Jaotust iseloomustavad funktsioonid
Jaotuse saba raskuse kohta on võimalik informatsiooni saada kasutades selleks mõningaid muid jaotust (juhuslikku suurust) iseloomustavaid funktsioone.
Definitsioonist tulenevalt on tegu mittekasvava paremalt pideva funktsiooniga. Seda funktsiooni tuntakse elukestusanalüüsist lähtuvalt ka nime all survival function.
Tundub loogiline kasutada kahe jaotuse saba võrdlemiseks jaotusfunktsiooni täiendfunktsioone. Olgu need vastavalt ja . Kui
|
siis ütleme, et jaotusfunktsiooni täiendfunktsioonile vastav jaotus on raskema sabaga
kui jaotusfunktsiooni täiendfunktsioonile vastav jaotus. L’Hospitali reegli abil on aga
selge, et see definitsioon on samaväärne eelnevalt toodud tihedusfunktsioonide võrdlemisel
põhineva definitsiooniga.
Definitsioon 2.2. Juhusliku suuruse riskifunktsiooniks nimetatakse funktsiooni
|
kus on tihedusfunktsioon ja on jaotusfunktsiooni täiendfunktsioon.
(Pideva) juhusliku suuruse riskifunktsioon kohal on seega tinglik tihedus kohal tingimusel, et . Seega kui juhusliku suuruse riskifunktsioon on kahanev funktsioon siis järelikult "juhusliku suuruse suurte väärtuste korral on antud konkreetse väärtuse tõenäosus vähenev ja suuremate väärtuste tõenäosus kasvav". Selline omadus on iseloomulik just raskete sabadega jaotustele. Kui aga riskifunktsioon on kasvav, siis on jaotusel kerge saba. Selline liigitus seab piiriks eksponentjaotuse – see on jaotus, mille riskifunktsioon on konstantne. Riskifunktsiooni inglisekeelseks vasteks on üldjuhul hazard rate.
Definitsioon 2.3. Juhusliku suuruse keskmise jääkeluea funktsiooniks nimetatakse tinglikku keskväärtust
|
Seda funktsiooni tuntakse inglise keeles nimetuste mean residual life function ja mean excess
loss function all. Kui juhusliku suuruse keskmise jääkeluea funktsioon on kasvav, siis
järelikult "juhusliku suuruse suurte väärtuste korral on antud konkreetse väärtuse keskmine
ületamine kasvav" ja seega on tegu raske sabaga jaotusega. Samas kahanev keskmise
jääkeluea funktsioon viitab kergele sabale. Siingi on jaotuseks, mis jääb piirile (ehk
konstantse keskmise jääkeluea funktsiooniga), just eksponentjaotus.
Ositi integreerides saame
|
mille põhjal kehtib
|