Usundiõpetus - kõikide maailmas eksisteerivate usundite õpetus valikainena koolis.

Usuõpetus - konkreetse religiooni õpetus nt kristlik piibliõpe.

Uurimistöö - sellise töö läbiviimine allub kindlale korrale e metoodikale (uurimismeetodid).

Uurimus - teadustöö, milles põhiülesandeks on uudse informatsiooni pakkumine: teatava probleemi lahendamine või nähtuse kirjeldus, mis lisab uusi tahke ja teadmisi juba teadaolevale; teadusteksti liik.

Vaatlus - tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. Vaatlus on üks tähtsamaid uurimismeetodeid empiirilistes teadustes loodusteaduses ja teistes reaalteadustes.

Vabaaine - üliõpilase poolt vabalt mistahes õppekavast valitav aine ja ei ühti antud õppekava ainetega. Silmas tuleb pidada, et valitava aine eeldusained on läbitud.

Vabahariduslik õpe – vabaharidusliku õppe eesmärk on võimaldada õppuri isiksuse, loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arendamist ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Ametlik definitsioon, tegelikult sobib see igasugusele mõttekale koolitusele (Täiskasvanute koolituse seadus). Tegelikult ei peaks oluline olema mitte vorm (vabahariduslik), vaid sisu. Antud kontekstis sobiks huviharidus.

Vabakasvatus - mõiste, mille tekke- ja arengulugu pärineb Summerhill-kooli päevadest alates (Alexander Neill, 1921.a. asutatud täiesti eriline koolitüüp). Kool tegutseb kuni tänaseni Inglismaal, ning kooli idee on pakkuda lastele elamisväärne maailm, kus lapsi armastatakse ja austatakse, kus neid ära kuulatakse, kus nad saavad olla õnnelikud ning mõjustada ise omaenese elu. Idee küpses ja sai erinevaid tõlgendusi ka ulatuslikus reformpedagoogilises liikumises enne 2. maailmasõda. Ent tõlgendusi kasvatuse ja vabaduse vahekorra suhtes oli vastakaid, nt erinevad oluliselt Montessori ja Steineri seisukohad, kui palju vajab laps vabadust.

Vaesus - sotsiaalse kaitse ja kaasatuse kontekstis ei tõlgendata seda üksnes rahaliste ressursside puudumisena, üha enam räägitakse materiaalsete ressursside puudumisest. Vae­sus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust. Näiteks, majanduslikult vaene inimene on sageli halvema tervisega, rahalises puuduses olevate perede lapsed jäävad sageli ilma heast haridusest, mis omakorda põhjustab vaesust.

Vahend – eesmärgi saavutamiseks vajalik osis.

Vaimupuue - intellektipuue- tähendab niisuguseid olemisviise ja inimliku läbielamise vorme, mis on tingitud kognitiivsest (tunnetuslikust) teisitiolemisest, tehes möödapääsmatuks kaasinimeste eluaegse abi vajalikkuse individuaalsel eneseteostamisel ja kommunikatiivsete protsesside arengus. Vaimupuue on püsiv seisund, mida iseloomustab keskmisest madalam vaimne tegevusvõime, millega samaaegselt esineb piiranguid intellektuaalses toimetulekus ja kahel või enamal adaptiivsete omandatud oskuste valdkonnas, mis on iseseisva elu eeldusteks.

Valdkonnapädevus - üldpädevuste (õpi-, tegevus-, väärtus-, enesemääratluspädevus) ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused nagu nt loodus-, sotsiaalne, refleksiooni- ja interaktsiooni-, kommunikatiivne, tehnoloogia, kultuuri ja matemaatika pädevus.

Valiidsus – vastavus, kas kirjeldatakse seda, mida väidetakse kirjeldatavat. Tõesus, korrektsus, reaalsus. Eeltingimuseks on reliaablus. Sisu valiidsus (selge ja arusaadav), kriteeriumiga seotud valiidsus (n testide ja hinnangute puhul), ennustav valiidsus (näitaja, mille ennustamiseks testi kasutatakse), samaaegne valiidsus (võrdluses kirjeldataval ajal olnud seisundiga), võrdlev valiidsus (kahe enam-vähem samaaegselt läbiviidud testi tulemuste korreleeruvus),sisu kaetuse valiidsus (mõõdetava valdkonna ühtlane esitus testis) ja konstruktvaliidsus (testi võime mõõta teatud psüühilist omadust, teoreetilist üldistust n riskirühm), koonduv valiidsus (sama valdkonna erinevate uuringute tulemuste korrelatsioon), hajuv valiidsus (korrelatsiooni puudumine eri tunnuste mõõtmistulemuste vahel).

Valikaine - vabalt valitav aine õppekavas etteantud plokist.

Valikeksam - põhikooli lõpetamiseks sooritatav eksam õpilase enda valikul; 2 kohustuslikku eksamit ning 1 eksam õpilase valikul.

Valikkursus - gümnaasiumi kursused jagunevad kohustuslikeks kursusteks ja valikkursusteks. Gümnaasiumis peab õpilane valikkursuste seast valima igal õppeaastal vähemalt 8 kursust.

