4.4. Vertikaalsuunas arenevad pilved
| Rünkpilved (Cumulus, Cu) on valged kuhilataolised pilved, mis esinevad vaid soojal poolaastal ning arenevad enamasti pärastlõunasel ajal päikese poolt üles soojendatud maismaa kohal. Pilve ülaosa on kobrutav, alus suhteliselt sile ja sirge. Soodsates tingimustes soojas ja niiskes õhumassis kasvavad madalatest ilusa ilma rünkpilvedest sageli võimsad tornjad rünkpilved. Pilvetornid on säravvalged ja kobrutavad, võimsate rünkpilvede alapind aga värvub halliks või sinakaks. Rünkpilvede alapind on tavaliselt 0,5-2 km kõrgusel, võimsate rünkpilvede tipud aga kerkivad 5-7 km kõrgusele. Sademeid rünkpilved reeglina ei anna, kuid võimas rünkpilv võib edasi areneda rünksajupilveks. |
 |
| Rünkpilved (Cumulus, Cu) |
| Rünksajupilved (Cumulonimbus, Cb) on kõige sagedamini tuntud kui äikesepilved. Need on sageli enam kui 10 km kõrguse kiuliselt laiali valgunud tipuga, võimsate kobrutavate rüngatornide ja ähvardavalt tumeda alaosaga pilved. Kaasa toovad nad tugevaid lühiajalisi vihmahooge, sageli koos äikese, puhangulise tuule ja rahega. Kõik äikesepilved on rünksajupilved. Samas ei pea igas rünksajupilves tingimata äikest olema. Rünksajupilveks loetakse ka talvised ilma äikeseta hoogsajupilved, mis annavad lühiajalisi tugevaid lumehooge või lumekruupe. Sel juhul sadu algab ja lõppeb järsult ning väga tihedad lühiajalised lumehood võivad vahelduda päikesepaistega. |
 |
| Rünksajupilved (Cumulonimbus, Cb) |