Teise taseme preventsioon ehk sekundaarne ennetustöö
Teise taseme ennetustöö eesmärgiks on uimastite tarvitamise vähendamine ja sõltuvusest vabanemine. Sihtgrupiks on inimesed, kellel on juba tarvitamise kogemus, aga kes ei ole ühiskonnast veel päriselt välja langenud. See preventsioon on suunatud riskigruppidele ja inimestele, kellel seoses uimastite tarvitamisega on juba tekkinud tervise- või sotsiaalprobleemid. Tähtsaim on hoolitseda selle eest, et nende olukord ei läheks halvemaks. Tegema peaks midagi sellist, mis võimaldaks neil inimestel vähendada ja perspektiivis täielikult lõpetada uimastite tarvitamine. Sellesse rühma võivad kuuluda väga erinevad inimesed:
- Väga noored poisid-tüdrukud, kes on kokku puutunud kanepiga või liimi nuusutamisega. Nad on võib-olla seda proovinud ainult mõned korrad, kuid neil enamasti on tekkinud juba probleeme koolis ja kodus.
- Noored täiskasvanud, kes tulevad eluga veel igati toime, kuid käivad nädalalõppudel ööklubides ja tarvitavad stimulante. Nad arvavad, et see on täiesti normaalne ja et õige elu niimoodi käibki. Samas ei teata elementaarseid tõsiasju ainete toimest ja usutakse igasuguseid müüte. Kuigi nad ei taha oma gruppi mittekuuluvate inimeste arvamusi tõsiselt võtta, ei tohiks neid mingil juhul abita jätta.
On ka selliseid inimesi, kellel on teatud sõltuvus juba väljakujunenud, kes on koolist või töölt välja langemas ja sattumas subkultuuri, milles narkootikumide tarvitamine ongi ainuke eluviis. Samas pole nad veel füüsiliselt väljakujunenud sõltlased - neil ei ole tekkinud ainevahetuse muutusi ja ühe jalaga on nad tavalises ühiskonnas. Nende puhul on võimalik ennetada täielikku väljalangemist tavaühiskonnast. Niisugusel juhul käib ennetustegevuse alla ka mitmefaasiline ravi. Sellel tasandil on ennetusmeetodid järgmised:
- esimene samm on võõrutus, mis tagab selle, et sõltlane suudaks puhtkehaliselt olla ilma narkootilise aineta,
- teine samm on aktiivne ravi: tuleb taastada inimese füüsiline tervis, sest pärast võõrutust tunneb inimene end tihti väga halvasti,
- kolmas samm on rehabilitatsioon. Kui inimene on juba psüühiliselt tasakaalus ja oma tunded läbi analüüsinud, siis peab ta rehabilitatsiooni käigus omandama oskusi, kuidas ühiskonnas iseseisvalt ja karskelt elada.
Eestis toimub uimastisõltlaste ja nende lähedaste nõustamine, on olemas tugirühmad, sõltlastele antakse ravi ja toimib ka rehabilitatsiooni süsteem.
Nõustamiskeskuste kontaktid leiad: http://www.tai.ee/?id=6122
Tugirühmade kontaktid leiad: http://www.tai.ee/?id=6124
Sõltlaste ravi ja rehabilitatsiooni kontaktid leiad: http://www.tai.ee/?id=6123