Eestis on ülilühiajalised ilmaprognoosid praegu veel suhteliselt vähe levinud ning leiavad EMHI poolt kasutamist peamiselt ohtlikes ilmastikuolukordades. Näiteks väljastatakse suvel hoiatuste vormis EMHI kodulehel andmeid ohtlikult tormiste äikesepilvede asendi ja liikumissuuna kohta.

Samas on Internetis vabalt kättesaadavad ülilühiajaliste prognooside koostamiseks vajalikud radari- ja satelliidiandmed. Seega saab iga soovija endale vajalikul ajal huvipakkuva Eesti koha jaoks ise sellise prognoosi koostada. Radari- ja satelliiiandmeid jälgides saame näiteks hinnata, kas meid ohustab lähitundidel mõni äikesepilv või mis kell jõuab Lääne-Eestist itta leviv laussadu meieni.

Radarid saadavad välja raadiosignaali lainepikkustel, mis pilvedelt peegelduvad. Hiljem võtab radar pilvedelt peegeldunud signaali uuesti vastu ja mõõdab peegelduse tugevuse. Mida tugevam on peegeldus, seda võimsamad ja tihedamad on pilved. Radari tööraadius on üldiselt alla 250 km, seepärast on Eestisse paigutatud 2 radarit, üks Harkusse ning teine Sürgaveresse. Radari andmete kasutamisel tuleks silmas pidada, et hõredamaid pilvi, mis sademeid ei anna, radar tavaliselt ei näita. Radaril nähtavad pilved on värvitud vastavalt pilve tihedusele (tagasipeegelduva signaali tugevusele).

Praegu on EMHI radarite puhul kasutusel järgmine värviskaala (teiste riikide radaritel võib olla teistsugune):

• Sinakas, sinakas-roheline: suvel ei saja üldse, talvel võib olla nõrk lumesadu
• Tumeroheline: nõrk vihma-või lumesadu
• Heleroheline: mõõdukas vihmasadu, mõõdukas või tugev lumesadu (joonis 1)
• Kollane: tugev vihm, võib olla äikest
• Oranž: tugev vihm, äike tõenäoline
• Punane: tugev äikesevihm, rahe ja tormituulte oht (joonis 2)

Kuna EMHI lehel on saadaval viimase 3 tunni radaripildid 15-minutiliste vahedega animatsioonina, saab sealt hinnata pilvede liikumise suunda ja kiirust ning koostada endale huvipakkuva koha jaoks ise lähitundideks ilmaprognoosi.

Ettevaatust pikkade kitsaste triipudega radaripildil (joonis 3). Pildi keskelt äärte poole suunatud sirged triipud ei ole pilved, vaid radarit ümbritsevatest objektidest tekkinud peegeldused. Tuleb ka arvestada, et radaripildi äärte lähedal on selle kvaliteet halvem ning seal võib ka tugev äikesetorm paista ebamäärase rohelise laiguna. Kellaaeg radaripiltidel on Greenwichi ajas, Eesti talveaja saamiseks tuleb sellele liita 2 tundi ning suveaja saamiseks 3 tundi.

Satelliidid tiirlevad ümber Maa sadade kuni tuhandete kilomeetrite kõrgusel. Meteoroloogilised satelliidid pildistavad regulaarselt teatud Maa piirkondi ja võimaldavad meteoroloogidel jälgida pilvede liikumist ning muutumist, samuti hinnata pilvede tihedust ja struktuuri.

Internetis on valge aja kohta vabalt saadaval antimatsioonid pilvede liikumisest Skandinaavia ja Baltimaade piirkonnas 15-minutilise ajasammuga. Tuleb arvestada, et talvel paistavad lisaks pilvedele valged ka lumega kaetud maismaa alad ja jääga kaetud mere piirkonnad (joonis 4).

Öisel ajal on saadaval üldisemad infrapunases lainealas tehtud fotod. Nendega tuleb olla ettevaatlikum, kuna infrapuna lainealas mõõdetakse tegelikult temperatuure, mitte otseselt pilvede olemasolu. Kõige soojemad alad on infrapuna pilvefotodel mustad ja kõige külmemad valged. Kohtades, kus taevas on selge, mõõdab satelliit maapinna tempertuuri, pilves alade kohal aga pilvede ülapinna temperatuuri. Kuna pilvede ülapind on maapinnast kõrgemal, on see üldiselt palju külmem ning pilvedega kaetud alad eristuavadki infrapuna fotodel valgetena. Eriti heledad on võimsate äikesepilvede tipud (joonis 6), mis on kõrgemal kui 10 km ning mille temperatuur on alla -50 kraadi. Väga madalad pilved, mille ülapind jääb kilomeetri piiresse, on vaid pisut jahedamad kui maapind. Seega ei eristu need infrapunafotodel sageli selgetest aladest, kuigi maapinnalt vaadates on taevas üleni pilves.

Joonis 6. Satelliidifoto infrapuna lainealas 16. augustil 2010 kell 20:00 kohalikus suveajas. Heledad ovaalid Läti ja Leedu kohal on võimsad äiksetormid. Rootsist üle Eesti Venemaale ulatub kiudpilvisuse vöönd, kiudpilvi on ka Skandinaavia põhjaosas. Foto lõuna- ja lääneosas on kihilise ehitusega pilved.