Jaotust iseloomustavad funktsioonid
Jaotuse saba raskuse kohta on võimalik informatsiooni saada kasutades selleks mõningaid muid jaotust (juhuslikku suurust) iseloomustavaid funktsioone.
Definitsioonist tulenevalt on tegu mittekasvava paremalt pideva funktsiooniga. Seda funktsiooni tuntakse elukestusanalüüsist lähtuvalt ka nime all survival function.
Tundub loogiline kasutada kahe jaotuse saba võrdlemiseks jaotusfunktsiooni täiendfunktsioone.
Olgu need vastavalt
ja
. Kui
![]() |
siis ütleme, et jaotusfunktsiooni täiendfunktsioonile
vastav jaotus on raskema sabaga
kui jaotusfunktsiooni täiendfunktsioonile
vastav jaotus. L’Hospitali reegli abil on aga
selge, et see definitsioon on samaväärne eelnevalt toodud tihedusfunktsioonide võrdlemisel
põhineva definitsiooniga.
Definitsioon 2.2. Juhusliku suuruse
riskifunktsiooniks nimetatakse funktsiooni
![]() |
kus
on
tihedusfunktsioon ja
on
jaotusfunktsiooni täiendfunktsioon.
(Pideva) juhusliku suuruse
riskifunktsioon kohal
on seega
tinglik tihedus kohal
tingimusel, et
. Seega kui juhusliku suuruse riskifunktsioon on kahanev
funktsioon siis järelikult "juhusliku suuruse suurte väärtuste korral on antud konkreetse
väärtuse tõenäosus vähenev ja suuremate väärtuste tõenäosus kasvav". Selline omadus on
iseloomulik just raskete sabadega jaotustele. Kui aga riskifunktsioon on kasvav, siis on
jaotusel kerge saba. Selline liigitus seab piiriks eksponentjaotuse – see on jaotus,
mille riskifunktsioon on konstantne. Riskifunktsiooni inglisekeelseks vasteks on üldjuhul
hazard rate.
Definitsioon 2.3. Juhusliku suuruse
keskmise jääkeluea funktsiooniks nimetatakse
tinglikku keskväärtust
![]() |
Seda funktsiooni tuntakse inglise keeles nimetuste mean residual life function ja mean excess
loss function all. Kui juhusliku suuruse keskmise jääkeluea funktsioon on kasvav, siis
järelikult "juhusliku suuruse suurte väärtuste korral on antud konkreetse väärtuse keskmine
ületamine kasvav" ja seega on tegu raske sabaga jaotusega. Samas kahanev keskmise
jääkeluea funktsioon viitab kergele sabale. Siingi on jaotuseks, mis jääb piirile (ehk
konstantse keskmise jääkeluea funktsiooniga), just eksponentjaotus.
Ositi integreerides saame
![]() |
mille põhjal kehtib
![]() |