Variõppekava - peale otsese õpetamise on õpetaja ülesandeks ka õpilaste kasvatamine, mis enamasti ei toimu range plaani alusel. Samuti ei ole paljud kasvatuseesmärgid saavutatavad kindla materjali õppimisega. Enamasti toimub kasvatustöö varjatud õppekava alusel ehk õppekava alusel, mis ei ole akadeemiline ja mida ei ole kuskil fikseeritud. Variõppekava tegeleb peamiselt hoiakute, väärtuste, uskumuste ja käitumisega. Varjatud õppekava ja kinnitatud õppekava moodustavad ühe terviku. Suurem osa õppimisest varjatud õppekava alusel ja käitumisoskuste omandamisest toimub õpetajate käitumise modelleerimise teel.

Vastastikune rikastamine - üksteise positiivne mõjutamine; ühtsuse eeldus.

Veerandihinne – kokkuvõttev hinne kooli 1.-3. astmes. Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.

Vilistlane - õppeasutuse lõpetanu.

Vilumus – kogemustega omandatud kindlus midagi teha, tegutsemise juures ei ole vaja enam pidevalt mõelda, saab tegeleda muude asjadega.

Virtuaalne keskkond - interaktiivne õpikeskkond nt Moodle või simulaatorid, kus matkitakse reaalset elukeskkonda nt maastikku jne.

Virtuaalõpe - e-õpe; kaugkoolitus; veebiõpe; koolitus- ja õppevorm, mis leiab aset info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poolt vahendatud keskkonnas.

Võrdlus – kahe või enama nähtuse, protsessi, teksti vms kõrvutamine, kus tuuakse välja nende ühisosa (ühised tunnused, kokkulangevad väited jms), erinevused ja vastuolud (eelkõige tekstide puhul).

Võrgustik - inimestevahelise koostöö vorm, mis tugineb täienduvusel ja huvitatusel. Eelduseks on ka ühiste huvide ja jagatud arusaama olemasolu. Võrgustiku tegevust mõjutab inimeste eripära, nende sotsiotehniline tüüp, inimeste senine kogemus, mis on aluseks sotsiaalsele kapitalile (vastastikusele usaldusele jm), võrgustikus osalejate kultuur ning nende ametlik ja mitteametlik staatus ühiskonnas ja organisatsioonis.

Väikseim lubatud nädalakoormus - gümnaasiumiastmes on 32 tundi, mis on ühe tunni võrra pikem kui õpetajale lubatud suurim koormus. Gümnaasiumiastmes tuleb õppida vähemalt 96 kursust.

Väitlusoskus - oskus debatis reeglitepäraselt osaleda; oskus argumenteerida.

Välishindamine - Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse ning õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on välishindamine, mille käigus hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse vastavust õigusaktidele, riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele eesmärgiga anda soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks.

Välitund - väljaspool kooli toimuv õppekäik või ekskursioon.

Väljalangevus – tähendab õppiva inimese muutumist mitteõppivaks inimeseks. Õppimise katkestajate osakaal (mõnel juhul ka absoluutarv). Koolist langevad välja need, kelle tugivõrgustik on nõrgem. Seega ei saa väljalangevusega tegeleda edukalt, kui me jääme üksnes kooli ja haridussüsteemi (õppekava, tunniplaan jms) raamesse.

Väärkohtlemine - inimeste kuritarvitamine nt füüsiline, verbaalne, seksuaalne jne.

Väärtus – millegi oluliseks pidamine, on subjektiivne võrreldes põhimõttega vähem teadvustatud nt eneseväärikus. Soovide objektid, mida hindame, kardame kaotada, mida püüame vältida (negatiivsed väärtused). Võivad olla nii asjad, seisundid kui ka tegevused. Seesmised (algsed nt õnn, ilu) ja instrumentaalsed (teiste väärtuste saavutamiseks). Võib olla samal ajal ka mõlemat nt teamised, oskused.

Väärtushinnang - tegevusega väljendatud suhtumine. Väärtushinnangud on seotud teatud põhimõtete, nähtuste, asjade, tegevustega.

Väärtushoiakud - hoiakud väärtuste suhtes. Väljenduvad käitumises. Millised väärtused on prioriteetsed, milline on nende hierarhia jms. Paljude väärtuste osas peaks hoiak olema pigem tõrjuv või isegi vastu nt edu teiste arvel, rahvuslus, mis on suunatud teiste vastu, demokraatia, mis seisneb eliidi poolt lihtrahva demagoogilises manipuleerimises, tolerantsus, sallivus, mis seisneb inimeste erinevuste möönmises, kuid mitte selle väärtustamises. Väärtushoiakuid ei saa õpetada, need omandatakse inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. Väärtushoiakute kujunemisel on väga oluline omandatud väärtushoiakute tunnustamine teiste poolt.

Väärtuskasvatus - I kooliastmes (1.-3.kl) kasutatakse ülesandeid, kus on vaja järgida käitumisreegleid, teha väärtushinnangutel põhinevaid otsustusi või järeldusi. II kooliastmes (4.-6.kl) on tähtsal kohal väärtuste selginemist ja ideaalide kujunemist soodustavate õppesituatsioonide loomine. III kooliastmes (7.-9.kl) asetub tähtsale kohale kodaniku kasvatamine, mis toetab ühiskonnas toimetulekut. Gümnaasiumiastmes pööratakse suurt tähelepanu inimese ja looduse, inimese ja ühiskonna ning inimese ja kultuuri vahelistele suhetele.

Väärtuspädevus - suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt.