Gagné õppeühiku mudel

Robert Gagné'lt pärineb tõenäoliselt üks tuntumaid tänapäeva õpetamise mudeleid (Smith ja Ragan 1996). Mudel rajaneb selgekujuliselt õpilaste sisemiste psühholoogiliste õppimisprotsesside välise toetamise ehk toimumiseks vajalike tingimuste loomise ideel (Gagné 1985). Gagné mudeli üks viimaseid versioone toob õpetamise faasid välja nende kõige tõenäolisema esinemise järjestuses koos mööndusega, et õpetamise mõned faasid tuleb edukaks õppimiseks korduvalt läbida:

• tähelepanu haaramine,
• informeerimine eesmärgist ja motiveerimine õppima,
• eelnevalt õpitu kordamine ja aktualiseerimine,
• uue materjali edastamine (ka iseõppimise tähenduses),
• õppimise suunamine,
• õpitu omandamist kinnitava soorituse esilekutsumine,
• tagasiside andmine,
• soorituse hindamine,
• õpitu kinnistamine ja üldistamine (Gagné ja Driscoll 1992).

Kõik loetletud faasid osutavad õpetaja tegevustele, mis on vajalikud õpilas(t)es vastavate sisemiste protsesside esile kutsumiseks. Näiteks osutab tähelepanu haaramine õpetaja tegevusele, mis kindlustab õpilaste tähelepanu koondumise õpetajale ja õppimisega seotud asjaoludele tunni alguses või ka kestel, kui selleks tekib vajadus; informeerimine eesmärgist ja õppima motiveerimine tähendab õppimise eesmärgi viimist õpilasteni nii, et see neil teadvustuks, ning üldisema õpimotivatsiooni tekitamist. Kuivõrd mudel kirjeldab vajalikke õpetamistegevusi sisemiste õppimisprotsesside toetamiseks, esitab see põhimõtteliselt nõuded nii õpetaja organiseeritud ja suunatud õppetegevusele kui ka iseseisvale õppimisele (Gagné ja Driscoll 1992, 152-161).

Krull, E. (2008) Õppetunni mudelite rakendamine. Haridus (11-12), 1-8.