419) < Karuse khk., Petaluse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Krebs, 65 a. (1889) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Kokku ma pani eide kulla Eide kulla taadi kulla Kokku kolme õe õbeda Nelja viie venna kulla Siis läksi Lähtru sepale Tere seppa tere selli Tere paras prandike1 Tie mul kuldane kaasake Õbedane teine pooli Sepp tegi mule kuldse kaasa Õbedase teise poole Ma võtsi kulla kainelusse Kikerdasi õbe õlale Siis tõin kulla ju kojusse Tõstsi kulla kamberisse Säädsi kulla sängi sisse Pani padjusse magama Magasi öö ja magasin kaksi Akkasi kolmat magama Kulla kül´led külmetasid Õbeda jalad jälitsed Läksi küla eide juure Küla vana taadi juure Küla eided eidekesed Küla taadid taadikesed Aidake nõu pidada Kokku ma pani eide kulla Eide kulla taadi kulla Kokku kolme õe õbeda Nelja viie venna kulla pag. 291 Siis läksi Lähtru sepale Tere seppa tere selli Tere paras prandike Tie mul kuldane kaasake Õbedane teine pooli Sepp tegi mule kuldse kaasa Õbedase teise poole Ma võtsi kulla kainelusse Kikerdasi õbe õlale Siis tõin kulla ju kojusse Tõstsi kulla kammerisse Säädsi kulla sängi sisse Pani padjusse magama Magasi öö ja magasin kaksĭ Akkasi kolmat magama Kulla kül´led külmetasid Õbeda jalad jälitsed Küla eided kostelikud Küla taadid tapelikud Oh sa nolves noori miesi Läbemata Lääne poissi Võtnud naene neidudesta Ostand obu varsudesta Kasvata koer kutsikane Kui lähed õhta sa kojugi Naene naerab neidudesta Obu sul irnub varsudesta Koer sul augub kutsikane 1 (=sepp) H II 6, 668 (36) < Muhu khk. - Peter Saul < Mare Laik, 54 a. (1890) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Ilus sepa poisikene, Ilus seppa ilma tarka, Kogus ta isade kulla, Kogus ta emade kulla, Kogus ta kulla kuie ven̄a, Õbe seitsme mehe õese, Vase viiä vaese lapse. Kogus sai kulla koa veida Ulk sai õbe uibemiida. H II 6, 692/5 (46) < Muhu khk. - Peter Saul < Mare Laur, 50 a. (1890) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Ilus sepa poisikene, Ilus seppa, ilma tarka, Ilma tarka, maa kavala, Kokku pannid isade kulla, Kokku pannid emade kulla, Kokku kulla kuiel vennal, Kokku seitsmie õesel. Tegid sina kullast naista nuorta, Teisest kullast teista puolta. Sai sie kulda valmis suanud, Võttis selle kulla kaeneluuse, pag. 693 Õbe õlmade vahele. Viis selle kulla küla vahele: Vaadake naesed vanamad, Tüdrikud üle ilusad, Poisid puoled mõisenikud, - Mis sest kullast puudunesse? Oidu otsa ümargusta, Kielta suhu, mielta päha. Pan̄in mina kärbse kieleksani, Erilase ingeksani, Mesilase mieleksani Siasen sisse süameksi. Võttis siis kulla kaeneluuse, Õbe õlmade vahele; Viis siis kulla kojuse, Pani sie kulla juo magama, Ehemise ingamaie, Silmad siidi riideese, Abutane ehemise. Magas päeva, magas kaksi, pag. 694 Ei sie kuld ei kuule tõusta, Ei õbe unest ärata, Pehmist padjusta paota, Aneehemista ärata, Silmad siidi riideesta. Tõin mina Riiast risti kuke, Mina tõin Muskust musta kuke, Pia otse laulamaie. Ei sie kuld ei kuule tõusta, Ei õbe unest ärata, Pehmist padjusta paota, Silmad siidi riideesta. Tõin mina Sõrvest suure sõnni Pea otse am̄umaie: Ei sie kuld ei kuule tõusta, Ei õbe unest ärata, Siis muol kukus kurba mieli, Juo akas ale südamese: Käisin mina väljal viiulila, Laial väljal laverila, pag. 695 Et pidi äda kaduma. Äda kasvis kangemaksi, Äda paisus paksemaksi, Äda tõusis töähtsemeksi H II 9, 719/20 (99) < Väike-Maarja khk., Kilsi v. - Juuli Kuus < Juula Maurään, 69 a. (1888) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Kuller oli Kalevipoega, Naller noat oli naise poega, Tahtis naiseta elada, Tüdrukutta tööle menna, Emandatta olla ilma, Tahtis puusta naista teha, Kasest naista kasvatada, Aavast naista armastada, Läks ta kullaga magama, Õbedaga oogamaie: Mis oli küllge kullapoole - Seep oli küllge külmetanud; pag. 721 Mis oli armas õbeda poole, Seep oli armas angetanud; Mis oli eide vaiba poole, Seep oli külge sooja poole. H II 11, 252/3 (10) < Väike-Maarja khk. - M. Kampmann (1889) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Võtsin naese nabakese, Piibuvarre pitkukese, Hakkasin tulema koduje. Vihma hakkas sadamale, pag. 253 Sõge hakkas külmetamaie, Viisin ahju otsele; Sealt tema kukkus kördi patta Põletas silmad, põletas käed, Kõhu nahka natukene; Hakkas hinge heitemaie, Jättis minu leseksa, Siis ma võtsin jälle nõuuks. Teha omal puusta naista, Tamme notist taguda, Panin kulla kaela peale, Hõbeda üle õlade, Mõtlesin kulla kaunistamaie, Hõbeda ilu ajamaie, Läksin kullaga magamaie Hõbedaga voodiessa. Mis oli külge kulla poole, See oli külge külma poole, Mis oli külge vaiba poole, See oli külge sooja poole. H II 11, 884 (9) < Väike-Maarja khk. - Jakob Palm < Riisekampff (vanaeit) (1890) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Lugu "Kalevipoeg" Oh sa kuller kalevi poega Naller, nat´ oli naese poega Tahtis naiseta elada, Emandada olla ilma Tüdrukutta tööle minna Tahtis puusta naista teha Kasest naista kasvatada, Leppast naista leppitada Aavast naista armastada! Pani kullad paleksi Hõbed ilu näuksi Läks ta kullake magama Oogamaie hõbedaga Mis oli külge kulla poole See oli külge külmetand Mis armas hõbeda poole See oli armas hangetand Mis olh külge vaiba poole See oli külge soojanend. H II 12, 101/2 (55) < Väike-Maarja khk. - W. Lurich (1890) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Kalevipojast Oh, kuller Kalevipoega Noaller noat oli naise poega Tahtis naiseta elada Tüdrukutta tööle minna Emandata olla ilma Tahtis puusta naista tehja Kasesta naista tehaja Oovast naista armastada Leppast naista lepitada, "Pani teda kulla palgedeksi Hõbeda ilu näukse Läks ta kullaga magamaie Hõbedaga hoogamaie Mis oli külge kulla poole? pag. 102 Mis armas hõbeda poole? See põle külge külmetanud See põle armas hangetanud Mis oli eide armu poole, See põle külge sooja poole H II 12, 266 (104) < Väike-Maarja khk. - W. Lurich (1890) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Oleksin mina Olevi Ehk kange Kalevipoega Peaksin mina pika mõõka Kardan kanda puutumaie Uksile ulatamaie Sagarilla sattumaie Ostaksin ma uue kuue Kardan karva veeremaie Võtaksin ma noore naise Kardan noorta nutemaie Ilusa igatsemaie Kätki tuppa toodematta Vibu parde pandemaie Kätki on tuassa tuliaksa Vibusilma pistitiaksa pag. 266 Ära pistis aia silma Äia silma, ämma silma Käristab minu kääkeisa Tahaksin puusta teha naista Tamme notista taguda Panin kullad kaelejani Hõbedad üle õlada Mõtlesin kullad kaunistamaie Hõbedad ilu ajama Läksin kullaga magama Hõbedaga voodiessa Mis oli külge külma poole See oli külge külma poole Mis oli külge vaiba poole See oli külge sooja poole H II 15, 646/7 (56) < Harju-Jaani khk., Paasiku v. - M. Neumann (saatja) & Miina Pern (koguja) (1889) tüübinimed kontrollimata Loomine + Sepp + Kuldnaine Lüroeepilised laulud ; Töölaulud Sini kirja linnukene, Puna peane peasukene Lendas meie lepikussa, Kõndis meie kopelissa, Vahtis meie vainiulla, Otsis maad mune muneda, Aset poegi aududella. Lendas meie kiige külge, Tegi pesa penni peale Audus pojad aeste külge. Audus kuu, audus kaksi, Audus kuuda kolmatagi. Sai pojad veri sulile, Hakkas poegia jägama, Peretada pillamaie: Ühe pani pardiksi pajusse, Teise jõhviksi jõesse, pag. 647 Kolmanda sepaks Järvamaale. Mis on pardiksi pajussa, See sööb putki põesaasta. Mis on jõhviksi jõessa, See sööb jõe kaluja. Mis on sepaks Järvamaalla, See teeb vallal valjaaida, Kihelkonnal kervesida, Nõmme neitsitel nugeja. - Sest'ap seppa sõimatie, Sepa lapsi laimatie, Et jäid vahed valjastesse, Nurgad neidiste nugije. - Süsised on sepa lapsed, Tahmased taguja lapsed, Seppa ise ilma musta. Seppa süttis ja vihastas. Viskas pihid põesaasse, Tangid ta maha vajutas, Hakkas kuldada koguma, Vana vaskeda varuma. Kogus kullasta emanda, Valas vasest vaimukese. Sai see vaimu valmiiksi, Viis vaimu küla vahele. Kutsus valla vaatamaie, Kihelkonna kuulamaie. Vald siis kiitis vaimukesta, Kihelkond kullast emandat. H II 16, 717 (31) < Risti khk. - Toomas Asper & Jakob Asper < Eewa Lintsbach (1889) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Lähme veeru sepale Targajale tagujale Veeru