4. Pilvede põhiliigid ja nende määramine

Pilved on mikroskoopiliste veepiiskade ehk pilvepiiskade suured kogumid, mis esinevad atmosfääris valdavalt 100 meetri kuni 12 kilomeetri kõrgusel.

Pilved kujunevad õhus oleva veeauru kondenseerumisel ehk veeldumisel. Meie oludes leidub õhus alati rohkemal või vähemal määral veeauru. Kui õhk tõuseb kõrgemale, toimub selle jahtumine ning just jahtuvas õhus toimubki veeauru kondenseerumine ja pilvede kujunemine. Madalrõhkkondades õhk tõuseb ja seetõttu toovad need kaasa pilvise ilma. Kõrgrõhkkondades on vastupidiselt ülekaalus laskuvad õhuvoolud, mistõttu pilvede kujunemine on takistatud ja taevas püsib tavaliselt selge.

Pilvede tundmine annab informatsiooni õhu omadusest ja liikumisest erinevatel kõrgustel ning võimaldab sageli lühemaks ajaks ilma ette ennustada. Pilvevaatlusi on võimalik teostada visuaalselt ilma mõõteriistadeta. Määratakse pilvede hulk ja pilvede liigid. Mõlemat on lihtsaim määrata valgel ajal, kuid mõningase harjutamise järel on vaatlused teostatavad ka pimedas.


Kõige dramaatilisemat välimust võivad omada äikesepilved. Lähenev torm Ruhnus 24. juulil 2010.
Heikki Reidla,
http://kultuurielu.ruhnu.ee/galerii

Pilvede hulga määramine

Pilvede hulga määramine toimub 10 palli süsteemis, kus 0 tähistab pilvitut taevast ning 10 palli täielikult pilves taevast. Pilvisus on 5 palli juhul kui pool taevast on pilves, aga näiteks 7 palli näitab, et ligikaudu 70% taevast on pilves. Pilvede hulga määramiseks on vaja võimalikult lagedat vaatluskohta, kust võimalikult suur osa taevast näha on.

Pilvede liigi määramine

Välimuse põhjal eristatakse 10 pilvede põhiliiki. Kõrguse järgi jagatakse pilved ülemisteks, keskmisteks, alumisteks ja vertikaalsuunas arenevateks.

  • Ülemise kihi pilved asuvad 6-12 km kõrgusel. Madala temperatuuri tõttu on selles kõrguses pilvepiisad jääkristallideks külmunud. Kuna külmas õhus on veeauru alati vähe, on need pilved nii hõredad, et Kuu ja Päike paistavad nendest selgelt läbi ja sademeid ei esine kunagi. Ülemise kihi pilvi on 3 liiki: kiudpilved, kiudrünkpilved ja kiudkihtpilved.
  • Keskmise kihi pilved asuvad 2-6 km kõrgusel. Sõltuvalt aastaajast võivad koosneda nii veepiiskadest kui jääkristallidest. On ülemise kihi pilvedest tihedamad, kuid sademeid ei anna. Keskmise kihi pilvi on 2 liiki: kõrgrünkpilved ja kõrgkihtpilved.
  • Alumise kihi pilved asuvad 100 m–2 km kõrgusel. Koosnevad enamasti veepiiskadest, talvel ka jääkristallidest. On tihedad ja võivad anda sademeid. Alumise kihi pilvi on 3 liiki: kihtrünkpilved, kihtpilved ja kihtsajupilved.
  • Vertikaalsuunas arenevad pilved on tornja ehitusega, algavad alumise kihi pilvede kõrguselt, kuid nende tipud võivad kerkida ülemise kihi pilvedeni. Vertikaalsuunas arenevaid pilvi on 2 liiki: rünkpilved ja rünksajupilved.

Pilvede põhiliikidel on lisaks palju erivorme ja erikujusid. Seega võib ühe ja sama pilveliigi välimus sõltuvalt olukorrast mõningal määral varieeruda.

Meteoroloogilistes vaatlustes kasutatakse tavaliselt pilveliikide ladinakeelseid nimesid ning 2-tähelisi lühendeid. Need on antud eesti keelsete nimede järel sulgudes.

Lisalugemist:

Gavin Pretor-Pinney „Pilvevaatleja käsiraamat“. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS, 2007

Raamat sisaldab põhjalikku ülevaadet ja palju fotosid erinevatest pilveliikidest. Samuti on kirjeldatud pilvede alaliike ja erikujusid millest siinkohal pole räägitud.