Liiklusvigastustest tulenev probleem
Eesti liiklusohutuse statistika näitab, et üle 2/3 liiklusõnnetustest toimub sõidu- ja pakiautojuhtide osalusel. Hinnanguliselt umbes pooled liiklusõnnetustes hukkunutest ja vigastatutest on sõidu- ja pakiautojuhid, ülejäänud kuuluvad teistesse liiklejategruppidesse (jalakäijad, jalgratturid, mootorrratturid, kaasreisijad jm.).
Liiklusvigastused on oluline rahvatervishoiu probleem kogu maailmas. WHO on hinnanud haigustest, vigastustest ning enneaegsest surmast põhjustatud haiguskoormust ühiskonnale, mis on väljendatud kaotatud eluaastate mõistega. Aastaks 2030 on prognoositud haiguskoormuse järgi, et liiklusvigastused jõuavad neljandale kohale peale HIV/AIDSi, raskeid depressioone ja südame isheemilisi haigusi kogu maailmas (Mathers ja Loncar, 2006).
Tabel 1. Haiguskoormuse peamised põhjused 2002. aastal ja prognoosid 2030. aastaks
Haigus või vigastus |
Koht |
Koht |
Koha |
Perinataalne seisund | 1 | 5 |
-4 |
Hingamisteede infektsioon |
2 | 8 |
-3 |
HIV/AIDS | 3 | 1 |
+2 |
Unipolaarsed depressioon | 4 | 2 |
+2 |
Diarröa |
5 | 12 |
-7 |
Isheemilised südamehaigused | 6 | 3 |
+3 |
Aju-, veresoonkonna haigused |
7 | 6 |
+1 |
Liiklusõnnetused | 8 | 4 |
+4 |
Malaaria | 9 | 15 |
-6 |
Tuberkuloos | 10 | 25 |
-15 |