sep mul vennikene Harju sep mul armukene Tegi mul kullast naise noore Hõbdaise teise poole Viisin kulla jo kodusse Hõbe neiju hoonetesse Panin ta padjusse magama Ise kõrva aigutelle Kül olid külmad kulla külled Aledad olid kulla armud Jõledad olid kulla juttud. H II 22, 399/402 (6) < Halliste khk. - J. Meomuttel (1889) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine + Tule mulle! Lüroeepilised laulud ; Laulud noorrahva elust Veli, ella vellekene, Ära naera neidusida, Teutagu tüdrukida. Alle sull naene võtamida, Valge pää sull valitemeta, pag. 400 Hobu alle ostameta, Raha koti raiskameta. Kui lääd naista võtamaie, Otsid läbi oma valla, Kargutad läbi Kariste valla, Haeled läbi Abja valla, Lased läbi Laatre valla. Es saa naista näulista Abikaasa armulista. Tammest läksid naista tahuma, Vaske valad palgeessa, Hõbe huulede jumesse. Võtad vase kaenlasse, Võtad hõbe õlma alla; Vask es vasta kaenelesta, Ega hõbe alta õlma. Jälle lääd neiut palume: Neiukene noorekene, Armukene kallikene, Tule mulle tuttavesse, Saa mulle saanumesse, Saa mulle saani-istujasse, Kirju kõrvi sõitajasse. Veli, ella vellekene, Ei saa must saani istujata, Kirju korvi sõitajata. Neiukene noorekene, Mis sa pelgad mulle tulla, Mulle tulla, mull elada, Tule mulle, mull on külla, Tule mu külla hoidijasse, Vara mu valitsejasse. Veli ella vellekene, Kunes su külla, mis sa kiidad, Kunnes palja, me pajatid, Kunnes vara, mi valitsen? Küdu sull istub külla manu, Vana-naene vara manu, Tok om toomine peuna, Sang om saarine kähena. Neiukene noorekene, Mis sa pelgad mulle tulla, Mulle tulla, mulle olla, Ei ma sunni suure tööle, Pane ei vikatil venume, Riha varrele vaole; Suves panen suuda andamaie Päevas pääda otsimaie, Aastas aset tegeme. Virun mina lasen villa teta, Riian lasen rõõva mõsta, Harjun lasen kanga kudade. Ma toon sulle kolmi kinga, Üte puise, tõise luise, Kolmanda toon kulda kenga. Puise toon sull puie tuua, Luise toon sull lusti lüüa, Kullatse kirikus käüa. pag. 401 Ma toon sulle rinna reesi, Ma toon sulle pää pärje. Petelik olid, ella velle. Petelik oled pettemaie, Võlelik oled võttamaie. Saa ma sulle saanumesse, Jätusele jäänumesse, Kunnes sull koeral kulda kinga, Kunnes sull sital siidi paela. Tõid mull paari pastelida. Need olid kuuest kokku jakat, Seitsmest nahast segatu. Nukil oli nugise nahka, Vahel oli vasiku nahka, Siis oli kontsal koera nahka, Tärkemen om täie nahka, Keskel kirju kitse nahka. Annid rindu rusikaga, Seep oli rinna reesikene, Pistid mu pää palama, Seep oli pää pärjake. Neiukene noorekene, Ma panen pillile magama, Kannelil viin kammerisse. Ma pane pilli päetses, Kannel katsi jalutsis. Veli, ella vellekene, Petelik oled pettamaie, Võlelik olid võttamaie. Sain ma sulle saanumesse, Jätusele jäänumesse, Kantsikul aad kammeresse, Paned piitsa päetsesse, Kantsik katsi jalutsisse. Pihast es lõpe piitsa joone, Käevarrest varva armi. Ei ma aa sind veskeella, Käse ei käsi kivile. Ma lään ise veskeella, Maksan matti mölderella, Kaits või mati kangurille, Külimitu kösterelle, Tusti tumele siale, Villa virgale emisel, Sõtsikene, linnukene, Mõista see uni minusta, Mis ma nägin magadeenna, Tõise üles tõuseenna. Kuusk kasve kua lävele, Tamm kasve tare lävele, Vahtre puu aida vahele, Saar sauna teede pääle. Sõtsikene, linnukene, Küll see uni mõistetes, Tuhat korda tuntaesse, Sada korda saias aru. Kuusest tuleb kosilise, Tammest tuleb tahtajata, Vahtrast vastu võtajata, Saarest ära saatajata. Lase mind olla osjake, pag. 402 Kasva karja vitsake, Tõusta tamme tõhuke, Nõrke nõmme ladvakene. Küllab osjal ostajata, Karja vitsal kauplejata, Nõmme ladval nõudajata, Tamme tõhval tahtajata. H II 23, 396/8 (8) < Karksi khk., Polli v. - M. Kõewa (1890) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Veli ella vellekene! Toodit kurta kosimede, Viinä viimäde külässe, Saaja saamade talusse; Toodit kullage kõnelta, Õbege elu eläde, Vasel aia armu juttu. Veli ella vellekene! Lätsit aita sa mäele, Eitit sängü sa magame, Pannit kulla päetsesse, Võtit õbe õlmu laani, Karda sa alla kasuku. Kuld es kosta velleke, Kuld es kosta päetsina, pag. 397 Õbe es õika õlmu laani, Karda ei alla kasuku. Käänit külle-löüsit külle, Ait sa jala-löüdsit jahe, Käänit sellä-löüsit seinä, Tõusit ommuku sa ülesse, Lätsit alla tare manu, Võtit ennele kõnelta: Emakene ennekene! Rutta sa alla Ruusi poole, Lase alla Laadsi poole, Vii sa viinä Veeverelle; Ruusi Kärdu tüterelle, Vii nüüd viina minneenna, Too näiu tulleenna. Enne vastu võidelija: Oh mu noori poiga tanni, Seda ei ole imet enne ollu, Enne ollu, muine kuulu, Et viias viinä minneenna, Tuuvas näiu tulleenna! Viin ju viias viisi kõrda, Kossul kävväs kuusi kõrda, Viias viisi vitsalista, Tõise viisi vitsategi, pag. 398 Viias kuusi kupulista, Tõise kuusi kuputegi, Viias sada sangalist, Tõise sada sangategi, Viias tuhat tutulist, Tõise tuhat tututegi. H II 23, 456/9 (22) < Karksi khk., Polli v. - M. Kõewa (1890) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Veli ellä vellekene Toodit kurta kosimede Viinä viimäde külasse Toodit kullast naista tetta Õbeesta noorikuta Ma pa kulla päetsesse Õbe võta õlmu laani Vanavaske jalutsisse Võtit kullage kõnelte Õbegesa aia juttu Kuld es kosta õbe es õika Kuld es kosta päetsenna Õbe es õika õlmaneegi Vask es vasta jalutsinna Käänit külle löüsit külmä Käänit sellä löüsit seinä Ait sa jala löüsit jahe Öö olli pikkä ütsinteegi Kaise kaasate magade. Lätsit sõs esä päetsesse Lätsit emä päetsesse. Võtit sõs esäle kõnelte Võtit emäle kõnelte Emäkene ennekene Esäkene kõvvekene Panni kulla päetsesse Võti õbe õlmu laani Kuld es kosta õbe es õika Kuld es kosta päetsenna Õbe es õika õlmaneegi Vask es vasta jalutsinna Oh mu noori poigatanni pag. 458 Sedä ei ole imet enne ollu Enne ollu muina kuulu Et sai näiu tibule Kabu kate kopikule Nüid viiäs viinä viisi kõrda Kävväs kossul kuusi kõrda Nüid vii viisi vitsalista Tõine viis vii vitsateegi Nüid vii kuusi kupulista Tõine kuusi kuputeegi Nüid vii sada sangalista Tõine sada sangateegi Vii sa tuhant tutulis ta Tõine tuhant tutu teegi Vii sa viina minnenna Too näiu tulleenna Näiu jahus kammerenna Kiidsus ta käsikivile Velle varjusta valadi Pilgut silmi ta pilusta Näiukene noorekene Mis sa jahvat kammerenna Kiidsut sa käsikivile Kivi rikup näiu rinna Kakastep näiu kaala pag. 459 Tule mulle sa minule Tule teeme tuttavesse Ma ei sunni survamaie Egä ei jahi jahvamaie Käsi ei käsikivile Ma vii terä veskeelle Massa mati mölderelle Alli toove alli viive Kõrvi kõõrutev koduje Näiu kuuli kosti jälle Veli ellä vellekene Kui saa sulle saanuvesse Saanuvesse jäänuvesse Si tääd sinu süäda Kuri sinu kombeeida Vii ei teri veskeelle Massa matti mölderelle Kui saa sulle saanuvesse Saanuvesse jäänuvesse Kuule ei oma nimeda Oma ennist õigakuta Oora ma kuuli ommukulla Litsi liia lõuneella Kaagi kulla kasteella. H II 23, 525/8 (15) < Karksi khk., Polli v. - M. Kõewa < Kadri Sarw, 67 a. (1890) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Veli ellä vellekene Saa ei naista naarajale Tüdrukut teotajale Läbi otsit vellekene Läbi otsit oma valla Kargutet sa Karksi valla Pöörä panet Pöögle valla Aelet sa Abja valla Otsit poole Polli valda Otsit siast sirgepiida Otsit keskelt kenepiida Otsit vahelt valgepiida Peräst saat Roodsi rooma tükü Arju aida kiskujeta Lõve kirstu lõhkujeta pag. 526 Vene vannel´te vedäjet Ken käü kuu kua teeda Aaste aida raduje Kaevaten läits kammeresse Ojaten läits oodiesse Saa ei naista naarajal Tüdrugut teotajal Veli ellä vellekene Toodit puus ta teta naista Kase pakust kasvatele Tamme pakust tahude Leppä pakust lepütelle Kolme jo sinna puudunesse Keelekesta meelekesta Esi ellä engekesta Veli ellä vellekene Tahit Maarie tüdärta Väiet Maari väüsse Kätte sai Marie tüdär Ellit kuu ellit katsi Ellit päevä ellit paari Ellit pooli kolmi teta Võtit otsi vellekene Võtit otsi söögil süüdu Söögil süüdu joogil juttu pag. 527 Viisu paarista vihada Jala rätista jaguda Niidse pinnule nimeda Kabla arust kakelusta Otsit tühjast sa tül´uda Otsit nall´ast sa näruda Anne kuuli kosti jälle Viha küüra vellekene Viha küüra küll´e alla Süa servi sell´ä alla