2. Glükaanide "ehituskivid"
Glükaanid
koosnevad monosahhariididest ja on omavahel seotud glükosiidse sidemega,
moodustades oligosahhariidi. Kui kolm nuleotiidi või amino happet võimaldab
luua 6 erinevat kombinatsioooni, siis kolmest erinevast sahhariidist on
võimalik saada 1056-27648 erinevat molekulide kombinatsiooni, mis võimaldab
edasi kanda oluliselt suuremat hulka bioloogilist informatsiooni. Imetajate
glükaanides esinevad kõige sagedamini järgmised monosahhariidid: galaktoos
(Gal), mannoos (Man), glükoos (Glc), fukoos (Fuc), ksüloos (Xyl), N-atsetüül-glükoosamiin
(GlcNAc), N-atsetüül-galaktoosamiin (GalNAc), N-Atsetüülneuramiinhape
(NeuAc), glükuroonhape (GlcA), galakturoonhape (GalA), mannuroonhape (ManA),
iduroonhape (IdoA).
Glükoos (Glc), galaktoos (Gal) ja mannoos (Man) koosnevad sama tüüpi ja samast arvust aatomitest (C6H11O6), kuid sõltuvalt hüdroksüülrühmade (-OH) orientatsioonist on molekulide omadused erinevad. Samuti on N-atsetüül-glükoosamiini (GlcNAc) ja N-atsetüül-galaktoosamiini (GalNAc) molekul keemiliselt sama, kuid omadustelt erinev. Glükokonjugaatides võivad monosahhariidide hüdroksüülrühmad kanda ka teisi funktsionaalrühmasid, nt sulfaatrühma. Lisaks neutraalsetele ja aminosahhariididele esineb glükaanides ka happelisi, karboksüülrühma sisaldavaid monosahhariide: N-Atsetüülneuramiinhape (siaalhape), glükuroonhape, galakturoonhape, mannuroonhape ja iduroonhape.
Glükokonjugaatidel esinb peamiselt kahte liiki glükaane: N-glükaanid ja O-glükaanid.