Algustähereeglite rakendamine põhjustab sageli eksimusi. Selles peatükis keskendutakse neile juhtudele, mille suhtes tuleks olla eriti tähelepanelik (Erelt, Erelt, & Ross, 2007; Uuspõld, 2008).

I. Seaduste, määruste ja teiste õigusaktide nimetuste/ nimede puhul kasutatakse väiketähelisi üldnimetusi või jutumärke. Nii kirjutatakse need kas harilike nimetustena (põhiseadus, isikuandmete kaitse seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus) või nagu pealkirjad (Vabariigi Valitsuse 7. septembri 2006. a määrus nr 196 "Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord").

II. Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimedes tuleb eristada suurtähelist nime ja väiketähelist tüübinimetust.

Näide 1. Estonia teater, Ida-Viru maavalitsus

III. Asutuste allüksuste ja allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega.

Näide 2. Tartu Ülikooli haridusteaduskond, Postimehe kultuuritoimetus, riigikogu rahanduskomisjon

IV. Tähtpäevade, pühade ja kuude nimetused on väiketähelised.

Näide 3. suur reede, naistepäev, jõulud, veebruar

V. Ürituste puhul kasutatakse tavaliselt üldnimesid ja kirjutatakse väikese algustähega.

Näide 4. rahvusvaheline balletifestival, koolinoorte laulu- ja tantsupidu, olümpiamängud

Samas on üritusi, mis kirjutatakse läbiva suurtähega, v.a liigisõna (nt Valgete Ööde ralli, Sõpruse velotuur, Pimedate Ööde filmifestival), ja pealkirjalaadseid üritusi, mis kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega (nt konverents "Töö- ja koostöökultuur koolis").

VI. Ametinimetused, tiitlid, auastmed ja teaduskraadid kirjutatakse väikese algustähega.

Näide 5. vabariigi president, rektor, aasta õppejõud

Põhjalikumalt käsitleb veaohtlike ametinimetuste, auastmete ja -nimetuste ning teaduskraadide õigekirjutust T. Leemets artiklis "Austus ei sõltu algustähest" (2004), aadressil http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/austus.html.