Paras paras Annekene Paras paras ma paraste Üle lätsit esä keelu Üle lätsit emä keelu Üle viie velle keelu Seitseme sõsare keelu Esä keeli emä keeli Keeli kümne keele pääle Kaidsi katele käele Minna'k ärä undi ulga sekkä Karade karude kilda, Anne kuuli kosti jälle Oles mul tähti täädäjasse Mõjukene mõistajasse Akikene arvajasse pag. 528 Linnukene lendäjasse Mihanes elu ihena Või o mul pidu peräna Et olli elu ikuline Pidu pilli roogeline Kasu kaara kõrsiline Tulle os visan viina toobi Katusesse õlle kannu Mõtsa ma mõju karigu Tuli os joonu viina toobi Katus os joonu õlle kannu Mõts maitsen mõju karigu Anne kuuli kosti jälle Esä ands emä tõodi Velle kate teive kaupa Sõsare sõna kõneliv, Esä kuuli kosti jälle Ole ei esä andamine Ole ei emä andamine Sõsarete tõotamine Velle kate kauplemine Si olli näiu meele valda Kao kate kaala valda Suu valda süäme valda. H II 27, 232 (6) < Palamuse khk., Luua v. - Helene Masen (1888) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Jaanikene poisikene, Lubas üksinda elada; Abikaasata kaduda. Elas ühe aastakese, Peale mõne päävakese; Võtis puusta teha naista, Tamme kannusta tahuda, Haavapuusta Annekesta, Kase puusta Kaiekesta, Lepa puusta Leenukesta, Marja puusta Marikesta. Siis sai naine valmiessa. Siis läks külasta küsima: "Küla eite, küla taate, Mõistke, mis naisele vaja on?" "Keelt aga suhu, meelt aga pähe, Alla rinna südame!" H II 30, 115/6 (3) < Puhja khk., Kavilda v. - D. Arak (1889) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Lätsi Võndu võti naese, Taa Võnnu tapi naese. Lätsi sis jälle naista võtma, Es saa naista kosteegi. Võti puusta teta naista, Kõdarista kõlgutada, Teije naise nii kui muilgi. Pole mu naesel pääkeesta Võti valge kapusta pää Teije naesel pääkese Pole mu naesel kõrvakesi Võti kaitsi seenekesta Teije naesel kõrvakese Pole mu naesel silmakesi Võti kaitsi sibulakesta Teije naesel silmakese Pole mu naesel nõnakesta Võti vana sika sarve Teije naesel nõnakese. pag. 116 Pole mu naesel reiekesi Võti vana ruuna reie Teije naesel reiekese Pole mu naesel jalakesi Võti kaitsi roobikesta Teije naesel jalakese Pole mu naesel käekesi Võti vana Kärdu käe Teije naesel käekese Pole mu naesel nisakesi Võti kaitsi naarikesta Teije naesel nisakese Pole mu naesel kõtukesta Võti vana kadsa1 kera Teije naesel kõtukese Pole mu naesel vitukesta Võti vana jänesse pessu Teije naesel vitukese. 1 (niidse) H II 30, 213/5 (1) - P. Kalk tüübinimed kontrollimata Öösel üksi + Ema haual + Kuldnaine Laulud noorrahva elust ; Murelaulud ; Lüroeepilised laulud siirdevormiline laul Oh sina Liisa linnukene, Kallis armas armukene, Illus kui üts õiekene, Minu ööli ossakene, Mis sa üts kõrd lubasid, Kui sina köögin putru keedid, Naari liimi lämitid, Ja ka keldrist juuri tõid, Ilu aias lusti lõid, Liisu jääb mull ikes veel, Jumala ja rahva een, Saame ellu pidama, Tõine tõist siin armastama, Kurja keele paha meele, Joosi meie kahe vahel, Ehk meist saab veel noor paar Üts ime kena tütar laits, Käis meie mõisa alati, Meie herrad enel imustas, Ja abi kaasas armastas, Ei seda saa joht armas laps Raha rikust sull ei ole, Ega kulda õbedad, Nüüd jumalaga jätan teid, Ja viimast armu soovin teil Ma tahan koju minna ka, Ja aiges jääda ära koolda. Kui krahv ka seda kuulda sai Et see neitsi aiges jäänu, Aiges jäie ära kooli Ants minu armas toa pois, Pane nee hobused ette Pane ratsu rahkede, Sõida sina sinna liina, Kesse neitsi aiges jäänu, Aiges jäänu ära koolu, pag. 214 Täll kivist tetta kirstuke, Ja põdra luusta põõnake, Mu süda suure mure seen Ja õhkan aletast, Et põlgnud armukest, Oh minu armas armuke, Mu kõige suuremb rõõmuke, Ikes sa mu meelen oled, Üle öö ja üle päiva, Mes oli ennel valinu, Ja elu aiga ootanu, Mu süda suure mure sees, Ja õhkan aledast, Et auda pantu armuke, Ja like liiva sees, Kui tuleb õhta pime öö Kiik nee linnud ligitside, Kiik nee pardsid paaritside, Õle kõre kõrutside, Kellega mina vaine, Võti kaia kalmu poole, Võti liita liiva poole, Liiti üles liiva usse Kaivi üles kalmu kaase, Tule üles armukene, Tule mu manu magama, Oh minu iluks erraks, Mu armas abi kaasake, Tõotit naiseta elada, Abi kaasada karata, Tõotid puusta naista tetta, Lepa puusta Liisakesta, Haava puusta Annekesta, Kõivu puusta Krõõdakesta, Ploomi puusta Prouakesta, Hants minu pag. 215 armas toa pois, Panne nee hobused ette, Pane ratsu rahkede, Sõida liina Liisa perra Alevide anna perra, Taade Riia Reeda perra Poola maale Prova perra Ma toon liinast Liisa pika, Alevista anna paksu, Takast Riia reeda suure, Poola maalt toon priske Proua. H II 30, 908 (4) < Rõngu khk. < Sangaste khk., Tõlliste v. - P. J. Tamm (1889) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Miä pannit palgeessa? Kua pannit ihu ilus? Hõpe pannit ihu ilus, Kulla pannit palgeessa: Mõista kulla ei kõnelda, Hõpe hõlman hengätä. H II 31, 602 (60) < Sangaste khk., Kuigatsi v. < Pringi v. - J. Tammemägi < Ann Kopel, s. Waher, 76 a. (1890) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Andsukene kandsukene Tahit kõjust naista tetä Lepäpuusta hõlmulista Kõju ei kõrval sul kõnela Lepp ei kosta kandelesta Võta naine näidsikusta Tõne talutütterista Too sul kõrvanna kõneli Too sul kosti kandelesta. H II 34, 544/6 (144) < Kuusalu khk., Kolga-Aabla k., Klauksi t. < Virve k. - Hans Lohk < Ann Pirk, 47 a. (1892) Vt. lisaandmeid leheküljel 533. tüübinimed kontrollimata Loomine + Sepp + Kuldnaine Lüroeepilised laulud ; Töölaulud Sinikirja linnukane Punapäine pääsukane Lendis meie lepikussa Kon´dis meie kopelissa Etsis see pesa aseta Etsis maad mune muneda Aset poigi auduksesa Ei saand maad mune muneda Aset poigi auduksesa pag. 545 Len´dis meie kiige kül´ge Tegi pesa pen´ni kül´ge Munes munad laua piale Audus pojad aisa piale Audus kuu audus kaksi Audus kuuda kolmatagi Sai pojad verisul´ile Siis akkas poegija jagama Peretasa pillamaie Ühe pan´i pardiksi pajusse Tõise jordiksi jogeje Kolmane tetreks teibaasse Parti sõi pajusta varbu Jorti soi joe kaluja Tetre sõi teiba sammelaida Mis oli sepaksi Virussa Tagujaksi Järvamaalla See tegi vallale val´jaaida Kihelkonnale kirveeida Noordel neidistel nugija Vald ei kiitnud valjaaida Kihelkond ei kirveeida Noored neidised nugija See jätnd vahed val´jastesse Ja jät´tis kisud kirvestesse Nurgad neidiste nugije Sestap seppa sõimatie Sest ta naista naeretie Sepa lapsi laimatie Süs´ised olid sepa lapsed Tahmane taguja naine Sepp oli ise ilma musta Seppa süt´tis ja vihastas Viskas pihid poesaasse pag. 546 Alasimmed laua alla Tangid ta maha vajutas Siis akkas kuldada koguma Vana vaskeda valama Tegi kullasta emanda Valas vasest vaimukese Sai siis vaimu valmeeksi Vei see vaimu vainejulle Siis kutsus vaatemaie Kihelkonna kuulamaie Mõistke mõistke mehed noored Teadke teadke naised targad Arvake küla vanemad Mis on vaimulda vajane Viis on viis on vennikene Viis on vaimulla vajane Kiel on suusta ja meel on päästa Rinde alla ei südanda Südamell ei ingekesta Ingel ei elu aseta. Keele ja märkimisviisi kohta vt. lähemalt lk. 305 H II 34, 728 (433) < Kuusalu khk., Juminda k. - Hans Lohk < Miina Esken, sünd. Salzström, 56 a. (1892) Vt. lisaandmeid leheküljel 720. tüübinimed kontrollimata Sepp + Kuldnaine Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Sestap seppa soimatie Sepa naista nauretie Sepa lapsi laimatie Süsised o sepa lapsed Tahmased taguja lapsed Seppa süttis ja vihastas Viskas pihid põesaasse Alasimme alla liiva Vasara vasta Jumala Akkas kuldada koguma Vana vaskeda valama Tegi see kullasta emanda Valas vasest vaimukase Vei siis vaimu vainejulle Kutsus valla vaatemaie Muistke muistke mihed noored Muistke muistke tiadke tiadke Mis on vaemulda vaega Viis o vaemulda vaeaga Keelt ei suussa meeld ei päässa Rinde all ei südanda Südamel ei hingekesta Hingel ei eluaseta. Keele ja märkimisviisi kohta vt. lähemalt lk. 305 H II 35, 305/6 (176) < Pöide khk., Tumala v., Kahutsi k., Suurejurna t. - Johann Keerig & Jakob Ilwes < Ann Ekkstein, vene usku saunanaine, u. 50 a. (1892) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Oli mule üksi ainus venda Oli üksi maksis kaksi Seisis seitsme mehe seasa Üheksama ülli suure pag. 306 Kümnema kübara suure Ise tema oli ilma tarka Suust tema sulatas õbedad Keele pealt aga keeru kulda Ärjad pani õbe igese Lubas aga naiseta elada Ilma kaasata aga kasva Ei es või naiseta elada Ilma kaasata aga kasva H II 35, 312/4 (178) < Pöide khk., Reina v., Iiruste k., Undi t. - Johann Keerig & Jakob Ilwes < Liisu Riis, 80 a. (1892) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Ilus seppa poisikeine Ilus seppa ilma tarka Tegi paja õuedese Kogus katelud pajase Kogus kullad katteluse Kogu pani isade kullad Kogu pani emade kullad Kogu kulla kuie venna Sega seitsme mehe õbeda pag. 313 Vaske viie vaese lapse Kimp oli õbe killingida Vare oli vase kaaveeida Akkas ta neida valama Valas neiu valmiekse Valmiekse valgedekse Viis neiu küla vahele Pani neiu paade peale Istutas neiu istemele Küla mehed meeli targad Küla naised nastasrinnad Küla tüdrukud sõsared Küla poisid pooledvennad Tulge nüid isad tulge emad Endised ema minijad Tulge seda neidu vaatamaie Mis selle neiule veel vajakad pag. 314 Viite neiule veel vajakad Suhu tale keelta peha meelta Alla rindade südanta Sisse ella ingekesta Piha kullasta juusta Kihulaselt võta keelta Mesilaselt võta meelta Erilaselt ella inge Sitikalt võta südanta Kuult kullasta juusta Siis saab neiu valmiekse Valmiekse valgedekse H II 35, 616/9 (379) < Pöide khk., Kahtla v., Iivere k., Alumetsa t. - Johann Keerig & Jakob Ilwes < Mari Estoru, 73 a. (1892) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Ilu seppa ilma tarka Ilu seppa maa madala Ilu seppa poisikeine Ta tegi paja õuedese Viis ta katelud pajase Akkas neidista valama Akkas kulda kogu jootma Ta tegi kullasta kibuna Õbedast tegi neitsikeise Viis see kulla siis kojuse Õbe oma õuedese pag. 617 Karda oma kamberise Läks siis kullaga magama Õbedaga ooditese Mis oli külge vastu kulda See aga külge külmetele Mis oli külge vastu seina See aga külge seisis sooja Akkas siis kulda üles üidma Õbedad äratamaie Ei see kuld es kuule tõusta Õbe es ärkagi unesta Miss see kulda pidi kuulma Õbe unesta ärkama Kolme asja tal puuduneksi Keelt es ole suus ja meelt es ole peas Südant es ole sihes olemasgi Miss see mees siis mõtelikku pag. 618 Mõtelikku ütelikku Läks ta metsa käibelema Ulu aega uitelema Pühalpäevil omingul Argipäeva õhtuela Mis ta sealt siis eesta leidis Eesta leidis erilase Metsast leidis mesilase Sitika leidis silla pealt Tõi siis nee kolmi kojuse Erilase pani ingeks sisse Mesilase meeleks piha Sitaka südameks sisse Siis läks kullaga magama Õbedaga ooditese Akkas kulda üles üidma Õbedad äratamaie pag. 619 Siis see kulda kuulis seda Õbe ärkasgi unesta H II 37, 94/6 (2) < Vaivara khk. - Hermann Hendel (1892) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Küll mina ostaks uue kuue Kardan karva veeremaje Paneks vööle pika mõega Kardan kanda puutumaje Küll mina võtaks noore naise Kardan noore nutamaje pag. 95 Ilusa igatsema Kätki tupa toodemaje Vibu parde painemaje Küll siis võtaks pikka naise Pikk läheb pingile magamaje Küll siis võttaks suure naise Suur läheb sooje ulkumaje Oh kui saaksin saksa naise Ära mina andaks härja paari Mõtlin kulla kaunistama Haksin kulda kogumaje Läksin kulaga magamaje Mida külge oli kulla poole pag. 96 See külge oli külma poole Pöörsin külle leitsin külma Pöörsin selja leitsin seina Külmetand olid külle lauad Härmetand olid hääre lauad. H II 37, 502 (37) < Kose khk., Tammiku v. - Tõnu Wiedemann (1892) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Oleksin mina Olevi ja kannaksin mina kalevid piaksin mina pikka mõega, kardan kanda puutumaie uksile ulatamaie Sagarille sattumaie. Ostaksin ma uue kuue kardan karva vieremaie võttaksin ma noore naise kardan noore nuttemaie ilusa igatsemaie käiki tupa toodemaie vibu parde pandemaie Käiki on tuale tüliksa vibu silma pistiaksa Ära pistis Äia silma Äia silma Ämma silma minia silmad mõlemad. Käristab mo käiksed tahaksin puusta teha naista ja Tamme noitista taguda, panin kullad kaelajeni Hõbedad üle õlade. Mõtlesin kullad kaunistama Hõbedad ilu ajama, läksin kullaga magama ja Hõbedaga hingamaie1. Mis oli külge kulla poole sie oli külge külma poole mis oli külge vaiba poole sie oli külge sooja poole. 1 /ehk Sängiessa/ H II 40, 694/5 (3) < Kuusalu khk., Kolga v. - Madis Odenberg (1892) tüübinimed kontrollimata Loomine + Sepp + Kuldnaine Lüroeepilised laulud ; Töölaulud Sini kirjä linnukane, Puna pääni pääsükäne, Lens sie liiä, liuges liiä, Lens sie meie kiiga külgi, Audus pojad haiste külgi, Tegi pesä penni külgi. Haudus kuu, haudus kaksi, Haudus kuuda kolmatagi, Sai pojad verisulisse, Hakkas poigida jagama, Peretä jo pillütämä: Ühe pani sebäksi Virusse, Tagujaksi Järvä maale; Toise jordiksa jogeje, Kolmane pardiksa pajusse. Mes on jordiksa juessa, Sie süöneb jue kaluje; Mes on pardiksa pajussa, Sie süöb pajusta putki. Mes on sebäksi Virussa, Sie tieb vallale valjaaida, Kihelkonnale kirveeidä, Nume neidistele nugija. Vald ei kiitand valjaaida, Kihelkond ei kirveeidä, Nume neidiksed nugija. Jättis vahet valjastesse, Kisüd kirveste terässe, pag. 695 Nurgad neidiste nugije. Seppä süttüs ja vihästäs. Viskäs pihid piesäesse, Alasimmed ala lauda. Hakkas kuldada koguma, Vana vaskeda taguma, Kogus kullasta emändä, Valas vasesta vaimukase. Sai siis vaimu valmieksi, Vei siis vaimu vainuelle, Kutsus valla vaatamaie, Kihelkonna kuulamaie. Muistke, muistke mihed nuored, Tiädke, tiädke naised targad, Arvage perevanemad, Mes on vaimulle vajaje? Minä muistin, kostin vasta: Viis on, viis on vennikäne, Viis on vaimulla vajaje: Kielt ei suussa, mielt ei päässä, Rinde ala ei südäntä, Südämel ei hingegestä, Hingel ei elu aseta. Sestäp seppä soimatie, Sebä lapsed laimatie: Süsüsed on sebä lapsed, Tahmased on taguja lapsed, Sep on ise ilma musta. H II 41, 605 (13) < Tõstamaa khk., Kihnu v. - J. Korits < Madli Wesik (1884 (kogutud) & 1889 (saadetud)) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Ma võtsin omale kultse naese Õbõdase kaasakese, Viisin teda mere vilule, Panin teda paadi sisse Sõutsin lahke laeva piale Purjutasin suure mere: Kuu alla Kuramaa alla, Pääva alla Pärnu alla, H II 42, 643/4 (21) < Karksi khk. - H. Tõrwand (1891) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Oh minu nuori vellekene, Võtid kulda sa kogude. Kokku pannid kolme kulla, Esä kulla, emä kulla, Kolmade sa ende kulla. Tahit kullast tettä naista, Õbedasta noorikut. Lätsit aita sa mäele. pag. 644 Lätsit aita magamaie, Võtit kulla kannelisse Võtit õbe sa õlmasse, Tahit kullage kõnelde, Õbeg aia armu juttu. Kuld ei kosta, vask ei vasta, Õbe ei õlman kõnele. Tullit ommuku õlilta, Võtit ennele kõnelde: Emakene, ennekene, Kül´mä olliv kulla kül´le, Jahe olliv obe jala, Kuld ei kosta, vas´k ei vasta, Õbe õlma ei kõnele Vii sa viina ennekene, Vii sa viina minne=enna, Tuo sa näiu tulle=enna. H II 45, 275/9 (15) < Räpina khk. < Setu - Leontine Kirotosk (1891) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine + Naisetapja Lüroeepilised laulud Toomas torrõ poisikõnõ, Meelest mattal mehekene, Tõote ta õks naaseta ellä, Tõot iks koolda kosimalda. Tõot õks puusta naista tettä, Taro õks ta pakust tahota. Kulda õks ta toete panda palgõst1 pag. 276 Hõbõhõt õks ta panda iho ilost2 Toomas õks sa torrõ poisikõnõ, Püsü ei ta kulda palgõh Püsü ei hõppõ iho iloh Sulas ta õks soola maitsõh, Palas pata kiiteh. Võti õks ta näijo nädalist3 Kaabu iks ta kattesta päävästä, Sai õks ta latsi laapõlla, Tõõno õks ta tõõsõlõ käele. Sõs nakas õks ta naista vihkamahe, Perge päädä pilkamahe: Kы õks ta turo tunnistõlli, Kы4 õks ta alevi aeli, Vasta õks tal tulli turu otsan, Ligi õks ta liina lähküh: Musta ol õks ta meesi muide man, Pimme ol õks ta poissi tõistõ man. Toomas õks sa torrõ poosikene, Tikka õks sa kõivo mäele, Ala õks sa vahtera, valusa, Sõs vii õks sa ala vaski vaadi, Vaski sa õks vaadi, kulda pütü. Esi mine sa õks ohkih olilõ, Päädä õks sa põttõh päütsele. Nakas õks ta mahla himmostama, pag. 277 Vahtra vett vaidlama. Toomas õks sa torrõ poisikene, Meelest õks sa mattal mehekene. Juu õks sa taari tarõsta, Mõdu õks sa musta keldrest! Taha ei ma taari tarõst, Mõttu musta, keldrist. Sõs mine sa õks mahla