| Populatsiooni nimekirja alusel koostatakse väljavõtukogum nii, et igal liikmel on võrdne võimalus sattuda valimisse. | | |
| Populatsiooni täpne suurus ei ole teada ja selle liikmed ei ole individuaalselt kindlaks tehtud. Valimise juhuslikkus kindlustatakse kindla protseduurilise korraga. | | |
| Valimi koostamiseks jaotatakse kogu populatsioon mingi tunnuse alusel alampopulatsioonideks ja valitakse juhuvaliku teel igast alampopulatsioonist representatiivne valim. | | |
| Valimi koostamiseks jaotatakse populatsioon indiviidide homogeenseteks gruppideks, mis on valikuühikuks. | | |
| Valimi koostamisel valitakse liikmed valimisse uurija jaoks kergesti kätte saadavatest huvialustest. Seejuures lähtutakse lihtsa kättesaadavuse, leitavuse, käsitletavuse, koostöövalmiduse põhimõttest. | | |
| Valimi koostamisel valib liikmed valimisse uurija, põhinedes oma teadmistele, kogemustele ja eriteadmistele mõne grupi kohta. Populatsioonist püütakse leida kõige tüüpilisemaid esindajaid. | | |
| Põhineb inimestevaheliste sidemete ärakasutamisel. Uurija valib sobivad inimesed, need juhatavad edasi järgmiste uuritavate juurde, need omakorda leiavad järgmised sobivate tunnustega inimesed. | | |
| Populatsioon ja väljavõtukogum langevad ühte | | |
| Esmalt valitakse varjatud populatsioonist mittejuhuslikult esimesed isikud, nn „seemned“, kes esindavad selle populatsiooni alagruppe. Esmalt väljavalituid motiveeritakse tasuga intervjuud andma ja endasarnaseid uurimisse värbama. Nn „seemned“ värbavad endasarnaseid jne. | | |