Graafiku pealkirja ja telgede nimetusi reguleerib sisulisel eraldi funktsioon title, ent needsamad valikud saab anda ka otse käsule plot. Argument main määrab graafiku pealkirja, xlab ja ylab vastavalt rõht- ja püsttelgede nimetused. Sagedaselt on vaja kasutada ka argumente xlim ja ylim, mis määravad, milline osa vastavalt rõht- ja püstteljest kuvatakse (s.o. telgede alg- ja lõpp-punkt).

Hajuvusdiagraami joonistamisel andmepunkti tähistamiseks kasutatavat sümbolit reguleerib argument pch, mis ootab väärtusena kas arvu või siis soovitavat sümbolit jutumärkide vahel. Millisele arvule vastab milline sümbol? Vastuse annab järgnev tabel, mis ütleb näiteks, et ilusa täidetud ruudukese saab valida määrates pch=15.

Värvust määrab argument col, mis ootab väärtuseks värvi nime. Milliseid erinevaid värve R tunnistab? Värvinimed saab kuvada funktsiooni colors abil. Seega on võimalik näiteks määrata col="springgreen". Tegelikult võib värvi anda ka lihtsalt positiivse täisarvu abil, ent sealset värvide ja nendele vastavate arvude vastavust siinkohal ei kirjelda. Põhimõtteliselt on funktsiooni rgb abil võimalik ka ise sobiv värv "kokku segada" ja see siis kasutusse anda. Viimatinimetatud funktsioon ootab kolme nulli ja ühe vahele jäävat sisendit, mis määravad vastavlt punase, rohelise ja sinise värvi intensiivsuse. Seega on nt. võimalik saada punased sümbolid valiku col=rgb(1,0,0) abil, ent sama tulemuse annab ka col=2 või col="red". Kõik andmepunktid ei pea olema kindlasti ühte värvi (s.o. argumendi col väärtuseks võib olla ka andmepunktide arvuga võrdse pikkusega vektor). Seega on võimalik punkte värvida ka nt. mingi kolmanda tunnuse väärtuste põhjal.

Külllalt sageli tuleb ette ka situatsioon, kus R-i poolt vaikimisi tehtav telgede jagamine meid ei rahulda, ning soovime ise anda ette täpse telje disaini. Sellisel juhul tuleb tavaliselt paluda R-il telg joonistamata jätta. Kõige dramaatilisemalt saab seda teha valikuga axes=F, mille korral lisaks telgedele jäetakse ära ka graafiku põhiosa ümbritsev kast. Kui aga soovime jätta ära ainult rõht- või püsttelje siis võime valida vastavalt xaxt="n" või yaxt="n". Ise saab telje juurde joonistada nüüd (juba pärast seda kui esmane graafik on kuvatud) funktsiooni axis abil, mille argument side määrab telje asukoha (väärtused üks kuni nelje alustades rõhtteljest ja liikudes vastupäeva), argument at skaala kriipsud ja argument labels, mida nende kriipsude juurde märgitakse.

Erinevate üksuste suuruse graafikul saab määrata cex argumentide abil, mis näitavad objekti suhtelist suurust vaikeväärtusega võrreldes. Antud argument ise reguleerib kujutatud andmepunkte kujutavate suurust, cex.axis on telgede, cex.lab telgede nimede, cex.main pealkirja jaoks. Tegelikult eksisteerivad analoogiliselt ka nende üksuste värve määravad col.axis, col.lab, col.main.

Seega võime näiteks anda järgnevad käsud

> plot(andmed1$pikkus~factor(andmed1$grupp),xlab="",ylab="pikkus (cm)",main="Eri toiduga gruppide võrdlus",cex.main=0.8,col="blue",xaxt="n")
> axis(side=1,at=c(5.5),labels="")
> axis(side=1,at=c(3,8),labels=c("toit A", "toit B"),tick=F)