mäele, Ala vahtra valusa. Minnä õks nu minnä, mis tettä, Ärä õks mul kävvä, kui kästi. Üttel õks ta ülä imile: Kas võtad õks mul hoita ulli latsõ, Kaija õks mul kaeda vaese? Võta ei ma hoita ulli latsi, Kaija võta ei ma kattõ vaesta. Üttel õks jäll ülä sõsarale: Ülä õks nu sõsar, helläkene! Võta õks nu hoita mu ulli latsi, Kaija kattõ vaesta lasta! Vadsa õks saava tal veere vadsa jaos, Leevä koorõ leevä jaos. Sõs keeri õks oma kirstu manu, Astõ õks Anni vaka manu; Löüse ta õks ehte ikkõvat, Löüse õks puutõ5 puhkuvat pag. 278 Midä õks tii ikõt ehte, Midä õks tii puhut suurõ puute? Jää ei meil päälepanejat, Jää ei sälgä säädijat. Lätsi õks ta mahla mäele, Ala õks ta vahtera valusa. Nakas õks ta mahla mõtlõmahe Vahtra õks ta vete valamahe: Kuuli õks suoh sobina, Kuuli ruuh6 robina; Haari õks kaija katsi poodi: Musta tulli õks ta miisi mätistust. Neiju õks kene sa noorõkõnõ, Panõ õks sa pää paku pääle, Kaala õks sa kannu juurõ pääle. Vana õks sa meesi, puhas poissi, Lasõ ma õks kae taivahe, Kedä ma õks näe lindavat! Sini nu õks siivu zirgukõnõ, Vaha jalga varblanõ: Veege õks tii sõnna mu vellile, Antkõ õks teedä Armile? Veege õks mo nimi niidü pääle: Siijä õks no sõsar hukatas, Vaga vere valõtas. Veege õks mu põll põllu pääle, Veege õks mu sõlg sõõru pääle! Imä tul õks põldu põimõmahe, pag. 279 Sõsar tul õks põldu põimõmahe. Löüse õks ta põllõ põllu päält; Sõs hari õks ta hinge ülendädä, Haari õks ta Ada hinge armu. Kõrvi õks veivä kõivo puid Halli õks veivä nu haavapuid; Sõs tetti nu õks tuli kesäle, - Tulõ nu õks vыlu vaanijalõ, Sõs Toomas nu õks tullõ tougati, Pahepoodi palavahe. Toomas õks tulõst torisi: Kuulgõ õks tie nulga noorõmehe, Kuulgõ õks tie kolga kosilasõ: Ära õks nu tie nii teküi, Kui tei õks mina poosikõnõ. Selle õks mo tullõ tougati, Selle õks mo kisti kire sisse, Et õks ma huksi noore naase, Huksi õks ma innetse eläjä. - 1 (palgõs) 2 (see on seto alaline muude selles kaasuses) 3 (nädalaks) 4 (kы = kõige) 5 (Band) 6 (in Schilf) H II 45, 447 (22) < Pihkva l. < Sangaste khk. - H. Raag (1891) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Ohte' hullu noore poisi Oh te' targa talu poja Tahtva naista puusta tetä Emä lepast ehitädä Mes sääl manu puudunesse Kolme asja puudunesse Keelt suhu meelt pähä Sisse ilust hengekest Raha rikust, riistakest H II 49, 517/20 (1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kaansoo k. - Hermann Raid < Rõõt Pani, 64 a. (1894) tüübinimed kontrollimata Lauliku soost + Kuldnaine Laulud laulust ; Lüroeepilised laulud Ei mina mõesta mudu laulda, Kui ep põle laulikud iessa, - Laalan lauliku järele. Laulik on minu isada, Laulik on minu emada, Laulikud õed mõlemad, Laulik, veerik, venna naene. Mina aga alva vaene lapsi, Istun alva, seesan kurva; Istun alva istemelle, Pean pehme'e südame, pag. 518 Kannan oole kangeema. Et olen isi alama, Ehk on mu õnne ülema, Õnne varju valge'ema, Õnne seeme selge'ema, Õnne oksad õige'ema. Poisid, poisid, pungassilmad, Pungassilmad, rõngas-kaelad! Ärge naerge neiusida, Nende neiude emasid! Naene teil alles võttematta, Valge pea vaatematta, Lumi pea lunastamatta, Kihlad kätte kinkimatta, Sõrmuksed vahetamatta, Käsi alles andematta. Tee'ep sa naista siitta maalta, - Te lääde Virust naista tooma, Arju alva karjalasta. Viru neiud naeratelle, pag. 519 Arju neiud augutelle: Ilusamad on meie iired, Kabalamad on meie kassid, - Kui need küla noored poisid. Naad tulevad Virust naista ots'ma, Arju alva karja-lasta." Akkas ta puust naist tegima, Tamme-lauasta tahuma; Õõnapuusta õigeeda, Vaher-puusta valge'eda, Koolapuusta kerge'eda, Viis ta naese seppa kätte: - Seppakene, sellikene! Vala temal vaski palgeessa, Õeru õbe uuledessa, Pane kulda kulmudessa. - Sepp valas vaske palgedessa, Õerus õbe uuledessa. Pani kulda kulmudessa. Viis ta siis naese koduje, pag. 520 Läksid nad naesega magama: Ei tema kullene kõnelend, Õbedane ajand juttu. Akkas ta kirbuga kõnelema, Luttikaga lusti lööma. Kirp olli kõrki, ei kõnelend, Luttikas ei löönud lusti. - Külanaesed, memmekesed! Linapõlled, linnukesed! Tanu-pead tasasikesed! Aedake aru pidada, Mis on meie kullesel! Ei tema kullene kõnele, Õbedane aja juttu. - "Oh sina ullu noori miisi: Kolme, nelja tal vajaka! Keelt tal suhu, meelt tal päha, Alla rinda tal südanta, Südamesse ingekesta." H II 50, 519/24 (3) < Torma khk. - Samuel Sommer (1894) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine + Tule mulle! Lüroeepilised laulud ; Laulud noorrahva elust Vanapoisi laul Võtin puusta tetin naista: Haava pakusta halusta, Lepa pakusta lepite, - Silma teiva tipulista, Kõrva ei kulla lehesta, Selja pani siidi riide. Võti manu es maratse. Võti kõrva es kõnele, Võti juure es a'a juttu! Kääni külje, leitsi külma, Kääni selja leitsi seina, Kääni pää leitsi päätsi, Kääni jala leitsi jalutsi! Kutsin kokku küla naise pag. 520 Vaatima valla naise! Mis sel' naisel puudunessa? Naesi kuulsi kostsi vastu: "Veli ella vellekene! Kolme asja puudunessa: Keelekesta, meelekesta, Südamessa hingekessa!" Ikke ütli vellekene, ikke ütli, ikke kiitsi, Ikke kiitsi kirikilla, Auuti altar ehenda; "Tule mulle neiukene, Tule mulle, mul on külla Sa'a mulle, mul' on palju, Tule mul' külla hoidanessa! Palju paigal paneessa, Aida tee haru teessa, Kua tee kuluaessa, Kirja karja kaistaessa! ...." Ma kül kuuli kosti vastu: "Veli ella velleke pag. 521 Ken su hulga enne hoitsi? Kirja karja enne kaitsi? Aida tee enne haruti? Kua tee enne kuluti?" "Ema mu hulga enne hoitsi Kirja karja enne kaitsi, Aida tee enne haruti, Kua tee enne kuluti! - Ikki ütli vellekene Ikki ütli, ikka kiitsi: "Tule mulle neiukene, Tule mulle tutanessa - Sa'a saani istunessa, Raha kasti kaessa, Jäe mulle jäedavessa! - Mul on usse uibu aia, Keset usta kirsi aia, Lohu veeren loomi puida, Kulda reppi sisse minna." "Sai ma sulle saadanessa pag. 522 Tõtsi sulle jäedavessa, Kirbu karja kaukanna, Lutika ligi lihada. Kus on hundil uibu aia? Kus on raipel rahakasti? Kus on koeral kulda repi?" Ikki ütli vellekene Ikki ütli, ikki kiitsi: Ma pane pilliga maga, Kanneles saada kammerissa; Pane pilli päätsaessa Kandle kambre läve pääle - Pähe pane pärjekessa, Rinda kulda reesikessa. - Sai ma sulle saadanessa, Tõtsi sulle jäedavessa. Piitsaga pani magama, Kaikin saodi kammerissa! Pani piitsa päätsiessa, Kaikile kambre läveessa. pag. 523 Pisti mu pia polema, See oli pia pärjekene! Lõid mul rindu suuri puuga, See oli rinna reesikene! Jumal hoitku setsikene! Jumal hoitku, Maari katsku! Seda lasta sündimessa, Ema ilma kandamessa; Kenn saab kurjale mehele, Kenn saab tige tiiva alla, Kenn saab joodiku jorule, Õela hõlma magama! Kui tuleb kuri mees koduje: Tuleb kui tuli taresse, Kärgib kui kuju koduje, Võtab peksa piitsajega, Võtab ropsi roosalegi; Lõpe ei pihast piitsa joone... Kae varrest varva joone.... Kui tuleb hää mees kodusse Hoikab voori, hõikab katsi, pag. 524 Kui ei juhtu kuulemaie, Säeb kätte särgi hõlma, Katab kätte kasukude, "Maga, maga naine vaine, Sa ole ära väsinu - Pere liimi pesitena Laste karja kasvatenna... H III 1, 65/6 (3) < Vaivara khk., Väike-Soldina v. - Helene Kasikow (1888) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Oli mulla kolme veljä Kui kolme uvaivada Kaksi kauraseemeneda Üheksa nisu hüvädä Üks oli palkina pajossa Toine oli roogona meressa Kolmas seppanna Virussa, Mii oli palkina pajossa See söi putkija pajosta Vesinaatija veesta See oli putkista punane Vesinaatista vereva Mii oli roogonna meressa See söi merekaloja Alta laine ahvenida Päälta laine lattikuida See oli kalost kavala Ahvenista aina tarka Lattikusta aina laia Mii oli seppanna Virussa See tegi valla valja'aida Kihelkonna kirve'eida Nurme neidise nugija Vahed jätti valjasteie Kisud jätti kirvesteie Nurgad neidise nugije pag. 66 Siis sedä seppä soimatie Soimatie laimatie Oi sinä seppä leppäkäppä Vahed jättid valjastie Kisud jättid kirvestie Nurgad neidise nugije, Seppä suutus ja vihastus Siis läks valla vainijule Vottas kulla kukkarusta Hobemarja massinasta Siis tegi kuldase emändä Hobedase toisepoole, Siis vei valla vainijule Kihelkonna keske'elle Vaataga külä vanemad. Mis on vaimulda vajaka? Vastasid