Ülevaade
Tuul on energiaallikana juba ammu tuntud. Mehaanilise energia allikana kasutati tuult tuuleveskite abil juba 2000 aastat tagasi Hiinas vee pumpamiseks ja Pärsias teraviljade jahvatamiseks. Elektrienergia tootjana hakati tuult kasutama alles 19. sajandi lõpus.
Tuuleenergia kuulub taastuvenergiate hulka, kusjuures viimaste osatähtsus kogu Eesti elektritarbimises on tõusnud 0,6%-lt 2003. aastal 12,7%-ni 2011. aastal. Väidetakse, et tuuleenergia on ülemaailmselt tuntud ja energeetikamaastikul kõige kiiremas tempos kasutuselevõttu leidev energiaallikas; puhas ja efektiivne kaasaegne tehnoloogia. Euroopa Tuuleenergia assotsiatsiooni seisukoha järgi saadab tuuleenergiat maailmas tohutu edu, kusjuures lisatakse, et tuuleenergia kasutamisel on Euroopa juhtival kohal maailmas. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon lisab eelnevale väga optimistlikule prognoosile ka sisulisi selgitusi, nagu et tuul on rikkalik energiaallikas ning tuuleenergiast on saanud tänaseks tõsiseltvõetav alternatiiv heitmeid tekitavatele fossiilkütustele. Siiski, ka tuuleenergiale on vastulauseid ja vastaseid. Ühest küljest peetakse tuuleenergiat - „roheliseks", hinna poolest kättesaadavaks, minimaalsete mõjudega lindudele- loomadele ning moodsaks ja innovatiivseks; teisalt külmad, massiivsed konstruktsioonid ei ole aga ilmselgelt põhjuseks, miks nädalavahetusel linnast välja mere äärde sõita. Samas majanduslikud kulutused nende ehituse peale ning transpordi ja ehituse käigus tekkiv energiakulu ja jäätmete hulk ei muuda seda nii roheliseks, kui sageli kujutada tahetakse. Lisades siia ülestõstatatud probleemid, nagu müra, valgussaaste, varjud ja mõju loomastikule järeldub, et keskkonnasäästlik tuulepark on keerukam rajatis kui enamik tehaseid: peale tuuliku parimate tehniliste lahenduste tuleb väga hästi ja mitmekülgselt tunda loodust. Meretuuleparkide rajamine on muutunud murelapseks kohalikele kalameestele, kes pelgavad, et tuulepargid peletavad eemale kalaparvi. Enne kui keegi saab öelda, et muretsemiseks pole põhjust, tuleb läbi viia vastavad uuringud, mis nõuavad aega. Samuti ei saa üks-ühele tuua üle mujal Euroopas tehtuid uuringuid, kuna olustikud ning kalaliigid varieeruvad piirkonniti.
Tuuleenergia numbrites (GWEC, Wind in numbers):
5,500 |
Keskmine majapidamiste arv Euroopas, mida üks 6 MW elektrituulik, mis paikneb meretuulepargis, suudab elektrienergiaga varustada. |
26% |
Kogu elektritoodangust Taanis pärineb tuuleenergiast. Taani valitsus plaanib aastaks 2025 saavutada 50%-lise tuuleenergia kasutamistaseme. |
2,5% |
Elektrienergia hulk, mida globaalses mastaabis toodetakse tuuleenergiast.
|
17 |
Elektrituulikud toodavad 17-39 korda rohkem energiat kui nad ise kasutavad. Tuumajaamadel on sama näitaja 16 ning söeelektrijaamadel 11. |
150 |
Suurim tuuleturbiin maailmas on Alstom Haliade, mille 6 MW turbiini rootori diameeter on 150,8 meetrit. |
Hinnast. Peamine hinnakujundaja on tuuleturbiin ise. Enamjaolt moodustab see 75% kogumaksumusest ning kui tuulik on juba üles seatud ning töös, siis jooksvad kulutused on küllaltki väikesed.