Kõrrelised on üleilmse levikuga ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Oma 10 000 liigiga on kõrrelised viie liigirikkama sugukonna seas. Neil on silindrilised varred (kõrred), sõlmevahed on peaaegu alati õõnsad, va. maisi säsikas vars. Lehed on pikad ja lineaalsed. Nende õisik ei ole tavapäraselt värvilise õiekattega, vaid on välimuselt tagasihoidlik, sest on spetsialiseerunud tuultolmlemisele. Ei ole ju tuulele vaja ilusat õit, vaid hõlpsasti alluvat õhulist õisikut. Kõrreliste vili on teris*, seal olev tärkliserikas endosperm (toitekude) ongi meile toitvaks osaks. Tegemist on majanduslikult kõige tähtsama sugukonnaga, siia kuuluvad toidutaimed kaer, nisu, rukis, oder, mais, riis, suhkruroog.

Harilik kaer (Avena sativa) on ainus pöörisega* kultuurkõrreline. Hariliku rukki (Secale cereale) õisikus on neli rida teriseid ja õisikust välja turritavad ohted* on ühepikkused, st. et piklikus õisikus lõppevad igaüks erineval kaugusel, see on hea eristamistunnus harilikust odrast (Hordeum vulgare) , kelle ohted ulatuvad kaugelt üle õisiku ja lõppevad kõik peaaegu ühel tasapinnal. Pehme nisu (Triticum aestivum) ja kõva nisu (Triticum durum), mida kasutakse kvaliteetsete pastatoodete tegemiseks on üldse oheteta, kuigi aretamise käigus võib mõnel sordil juba ohteid ka esineda.

80 % maailma suhkrust saadakse suhruroo (Saccharum officinarum) vartest, ülejäänud saadakse suhkrupeedist. Tegemist on kõrgekasvulise taimega, mida on tülikas lõigata, töö lihtsustamiseks korraldatakse istandustes põlengud. Kiire tuli põletab kuivanud lehed ja hävitab töölisi ohustavad mürgised maod. Õhk täitub põlengu tagajärjel karamellilõhnaga ning seejärel kogutakse varred käsitsi. Suhkruroogu kasutakse nii toidutööstuses kui alkoholitööstuses rummi valmistamiseks.