HDV

iDevice ikoon HDV ehk D-hepatiidi viirus

HDV kuulub Deltavirus perekonda, kuid sugukond on seni määratlemata. Viirust nimetatakse ka Delta agensiks.

Tegemist on defektse RNA-viirusega ehk “viirusliku parasiidiga”, mis suudab paljuneda ainult koos HBV-ga.

HDV levib verega ja seksuaalsel teel. 

 

iDevice ikoon HDV struktuur
  • Suurus 35-37 nm
  • Kapsiid helikaalne (delta-antigeen)
  • Välisümbris on HBV oma (ehk HBsAg)
  • Genoom (-)ssRNA

Viiruse genoom on üheahelaline tsirkulaarne, kuid väga väike, seetõttu on HDV suuteline ise kodeerima vaid 1 valku.

HDV replikatsioon on ainulaadne – ta kasutab HBV ja peremeesraku valkusid ning on seega viiruslik parasiit. Peremeesorganismi rakus toodetud viiruse genoomid mähitakse delta-antigeeni ja HbsAg sisaldavasse ümbrisesse, misjärel nad vabanevad rakust. 

 

Large delta antigen - suur delta-antigeen, Small delta antigen - väike delta-antigeen,
HBV helper virus
- HBV helper-viirus, glycoprotein - glükoproteiin.


iDevice ikoon Patogenees

HDV paljuneb ning põhjustab haigust vaid aktiivse HBV infektsiooni olemasolul ehk vajalik on HBV-HDV koinfektsiooni olemasolu. Patsient võib üheaegselt infitseeruda mõlema viirusega, kuid võimalik on ka esialgne infitseerumine HBV-ga ja hilisem superinfektsioon HDV-ga. Viimasel juhul on haiguse kulg tõsisem ja progresseerumine kiirem.

HDV põhjustab tsütotoksilisust ja maksakahjustust. Erinevalt HBV infektsioonist on HDV korral maksakahjustuse põhjuseks delta-agendi otsene tsütopaatiline efekt (kombinatsioonis HBV immuunpatoloogiaga).

Kuigi ka HDV vastu tekivad antikehad, tuleneb protektiivne immuunsus immuunvastusest HbsAg vastu.

HBV-HDV koinektsioon - tüüpiline seroloogiline kulg 
 
x-teljel - aeg pärast nakatumist; y-teljel - markeri tiiter; Symptoms - sümptomid,
ALT elevated - ALT suurenenud tase, Total anti-HDV - anti-HDV kokku
 
HBV-HDV superinektsioon - tüüpiline seroloogiline kulg 
 
x-teljel - aeg pärast nakatumist; y-teljel - markeri tiiter; Symptoms - sümptomid,
Jaundice - kollasus, Total anti-HDV - anti-HDV kokku

iDevice ikoon Kliiniline pilt

HDV-HBV koninfektsiooni korral on kliiniline pilt raskem ja fulminantne hepatiit sagedasem kui ainult HBV-ga nakatunutel.

HDV põhjustab 40% fulminantse hepatiidi juhtudest. Fulminantse hepatiitiga võib kaasneda hepaatiline entsefalopaatia, 80%-l haigetest võib esineda surmaga lõppev massiivne maksanekroos.

Võimalik on krooniline nakkus.


iDevice ikoon Epidemioloogia

Ülekandeteed ja riskigrupid on samad, mis HBV korral. Viirus levib eelkõige vere, sperma ja vaginaalsekreediga. Süstivad narkomaanid ja hemofiilikud on kõrgeima riskiastmega.

Hinnanguliselt on 15 miljonit inimest maailmas infitseeritud. Nakkus on levinud ülemaailmselt, kuid endeemilised piirkonnad on Lõuna-Itaalias, Amazonase basseinis, osas Aafrikast ja Kesk-Idas. Epideemiaid esineb ka Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas (tavaliselt keelatud ainete tarvitajatel).

D-hepatiidi geograafiline jaotumus

HDV prevalence - HDV levimus, High - kõrge, Intermediate - keskmine,
Low
- madal, Very low - väga madal, No data - pole andmeid.

iDevice ikoon Ravi ja profülaktika

Spetsiifiline ravi puudub.

Profülaktika: vt. HBV.  HBV vastane immuniseerimine kaitseb ka järgneva HDV infektsiooni eest. Kui inimene on juba nakatunud HBV-ga, võib täiendavat HDV-ga nakatumist ära hoida riskikäitumise vältimine.