Arterid on veresooned, mis kannavad verd südamest ära. Inimese arteriaalne vereringe algab südame vasakust vatsakesest aordina, mis on suurim arter inimese kehas. Arterid on võrreldes veenidega paksema, lihaselise seinaga, sest rõhk arteri seinale on suurem.

Arteritest võib lähtuda tüvesid, mis jagunevad paljudeks harudeks või siis jaguneb arter kaheks enam-vähem võrdseks haruks (nt aordi harunemisel kaheks alajäsemetele minevaks haruks).

Aort jaguneb väiksemateks arteriteks, millest saavad arterioolid mis ulatuvad keha kõige kaugemate osadeni, kus nad ühinevad kapillaaridega. Kapillaarides antakse arteriaalsest verest hapnik ja toitained kudedele ning süsihappegaasi ja jääkainetega venoosne veri tuuakse tagasi südamesse juba veenidega.

Arterite vahel on ühendused – anastomoosid, mis võimaldavad arteri sulguse korral verel voolata alternatiivseid teid kaudu samasse piirkonda. Areneb välja kollateraalne ehk kõrvalvereringe. Kliiniliselt on see eriti oluline ajuarterite puhul näiteks insuldist taastumisel.

Suuremad arterid paiknevad enamasti kohtades, kus nad on võimalike traumade eest paremini kaitstud – selleks on reeglina jäsemete painutuspind nagu kaenlaalune, kubemepiirkond, põlveõnnal. Arterid on peaaegu kõikjal kehas. Erandina puuduvad arterid küüntes, juustes, marrasnahas, kõhres ja silma sarvkestas.

Arterite ülesandeks on varustada organismi kudesid hapniku- ja toitainete rikka arteriaalse verega.