Hüperandrogeneemia ravis on kaks põhilist printsiipi:

1. hüperandrogeneemiat põhjustava teguri mõjutamine
2. enim probleemi(de) ks oleva(te) sümptoomi leevendamine.

Hüperandrogeneemia sagedaseim põhjus on PCOS. PCOS patogenees on aga mitmetahuline ning erinevatel indiviididel domineerivad erinevad tegurid ja patogeneesi mehhanismid. Seega on ravi võimalused ja erinevate ravimeetodite efektiivsus erinevad. Näiteks hüperinsulineemia ja insuliini resistentsuse korral on vajalik insuliini sensitiivsuse suurendamine, et saada soovitud ravi efekti ja vältida insuliiniresistensuse tüsistuste teket hilisemas elus.

Normokaalulistele PCOS–ga patsientidele, kellel ei kaasne hüperinsulineemiat, on soovitav valida olenevalt patsiendi domineerivast probleemist ja eesmärgist, kas suukaudsed rasestumisvastased vahendid, antiandrogeensed prepraadid ja/või ovulatsiooni induktsiooniks klomifeen- või gonadotropiinravi. Üheks ravimeetodiks on ka kirurgiline ravi, seda eriti diagnostiliste probleemide kaasnemisel.