Keerulised juhtumid
Alati ei ole võimalik väga täpselt määrata, mis ajavormi
lauses kasutada. Näiteks on õiged kõik kolm lauset: (1) Ma sain koolist palju teadmisi. (2) Ma olen koolist palju teadmisi saanud. (3) Ma olin koolist palju teadmisi saanud. Ajavormi valik sõltub keelekasutaja kavatsusest, sellest, mida ta
rõhutada tahab ning tema taustateadmistest. Need teadmised sõltuvad omakorda
suhtlusolukorrast, sellest, millest on varem juttu olnud.
Võimalikud on sellised laused, milles mõlemad osalaused on 1) täis- või 2) enneminevikus: (1) Olen Tartust ja Tartu ülikoolist palju kuulnud ja alati on need olnud head sõnad. (2) Olin Tartust ja Tartu ülikoolist palju kuulnud ja alati olid need olnud head sõnad.
Täisminevik jutustavates lausetes
Täisminevikuga samas lauses võib teatud juhtudel olla ka lihtminevikulisi tegusõnavorme: Ma olen näinud ühte filmi, kus üks terve mees tegi eksperimendi: ta sõi ja jõi ainult McDonaldsi toitu. Kirjeldatakse filmi nägemise kogemust (täisminevik) ja jutustatakse, mis filmis toimus (lihtminevik). Lauses Lepinguga kaasnes salajane protokoll, mis on mõjutanud kogu Euroopa ajalugu jutustatakse konkreetsest minevikusündmusest (lihtminevik) ja kirjeldatakse selle mõju tänapäevale (täisminevik).
Jutustavas lihtminevikulises tekstis on täismineviku roll anda taustakirjeldusi ja/või esitada selgitusi (Smith 2007: 424):
Kaudse kõne puhul võib samas lauses koos olla liht- ja täismineviku ajavorm: Ma rääkisin, et Hiiumaal on säilinud vanad kombed.
Samuti võivad samas lauses esineda oleviku ja ennemineviku ajavorm: Ma räägin, et Hiiumaal olid säilinud vanad kombed.