Selles peatükis käsitletakse mõningaid lausestusvigu teadustekstides.

I. Pikad ja koormatud laused. Teadustekstis soovitatakse vältida pikki ja lohisevaid lauseid. Ometi eksivad kirjutajad sageli selle nõude vastu (vt näiteid 1—3).

Näide 1. "Põhikooli riikliku õppekava lisa nr. 2 (2011) alusel aitab võõrkeelte integratsioon teiste õppeainetega lisaks õppimist toetava õpikeskkonna loomisele ja suhtluspädevuse omandamisele kaasa ka maailmapildi avardumisele ja enesehinnangu ning väärtuskäitumise arengule." (Autor 7)

Näide 2. "Kuigi tehnoloogia on õpilaste vaatenurgast selgelt külgetõmbav, on muret tekitav asjaolu, et võimalik kasu selles suunas võib kaduma minna kui tehnoloogia pole usaldusväärne, kui õpetajad pole saanud selle kasutamiseks vajalikku väljaõpet ning, mis ehk kõige tähtsam, kui hariduslik kliima töötab vastu tehnoloogia kättesaadavusele õpilastele (Hall ja Higgins, 2005)." (Autor 1)

Näide 3. "Selliseid tulemusi näidanud uuringute eripära seisneb selles, et situatsiooniline enesehinnang on esitatud seoses inimese kindla tegevusega, mille täpne tulemus on uurijatele teada ning hinnanguid saab küsida skaalal, mis on võrreldav tegevuse tulemust iseloomustava skaalaga (nt hinnang, kui mitu protsenti õigeid vastuseid testis vastaja annab, seda kõrvutatakse tegeliku testi skooriga)." (Autor 8)

Samuti soovitatakse hoiduda uue lause alustamisest eelmise lause kõrvallausega (mitte alustada lauset sidesõnaga kuid, sest, ent jt).

Näide 4. "Täiskasvanud edastavad oma väärtusi lastele otseste sõnumitena (õigekiri on väga oluline; mina ka ei osanud matemaatikat, aga saan elus hakkama küll). Kuid olulised on ka varjatud sõnumid ja see, millele täiskasvanud tähelepanu pööravad või pööramata jätavad ning millised on nende mitteverbaalsed reaktsioonid laste edukatele või vähem-edukatele jõupingutustele." (Autor 9)

Näide 5. "Kuigi vanemates klassides ennustavad tajutud võimekususkumused pigem õppimiskäitumist ja eneseregulatsiooni ning seeläbi ka õpitulemusi, siis algklassides on just headel eneseregulatsiooni-oskustel oluline roll positiivse kuid samas realistliku tajutud võimekuse säilitamises. Sest kuigi tajutud võimekus esimestel kooliaastatel on väga kõrge pea-aegu kõigis valdkondades, hakkab see kiiresti langema, muutudes ühtlasi realistlikumaks ja lapse tegelike võimete ning oskustega kooskõlas olevamaks." (Autor 9)

2. Lausete tükeldamine ja hakkimine

Näide 6. "Lisaks on kirjeldatud käimasolevate projektide eesmärke, mis ei ole minu arvates samuti antud artikli seisukohast olulised ja samas ka vähe informatiivsed." (Autor 10)

3. Saama-tuleviku kasutamine

Kuigi saama-tuleviku kasutamist lausete moodustamisel ei kiideta eesti keeles heaks, on sellest põhimõttest kõrvalekaldumisi. Ülevaate saama-tuleviku problemaatikast annab H. Metslang artiklis "Saama-tulevik" (2003), aadressil http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2003_2/Metslang.pdf