külävanemad: Viiet on vaimulda vajaka Keelt suhuje meelt pähäje Sisseje südamekest Südämellä hengekesta Hengele eloaseta. H III 1, 707/11 (6) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1889) tüübinimed kontrollimata Vend sepaks + Kuldnaine Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Mul õli kolmi vennakesta, Kui kolmi oa-ivada, Kaksi kauraseeme'eida. Üks läks ajasta jõele, Tõine palgista pajoje Kolmas sepästä Viruje. Mi läks ajasta jõgeje See sööneb jõekaluja Sügavava ahvenida Jõe laiu lattekida. pag. 708 Mi läks palgista pajoje: See teeb tuulele tubada, Paha ilmale pajada; Kuhu tuuled tuubitasse Pahad ilmad paagitasse Saod suured saadetasse. Mi läks sepästa Viruje: See teeb valla valja'aida, Kihelkonna kirve'eida, Nurme neidude nugia. Jät's aga vahed valja'aie, Jät' see kisud kirve'eie, Nurgad neidude nugie; Siis see sepä sõimatie, Sepä naine nauretie, Sepä lapsed laidetie: Ise seppä ilmimusta, Sepä naine seinamusta, Süsimustad sepälapsed. pag. 709 Tahmatsed taguja lapsed. Siis seppä suitus ja vihastus, Viskas pihid põõsa'aie, Aamrid aiateiba'aie, Alasi anepajoje; Tangid tahmaje vajuti, Lõõtsa leedeje lahuti. Läks õele võõrasi Õe koera augasteli, Õde uksest katsasteli, Ise ütleb lapsilasi: "Ärge üüdaga onosta! Ei mina võta vennastagi, Puud kuluvad vennakeine Puud kuluvad raiudessa, Maad kuluvad kündadessa; Sina naiseta vananed, Emändata annad enge Kooled ilma kösjemata." pag. 710 Sepa suitus ja vihastus. Võttas pihid põõsa'asta. Aamrid aiateiba'asta Alasi anepajosta; Lõõtsa leesta lahuti, Tangid tahmasta aluti: Tagus kullasta emändä. Obedasta naise noore, Eitas kullaga magama Õbedaga engamaie; Mi õli külge kulla poole See õli külge külmä külge Mi õli külge vaiba poole See õli külge, sooja külge. Tuiseb ommiku ülesse Võtab siis vaimo süüliasa, Süüliasa, selgiasa Veeb see vaimo vainiuile; Küsiväd külatsed naised: "Mida vaimole vajaga?" pag. 711 "Keelta suhu, meelta pähe Sisse soojanda südanda, Südamelle engekesta." H III 5, 702/4 (7) < Tori khk. - Mihkel Riis (1890) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine + Mõõk merest Lüroeepilised laulud Ilus seppa poisikene Ilus seppa ilmatarka Tegi kullatud einad. Valas vaskida vaimukese Viis ta kullatud magama Üle õue hoonesse Põlletatase kambrisse Sai ta magand pooli ööda Mõtelesta Mis peaks minul olema Ei see kullatud kõnele Hõbedane vastu õegu Pööris külje leidis külma Pööris selja leidis seena. Külmaks läind kullakülje Jäledaks hõbedajalad pag. 703 Võttis oiku orjasida Võttis palka palgapoisa Tõuske orjad vooditesta Palgapoisid patjudesta Pange rätsud rätikusse Hallid hõbe-elmestese Kõvid karunahkadsse Sõitke ratsa koduje Kas kodu koja isand Kas kodu koea emand Poes kolmi noorta saksa Aeama lauta noori härga Asemelle halli härga Sõemu peale Sõeamehe sõiamehelle Kübara kübaralle Pärga kullapärjalle Koeu ja koeu jälle kuldamõeka Mõek olli mõnekirjaline Ihusin mõega mõisase. pag. 704 Mõega mõisa laua peale Härrad ära ehmatasid Prouad rutuste küsima Kust see mõek on siia saanud Siia saanud siia toodud. Mina mõistsin vastu kostsin Ülemate lõualuista Oma meeste otsaluista Külameeste küljeluista Pääsukse peasulista. H III 5, 770/4 (3) < Halliste khk., Vana-Kariste v. - A. Thaar (1889) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine + Tule mulle! Lüroeepilised laulud ; Laulud noorrahva elust Kosilane Veli, ella vellekene! Ära naarda neidusida, Teutegu tidrukida; Alle sul naene võttemata, Valgepää vaatemeda, Hobu alle ostemeda Rahakotti raiskameda. Ei saa naista naarajalle, Ega lasta laimajalle Tidrukut teutajalle. Kui lääd naista võttemaie, Otsid läbi oma valla, Kargutad Kariste valla Aeled läbi Abja valla. Ei saa naista näulista Abikaasa armulista. Tammest lääd naista tahuma Vaske valad palge'esse, Hõbe huulede jumesse. Võtad vase kainelesse Võtad hõbe hõlma alla. Vask es vasta kainelesta, Ega hõbe alta hõlma Jälle lääd neiut paluma: "Neiukene, noorekene, Tule mulle tuttevasse Saa mulle saanunessa; Mis sa pelgad mulle tulla Tule mulle, mul oo külla" Tule mull küllahoidijasse Vara-mul-valitsejasse." pag. 771 Veli, ella vellekene! Mis te tühja kiitelede, Oma aega viitelede, Asjata hobest aeade! Neiukene, noorukene Mis sa pelgad mulle tulla Mul om kodun kolmi aita Üits mul valub vaskeharja Tõine kumab kuldaharja, Kolmas harja hõbene. Egal sehen seitse salve. Üits o liidet linnasida. Tõine tasa taterida Kolmas otsani ube, Neljas halle ernesida. Viies o Viru nisude Kuues otse otresida Seitsmes selgid rügide. Veli ella vellekene, Mis te tühja kiitelede Oma aega viitelede Kas ei tää täädaveda Või ei mõtle mõistaveda: Kunnes sul külla, mis sa kiitad Kunnes see vara, mis valitse? Küdü sul istub külla manna, Vana naene vara manna; Tokk o toomine peuna, Sang o saarine käena. Kodun sul ütsi aidakesta Sehen kolmi salvekesta. pag. 772 Üits om hiirtele hüpata, Tõine kassele karata, Kolmas roti lusti lüvva. Ait om täusi aganida, Salve täusi sammelida, Kirstu kesvasõkelida. Neiukene noorukene, Mis sa pelgad mulle tulla, Mulle tulla, mul elada? Mul o ussen uibuaia, Keset usta kirsiaia, Lohu veeren loomiaia Taga tare tapuaia. Veli, ella vellekene, Mis te tühja kiitelede, Oma aega viitelede. Asjata hobest aeade: Kunnes oli kotus kõndijalle, Kunnes oli maea marssijalle Kunnes undil uibuaia Kunnes kelmil kirsiaia Longerdajal loomiaia, Kunnes maidal marjaaia, Takutordil tapuaia? Tule mulle neiukene Tule mulle tuttavesse Saa mulle saanunesse. Ei ma sunni suure tööle! Suves pane suuda andemaie Päevas pääda otsimaie Aastas aset tegemaie; pag. 773 Ei pane vikatil venuma Rehavarrel ei vauma. Virus mina lase villa teta Riian lase rõõva mõsta Harjun lase kanga kudada. Veli ella vellekene Mis sa tühja kiiteled! Ära naarda nättaenna Kõnele mul kuuldaenna. Ka ei mõista mõtleveda, Arva'i ära saadaveda Mõtled mu söest sündüveda Kasekännust kasuveda? Ma sündüsi ema sülena Kasvi ema kainelenna; Üits ep ema mind imeti Üits ep leske leput minda. Kui saad naista võttemaie, Saad sa muru magaja Riida ääre ringutaja, Aia ääre aigutaja. Villu viib teta külasse Taku tõisele talule. Neiukene, noorekene, Mis sa pelgad mulle tulla? Ma too sulle kolmi kenga: Üte puise, tõise luise Kolmanda too kuldakenga. Puise too sull' puie tuvva, Luise too sulle lusti lüvva Kuldse kiriku kävva. pag. 774 Veli, ella vellekene! Saa ma sulle saanunesse. Jätüselle jäänunesse, Kus sul koeral kuldakenga, Kus sul sital siidikenga? Kuusekoore kuldakenga, Pajuniine siidirihma. Neiukene noorekene! Ma too sulle pääpärja, Ma too sulle rinnareesi, Kannelin vii kammerisse Pillile panen magama. Ma pane pilli päetsis Kannel katsi jalutsis. Saa ma sulle saadunessa Jätüselle jäädunessa Annad rindu rusikuga, See ep rinnareesikene. Pistad mu pää põlema, See ep o pääpärjake. Piitsule pessad magama Kantsikun viid kammerisse, Paned piitsa päetsisse Kantsik katsi jalutsisse. Pehast ei lõpe piitsajooni Käevarrest varvajooni. Vt. ka lisaandmeid leheküljel 785 H III 7, 953/4 (9) < Kolga-Jaani khk. - Anton Pihlak (1891) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Vennäkene ella vella Tõotsid naeseta elädä Abikaasata ajada Tüdrukuta tehä tööda. Eläsid ühe aasta Piäle mõne päeväkese Võtsid tehä puusta naista Aavapuusta Annekesta Lepäpuusta Leenakesta Marjapuusta Marikesta. Läksid sepä palvi'ille Kulla seppä, ella seppä Tii mulle tinane naene Vala vaskine emändä Pane puna palgi'isse Pane õbe ammastesse Kulda silmile siluda. Mis sel naesel puudunesse Nel´lä naesel puudunesse Suhu kiilta, pähä miilta Alla rinna tal südäta Juuseid piälaele. Viisin sii kulla kodoje Pannin kulla voode'esse Läksin kullaga magama Ei sii kuldane kõnelend Õbedane teinud iältä Pöörsin kül´le, leidsin külmä Pöörsin sel´lä, leidsin seenä Kõik ollid külmäd kül´lelauad pag. 954 Ärmätänud äärelauad Jahedad jalutsilauad. Võtsin kirbuga kõnelda Lutikaga lüiä lusti Kobistan vana kasukat Su'ga piän mina elämä Su'ga piän mina olema. H III 8, 134/7 (2) < Kursi khk. - J. Sturm (1890) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine + Must naine + Arg kosilane Lüroeepilised laulud ; Laulud abielust Laul peiule Hellakene vennakene Tõõtid naiseta elada Abikaasata kasuda Tahterata toita peada. Sain elama sain olema Võtsin tehja puusta naista Õõnapuusta õiendada Sarapuusta sirkeldada Vahterasta valmistada Tammepakusta tahuda. Õõnapuust sai naine õige Sarapuust sai naine sirge Vahterast sai naine valge Tammepakusta tasane. Sai siis naine valminäksi Mis oli naisele vajaka Neli naisele vajaka Suhu kulla keelekesta Pähe marjameelekesta, pag. 135 Alla rindade südata Südamele hingekesta Siis läksid naisega magama Kõik olid külmad naise küljed Ärmatanud äärelauad Jahedad jalutsilauad Võtsid kerbuga kõnelda Lutikaga lüia lusti Täiga aru pidada. Sa ei luband neiut paluda Neiu memme meelitada Neiu tuati talitada Õlletoopi tuuessagi Ära nägin seegi pääva Kui sa neiduda palusid Perseli pereväravas Kükakil külatänavas Aia ääres längakille Üks sul kopik kotissagi Seegi kõrsilaua peale Lutikad ligi ihuta pag. 136 Täid vammuste vahele Ennem mina mängin mätastega Heidan nalja naaristega Kui veel nende neididega Mis on pooleli peetud Ülemäära mängatetud Jäin ma vaene mees magama Viibisin vilet ajama Pajupillita puhuma Kui neid neidisid ja'eti Muile anti mukid neiud Kenad neiud kekid neiud Mulle musta ja rumala Tõrvaskandu ja tõbine Alekandu ja alatu Muud lähvad omaga kiriku Ma lään oma küirimaje Kos nään vetta seäl veesistan Kos nään lompi loputelen Oja tuli vastu uhtsin jälle Nuustik seisku nurga peale. pag. 137 Seebitükki seina peale Läksin metsa kõndimaje Äripääva hommikula Laupääva lõune'ella Mis mina leidsin metsestagi Leidsin salga saarepuida Teise salga sarapuida Kolmas salga kuslapuida Neljas salga neidisida Mis leidsin nemad tegemasta Madarida kaevamasta. H III 10, 377/8 (2) < Otepää khk., Pühajärve v. - August Laos (1889) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Sa minu kallis velleke, Sa tõodid kullast naist küll võtta, Ja hõbetast küll õlmalist; Käänid kulda käele, Õbetasta hõlmalist, Kuld käest es kõnele, Õbe hõlmast es pajata. pag. 378 Pärast sait muru magaja, Aidaveere aigutaja, Tapuvääna vähertaja, Katte ta küla kaivule. Võttid sis otsi orjalist, Pallel ta küll palgalist, Orja õlmast sul kõnele, Palgaline vasta pajat. Oh minu kallis vellege, Oh minu kallis näiuke, Oles sa mulle mullu tullu, Ma oles jo ammu aida tennu, Aida tennu ani munest, Kambri tennu kana munest, Sisse tennu sull' siidisängi, Pääle pesnu sull' pööra padja, Siis tere mu kallis naisuke, Ja minu kallin kaisuke. H III 10, 431/3 (1) < Kodavere khk., Kokora v., Savastvere k. - C. Hermann < Kadri Kuusik, "Ped'-Märd-Juani naine", u. 70 a. (1889) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine + Põlvist põdema Lüroeepilised laulud ; Laulud abielust Lemming poega poisikene. Lemming poega poisikene, Tõotas naeseta eladä, Abivaimuta vanata, Ära kuolta*1 kõsimata. Es sua*1 naeseta elädä, Abivaimuta vanata. Tegi kullasta emändä, Hõbedasta mualta*1 vaimu. Läks ta kullaga magama, Hõbedaga huagamaie*1. - Mes õli külge kulla puole*1: See õli külge külmäkene, Mes külge ligi linada: See õli külge suojakene*1, Kõik õlid kulla küljed külmäd, Hõbeda jalad jahedad! Kiänt*1 ta külje - leis külmä, pag. 432 Ae jala - leis jaheda..., + Lemming poega poisikene, Tõotas naeseta elädä, Abivaimuta vanata, Ärä kuolta*1 kõsimata. Es sua*1 naeseta elädä, Abivaimuta vanata: Läks ta Tuonest*1 naista tuoma*1 Kalmust kõsima emändäd. Sai ta Tuonest*1 tuonud*1 naese, Kalmust kõsinud emändä, Läks ta naesega magama, Abikuasaga*1 uaga'ama*1. Mes õli külge naese puole*1: See õli külge suojakene*1, Mes külge ligi linada: See õli külge külmada... .................. .................. *1 diftong alt kaarega kokku tõmmatud H III 10, 549/50 (2) < Sangaste khk., Soontaga v. - Peeter Roose (1888) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine + Humal hõikas Lüroeepilised laulud ; Laulud meelelahutamiseks Veli, hella vellekene, Tahit puusta naista teta, Lepapakust lepitada, Tammepakust tahuda, Kulda panna palge'essa, Hõbedad ihu ilussa. Lätsit kullaga magama, Hõbe hella hingama, Ei na kulla es kõnela, Hõbe hella es tee heli, Kullal vaja kolme asja: Keelekesta, meelekesta, Esi hella hengekesta. Hummal huikas pajuna, Käbi kärkis põesaenna: Tule seia noori meesi, Vii mu kotita koduje, Pane parre veere pääle, Säe sängi tulba pääle, Sis saat kotti kopikida, pag. 550 Sis saad tasku taalerida, Punga pooli ruubelida, Sis sa ostad uvve naise, Ostad uvve, saat paremba. H III 15, 448/9 (17) < Põlva khk. - Joosep Tobre (1893) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Talopoiga paha tarka Tahtsõ puust naista tettä Tammepakust tahoda Kullasta paleh panda Hõppest iho ikko. Pand ta pata küttemaie Sund ta suula maitsemaie Panni pata kiiteh Hõpe palli pata kiiteh Sulli suula maitseh Jäie puukas puukene Pal´as tammepakukene. Miis võtte siigi meele Talopoig tarkuse pag. 449 Läts ta küllä immerkelle Kaasapoole kalderille Üle pand toole ütteselle Kaasa toole kattesselle Üle elo immergune Kaasal katejakuline. H IV 1, 482 (20) < Jõelähtme khk. - Hindrek Tutar (1889) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Olin sepa olin selli Olin seppa sellikene Tegin kullast kaasukese Hõbetase naesukese Hakkasin kulda kõtistama Hõbe hella näpistama Kuld ei kuula kõtistamist Hõbell ei näpistamist Siis ma sõitsin Peterporgi*1 Ja ma läksin Saksamaale Peeterpurgist tõin pillati Ja Saksamaalt tõin sallati Annan naesel nuusutada Nina alla haisutada Naene siis võtis naljajuttu Abikaasa armu juttu *1 Üleskirjutaja lisanud sõna juurde teise võimaluse: Peterpurgi H IV 6, 246/8 (64) < Jamburi, Simititsa m. < Kuusalu khk., Kolga rand - Johannes Esken < Els Waagiström (1894) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Oleksin mina oleva Kannaksin minagi kaabu pag. 247 Piaksin mina pikka kuuve Kardan puisse puuttuvaie Vottaksin mina nuore naise Kardan nuore nuttevaie Kena kuo kippuvaie Kätgit tuppa tuodavaie Vibu parde pandavaie Kätküt on tuoas tülüksi Vibu silmä pisti-jaksi Tegin mina puusta toise puole Kasepuust tein naise kalli Läksin ohtalla magama Votsin kaasa kainelasse Toise puole puusa pääle Vein siis kaasa kamberisse Panin kullad kaela-asse Obedad üle olade Votsin naese vuode-esse pag. 248 Teise puole tekki alla Naine ei votnud naljastatta Abikaas ei armastatta Mes oli külge naise poole Sie külge külmitteli Mes oli külge vaiba puole Sie oli külge suoja külge. H, Kolga-Jaani 2, 185 (112) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k. - J. Orgusaar (1876) Vt. lisaandmeid leheküljel VK II, VII. tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud = V.K. II. 377. Tõnis olli tõo linnukene Tõotas naiseta elada Elas ta ühe aasta Võtis teha puusta naista Kase puust tegi Kajekese Peale mõne päävakese Lepa puust tegi Leenakese Aava puust tegi Annekese. H, Mapp 620 (34) < Põlva khk., Põlva v., Vanaküla - Johann Semm < Katre Treial, 60. a. (1903) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Oh sa ulli noorimeesi Paha tarka talupoissi, Tootid puusta naista tettä, Tammõst naista tahuta. Pannid hõppõ iho ilos, Kulla pannid palgõs. Sunnet suula maitsema, Pannit pata1 keedima, Ärä sulli suula maitseh, Ärä palli pata kiiteh. Jäi paläs pakukõnõ Puhas puu jupikõnõ. 1 pata keetma = sööki keetma. H, Peet 132/6 (145) < Viljandi khk. - J. Peet (1879) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine + Oleks see mees minu! + Kaevul kosija + Tule mulle! Lüroeepilised laulud ; Laulud noorrahva elust Jürikene Jäärikene Raha rikas poisikene Tõotsid naeseta elädä Abikaasata aedata Ei saand naeseta elädä Abikaasata aedata Jüri võtt puusta naista tehä Tammepuust naista tahuda Õõnapuusta õige'eda Vaherpuusta valge'eda pag. 133 Viinud ta siis väl´lä pääle Kas ta nõrgub lõikamaie Liivib sirpi viskamaie Ei ta nõrgu lõikamaie Ei liivi sirpi viskamaie Säält ta viis ta kammerisse Kas ta nõrgub ketramaie Sukavarrast keeramaie Ei ta nõrkund ketramaie Suka varrast keeramaie Jüürikene Jäärikene Läind nüüd naista ta otsimaie Sõitnud Soome silda möödä Soome silda nõkatelle Aluspalki paugatelle Soome neiud siis vaatsid Vat kust sõidab noori meesi Obu alla kui see oski Meesi pääle kui see päevä Kübär pääs tal kui see kulda pag. 134 Lint tal pääle linnu kirjä Kulda piitsuke peosse Jõud ta viimäks üle silla Üle Soome laija vete Saanud kalli kaasa kodu Jõudnud armsa äijä ligi Tere äijä tere ämmä Tere küdi kulda kingä Tere nadu narmas jalga Kas on neidissed koduje Ei ole neidissed koduje Ann läks alla allikulle Kai läks kaeolt vettä tooma Kui siis neida kudu tulli Tere tere neijukene Jumalime peijukene Tule mulle saa minule Tule küllä oidijasse Tule vara vaatajasse Saan ma sulle saanuvada pag. 135 Sulle jälle jäänuvada Külläp siis külläl oidijaida Külläp varal vaatajaida Küdi sull istub küllä pääle Ämm sull aeda ukse pääle Õed salve ääre pääle Küdil küüdsuke peosse Nadul natuke käesse Vana äijäl äki pakku Ämmäl see käsi kurikas Tule ikki neijukene Tule mulle saa minule Ma ei pane paelu töödä Egä sunni suurta töödä Ma viin pil´lile magama Kannelille kammerisse Panen pil´li pää alla Kandle kaasa jalutsisse Peijukene noorekene Saan ma sulle saanuvada pag. 136 Sulle jälle jäänuvada Sa viid piidsäle magama Kaikaelle kammerisse Paned piidsä pää alla Kaika kaasa jalutsisse Kui ei tule ei palugi Saagu saagu ma saeatan Saagu sa sellele saama Kel on agust õue aijad Vidsust väänetud värävad Kes sul künnäb kükäkille Niidäb nel´lä tölläkille Pikäpuu põletajalle Alu ahju viskajalle Alg ahjus ots väl´läs Isi istub odsa pääl H, Põlva 3, 18/20 (12) < Põlva khk., Väimela v., Rikandi t. - Peeter Wäiso < Sohwi Wäiso (1877) tüübinimed kontrollimata Ei ole lauljat hulgas + Suude sulg + Kuldnaine Laulud laulust ; Lüroeepilised laulud a = V. K. I. 113.*1 Lelokene laulukene kos sa olli kumma otse ma olli sona sogga alla lannen laja lehhe alla sääl sa seije siddigita murri mahha mustikida vaali mahha vabbarnid, koddo tõije tommikida omma meme melutela, omma pappa palluhela siin om hulga näidisida mõnni hulga mõrsijida olle ei hulgast laulijada laulijada laskijada kui ma essi eest ei võtta pääst ei pästa eest ei võtta pääst eest iks võtti imme tüttar pääst pästi pätso poiga olle ei lelo masta löüdu maasta löüdu puusta tettu lelo tulnu taiva alda pühha pilvede vahhelda, pääld päva kumeriku ald kuu kõvveriku, omma toodu lelo lehhe, laulu sõnna kõnne kõrra külla kül üttel kuku kuku külla latse laula laula, mes ma kuku kurba lindu vaimes laula vaene latsi mul jäi koddo siidi sulge lavva päle laulu lehte kirstu kappi kelle kõlgsu, kui mul sõnno pudunessa lelo ärra lõppenessa virrota ma, velle riga tõise pääti pärnahe säält ta too sis sõnna sõllõ sõnna sõlle ja lelo lehhe kül ma sis laula linno vissi pajatelle partsi keeli. pag. 19 nüüd omma koddon lelo lehhe no me laulge kummeehe b = V. K. I. 122.*1 Nore mehhe nurgi nõnna Nurgi nõna kirki kõrva Ärra te nargu näidisida põlgu põlle piddajida, Kul te käüde kümme külla Sandit sadda tarre läve, Naista otsin kabbo kaijen Kül te pead pikka särki, Kakkud vahtse katsakesse Hobbo kullud kuvve ravva, Essi sadda saaba parri Hobbo olli ette härmatet Roosk olli kätte rostitetu Panni tee kulda palges Hõbbe panni ihho illos Naijo vasta narremahe Kavvalaste kostemahe Oh te ulli nore mihhe Pahha targa tallo poja Kuld sullas suud anden, Hõbbe hõrus hõlma võtten Egga minna teil ei lää Teil ei lää koddo ei jä Me lä mehhile hüvvile Ubba suile oigeile Kea meid ostva orjo vast Pästva päivista kurjost Külla tõlvo tõstemast Külla mõsku mõskemast Vidi minno surda sooda möda Viidi pakso pallo pitte Kon es kule kukke hellu Tõsse tarre tõlva hellu Es sääl kolkida linno Paukuteda paklida Mul tulle kavvest kallis kassa Ilma otsast illos meessi Hobbene all kui ao täht Mees pääl kui päva lil Särk ol sälän kui särre somus Vöö ol vööl kui vikkakaar Küppär pään kui kerriku kikkas1 See mo ostap orjovast Pästap päivista kurjost pag. 20 Too toop kulda kotti tävve Hõbbeta hõlma tävve Vamusen ol vanna vaske Vanna vaske talerida Ärra te mihhe minno nargu Innemisse indsitelku Ei must sa narru naista Narru naista innemista Must sa mõnni mõisa naine Katte krahvi karja naine Rija võttinde piddaja Tarto tappa kinnidaija Mes mul olli õlle pruli Omma velli vina pruli. 1 (Janni lil) *1 J. Hurda märkus H, R 1, 190 (1) < Audru khk. - H. Jaagu tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Jaanikene vennakene Hakkas puust naist raijuma Kase puust saab naene kallis Leppa puust saab naene lõbus Haava puust saab naene armas Viisin küla vainule Kutsusin keik küla eided Ja kõik küla atid kokku Tulge mu naist vaatama Küla eided ütlema Küla atid ütlema Oh sa rumal noorimees Oh sa ullu ja rumala Kuida voib hingetu elada Jalutu teed mööda kõndida Sõrmita raha lugeda. H, R 1, 294 (5) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Oh ti oli noore mehe Paha targa tallupoja Tahtsid puust naesta tetta Ree tallust na tahuda Kulda panti palgese Hõbeda ihu ilus Kuld läits mant maaten Hõbe kõrvan kõn̄elden Kuld puddisi poiste puhhu Hõbe põrdo poiste hõlma Jäi neil naene naide maada Uba suu oste maada Tina rinda trigimatta Vaske kaala kaalumatta Vellekene, helakene Tehke te luhta lusti kesva Tanomahe tantso kesva Tehgo ei orgu orasida Kaldahe kaarasida Tulli kurge kulda kaala Tulli kana kaneb kaala Sõi ta luhast lusti kesva Tanomista tantsu kesva Jäi meil naene naida maada Uba suu oste maada. H, R 4, 73 (2) < Harju-Madise khk. - A. Treumann (1887) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Kui ma sõitsin kosja teeda Ajasin neiu asjaseida Otsisin naista naljakesta Teista poolta terasemat. Ei leind, ei leind vennikene, Ei leind naista naljakesta Teista poolta terasemat. Viru aga sep mul vennikene Harju sep mo omada, Tegi mul rauast naise noore Terasesta teise poole. Leoke 5, 84 (16) - H. Leoke Kuldnaine Ilus seppa poisikene Ilus seppa ilma tarka, tegi kullese emanda valas vaskse vaimukese Viis tema kullese magama üle õue hoone,esse kõletasse kammerisse, Sai tema magand pooli ööda, pooli ööda mõtelesta Mis peaks minule olema et ei minu kullene kõnele, Õbetane mulle vastu õika, Kulla külled küllmaks läinud Õbetall jalad õletad võtsin õika orjasida. võtsin pauku palga poissa, tõuske orjad voodiesta palga poisid patjutesta pange kinni lauku täkku, viige minu kullene kodusta, kandke vällja kammerista. viige minu kullene kallmule, külma koolja koopaesse. TEM 4a, 3 (58) < Karksi khk. - H. Paju < Ann Pill (1909) tüübinimed kontrollimata Kuldnaine Lüroeepilised laulud Veli hellä vellekene Toodid naisete eläde Kosimede ärä koolda Saa ei naisete eläde Kosimede ära koolda Võtid kullast tetä naista Hõbeesta nooriketa Võtid kokku kolme kulla Esä kulla emä kulla Koku viie velle kulla Seitseme sõsare " Võtid kulla kaukesse " hõbe hõlmalaani " astu aida teele " kõndi kõlgusesse " lasta lauda teeda " kullage kõnelde Hobeella tetä häälta Kuld oli külma kaukeenna Hõbe jahe hõlmalaani Kuld oli külmä es kõnele Hõbe jahe ei tee häältä Saa ei kullast tetä naista Hõbesta nooriketa. Veske 6, 615/7 (97) < Setumaa, Selise k. - Victor Stein (1872-1873) Kuldnaine + Kaevul kosija Tahzi iks pust naist tetta Taropakkost tahuta Leppa pakkast lebbada Pan̄i kulda ihhu illus Pan̄i no heppe palges Letzi no iks patta pandmahe Sulli iks no sole maitze Pan̄i patta pandehe pag. 616 Egga iks pust naist sa es Taropakkust ta tahota Läno ma merde kosjole Kalla jerve kaimahe Sai si merre sarepäle Kea iks sis vastaputtunesse Ja kea vast johunesse Neiu iks vasta puttonesse Johtonesse pag. 617 Karrazille kan̄ipuile Vasizille vangerille An̄a no vet verreva juvva An̄a halli haijotella Mustal runal muhaskella Sis iks sat min̄o um̄a Min̄o meli marjaken̄e A koa iks sat ei vett anda verrevalle juva Sis ei sa moma1 ei Sis in̄amp ei sa kosjole 1 (mo um̄a) märkused sks. k. gooti kirjas Veske kad., 235 (12) < Viru-Jaagupi khk., Põlula k. - J. M. Sommer < Jaan Vapper (1878) tüübinimed kontrollimata Ehted katki + Kuldnaine Lüroeepilised laulud Anne hakki keede kaela, Läks aga lauda hüppamaie. Hüppas katki kaela kannad Puruks paruks põua paelad. Siis läks seppa palveella: Pai seppa, kulla seppa! Võtta mu helmed lühenda, Võtta mu põuad paranda! Seppa võttis ja vihastas. Viskas pihid pilveesa Haamerid Alutahaje Hakkas kulda korjamaie Hõbedad lunastamaie, Siis tegi kullast norre naise, Hõbedast tegi tõise pole. Vrd. EKS 4° 1, 387/8 (54) K. Krohni ärakiri 1883.